Pöördumine seoses Rannametsa-Ikla tee remonditööde puuduste ja avaliku raha kasutamisega
| Dokumendiregister | Riigikogu |
| Viit | 2-7/26-268/1 |
| Registreeritud | 12.10.2026 |
| Sünkroonitud | 12.10.2026 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | |
| Sari | |
| Toimik | Pöördumine seoses Rannametsa-Ikla tee remonditööde puuduste ja avaliku raha kasutamisega |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ - Tarmo Pilv |
| Saabumis/saatmisviis | Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ - Tarmo Pilv |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Failid
TEEDE LABORATOORIUM TALLINN 13156 Rannamõisa tee 4 Tel. 603 22 03, E-post: [email protected]
Ehitiste omanikujärelevalve , teedeehituslike projektide ekspertiisid. Ehitusmaterjalide ning pinnaste katsetused. Teede projekteerimine. Reg.nr.10403087 Km.reg.nr.EE100190551
Lk 1 /3 MTÜ Treimani Külaselts Meie; No.80, 02.10.2026 MTÜ Kabli Külaselts T-19331 Rannametsa – Ikla tee km 17,281 – 30,528 remondil tekkinud erimeelsuste analüüs.
A. Lähteülesandest Lähteülesande on koostanud Transpordiameti lääne osakonna ehituse üksuse ehituse projektijuht Roger Voll. Olemasolev höövliga teel segatud mustkate laiusega 5,5 m ehitatakse 6,5 m laiuseks, Kattekonstruktsioon:
Kahekordne pindamine (2x) fr 8/12 ja fr 4/8 Stabiliseerimisfreesiga segamine, tihendamine, profileerimine (sidumata segu Pos 2 + olemasolev materjal) h= 20 cm lisades hüdraulilist sideainet 8 kg/m² Sidumata segu Pos 2 h= 10 cm Olemasolev freesitud, tihendatud ja planeeritud kate laiusega 7,5 m, h=15 cm Olemasolev 5,5-7,0 m laiune kate
Materjalide ja toodete nõuetele vastavuse tõendamisel tuleb lähtuda majandus- ja taristuministri määrusest 22.09.2014 nr 74 „Tee-ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“.
Viidatud määruse 101 lisa 10 sätestatud Pos 2 nõuded on järgmised (punasega ristkülikus):
Märkused:
1. Nimetatud sideainetega sidumata segu valmistatakse seguris vastavatest komponentidest. Eestis on olemas vaid üks selline sõlm (Väo karjääris). Pärnu ümbersõidul toodi materjal just sealt. Narva mnt. Liiapeksi-Loobu lõigul toodi materjal Rootsist. Purustatud kruusast võib saada lähedasi tulemusi, kuid alla 0,063mm osiste protsent 5 viitab, et see materjal ei filtreeru.Filtratsiooni määratakse materjalile, mis läbib sõela 4mm. Kui jätta >4mm terad arvesse võtmata, siis katsetamisse mineval materjalil on peenosist >8% ja materjal ei filtreeru.
2. Stabiliseerimiseks tsemendiga kulunorm on 8 kg/m² on ligikaudne, See teeb tsemendi koguseks 40 kg/m³ Esmalt tuleb määrata proovipartii ja kontrollida survetugevust (7 päeva vanustel 2 MPa ja 28 päeva vanustel 4-12 MPa). Nii nõrga betooni külmakindlus on väga madal. Arvestades, et pindamiskiht laseb vett läbi ja alus on vett mitteläbilaskev on stabiliseeritud kihi lagunemine vältimatu.
3. Urissaare karjääris on tootja Niidu Ladu OÜ sertifitseerimisasutuse Inseneribüroo Vahter&Hendrikson järelevalve all. Tootmisohje sertifikaadil sidumata segu valmistamist ei mainita. Kuidas on võimalik kooskõlstused Transpordiametilt ja järelevalvelt (Esprii OÜ).
Lk 2 /3
TEEDE LABORATOORIUM TALLINN 13156 Rannamõisa tee 4 Tel. 603 22 03, E-post: [email protected]
Ehitiste omanikujärelevalve , teedeehituslike projektide ekspertiisid. Ehitusmaterjalide ning pinnaste katsetused. Teede projekteerimine. Reg.nr.10403087 Km.reg.nr.EE100190551
B. Graniidikeskus OÜ hagist:
Graniidikeskus OÜ, kes on lepinguga seotud ettevõte, on informeerinud töövõtjat Verston Eesti OÜ purustatud kruusa granulomeetriast. Lepingut ei tahetud sõlmida kuna tootja teadis, et purustatud kruusliiv ei ole killustikusegu, mida peab tõendama lähtudes Majandus- ja taristuministri määrusest 22.09.2014 nr 74 „Tee-ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“. Tellija esindaja objektil on järelevave (Esprii OÜ), kes peab kontrollima sertifikaadi olemasolu, kuid seda ei tehtud. Üksik protokoll ei ole tõend, et materjal on sobilik. Purustatud kruusa tootja ei ole kohustatud kontrollima kuhu materjal viiakse ja kuidas paigaldatakse. Materjali vastavusdeklaratsiooni koostab tootja ise vastavalt enda poolt tehtud laboratoorsetele katsetele. Purustatud kruusale ei ole vaja teha katseid: - purunemiskindlus Los Angelese katsel – katsemeetod EVS-EN 1097-2; - terakuju – katsemeetod EVS-EN 933-3; - terade tihedus – katsemeetod EVS-EN 1097-6; - veeimavus – katsemeetod EVS-EN 1097-6; - külmakindlus – katsemeetod EVS-EN 1367-1; - radioaktiivne emissioon – järgides EVS 901-1 põhimõtteid; - purustatud pindadega terade protsent – katsemeetod 933-5;
C. Verston Eesti OÜ tegevusest: Nii Tellija Transpordiamet kui ka ehitaja Verston Eesti OÜ ei ole selgeks teinud, mida kujutab endast MKM määrus 101 lisa 10 sätestatud Pos 2 nõuded. Sellist segu ei saa garanteerida looduslikust kruusast. Sellist segu toodetakse spetsiaalses seguris ja lähtematerjalideks on killustiku eri fraktsioonid ning pestud liiv / paesõelmed. Seda kõike oleks pidanud teadma järelevalve. Tootja pole väitnud, et ta toodab sellist segu vaid on rõhutanud, et tegemist on purustatud loodusliku kruusaga. Samas see materjal ei sobi näiteks peenardele väikese peenosiste (<0,063mm) sisalduse tõttu <5%. Sõltumata paljudest protokollidest, mis näitavad purustatud kruusa mitte sobilikkust, jätkati ikka materjali väljavedu. Kuna ka järelevalve ei reageerinud, siis tekib küsimus kuhu see purustatud kruus veeti. Fakt on see, et kruus veeti karjäärist minema sõltumata tema mittesobivusest. Siin tekibki kahtlus pahatahtlikkust tegevusest ja meelega materjali eest maksmisest keeldumisest. Tellija esindaja objektil oleks pidanud nendle protokollidele reageerima või siis teadlikult ei näidatud neid järelevalvele. Järelevalvel on õigus teetööd koheselt peatada, kuid miks seda ei tehtud. Iga tööde peatamine maksab raha ja siin võib-olla Verston Eesti OÜ poolne järelevalve survestamine.
Lk 3 /3
TEEDE LABORATOORIUM TALLINN 13156 Rannamõisa tee 4 Tel. 603 22 03, E-post: [email protected]
Ehitiste omanikujärelevalve , teedeehituslike projektide ekspertiisid. Ehitusmaterjalide ning pinnaste katsetused. Teede projekteerimine. Reg.nr.10403087 Km.reg.nr.EE100190551
D: Järeldused Objekti koosolekust 22.09.2026 selgub, et 2026 aastal avastati katte vajumisi ja tasasunõuded ei olnud täidetud. Nagu eelnevalt öeldud, et stabiliseeritud kiht jäi vett mitte läbilaskva aluse ja vett hästi läbilaskva pindamiskihi vahele, siis nõrgal stabiliseeritaval kihil jätkub lagunemisprotsess kuna materjal on väikese külmakindlusega. Pindamine naftabituumenist emulsiooniga ei pruugi tagada vajalikku naket stabiliseeritud kihiga. Reeglina kasutati aastaid selleks põlevkivibituumenit ja on nii ehitatud Eestis ca 1200 km teid. Seda lihtsat elementaarset tõde oleks pidanud lähteülesande koostaja teadma. Selliselt pinnatud kate võib pöördekohtades ja ristmikel lihtsalt puruneda. Arusaamatu on järelevalve tegevus, kus rohke savisisaldusega kruuspinnase protokollid olid teada. Kuna ülakihis on kasutatud tsement-stabiliseerimist, siis ilmselt tekivad mahukahanemise praod, mis ulatuvad läbi pindamiskihi. Kui teed soolatatakse, siis NaCl keskonnas toimub talvel üsna kiire stabiliseeritud kihi lagunemine. Piisab 10 külmumistsüklist nõrga betooni purunemiseni viimiseks. Arvamuse allakirjutanu on 1982 aastal teinud antud teel geoloogilisi uuringuid ja määranud katendi kandevõimet, siis jääb arusaamatuks miks oli vaja heast materjalist tehtud mulle ja alus ära rikkuda. Oleks piisanud katte freesimisest ja tasandamisest, bitumen-stabiliseerimisest ning pindamisest. Stabiliseeritud aluse pindamine nafta emulsiooniga või – bituumeniga ei saavuta aluselise betooniga head naket ja võivad tekkida koorumised. Eesti enamus stabiliseeritud katteid on pinnatud põlevkivi bituumeniga ja korduv pindamised naftabituumenist emulsiooniga. Illustreerimaks katte seisukorda 2025 aastal on olemas mõned fotod kohalikelt elanikelt:
Kuuno Meschin Teede Laboratoorium OÜ juhataja, Ph.D. Kutsetunnistus 176360 /Allikrjastatud digitaalselt/
19331 Rannametsa-Ikla tee km 17,281-30,528 remont
Koosoleku protokoll
Toimumise koht: Häädemeeste vallamaja Toimumise aeg: 22.09.2026 kell 17.00 – 18.45 Koosolekut juhtis ja protokollis: Roger Voll
Koosolekul osalejate nimekiri:
• Maret Salak – Kabli külaselts MTÜ • Tarvi Kliimask – Verston Eesti OÜ, juhatuse liige • Hannes Vaidla – Transpordiamet, lääne osakonna juhataja • Tarmo Pilv – Treimani Külaselts MTÜ, vandeadvokaat • Külliki Kiiver – Volikogu liige • Enno Heringson – advokaadibüroo Heringson GLO, vandeadvokaat • Andres Maarend – Graniidikeskus OÜ • Marek Leemet – Graniidikeskus OÜ • Roger Voll – Transpordiamet, ehituse projektijuht • Ain Järvesaar – Häädemeeste Vallavanem • Tarmo Laarents – MTÜ Treimani külaselts • Eiko Roomet – Ikla külaelanik • Ivar Baumann – Metsapoole külaelanik • Kristo Niglas – Pärnu Postimees, reporter • Avo Naar – Volikogu liige • Marek Laanisto – Häädemeeste kriisispetsialist • Ants Järv – Treimani Külaselts MTÜ
Tarvi Kliimask: Tuleb tõdeda, et tegemist on kahetsusväärse olukorraga, kindlasti ei ole tegemist olnud tahtliku tegevusega. Verston Eesti OÜ jätkuvalt ehitab ja hooldab suures mahus teid ja saame asjadega päris hästi üldplaanis hakkama, aga vahel juhtub. Tegemist oli riikliku hankeobjektiga ning seda lepingut täites oleme kohati oma töös ebaõnnestunud. Täna on ainus asi mis takistab tee üleandmist Transpordiametile ning mis on ühtlasi suurimaks probleemiks, et me ei ole kõikjal saavutanud teekatte tasasust mis juhendite järgi on nõutud. Samas on tee kasutuses ja tunduvalt paremas seisus kui enne remonttööde algust. Hetkel on umbkaudu 10 lokaalselt kohta kus ei ole tasasus saavutatud ning see saavutatakse uuel ehitushooajal, tähtajaga 31.05.2027. Selleks kuupäevaks on tee lepinguga vastavuses. Teostatakse täies mahus ühekordne ülepindamine, muudest ehituslikest nüanssidest on hetkel veel vara rääkida.
Hannes Vaidla: Tegemist ei ole olnud kunagi asfaltkattega teega, teeregistri andmetel on tegemist 1955-1956 aastal teehöövliga teel segatud mustkattega teega (tänapäevase nimetusega MSE). Sinna on teostatud lugematu arv korduspindamisi. Teehoiukavas oli nähtud ette sellel teelõigul teha säilitusremont mis tähendab tegelikult korduspindamist. Tellisime pisut suuremas mahus töid ning lasime olemasoleva teekatte läbi freesida, lisades uut karjäärist toodud kruusa mis seejärel tsemendiga stabiliseeriti. Varasemalt oli tee „sirbi“ kujuline, sellise tehnoloogiaga aga oli võimalik saada korrektne profiil. Ühtlasi parandati tee piki -ja põikkaldeid ja ehitati tee meetrivõrra laiemaks.
Sellise liiklussagedusega teele ei ehitata Eestis üldjuhul asfaltkatet, kuna liiklussagedus seda ei toeta. Kõnealusel teel on liiklussagedus alla 1000 auto ööpäevas. Eesti riik ei ole piisavalt rikas, et madala liiklussagedustega teedele asfaltkatteid ehitada.
Tarvi Kliimask: Verston Eesti OÜ on tellinud peale teeremonttöid 2025 sügisel tee kandevõime mõõtmise. Mõõtetulemused näitavad, et teel on tagatud piisav kandevõime mis on reguleeritud nõuetega kõrvalmaanteele.
Rannametsa – Ikla suunal on keskmine mõõdetud elastsusmoodul 238 MPa ning Ikla – Rannametsa suunal 233 MPa. Vastavalt kehtivale teede projekteerimise normile on kergkattega kõrvalmaanteel minimaalne nõutud arvutuslik elastsusmoodul 140 MPa.
Koosolekul osaleja näitas oma telefoniga tehtud fotosid tee km 29.6 piirkonnas kus on näha, et teekate on talve lõpus/kevade alguses ulatuslikult lagunenud ning läbivajunud (sh.tsementstabiliseeritud alus). Transpordiameti projektijuht kinnitas, et on asjast teadlik ning on esitanud Töövõtjale samuti paikvaatluse protokolli (03.03.2025) ja nõudnud kordategemist.
Hannes Vaidla: Peame Töövõtja poolt esitatud kandevõime mõõtearuande kõrvutama nende kohtadega kus lokaalselt tekkisid sellised pehmed kohad ning teekate lagunes ulatuslikult. Vajadusel tuleb tellida uus kandevõime mõõtmine ning selgitada välja kus ja kas on nõrgad kohad.
Roger Voll: Töövõtja poolt esitatud mõõtearuande kohaselt on seal kandevõime tagatud, aga pigem võrreldes muu osaga madal.(Mõõtmine toimus novembris 2025 ning lagunemine tuli esile veebruari lõpp/märtsi algus 2026)
Koosolekul osaleja küsis, et kuidas oleks võimalik siis katet tugevdada. Transpordiameti esindaja selgitas, et tegemist oli säilitusremondi objektiga ning remondimeede ei olnud teekonstruktsooni ulatuslik tugevdamine. Enne teeremondi algust teadaolevalt ei ole selles teelõigus esinenud külmakerkeid ega tee lagunemist seega on selles probleemis ilmselt oma osa Töövõtja poolt lisatud uuest karjäärimaterjalist ja sügisesse jäänud tööde teostamisest.
Koosolekul osaleja juhtis tähelepanu, et Ikla poolses ehitusobjekti osas on teekonstruktsioonis ainult kasutatud Urissaare liivakarjäärist toodud materjali mis ei ole rikastatud killustikuga ning ei vasta Transpordiameti poolt esitatud materjali lepingulisele nõudele. Töövõtja esindaja vastas, et killustikuga rikastamine ei olnud tehnoloogiliselt enam võimalik kuna oli juba teostatud tsementstabiliseerimine ning pindamine.
Koosolekul osaleja küsis, et miks ikkagi tee niimoodi väristab, ka sellistes kohtades kus ei ole ühtegi parendust 2026 aastal teostatud. Töövõtja esindaja vastas, et meil Eestis on kasutusel selline mõõtemetoodika millega tasasust hinnatakse ning see on näidanud erinevaid tulemusi ja uute mõõtmistega välja toonud uusi ebatasasusi.
Koosolekul osaleja küsis kas on võimalik Töövõtjal arvestada elanike ja kogukonna sooviga ning teostada kevadel teekonstruktsiooni tugevdamine asfaltbetooniga, paraku tegemist ei ole olnud Transpordiameti tellimuse osaga ning Töövõtjal puudub majanduslik huvi teostada oma kulul riigiteede ümberehitusi.
Roger Voll: Kordan ja kinnitan veelkord üle, et Transpordiamet kui töö tellija ei võta Verston Eesti OÜ poolt teostatud 19331 Rannametsa-Ikla tee km 17,281-30,528 remonttöid ka käesoleval aastal vastu, sest objektil esineb puudusi ning tehtud töö ei vasta lepingutingimustele. Sügisperioodil ei ole enam võimalik kvaliteetselt puudusi likvideerida ega pindamistöid
teostada. Kogu lõik võetakse jälgimise alla, defektide tekkimisel k.a. kattest läbivajumised jmt fikseeritakse kohad ja teostatakse surfi näol vaatlus, et veenduda põhjuses. Enne parendustööde algust kevadel 2027 teostatakse objektil ülevaatus, mille käigus fikseeritakse olukord ja lepitakse kokku remondi tehnoloogia ja mahud. Nagu Töövõtja esindaja koosoleku alguses lubas on teetööd hiljemalt 31.05.2027 kvaliteetselt lõppenud ning ehitustöö vastab lepingulistele tingimustele.
Ain Järvesaar: Kuhu ja kuidas peaks teekasutaja infot andma kui riigiteel on tekkinud sellised pehmed kohad või teekate laguneb?
Roger Voll: Kõige kiirem lahendus on helistada Maanteeinfo telefonile 1247. Selliselt jõuab see info kõige kiiremini Transpordiameti kui ka teehooldaja kontaktidele.
08.10.2026, 13:09MILJONIKÄKK: värskelt remonditud riigitee ei kõlba kuhugi ja tuleb osaliselt uuesti teha. „See pole tee, vaid huumor!“
Page 1 of 6https://www.ohtuleht.ee/1145877/miljonikakk-varskelt-remonditud-riig…olba-kuhugi-ja-tuleb-osaliselt-uuesti-teha-see-pole-tee-vaid-huumor
Transpordiamet: me tahame saada lepingule vastavat tööd
MILJONIKÄKK: värskelt remonditud riigitee ei kõlba kuhugi ja tuleb osaliselt uuesti teha. „See pole tee, vaid huumor!“
Helen Mihelson
4. detsember 2025, 09:00 KUULA ARTIKLIT 8 MIN
Aitäh! Sinu digitellimus on aktiivne. Loed tasulist artiklit.
Kohalik tee-ehituse gigant Verston keeras riigitee värske remondiga nii tuksi, et osa
sellest ei vasta nõuetele ja transpordiamet ei saa töid ametlikult vastugi võtta.
Kohalikud peavad vigade parandust ootama vähemalt kevadeni: „Mul läti sõbrad
kurtsid, et siin on võimatu sõita – proteesid kukuvad välja!“
Kauaoodatud teeremont pidi turistide seas armastatud romantilisele rannateele andma
MIS LÄKS VALESTI? Osa Verstoni ehitatud teest ei vasta nõuetele. „See pole tee, vaid huumor!“
08.10.2026, 13:09MILJONIKÄKK: värskelt remonditud riigitee ei kõlba kuhugi ja tuleb osaliselt uuesti teha. „See pole tee, vaid huumor!“
Page 2 of 6https://www.ohtuleht.ee/1145877/miljonikakk-varskelt-remonditud-riig…olba-kuhugi-ja-tuleb-osaliselt-uuesti-teha-see-pole-tee-vaid-huumor
uue hingamise. Ometi läks sel 13 kilomeetri pikkusel teelõigul kõik kapitaalselt tuksi.
Ehkki esiti keeldub transpordiamet järelevalve tulemusi avalikkusega jagamast, on nad
lõpuks siiski sunnitud tunnistama, et midagi ilusat seal ei ole – osa teest ei vasta
nõuetele ja tuleb uuesti ehitada.
„Paras jama on nüüd kaelas,“ ütleb tee-ehituse ekspert, kes on järelevalve tulemustega
hästi kursis. „Kindlasti ei ole tee hästi ehitatud.“
„Proteesid kukuvad välja!”
Enne sellesuvist remonti kattis Iklast algavat 13 kilomeetri pikkust teelõiku nõukogude
ajal pandud asfalt. Aja jooksul seda pinnati, viimati 2018. aastal, kuid korralikku remonti
pole varem tehtud. Tee oli väsinud ja siin-seal lainetas, kuid vähemalt oli sile.
Uus tee vibreerib aga nii mis kole. Ehkki see valmis alles paar kuud tagasi, ei jõua
kohalikud kokku lugedagi, kui palju auke on praeguseks juba lapitud. Äsja remonditud tee
on pehmelt öeldes ebakvaliteetne.
Lugu on seda uskumatum, et tegu polnud mingi nipet-näpet pisiremondiga. Lepingu järgi
küündis tööde hind Häädemeestel üle 1,2 miljoni euro.
Pealegi ehitas tee Verston, Eesti üks tuntumaid ja tunnustatumaid tee-ehitajaid.
Korduvalt riigi ihaldusväärseimate tööandjate hulka valitud ettevõte on enda kätte
saanud ka mitmesaja miljoni euro eest lepinguid Rail Balticu trassi ehitamiseks.
Selle kõrval on Ikla miljonitee mõistagi köömes. Aga pahandust kui palju.
ILGE JAMA: Kohalikud poole asjaga rahul. Fotol vasakult: volikogu liige Avo Naar, vallavanem Külliki Kiiver, volikogu liige Lembit Künnapas, advokaat Tarmo Pilv ja ajakirjanik
Helen Mihelson.
Foto: Erki Pärnaku
08.10.2026, 13:09MILJONIKÄKK: värskelt remonditud riigitee ei kõlba kuhugi ja tuleb osaliselt uuesti teha. „See pole tee, vaid huumor!“
Page 3 of 6https://www.ohtuleht.ee/1145877/miljonikakk-varskelt-remonditud-riig…olba-kuhugi-ja-tuleb-osaliselt-uuesti-teha-see-pole-tee-vaid-huumor
„Mul läti sõbrad kurtsid, et siin on võimatu sõita – proteesid kukuvad välja!“ räägib
kohalik kalur ja vallavolikogu liige Avo Naar.
„Iga meetriga tunned, kuidas auto järjest rohkem laguneb,“ lausub Tarmo Pilv, tuntud
vandeadvokaat, kelle kodu asub sama tee ääres Treimani külas. „Saate aru, see pole tee.
See on huumor.“
Ei kommenteeri
Ka Õhtulehe ekipaaž sõitis lõigu läbi. Ja tõepoolest: äsja valminud teed on iga
keharakuga tunda. Olemine läheb oluliselt mõnusamaks teisel pool piiri Lätis Salatsi
poole sõites. Ainult et see tee on mitukümmend aastat vanem. Ometi kordades siledam.
Isegi tee-ehituse kvaliteeti hindama kutsutud spetsialist oli lõpptulemust nähes pehmelt
öeldes üllatunud. „Ütleme nii, et see, mismoodi ta nähtut kirjeldas, oli äärmiselt
mahlakate väljendite kogum,“ lausub Pilv advokaadile omase juriidilise korrektsusega.
Ajakirjandusega suheldes selliseid väljendeid muidugi ei kasutata. Objektil järelevalvet
teinud Mikk Mutso ütleb Õhtulehele, et nemad on oma kommentaarid tellijale ehk
transpordiametile esitanud ja leping ei luba neid kolmandate osapooltega jagada.
Ka transpordiameti Lääne regiooni ehituse projektijuht Roger Voll, kes on konkreetse
remondiga hästi kursis ja kellest praeguseks on saanud suisa Häädemeeste
vallavolikogu liige, suunab ajakirjaniku ameti pressiosakonna poole. „Meil on
Häädemeeste volikogu ekrelasest liige Aavo Naar: „Läti sõbrad kurtsid, et siin on võimatu sõita – proteesid kukuvad ära!“ Foto: Erki Pärnaku
08.10.2026, 13:09MILJONIKÄKK: värskelt remonditud riigitee ei kõlba kuhugi ja tuleb osaliselt uuesti teha. „See pole tee, vaid huumor!“
Page 4 of 6https://www.ohtuleht.ee/1145877/miljonikakk-varskelt-remonditud-riig…olba-kuhugi-ja-tuleb-osaliselt-uuesti-teha-see-pole-tee-vaid-huumor
ajakirjandusega suhtlemisel väga ranged reeglid,“ selgitab Voll.
Süü veeretatakse ilma kaela
Aga mis siis valesti läks?
Konkreetse teelõigu ehitusega kursis oleva spetsialisti sõnul langes kokku mitu halba
asjaolu. Esiteks mainib ta täitematerjali, mille ehitaja võttis lähedalasuvast Urissaare
karjäärist. Sisuliselt on tegu saviliivaga. Samas esitas Verston omanikujärelevalvele
kasutatud materjali laboratoorsed katsetulemused, mis selle sobivust kinnitasid. Niisiis
peaks kõik olema tipp-topp.
Teiseks mainib Õhtulehega vestelnud ekspert ilmastikuolusid. Eeskätt vihma, mida sel
suvel ja varasügisel jagus kõvasti. Ehk oleks võinud sellest pääsedagi, kui töövõtja oleks
töödega alustanud enne jaanipäeva.
Nimelt pidid tööd valmis saama juba juuli lõpuks, kuid töödega alustati hiljem ja uueks
tähtajaks sai 16. september. Siis koputas sügis juba uksele ja liigsest niiskusest polnud
pääsu. Aga kuna leping vajas täitmist, ei saanud töid enam edasi lükata.
Verston Eesti juhatuse liige Tarvi Kliimask tunnistab Õhtulehele, et remonditud teelõigul
on tõepoolest „ilmnenud ebatasasused“. „Eelkõige segas kvaliteetse tulemuse
saavutamist selle suve väga muutlik ilm ja ka hilised materjalide tarned,“ ütleb temagi.
Kliimask lisab, et karjäärist toodud materjal moodustas ehitusel kasutatud tsemendiga
segatud liitmaterjalist ühe osa. Sellest rajati katendikiht, mille tugevusomadused
vastavad tema kinnitusel nõutule. „Seega on hetkel teel piisav kandevõime tagatud.“
Parandused maksab ehitaja
Nagu öeldud, ei soostu transpordiamet järelevalve tulemusi Õhtulehega jagama. Küll
nõustuvad nad mõnele küsimusele vastama.
Ameti Lääne regiooni juhataja Hannes Vaidla kinnitab, et osa objektist ei vasta nõuetele.
Ehkki Õhtulehele on väidetud, et nõuetele ei vasta kolmandik, siis Vaidla lükkab selle
ümber – tema sõnul moodustavad nõuetele mittevastavad lõigud kogu objekti pindalast
kümnendiku.
08.10.2026, 13:09MILJONIKÄKK: värskelt remonditud riigitee ei kõlba kuhugi ja tuleb osaliselt uuesti teha. „See pole tee, vaid huumor!“
Page 5 of 6https://www.ohtuleht.ee/1145877/miljonikakk-varskelt-remonditud-riig…olba-kuhugi-ja-tuleb-osaliselt-uuesti-teha-see-pole-tee-vaid-huumor
Õhtulehe teada toimus möödunud nädalal koosolek, kus transpordiamet ja Verston
arutasid, mis mahus hakatakse teed uuesti ehitama. Kui ehituses on praaki, kuid selle
ümbertegemine pole näiteks otstarbekas, saab tööde tellija ehk transpordiamet
töövõtjale makstud tasult teatud osa lihtsalt maha arvata. Aga kui kusagil on
ebakvaliteetse töö puhul kõrvalekalle liiga suur, siis seda lihtsalt „trahvirahaga“ ei päästa.
Seal ei saa järelevalve enam öelda muud, kui nõuda uuesti ehitamist.
Jama on seda suurem, et nõuetele ei vasta lihtsalt üks väike lõik, mida oleks lihtne uuesti
teha. Ka ei puuduta probleemid pelgalt pealmist kihti, mida poleks üleliia keeruline välja
vahetada. Hädad on eri kihtides ja kohtades.
„Nõuetele mittevastavad teelõigud tuleb töövõtjal viia oma kuludega vastavusse
kehtivate nõuetega. Seejärel saab töö vastuvõtmisega seonduvaid toiminguid jätkata,“
ütleb Vaidla. „Arvestades, et tellija soov ja eesmärk on saada lepingule vastav töö, kehtib
hetkel tehnoloogiline paus ning parendustööd teostatakse 2026. aasta ehitushooajal,
hiljemalt teise kvartali lõpuks.“
Kui palju teeremondi remontimine Verstonile maksma läheb, pole teada.
„Praegu ei saa veel anda hinnangut, kui suur osa mahuliselt parandamist vajab. Selle
selgitamiseks tehakse tuleval kevadel eelnev mõõdistus ja siis parandustööd,“ ütleb Tarvi
Kiimask. „Ümb rtegemise maks mus selgub siis, kui täpne maht on selgun d ja
parandustööd t ostatud.“
Objekti vastuvõtmine venib
Kuna hunnik parandustöid on alles ees, pole transpordiamet objekti ametlikult vastu
võtnud. Tõenäoliselt ei tehta seda veel niipea.
Kliimask lubab, et vigade paranduseks läheb tuleval kevadel: „Kindlasti suudame
ebatasasused suurel määral kõrvaldada, kahjuks ei võimaldanud sügisesed ilmad seda
kohe teha.“
Igal juhul on emotsioonid praeguseks üsna keemispunkti lähedale jõudnud. Kohalike
kõrvu on jõudnud info, et ühel transpordiametis toimunud nõupidamisel olla neid suisa
matsideks nimetatud. Tsitaat ise kõlanud umbes nii: küll matsid kevadeks maha
TÄIELIK „TREPP“: Värskelt valminud teel on võimatu vibratsiooni mitte tunda. Foto: Erki Pärnaku
08.10.2026, 13:09MILJONIKÄKK: värskelt remonditud riigitee ei kõlba kuhugi ja tuleb osaliselt uuesti teha. „See pole tee, vaid huumor!“
Page 6 of 6https://www.ohtuleht.ee/1145877/miljonikakk-varskelt-remonditud-riig…olba-kuhugi-ja-tuleb-osaliselt-uuesti-teha-see-pole-tee-vaid-huumor
TOIMETAJA
TELLIMINE JA KOJUKANNE
REKLAAM JA KUULUTUSED
rahunevad.
Häädemeeste vallavanem Külliki Kiiver on selgelt löödud. Kuna tegu on riigiteega ja vald
ei osale lepingus ega panusta rahaga, ei maksa valla sõna midagi. Ka ei ole nendega
jagatud järelevalve tulemusi. Kui tähtis komisjon käis teeremondi tulemustega tutvumas,
pidi vallajuht end põhimõtteliselt ise kohale pressima.
„Olgugi et vallavalitsus esindab kohalikku kogukonda ja laiemalt võttes
kõiki Rannametsa-Ikla tee kasutajaid ning oleme aastaid olnud transpordiameti hea
partner, pole meil sisuliselt mingit sõnaõigust,“ nendib Kiiver.
„Elanikud on korduvalt pöördunud valla poole murega, et remonditud tee kvaliteet on
äärmiselt halb ning tee on kogu parandatud lõigu osas konarlik ja ebatasasusi täis,“
kirjutas vallavanem oktoobri lõpus transpordiametile. „Raha nappus ei saa kuidagi olla
põhjenduseks sellele, et riigitee rekonstureerimisel kaldutakse kõrvale tee-ehituse
nõuetest ning tehakse mööndusi kvaliteedis.“
Vallavanem Külliki Kiiver ootab transpordiametilt vastuseid küsimusele, miks ei vasta värskelt valminud tee nõuetele. Foto: Erki Pärnaku
© AS Õhtuleht Kirjastus Kontakt Reklaam Tellimine Üldtingimused Privaatsussätted
08.10.2026, 13:11TÜLI MILJONIKÄKI ÜMBER: käpardlik teeremont viib asjaosalised kohtusse
Page 1 of 6https://www.ohtuleht.ee/1161795/tuli-miljonikaki-umber-kapardlik-teeremont-viib-asjaosalised-kohtusse
Lisatud Verstoni kommentaar
TÜLI MILJONIKÄKI ÜMBER: käpardlik teeremont viib asjaosalised kohtusse
Helen Mihelson
8. juuli 2026, 07:16 KUULA ARTIKLIT 11 MIN
Aitäh! Sinu digitellimus on aktiivne. Loed tasulist artiklit.
Tunnustatud tee-ehitaja Verston teadis, et kohalikust karjäärist odavalt saadud materjali vastavus nõuetele on piiripealne, kuid lasi selle ehitusel ikkagi käiku. Üllatus- üllatus: tee laguneb nüüd igast otsast.
Õhtuleht kirjutas detsembris, kuidas kauaoodatud teeremont pidi turistide seas armastatud romantilisele rannateele andma uue hingamise. Ometi läks sel Iklast algaval 13 kilomeetri pikkusel teelõigul kõik kapitaalselt tuksi: uus tee vibreeris kohe algusest
LAGUNEB IGAST OTSAST: Kauaoodatud vigade parandus ei kukkunud välja selliselt, et võimaldanuks transpordiametil tehtud töö ametlikult vastu võtta.
08.10.2026, 13:11TÜLI MILJONIKÄKI ÜMBER: käpardlik teeremont viib asjaosalised kohtusse
Page 2 of 6https://www.ohtuleht.ee/1161795/tuli-miljonikaki-umber-kapardlik-teeremont-viib-asjaosalised-kohtusse
peale, lisaks on sügisest saati tekkinud rohkem auke, kui kohalikud jõuavad kokku lugeda. „Ahastama paneb,“ kõlab kohalike suust.
Verstonilt töö tellinud transpordiametki oli sunnitud tunnistama, et tee ei vasta nõuetele. Seetõttu keeldusid nad töid ametlikult vastu võtmast.
„Nõuetele mittevastavad teelõigud tuleb töövõtjal viia oma kuludega vastavusse kehtivate nõuetega. Seejärel saab töö vastuvõtmisega seotud toiminguid jätkata,“ ütles transpordiameti Lääne regiooni juhataja Hannes Vaidla talvel. „Arvestades, et tellija soov ja eesmärk on saada lepingule vastav töö, kehtib praegu tehnoloogiline paus ning parandustööd tehakse 2026. aasta ehitushooajal, hiljemalt teise kvartali lõpuks.“
Jälle läks vussi
Verston sai vigade parandusega ühele poole juuni alguses. Ent ajalugu kordus ja remonditud tee remont ei vastanud taas nõuetele.
„Paraku näitasid 11. juunil saadud mõõtmiste tulemused, et kuigi tehtud tööd on mõnes lõigus andnud häid tulemusi, esineb endiselt arvukalt teelõike, kus teekatte ebatasasus on sedavõrd suur, et transpordiamet ei saa tehtud töid aktsepteerida,“ ütles transpordiameti Lääne osakonna ehituse üksuse projektijuht Roger Voll juuni lõpus.
Niisiis sai Verston järjekordse tähtaja – 30. juuni. Aga jälle läks vussi: värsked mõõtmised näitavad, et teekatte tasasus ei vasta endiselt nõuetele. Verston peaks uuele katsele minema veel sel nädalal.
Verstoni esindajad keelduvad intervjuust, nõustudes selgitusi jagama üksnes kirjalikult.
LAGUNEB IGAST OTSAST: Kauaoodatud vigade parandus ei kukkunud välja selliselt, et võimaldanuks transpordiametil tehtud töö ametlikult vastu võtta. Foto: Erakogu
08.10.2026, 13:11TÜLI MILJONIKÄKI ÜMBER: käpardlik teeremont viib asjaosalised kohtusse
Page 3 of 6https://www.ohtuleht.ee/1161795/tuli-miljonikaki-umber-kapardlik-teeremont-viib-asjaosalised-kohtusse
„Teelõigul on esinenud probleeme tasasusega,“ tunnistab Verstoni juhatuse liige Tarvi Kliimask. „Meie eesmärk on lõpetada vajalikud tööd ning anda teelõik tellijale üle lähitulevikus.“
Vaidlus maksmata raha üle
Aga nagu öeldakse: see pole veel kõik. Aprilli lõpus pöördus Verstonile teelõigu ehituseks materjali müünud ettevõte kohtusse, sest kuulus tee-ehitaja pole senini materjali eest maksnud. Nimelt tellis Verston remonditava tee jaoks kruusa lähedalasuvast Urissaare karjäärist, mis kuulub ettevõttele Graniidikeskus. Loomulikult ei kõlba tee ehitamiseks mingi suvaline kruus, vaid see peab vastama rangelt kindlaks määratud nõuetele.
Seda teadis hästi ka Graniidikeskus, mille esindaja vastas Verstoni hinnapäringule, et suudavad toota nõutavale „ligilähedast“ kruusa. Mõni päev hiljem saatis Graniidikeskus Verstonile kaks katseprotokolli, mis mõlemad kinnitasid, et huvipakkuv materjal ei vasta ministri määrusega paika pandud nõuetele.
Ometi otsustas Verston sedasama kruusa teelõigu ehitamisel täitematerjalina kasutada ja allkirjastas lepingu. Mis sest, et tolleks ajaks oli neil juba neli katseprotokolli, mis kõik kinnitasid, et materjal ei vasta nõuetele.
Graniidikeskus oli esialgu küll kahtleval seisukohal, kuid pärast Verstoni mitut meeldetuletust ja kinnitust otsustasid nemadki lepingule alla kirjutada. Verston on üks nende suuremaid kliente ja tehing pidi tähendama karjääripidajale korralikku teenistust – kokku 184 000 eurot. Selle eest sai Verston 18 000 tonni materjali.
KARTUS SAI TÕEKS: Õhtuleht käis esimest korda olukorraga tutvumas möödunud aasta lõpus. Nüüd on juhtunud see, mida kohalikud enim kartsid: tee laguneb.
Foto: Erki Pärnaku
08.10.2026, 13:11TÜLI MILJONIKÄKI ÜMBER: käpardlik teeremont viib asjaosalised kohtusse
Page 4 of 6https://www.ohtuleht.ee/1161795/tuli-miljonikaki-umber-kapardlik-teeremont-viib-asjaosalised-kohtusse
Süüdistab kruusamüüjat
Pealegi näitas järgmine katseprotokoll materjali nõuetekohasust ja selle edastas Verston ka transpordiametile. Neid protokolle, mis näitasid, et materjal ei vasta nõuetele, Verston töö tellijale ei saatnud. Aga miks üldse näitas üks katse nõuetekohasust ja järgmine vastupidist? Sest materjal oligi piiripealne ja proovi tulemus võis sõltuda mitmest asjaolust, nii selle võtmise täpsest kohast kui ka ajast.
Ent kui Verston oli suurema osa tellitud kruusast juba teesse pannud, näitas katseprotokoll, et materjal ikkagi ei vasta nõuetele. Nüüd teadsid sellest juba ka töö tellinud transpordiamet ja järelevalvet teinud insener. Pahandus oli suur, sest kui töödega mullu sügisel ühele poole saadi, selgus, et juhtunud oli halvim – uus tee ei vastanud nõuetele ja transpordiamet keeldus töid vastu võtmast. Tagatipuks pidi Verston selle oma kulu ja kirjadega korda tegema. Nüüd aga näitas Verston näpuga Graniidikeskuse poole ja väitis, et viimane on süüdi.
Sel põhjusel keeldus Verston karjääripidajale maksmast lepingus ette nähtud tasu. Tõsi küll, kompromissi käigus on nad nõustunud maksma sellest pisku, varem kokkulepitud 184 000 eurost vaid 30 000.
Verston on hiljem transpordiametile väitnud, et leevendas riske sellega, et materjali müüja kinnitas, et see vastab nõuetele. Vastaspool aga raiub vastu, et on algusest peale lubanud toota nõutule „ligilähedast“ kruusa. Selle kinnituseks kavatseb Graniidikeskus kohtule esitada kirjavahetused.
„Äärmiselt ebaõiglane.“
Graniidikeskuse juhatuse liige Marek Leemet kinnitab Õhtulehele, et vaatamata arvukatele pöördumistele pole nad Verstonilt kokkulepitud tasu saanud. Seetõttu tuligi lõpuks kohtusse pöörduda. „Nad teadsid suurepäraselt, mis materjali nad ostavad ja mis on selle kvaliteet,“ lausub ta. „Me varustasime neid katseprotokollide ja kõige muuga. Ja nüüd tulla ja öelda, et teeremont ei vasta seepärast nõuetele, on meie aadressil äärmiselt ebaõiglane.“
Leemet tõdeb, et tema praktikas on see esimene kord, kus lepingu pool keeldub otsitud põhjustele viidates kokkulepitud tasu maksmast. Praeguseks maadleb Graniidikeskus 74 000 euro suuruse maksuvõlaga. „Muidugi on see sellega (saamata jäänud tasuga – H. M.) seotud,“ lausub Leemet. „Me ei ole nii suur ettevõte, et sellised asjad ei tekitaks meile nähtavaid tagajärgi.“
Verstoni juhatuse liige Kliimask keeldub vaidlust Graniidikeskusega kommenteerimast. Niisiis jäävad vastuseta küsimused, miks ikkagi keelduvad nad raha maksmast ja kuivõrd võttis Verston ise teadliku riski, teades lepingu sõlmimise hetkel, et katseprotokollid ei kinnita materjali nõuetekohasust, vaid üksnes seda, et see on nõutule „ligilähedane“.
„Kuna tegu on poolelioleva õigusvaidlusega, ei pea me õigeks selle sisulist arutamist meedias,“ lausub Kliimask napilt.
08.10.2026, 13:11TÜLI MILJONIKÄKI ÜMBER: käpardlik teeremont viib asjaosalised kohtusse
Page 5 of 6https://www.ohtuleht.ee/1161795/tuli-miljonikaki-umber-kapardlik-teeremont-viib-asjaosalised-kohtusse
Verstoni kommentaar
Pärast artikli avaldamist saatis Verston Eesti juhatuse liige Tarvi Kliimask täiendava kommentaari:
„Mõistame kohalike elanike ja teelõiku kasutavate inimeste rahulolematust ja kinnitame, et ei ole asjasse kunagi suhtunud kergekäeliselt ning tegeleme pühendunult olukorra lahendamisega. Praegune teeseisund ei ole veel täies ulatuses vastuvõetav, esineb lokaalseid ebatasasusi, töövõtjana vastutame ja tegeleme nende kõrvaldamisega.
Kinnitame, et oleme asjaolusid analüüsinud ja teeme sellest vajalikud järeldused, et tulevikus sarnaseid olukordi vältida. Tööde elluviimise ja tulemuse kvaliteet on meie jaoks järeleandmisi tegemata olulised väärtused. Meie eesmärk on viia teelõik nõuetega täielikult kooskõlla nii kiiresti kui tehniliselt võimalik ja anda see hiljemalt juuli lõpus tellijale üle.
Olukord antud teelõigul on kujunenud selliseks mitme ebasoodsa asjaolu koosmõjul: pindamistöödele eelnenud pinnase ettevalmistust mõjutasid eelmise aasta keerulised vihmased ilmaolud, samuti planeeritust pikemale veninud materjalitarned ning vajadus töödelda mittenõuetekohast materjali.
Ei vasta tõele, nagu oleksime juba lepingu sõlmimisel teadnud, et kasutatav materjal ei vasta nõuetele ja kasutanud seda siiski tee ehitamisel. Esiteks küsisime materjalimüüjalt hinnapakkumist materjalile, mis vastaks rranspordiameti seatud nõuetele. Teiseks sõlmisime materjalimüüjaga kirjaliku lepingu, kus on selgelt kirjas, et materjalimüüja peab tarnima materjali, mis vastab transpordiameti seatud nõuetele. Kolmandaks, materjalimüüja edastas meile pärast lepingu sõlmimist katseprotokollid, mis kinnitasid materjali vastavust transpordiameti nõuetele. Seetõttu kooskõlastas materjali ka transpordiamet.
Alles pärast seda, kui materjalimüüja tarnitud materjal oli objektile paigaldatud, selgus koostöös transpordiametiga tehtud laboratoorsete kontrollkatsete tulemusel, et tarnitud materjal ei vasta rranspordiameti seatud ning materjalimüüjaga kokku lepitud nõuetele. Kuna suur osa materjalist oli selleks ajaks juba paigaldatud, kogusime selle kokku, koostöös materjalimüüjaga sõelusime läbi ja kuna materjal jätkuvalt nõuetele ei vastanud, lisasime ise nõuetele vastavuse saavutamiseks materjalile täiendavat killustikku. See maht oli objekti mahuga võrreldes märkimisväärselt suur ning seda tegime enda kuludega, et pindamistöödega oleks võimalik jätkata.
Kuna materjalimüüja on meiega sõlmitud lepingut oluliselt rikkunud, siis on meil temaga käimas kohtuvaidlus vastutuse üle, mistõttu me ei pea mõistlikuks selle vaidluse üksikasju avalikult meedia vahendusel detailsemalt arutada. Oleme esitanud kõik meie väiteid kinnitavad tõendid kohtule.“
08.10.2026, 13:11TÜLI MILJONIKÄKI ÜMBER: käpardlik teeremont viib asjaosalised kohtusse
Page 6 of 6https://www.ohtuleht.ee/1161795/tuli-miljonikaki-umber-kapardlik-teeremont-viib-asjaosalised-kohtusse
TOIMETAJA
TELLIMINE JA KOJUKANNE
REKLAAM JA KUULUTUSED
TEE TULEB KORDA TEHA: Kohalikud paluvad abi transpordiminister Kuldar Leisilt. Foto: Martin Ahven
Kohalike pöördumine: see ei ole üksnes ehitusobjekt
Juuni lõpus saatis tüli keskmes oleva teelõigu äärde jääva Treimani küla selts transpordiametile ja taristuminister Kuldar Leisile pöördumise, milles kurdetakse, et värskelt rajatud tee ei kannata mis tahes liikluskoormust. Peale selle on rikutud turistide seas armastatud paik.
„Mitmes kohas esineb ulatuslikult löökauke ja tee ebatasasusi, mis muudavad liiklemise äärmiselt keeruliseks,“ seisab külaseltsi pöördumises. „Lisaks põhjustab selline olukord liiklejatele otsest majanduslikku kahju, kuna sõidukid saavad kahjustada, lahtine killustik paiskub sõidukitele ning võib põhjustada täiendavaid kahjustusi, sealhulgas tuuleklaaside purunemist.“
Kuna uuendatud tee ei kannata kohalike hinnangul mingitki kriitikat, paluvad nad transpordiametil töid mitte vastu võtta ja teha tee kogu ulatuses korda, mitte leppida siin- seal aukude lappimisega.
„Rannametsa–Ikla tee ei ole üksnes ehitusobjekt, vaid oluline kohalik ühendustee, mille seisukord mõjutab otseselt piirkonna elanike, ettevõtjate ja kõigi liiklejate igapäevast toimetulekut,“ kirjutas külaselts ministrile. „Avaliku raha eest rajatud tee peab olema nõuetekohane, vastupidav ja reaalselt kasutatav ning seetõttu palume sellesse küsimusse suhtuda äärmise tõsidusega ja tagada olukorrale tegelik lahendus.“
© AS Õhtuleht Kirjastus Kontakt Reklaam Tellimine Üldtingimused Privaatsussätted
08.10.2026, 13:20KAART ⟩ Kahel suvel remonditud teelõik tundub sõitjaile halvem kui enne, tööd teinud firma hindab tee "ekspluateeritavaks"
Page 1 of 19https://parnu.postimees.ee/8552572/kaart-kahel-suvel-remonditud-t…e-halvem-kui-enne-tood-teinud-firma-hindab-tee-ekspluateeritavaks
Paberleht Tellimine Dokk "Ajutine kodu" Galerii Video Vaba aeg Taskuhääling Kuulutused
Saada vihje
PÄRNU POSTIMEES UUDISED TELLIJALE
KAART ⟩ Kahel suvel remonditud teelõik tundub sõitjaile halvem kui enne, tööd teinud firma hindab tee "ekspluateeritavaks"
Kristo Niglas ajakirjanik
Grete-Liisa Sihver multimeedia toimetaja
Urmas Luik fotograaf
26. september 2026, 09:05
Rannametsa-Ikla ja Lemme teede ristmikul on mitmeid kohti, mis on punaselt tähistatud. FOTO: URMAS LUIK
Häädemeeste valda jäävat Rannametsa–Ikla tee 13kilomeetrist lõiku on
kahel suvel remonditud. Teed mööda iga päev sõitvatele kohalikele
tähendab see raputavaid auke, tolmuvaipa ja turistide kadumist. Teed
remontinud firma Verston väidab aga, et lõik vastab nõuetele ja vaid
mõni koht vajab silumist.
Kui Via Baltica on rahvusvaheline maantee, kus on topeltasfaltbetoonkate, siis
Rannametsa–Ikla tee on kõrvalmaantee. Seda katab mustsegu ehk kruus, mis
segatud bituumenõliga ja siis pinnatud.
Transpordiameti teehoiuteenistuse Lääne osakonnajuhi Hannes Vaidla sõnade
Kuula
N, 8.10.2026 Ilm Horoskoop Mälestusraamat.ee Tellimine Kuuluta Reklaam
Nõusolekud Kontakt RUS ENG
08.10.2026, 13:20KAART ⟩ Kahel suvel remonditud teelõik tundub sõitjaile halvem kui enne, tööd teinud firma hindab tee "ekspluateeritavaks"
Page 2 of 19https://parnu.postimees.ee/8552572/kaart-kahel-suvel-remonditud-t…e-halvem-kui-enne-tood-teinud-firma-hindab-tee-ekspluateeritavaks
kohaselt tuli kõnealusel lõigul teha säilitusremont, sest tee oli vajunud
sirpjaks ehk põikikalle oli lubatust suurem ja esines läbivajumisi.
Mullu kevadel sõlmis amet Verstoniga lepingu, et ettevõte remondib
Rannametsa–Ikla tee alates Ikla piiripunktist kuni Lepanina teeni. Tööde
maksumus pidi olema 1,2 miljonit eurot ja valmimisaeg mullu augusti
keskpaik.
Töödega alustati hiljem ja uueks tähtajaks määrati septembri keskpaik. Kui
tee valmis sai, avastasid sõitjad, et seal raputab nii mis kole. Kohalikud
elanikud tõstsid kisa ja transpordiametki ei võtnud teed vastu: kvaliteet jättis
soovida.
Probleemne Rannametsa–Ikla teelõik. ILLUSTRATSIOON: GRETE-LIISA SIHVER
Verston Eesti juhatuse liige Tarvi Kliimask märkis möödunud aasta lõpus
Õhtulehele, et eelkõige takistasid kvaliteetse tulemuse saavutamist väga
muutlik ilm ja materjalide hilinemine.
Transpordiamet andis Verstonile aega tee korda teha tänavu juuni lõpuni.
Nüüd on teekatet lapitud eri kohtades, kuid kohalikud leiavad, et töö pole
ikkagi korrektselt tehtud.
Nüüd tutvustasid transpordiameti ja Verstoni esindajad Uulus Häädemeeste
vallamajas koosolekul külade esindajatele olukorra lahendamise plaani.
Treimani külaseltsi juhatuse liige Tarmo Pilv ütles kohtumise algul otse välja,
et kuigi ametnikud ja Verston võivad olla omavahel kokku leppinud, kuidas
seda remonti tehakse, siis kohalikud elanikud ei pea sellega nõustuma.
Verstonit esindanud Tarvi Kliimaski sõnutsi on kahetsusväärne, et nii kaua
hiljem peab selle tee veel jutuks võtma. «Usute või ei, aga me töövõtjana selle
üle rõõmsad ei ole,» lausus ta. Rõhutades korduvalt, et nad pole tahtlikult
tööd kehvasti teinud ja mõistavad, et peavad selle korda tegema. Verstoni
08.10.2026, 13:20KAART ⟩ Kahel suvel remonditud teelõik tundub sõitjaile halvem kui enne, tööd teinud firma hindab tee "ekspluateeritavaks"
Page 3 of 19https://parnu.postimees.ee/8552572/kaart-kahel-suvel-remonditud-t…e-halvem-kui-enne-tood-teinud-firma-hindab-tee-ekspluateeritavaks
esindaja ütles, et tee on valmis ja igapäevases ekspluatatsioonis. Avaldades
arvamust, et teeolud on paremad kui varem.
Kliimask märkis, et Verstonil pole kokkulepet kohaliku rahva, vaid
transpordiametiga, mis neilt selle töö tellis. Ta tunnistas, et tee pole nii tasane
kui nõutud. Ettevõtte esindaja pakkus, et tee saab nõuetele vastavaks, kui
kõrvaldada kümmekond konarust. Tänavu ei saa seda enam vihma ja niiskuse
tõttu teha. Plaan on 31. maiks pinnata kogu tee uuesti.
Pilv avaldas hämmingut seeüle, mismoodi tee-ehitaja üritab kogukonnale
selgeks teha, et on sooritanud kangelasteo ja ehitanud tee, mis on parem kui
enne. «Tõepoolest on võimalik mööda seda teed sõita nii, et jõuab punktist A
punkti B. Ma sõidan iga päev, kuid iga paari päeva tagant pean autot pesema.
Sellel teel sõitmine on äärmiselt ebamugav,» kinnitas Pilv.
Aasta tagasi valminud tee on ebatasasusi täis. FOTO: URMAS LUIK
Häädemeeste vallavolikogu liige, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna
fraktsiooni esindaja Avo Naar uuris, kas tee aluspõhi vastab nõuetele.
08.10.2026, 13:20KAART ⟩ Kahel suvel remonditud teelõik tundub sõitjaile halvem kui enne, tööd teinud firma hindab tee "ekspluateeritavaks"
Page 4 of 19https://parnu.postimees.ee/8552572/kaart-kahel-suvel-remonditud-t…e-halvem-kui-enne-tood-teinud-firma-hindab-tee-ekspluateeritavaks
Kliimask selgitas, et tegu ei ole otseselt asfaltkatte, vaid pinnatud kattega.
Selle alla laotati stabiliseeritud pinnas, kus kasutati purustatud kruusa ja vana
kattematerjali. Tema väitel ei nõudnud leping sellist tee tugevust nagu näiteks
Via Baltica puhul.
08.10.2026, 13:20KAART ⟩ Kahel suvel remonditud teelõik tundub sõitjaile halvem kui enne, tööd teinud firma hindab tee "ekspluateeritavaks"
Page 5 of 19https://parnu.postimees.ee/8552572/kaart-kahel-suvel-remonditud-t…e-halvem-kui-enne-tood-teinud-firma-hindab-tee-ekspluateeritavaks
Hannes Vaidla transpordiametist kinnitas samuti, et Via Balticat romantilisest
rannateest ei tule, kuna liikluskoormus on niivõrd väike.
Ikla küla elanik Eiko Roomet soovis teada, kuidas on võimalik, et tee on
praegu märksa kehvemas seisus kui enne remonti. Ta tõi näite, et tänavu
kevadel – märtsis – laius tema maja ees «kartulipõld». Vagude sügavus oli 30
sentimeetrit ja madala põhjaga väikeautoga sealt normaalselt läbi ei saanud.
Lõpuks lükkas Verston koha tasaseks ja pani uue lapi peale.
Tänavu kevadel nägi Iklas mullu suvel remonditud tee välja nagu kuumaastik. FOTO: ERAKOGU
Kliimask väitis, et kui kohalik elanik räägib paarikümnest sentimeetrist, siis
nemad käisid parandamas kohti, kus erinevus oli millimeetrites. Tee tasasust
mõõdetakse rahvusvahelise standardi järgi paarikümnemeetrise sammuga.
Kliimask oletas, et tegu võis olla külmakerkega.
Kohalik ettevõtja, Metsapoole küla esindaja Ivar Baumann ütles, et juba tee-
ehituse ajal kerkis see koht üles, suruti teerulliga tasa ja pinnati. «Sel kevadel
kees see uuesti üles, see pole külmakerge,» lausus kohalik.
Roomet täiendas Baumanni, et varem oli kõvakate korralik ega esinenud
mingisuguseid külmakerkeid ega läbivajumist. Ta ütles, et Verston võiks
uuesti põhjani üles võtta ja teha korraliku tee.
Treimani külaseltsi esindaja ning vallavolikogu liige Ants Järv ütles, et selline
polnud olukord üksnes Iklas, vaid ka Orajõel. Ta soovis aru saada, miks
aluspõhi läbi vajub.
Pilve sõnutsi on teed käidud tasandamas nii rulli kui pinnasesilendajaga. Ta
võttis ühendust järelevalvajaga, kes oli olnud imestunud ja palunud selle
kohta pilte. Pilv heitis ette sedagi, et Verston lasi vedada kümnete
veokikoormate kaupa purustatud asfalti tee äärest minema, selmet panna
seda tagasi.
08.10.2026, 13:20KAART ⟩ Kahel suvel remonditud teelõik tundub sõitjaile halvem kui enne, tööd teinud firma hindab tee "ekspluateeritavaks"
Page 6 of 19https://parnu.postimees.ee/8552572/kaart-kahel-suvel-remonditud-t…e-halvem-kui-enne-tood-teinud-firma-hindab-tee-ekspluateeritavaks
Kliimask vastas, et ta ei oska öelda, mis selle tee põhjaga juhtunud on.
Renoveerimise käigus uuendatakse aluspõhja, praegu kasutati ära vana
aluspinda. Verstoni esindaja sõnutsi kasutasid nad neljandikul teelõigust
Urissaare karjäärist pärit materjali, ülejäänu puhul on see segatud
killustikuga. Kliimask tunnistas, et Urissaarest saadud materjal ei vastanud
nõuetele.
Baumann uuris, miks seda siis välja ei vahetatud, kui oli teada, et see ei
vastanud nõuetele.
Päris mitmeid kohti oli ka Verston püüdnud juba parandada. FOTO: URMAS LUIK
Kuid Pilve sõnutsi teadis Verston seda väga hästi, sest nad olid saanud mitu
sertifikaati, millest oli näha, et olukord on piiripealne. Graniidikeskusel ja
Verstonil on käsil kohtuvaidlus, kuna tee-ehitaja pole neile kokkulepitud
summat tasunud. Kliimaski väitel on vaidlus pooleli ja las kohus annab oma
hinnangu. Siiski kinnitas ta, et Verston ei lisanud sellele neljandikule teest
killustikku, sest see oli juba pinnatud.
Pilv meenutas, kuidas Vaidla oli kohtumisel Rannametsa–Ikla ja Lemme teede
ristmikul rääkinud, et Verston peaks teele panema viie sentimeetri paksuse
betooni-asfaldisegu kihi, mis tekitaks kõva ja sileda pinna. Ta on aru saanud,
et Verston on selle idee tagasi lükanud.
Roomet uuris, kas transpordiamet laseb uurida teekandevõimet ja aluspõhja.
Vaidla ütlust mööda on vaja selgeks teha, kas tee üldine kandevõime on
kadunud või on viga kattekonstruktsioonis. Talle tundub kummaline, et
sellised probleemid tekkisid, kui vanal teel polnud isegi külmakerkeid ega
läbivajumist. Ta nõustus, et tuleb teha väljaraie ja vaadata, mis põhjused
võivad olla.
Kohalike hinnangul oleks lihtsalt pindamine raha raiskamine, kui tee ei saa
tugevamat põhja. Liikluskoormus on nende sõnutsi vähenenud juba seetõttu,
et kohalik rahvas ise väldib seda teed kaudu sõitmist. Samuti hoiavad eemale
turistid.
08.10.2026, 13:20KAART ⟩ Kahel suvel remonditud teelõik tundub sõitjaile halvem kui enne, tööd teinud firma hindab tee "ekspluateeritavaks"
Page 7 of 19https://parnu.postimees.ee/8552572/kaart-kahel-suvel-remonditud-t…e-halvem-kui-enne-tood-teinud-firma-hindab-tee-ekspluateeritavaks
Kohalike hämmastuseks on transpordiamet peaaegu kogu raha tee-ehitajale
välja maksnud. Pilve andmeil on Verstonil saamata veel 56 000 eurot,
Kliimaski väitel kümme protsenti.
Vaidla arutles, et kui kandevõime on olemas, peitub viga
kattekonstruktsioonis.
Paranduskohti on maha märgitud juba mitmeid. FOTO: URMAS LUIK
Kliimask märkis, et selliseid kerkekohti tekitab niiskus. «Isegi väga suure
tolmusisaldusega materjal, isegi savi, on kuivas olekus tugeva kandega,»
lausus ta.
Transpordiameti ehituse projektijuhi Roger Voll märkis, et viga võib olla
Verstoni tehtud kihis. Samuti pruugib olla asi selles, et mustsegu peal oli
kümmekond pindamiskihti, mis kokku võis olla kümme sentimeetrit paks.
Sealt ei läinud vesi sisse. «Sel korral kaeti ära võib-olla liigniiske materjal ja
kivid irdusid, mistõttu vesi pääses vahele,» arutles Voll.
Vaidla sõnutsi sai koosolekuga selgeks, et enam ei minda teed tükati lappima.
08.10.2026, 13:20KAART ⟩ Kahel suvel remonditud teelõik tundub sõitjaile halvem kui enne, tööd teinud firma hindab tee "ekspluateeritavaks"
Page 8 of 19https://parnu.postimees.ee/8552572/kaart-kahel-suvel-remonditud-t…e-halvem-kui-enne-tood-teinud-firma-hindab-tee-ekspluateeritavaks
Järgmisel kevadel tellib amet pärast lume sulamist kandevõime mõõdistused.
Ta lubas, et tulemusi võrreldakse lõiguga, mida pole remonditud. Seejärel
tehakse otsus, kuidas edasi minna.
Näita mulle Google'i otsingus Pärnu Postimeest!
Kommentaarid
Tellijale äpp endiselt
reklaamivaba.
Tõmba äpp.
App Store Google Play
Seotud lood
UUDISED 2. juuni
2+2-TEE EHITUS ⟩ Pärnust pealinna poole paneb
teelaiendus kohalike kannatuse proovile
UUDISED 6. juuni 2024
PILDID ⟩ Paduvihm tegi Via Baltica peagi valmival
teelõigul pahandust
UUDISED 3. juuli
Teelõik läbi Soomaa sai tolmuvaba katte alla
UUDISED 18. september
GALERII ⟩ Luidraks jäänud Sindi-Lodja sild hakkab
õige pea taas vormi võtma ja novembris saab sealt
juba üle kõndida (1)
UUDISED 7. september
SKEEM ⟩ Pärnu linna üks sõlmpunktidest läheb 11
kuuks remonti (2)
UUDISED 23. august
KOHALIKUD ON PAHASED ⟩ Olerexi tankla juures
Ikla piiripunktis lõhub auklik tee sõiduautosid
Uudised Arvamus Elu Kultuur Sport Tarbija Pärnu börs
Digiallkirjad
Korruptsioonivastane erikomisjon
Lossi plats 1a, 15165 Tallinn
e-post: [email protected]
[email protected]
09. oktoober 2026
PÖÖRDUMINE RIIGIKOGU ERIKOMISJONI POOLE RANNAMETSA-IKLA TEE REMONDITÖÖDE PUUDUSTE, AVALIKU RAHA KASUTAMISE JA VÕIMALIKU VASTUTUSE VÄLJASELGITAMISEKS
1.1. Häädemeeste valla kogukond pöördub käesolevaga Riigikogu erikomisjoni poole seoses Rannametsa–Ikla tee remonditööde tõsise ebaõnnestumisega. Riigi tellitud ligi miljoni euro suuruse remondi tulemusena ei ole valminud nõuetekohast ja vastupidavat teed, vaid ulatuslike kahjustustega, ebatasane ja laineline teelõik, millel liiklemine on muutunud äärmiselt ebamugavaks ja ohtlikuks.
Ligi kahe aasta jooksul on kogukond korduvalt pöördunud Transpordiameti, taristuministri ja Verston Eesti OÜ poole, nõudnud puuduste kõrvaldamist ning osalenud kohtumistel, kuid sisulise lahenduse asemel on järgnenud vaid täitmata lubadused (kahjuks otsene valetamine), tulemusteta paranduskatsed ja tööde lõpetamise tähtaegade korduv edasilükkamine. Olukord, kus märkimisväärse avaliku raha eest remonditud tee on juba lühikese aja jooksul tõsiselt lagunenud ning selle nõuetekohast valmimist ei ole suudetud tagada, nõuab kogukonna hinnangul põhjalikku ja sõltumatut kontrolli.
1.2. Kogukonnale tekitab erilist muret asjaolu, et remonditööde käigus ilmnenud tõsiste puudustega on kaasnenud nende pisendamine, vastuolulised selgitused ning korduvad katsed jätta tee tegelikust seisukorrast põhjendamatult soodsam mulje. Küsimus ei piirdu üksnes ebaõnnestunud ehitustöödega, vaid puudutab ka kasutatud materjalide nõuetekohasust, puudulikku järelevalvet, avaliku raha kasutamist ning olulise teabe varjamist ja tegelikult otsest teadlikku valetamist.
Verston Eesti OÜ ei ole tänaseni täitnud riigihankelepingust tulenevat põhikohustust anda tellijale üle nõuetele vastav, kvaliteetne ja ohutu tee. Seda kinnitab asjaolu, et vaatamata Verston Eesti OÜ korduvatele katsetele töid üle anda, ei ole Transpordiamet Rannametsa–Ikla tee remonditöid seni vastu võtnud, kuna teekatte kvaliteet ei vasta absoluutselt kehtestatud nõuetele. Samal ajal ei ole aga Transpordiamet tellijana rakendanud piisavaid meetmeid, et ennetada kvaliteedipuudusi ja nõuda nende õigeaegset kõrvaldamist.
Nii on tekkinud olukord, kus riik on tellinud ja rahastanud ulatusliku teeremondi, kuid kogukond peab jätkuvalt kasutama tõsiselt kahjustatud teed.Samuti on sunnitud sellele teele eksima ka turistid ning puuduste kõrvaldamise eest ei ole võetud piisavat vastutust. Nende asjaolude põhjalikuks uurimiseks esitab Häädemeeste valla kogukond käesoleva kollektiivse pöördumise.
Hanke ja remonditööde taust.
1.3. Transpordiamet kuulutas 06.03.2025 välja riigihanke Rannametsa–Ikla tee km 17,281–30,528 remondiks. Hanke võitis Verston Eesti OÜ pakkumusega 985 872,83 eurot, mis oli järgmisest pakkumusest 113 417,09 euro ehk 10,32 protsendi võrra ning kõigi nelja pakkumuse keskmisest 167 981,63 euro võrra madalam. Seega võitis Verston ligi miljoni euro suuruse riigihanke konkurentidest märkimisväärselt soodsama pakkumusega ehk selgelt teadliku alapakkumisega.
1.4. Remondi eesmärk oli parandada olemasoleva tee seisukorda, suurendada selle vastupidavust ning laiendada teekatet 5,5 meetrilt 6,5 meetrini. Selleks nägi hanke lähteülesanne ette olemasoleva katendi töötlemise, nõuetele vastava sidumata segu Pos 2 kasutamise, stabiliseerimistööd ja kahekordse pindamise rajamise. Lähteülesandes olid kehtestatud konkreetsed nõuded kasutatavate materjalide kvaliteedile ja omadustele ning kohustus nende nõuetele vastavust tõendada.
Materjalide teadlik valik, nõuetele mittevastavuse eiramine ja järelevalve puudulikkus.
1.5. Rannametsa–Ikla tee remondiks korraldatud riigihanke tehniline kirjeldus nägi ette kindlatele koostise- ja kvaliteedinõuetele vastava sidumata segu Pos 2 kasutamise. Materjali nõuetele vastavus tuli enne selle paigaldamist tõendada ning kasutamine inseneriga kooskõlastada.
1.6. Rannametsa–Ikla tee seisukorda hinnanud tunnustatud Eesti tee-ehitusekspert Kuuno Meschin on oma arvamuses selgitanud, et Pos 2 nõuetele vastav segu valmistatakse spetsiaalses segamisseadmes eri fraktsioonidega killustikust ning pestud liivast või paesõelmetest, et tagada materjali nõutavad omadused ja ühtlane kvaliteet.
Nimetatud sideainetega sidumata segu valmistatakse seguris vastavatest komponentidest ning Eestis on olemas vaid üks selline sõlm, mis asub Väo karjääris. Looduslikust kruusast on küll võimalik saada Pos 2 nõuetele ligilähedase terastikulise koostisega materjali, kuid selle omadused võivad varieeruda ning püsivat vastavust nõutud kvaliteedile ei ole võimalik garanteerida (Lisa 1 – Eksperdi arvamus).
1.7. Verston Eesti OÜ otsustas hankida remondiks vajaliku materjali aga hoopis Urissaare karjäärist, mis asub remonditava teelõigu läheduses. Selline valik andis töövõtjale otsese majandusliku eelise, sest nõuetele vastava materjali vedamine kaugematest karjääridest oleks kaasa toonud oluliselt suuremad transpordikulud. Urissaare karjääri kasutamine võimaldas vähendada nii kütusekulu, veokite kasutamise vajadust kui ka tööjõu- ja ajakulu, suurendades seeläbi lepingu täitmise kasumlikkust.
1.8. Lisaks ei piirdunud majanduslik eelis üksnes lühema veokaugusega. Urissaare karjäärist tarniti tee renoveerimiseks purustatud looduslikku kruusa, mitte hankes ette nähtud viisil valmistatud sidumata segu Pos 2. Nagu eelnevalt ka selgitatud, seisneb nende materjalide erinevus nii tootmisviisis ja koostises kui ka nõutavates kvaliteediomadustes. Kuna Urissaare purukruus ei vastanud hankes nõutud Pos 2 segu koostise- ja kvaliteedinõuetele, oli see selgelt ka soetushinnalt odavam kui nõuetele vastav segu alternatiivsetest karjääridest.
Seega eelistas Verston Eesti OÜ majanduslikult soodsamat materjali, mille nõuetele vastavus ei olnud tagatud, eirates teadlikult asjaolu, et riigihankes olid materjali koostisele ja kvaliteedile kehtestatud konkreetsed nõuded.
1.9. Materjalivaliku majanduslik tähtsus ilmneb Verston Eesti OÜ hankepakkumuse maksumusest. Ettevõte võitis hanke 985 872,83 euroga, mis oli järgmisest pakkumusest 113 417,09 euro ehk 10,32% ning nelja pakkumuse keskmisest 167 981,63 euro ehk 14,56% madalam.
Selline hinnavahe lõi tugeva majandusliku ajendi tööde kulusid vähendada. Verston Eesti OÜ hankis Urissaare karjäärist materjali, mille nõuetele mittevastavus oli selgelt teada,kuid mis oli tunduvalt odavam ning mille lühike veokaugus võimaldas täiendavat kokkuhoidu. Nii sai ettevõte suurendada lepingu kasumlikkust nii materjali ostuhinna kui ka transpordikulude arvelt.
1.10. Materjali arvelt saavutatud kokkuhoiu tegelik hind on praeguseks reaalsuses nähtav Rannametsa–Ikla tee äärmiselt halvas seisukorras. Selge on see, et riigihankes kehtestatud kvaliteedinõuded ei ole üksnes formaalsus, vaid vajalik eeldus tugeva, külmakindla ja vastupidava teekonstruktsiooni rajamiseks.
Nõuetele vastava Pos 2 segu asemel kasutatud purustatud looduslik kruus, mille koostis ja kvaliteet ei olnud piisavalt tagatud, kahjustab oluliselt kogu teekonstruktsiooni toimivust.
Teeeksperdi Kuuno Meschini koostatud arvamuses on ekspert selgitanud, et nõrk ja vähese külmakindlusega stabiliseeritud kiht jäi vett mitteläbilaskva aluse ning vett läbilaskva pindamiskihi vahele. Sellises konstruktsioonis pääseb niiskus pealmistest kihtidest sisse, kuid selle väljapääs on takistatud. Niiskuse, külmumise ja sulamise korduv toime nõrgestab ebapiisava külmakindlusega materjali ning soodustab stabiliseeritud kihi lagunemist.
Selle tagajärjel võivad tekkida mahukahanemispraod, pindamiskihi purunemine, vajumised ja ebatasasused, mis omakorda võimaldavad veelgi rohkem vett teekonstruktsiooni tungida ning kahjustuste süvenemist kiirendada.
Ekspert juhib tähelepanu ka teesoola ja külmumise koosmõjule, mille tõttu võib stabiliseeritud kihi lagunemine jätkuda. Seega ei pruugi tee praegused praod, lainetused ja lagunev pinnakate olla üksnes puuduliku pindamise tagajärg, vaid viidata tõsisemale probleemile tee kandvas konstruktsioonis.
1.11. Eeltoodud asjaoludest nähtub, et Verston Eesti OÜ materjalivalikul oli oluline majanduslik mõju nii töövõtja kuludele kui ka remonditud tee kvaliteedile. Seda tõsisemalt tuleb hinnata asjaolusid, millistel tingimustel Verston Eesti OÜ Urissaare karjäärist materjali hankis ning kas tarnijale avaldati algusest peale materjali tegelik kasutusotstarve ja sellest tulenevad riigihanke kvaliteedinõuded.
1.12. Verston Eesti OÜ oli Graniidikeskus OÜ-lt Urissaare karjäärist ka varasematel aastatel ostnud liiva ja kruusa Pärnumaa teede hooldustöödeks ning teadis seetõttu nii karjääri materjalivarudest kui ka võimalusest seda soodsalt hankida.
Ka sel korral alustati läbirääkimisi tavapärase liiva ja kruusa ostuna, avaldamata Graniidikeskus OÜ-le, et materjali kavatsetakse kasutada Rannametsa–Ikla tee riigihanke täitmisel, kus kehtisid konkreetsed Pos 2 kvaliteedinõuded. Pooled leppisid kokku materjali hinnas ja kogustes ning karjäärist alustati igapäevast väljavedu.
1.13. Graniidikeskus OÜ sai alles hiljem teada, et Verston Eesti OÜ oli võitnud Rannametsa–Ikla tee remondihanke ning kavatses kasutada Urissaare karjäärist tarnitud purukruusa selle riigihanke täitmisel.
Sellest teada saades juhtis Graniidikeskus OÜ omal algatusel ja korduvalt ilma et tal oleks olnud kohustust kontrollida Verston Eesti OÜ riigihankelepingust tulenevate nõuete täitmist, töövõtja tähelepanu asjaolule, et tarnitav purukruus ei vasta objektil nõutud Pos 2 segu kvaliteedinõuetele.
1.14. 26.05.2025 teatas Graniidikeskus OÜ kirjalikult, et suudab toota üksnes Pos 2 nõuetele ligilähedase sõelkõveraga purukruusa, ning edastas katseprotokolli, mille kohaselt kontrollitud materjal nõuetele ei vastanud. Seega oli Verston Eesti OÜ-le juba materjali hankimise alguses teada, et odavama purukruusa vastavus riigihanke nõuetele ei vastanud.
Järgnevad katsetulemused kinnitasid sama probleemi. 29.05.2025 edastati Verston Eesti OÜ-le veel kaks Pos 2 nõuetele mittevastavat katseprotokolli. Ka 16.06.2025 edastatud järgmine katsetulemus oli mittevastav.
Seega jätkas Verston Eesti OÜ odavama materjali hankimist olukorras, kus talle oli nelja eraldi katsetulemusega selgelt ja üheselt näidatud, et kontrollitud Urissaare purukruus ei vasta hankes nõutud kvaliteedile.
1.15. Verston Eesti OÜ kinnitas seepeale tarnijale, et võimalikud probleemid Transpordiametiga lahendab ettevõte ise, kuna just tema on riigihankelepingu pool ja vastutab tellija ees materjali nõuetekohasuse eest.
See asjaolu on oluline, sest viitab üheselt sellele, et töövõtja mõistis materjali kasutamisega kaasnevaid kvaliteedi- ja vastutusriske, kuid ei loobunud majanduslikult soodsamast hankelahendusest.
1.16. Esimene Pos 2 nõuetele ligilähedaselt vastav katseprotokoll saadi alles 26.06.2025. Verston Eesti OÜ edastas järelevalvet teostanud insenerile kooskõlastamiseks just selle protokolli, jättes varasemad neli mittevastavat katsetulemust esitamata.
Oluline on seejuures rõhutada, et üks nõuetele peaaegu vastav katseprotokoll ei muutnud olematuks varasemaid negatiivseid tulemusi ega tõendanud kogu karjäärist väljaveetava materjali sobivust.
Urissaare karjäärimaterjali koostis võis varieeruda sõltuvalt sellest, millisest karjääri osast proov võeti. Seetõttu ei saanud ühe sobiva proovi põhjal järeldada, et teele paigaldatav materjal vastas Pos 2 nõuetele.
Teeeksperdi Kuuno Meschini hinnangul ei ole looduslikust kruusast võimalik sellise segu omaduste püsivat vastavust garanteerida. Ka materjali tarnija oli juba alguses kirjeldanud oma toodet üksnes Pos 2 nõuetele ligilähedase sõelkõveraga purukruusana.
Sellises olukorras jättis ainult ühe peaaegu positiivse tulemuse esitamine tellijale ja insenerile materjali tegelikust kvaliteedist puuduliku ja teadlikult eksitava pildi ning võimaldas jätkata selle kasutamist ilma igasuguse kindluseta, et riik saab lepingus nõutud materjali.
1.17. Transpordiamet on Graniidikeskus OÜ-le edastatud vastuskirjas muu hulgas kinnitanud, et neile ei olnud varasemaid tulemusi avaldatud ning kõigi katseprotokollide esitamise korral ei oleks Urissaare materjali kooskõlastatud.
Lisaks tunnistas Transpordiamet vastuskirjas, et Verston Eesti OÜ käitus ebaprofessionaalselt ning võttis teadlikult suure riski, kasutades Rannametsa–Ikla tee ehitamisel Urissaare karjäärist pärit purustatud kruusa.
1.18. Eeltoodule lisaks, materjali nõuetele vastavusega seotud probleemid olid märksa tõsisemad kui üksnes mittevastavad katseprotokollid. Ekspert Kuuno Meschini hinnangul ei olnud Urissaare karjääri tootmisohje sertifikaadil sidumata segu valmistamist üldse nimetatud. See tähendab, et puudus selge sertifitseerimisalane tõendus selle kohta, et karjääril oli nõuetekohane tootmisohje hankes ette nähtud Pos 2 segu valmistamiseks.
Graniidikeskus OÜ-l puudus tavapärase purustatud loodusliku kruusa müümisel vajadus sellist sertifitseerimist taotleda, kuna ettevõte ei tootnud ega müünud materjali sertifitseeritud Pos 2 seguna.
Samuti ei olnud Verston Eesti OÜ materjali hankimisel Graniidikeskus OÜ-lt vastavat sertifikaati nõudnud. Seetõttu ei olnud Graniidikeskus OÜ-l ka põhjust ega kohustust esitada dokumenti, mis tõendaks tootmisohje vastavust sellise segu valmistamise nõuetele.
Tegemist oli äärmiselt olulise puudusega just Rannametsa–Ikla tee ehitamise seisukohalt, sest riigihanke tehniline kirjeldus nägi sõnaselgelt ette nõuetele vastava sidumata segu Pos 2 kasutamise.
Seetõttu oli hädavajalik, et materjali tootmisohje sertifikaat hõlmaks sidumata segude valmistamist ning et materjali nõutavad omadused oleksid enne selle kasutamist nõuetekohaselt tõendatud.
Asjaolu, et Urissaare karjääri tootmisohje sertifikaat ei hõlmanud sidumata segude valmistamist, oleks pidanud tekitama tõsiseid küsimusi materjali kasutamise lubatavuse kohta juba enne selle objektile tarnimist ja paigaldamist.
Ometi sai Verston Eesti OÜ jätkata Urissaare karjäärist majanduslikult soodsama purukruusa hankimist ja selle kasutamist riigi tellitud tee ehitamisel, kuigi puudus piisav tõendus selle kohta, et materjali tootmisohje ja kvaliteediomadused vastasid just selle riigihanke nõuetele.
1.19. Materjali nõuetele vastavuse kontrollimine kuulus omanikujärelevalve põhiülesannete hulka. Omanikujärelevalve ülesanne ei olnud usaldada Verston Eesti OÜ esitatud dokumente ega piirduda ühe peaaegu positiivse katseprotokolli formaalse aktsepteerimisega.
Järelevalve pidi iseseisvalt kontrollima, kas tootmisohje sertifikaat hõlmas nõutava materjali valmistamist, kas materjali omadused vastasid hanketingimustele ning kas esitatud katsetulemused andsid piisava aluse lubada seda kasutada kogu remonditaval teelõigul.
Eriti oluline oli selline kontroll olukorras, kus kasutati looduslikust kruusast valmistatud materjali, mille koostis võis karjääri eri osades varieeruda. Ekspert Kuuno Meschin on rõhutanud, et tootmisohje sertifikaati oleks tulnud kontrollida ning üks katseprotokoll ei saanud tõendada kogu tarnitava materjali nõuetekohasust. Kuivõrd järelevalve piirdus ühe soodsa katsetulemusega ega kontrollinud tootmisohje dokumentatsiooni piisavust, jäi täitmata kontrolli keskne eesmärk, milleks oli takistada ebapiisavalt tõendatud kvaliteediga materjali jõudmist tee konstruktsiooni.
1.20. Sama tõsine ja puudulik on ka Transpordiameti kui riigihanke korraldaja ja tellija vastutus. Transpordiamet kehtestas materjalile konkreetsed kvaliteedinõuded ning pidi tagama nende tegeliku täitmise, mitte piirduma üksnes omanikujärelevalve ja Verston Eesti OÜ kinnituste usaldamisega.
Seda eriti olukorras, kus Transpordiameti esindajad viibisid ehitustööde ajal korduvalt objektil, samal ajal kui Urissaare karjäärist veeti materjali välja ja paigaldati tee konstruktsiooni. Ometi ei suudetud ära hoida ebapiisavalt tõendatud kvaliteediga materjali kasutamist ega tagada ehitustööde nõuetekohast tulemust.
Kohaliku kogukonna esindajad informeerisid pidevalt esinavatest puudustest ning minetustest nii Transpordiameti kui ka Verston Eesti OÜ esindajaid aga see jäi täielikult tähelepanetuta ning tihtipeale naeruvääristati info edastajaid.
Sellest tulenevalt tekib põhjendatult küsimus, kuidas Transpordiamet teostas järelevalvet omanikujärelevalve tegevuse üle, milliseid kontrollimeetmeid rakendati ning miks ei tuvastatud ega peatatud võimalikke rikkumisi õigeaegselt.Miks lubati jätkata ebakavaliteetset remondi tegevust. Omanikujärelevalve kaasamine ei vabastanud Transpordiametit tellija vastutusest. Kui omanikujärelevalve jättis kontrollimata materjali nõuetekohasuse või aktsepteeris puudulikku kvaliteeditõendust, tuleb välja selgitada ka see, miks Transpordiamet neid puudusi ei märganud ega nõudnud nende kõrvaldamist.
1.21. Eriti tõsine on asjaolu, et Urissaare materjali väljavedu ja paigaldamine jätkus hoolimata korduvatest mittevastavatest katsetulemustest ja puudulikust kvaliteeditõendusest. Senine sündmuste käik näitab, et materjali nõuetekohasuse üle ei tagatud isegi elementaarset kontrolli ning olulised puudused jäeti sisuliselt tähelepanuta.
Verston Eesti OÜ tegevus ning omanikujärelevalve ja Transpordiameti ebapiisav sekkumine võimaldasid materjali kasutamist jätkata, kuigi selle paigaldamine oleks tulnud peatada kuni nõuetele vastavuse tõendamiseni.
Selline kontrolli puudulikkus ligi miljoni euro suuruse riigihanke puhul on lubamatu. Ebapiisavalt kontrollitud materjali kasutamise tagajärjed on tänaseks Rannametsa–Ikla tee ulatuslikes kahjustustes ka selgelt nähtavad, sest tee on juba praegu sedavõrd lagunenud, et selle tavapärane ja ohutu kasutamine on tõsiselt häiritud.
1.22. Eraldi tähelepanu väärib ka asjaolu, et Verston Eesti OÜ jättis Graniidikeskus OÜ-le tarnitud materjali eest tasumata ega ole võlgnevust tänaseni likvideerinud, mistõttu käib poolte vahel ka käesoleval hetkel kohtuvaidlus ning seal on Verston Eesti OÜ asunud maakohut teadlikult eksiatama valetades labaselt ,et neid väidetavalt peteti ja varjati materjali tegelikke kvaliteedi omadusi.
Samal ajal väidab Verston Eesti OÜ ka ajakirjandusele, et tarnija on ettevõtet eksitanud, kuigi Graniidikeskus OÜ teavitas töövõtjat lausa neljal korral, edastades vastavad katseprotokollid, et tarnitav materjal ei vasta hankes nõutud Pos 2 kvaliteedinõuetele.
Samuti kinnitas eeltoodut ka viies protokoll.
Seega olid Verston Eesti OÜ-le materjali kvaliteediprobleemid selgelt ja üheselt teada. Tasumata arvete tõttu on Graniidikeskus OÜ sattunud omakorda rahalistesse raskustesse, sealhulgas on ettevõttel tekkinud maksukohustustega seotud võlgnevus, kuivõrd tarnitud materjali eest ei ole reaalsuses raha laekunud.Seda olukorda oleks saanud vältida kui materjali oleks tarnitud kolmandatele isikutele.Keegi ei osanud ka kõige halvemas ettekujutuses oodata,millisesse ebameeldivasse olukorda Verston Eesti OÜ lihtsalt otsustab Graniidikeskus OÜ asetada ning tugineda labasele laimule enda teadliku pettuse varjamiseks.
Tee tegelik tulemus ja ebaõnnestunud paranduskatsed.
1.23. Rannametsa–Ikla tee remondi eesmärk oli parandada olemasoleva tee seisukorda ning tagada kohalikele elanikele ja kõigile teistele liiklejatele( ka Eestit külastatavatele turistidele) senisest tasasem, ohutum ja vastupidavam tee.
Tegelik tulemus on olnud vastupidine. Pärast 2025. aastal tehtud remonti on tee ulatuslikult ebatasane, laineline, kohati vajunud ja lagunenud ning sellel liiklemine on muutunud äärmiselt ebamugavaks ja ohtlikuks (Lisa 2 – Fotod teest).
Tee ebatasasused põhjustavad sõidukitele tugevat vibratsiooni ja põrutusi, mis suurendavad veermiku, vedrustuse ja muude sõidukiosade kahjustumist ning toovad kaasa põhjendamatuid remondikulusid.
Lisaks määrib teelt üles paiskuv lahtine materjal ja mustus sõidukeid sedavõrd, et pärast teelõigu läbimist tuleb autot sageli pesta. Seega ei piirdu ebaõnnestunud remondi tagajärjed üksnes halvenenud sõidumugavusega, vaid tähendavad liiklejatele täiendavaid kulusid, sõidukite kahjustumise riski ja igapäevase liikumise olulist raskendamist.
1.24. Remonditööde puudused on sedavõrd tõsised, et Transpordiamet ei ole töid seni vastu võtnud. Eriti kõnekas on asjaolu, et Transpordiameti enda kinnitusel ei olnud enne remondi algust sellel teelõigul teada sellises ulatuses külmakerkeid ega teekonstruktsiooni lagunemist, nagu on ilmnenud pärast remonti. Seega on riigi tellitud ja ligi miljoni euro eest tehtud tööde järel tekkinud probleemid, mida varasema tee puhul isegi ei täheldatud.
1.25. Remondi ebaõnnestumist ilmestab eriti selgelt tee km 29,6 piirkond, kus teekate oli talve lõpus ja kevade alguses ulatuslikult lagunenud ning läbi vajunud, kusjuures kahjustused ulatusid ka tsementstabiliseeritud alusesse. See viitab probleemidele, mis ei piirdu üksnes tee pealispinnaga, vaid puudutavad ka selle kandvat konstruktsiooni.
1.26. Rannametsa–Ikla tee tõsiste kahjustuste kõrvaldamise asemel on Verston Eesti OÜ piirdunud aga üksnes korduvate pindmiste parandustöödega, mille eesmärk näib olevat muuta tee väliselt vastuvõetavaks, saavutada Transpordiametilt tööde vastuvõtmine ning lõpetada probleemne ehitusleping võimalikult väikeste lisakuludega.
Tee lagunenud kohti on lapitud, ebatasasusi silutud, teekatet korduvalt bituumenemulsiooni ja killustikuga kaetud ning lainetusi püütud teerullidega tasandada. Muu hulgas kasutati selleks ka vibreerivat teerulli vaatamata Transpordiameti keelule ning pärast tööde peatamist jätkati tasandamist teiste masinatega.
On selge, et selline tegevus ei kõrvalda tee lagunemise põhjuseid, vaid kahjustab nõrgestatud konstruktsiooni veelgi rohkem. Kahe aasta jooksul ei ole Verston Eesti OÜ soovinud reaalselt tagada tee nõuetekohast seisukorda ning korduvate parandustööde tulemusel on tee endiselt ebatasane, kahjustunud ja liiklejatele ohtlik. Ka Eestit külastavatele turistidele on see tee jätnud samuti väga, väga masendava mulje. Visiitkaart missugune.
1.27. Eriti taunitav on viis, kuidas tee puudusi on püütud väliselt varjata. Pärast korduvat bituumenemulsiooni ja killustiku pealekandmist eemaldati teelt lahtist materjali harjamasinatega, mis rebisid kaasa ka pindamiskihiga seotud killustikku. Seejärel töödeldi teepinda tumeda vedelikuga (segatud vesi õlitaolise ainega), mille tulemusel muutus killustiku vahelt paistnud punakas kruusa- ja liivamaterjal vähem nähtavaks. Tee välisilme muutus, kuid selle kandevõime, tasasus ja vastupidavus sellest ei paranenud. Tegemist on sisuliselt puuduste kosmeetilise ja äärmiselt naeruväärse varjamisega.Poleks kunagi uskunud,et Eesti Vabariigis tänasel ajal hakkab keegi tegelema sõnaotses mõttes tee värvimisega ja toonimisega.
1.28. Sama tõsiseid küsimuste tekitab olemasolevalt teelt eemaldatud asfaltkatte ja kvaliteetse alusmaterjali saatus. Hanke lähteülesanne nägi ette olemasoleva katte freesimise ja saadud materjali kasutamise uue teekonstruktsiooni rajamisel. Verston Eesti OÜ eemaldas aga teelt märkimisväärses koguses kvaliteetset ja vastupidavat asfaltkatet ja alusmaterjali, mida ei kasutatud isegi samal objektil, vaid teadaolevalt veeti osa sellest materjalist Rail Baltica ehitusega seotud objektidele.
Tegemist on tõsise kahtlusega riigi tellitud tööde käigus eemaldatud väärtusliku materjali võimaliku ebaseadusliku kasutamise kohta, mille arvelt muuta kõnealune projekt ettevõtte jaoks veelgi võimalikult kasumlikumaks. Selline tegevus oli vägagi avalik ning materjale pakuti isegi vallavaltsuse töötajatele ning kohalikele elanikele müügiks.
1.29. Lubamatu on ka parandustööde käigus eemaldatud killustiku ja muu materjali käitlemine. Kogukonna tähelepanekute kohaselt pühiti teelt eemaldatud materjal(killustik) kokku ning visati see teeäärsetesse rannamännikutesse otse samblale, kus inimesed käivad seeni ja marju korjamas ning loodust nautimas.
Tööde tegijad kinnitasid, et selline tegutsemisviis tulenes neile antud korraldustest. Riigi raha eest soetatud ehitusmaterjali metsa alla viskamine ei ole vastuvõetav töökorraldus ega nõuetekohane materjalikäitlus. Tegemist on jämeda keskkonnanõuete rikkumisega kui ka avalike vahendite raiskamisega.
1.30. Kogukonna hinnangul moodustavad kõik kirjeldatud asjaolud ühe tõsise ja omavahel seotud probleemide ahela. Kõigepealt lõhuti üles aastakümneid kasutuses olnud tee, millel Transpordiameti enda kinnitusel ei olnud enne remonti teada sellises ulatuses külmakerkeid ega lagunemist. Seejärel kasutati uue teekonstruktsiooni rajamisel materjali, mille nõuetele vastavuse kohta olid ilmnenud tõsised puudused ja korduvad negatiivsed katsetulemused. Osa tee remondiks ettenähtud materjalist aga lihtsalt eemaldati ning veeti minema.
Selle tagajärjel hakkas valminud tee vajuma, pragunema ja lagunema ning muutus liiklejatele äärmiselt ebamugavaks ja ohtlikuks. Puuduste kõrvaldamise asemel on Verston Eesti OÜ tegelenud ligi kahe aasta jooksul peamiselt tee pindmise lappimise ja välisilme parandamisega, jättes mulje, et eesmärk on saavutada tööde vastuvõtmine, mitte tagada nõuetekohane ja vastupidav tee.
1.31. 22.09.2026 toimus Häädemeeste vallamajas Verston Eesti OÜ, Transpordiameti ja kohaliku kogukonna esindajate kohtumine Rannametsa–Ikla tee puuduste arutamiseks.
Kohtumine oli pingeline ega toonud probleemile sisulist lahendust. Kogukonna esindajad juhtisid tähelepanu tee ulatuslikele pragudele, aukudele, rattajälgedele, lainetustele, vajumistele ja teistele kahjustustele ning nõudsid selgitusi seniste ebaõnnestunud parandustööde ja kavandatava lahenduse kohta.
Osa esitatud puudustest olevat tulnud Transpordiameti ja Verston Eesti OÜ esindajatele üllatusena. See on eriti häiriv, sest tee seisukorra probleemidest oli neid teavitatud korduvalt ning vahetult enne kohtumist oli toimunud ka mitu täiendavat arutelu ja infovahetust samal teemal. Eluliselt selline käitumine polnud usutav ja jättis väga halva ja ebaprofesionaalse mulje.
1.32. Juba enne 22.09.2026 toimunud kohtumist oli kogukond korduvalt juhtinud Transpordiameti ja Verston Eesti OÜ tähelepanu Rannametsa–Ikla tee ulatuslikele kahjustustele ning nõudnud nende kõrvaldamiseks püsivat lahendust. 01.09.2026 toimunud kohtumisel anti kogukonnale mõista, et tee tugevdamiseks kavandatakse senisest oluliselt põhjalikumaid töid, sealhulgas ligikaudu viie sentimeetri paksuse täiendava asfaltkatte rajamist.
See lubadus tekitas põhjendatud ootuse, et Verston Eesti OÜ kohustatakse lõpuks kõrvaldama tee tõsised puudused, mitte jätkama senist pindmist lappimist. Paraku selgus 09.–11.09.2026 toimunud suhtluse käigus, et varem kirjeldatud töid ei tehta. Selle asemel teatati kogukonnale, et parandustööd lükatakse järgmisse aastasse ning kavandatavaks lahenduseks jääb sisuliselt veel ühe bituumenemulsiooni ja killustiku kihi paigaldamine tähtajaga 31.05.2027.
22.09.2026 toimunud kohtumisel jäi aga kogukonnale Verston Eesti OÜ esindajate selgitustest arusaam, et töövõtja ei saa siiski kinnitada tee lõplikku valmimist 31.05.2027. Seega anti Verston Eesti OÜ-le järjekordselt lisaaega samade pindmiste parandustööde tegemiseks, mis ei kõrvalda tee lagunemise põhjuseid ega taga püsivat tulemust, kusjuures töövõtja ei suutnud kinnitada isegi nende tööde lõpetamist uueks tähtajaks.
1.33. Veelgi tõsisem on asjaolu, et 22.09.2026 kohtumise kohta hiljem koostatud ametlik protokoll ei kajasta arutelu tegelikku sisu, probleemide ulatust ega väljendatud erimeelsusi (Lisa 3 – Koosoleku protokoll). Seda saavad kinnitada kõik kogukonna esindajad, kes nimetatud kohtumisel osalesid. Protokoll on äärmiselt ühekülgne, moonutatud ning jätab eksitava mulje, nagu piirduksid tee puudused üksikute lokaalsete tasasuse probleemidega, mille Verston Eesti OÜ järgmise ehitushooaja alguses kõrvaldab ja mille järel saab tööd tavapäraselt vastu võtta.
Sellest on välja jäänud kohtumisel käsitletud ulatuslikud kahjustused, seniste parandustööde ebaõnnestumine, kogukonna vastuseis järjekordsele pindmisele lappimisele ning tõsised kahtlused 31.05.2027 tähtaja täidetavuses. Lisaks on märkimisväärne, et protokoll lubati kogukonna esindajatele edastada, kuid seda ei tehtud.
1.34. 22.09.2026 toimunud kohtumine ilmestas eriti selgelt ligi kaks aastat kestnud nõiaringi, milles tee puudustele järgnevad pindmised parandused, uued kahjustused, täitmata lubadused ja järjekordsed tähtaegade pikendamised. Ka sellel kohtumisel ei pakutud kogukonnale püsivat lahendust, vaid kavandati taas töid, mis ei kõrvalda tee lagunemise tegelikke põhjuseid, ning lükati tööde lõpetamine järgmisse aastasse, ilma et Verston Eesti OÜ oleks suutnud kinnitada isegi uue tähtaja täitmist.
1.35. Samal ajal peavad kohalikud elanikud ja ettevõtjad kandma selle olukorra igapäevaseid tagajärgi. Tee äärmiselt halva seisukorra tõttu on vähenenud turistide arv, olude sunnil on lõpetatud jalgrattamatkade korraldamine, muudetud vanatehnika sõitude marsruute ning kohalikud elanikud eelistavad võimaluse korral kahjustunud teed vältida.
Selline olukord tekitab otsest kahju nii kogu kohalikule kogukonnale kui ka kõigile seda teed kasutavatele inimestele. Kohalikud ettevõtjad kaotavad külastajaid ja sissetulekuid, piirkonna turismivõimalused vähenevad ning elanike igapäevane liikumine on oluliselt raskendatud.
Teed kasutavad inimesed peavad taluma pidevaid põrutusi ja ebamugavaid sõiduolusid, sõidukite kahjustumise ohtu ning sellest tulenevaid võimalikke lisakulusid. Seega ei piirdu ebaõnnestunud teeremondi tagajärjed üksnes riigile tekitatud võimaliku rahalise kahjuga, vaid kahjustavad otseselt kohaliku kogukonna majanduslikku toimetulekut, inimeste igapäevaelu ja kõigi liiklejate huve.
Eriti ohtlikuks muutub olukord siis, kui Via Baltical toimuvate remonditööde või liikluspiirangute tõttu suunatakse liiklus Rannametsa–Ikla teele. Juba tavapärase liikluskoormuse juures lagunev tee ei ole suuteline taluma täiendavat liiklust. Sellises seisukorras tee kasutamine Via Baltica ümbersõiduteena seab ohtu nii liiklejate ohutuse kui ka teekonstruktsiooni säilimise. Kuni tee kandevõime paraneb, tuleb viivitamata hinnata raskeveokitele massipiirangu kehtestamise vajadust ning välistada täiendava raskeliikluse suunamine sellele teelõigule.
1.36. Lisaks on Rannametsa–Ikla tee ebaõnnestunud remont laiema avaliku tähelepanu all olev probleem. Tee halba seisukorda, korduvaid parandustöid ja liiklejate rahulolematust on käsitlenud nii Pärnu Postimees, ERR kui ka Õhtuleht (Lisa 4 – Lisa 7). Eriti kõnekas on Pärnu Postimehe 29.09.2026 artikli pealkiri „Kahel suvel remonditud teelõik tundub sõitjale halvem kui enne“, mis võtab tabavalt kokku kogukonna nägemuse. Lisaks näitab korduv meediakajastus selgelt, et tegemist ei ole üksikute elanike põhjendamatu rahulolematusega, vaid avalikku tähelepanu ja selgitusi nõudva probleemiga.
Avaliku raha kasutamine ja finantsdistsipliini rikkumine.
1.37. Eeltoodule lisaks, Rannametsa–Ikla tee juhtumi puhul ei ole küsimus enam üksnes ebaõnnestunud teeremondis. Tegemist on ligi miljoni euro suuruse riigihankega ning seetõttu tuleb eraldi hinnata, kuidas on selle lepingu täitmisel kasutatud avalikku raha, mille eest on Verston Eesti OÜ-le makstud ning kas riigi rahalised huvid on olnud lepingu täitmise vältel piisavalt kaitstud.
1.38. Seejuures tuleb arvestada, et riigivara valitsemisel tuleb järgida eesmärgipärasuse, otstarbekuse, säästlikkuse ja heaperemehelikkuse põhimõtteid ning vältida riigile kahju tekkimist. Samuti peab riigiasutuse finantskontrollisüsteem tagama avalike vahendite õiguspärase, säästliku, tõhusa ja läbipaistva kasutamise. Nende põhimõtete järgimise kohustused tulenevad muu hulgas riigivaraseaduse §-st 8 ning riigieelarve seaduse §-st 76.
1.39. Esmalt, Verston Eesti OÜ hankepakkumuse märkimisväärne hinnavahe teiste pakkujatega omandab erilise tähenduse, arvestades töövõtja võimalusi ehituskulusid vähendada. Ettevõte kasutas lähedal asuva Urissaare karjääri odavamat materjali, hoides kokku nii selle soetushinnalt kui ka transpordikuludelt, kuigi materjali vastavuses riigihankes nõutud Pos 2 kvaliteedinõuetele esines tõsiseid puudusi. Negatiivsed katsetulemused olid Verston Eesti OÜ-le teada, kuid materjali kasutamist jätkati. See annab aluse kahtlustada, et Verston Eesti OÜ seadis teadlikult oma majandusliku kasu riigihanke kvaliteedinõuetest ettepoole, muutes madala hinnaga võidetud lepingu odavama materjali ja tee kvaliteedi arvelt kasumlikumaks.
1.40. Sellele lisaks, kõige tõsisemad probleemid puudutavad aga Verston Eesti OÜ-le tehtud väljamakseid. 22.09.2026 toimunud kohtumisel kinnitati, et Transpordiamet ei ole töid vastu võtnud, sest need ei vasta nõutud tingimustele, kuid Verston Eesti OÜ-le on juba välja makstud peaaegu kogu hankelepingu maksumus ning tasumata on vaid ligikaudu 56 000 eurot.
Riik on seega tasunud valdava osa ligi miljoni euro suurusest lepingust, saamata vastu lepingutingimustele vastavat teed. Tee praegune seisukord on sedavõrd halb, et sellel liiklemine on äärmiselt raskendatud ning sõidukite kahjustamise vältimiseks tuleb kohati kiirust oluliselt vähendada. Teekate on ulatuslikult ebatasane, vajunud ja lagunenud ning sõiduolud on halvemad kui enne remonti. Seega tekib õigustatud küsimus, et mille eest on riik maksnud ja miks on peaaegu kogu lepingusumma välja makstud, kui lubatud tulemuse asemel on saadud senisest halvem ja lagunev tee.
Kogukonna hinnangul on peaaegu kogu lepingusumma väljamaksmine kirjeldatud asjaoludel põhjendamatu ja arusaamatu ning viitab selgelt ja üheselt avalike rahaliste vahendite väärkasutusele ja riigi varaliste huvide kahjustamisele. Selline olukord nõuab hinnangut nii väljamaksete õiguspärasusele kui ka nende kinnitamise eest vastutanud ametnike tegevusele. Eelkõige tuleb hinnata, kas Transpordiamet on järginud riigivaraseaduse §-st 8 tulenevaid heaperemeheliku, eesmärgipärase ja säästliku valitsemise põhimõtteid.
Isegi kui hankeleping näeb ette etapiviisilised maksed enne tööde lõplikku vastuvõtmist, peab iga väljamakse olema põhjendatud ning tellijal peab säilima tegelik võimalus nõuda kõigi puuduste kõrvaldamist. Arvete tasumine ja tööaktide kinnitamine ei asenda sisulist kvaliteedikontrolli. Seetõttu on oluline hinnata, millistel alustel väljamaksed tehti ning miks ei rakendatud meetmeid riigi rahaliste huvide kaitseks, kui oli teada, et Verston Eesti OÜ oli tegutsenud hankelepingus sätestatud nõudeid eirates ning Transpordiameti enda hinnangul ka ebaprofessionaalselt.
Eriti murettekitav on seejuures ka asjaolu, et tasumata on jäänud vaid ligikaudu 56 000 eurot, samal ajal kui tee puudused tulenevad teekonstruktsiooni sügavamatest kihtidest ning nende nõuetekohane kõrvaldamine nõuab selgelt ulatuslikumaid ja kulukamaid töid kui senine pindmine lappimine ja puuduste kosmeetiline parandamine.
Seejuures on äärmiselt arusaamatu ja küsimusi tekitav ka asjaolu, et Transpordiamet ei ole seni suutnud tagada Verston Eesti OÜ poolt puuduste täielikku ja nõuetekohast kõrvaldamist, kuigi töövõtja on korduvalt jätnud hankelepingus sätestatud kvaliteedinõuded täitmata ega ole vaatamata korduvatele parandustöödele suutnud viia teed nõutud seisukorda.
Selle asemel on Verston Eesti OÜ-le korduvalt antud täiendavaid tähtaegu puuduste kõrvaldamiseks, kuid need ei ole toonud kaasa nõuetekohast tulemust. Selline olukord tekitab põhjendatud küsimuse, miks võimaldatakse töövõtjal jätkuvalt oma kohustuste täitmisest kõrvale kalduda, nendega viivitada ning miks ei ole Transpordiamet rakendanud meetmeid, et tagada kokkulepitud tulemuse saavutamine. Samuti tuleb rõhutada, et Transpordiametil on korduvate ja oluliste lepingurikkumiste korral olnud võimalik Verston Eesti OÜ-ga sõlmitud hankeleping üles öelda, kuid seda ei ole tehtud. Korduvad rikkumised, tulemusteta parandustööd ja tähtaegade järjepidev pikendamine seavad tõsise kahtluse alla Transpordiameti tegevuse õiguspärasuse, järelevalve tõhususe ning riigi huvide tegeliku kaitsmise.
1.41. Lisaks eeltoodule peab Häädemeeste valla kogukond vajalikuks juhtida Riigikogu komisjoni tähelepanu võimalikule huvide konfliktile, mis võib olla otseselt seotud Rannametsa–Ikla tee remondiprojekti juhtimise, järelevalve ja töövõtjaga seotud otsuste tegemisega.
Kogukonnale teadaoleva teabe kohaselt esineb Verston Eesti OÜ ja Transpordiameti Lääne osakonna projektiga seotud töötajate vahel veresugulusest tulenevaid perekondlikke sidemeid. Selline asjaolu tekitab eriti palju küsimusi olukorras, kus töövõtjale on välja makstud peaaegu kogu hankelepingu maksumus, tööde kvaliteet ei vasta nõuetele ning Transpordiamet ei ole suutnud tagada puuduste nõuetekohast kõrvaldamist.
Seejuures tuleb eraldi hinnata võimalikku huvide konflikti ja korruptsioonivastases seaduses sätestatud toimingupiirangute järgimist. Korruptsioonivastase seaduse § 7 lg 1 p-de 1 ja 4 kohaselt loetakse seotud isikuteks muu hulgas ametiisiku lähisugulasi ning isikuid, kellel on ametiisikule sedavõrd oluline ja vahetu mõju, et see võib takistada avalike ülesannete ausat ja erapooletut täitmist. Sama seaduse § 11 kohaselt on ametiisikul keelatud teha või sisuliselt suunata otsuseid ja toiminguid seotud isiku suhtes või olukorras, kus ta on teadlik seotud isiku olulisest huvist, mis võib otsust mõjutada. Samuti ei ole lubatud sellise otsuse või toimingu tegemist delegeerida oma alluvale.
Seetõttu on oluline hinnata, kas Verston Eesti OÜ ja Transpordiameti Lääne osakonna projektiga seotud töötajate võimalikud sugulussidemed on mõjutanud hankelepingu täitmise kontrollimist, tööde kvaliteedi hindamist, väljamaksete kinnitamist või puuduste kõrvaldamise nõudmist. Kui selgub, et projektiga seotud ametnikud on osalenud otsuste tegemisel või nende sisulisel suunamisel olukorras, kus neil esines seadusest tulenev toimingupiirang, tuleb hinnata korruptsioonivastase seaduse §-des 17 ja 19 sätestatud vastutuse kohaldamise aluseid ning võimalikke ametiseisundi korruptiivse kasutamise tunnuseid.
1.42. Eeltoodust tulenevalt palub Häädemeeste valla kogukond Riigikogu erikomisjonil algatada Rannametsa–Ikla tee remondiga seotud asjaolude põhjalik ja sõltumatu uurimine, et selgitada välja ehitustööde puuduste põhjused, kontrollida avaliku raha kasutamise õiguspärasust ning tuvastada Transpordiameti, omanikujärelevalve ja Verston Eesti OÜ võimalik vastutus. Kogukonna jaoks on kõige olulisem seejuures tagada, et Rannametsa–Ikla tee viiakse lõpuks tegelikult nõuetekohasesse, ohutusse ja püsivalt kasutuskõlblikku seisukorda.
Lugupidamisega,
Tarmo Pilv
vandeadvokaat
Järgmiste isikute ja juriidilidtye isikute esindaja:
Maret Salak – MTÜ Kabli Külaselts juhatuse esimees
Külliki Kiiver - volikogu liige, Häädemeeste aleviku esindaja
Tarmo Laarents - MTÜ Treimani külaselts
Eiko Roomet - Ikla külaelanike esindaja
Ivar Baumann - Metsapoole külaelanike esindaja
Avo Naar - volikogu liige, Penu ja Jaagupi külaelanike esindaja
Marek Laanisto – MTÜ Kabli Külaselts esindaja
Ants Järv – MTÜ Treimani külaseltsi juhatuse esimees ja volikogu liige
Lisad:
Lisa 1 – Eksperdi arvamus
Lisa 2 – Fotod teest
Lisa 3 – Koosoleku protokoll
Lisa 4 – Artikkel ERR portaalis
Lisa 5 – Artikkel Õhtulehes
Lisa 6 – Artikkel Õhtulehes II
Lisa 7 – Artikkel Postimehes
Korruptsioonivastane erikomisjon
Lossi plats 1a, 15165 Tallinn
e-post: [email protected]
[email protected]
09. oktoober 2026
PÖÖRDUMINE RIIGIKOGU ERIKOMISJONI POOLE RANNAMETSA-IKLA TEE REMONDITÖÖDE PUUDUSTE, AVALIKU RAHA KASUTAMISE JA VÕIMALIKU VASTUTUSE VÄLJASELGITAMISEKS
1.1. Häädemeeste valla kogukond pöördub käesolevaga Riigikogu erikomisjoni poole seoses Rannametsa–Ikla tee remonditööde tõsise ebaõnnestumisega. Riigi tellitud ligi miljoni euro suuruse remondi tulemusena ei ole valminud nõuetekohast ja vastupidavat teed, vaid ulatuslike kahjustustega, ebatasane ja laineline teelõik, millel liiklemine on muutunud äärmiselt ebamugavaks ja ohtlikuks.
Ligi kahe aasta jooksul on kogukond korduvalt pöördunud Transpordiameti, taristuministri ja Verston Eesti OÜ poole, nõudnud puuduste kõrvaldamist ning osalenud kohtumistel, kuid sisulise lahenduse asemel on järgnenud vaid täitmata lubadused (kahjuks otsene valetamine), tulemusteta paranduskatsed ja tööde lõpetamise tähtaegade korduv edasilükkamine. Olukord, kus märkimisväärse avaliku raha eest remonditud tee on juba lühikese aja jooksul tõsiselt lagunenud ning selle nõuetekohast valmimist ei ole suudetud tagada, nõuab kogukonna hinnangul põhjalikku ja sõltumatut kontrolli.
1.2. Kogukonnale tekitab erilist muret asjaolu, et remonditööde käigus ilmnenud tõsiste puudustega on kaasnenud nende pisendamine, vastuolulised selgitused ning korduvad katsed jätta tee tegelikust seisukorrast põhjendamatult soodsam mulje. Küsimus ei piirdu üksnes ebaõnnestunud ehitustöödega, vaid puudutab ka kasutatud materjalide nõuetekohasust, puudulikku järelevalvet, avaliku raha kasutamist ning olulise teabe varjamist ja tegelikult otsest teadlikku valetamist.
Verston Eesti OÜ ei ole tänaseni täitnud riigihankelepingust tulenevat põhikohustust anda tellijale üle nõuetele vastav, kvaliteetne ja ohutu tee. Seda kinnitab asjaolu, et vaatamata Verston Eesti OÜ korduvatele katsetele töid üle anda, ei ole Transpordiamet Rannametsa–Ikla tee remonditöid seni vastu võtnud, kuna teekatte kvaliteet ei vasta absoluutselt kehtestatud nõuetele. Samal ajal ei ole aga Transpordiamet tellijana rakendanud piisavaid meetmeid, et ennetada kvaliteedipuudusi ja nõuda nende õigeaegset kõrvaldamist.
Nii on tekkinud olukord, kus riik on tellinud ja rahastanud ulatusliku teeremondi, kuid kogukond peab jätkuvalt kasutama tõsiselt kahjustatud teed.Samuti on sunnitud sellele teele eksima ka turistid ning puuduste kõrvaldamise eest ei ole võetud piisavat vastutust. Nende asjaolude põhjalikuks uurimiseks esitab Häädemeeste valla kogukond käesoleva kollektiivse pöördumise.
Hanke ja remonditööde taust.
1.3. Transpordiamet kuulutas 06.03.2025 välja riigihanke Rannametsa–Ikla tee km 17,281–30,528 remondiks. Hanke võitis Verston Eesti OÜ pakkumusega 985 872,83 eurot, mis oli järgmisest pakkumusest 113 417,09 euro ehk 10,32 protsendi võrra ning kõigi nelja pakkumuse keskmisest 167 981,63 euro võrra madalam. Seega võitis Verston ligi miljoni euro suuruse riigihanke konkurentidest märkimisväärselt soodsama pakkumusega ehk selgelt teadliku alapakkumisega.
1.4. Remondi eesmärk oli parandada olemasoleva tee seisukorda, suurendada selle vastupidavust ning laiendada teekatet 5,5 meetrilt 6,5 meetrini. Selleks nägi hanke lähteülesanne ette olemasoleva katendi töötlemise, nõuetele vastava sidumata segu Pos 2 kasutamise, stabiliseerimistööd ja kahekordse pindamise rajamise. Lähteülesandes olid kehtestatud konkreetsed nõuded kasutatavate materjalide kvaliteedile ja omadustele ning kohustus nende nõuetele vastavust tõendada.
Materjalide teadlik valik, nõuetele mittevastavuse eiramine ja järelevalve puudulikkus.
1.5. Rannametsa–Ikla tee remondiks korraldatud riigihanke tehniline kirjeldus nägi ette kindlatele koostise- ja kvaliteedinõuetele vastava sidumata segu Pos 2 kasutamise. Materjali nõuetele vastavus tuli enne selle paigaldamist tõendada ning kasutamine inseneriga kooskõlastada.
1.6. Rannametsa–Ikla tee seisukorda hinnanud tunnustatud Eesti tee-ehitusekspert Kuuno Meschin on oma arvamuses selgitanud, et Pos 2 nõuetele vastav segu valmistatakse spetsiaalses segamisseadmes eri fraktsioonidega killustikust ning pestud liivast või paesõelmetest, et tagada materjali nõutavad omadused ja ühtlane kvaliteet.
Nimetatud sideainetega sidumata segu valmistatakse seguris vastavatest komponentidest ning Eestis on olemas vaid üks selline sõlm, mis asub Väo karjääris. Looduslikust kruusast on küll võimalik saada Pos 2 nõuetele ligilähedase terastikulise koostisega materjali, kuid selle omadused võivad varieeruda ning püsivat vastavust nõutud kvaliteedile ei ole võimalik garanteerida (Lisa 1 – Eksperdi arvamus).
1.7. Verston Eesti OÜ otsustas hankida remondiks vajaliku materjali aga hoopis Urissaare karjäärist, mis asub remonditava teelõigu läheduses. Selline valik andis töövõtjale otsese majandusliku eelise, sest nõuetele vastava materjali vedamine kaugematest karjääridest oleks kaasa toonud oluliselt suuremad transpordikulud. Urissaare karjääri kasutamine võimaldas vähendada nii kütusekulu, veokite kasutamise vajadust kui ka tööjõu- ja ajakulu, suurendades seeläbi lepingu täitmise kasumlikkust.
1.8. Lisaks ei piirdunud majanduslik eelis üksnes lühema veokaugusega. Urissaare karjäärist tarniti tee renoveerimiseks purustatud looduslikku kruusa, mitte hankes ette nähtud viisil valmistatud sidumata segu Pos 2. Nagu eelnevalt ka selgitatud, seisneb nende materjalide erinevus nii tootmisviisis ja koostises kui ka nõutavates kvaliteediomadustes. Kuna Urissaare purukruus ei vastanud hankes nõutud Pos 2 segu koostise- ja kvaliteedinõuetele, oli see selgelt ka soetushinnalt odavam kui nõuetele vastav segu alternatiivsetest karjääridest.
Seega eelistas Verston Eesti OÜ majanduslikult soodsamat materjali, mille nõuetele vastavus ei olnud tagatud, eirates teadlikult asjaolu, et riigihankes olid materjali koostisele ja kvaliteedile kehtestatud konkreetsed nõuded.
1.9. Materjalivaliku majanduslik tähtsus ilmneb Verston Eesti OÜ hankepakkumuse maksumusest. Ettevõte võitis hanke 985 872,83 euroga, mis oli järgmisest pakkumusest 113 417,09 euro ehk 10,32% ning nelja pakkumuse keskmisest 167 981,63 euro ehk 14,56% madalam.
Selline hinnavahe lõi tugeva majandusliku ajendi tööde kulusid vähendada. Verston Eesti OÜ hankis Urissaare karjäärist materjali, mille nõuetele mittevastavus oli selgelt teada,kuid mis oli tunduvalt odavam ning mille lühike veokaugus võimaldas täiendavat kokkuhoidu. Nii sai ettevõte suurendada lepingu kasumlikkust nii materjali ostuhinna kui ka transpordikulude arvelt.
1.10. Materjali arvelt saavutatud kokkuhoiu tegelik hind on praeguseks reaalsuses nähtav Rannametsa–Ikla tee äärmiselt halvas seisukorras. Selge on see, et riigihankes kehtestatud kvaliteedinõuded ei ole üksnes formaalsus, vaid vajalik eeldus tugeva, külmakindla ja vastupidava teekonstruktsiooni rajamiseks.
Nõuetele vastava Pos 2 segu asemel kasutatud purustatud looduslik kruus, mille koostis ja kvaliteet ei olnud piisavalt tagatud, kahjustab oluliselt kogu teekonstruktsiooni toimivust.
Teeeksperdi Kuuno Meschini koostatud arvamuses on ekspert selgitanud, et nõrk ja vähese külmakindlusega stabiliseeritud kiht jäi vett mitteläbilaskva aluse ning vett läbilaskva pindamiskihi vahele. Sellises konstruktsioonis pääseb niiskus pealmistest kihtidest sisse, kuid selle väljapääs on takistatud. Niiskuse, külmumise ja sulamise korduv toime nõrgestab ebapiisava külmakindlusega materjali ning soodustab stabiliseeritud kihi lagunemist.
Selle tagajärjel võivad tekkida mahukahanemispraod, pindamiskihi purunemine, vajumised ja ebatasasused, mis omakorda võimaldavad veelgi rohkem vett teekonstruktsiooni tungida ning kahjustuste süvenemist kiirendada.
Ekspert juhib tähelepanu ka teesoola ja külmumise koosmõjule, mille tõttu võib stabiliseeritud kihi lagunemine jätkuda. Seega ei pruugi tee praegused praod, lainetused ja lagunev pinnakate olla üksnes puuduliku pindamise tagajärg, vaid viidata tõsisemale probleemile tee kandvas konstruktsioonis.
1.11. Eeltoodud asjaoludest nähtub, et Verston Eesti OÜ materjalivalikul oli oluline majanduslik mõju nii töövõtja kuludele kui ka remonditud tee kvaliteedile. Seda tõsisemalt tuleb hinnata asjaolusid, millistel tingimustel Verston Eesti OÜ Urissaare karjäärist materjali hankis ning kas tarnijale avaldati algusest peale materjali tegelik kasutusotstarve ja sellest tulenevad riigihanke kvaliteedinõuded.
1.12. Verston Eesti OÜ oli Graniidikeskus OÜ-lt Urissaare karjäärist ka varasematel aastatel ostnud liiva ja kruusa Pärnumaa teede hooldustöödeks ning teadis seetõttu nii karjääri materjalivarudest kui ka võimalusest seda soodsalt hankida.
Ka sel korral alustati läbirääkimisi tavapärase liiva ja kruusa ostuna, avaldamata Graniidikeskus OÜ-le, et materjali kavatsetakse kasutada Rannametsa–Ikla tee riigihanke täitmisel, kus kehtisid konkreetsed Pos 2 kvaliteedinõuded. Pooled leppisid kokku materjali hinnas ja kogustes ning karjäärist alustati igapäevast väljavedu.
1.13. Graniidikeskus OÜ sai alles hiljem teada, et Verston Eesti OÜ oli võitnud Rannametsa–Ikla tee remondihanke ning kavatses kasutada Urissaare karjäärist tarnitud purukruusa selle riigihanke täitmisel.
Sellest teada saades juhtis Graniidikeskus OÜ omal algatusel ja korduvalt ilma et tal oleks olnud kohustust kontrollida Verston Eesti OÜ riigihankelepingust tulenevate nõuete täitmist, töövõtja tähelepanu asjaolule, et tarnitav purukruus ei vasta objektil nõutud Pos 2 segu kvaliteedinõuetele.
1.14. 26.05.2025 teatas Graniidikeskus OÜ kirjalikult, et suudab toota üksnes Pos 2 nõuetele ligilähedase sõelkõveraga purukruusa, ning edastas katseprotokolli, mille kohaselt kontrollitud materjal nõuetele ei vastanud. Seega oli Verston Eesti OÜ-le juba materjali hankimise alguses teada, et odavama purukruusa vastavus riigihanke nõuetele ei vastanud.
Järgnevad katsetulemused kinnitasid sama probleemi. 29.05.2025 edastati Verston Eesti OÜ-le veel kaks Pos 2 nõuetele mittevastavat katseprotokolli. Ka 16.06.2025 edastatud järgmine katsetulemus oli mittevastav.
Seega jätkas Verston Eesti OÜ odavama materjali hankimist olukorras, kus talle oli nelja eraldi katsetulemusega selgelt ja üheselt näidatud, et kontrollitud Urissaare purukruus ei vasta hankes nõutud kvaliteedile.
1.15. Verston Eesti OÜ kinnitas seepeale tarnijale, et võimalikud probleemid Transpordiametiga lahendab ettevõte ise, kuna just tema on riigihankelepingu pool ja vastutab tellija ees materjali nõuetekohasuse eest.
See asjaolu on oluline, sest viitab üheselt sellele, et töövõtja mõistis materjali kasutamisega kaasnevaid kvaliteedi- ja vastutusriske, kuid ei loobunud majanduslikult soodsamast hankelahendusest.
1.16. Esimene Pos 2 nõuetele ligilähedaselt vastav katseprotokoll saadi alles 26.06.2025. Verston Eesti OÜ edastas järelevalvet teostanud insenerile kooskõlastamiseks just selle protokolli, jättes varasemad neli mittevastavat katsetulemust esitamata.
Oluline on seejuures rõhutada, et üks nõuetele peaaegu vastav katseprotokoll ei muutnud olematuks varasemaid negatiivseid tulemusi ega tõendanud kogu karjäärist väljaveetava materjali sobivust.
Urissaare karjäärimaterjali koostis võis varieeruda sõltuvalt sellest, millisest karjääri osast proov võeti. Seetõttu ei saanud ühe sobiva proovi põhjal järeldada, et teele paigaldatav materjal vastas Pos 2 nõuetele.
Teeeksperdi Kuuno Meschini hinnangul ei ole looduslikust kruusast võimalik sellise segu omaduste püsivat vastavust garanteerida. Ka materjali tarnija oli juba alguses kirjeldanud oma toodet üksnes Pos 2 nõuetele ligilähedase sõelkõveraga purukruusana.
Sellises olukorras jättis ainult ühe peaaegu positiivse tulemuse esitamine tellijale ja insenerile materjali tegelikust kvaliteedist puuduliku ja teadlikult eksitava pildi ning võimaldas jätkata selle kasutamist ilma igasuguse kindluseta, et riik saab lepingus nõutud materjali.
1.17. Transpordiamet on Graniidikeskus OÜ-le edastatud vastuskirjas muu hulgas kinnitanud, et neile ei olnud varasemaid tulemusi avaldatud ning kõigi katseprotokollide esitamise korral ei oleks Urissaare materjali kooskõlastatud.
Lisaks tunnistas Transpordiamet vastuskirjas, et Verston Eesti OÜ käitus ebaprofessionaalselt ning võttis teadlikult suure riski, kasutades Rannametsa–Ikla tee ehitamisel Urissaare karjäärist pärit purustatud kruusa.
1.18. Eeltoodule lisaks, materjali nõuetele vastavusega seotud probleemid olid märksa tõsisemad kui üksnes mittevastavad katseprotokollid. Ekspert Kuuno Meschini hinnangul ei olnud Urissaare karjääri tootmisohje sertifikaadil sidumata segu valmistamist üldse nimetatud. See tähendab, et puudus selge sertifitseerimisalane tõendus selle kohta, et karjääril oli nõuetekohane tootmisohje hankes ette nähtud Pos 2 segu valmistamiseks.
Graniidikeskus OÜ-l puudus tavapärase purustatud loodusliku kruusa müümisel vajadus sellist sertifitseerimist taotleda, kuna ettevõte ei tootnud ega müünud materjali sertifitseeritud Pos 2 seguna.
Samuti ei olnud Verston Eesti OÜ materjali hankimisel Graniidikeskus OÜ-lt vastavat sertifikaati nõudnud. Seetõttu ei olnud Graniidikeskus OÜ-l ka põhjust ega kohustust esitada dokumenti, mis tõendaks tootmisohje vastavust sellise segu valmistamise nõuetele.
Tegemist oli äärmiselt olulise puudusega just Rannametsa–Ikla tee ehitamise seisukohalt, sest riigihanke tehniline kirjeldus nägi sõnaselgelt ette nõuetele vastava sidumata segu Pos 2 kasutamise.
Seetõttu oli hädavajalik, et materjali tootmisohje sertifikaat hõlmaks sidumata segude valmistamist ning et materjali nõutavad omadused oleksid enne selle kasutamist nõuetekohaselt tõendatud.
Asjaolu, et Urissaare karjääri tootmisohje sertifikaat ei hõlmanud sidumata segude valmistamist, oleks pidanud tekitama tõsiseid küsimusi materjali kasutamise lubatavuse kohta juba enne selle objektile tarnimist ja paigaldamist.
Ometi sai Verston Eesti OÜ jätkata Urissaare karjäärist majanduslikult soodsama purukruusa hankimist ja selle kasutamist riigi tellitud tee ehitamisel, kuigi puudus piisav tõendus selle kohta, et materjali tootmisohje ja kvaliteediomadused vastasid just selle riigihanke nõuetele.
1.19. Materjali nõuetele vastavuse kontrollimine kuulus omanikujärelevalve põhiülesannete hulka. Omanikujärelevalve ülesanne ei olnud usaldada Verston Eesti OÜ esitatud dokumente ega piirduda ühe peaaegu positiivse katseprotokolli formaalse aktsepteerimisega.
Järelevalve pidi iseseisvalt kontrollima, kas tootmisohje sertifikaat hõlmas nõutava materjali valmistamist, kas materjali omadused vastasid hanketingimustele ning kas esitatud katsetulemused andsid piisava aluse lubada seda kasutada kogu remonditaval teelõigul.
Eriti oluline oli selline kontroll olukorras, kus kasutati looduslikust kruusast valmistatud materjali, mille koostis võis karjääri eri osades varieeruda. Ekspert Kuuno Meschin on rõhutanud, et tootmisohje sertifikaati oleks tulnud kontrollida ning üks katseprotokoll ei saanud tõendada kogu tarnitava materjali nõuetekohasust. Kuivõrd järelevalve piirdus ühe soodsa katsetulemusega ega kontrollinud tootmisohje dokumentatsiooni piisavust, jäi täitmata kontrolli keskne eesmärk, milleks oli takistada ebapiisavalt tõendatud kvaliteediga materjali jõudmist tee konstruktsiooni.
1.20. Sama tõsine ja puudulik on ka Transpordiameti kui riigihanke korraldaja ja tellija vastutus. Transpordiamet kehtestas materjalile konkreetsed kvaliteedinõuded ning pidi tagama nende tegeliku täitmise, mitte piirduma üksnes omanikujärelevalve ja Verston Eesti OÜ kinnituste usaldamisega.
Seda eriti olukorras, kus Transpordiameti esindajad viibisid ehitustööde ajal korduvalt objektil, samal ajal kui Urissaare karjäärist veeti materjali välja ja paigaldati tee konstruktsiooni. Ometi ei suudetud ära hoida ebapiisavalt tõendatud kvaliteediga materjali kasutamist ega tagada ehitustööde nõuetekohast tulemust.
Kohaliku kogukonna esindajad informeerisid pidevalt esinavatest puudustest ning minetustest nii Transpordiameti kui ka Verston Eesti OÜ esindajaid aga see jäi täielikult tähelepanetuta ning tihtipeale naeruvääristati info edastajaid.
Sellest tulenevalt tekib põhjendatult küsimus, kuidas Transpordiamet teostas järelevalvet omanikujärelevalve tegevuse üle, milliseid kontrollimeetmeid rakendati ning miks ei tuvastatud ega peatatud võimalikke rikkumisi õigeaegselt.Miks lubati jätkata ebakavaliteetset remondi tegevust. Omanikujärelevalve kaasamine ei vabastanud Transpordiametit tellija vastutusest. Kui omanikujärelevalve jättis kontrollimata materjali nõuetekohasuse või aktsepteeris puudulikku kvaliteeditõendust, tuleb välja selgitada ka see, miks Transpordiamet neid puudusi ei märganud ega nõudnud nende kõrvaldamist.
1.21. Eriti tõsine on asjaolu, et Urissaare materjali väljavedu ja paigaldamine jätkus hoolimata korduvatest mittevastavatest katsetulemustest ja puudulikust kvaliteeditõendusest. Senine sündmuste käik näitab, et materjali nõuetekohasuse üle ei tagatud isegi elementaarset kontrolli ning olulised puudused jäeti sisuliselt tähelepanuta.
Verston Eesti OÜ tegevus ning omanikujärelevalve ja Transpordiameti ebapiisav sekkumine võimaldasid materjali kasutamist jätkata, kuigi selle paigaldamine oleks tulnud peatada kuni nõuetele vastavuse tõendamiseni.
Selline kontrolli puudulikkus ligi miljoni euro suuruse riigihanke puhul on lubamatu. Ebapiisavalt kontrollitud materjali kasutamise tagajärjed on tänaseks Rannametsa–Ikla tee ulatuslikes kahjustustes ka selgelt nähtavad, sest tee on juba praegu sedavõrd lagunenud, et selle tavapärane ja ohutu kasutamine on tõsiselt häiritud.
1.22. Eraldi tähelepanu väärib ka asjaolu, et Verston Eesti OÜ jättis Graniidikeskus OÜ-le tarnitud materjali eest tasumata ega ole võlgnevust tänaseni likvideerinud, mistõttu käib poolte vahel ka käesoleval hetkel kohtuvaidlus ning seal on Verston Eesti OÜ asunud maakohut teadlikult eksiatama valetades labaselt ,et neid väidetavalt peteti ja varjati materjali tegelikke kvaliteedi omadusi.
Samal ajal väidab Verston Eesti OÜ ka ajakirjandusele, et tarnija on ettevõtet eksitanud, kuigi Graniidikeskus OÜ teavitas töövõtjat lausa neljal korral, edastades vastavad katseprotokollid, et tarnitav materjal ei vasta hankes nõutud Pos 2 kvaliteedinõuetele.
Samuti kinnitas eeltoodut ka viies protokoll.
Seega olid Verston Eesti OÜ-le materjali kvaliteediprobleemid selgelt ja üheselt teada. Tasumata arvete tõttu on Graniidikeskus OÜ sattunud omakorda rahalistesse raskustesse, sealhulgas on ettevõttel tekkinud maksukohustustega seotud võlgnevus, kuivõrd tarnitud materjali eest ei ole reaalsuses raha laekunud.Seda olukorda oleks saanud vältida kui materjali oleks tarnitud kolmandatele isikutele.Keegi ei osanud ka kõige halvemas ettekujutuses oodata,millisesse ebameeldivasse olukorda Verston Eesti OÜ lihtsalt otsustab Graniidikeskus OÜ asetada ning tugineda labasele laimule enda teadliku pettuse varjamiseks.
Tee tegelik tulemus ja ebaõnnestunud paranduskatsed.
1.23. Rannametsa–Ikla tee remondi eesmärk oli parandada olemasoleva tee seisukorda ning tagada kohalikele elanikele ja kõigile teistele liiklejatele( ka Eestit külastatavatele turistidele) senisest tasasem, ohutum ja vastupidavam tee.
Tegelik tulemus on olnud vastupidine. Pärast 2025. aastal tehtud remonti on tee ulatuslikult ebatasane, laineline, kohati vajunud ja lagunenud ning sellel liiklemine on muutunud äärmiselt ebamugavaks ja ohtlikuks (Lisa 2 – Fotod teest).
Tee ebatasasused põhjustavad sõidukitele tugevat vibratsiooni ja põrutusi, mis suurendavad veermiku, vedrustuse ja muude sõidukiosade kahjustumist ning toovad kaasa põhjendamatuid remondikulusid.
Lisaks määrib teelt üles paiskuv lahtine materjal ja mustus sõidukeid sedavõrd, et pärast teelõigu läbimist tuleb autot sageli pesta. Seega ei piirdu ebaõnnestunud remondi tagajärjed üksnes halvenenud sõidumugavusega, vaid tähendavad liiklejatele täiendavaid kulusid, sõidukite kahjustumise riski ja igapäevase liikumise olulist raskendamist.
1.24. Remonditööde puudused on sedavõrd tõsised, et Transpordiamet ei ole töid seni vastu võtnud. Eriti kõnekas on asjaolu, et Transpordiameti enda kinnitusel ei olnud enne remondi algust sellel teelõigul teada sellises ulatuses külmakerkeid ega teekonstruktsiooni lagunemist, nagu on ilmnenud pärast remonti. Seega on riigi tellitud ja ligi miljoni euro eest tehtud tööde järel tekkinud probleemid, mida varasema tee puhul isegi ei täheldatud.
1.25. Remondi ebaõnnestumist ilmestab eriti selgelt tee km 29,6 piirkond, kus teekate oli talve lõpus ja kevade alguses ulatuslikult lagunenud ning läbi vajunud, kusjuures kahjustused ulatusid ka tsementstabiliseeritud alusesse. See viitab probleemidele, mis ei piirdu üksnes tee pealispinnaga, vaid puudutavad ka selle kandvat konstruktsiooni.
1.26. Rannametsa–Ikla tee tõsiste kahjustuste kõrvaldamise asemel on Verston Eesti OÜ piirdunud aga üksnes korduvate pindmiste parandustöödega, mille eesmärk näib olevat muuta tee väliselt vastuvõetavaks, saavutada Transpordiametilt tööde vastuvõtmine ning lõpetada probleemne ehitusleping võimalikult väikeste lisakuludega.
Tee lagunenud kohti on lapitud, ebatasasusi silutud, teekatet korduvalt bituumenemulsiooni ja killustikuga kaetud ning lainetusi püütud teerullidega tasandada. Muu hulgas kasutati selleks ka vibreerivat teerulli vaatamata Transpordiameti keelule ning pärast tööde peatamist jätkati tasandamist teiste masinatega.
On selge, et selline tegevus ei kõrvalda tee lagunemise põhjuseid, vaid kahjustab nõrgestatud konstruktsiooni veelgi rohkem. Kahe aasta jooksul ei ole Verston Eesti OÜ soovinud reaalselt tagada tee nõuetekohast seisukorda ning korduvate parandustööde tulemusel on tee endiselt ebatasane, kahjustunud ja liiklejatele ohtlik. Ka Eestit külastavatele turistidele on see tee jätnud samuti väga, väga masendava mulje. Visiitkaart missugune.
1.27. Eriti taunitav on viis, kuidas tee puudusi on püütud väliselt varjata. Pärast korduvat bituumenemulsiooni ja killustiku pealekandmist eemaldati teelt lahtist materjali harjamasinatega, mis rebisid kaasa ka pindamiskihiga seotud killustikku. Seejärel töödeldi teepinda tumeda vedelikuga (segatud vesi õlitaolise ainega), mille tulemusel muutus killustiku vahelt paistnud punakas kruusa- ja liivamaterjal vähem nähtavaks. Tee välisilme muutus, kuid selle kandevõime, tasasus ja vastupidavus sellest ei paranenud. Tegemist on sisuliselt puuduste kosmeetilise ja äärmiselt naeruväärse varjamisega.Poleks kunagi uskunud,et Eesti Vabariigis tänasel ajal hakkab keegi tegelema sõnaotses mõttes tee värvimisega ja toonimisega.
1.28. Sama tõsiseid küsimuste tekitab olemasolevalt teelt eemaldatud asfaltkatte ja kvaliteetse alusmaterjali saatus. Hanke lähteülesanne nägi ette olemasoleva katte freesimise ja saadud materjali kasutamise uue teekonstruktsiooni rajamisel. Verston Eesti OÜ eemaldas aga teelt märkimisväärses koguses kvaliteetset ja vastupidavat asfaltkatet ja alusmaterjali, mida ei kasutatud isegi samal objektil, vaid teadaolevalt veeti osa sellest materjalist Rail Baltica ehitusega seotud objektidele.
Tegemist on tõsise kahtlusega riigi tellitud tööde käigus eemaldatud väärtusliku materjali võimaliku ebaseadusliku kasutamise kohta, mille arvelt muuta kõnealune projekt ettevõtte jaoks veelgi võimalikult kasumlikumaks. Selline tegevus oli vägagi avalik ning materjale pakuti isegi vallavaltsuse töötajatele ning kohalikele elanikele müügiks.
1.29. Lubamatu on ka parandustööde käigus eemaldatud killustiku ja muu materjali käitlemine. Kogukonna tähelepanekute kohaselt pühiti teelt eemaldatud materjal(killustik) kokku ning visati see teeäärsetesse rannamännikutesse otse samblale, kus inimesed käivad seeni ja marju korjamas ning loodust nautimas.
Tööde tegijad kinnitasid, et selline tegutsemisviis tulenes neile antud korraldustest. Riigi raha eest soetatud ehitusmaterjali metsa alla viskamine ei ole vastuvõetav töökorraldus ega nõuetekohane materjalikäitlus. Tegemist on jämeda keskkonnanõuete rikkumisega kui ka avalike vahendite raiskamisega.
1.30. Kogukonna hinnangul moodustavad kõik kirjeldatud asjaolud ühe tõsise ja omavahel seotud probleemide ahela. Kõigepealt lõhuti üles aastakümneid kasutuses olnud tee, millel Transpordiameti enda kinnitusel ei olnud enne remonti teada sellises ulatuses külmakerkeid ega lagunemist. Seejärel kasutati uue teekonstruktsiooni rajamisel materjali, mille nõuetele vastavuse kohta olid ilmnenud tõsised puudused ja korduvad negatiivsed katsetulemused. Osa tee remondiks ettenähtud materjalist aga lihtsalt eemaldati ning veeti minema.
Selle tagajärjel hakkas valminud tee vajuma, pragunema ja lagunema ning muutus liiklejatele äärmiselt ebamugavaks ja ohtlikuks. Puuduste kõrvaldamise asemel on Verston Eesti OÜ tegelenud ligi kahe aasta jooksul peamiselt tee pindmise lappimise ja välisilme parandamisega, jättes mulje, et eesmärk on saavutada tööde vastuvõtmine, mitte tagada nõuetekohane ja vastupidav tee.
1.31. 22.09.2026 toimus Häädemeeste vallamajas Verston Eesti OÜ, Transpordiameti ja kohaliku kogukonna esindajate kohtumine Rannametsa–Ikla tee puuduste arutamiseks.
Kohtumine oli pingeline ega toonud probleemile sisulist lahendust. Kogukonna esindajad juhtisid tähelepanu tee ulatuslikele pragudele, aukudele, rattajälgedele, lainetustele, vajumistele ja teistele kahjustustele ning nõudsid selgitusi seniste ebaõnnestunud parandustööde ja kavandatava lahenduse kohta.
Osa esitatud puudustest olevat tulnud Transpordiameti ja Verston Eesti OÜ esindajatele üllatusena. See on eriti häiriv, sest tee seisukorra probleemidest oli neid teavitatud korduvalt ning vahetult enne kohtumist oli toimunud ka mitu täiendavat arutelu ja infovahetust samal teemal. Eluliselt selline käitumine polnud usutav ja jättis väga halva ja ebaprofesionaalse mulje.
1.32. Juba enne 22.09.2026 toimunud kohtumist oli kogukond korduvalt juhtinud Transpordiameti ja Verston Eesti OÜ tähelepanu Rannametsa–Ikla tee ulatuslikele kahjustustele ning nõudnud nende kõrvaldamiseks püsivat lahendust. 01.09.2026 toimunud kohtumisel anti kogukonnale mõista, et tee tugevdamiseks kavandatakse senisest oluliselt põhjalikumaid töid, sealhulgas ligikaudu viie sentimeetri paksuse täiendava asfaltkatte rajamist.
See lubadus tekitas põhjendatud ootuse, et Verston Eesti OÜ kohustatakse lõpuks kõrvaldama tee tõsised puudused, mitte jätkama senist pindmist lappimist. Paraku selgus 09.–11.09.2026 toimunud suhtluse käigus, et varem kirjeldatud töid ei tehta. Selle asemel teatati kogukonnale, et parandustööd lükatakse järgmisse aastasse ning kavandatavaks lahenduseks jääb sisuliselt veel ühe bituumenemulsiooni ja killustiku kihi paigaldamine tähtajaga 31.05.2027.
22.09.2026 toimunud kohtumisel jäi aga kogukonnale Verston Eesti OÜ esindajate selgitustest arusaam, et töövõtja ei saa siiski kinnitada tee lõplikku valmimist 31.05.2027. Seega anti Verston Eesti OÜ-le järjekordselt lisaaega samade pindmiste parandustööde tegemiseks, mis ei kõrvalda tee lagunemise põhjuseid ega taga püsivat tulemust, kusjuures töövõtja ei suutnud kinnitada isegi nende tööde lõpetamist uueks tähtajaks.
1.33. Veelgi tõsisem on asjaolu, et 22.09.2026 kohtumise kohta hiljem koostatud ametlik protokoll ei kajasta arutelu tegelikku sisu, probleemide ulatust ega väljendatud erimeelsusi (Lisa 3 – Koosoleku protokoll). Seda saavad kinnitada kõik kogukonna esindajad, kes nimetatud kohtumisel osalesid. Protokoll on äärmiselt ühekülgne, moonutatud ning jätab eksitava mulje, nagu piirduksid tee puudused üksikute lokaalsete tasasuse probleemidega, mille Verston Eesti OÜ järgmise ehitushooaja alguses kõrvaldab ja mille järel saab tööd tavapäraselt vastu võtta.
Sellest on välja jäänud kohtumisel käsitletud ulatuslikud kahjustused, seniste parandustööde ebaõnnestumine, kogukonna vastuseis järjekordsele pindmisele lappimisele ning tõsised kahtlused 31.05.2027 tähtaja täidetavuses. Lisaks on märkimisväärne, et protokoll lubati kogukonna esindajatele edastada, kuid seda ei tehtud.
1.34. 22.09.2026 toimunud kohtumine ilmestas eriti selgelt ligi kaks aastat kestnud nõiaringi, milles tee puudustele järgnevad pindmised parandused, uued kahjustused, täitmata lubadused ja järjekordsed tähtaegade pikendamised. Ka sellel kohtumisel ei pakutud kogukonnale püsivat lahendust, vaid kavandati taas töid, mis ei kõrvalda tee lagunemise tegelikke põhjuseid, ning lükati tööde lõpetamine järgmisse aastasse, ilma et Verston Eesti OÜ oleks suutnud kinnitada isegi uue tähtaja täitmist.
1.35. Samal ajal peavad kohalikud elanikud ja ettevõtjad kandma selle olukorra igapäevaseid tagajärgi. Tee äärmiselt halva seisukorra tõttu on vähenenud turistide arv, olude sunnil on lõpetatud jalgrattamatkade korraldamine, muudetud vanatehnika sõitude marsruute ning kohalikud elanikud eelistavad võimaluse korral kahjustunud teed vältida.
Selline olukord tekitab otsest kahju nii kogu kohalikule kogukonnale kui ka kõigile seda teed kasutavatele inimestele. Kohalikud ettevõtjad kaotavad külastajaid ja sissetulekuid, piirkonna turismivõimalused vähenevad ning elanike igapäevane liikumine on oluliselt raskendatud.
Teed kasutavad inimesed peavad taluma pidevaid põrutusi ja ebamugavaid sõiduolusid, sõidukite kahjustumise ohtu ning sellest tulenevaid võimalikke lisakulusid. Seega ei piirdu ebaõnnestunud teeremondi tagajärjed üksnes riigile tekitatud võimaliku rahalise kahjuga, vaid kahjustavad otseselt kohaliku kogukonna majanduslikku toimetulekut, inimeste igapäevaelu ja kõigi liiklejate huve.
Eriti ohtlikuks muutub olukord siis, kui Via Baltical toimuvate remonditööde või liikluspiirangute tõttu suunatakse liiklus Rannametsa–Ikla teele. Juba tavapärase liikluskoormuse juures lagunev tee ei ole suuteline taluma täiendavat liiklust. Sellises seisukorras tee kasutamine Via Baltica ümbersõiduteena seab ohtu nii liiklejate ohutuse kui ka teekonstruktsiooni säilimise. Kuni tee kandevõime paraneb, tuleb viivitamata hinnata raskeveokitele massipiirangu kehtestamise vajadust ning välistada täiendava raskeliikluse suunamine sellele teelõigule.
1.36. Lisaks on Rannametsa–Ikla tee ebaõnnestunud remont laiema avaliku tähelepanu all olev probleem. Tee halba seisukorda, korduvaid parandustöid ja liiklejate rahulolematust on käsitlenud nii Pärnu Postimees, ERR kui ka Õhtuleht (Lisa 4 – Lisa 7). Eriti kõnekas on Pärnu Postimehe 29.09.2026 artikli pealkiri „Kahel suvel remonditud teelõik tundub sõitjale halvem kui enne“, mis võtab tabavalt kokku kogukonna nägemuse. Lisaks näitab korduv meediakajastus selgelt, et tegemist ei ole üksikute elanike põhjendamatu rahulolematusega, vaid avalikku tähelepanu ja selgitusi nõudva probleemiga.
Avaliku raha kasutamine ja finantsdistsipliini rikkumine.
1.37. Eeltoodule lisaks, Rannametsa–Ikla tee juhtumi puhul ei ole küsimus enam üksnes ebaõnnestunud teeremondis. Tegemist on ligi miljoni euro suuruse riigihankega ning seetõttu tuleb eraldi hinnata, kuidas on selle lepingu täitmisel kasutatud avalikku raha, mille eest on Verston Eesti OÜ-le makstud ning kas riigi rahalised huvid on olnud lepingu täitmise vältel piisavalt kaitstud.
1.38. Seejuures tuleb arvestada, et riigivara valitsemisel tuleb järgida eesmärgipärasuse, otstarbekuse, säästlikkuse ja heaperemehelikkuse põhimõtteid ning vältida riigile kahju tekkimist. Samuti peab riigiasutuse finantskontrollisüsteem tagama avalike vahendite õiguspärase, säästliku, tõhusa ja läbipaistva kasutamise. Nende põhimõtete järgimise kohustused tulenevad muu hulgas riigivaraseaduse §-st 8 ning riigieelarve seaduse §-st 76.
1.39. Esmalt, Verston Eesti OÜ hankepakkumuse märkimisväärne hinnavahe teiste pakkujatega omandab erilise tähenduse, arvestades töövõtja võimalusi ehituskulusid vähendada. Ettevõte kasutas lähedal asuva Urissaare karjääri odavamat materjali, hoides kokku nii selle soetushinnalt kui ka transpordikuludelt, kuigi materjali vastavuses riigihankes nõutud Pos 2 kvaliteedinõuetele esines tõsiseid puudusi. Negatiivsed katsetulemused olid Verston Eesti OÜ-le teada, kuid materjali kasutamist jätkati. See annab aluse kahtlustada, et Verston Eesti OÜ seadis teadlikult oma majandusliku kasu riigihanke kvaliteedinõuetest ettepoole, muutes madala hinnaga võidetud lepingu odavama materjali ja tee kvaliteedi arvelt kasumlikumaks.
1.40. Sellele lisaks, kõige tõsisemad probleemid puudutavad aga Verston Eesti OÜ-le tehtud väljamakseid. 22.09.2026 toimunud kohtumisel kinnitati, et Transpordiamet ei ole töid vastu võtnud, sest need ei vasta nõutud tingimustele, kuid Verston Eesti OÜ-le on juba välja makstud peaaegu kogu hankelepingu maksumus ning tasumata on vaid ligikaudu 56 000 eurot.
Riik on seega tasunud valdava osa ligi miljoni euro suurusest lepingust, saamata vastu lepingutingimustele vastavat teed. Tee praegune seisukord on sedavõrd halb, et sellel liiklemine on äärmiselt raskendatud ning sõidukite kahjustamise vältimiseks tuleb kohati kiirust oluliselt vähendada. Teekate on ulatuslikult ebatasane, vajunud ja lagunenud ning sõiduolud on halvemad kui enne remonti. Seega tekib õigustatud küsimus, et mille eest on riik maksnud ja miks on peaaegu kogu lepingusumma välja makstud, kui lubatud tulemuse asemel on saadud senisest halvem ja lagunev tee.
Kogukonna hinnangul on peaaegu kogu lepingusumma väljamaksmine kirjeldatud asjaoludel põhjendamatu ja arusaamatu ning viitab selgelt ja üheselt avalike rahaliste vahendite väärkasutusele ja riigi varaliste huvide kahjustamisele. Selline olukord nõuab hinnangut nii väljamaksete õiguspärasusele kui ka nende kinnitamise eest vastutanud ametnike tegevusele. Eelkõige tuleb hinnata, kas Transpordiamet on järginud riigivaraseaduse §-st 8 tulenevaid heaperemeheliku, eesmärgipärase ja säästliku valitsemise põhimõtteid.
Isegi kui hankeleping näeb ette etapiviisilised maksed enne tööde lõplikku vastuvõtmist, peab iga väljamakse olema põhjendatud ning tellijal peab säilima tegelik võimalus nõuda kõigi puuduste kõrvaldamist. Arvete tasumine ja tööaktide kinnitamine ei asenda sisulist kvaliteedikontrolli. Seetõttu on oluline hinnata, millistel alustel väljamaksed tehti ning miks ei rakendatud meetmeid riigi rahaliste huvide kaitseks, kui oli teada, et Verston Eesti OÜ oli tegutsenud hankelepingus sätestatud nõudeid eirates ning Transpordiameti enda hinnangul ka ebaprofessionaalselt.
Eriti murettekitav on seejuures ka asjaolu, et tasumata on jäänud vaid ligikaudu 56 000 eurot, samal ajal kui tee puudused tulenevad teekonstruktsiooni sügavamatest kihtidest ning nende nõuetekohane kõrvaldamine nõuab selgelt ulatuslikumaid ja kulukamaid töid kui senine pindmine lappimine ja puuduste kosmeetiline parandamine.
Seejuures on äärmiselt arusaamatu ja küsimusi tekitav ka asjaolu, et Transpordiamet ei ole seni suutnud tagada Verston Eesti OÜ poolt puuduste täielikku ja nõuetekohast kõrvaldamist, kuigi töövõtja on korduvalt jätnud hankelepingus sätestatud kvaliteedinõuded täitmata ega ole vaatamata korduvatele parandustöödele suutnud viia teed nõutud seisukorda.
Selle asemel on Verston Eesti OÜ-le korduvalt antud täiendavaid tähtaegu puuduste kõrvaldamiseks, kuid need ei ole toonud kaasa nõuetekohast tulemust. Selline olukord tekitab põhjendatud küsimuse, miks võimaldatakse töövõtjal jätkuvalt oma kohustuste täitmisest kõrvale kalduda, nendega viivitada ning miks ei ole Transpordiamet rakendanud meetmeid, et tagada kokkulepitud tulemuse saavutamine. Samuti tuleb rõhutada, et Transpordiametil on korduvate ja oluliste lepingurikkumiste korral olnud võimalik Verston Eesti OÜ-ga sõlmitud hankeleping üles öelda, kuid seda ei ole tehtud. Korduvad rikkumised, tulemusteta parandustööd ja tähtaegade järjepidev pikendamine seavad tõsise kahtluse alla Transpordiameti tegevuse õiguspärasuse, järelevalve tõhususe ning riigi huvide tegeliku kaitsmise.
1.41. Lisaks eeltoodule peab Häädemeeste valla kogukond vajalikuks juhtida Riigikogu komisjoni tähelepanu võimalikule huvide konfliktile, mis võib olla otseselt seotud Rannametsa–Ikla tee remondiprojekti juhtimise, järelevalve ja töövõtjaga seotud otsuste tegemisega.
Kogukonnale teadaoleva teabe kohaselt esineb Verston Eesti OÜ ja Transpordiameti Lääne osakonna projektiga seotud töötajate vahel veresugulusest tulenevaid perekondlikke sidemeid. Selline asjaolu tekitab eriti palju küsimusi olukorras, kus töövõtjale on välja makstud peaaegu kogu hankelepingu maksumus, tööde kvaliteet ei vasta nõuetele ning Transpordiamet ei ole suutnud tagada puuduste nõuetekohast kõrvaldamist.
Seejuures tuleb eraldi hinnata võimalikku huvide konflikti ja korruptsioonivastases seaduses sätestatud toimingupiirangute järgimist. Korruptsioonivastase seaduse § 7 lg 1 p-de 1 ja 4 kohaselt loetakse seotud isikuteks muu hulgas ametiisiku lähisugulasi ning isikuid, kellel on ametiisikule sedavõrd oluline ja vahetu mõju, et see võib takistada avalike ülesannete ausat ja erapooletut täitmist. Sama seaduse § 11 kohaselt on ametiisikul keelatud teha või sisuliselt suunata otsuseid ja toiminguid seotud isiku suhtes või olukorras, kus ta on teadlik seotud isiku olulisest huvist, mis võib otsust mõjutada. Samuti ei ole lubatud sellise otsuse või toimingu tegemist delegeerida oma alluvale.
Seetõttu on oluline hinnata, kas Verston Eesti OÜ ja Transpordiameti Lääne osakonna projektiga seotud töötajate võimalikud sugulussidemed on mõjutanud hankelepingu täitmise kontrollimist, tööde kvaliteedi hindamist, väljamaksete kinnitamist või puuduste kõrvaldamise nõudmist. Kui selgub, et projektiga seotud ametnikud on osalenud otsuste tegemisel või nende sisulisel suunamisel olukorras, kus neil esines seadusest tulenev toimingupiirang, tuleb hinnata korruptsioonivastase seaduse §-des 17 ja 19 sätestatud vastutuse kohaldamise aluseid ning võimalikke ametiseisundi korruptiivse kasutamise tunnuseid.
1.42. Eeltoodust tulenevalt palub Häädemeeste valla kogukond Riigikogu erikomisjonil algatada Rannametsa–Ikla tee remondiga seotud asjaolude põhjalik ja sõltumatu uurimine, et selgitada välja ehitustööde puuduste põhjused, kontrollida avaliku raha kasutamise õiguspärasust ning tuvastada Transpordiameti, omanikujärelevalve ja Verston Eesti OÜ võimalik vastutus. Kogukonna jaoks on kõige olulisem seejuures tagada, et Rannametsa–Ikla tee viiakse lõpuks tegelikult nõuetekohasesse, ohutusse ja püsivalt kasutuskõlblikku seisukorda.
Lugupidamisega,
Tarmo Pilv
vandeadvokaat
Järgmiste isikute ja juriidilidtye isikute esindaja:
Maret Salak – MTÜ Kabli Külaselts juhatuse esimees
Külliki Kiiver - volikogu liige, Häädemeeste aleviku esindaja
Tarmo Laarents - MTÜ Treimani külaselts
Eiko Roomet - Ikla külaelanike esindaja
Ivar Baumann - Metsapoole külaelanike esindaja
Avo Naar - volikogu liige, Penu ja Jaagupi külaelanike esindaja
Marek Laanisto – MTÜ Kabli Külaselts esindaja
Ants Järv – MTÜ Treimani külaseltsi juhatuse esimees ja volikogu liige
Lisad:
Lisa 1 – Eksperdi arvamus
Lisa 2 – Fotod teest
Lisa 3 – Koosoleku protokoll
Lisa 4 – Artikkel ERR portaalis
Lisa 5 – Artikkel Õhtulehes
Lisa 6 – Artikkel Õhtulehes II
Lisa 7 – Artikkel Postimehes