Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 24.09.2026
[email protected]
[email protected]
[email protected] Meie 12.10.2026 nr 4/178
Arvamuse esitamine ELi innovatsioonipaketi kohta
Lugupeetud Liina Vahtras!
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust ELi innovatsioonipaketi kohta, millega soovitakse kehtestada teadus- ja arendustegevuse hangetele ühtsed reeglid. Järgnevalt esitame oma kommentaarid ja ettepanekud ettepaneku kohta.
1. Turukonsultatsioon ja funktsionaalsed nõuded
Ettepaneku artikli 9 kohaselt peab hankija enne teadus- ja arendustegevuse hanke väljakuulutamist korraldama turukonsultatsiooni. Selle käigus annab ta ettevõtjatele kavandatavast hankest teada ja kogub teavet olemasolevate või väljatöötavate lahenduste kohta. Ettepaneku artikli 10 lõike 4 tuleb hankevajadus sõnastada lahendamist vajava probleemina. Ettepaneku artikli 18 lõigete 1 ja 2 kohaselt tuleb hankedokumentides hangitava teadus- ja arendustegevuse ning selle oodatava tulemuse omadustele esitatavad nõuded sõnastada eelistatult funktsionaalsetena. Funktsionaalne nõue kirjeldab, mida lahendus peab tegema, kuid ei määra ette konkreetset tehnilist lahendust ega meetodit. Tulemus- või tehnilisi nõudeid võib kasutada ainult siis, kui nõuet ei ole võimalik sõnastada funktsionaalsena.
Kaubanduskoda toetab neid sätteid. Innovatsiooni hankimisel peaks hankija kirjeldama eelkõige probleemi ja soovitud tulemust. Hankija ei peaks ette kirjutama konkreetset tehnoloogiat ega lahendust. Meie hinnangul annavad varajane turukonsultatsioon ja tulemusele keskenduvad nõuded ettevõtjatele võimaluse pakkuda alternatiivseid ja uuenduslikumaid lahendusi.
Kaubanduskoja seisukoht:
Toetame turukonsultatsiooni kohustust ja funktsionaalsete nõuete eelistamist.
2. VKEde pakkumuse koostamise koormus
Ettepanekuga vähendatakse mitmel viisil VKEde osalemistakistusi teadus- ja arendustegevuse hangetes. Artikli 15 lõike 3 kohaselt peavad kvalifikatsioonitingimused olema proportsionaalsed hanke keerukuse ja riskidega. Lõike 5 kohaselt ei tohi hankija üldjuhul nõuda varasemat kogemust teiste lepingute täitmisel. Tagatisi käsitleva artikli 16 lõikes 1 on tagatistele kehtestatud ülempiirid ja lõike 2 kohaselt vähendatakse VKEde tagatisi 50%.
Kaubanduskoda peab mõistlikuks, et hangete osalemisel võetakse arvesse VKEde suurust ja suutlikkust. Samas sõltub VKEde osalemine praktikas ka sellest, kui palju aega ja raha kulub pakkumuse ettevalmistamisele. Kui pakkumuse koostamine on liiga töö- ja kulumahukas, võivad ka proportsionaalsetest kvalifikatsioonitingimustest hoolimata väiksemad ettevõtjad jääda hankest eemale.
Kaubanduskoja ettepanek:
Palume Eesti seisukohtade kujundamisel toetada, et artikli 15 lõigetes 3 ja 5 ning artikli 16 lõikes 2 sätestatud VKEde osalemist lihtsustavad nõuded säiliksid ettepanekus vähemalt praegusel kujul.
3. Hanke käigus loodud intellektuaalomandi ja varasema Intellektuaalomandi eristamine
Ettepaneku artikli 19 lõike 2 kohaselt jäävad teadus- ja arendustegevuse hanke käigus loodud tulemuste intellektuaalomandi õigused üldjuhul töövõtjale. Töövõtja peab tulemusi kaitsma ja püüdma need turule viia. Lõike 4 kohaselt peab hankija saama tulemustele vähemalt tasuta juurdepääsu enda tarbeks. Sama juurdepääs peab olema ka hankija praegustel ja tulevastel töövõtjatel nende lepingute täitmiseks, mille hankija on sõlminud. Artikli 3 punkti 22 kohaselt on tulemused kõik hankelepingu raames tervikuna või osaliselt tekkinud väljundid, sealhulgas andmed, teadmised ja oskusteave.
Kaubanduskoda peab õigeks põhimõtet, et hanke käigus loodud intellektuaalomand jääb üldjuhul selle loonud ettevõtjale ning ettevõtja saab lahendust edasi muuta. Ettepanek ei ütle aga, kuidas käsitleda ettevõtja varasemat intellektuaalomandit, ärisaladusi, tootmisprotsesse ja oskusteavet, millele hanke käigus loodud lahendus tugineb. Kuna tulemuseks loetakse ka osaliselt hanke käigus tekkinud väljund, jääb ebaselgeks, kus lõpeb ettevõtja varasem tehnoloogia ja kus algavad hanke tulemused. Ettepaneku artikli 19 lõike 4 kohane juurdepääsuõigus laieneb ka hankija tulevastele töövõtjatele. Kui see piir jääb ebaselgeks, võivad kolmandad isikud saada ligipääsu esialgse töövõtja taustatehnoloogiale ja ta võib kaotada oma konkurentsieelise.
Kaubanduskoja ettepanek:
Palume täiendada ettepaneku artiklit 19 nii, et see eristaks selgelt hanke käigus loodud tulemusi ettevõtja varasemast intellektuaalomandist, ärisaladustest, tootmisprotsessidest ja oskusteabest.
4. ELi välise pädevuse kaasamine
Ettepaneku artikli 11 lõike 1 kohaselt võivad teadus- ja arendustegevuse hangetes osaleda üksnes need ettevõtjad, kes on pärit ELi liikmesriikidest või riikidest, millega EL on sõlminud rahvusvahelise lepingu.
Toetame eesmärki tugevdada Euroopa teadus-, arendus- ja tehnoloogilist võimekust. Tööstusettevõtjad arendavad uusi lahendusi aga tihti koostöös partneritega eri riikidest ning kasutavad ka väljaspool ELi toodetud seadmeid, materjale ja tehnoloogiat. Kui osalemise ja töö tegemise koha nõuded on liiga ranged, võib see mõnel juhul uute lahenduste loomist pigem takistada kui toetada. Lõikes 4 sätestatakse erand, mis lubab kaasata teiste riikide ettevõtjaid näiteks siis, kui ELis sobivat pakkujat ei leidu, kehtib üksnes riikidele, kellega ELil on hankeleping. Leiame, et hankijal peaks olema laiem võimalus kasutada vajaduse korral ka sellist eriteadmist, mida ELis ei leidu.
Kaubanduskoja ettepanek:
Palume Eesti seisukohti kujundades toetada, et artikkel 11 jätaks hankijale põhjendatud juhtudel piisava paindlikkuse kaasata spetsiifilist pädevust ka ELi-välistest riikidest.
5. EUIPO kavandatava platvormiga kaasnev halduskoormus
Ettepaneku artikli 32 lõike 3 kohaselt peab EUIPO juurde loodav pädevuskeskus nelja aasta jooksul välja töötama vabatahtliku intellektuaalomandi väärtuse hindamise raamistiku. Samuti peab EUIPO looma ELi-ülese digitaalse platvormi, mille kaudu saab intellektuaalomandi õigusi litsentsida ja üle anda.
Kaubanduskoda peab oluliseks, et intellektuaalomandi väärtuse hindamise raamistik ja platvorm ei suurendaks ettevõtjate halduskoormust. Milliseid andmeid ja millisel kujul tuleb esitada, otsustab komisjon alles hiljem rakendusaktidega. Kuigi raamistiku ja platvormi kasutamine on vabatahtlik, ei tohiks see muutuda tegelikkuses eelduseks näiteks laenu või investeeringu saamisel. Andmete esitamise nõuded peavad ettevõtjatele olema lihtsad ja proportsionaalsed.
Kaubanduskoja ettepanek:
Palume tagada, et uus raamistik ja platvorm ei tekitaks ettevõtjatele täiendavat halduskoormust ega kohustust andmeid avaldada.
Loodame, et peate võimalikuks Kaubanduskoja kommentaare ja ettepanekuid arvesse võtta.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor
Sandra Melani Mellikov
[email protected] 6040071