Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Jürgen Kusmin

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

Teie 28.09.2026 nr 1-55/2026/5580

Meie 12.10.2026 nr 13-3/2005-13

Vastus RMK pöördumisele

Lugupeetud Jürgen Kusmin

Olete oma 28.09.26 kirjaga esitanud täiendava seisukoha Liivi lahe elektriühenduse riigi

eriplaneeringule (edaspidi REP). Toote välja, et olete valmis eriplaneeringu kooskõlastama, kui

planeeringu seletuskirjas on metsise ökoduktide toimimiseks vajalike raiepiirangute jõustamine

seotud nii planeeringu kehtestamise kui arendaja kasuks kasutusõiguste seadmise tingimusega.

Planeerimisseaduse § 27 lõike 5 kohaselt võib REP alusel kinnisomandile seada kitsendusi.

Samas ei näe planeerimisseadus ei riigi eriplaneeringu ega ühegi teise planeeringuliigi puhul

ette, et vastavate kitsenduste seadmise eeltingimuseks oleks kokkulepete sõlmimine piirangu

hüvitamiseks. Seda on rõhutanud ka Riigikohus, vt RKHKo 18.12.2024, 3-21-1658/35, p 41.

Seejuures Riigikohtu praktika kohaselt ei pea planeeringuga vm haldusaktiga omandiõigusele

piiranguid seades ka eramaa omanikule alati ja kogu tekkivat omandiõiguse piirangut hüvitama.

Teatud avalikes huvides seatud piiranguid tuleb taluda ilma, et nende eest makstaks mingit

hüvitist eramaa omanikule, riigimaa valitsejast rääkimata (vt nt RKPJKo 06.12.2022, 5-22-

5/16, p 60).

Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduse REPis on metsise ökoduktide puhul tegemist

planeeringu elluviimisega kaasneva mõju leevendamiseks vajaliku keskkonnameetmega, mille

toimimise eeldused peavad olema tagatud alates planeeringu kehtestamisest. Mõjude hindamise

tulemusel on leitud ökoduktide asukohad ning määratud nende toimimiseks vajalikud

metsamajanduslikud tingimused. Kui piirang ei rakenduks planeeringu kehtestamise järel, oleks

planeeringu kehtestamise ja arendaja poolt maa kasutamiseks vajalike kokkulepete sõlmimise

vahelisel ajal võimalik ökodukti toimimiseks vajalik mets raiuda viisil, mis muudab kavandatud

ökodukti mittetoimivaks. Sellisel juhul ei oleks planeeringuga määratud leevendusmeetme

rakendamine enam hilisemas etapis võimalik või oleks selle toimivus oluliselt halvendatud.

Paratamatult planeeringu kehtestamise ja elektriühenduse projekteerimise ning maa

kasutamiseks vajalike kokkulepete sõlmimise vahele võib jääda mitu aastat. Seetõttu ei taga

raiepiirangu sidumine üksnes tulevikus sõlmitava kokkuleppega planeeringus ette nähtud

keskkonnameetme säilimist sellel ajavahemikul.

Sama põhimõte kehtib sõltumata maa omandivormist. Eraomanikega sõlmitakse samuti

elektriühenduse rajamiseks vajalikud isikliku kasutusõiguse või muud maakasutuskokkulepped

üldjuhul alles elektriühenduse täpse lahenduse projekteerimise järel.

2

Planeeringuga ette nähtud keskkonnameetme toimimist ei saa aga jätta kuni selliste kokkulepete

sõlmimiseni tagamata, kui vahepealne maakasutus võib selle meetme hilisema rakendamise

muuta võimatuks. Selgitame, täiendavalt, et metsise ökoduktide toimimiseks vajalik raiepiirang

ei ole võrreldav näiteks juurdepääsutee või muu rajatise jaoks vajaliku servituudiga.

Juurdepääsu kasutamise õigus tuleb tagada hiljemalt ajaks, mil juurdepääsu reaalselt vajatakse.

Vahepealsel perioodil metsa majandamine ei muudaks juurdepääsu rajamist võimatuks ega

raskendaks seda. Metsise ökodukti puhul on aga oluline säilitada konkreetse ala metsakooslus

ja sidusus juba enne elektriliini rajamist. Kui vajalik puistu enne maa kasutamise kokkuleppe

sõlmimist raiutakse, ei ole hilisema servituudi või muu kokkuleppe sõlmimisega võimalik

ökodukti toimimiseks vajalikke tingimusi koheselt taastada.

Sellest tulenevalt jääme seisukohale, et mõjude hindamise tulemusel vajalikuks tunnistatud

raiepiirang tuleb määrata riigi eriplaneeringuga ning see peab rakenduma planeeringu

kehtestamisel. Arendaja ja maaomaniku või riigimaa valitseja vaheline kokkulepe ei saa olla

raiepiirangu jõustumise eeltingimus. Sama põhimõtet tuleb rakendada ka teiste riigi

eriplaneeringute puhul olukorras, kus planeeringuga määratud keskkonnameetme toimimine

sõltub olemasoleva keskkonnaseisundi või maakasutuse säilimisest juba planeeringu

kehtestamise ja kavandatud ehitise realiseerimise vahelisel perioodil.

Samuti selgitame, et vastavalt planeerimisseaduse § 53 lõikele 3 kaotab riigi eriplaneering

kehtivuse, kui planeeringut ei ole asutud ellu viima viie aasta jooksul kehtestamisest.

Planeeringuga seatakse tingimused, mida loetakse planeeringu elluviimiseks (Liivi lahe

elektriühenduse planeeringu seletuskirja ptk. 7). Planeeringu elluviimisega alustamise osaks on

muu hulgas koostöö maaomanikega ning vajaduse korral vajalike kokkulepete saavutamine, et

luua eeldused planeeringuga kavandatu elluviimiseks.

Ühtlasi märgime, et meie 17.09.26 kiri nr 13-3/2005-10 oli mõeldud täiendavaks

kooskõlastamiseks Keskkonnaametile ning lisasime RMK kirja saajaks, kuna Keskkonnaameti

küsimused puudutasid osaliselt ka Teie tõstatatud maaomanikega kokkulepete sõlmimise

teemat. RMK on REPi protsessis arvamuse andja, mitte kooskõlastaja.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ivan Sergejev

planeeringute asekantsler

Anne Martin +372 5802 3933

[email protected]

Lisaadressaadid: Keskkonnaamet