Riigikogu põhiseaduskomisjoni

istungi protokoll nr 180

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 28. september 2026

Algus 11.15, lõpp 11.49

Juhataja: Ando Kiviberg (esimees)

Protokollija: Markus Veia (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Ants Frosch, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Kalle Laanet, Lauri

Läänemets, Hanno Pevkur, Evelin Poolamets, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo

Suslov, Tanel Tein, Jaak Valge

Komisjoni ametnikud: Helin Leichter (nõunik), Karin Tuulik (nõunik)

Kutsutud: Justiits- ja Digiministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik Monika Tappo (2.

päevakorrapunkt); algatajate esindaja Lauri Laats (3. päevakorrapunkt); Riigikogu kantselei

avalike suhete osakonna kommunikatsioonijuht Karin Kangro (1.-5. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse

eelnõu (942 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

3. Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise

seaduse eelnõu (943 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

4. 45 Riigikogu liikme algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse

(valimis- ja kandideerimisea langetamine) eelnõu (414 SE) kolmanda lugemise

ettevalmistamine

5. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Ando Kiviberg tegi ettepaneku kinnitada nädala töökava järgmiselt:

Riigikogu põhiseaduskomisjoni nädala (28.09.2026-02.10.2026) töökava

Komisjoni istung esmaspäev, 28.09.2026 kell 11.15

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse

eelnõu (942 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

3. Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise

seaduse eelnõu (943 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

4. 45 Riigikogu liikme algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse

(valimis- ja kandideerimisea langetamine) eelnõu (414 SE) kolmanda lugemise

2

ettevalmistamine

5. Info ja muud küsimused

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg, Anastassia

Kovalenko-Kõlvart, Kalle Laanet, Hanno Pevkur, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

2. Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise

seaduse eelnõu (942 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

Ando Kiviberg andis eelnõu tutvustamiseks sõna eelnõu algataja esindajale Anastassia

Kovalenko-Kõlvartile.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart märkis, et sama teemat on põhiseaduskomisjonis ja

Riigikogu täiskogus juba varem arutatud. Kuna varasem eelnõu ei leidnud täiskogu toetust,

esitati vastav seadusemuudatuse eelnõu uuesti. Ta sõnas, et eelnõu puudutab Vabariigi

Valitsuse liikmete kuluhüvitiste süsteemi. Praegu erineb ministrite kulude hüvitamise kord

Riigikogu liikmete omast, kuna Riigikogu liikmete kuluhüvitiste kasutamine toimub

kuludokumentide esitamise alusel ning on avalikkusele kontrollitav, kuid Vabariigi Valitsuse

liikmetele makstakse tema sõnul 20% ametipalgast täiendava hüvitisena ilma kulude

aruandluseta. Eelnõu eesmärk on muuta süsteem ühetaoliseks ning kehtestada ministritele

samasugune kuluhüvitiste kord nagu Riigikogu liikmetel. Tema hinnangul suurendaks see

kulude kasutamise läbipaistvust ja kontrollitavust.

Ando Kiviberg andis sõna Justiits- ja Digiministeeriumi esindajale Vabariigi Valitsuse

arvamuse tutvustamiseks.

Monika Tappo lausus, et Vabariigi Valitsus arutas eelnõu 2. juuli 2026 istungil ning otsustas

seda mitte toetada. Eelnõu seletuskirja kohaselt on muudatuse eesmärk suurendada

õiglustunnet ja ühiskondlikku sidusust olukorras, kus keerulise riigi rahandusolukorra tõttu

oodatakse panust kõigilt elanikkonnarühmadelt. M. Tappo märkis, et eelnõu tooks aga kaasa

täiendava menetlus- ja halduskoormuse Riigikantseleile ning ministeeriumidele seoses

esinduskulude kuludokumentide kontrollimise ja menetlemisega. Tema sõnul ei sisalda

seletuskiri hinnangut selle töökoormuse ega sellega kaasnevate kulude kohta. Ta viitas 2023.

aastal Riigikogu poolt vastu võetud kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse ja teiste

seaduste täiendamise seadusele (305 SE), millega vähendati ajutiselt peaministri ja ministrite

palkade indekseerimist. Alates 1. aprillist 2024 kuni 31. märtsini 2028 rakendatakse Vabariigi

Valitsuse liikmete palkadele vähendatud indekseerimist, mille tulemusel on nende palgakasv

väiksem kui tavapärase indekseerimise korral. Kuna ministrite esinduskulu on seotud

ametipalgaga ning moodustab 20% sellest, siis palgakasvu piiramine on vähendanud ka

esinduskulude kasvu. Seeläbi on Vabariigi Valitsuse liikmed juba andnud oma panuse

riigieelarve kulude vähendamisse ning teevad seda ka kuni 2028. aasta 31. märtsini ilma

täiendavat halduskoormust tekitamata.

Helir-Valdor Seeder viitas valitsuse seisukohale, mille kohaselt tooks eelnõu kaasa täiendava

raamatupidamis-, aruandlus- ja menetluskoormuse. Ta küsis, kuidas suhtub valitsus Riigikogu

liikmete kuluhüvitiste süsteemi, kus samalaadne kuludokumentide esitamise ja kontrollimise

3

kord juba toimib. Ta uuris, kas valitsus peab sellist halduskoormust Riigikogu puhul

põhjendatuks ning milline võiks olla ministrite kuluhüvitiste samalaadse süsteemi

rakendamisega kaasnev täiendav haldus- ja rahaline kulu.

Monika Tappo vastas, et ei saa sellele küsimusele sisuliselt vastata, kuna ta ei osalenud

Vabariigi Valitsuse istungil, kus eelnõu arutati.

Ando Kiviberg küsis eelnõu algatajate esindajalt, kas eelnõu ettevalmistamisel kaaluti

muudatuse laiendamist ka teistele kõrgematele riigiametnikele, kellele on seadusega ette

nähtud Vabariigi Valitsuse liikmetega sarnased ametihüved. Ta tõi näidetena välja

õiguskantsleri, riigi peaprokuröri, Riigikohtu esimehe, riigikontrolöri ja Vabariigi Presidendi.

Eelnõu käsitleb aga üksnes Vabariigi Valitsuse liikmete esinduskulusid.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart vastas, et praegune eelnõu ei käsitle õiguskantsleri, riigi

peaprokuröri, Riigikohtu esimehe, riigikontrolöri ega Vabariigi Presidendi ametihüvesid.

Keskerakonna fraktsioon ei ole teinud ettepanekut laiendada kavandatavat regulatsiooni neile

ametiisikutele, kuid tegemist on laiema poliitilise küsimusega, mille üle võiks Riigikogu

pidada eraldi arutelu. Tema hinnangul ei ole praegu kujunenud ühist arusaama, kas liikuda

suurema läbipaistvuse suunas või kujundada kuluhüvitiste süsteem ümber teistel alustel. Seni,

kuni Riigikogu liikmete kuluhüvitiste kasutamine toimub kuludokumentide alusel ja on

avalikkusele kontrollitav, ei näe ta põhjust, miks Vabariigi Valitsuse liikmete puhul ei võiks

kehtida samasugune kord. Tema sõnul on valitsuse liikmed sageli kutsunud ühiskonda üles

solidaarsusele ning seetõttu peaksid ka nende tööülesannete täitmisega seotud kulud olema

läbipaistvalt kontrollitavad. Ta viitas ka aruteludele ministrite palkade indekseerimise üle,

kuid märkis, et vastavaid tulevasi otsuseid ei ole veel tehtud. See oleks üks võimalus liikuda

suurema läbipaistvuse ja avaliku kontrolli suunas nii kulude kui ka nendega seotud lisatasude

osas. Kehtiva korra järgi makstakse Vabariigi Valitsuse liikmete esinduskulud välja kindlas

määras ametipalga osana ning nende kasutamine ei ole sisuliselt kontrollitav ega seotud

konkreetsete kuludokumentide esitamisega.

Jaak Valge pöördus komisjoni esimehe poole ning tõstatas küsimuse Vabariigi Valitsuse

esindamise korralduse kohta komisjoni istungitel. Ta märkis, et komisjon on korduvalt

sattunud olukorda, kus valitsuse esindaja ei ole võimeline valitsuse seisukohti sisuliselt

põhjendama, kuna ei ole osalenud vastava seisukoha kujundamisel valitsuse istungil.

Eelistatud lahendus oleks see, kui valitsuse seisukohti tutvustaks komisjonis valitsuse liige.

Teine võimalus oleks, et valitsuse seisukohta esitav ametnik oleks osalenud valitsuse istungil

või oleks vahetult seotud vastava otsuse kujundamisega. Kolmanda tähelepanekuna märkis ta,

et kui valitsuse esindaja roll piirdub üksnes kirjalikult vormistatud seisukoha ettelugemisega

ega võimalda komisjoni liikmete küsimustele sisulisi vastuseid anda, tuleks tema hinnangul

kaaluda sellise praktika otstarbekust ning vältida ametnike aja raiskamist olukordades, kus

täiendavat sisulist teavet ei ole võimalik komisjonile anda.

Ando Kiviberg leidis, et kriitika on asjakohane. Ta meenutas, et on ka varasemalt pöördunud

selle küsimusega kirjalikult Vabariigi Valitsuse poole ning juhtinud tähelepanu vajadusele

saata komisjoni istungitele isikud, kes on osalenud valitsuse aruteludes ja suudavad selgitada

valitsuse seisukohtade kujunemist ning nende aluseks olnud argumente.

Kalle Laanet märkis täpsustuseks, et tavapäraselt ei toimu Vabariigi Valitsuse istungitel

4

eelnõude sisulist arutelu, vaid suurem osa seisukohtade kujundamisest toimub eeltöö käigus.

Tema sõnul avatakse valitsuse istungil arutelu üldjuhul siis, kui esineb eriarvamusi või

vaidlusküsimusi. Kui komisjon soovib kutsuda isiku, kes suudab valitsuse seisukohti sisuliselt

selgitada, siis on selleks enamasti vastutav minister, kelle valitsemisalas eelnõu või seisukoht

on ette valmistatud.

Monika Tappo selgitas, et eelnõu suhtes kujundatud Vabariigi Valitsuse seisukoha

ettevalmistamisel andis sisendi Rahandusministeerium. Justiits- ja Digiministeerium koondas

esitatud seisukohad ning esitas Vabariigi Valitsusele vastava ettepaneku. Pärast seda, kui

Vabariigi Valitsus oli kujundanud oma seisukoha, edastati see Riigikogule.

Ando Kiviberg tegi ettepaneku teha menetlusotsused.

Otsustati:

2.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 14.10.2026 (konsensus: Ants Frosch,

Ando Kiviberg, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Kalle Laanet, Lauri Läänemets, Hanno

Pevkur, Evelin Poolamets, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein,

Jaak Valge).

2.2. Teha ettepanek eelnõu tagasi lükata (poolt 6: Ando Kiviberg, Kalle Laanet, Hanno

Pevkur, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein; vastu 4: Anastassia Kovalenko-Kõlvart,

Evelin Poolamets, Helir-Valdor Seeder, Jaak Valge; erapooletuid 1: Ants Frosch; ei

hääletanud 1: Lauri Läänemets).

2.3. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg

(konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Kalle Laanet, Lauri

Läänemets, Hanno Pevkur, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein,

Jaak Valge).

3. Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud

Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (943 SE) esimese lugemise

ettevalmistamine

Ando Kiviberg andis eelnõu tutvustamiseks sõna eelnõu algatajate esindajatele.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart märkis, et tegemist on varasemalt nii põhiseaduskomisjonis

kui ka Riigikogu täiskogus arutatud ettepanekuga, mis ei ole eelmistel kordadel leidnud

toetust. Seetõttu esitas Keskerakonna fraktsioon eelnõu uuesti. Eelnõu eesmärk on siduda

Riigikogu liikme ametipalk tema osalemisega Riigikogu töös. Kehtiva korra järgi võib

Riigikogu liige teoreetiliselt puududa pika aja vältel, säilitades seejuures õiguse täies ulatuses

ametipalgale. Eelnõu kohaselt säiliks Riigikogu liikmel õigus täispalgale juhul, kui ta osaleb

vähemalt 85 protsendil täiskogu istungitest ja komisjonide koosolekutest. Kui osalus jääb alla

85 protsendi, vähendataks ametipalka 15 protsendi võrra. Kui osalus langeb alla 70 protsendi,

vähendataks ametipalka 30 protsendi võrra. Kohaloleku arvestamise aluseks oleksid täiskogu

ja komisjonide töö protokollid ning hääletusandmed. Mõjuva põhjusega puudumisi ei

käsitataks puudumisena. Ta tõi näidetena ametlikud lähetused, konverentsidel osalemise ja

muud tööülesannete täitmisega seotud põhjendatud eemalviibimised. Eelnõu koostamisel on

arvestatud teiste riikide praktikaga. Ta viitas nii Euroopa Parlamendi kui ka mitme Euroopa

Liidu liikmesriigi parlamentide lahendustele, kus osalemine parlamenditöös mõjutab erineval

viisil saadikute tasustamist või hüvitisi. Lõpetuseks juhtis ta tähelepanu sellele, et eelnõus

sisaldub tehniline ebatäpsus jõustumissätte osas, kuivõrd Riigikogu liikmete tasustamist

5

puudutav muudatus saab jõustuda alles järgmise Riigikogu koosseisu volituste ajal. Vastavat

sätet on võimalik aga menetluse käigus muuta.

Kalle Laanet küsis, kas eelnõu algatajad on kaalunud ka positiivset lähenemist, mille puhul ei

vähendataks puudumiste tõttu Riigikogu liikme töötasu, vaid motiveeritaks aktiivset osalemist

täiendava tasuga.

Lauri Laats vastas, et peab ettepanekut huvitavaks ning on valmis seda arutama, kui

vastavasisuline muudatusettepanek esitatakse eelnõu teiseks lugemiseks.

Jaak Valge märkis, et eelnõu eesmärk on sisuliselt sarnane lahendustega, mida on kasutatud

Eesti parlamendis varasemalt ning kasutatakse ka kohalike omavalitsuste volikogudes, kus

aktiivset osalemist tasustatakse täiendavalt. Ta leidis, et eelnõu võiks olla kujundatud

positiivse motivatsiooni põhimõttel, mitte puudumiste eest palga vähendamise kaudu. J. Valge

tegi ettepaneku kaaluda lahendust, mille puhul oleks Riigikogu liikme põhipalk madalam ning

täiskogu ja komisjonide töös aktiivse osalemise eest makstaks täiendavat tasu. Tema

hinnangul mõjuks selline lähenemine motiveerivamalt ning väldiks muljet, et tegemist on

karistusliku meetmega. Ta märkis, et kahe maailmasõja vahelises Eesti parlamendis ning ka

tänapäeval paljudes kohalikes omavalitsustes ei lähtuta komisjonide töös osalemise puhul

karistamise põhimõttest. Tema sõnul makstakse seal aktiivse osalemise eest põhipalgale

täiendavat tasu. Ta tegi eelnõu algatajatele ettepaneku kaaluda järgmisel korral teistsugust

lahendust, kus põhipalk oleks madalam ning täiskogu ja komisjonide töös osalemise eest

makstaks lisatasu. Selline lähenemine jätaks positiivsema mulje kui puudumiste tõttu töötasu

vähendamine.

Lauri Laats vastas, et tegemist oleks sisuliselt vastupidise lähenemisega. Sellisel juhul tuleks

esmalt vähendada Riigikogu liikme põhipalka ning seejärel tasustada eraldi neid tegevusi ja

kohustusi, mida Riigikogu liikmed oma töö käigus täidavad. Tema hinnangul sarnaneks

selline lahendus mõnevõrra Euroopa Parlamendis kasutatava süsteemiga, kus on teatud

hüvitiste saamine seotud kohaloleku kinnitamisega.

Hanno Pevkur küsis, kas eelnõu algatajad on läbi mõelnud, kuidas hakkaks praktikas

toimuma Riigikogu liikmete osalemise arvestamine. Ta viitas eelnõus sätestatud nõudele

osaleda vähemalt 85 protsendil täiskogu istungitest ja komisjonide koosolekutest ning märkis,

et eelnõu järgi peaks osalemise aluseks olema hääletuste protokollid. Ta tõi näitena olukorra,

kus ühe istungipäeva päevakorras on mitu päevakorrapunkti ning Riigikogu liige osaleb vaid

ühes neist hääletustest. Ta küsis, kas sellisel juhul loetakse osalemist osaliseks või käsitatakse

istungil viibimist tervikuna osalemisena. Samuti juhtis ta tähelepanu sellele, et Riigikogu

liikmel on õigus otsustada, millistes hääletustes ta osaleb ning ta ei ole kohustatud osalema

igal hääletusel.

Lauri Laats vastas, et eelnõus kavandatud lahendus lähtub suuresti Belgia parlamendi

praktikast. Eelnõus kasutatud osaluslävendid erinevad mõnevõrra Belgias kehtivatest, kuid

üldine mudel on sarnane ning toimib seal praktikas. Ta sõnas, et osalemise arvestamist ei ole

otstarbekas viia liiga detailseks. Tema hinnangul oleks keeruline ja tõenäoliselt ka

ebapraktiline hakata eraldi hindama, mitmes hääletuses Riigikogu liige osales või kui suure

osa komisjoni koosolekust ta kohal viibis. Eelnõu peamine eesmärk on vältida olukordi, kus

Riigikogu liige puudub põhjuseta Riigikogu tööst. Praktikas esineb juhtumeid, kus Riigikogu

6

liikmed puuduvad täiskogu või komisjonide tööst ilma selge põhjenduseta. Eelnõu eesmärk

on sellist käitumist vähendada. Varasemates aruteludes on tähelepanu juhitud ka sellele, et

eelnõu ei reguleeri piisavalt erinevaid mõjuvaid puudumise põhjuseid, näiteks haigestumist.

Tema sõnul on küsitud, miks ei ole eelnõusse lisatud põhjalikumat regulatsiooni kõigi

võimalike erandite kohta. Ta selgitas, et eelnõu algatajad on teadlikud, et praegune lahendus

ei ole lõplik ning vajaks täiendamist. Põhjalikuma regulatsiooni väljatöötamine oleks märksa

töömahukam ning eeldaks täiendavat õigusloomealast tööd. Eelnõu eesmärk on esmalt välja

selgitada, kas Riigikogus on üldse poliitiline tahe sellise põhimõtte kehtestamiseks. Kui

eelnõu leiaks toetust, oleks võimalik esimese ja teise lugemise vahel seda täpsustada ning

täiendada erinevate erandite ja praktiliste rakenduslahendustega.

Helir-Valdor Seeder märkis, et toetab J. Valge esitatud lähenemist, mille kohaselt

motiveeritakse Riigikogu liikmeid positiivsete stiimulite kaudu. Aktiivse osalemise

tasustamine oleks mõneti võrreldav Euroopa Parlamendis kasutatava süsteemiga, kus

osalemise eest makstakse hüvitist, mitte ei vähendata tasu puudumise tõttu. Ta juhtis

tähelepanu sellele, et eelnõu seob tasustamise nii täiskogu kui ka komisjonide töös

osalemisega. Ta leidis, et kohaloleku arvestamine oleks tehniliselt lihtsasti lahendatav näiteks

kohaloleku kontrolli kaudu enne hääletusi. See võimaldaks süsteemil tuvastada, kas Riigikogu

liige viibib istungil, sõltumata sellest, kas ta konkreetses hääletuses osaleb või mitte.

Lauri Laats vastas, et Keskerakonna fraktsioon on avatud erinevatele ettepanekutele, mille

eesmärk on parandada Riigikogu töökorraldust ja töökultuuri. Fraktsiooni jaoks ei ole

põhimõtteline küsimus, kas lähtuda positiivsest motiveerimisest või eelnõus praegu

kavandatud lähenemisest, mida on käsitletud pigem sanktsioonina. Eelnõu algatajad on valmis

pidama selle üle arutelu ja läbirääkimisi. Juhul, kui Riigikogus leidub poliitiline tahe vastavat

küsimust sisuliselt lahendada, on võimalik esimese ja teise lugemise vahel teha

muudatusettepanekuid ning kujundada seadusesätted selliseks, mis leiab laiemat toetust.

Ando Kiviberg tegi ettepaneku teha menetlusotsused.

Otsustati:

3.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 14.10.2026 (konsensus: Ants Frosch,

Ando Kiviberg, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Kalle Laanet, Hanno Pevkur, Helir-Valdor

Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak Valge).

3.2. Teha ettepanek eelnõu tagasi lükata (poolt 6: Ando Kiviberg, Kalle Laanet, Hanno

Pevkur, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein; vastu 1: Anastassia Kovalenko-Kõlvart;

erapooletuid 1: Jaak Valge; ei hääletanud 2: Ants Frosch, Helir-Valdor Seeder).

3.3. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks põhiseaduskomisjoni liige Timo Suslov (konsensus:

Ants Frosch, Ando Kiviberg, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Kalle Laanet, Hanno Pevkur,

Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak Valge).

4. 45 Riigikogu liikme algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise

seaduse (valimis- ja kandideerimisea langetamine) eelnõu (414 SE) kolmanda lugemise

ettevalmistamine

Ando Kiviberg märkis, et eelnõu teine lugemine lõpetati käesoleva aasta 9. juunil ja nüüd on

aeg suunata eelnõu kolmandale lugemisele. Ta tegi ettepaneku teha menetlusotsus.

7

Otsustati:

4.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 14.10.2026

(konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Kalle Laanet, Lauri

Läänemets, Hanno Pevkur, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein,

Jaak Valge).

5. Info ja muud küsimused

Infot ja muid küsimusi ei olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ando Kiviberg

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Markus Veia

protokollija

Riigikogu põhiseaduskomisjoni

istungi protokoll nr 180

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 28. september 2026

Algus 11.15, lõpp 11.49

Juhataja: Ando Kiviberg (esimees)

Protokollija: Markus Veia (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Ants Frosch, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Kalle Laanet, Lauri

Läänemets, Hanno Pevkur, Evelin Poolamets, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo

Suslov, Tanel Tein, Jaak Valge

Komisjoni ametnikud: Helin Leichter (nõunik), Karin Tuulik (nõunik)

Kutsutud: Justiits- ja Digiministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik Monika Tappo (2.

päevakorrapunkt); algatajate esindaja Lauri Laats (3. päevakorrapunkt); Riigikogu kantselei

avalike suhete osakonna kommunikatsioonijuht Karin Kangro (1.-5. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse

eelnõu (942 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

3. Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise

seaduse eelnõu (943 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

4. 45 Riigikogu liikme algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse

(valimis- ja kandideerimisea langetamine) eelnõu (414 SE) kolmanda lugemise

ettevalmistamine

5. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Ando Kiviberg tegi ettepaneku kinnitada nädala töökava järgmiselt:

Riigikogu põhiseaduskomisjoni nädala (28.09.2026-02.10.2026) töökava

Komisjoni istung esmaspäev, 28.09.2026 kell 11.15

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse

eelnõu (942 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

3. Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise

seaduse eelnõu (943 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

4. 45 Riigikogu liikme algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse

(valimis- ja kandideerimisea langetamine) eelnõu (414 SE) kolmanda lugemise

2

ettevalmistamine

5. Info ja muud küsimused

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg, Anastassia

Kovalenko-Kõlvart, Kalle Laanet, Hanno Pevkur, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge).

2. Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise

seaduse eelnõu (942 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

Ando Kiviberg andis eelnõu tutvustamiseks sõna eelnõu algataja esindajale Anastassia

Kovalenko-Kõlvartile.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart märkis, et sama teemat on põhiseaduskomisjonis ja

Riigikogu täiskogus juba varem arutatud. Kuna varasem eelnõu ei leidnud täiskogu toetust,

esitati vastav seadusemuudatuse eelnõu uuesti. Ta sõnas, et eelnõu puudutab Vabariigi

Valitsuse liikmete kuluhüvitiste süsteemi. Praegu erineb ministrite kulude hüvitamise kord

Riigikogu liikmete omast, kuna Riigikogu liikmete kuluhüvitiste kasutamine toimub

kuludokumentide esitamise alusel ning on avalikkusele kontrollitav, kuid Vabariigi Valitsuse

liikmetele makstakse tema sõnul 20% ametipalgast täiendava hüvitisena ilma kulude

aruandluseta. Eelnõu eesmärk on muuta süsteem ühetaoliseks ning kehtestada ministritele

samasugune kuluhüvitiste kord nagu Riigikogu liikmetel. Tema hinnangul suurendaks see

kulude kasutamise läbipaistvust ja kontrollitavust.

Ando Kiviberg andis sõna Justiits- ja Digiministeeriumi esindajale Vabariigi Valitsuse

arvamuse tutvustamiseks.

Monika Tappo lausus, et Vabariigi Valitsus arutas eelnõu 2. juuli 2026 istungil ning otsustas

seda mitte toetada. Eelnõu seletuskirja kohaselt on muudatuse eesmärk suurendada

õiglustunnet ja ühiskondlikku sidusust olukorras, kus keerulise riigi rahandusolukorra tõttu

oodatakse panust kõigilt elanikkonnarühmadelt. M. Tappo märkis, et eelnõu tooks aga kaasa

täiendava menetlus- ja halduskoormuse Riigikantseleile ning ministeeriumidele seoses

esinduskulude kuludokumentide kontrollimise ja menetlemisega. Tema sõnul ei sisalda

seletuskiri hinnangut selle töökoormuse ega sellega kaasnevate kulude kohta. Ta viitas 2023.

aastal Riigikogu poolt vastu võetud kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse ja teiste

seaduste täiendamise seadusele (305 SE), millega vähendati ajutiselt peaministri ja ministrite

palkade indekseerimist. Alates 1. aprillist 2024 kuni 31. märtsini 2028 rakendatakse Vabariigi

Valitsuse liikmete palkadele vähendatud indekseerimist, mille tulemusel on nende palgakasv

väiksem kui tavapärase indekseerimise korral. Kuna ministrite esinduskulu on seotud

ametipalgaga ning moodustab 20% sellest, siis palgakasvu piiramine on vähendanud ka

esinduskulude kasvu. Seeläbi on Vabariigi Valitsuse liikmed juba andnud oma panuse

riigieelarve kulude vähendamisse ning teevad seda ka kuni 2028. aasta 31. märtsini ilma

täiendavat halduskoormust tekitamata.

Helir-Valdor Seeder viitas valitsuse seisukohale, mille kohaselt tooks eelnõu kaasa täiendava

raamatupidamis-, aruandlus- ja menetluskoormuse. Ta küsis, kuidas suhtub valitsus Riigikogu

liikmete kuluhüvitiste süsteemi, kus samalaadne kuludokumentide esitamise ja kontrollimise

3

kord juba toimib. Ta uuris, kas valitsus peab sellist halduskoormust Riigikogu puhul

põhjendatuks ning milline võiks olla ministrite kuluhüvitiste samalaadse süsteemi

rakendamisega kaasnev täiendav haldus- ja rahaline kulu.

Monika Tappo vastas, et ei saa sellele küsimusele sisuliselt vastata, kuna ta ei osalenud

Vabariigi Valitsuse istungil, kus eelnõu arutati.

Ando Kiviberg küsis eelnõu algatajate esindajalt, kas eelnõu ettevalmistamisel kaaluti

muudatuse laiendamist ka teistele kõrgematele riigiametnikele, kellele on seadusega ette

nähtud Vabariigi Valitsuse liikmetega sarnased ametihüved. Ta tõi näidetena välja

õiguskantsleri, riigi peaprokuröri, Riigikohtu esimehe, riigikontrolöri ja Vabariigi Presidendi.

Eelnõu käsitleb aga üksnes Vabariigi Valitsuse liikmete esinduskulusid.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart vastas, et praegune eelnõu ei käsitle õiguskantsleri, riigi

peaprokuröri, Riigikohtu esimehe, riigikontrolöri ega Vabariigi Presidendi ametihüvesid.

Keskerakonna fraktsioon ei ole teinud ettepanekut laiendada kavandatavat regulatsiooni neile

ametiisikutele, kuid tegemist on laiema poliitilise küsimusega, mille üle võiks Riigikogu

pidada eraldi arutelu. Tema hinnangul ei ole praegu kujunenud ühist arusaama, kas liikuda

suurema läbipaistvuse suunas või kujundada kuluhüvitiste süsteem ümber teistel alustel. Seni,

kuni Riigikogu liikmete kuluhüvitiste kasutamine toimub kuludokumentide alusel ja on

avalikkusele kontrollitav, ei näe ta põhjust, miks Vabariigi Valitsuse liikmete puhul ei võiks

kehtida samasugune kord. Tema sõnul on valitsuse liikmed sageli kutsunud ühiskonda üles

solidaarsusele ning seetõttu peaksid ka nende tööülesannete täitmisega seotud kulud olema

läbipaistvalt kontrollitavad. Ta viitas ka aruteludele ministrite palkade indekseerimise üle,

kuid märkis, et vastavaid tulevasi otsuseid ei ole veel tehtud. See oleks üks võimalus liikuda

suurema läbipaistvuse ja avaliku kontrolli suunas nii kulude kui ka nendega seotud lisatasude

osas. Kehtiva korra järgi makstakse Vabariigi Valitsuse liikmete esinduskulud välja kindlas

määras ametipalga osana ning nende kasutamine ei ole sisuliselt kontrollitav ega seotud

konkreetsete kuludokumentide esitamisega.

Jaak Valge pöördus komisjoni esimehe poole ning tõstatas küsimuse Vabariigi Valitsuse

esindamise korralduse kohta komisjoni istungitel. Ta märkis, et komisjon on korduvalt

sattunud olukorda, kus valitsuse esindaja ei ole võimeline valitsuse seisukohti sisuliselt

põhjendama, kuna ei ole osalenud vastava seisukoha kujundamisel valitsuse istungil.

Eelistatud lahendus oleks see, kui valitsuse seisukohti tutvustaks komisjonis valitsuse liige.

Teine võimalus oleks, et valitsuse seisukohta esitav ametnik oleks osalenud valitsuse istungil

või oleks vahetult seotud vastava otsuse kujundamisega. Kolmanda tähelepanekuna märkis ta,

et kui valitsuse esindaja roll piirdub üksnes kirjalikult vormistatud seisukoha ettelugemisega

ega võimalda komisjoni liikmete küsimustele sisulisi vastuseid anda, tuleks tema hinnangul

kaaluda sellise praktika otstarbekust ning vältida ametnike aja raiskamist olukordades, kus

täiendavat sisulist teavet ei ole võimalik komisjonile anda.

Ando Kiviberg leidis, et kriitika on asjakohane. Ta meenutas, et on ka varasemalt pöördunud

selle küsimusega kirjalikult Vabariigi Valitsuse poole ning juhtinud tähelepanu vajadusele

saata komisjoni istungitele isikud, kes on osalenud valitsuse aruteludes ja suudavad selgitada

valitsuse seisukohtade kujunemist ning nende aluseks olnud argumente.

Kalle Laanet märkis täpsustuseks, et tavapäraselt ei toimu Vabariigi Valitsuse istungitel

4

eelnõude sisulist arutelu, vaid suurem osa seisukohtade kujundamisest toimub eeltöö käigus.

Tema sõnul avatakse valitsuse istungil arutelu üldjuhul siis, kui esineb eriarvamusi või

vaidlusküsimusi. Kui komisjon soovib kutsuda isiku, kes suudab valitsuse seisukohti sisuliselt

selgitada, siis on selleks enamasti vastutav minister, kelle valitsemisalas eelnõu või seisukoht

on ette valmistatud.

Monika Tappo selgitas, et eelnõu suhtes kujundatud Vabariigi Valitsuse seisukoha

ettevalmistamisel andis sisendi Rahandusministeerium. Justiits- ja Digiministeerium koondas

esitatud seisukohad ning esitas Vabariigi Valitsusele vastava ettepaneku. Pärast seda, kui

Vabariigi Valitsus oli kujundanud oma seisukoha, edastati see Riigikogule.

Ando Kiviberg tegi ettepaneku teha menetlusotsused.

Otsustati:

2.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 14.10.2026 (konsensus: Ants Frosch,

Ando Kiviberg, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Kalle Laanet, Lauri Läänemets, Hanno

Pevkur, Evelin Poolamets, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein,

Jaak Valge).

2.2. Teha ettepanek eelnõu tagasi lükata (poolt 6: Ando Kiviberg, Kalle Laanet, Hanno

Pevkur, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein; vastu 4: Anastassia Kovalenko-Kõlvart,

Evelin Poolamets, Helir-Valdor Seeder, Jaak Valge; erapooletuid 1: Ants Frosch; ei

hääletanud 1: Lauri Läänemets).

2.3. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg

(konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Kalle Laanet, Lauri

Läänemets, Hanno Pevkur, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein,

Jaak Valge).

3. Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud

Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (943 SE) esimese lugemise

ettevalmistamine

Ando Kiviberg andis eelnõu tutvustamiseks sõna eelnõu algatajate esindajatele.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart märkis, et tegemist on varasemalt nii põhiseaduskomisjonis

kui ka Riigikogu täiskogus arutatud ettepanekuga, mis ei ole eelmistel kordadel leidnud

toetust. Seetõttu esitas Keskerakonna fraktsioon eelnõu uuesti. Eelnõu eesmärk on siduda

Riigikogu liikme ametipalk tema osalemisega Riigikogu töös. Kehtiva korra järgi võib

Riigikogu liige teoreetiliselt puududa pika aja vältel, säilitades seejuures õiguse täies ulatuses

ametipalgale. Eelnõu kohaselt säiliks Riigikogu liikmel õigus täispalgale juhul, kui ta osaleb

vähemalt 85 protsendil täiskogu istungitest ja komisjonide koosolekutest. Kui osalus jääb alla

85 protsendi, vähendataks ametipalka 15 protsendi võrra. Kui osalus langeb alla 70 protsendi,

vähendataks ametipalka 30 protsendi võrra. Kohaloleku arvestamise aluseks oleksid täiskogu

ja komisjonide töö protokollid ning hääletusandmed. Mõjuva põhjusega puudumisi ei

käsitataks puudumisena. Ta tõi näidetena ametlikud lähetused, konverentsidel osalemise ja

muud tööülesannete täitmisega seotud põhjendatud eemalviibimised. Eelnõu koostamisel on

arvestatud teiste riikide praktikaga. Ta viitas nii Euroopa Parlamendi kui ka mitme Euroopa

Liidu liikmesriigi parlamentide lahendustele, kus osalemine parlamenditöös mõjutab erineval

viisil saadikute tasustamist või hüvitisi. Lõpetuseks juhtis ta tähelepanu sellele, et eelnõus

sisaldub tehniline ebatäpsus jõustumissätte osas, kuivõrd Riigikogu liikmete tasustamist

5

puudutav muudatus saab jõustuda alles järgmise Riigikogu koosseisu volituste ajal. Vastavat

sätet on võimalik aga menetluse käigus muuta.

Kalle Laanet küsis, kas eelnõu algatajad on kaalunud ka positiivset lähenemist, mille puhul ei

vähendataks puudumiste tõttu Riigikogu liikme töötasu, vaid motiveeritaks aktiivset osalemist

täiendava tasuga.

Lauri Laats vastas, et peab ettepanekut huvitavaks ning on valmis seda arutama, kui

vastavasisuline muudatusettepanek esitatakse eelnõu teiseks lugemiseks.

Jaak Valge märkis, et eelnõu eesmärk on sisuliselt sarnane lahendustega, mida on kasutatud

Eesti parlamendis varasemalt ning kasutatakse ka kohalike omavalitsuste volikogudes, kus

aktiivset osalemist tasustatakse täiendavalt. Ta leidis, et eelnõu võiks olla kujundatud

positiivse motivatsiooni põhimõttel, mitte puudumiste eest palga vähendamise kaudu. J. Valge

tegi ettepaneku kaaluda lahendust, mille puhul oleks Riigikogu liikme põhipalk madalam ning

täiskogu ja komisjonide töös aktiivse osalemise eest makstaks täiendavat tasu. Tema

hinnangul mõjuks selline lähenemine motiveerivamalt ning väldiks muljet, et tegemist on

karistusliku meetmega. Ta märkis, et kahe maailmasõja vahelises Eesti parlamendis ning ka

tänapäeval paljudes kohalikes omavalitsustes ei lähtuta komisjonide töös osalemise puhul

karistamise põhimõttest. Tema sõnul makstakse seal aktiivse osalemise eest põhipalgale

täiendavat tasu. Ta tegi eelnõu algatajatele ettepaneku kaaluda järgmisel korral teistsugust

lahendust, kus põhipalk oleks madalam ning täiskogu ja komisjonide töös osalemise eest

makstaks lisatasu. Selline lähenemine jätaks positiivsema mulje kui puudumiste tõttu töötasu

vähendamine.

Lauri Laats vastas, et tegemist oleks sisuliselt vastupidise lähenemisega. Sellisel juhul tuleks

esmalt vähendada Riigikogu liikme põhipalka ning seejärel tasustada eraldi neid tegevusi ja

kohustusi, mida Riigikogu liikmed oma töö käigus täidavad. Tema hinnangul sarnaneks

selline lahendus mõnevõrra Euroopa Parlamendis kasutatava süsteemiga, kus on teatud

hüvitiste saamine seotud kohaloleku kinnitamisega.

Hanno Pevkur küsis, kas eelnõu algatajad on läbi mõelnud, kuidas hakkaks praktikas

toimuma Riigikogu liikmete osalemise arvestamine. Ta viitas eelnõus sätestatud nõudele

osaleda vähemalt 85 protsendil täiskogu istungitest ja komisjonide koosolekutest ning märkis,

et eelnõu järgi peaks osalemise aluseks olema hääletuste protokollid. Ta tõi näitena olukorra,

kus ühe istungipäeva päevakorras on mitu päevakorrapunkti ning Riigikogu liige osaleb vaid

ühes neist hääletustest. Ta küsis, kas sellisel juhul loetakse osalemist osaliseks või käsitatakse

istungil viibimist tervikuna osalemisena. Samuti juhtis ta tähelepanu sellele, et Riigikogu

liikmel on õigus otsustada, millistes hääletustes ta osaleb ning ta ei ole kohustatud osalema

igal hääletusel.

Lauri Laats vastas, et eelnõus kavandatud lahendus lähtub suuresti Belgia parlamendi

praktikast. Eelnõus kasutatud osaluslävendid erinevad mõnevõrra Belgias kehtivatest, kuid

üldine mudel on sarnane ning toimib seal praktikas. Ta sõnas, et osalemise arvestamist ei ole

otstarbekas viia liiga detailseks. Tema hinnangul oleks keeruline ja tõenäoliselt ka

ebapraktiline hakata eraldi hindama, mitmes hääletuses Riigikogu liige osales või kui suure

osa komisjoni koosolekust ta kohal viibis. Eelnõu peamine eesmärk on vältida olukordi, kus

Riigikogu liige puudub põhjuseta Riigikogu tööst. Praktikas esineb juhtumeid, kus Riigikogu

6

liikmed puuduvad täiskogu või komisjonide tööst ilma selge põhjenduseta. Eelnõu eesmärk

on sellist käitumist vähendada. Varasemates aruteludes on tähelepanu juhitud ka sellele, et

eelnõu ei reguleeri piisavalt erinevaid mõjuvaid puudumise põhjuseid, näiteks haigestumist.

Tema sõnul on küsitud, miks ei ole eelnõusse lisatud põhjalikumat regulatsiooni kõigi

võimalike erandite kohta. Ta selgitas, et eelnõu algatajad on teadlikud, et praegune lahendus

ei ole lõplik ning vajaks täiendamist. Põhjalikuma regulatsiooni väljatöötamine oleks märksa

töömahukam ning eeldaks täiendavat õigusloomealast tööd. Eelnõu eesmärk on esmalt välja

selgitada, kas Riigikogus on üldse poliitiline tahe sellise põhimõtte kehtestamiseks. Kui

eelnõu leiaks toetust, oleks võimalik esimese ja teise lugemise vahel seda täpsustada ning

täiendada erinevate erandite ja praktiliste rakenduslahendustega.

Helir-Valdor Seeder märkis, et toetab J. Valge esitatud lähenemist, mille kohaselt

motiveeritakse Riigikogu liikmeid positiivsete stiimulite kaudu. Aktiivse osalemise

tasustamine oleks mõneti võrreldav Euroopa Parlamendis kasutatava süsteemiga, kus

osalemise eest makstakse hüvitist, mitte ei vähendata tasu puudumise tõttu. Ta juhtis

tähelepanu sellele, et eelnõu seob tasustamise nii täiskogu kui ka komisjonide töös

osalemisega. Ta leidis, et kohaloleku arvestamine oleks tehniliselt lihtsasti lahendatav näiteks

kohaloleku kontrolli kaudu enne hääletusi. See võimaldaks süsteemil tuvastada, kas Riigikogu

liige viibib istungil, sõltumata sellest, kas ta konkreetses hääletuses osaleb või mitte.

Lauri Laats vastas, et Keskerakonna fraktsioon on avatud erinevatele ettepanekutele, mille

eesmärk on parandada Riigikogu töökorraldust ja töökultuuri. Fraktsiooni jaoks ei ole

põhimõtteline küsimus, kas lähtuda positiivsest motiveerimisest või eelnõus praegu

kavandatud lähenemisest, mida on käsitletud pigem sanktsioonina. Eelnõu algatajad on valmis

pidama selle üle arutelu ja läbirääkimisi. Juhul, kui Riigikogus leidub poliitiline tahe vastavat

küsimust sisuliselt lahendada, on võimalik esimese ja teise lugemise vahel teha

muudatusettepanekuid ning kujundada seadusesätted selliseks, mis leiab laiemat toetust.

Ando Kiviberg tegi ettepaneku teha menetlusotsused.

Otsustati:

3.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 14.10.2026 (konsensus: Ants Frosch,

Ando Kiviberg, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Kalle Laanet, Hanno Pevkur, Helir-Valdor

Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak Valge).

3.2. Teha ettepanek eelnõu tagasi lükata (poolt 6: Ando Kiviberg, Kalle Laanet, Hanno

Pevkur, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein; vastu 1: Anastassia Kovalenko-Kõlvart;

erapooletuid 1: Jaak Valge; ei hääletanud 2: Ants Frosch, Helir-Valdor Seeder).

3.3. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks põhiseaduskomisjoni liige Timo Suslov (konsensus:

Ants Frosch, Ando Kiviberg, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Kalle Laanet, Hanno Pevkur,

Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak Valge).

4. 45 Riigikogu liikme algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise

seaduse (valimis- ja kandideerimisea langetamine) eelnõu (414 SE) kolmanda lugemise

ettevalmistamine

Ando Kiviberg märkis, et eelnõu teine lugemine lõpetati käesoleva aasta 9. juunil ja nüüd on

aeg suunata eelnõu kolmandale lugemisele. Ta tegi ettepaneku teha menetlusotsus.

7

Otsustati:

4.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 14.10.2026

(konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Kalle Laanet, Lauri

Läänemets, Hanno Pevkur, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein,

Jaak Valge).

5. Info ja muud küsimused

Infot ja muid küsimusi ei olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ando Kiviberg

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Markus Veia

protokollija