1

Lisa 1 – Pakkumus hankele

Käesoleva pakkumuse esitab AS Metrosert koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga

eesmärgiga viia läbi hanke tehnilisele kirjeldusele vastav uuring meretuuleparkide

võimaliku mõju hindamiseks side-, navigatsiooni-, radar-, seire- ja muudele

elektromagnetilistele süsteemidele ning töötada välja asjakohased

leevenduslahendused tuvastatud mõjude vähendamiseks.

Käesolev pakkumus on koostatud Hankija esitatud uuringu ulatuse, nõuete ning eeldatava 12-

kuulise projekti kestuse alusel. Uuring viiakse läbi käesolevas pakkumuses kirjeldatud

metoodiliste põhimõtete, standardite ja modelleerimislähenemiste alusel ning tugineb Täitjale

lepingu täitmise ajal kättesaadavatele ressurssidele, tarkvaralahendustele,

ekspertteadmistele, modelleerimiskeskkondadele, andmeallikatele ning Tellija poolt

kättesaadavaks tehtud lähteandmetele.

Pakkumuses kirjeldatakse eeldatavat uuringu läbiviimise lähenemist ja tööetappe koos uuringu

läbiviimise peamiste eelduste, piirangute ning riskidega; uuringumeeskonna koosseisu ja

vastutusalasid; ning põhjendust allhankijale tuginemisel hanke nõuete täitmiseks.

Pakkumuse maksumus on 390 000 eurot (ilma KM-ta) ning pakkumus kehtib 3 kuud

alates esitamisest.

Sisukord

Tööde läbiviimine .................................................................................................................. 2

Etapp 1. Projekti käivitamine ja lähteandmete kogumine (kuud 1-3) .................................. 2

Etapp 2. Rakendusmetoodika väljatöötamine (kuud 4-9) ................................................... 3

Etapp 3. Analüüs ja leevenduslahenduste väljatöötamine (kuud 10-11) ............................. 8

Etapp 4. Lõpparuande koostamine ja tulemuste esitamine (kuu 12) .................................. 9

Uuringumeeskonna koosseisu kirjeldus ................................................................................. 9

Projektijuht ......................................................................................................................... 9

Analüütik ..........................................................................................................................10

Tehniline ekspert...............................................................................................................10

Selgitus allhankija kasutamise kohta .................................................................................... 11

2

Tööde läbiviimine

Täitja viib uuringu läbi etapiviisiliselt hiljemalt 12 kuu jooksul alates lepingu jõustumisest.

Uuring hõlmab elektromagnetiliste mõjude modelleerimist, mõjuanalüüside läbiviimist,

operatiivmõjude hindamist ning leevendusmeetmete väljatöötamist.

Täitja esitab esimese ja teise etapi lõpus vastavad tulemused Tellijale ülevaatamiseks ja

kinnitamiseks, teise ja kolmanda järgmise etapi tegevustega alustatakse alles pärast eelneva

etapi tulemuste kinnitamist Tellija poolt. Pakkuja eeldab, et lepingu kestvusel saadab Tellija

Täitjale jooksvalt uuringu läbiviimiseks vajalikud ja asjakohased andmed Täitja nõudmisel ning

mõistliku aja jooksul. Puudulikud, ebatäpsed või piiratud ulatuses andmed võivad mõjutada

uuringu tulemuste täpsust või projekti esialgset ajakava.

Etapp 1. Projekti käivitamine ja lähteandmete kogumine

(kuud 1-3)

1. Tööplaani koostamine

Projekti esimeses etapis käivitab Täitja uuringu ning koostab detailse tööplaani, milles

määratletakse ära uuringu ulatus, uuringu läbiviimiseks vajalikud sisendid ja lähteandmed,

tööde läbiviimise ajakava, peamised väljundid ning metoodika koos rakendamise

põhimõtetega. Lisaks kirjeldatakse operatiivmõjude analüüsiks vajalikud eeldatavad

kasutusjuhtumid ning halvima mõju stsenaariumid (worst-case scenarios) ning peamised

parameetrid (näiteks atmosfääri- ja ilmastikutingimused) koos nende metoodikas käsitlemise

ulatusega.

Täitja esitab tööplaani hiljemalt nelja (4) nädala jooksul pärast lepingu sõlmimist.

Pakkuja eeldab, et hiljemalt nelja (4) nädala jooksul peale esitamist on Tellija jõudnud

tööplaaniga tutvuda ning teha vajadusel täpsustusi või ettepanekuid. Peale seda loetakse

tööplaan kinnitatuks ning tööplaanis esitatud lähtekohti käsitletakse edaspidi uuringu

läbiviimise alustena. Arvestades, et Täitja jätkab ajakavas püsimiseks kohe peale tööplaani

esitamist ka järgnevate tegevustega (sh lähteandmete kogumisega), siis võivad peale kahte

(2) kuud lepingu sõlmimisest tehtud muudatused mõjutada uuringu töömahtu, ajakava,

metoodikat või oodatavaid tulemusi Seetõttu proovib Täitja peale nimetatud perioodi tehtud

mõistlikke ettepanekuid ja muudatusi küll arvesse võtta, juhul kui tööplaani need ulatuslikult ei

mõjuta.

2. Lähteandmete paketi ja vahearuande koostamine

3

Täitja kogub, valideerib ja korrastab uuringu läbiviimiseks vajalikud ja asjakohased

lähteandmed (sh geograafilised, topograafilised, meteoroloogilised (atmosfäär, ilm),

merekeskkonna ning tehnilised andmed) ning kujundab stsenaariumid. Lähteandmete

kogumisel integreerib Täitja andmed vastavatesse andmekeskkondadesse (sh salastatud

teabe töötlussüsteemi), täpsustab vajadusel modelleerimise lähte-eeldusi või uuringu

läbiviimiseks oodatavaid sisendandmeid Tellijalt.

Etapi tulemusena valmib vahearuanne, mis sisaldab uuringu läbiviimiseks kogutud

lähteandmete paketti, kasutusjuhtumeid ning stsenaariume, metoodilist raamistikku ning

analüüsi-, modelleerimis- ja visualiseerimislahenduste üldpõhimõtteid. Vahearuande eesmärk

on fikseerida uuringu ulatus, kinnitada lähteandmete kogum, stsenaariumid ja peamised lähte-

eeldused. Täitja esitab vahearuande tulemused Tellijale tutvumiseks 2 nädalat enne etapi

lõppemise kokkulepitud tähtaega, eelduslikult detsembris 2026. Tellija esitab vajadusel oma

tagasiside, parendus- või täpsustusettepanekud. Pärast tagasiside arvestamist ning etapi

lõpuks kinnitab Tellija vahearuande tulemused, mis moodustavad järgneva etapi läbiviimise

aluse.

Pakkuja eeldab, et pärast vahearuande kinnitamist käsitletakse kinnitatud lähteandmeid,

stsenaariume ja metoodilist raamistikku uuringu järgmiste etappide alusena. Hilisemad

täiendused, muudatused või täpsustused võivad mõjutada uuringu töömahtu, ajakava,

metoodikat ja tulemusi, seetõttu proovib Täitja peale kinnitamist tehtud mõistlikke ettepanekuid

ja muudatusi küll arvesse võtta, juhul kui tööplaani need ulatuslikult ei mõjuta.

Etapp 2. Rakendusmetoodika väljatöötamine (kuud 4-9)

Teises etapis töötab Täitja välja mõjuanalüüsi rakendusmetoodika, mis sisaldab

üksikasjalikku protseduurikat ja arvutusmudeleid. Töö aluseks on esimeses etapis kinnitatud

metoodiline raamistik, lähteandmete pakett ja stsenaariumid. Rakendusmetoodika

väljatöötamisel ning arvutusmudelite seadistamisel lähtutakse asjakohastest standarditest

ning juhenditest:

• IEC 61400-40 ja IEC 61000 seeria: tuulegeneraatorite elektromagnetilise ühilduvuse

(EMC) ja häiringutasemete hindamise standardid.

• CISPR 16 seeria: raadiohäirete ja häirekindluse mõõteseadmete ning -meetodite

spetsifikatsioonid.

• ITU-R soovitused: raadiolevi, refraktsiooni ja signaalisumbumuse levimudelid.

4

• NATO AECTP raamistik: keskkonnatingimuste ja katsemetoodikate raamistik

kaitseotstarbelistele seadmetele.

• Asjakohased MIL-STD standardid: sõjalised standardid elektromagnetilise ühilduvuse ja

spektrihalduse tagamiseks.

Metoodika väljatöötamisel lähtutakse eeldusest, et uuring keskendub üksnes

elektromagnetilise spektri kasutajatele ning elektromagnetlainetel põhinevatele side-,

navigatsiooni-, radar-, seire- ja muudele Tellija määratud süsteemidele. Uuring ei hõlma

hüdroakustilisi sidesüsteeme, sonareid ega muid akustilisi sensoreid, mille töö põhineb

helilainete levikul veekeskkonnas.

Mõju modelleerimisel ja analüüsimisel lähtutakse Tellija poolt määratud sagedusvahemikes,

Tellija süsteemide tehnilistest omadustest, esimeses etapis kinnitatud kasutusjuhtumitest ning

stsenaariumidest. Metoodikas määratletakse mõlemal uuringualal (MP2 ja SWE) süsteemide,

mõjuallikate ja sagedusalade lõikes modelleerimise, analüüsi ja visualiseerimise põhimõtted.

Samuti kirjeldatakse keskkonna-, ilmastiku- ja atmosfääritingimuste arvestamist, tuulikute

seisvate ja pöörlevate labadega töörežiimide käsitlemist ning kinnitatud stsenaariumide

rakendamist.

Metoodika väljatöötamise käigus koostatakse erinevate sagedusvahemike raadiolevi

analüüsimiseks vajalikud arvutusmudelid, mille alusel viiakse läbi simulatsioonid kinnitatud

stsenaariumites. Analüüsi tulemuste esitamiseks koostatakse asjakohased visualiseeringud.

Halvimat mõju hinnatakse kolmes ajaaknas: (1) enne tuulepargi rajamist (alustaseme fooni

määratlemine, sh lainetuse, sademete, päiksekiirguse jm mõju), (2) pärast tuulepargi rajamist

(mõju avaldumine) ning (3) pärast leevendusmeetmete rakendamist (jääkmõju).

Etapi tulemusena valmib uuringu detailmetoodika, milles määratletakse järgnevates etappides

kasutatavad modelleerimis-, arvutus-, analüüsi- ja hindamismeetodid.

Arvestades teise etapi eeldatavat mahtu ning käsitletavate sagedusvahemike mitmekesisust,

eeldab Pakkuja, et töö tulemuste esitamine toimub sagedusvahemike kaupa osaaruannetena.

Täitja edastab valminud metoodika osad Tellijale jooksvalt tutvumiseks ning Tellijal on võimalus

mõistliku aja jooksul esitada tagasisidet, täiendusettepanekuid või täpsustusi. Selline

lähenemine võimaldab arvestada Tellija tagasisidega töö käigus ning vajaduse korral teha

metoodikas operatiivselt muudatusi ja parandusi. Etapi lõpus koondab Täitja kõik

sagedusvahemike kaupa koostatud metoodikaosad ühtseks detailmetoodika vahearuandeks

ning esitab selle Tellijale kinnitamiseks.

5

Täismahuliste modelleerimis- ja mõjuanalüüsidega alustatakse pärast detailmetoodika

vahearuande kinnitamist Tellija poolt. Kinnitatud metoodikat käsitletakse järgnevate etappide

alusdokumendina. Hilisemad olulised muudatused metoodikas, lähte eeldustes või analüüsi

ulatuses võivad mõjutada töö mahtu, ajakava ja tulemusi ning nende mõju võidakse hinnata

eraldi.

Metoodika kirjeldus:

1. Elektromagnetilise keskkonna, raadiolevi ja peegeldusnähtuste modelleerimine

Elektromagnetilise keskkonna kirjeldamisel luuakse analüütilised ja arvutuslikud mudelid, mis

katavad spektri eri sagedusvahemikke alates madalsageduslikest võrgusagedustest kuni

kõrgsageduslike side- ja radarisignaalideni.

1.1. Madalsagedused (ELF/VLF/LF): Modelleeritakse elektromagnetvälja levi ning

analüüsitakse maapinna ja merevee elektrijuhtivuse mõju signaali levimisele.

1.2. Kõrgsagedused ja mikrolained (HF/UHF/SHF/EHF): Rakendatakse raadiolevi ja

häiringute peegeldusmudeleid vaatevälja (line of sight) signaalide modelleerimiseks

sagedusalale vastavaid lainelevi ning sumbuvuse mudeleid, mis arvestavad maastiku

reljeefi, atmosfääri nõrgenemist ja geomeetrilisi takistusi ja selle mõju elektromagnetvälja

levile.

1.3. Keskkonna-, ilma- ja atmosfääritingimused: Käsitletakse atmosfääri ja

keskkonnatingimuste mõju raadiosignaalide levikule, sealhulgas gaasilisest neeldumisest

ning sademetest (vihm, lumi, udu) tulenevat signaali sumbumist. Samuti hinnatakse

päikesekiirguse, õhuniiskuse ja temperatuuri mõju ning pinnase, topograafia ja teiste

keskkonnategurite mõju raadiosignaalide levile. Arvestusaluseks kasutatakse aasta

keskmisi väärtusi või halvima kuu standardtingimusi.

1.4. Anomaalne levi: analüüsis võetakse arvesse atmosfääri kiirte murdumisest ja

sisepeegeldusest tulenevaid anomaalse levi nähtusi:

1.4.1. Kiirte murdumine (refraction): Atmosfääri temperatuuri, rõhu ja niiskuse kõikumistest

tingitud murdumisnäitaja muutused painutavad raadiokiiri (sub-, standard- ja

superrefraktsioon).

1.4.2. Sisepeegeldus (ducting): Äärmusliku superrefraktsiooni või temperatuuri inversiooni

korral tekivad atmosfääris raadiolainejuhid (duktid), mis lukustavad kõrgsageduslikud

raadiolained õhukihtide või maapinna vahele.

6

1.5. Müratase ja SNR: Elektromagnetilise mürataseme hindamisel käsitletakse nii looduslikke

kui ka inimtekkelisi häiringuallikaid ning hinnatakse nende kogumõju süsteemide

töökindlusele, häirekindlusele ja signaali-müra suhtele.

2. Süsteemipõhiste tehniliste mõjude analüüs

2.1. Raadiosignaali levi-, häiringu- ja peegeldusmudelid

Raadiolevi analüüsil rakendatakse sagedusvahemikule vastavaid levimudeleid. Käsitleda

tulevaiks häiringumehhanismideks on spekulaarsed ja hajutatud peegeldused, takistustest

tingitud difraktsioon, mitmetee-levi (multipath), maastiku- ja ehitiste varjestused ning signaali

vaatejoone katkestused. Rakendatakse atmosfäärigaasidest ja sademetest tulenevat

erisumbuvust.

2.2. Raadiosagedusliku peegelduspindala (RCS) määramise metoodika

Raadiosagedusliku peegelduspindala (RCS) määramisel hinnatakse üksikute tuulikute ja kogu

tuulepargi kui terviku peegeldusomadusi MP2 ja SWE ala geomeetriast lähtuvalt.

Modelleeritakse tuulikute dünaamilist mõju, labade pöörlemisest tingitud Doppleri nihkeid ning

nende summaarset mõju radaritele ja muudele raadio- ja sidesüsteemidele.

2.3. Mõju hindamise mõõdikud, analüüsikriteeriumid ja piirväärtused

Määratletakse kvantitatiivsed tehnilised näitajad, analüüsikriteeriumid ja piirväärtused, mille

alusel hinnatakse mõju olulisust ja klassifitseeritakse selle ulatus.

2.4. Süsteemipõhised mõju hindamise metoodikad - Iga spetsiifilise süsteemitüübi

puhul viiakse läbi sihtotstarbelised analüüsid (signaali ja müra suhet, varju- ja pimealade

tekke iseloomu ning ulatust, samuti tuuliku mõju süsteemi müratasemele ja

signaalitasemele), mille käigus:

2.4.1. Raadioside ja navigatsioon: hinnatakse tuulikute mõju raadioside- ja

navigatsioonisüsteemide katvusala muutustele.

2.4.2. Primaarradarid (PSR): analüüsitakse muutusi katvusalas, sealhulgas pimealade teket

ja tegevusulatuse vähenemist, ning hinnatakse mõju signaali ja müra suhtele.

2.4.3. Sekundaarradarid (SSR) ja IFF-süsteemid: hinnatakse muutusi katvusalas,

sealhulgas pimealade teket ja tegevusulatuse vähenemist, ning analüüsitakse mõju

süsteemi müratasemele ja signaalitasemele.

7

2.4.4. Õhutõrje- ja täppisnavigatsioonisüsteemid: Hinnatakse võimalikku sihtmärgi

jälgimistäpsuse vähenemist, koordinaatide määramise vigade suurenemist, spektri

reostust, vaatevälja sulgumist ning mõju Doppleri efektiga seotud parameetritele ja

signaali ning müra suhtele.

2.5. Tuuleparkide modelleerimise põhimõtted

Tuuleparkide modelleerimisel hinnatakse nii üksiku tuuliku kui ka kogu tuulepargi summaarse

mõju avaldumist, võttes arvesse tuulikute geomeetriat, paiknemist, kõrgust, labade liikumist,

elektriseadmeid ja muid tehnilisi omadusi. Modelleerimisel käsitletakse eraldi seisvate

labadega (staatiline varjestus ja peegeldus) ning pöörlevate labadega (muutuv RCS,

Doppleri efektid) töörežiime. Mõlema töörežiimi puhul lähtutakse halvima mõju

stsenaariumist, võttes arvesse ebasoodsaimat tuuliku asendit ja pöörlemiskiirust. Hinnatakse

ka elektromagnetilise ühilduvuse (EMC) mõjusid, sealhulgas kiiratud mürataset

standardipõhiste meetodite abil, ning selle mõju radaritele, raadio- ja sideseadmetele.

2.6. Leevendusmeetmete analüüs

Analüüsitakse tuuleparkidest tulenevate oluliste mõjude leevenduslahenduste tehnilist küpsust

ja jääkmõju ulatust. Hinnatavate lahenduste hulka kuuluvad geograafilised ning

tehnoloogilised või muud leevendusmeetmed. Analüüs viiakse läbi vähemalt ühe alljärgneva

allika või lähenemise alusel:

2.6.1. Teaduskirjanduse baasil: asjakohase teaduskirjanduse, standardite, uuringute ja

rahvusvaheliste praktikate ülevaade, et kaardistada tuuleparkide elektromagnetiliste

mõjude leevendamiseks kasutatavad meetmed, nende tehniline küpsus, rakendatavus

ning teadaolev jääkmõju.

2.6.2. Tuulikutootjatelt saadud info kohaselt (tuulikute mõjude analüüs ja sealt oluliste

mõjude kaardistamine): tuulikutootjatelt saadud tehnilise teabe ja dokumentatsiooni

analüüs, et hinnata erinevate tuulikulahenduste mõju elektromagnetilistele süsteemidele

ning tuvastada olulisemad mõjuallikad. Analüüsi käigus kaardistatakse tootjate poolt

pakutavad või soovitatavad mõju vähendamise meetmed ning hinnatakse nende

tõhusust.

2.6.3. Radaritootjatelt saadud info põhjal: eelduslikult olemasolevate ning vähemalt

hankeplaanides olevate radarite kohta dokumentatsiooni saamist EKV-lt (dokumendid:

tehnilised parameetrid, operaatorijuhend, arendajajuhend). Pakkuja eeldab uuringu

läbiviimiseks vajaliku teabe saamisel Tellija tuge radaritootjatega suhtlemisel.

8

Leevendusmeetmete mõju hinnatakse uuringus käsitletavate sagedusvahemike lõikes,

kasutades väljatöötatud arvutusmudeleid. Modelleerimise käigus võrreldakse olukorda enne

leevendusmeetmete rakendamist ja pärast nende rakendamist. Selleks rakendatakse

erinevate sagedusvahemike jaoks sobivaid arvutusmudeleid ning hinnatakse

leevendusmeetmete mõju modelleerimistulemuste põhjal. Tulemuste visualiseerimiseks

koostatakse kaardid, graafikud ja muud asjakohased visualiseeringud, mis kirjeldavad mõju

ulatust ning leevendusmeetmete efektiivsust.

Pakkuja töötab välja jääkmõju hindamise metoodika, mille alusel määratakse

leevendusmeetmete rakendamise järgselt püsiv mõju Tellija süsteemidele. Hindamise käigus

analüüsitakse muu hulgas tuulepargi mõjuala ulatuse muutust, mõju tugevuse vähenemist

ning võimalikke alles jäävaid operatiivseid piiranguid. Jääkmõju hinnang esitatakse nii

kvalitatiivsel kui ka kvantitatiivsel kujul, lähtudes modelleerimise tulemustest ja rakendatud

leevendusmeetmetest.

Etapp 3. Analüüs ja leevenduslahenduste väljatöötamine

(kuud 10-11)

Kinnitatud metoodika alusel viib Täitja kolmandas etapis kirjanduse või simulatsioonide baasil

läbi vajalikud modelleerimis- ja mõjuanalüüsid ning määratakse meretuuleparkide mõju

uuritavatele süsteemidele erinevates võrdlusstsenaariumides.

Analüüside käigus kvantifitseeritakse:

• elektromagnetilise mürataseme muutus, vastuvõetava signaali taseme muutus ja

signaali-müra suhte (SNR) muutus;

• tuuliku laba peegelduspindala (RCS) ja Doppleri efekt;

• varju- ja pimealade teke ning ulatus.

Mõjuanalüüside tulemuste põhjal hinnatakse mõju tehnilises kirjelduses käsitletud raadioside-

, navigatsiooni-, täppisnavigatsiooni-, radar-, seire-, PSR/SSR-, IFF- ja õhutõrjesüsteemidele.

Hindamise käigus analüüsitakse:

• mõju radarikatvusele, avastuskaugustele ning sihtmärkide avastamise ja jälgimise

võimele;

• mõju raadio ja seiresüsteemide töökindlusele, katvusele ja võimeülesannete täitmisele

ning tuvastatud häiringute olulisust taktikalistes ja operatiivsetes stsenaariumides.

9

Leevendusmeetmete puhul hinnatakse tehnilist küpsusastet ja rakendatavust; mõju

vähendamise efektiivsust ning võimalikku jääkmõju.

Tellijale esitatakse kinnitamiseks:

1. Mõjuanalüüside kokkuvõtted koos hinnangutega , sealhulgas ruumianalüüsid,

mõju-, levi- ja soojuskaardid;

2. Operatiivmõjude hinnang, mis käsitleb mõju süsteemide kasutatavusele ja

operatiivvõimele;

3. Leevenduslahenduste pakett koos rakendatavuse, efektiivsuse ja jääkmõju

hinnangutega.

Etapp 4. Lõpparuande koostamine ja tulemuste esitamine

(kuu 12)

Neljandas etapis koondab Täitja uuringu lähteandmete paketi, metoodika ning analüüsi

tulemused terviklikuks lõpparuandeks ning esitab need 2 nädalat enne etapi lõpetamise

kokkulepitud tähtaega Tellijale tutvumiseks.

Uuringu tulemusena valmib ingliskeelne lõpparuanne koos visuaalsete materjalidega.

Lisaks valmistab Täitja ette uuringu tulemuste esitlusmaterjalid ning viib läbi uuringu tulemuste

tutvustamise Tellijale ja Tellija määratud osapooltele.

Uuringumeeskonna koosseisu kirjeldus

Uuringu viib nõuetekohaselt läbi vähemalt kolmeliikmeline põhimeeskond, kuhu kuuluvad

projektijuht, analüütik ja tehniline ekspert. Kõik uuringumeeskonna liikmed osalevad uuringu

läbiviimises kogu projekti vältel.

Projektijuht

Nimi: Henri Schasmin

Organisatsioon: Tallinna Tehnikaülikool (Allhankija)

Roll hankelepingu täitmisel: Projektijuht

10

Vastutusala: Projektijuht vastutab uuringu üldjuhtimise, tööde planeerimise ja koordineerimise

eest ning tagab uuringu läbiviimise vastavalt lepingule, ajakavale, kvaliteedinõuetele ja

tehnilisele kirjeldusele. Tema ülesannete hulka kuuluvad suhtlus Tellijaga, tööetappide

juhtimine, uuringu metoodika väljatöötamise koordineerimine, tulemuste kvaliteedikontroll ning

uuringu tulemuste koondamine lõpparuandesse. Projektijuht juhib uuringumeeskonna tööd

ning vastutab vahe- ja lõpptulemuste õigeaegse esitamise eest.

Analüütik

Nimi: Vahur Kotkas

Organisatsioon: Tallinna Tehnikaülikool (Allhankija)

Roll hankelepingu täitmisel: Analüütik

Vastutusala: Analüütik osaleb uuringu metoodika väljatöötamises ja ettevalmistamises ning

vastutab modelleerimis-, mõju- ja ruumianalüüside läbiviimise eest. Tema ülesannete hulka

kuuluvad modelleerimistulemuste töötlemine ja analüüsimine, mõjuulatuste kvantifitseerimine,

mõju-, levi- ja soojuskaartide koostamine ning visuaalsete väljundite ettevalmistamine. Samuti

osaleb ta operatiivmõjude hindamises ning leevenduslahenduste väljatöötamises ja

hindamises.

Tehniline ekspert

Nimi: Martin Lints

Organisatsioon: Metrosert (Pakkuja)

Roll hankelepingu täitmisel: Tehniline ekspert

Vastutusala: Tehniline ekspert osaleb uuringu metoodika väljatöötamises ja

ettevalmistamises ning vastutab uuringu läbiviimiseks vajalike lähteandmete kogumise,

valideerimise ja tehnilise käsitluse eest. Tema ülesannete hulka kuuluvad standardite analüüs,

modelleerimise ettevalmistamine ja läbiviimine, tulemuste tehniline hindamine ning järelduste

koostamine. Samuti osaleb ta operatiivmõjude hindamises ning leevendusmeetmete

väljatöötamises ja hindamises.

11

Selgitus allhankija kasutamise kohta

Pakkuja Metrosert kaasab hankelepingu täitmisse allhankijana Tallinna Tehnikaülikooli ning

tugineb pakkumuse esitamisel järgmiste kvalifitseerimis- ja vastavustingimuste täitmisel

Tallinna Tehnikaülikooli ressurssidele ja pädevustele:

1. Kvalifitseerimistingimus: vähemalt üks vastava valdkonna ekspertiisi ja/või

konsultatsiooni projekt viimase 36 kuu jooksul. Tingimus täidetakse Tallinna Tehnikaülikooli

referentsprojekti „Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste riigi eriplaneeringuga seotud

elektromagnetväljade (EMV) mõju eksperthinnangu koostamine“ kaudu.

2. Vastavustingimus „Uuringumeeskond“: uuringumeeskonnas peab olema nõuetele

vastav projektijuht. Tingimus täidetakse Tallinna Tehnikaülikooli projektijuhi kaasamise

kaudu, kes vastab hankedokumentides sätestatud pädevusnõuetele.

3. Vastavustingimus „Uuringumeeskond“: uuringumeeskonnas peab olema nõuetele

vastav analüütik. Tingimus täidetakse Tallinna Tehnikaülikooli analüütiku kaasamise

kaudu, kes vastab hankedokumentides sätestatud pädevusnõuetele.

4. Vastavustingimus „Riigisaladuse töötlemisluba“: hankelepingu täitmisel osalevatel

meeskonnaliikmetel peab olema riigisaladuse juurdepääsuluba tasemel „Salajane“.

Tingimus täidetakse projektijuhi ja analüütiku osas läbi Tallinna Tehnikaülikooli töötajate

riigisaladuse juurdepääsulubade kaudu.

5. Vastavustingimus „Riigisaladuse töötlemisluba“: Pakkujal peab olema juriidilise isiku

riigisaladuse A-kategooria töötlemisluba. Tingimus täidetakse Tallinna Tehnikaülikooli

juriidilise isiku riigisaladuse A-kategooria töötlemisloa kaudu.

Tallinna Tehnikaülikool on kinnitanud oma valmisolekut osaleda hankelepingu täitmises

allhankijana ning võimaldada nimetatud kogemuse, spetsialistide, pädevuste ja lubade

kasutamist hankelepingu täitmisel. Tallinna Tehnikaülikooli allkirjastatud kinnituskiri on lisatud

pakkumusele.

1/4

Lisa 1

05.10.2026 lepingu nr 2-2/870 juurde

Tehniline kirjeldus Tuuleenergia taristuarenduse võimalike mõjude hindamine ja analüüs raadiosagedustele ning leevendusmeetmete väljatöötamine. Uuringu eesmärk on hinnata ja modelleerida tuuleenergiaga seotud taristu mõju kaitseväe kasutatavatele elektromagnetilise spektri sagedusaladele ning töötada välja võimalikud leevendusmeetmed tuvastatud mõjude vähendamiseks. Hanke eeldatav maksumus on kuni 400 000€. Uuringus käsitleda meretuuleparkide ja üksikute meretuulikute elektromagnetilise kiirgusmüra võimalikku mõju allvee- ja pealvee raadiosidesüsteemidele, mis töötavad sagedusalades ligikaudu 80 Hz kuni 40 GHz, ning hinnatakse selle mõju raadioside kvaliteedile, vastuvõetava signaali tasemele, elektromagnetilise mürataseme tõusule ja signaali-müra suhtele (SNR) nii analoog- kui ka digitaalsete raadiosidesüsteemide korral. Merekeskkonnas mürataseme määramisel juhinduda hajaasustuse ITU ja IEEE kehtestatud normeeritud suurustest, millele lisanduvad mereelektrituuliku ja tuulepargi mürad. Allvee- ja pealvee raadiosidele puudutab üksnes elektromagnetiliste raadiosignaalide edastamiseks ettenähtud raadiosidesüsteeme ning ei hõlma hüdroakustilist sidet, sonarisüsteeme ega muid akustilisi sensoreid, mille tööpõhimõte põhineb helilainete levikul veekeskkonnas, mitte elektromagnetlainetel. Uuringu objektiks on kaks tuulepargi ala MP2 ning Saare Wind energy OÜ (SWE) ala, mis paikneb MP2 ala piires ja millele on väljastatud hoonestusluba. Töö tulemusena oodatakse sisulist analüüsi tuuleparkide mõjust raadiosidele ning võimalike leevendusmeetmete väljatöötamist. Tuuleparkide rajamisega seotud teave on kättesaadav: Eesti Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti veebilehel: https://ttja.ee/en/business-client/buildings- construction/superficies-licences-offshore-wind-farms Eesti merealade planeeringualadega seotud esialgne kaardimaterjal on kättesaadav Maa-ameti geoportaalis: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/TTJAhoonestusload 1. NÕUDED PAKKUJALE

1.1. Pakkuja peab uuringu läbiviimiseks moodustama vähemalt 3 (kolmest) põhiliikmest koosneva uuringumeeskonna, kus tööde mahtu ja keerukust, erinevaid metoodikaid, ajakava ning samaaegselt teostatavaid tegevusi arvestades peavad olema täidetud vähemalt järgmised pädevused:

1.1.1. Projektijuht: vähemalt 5 aastane kogemust projektide juhtimisel; 1.1.2. Analüütik: vähemalt 3 aastane kogemus andmeanalüüsi, modelleerimise ja mõjuhindamisega. 1.1.3. Tehniline ekspert: varasem kogemus EMC, raadiosageduste kasutuse või radarite/side- või

muude raadiosüsteemide tehniliste mõjude analüüsimisel. 1.1.4. Geoinfosüsteemide (GIS) pädevus: kogemus ruumiandmete töötlemisel, ruumianalüüside

koostamisel ning geograafiliste andmete visualiseerimisel, sealhulgas mõjukaartide koostamisel.

1.2. Analüütikul ja tehnilisel eksperdil peab olema kõrgharidus vähemalt magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni tasemel.

1.3. Üks meeskonnaliige võib katta mitut rolli, kui tema CV-st ilmneb kõigi pädevusnõuete täitmiseks vajalik kogemus ja hankelepingu täitmise ajal on tagatud tema poolt piisav ajaline ressurss vastavate pädevusrollide tööülesannete täitmiseks.

1.4. Pakkujal peab olema varasem kogemus merelise taristu põhjustatud elektromagnetiliste mõjude analüüsimisel ja hindamisel raadiosageduste kasutusele ning side-, navigatsiooni- või seiresüsteemide toimimisele, samuti nende mõjude leevendusmeetmete väljatöötamisel.

1.5. Pakkujal peab olema juriidilise isiku riigisaladuse A-kategooria töötlemisluba ning lepingu täitmisel osalevatel töötajatel riigisaladuse juurdepääsuluba tasemel „Salajane“. Välisriigi pakkujal peab olema vastava riigi õiguse kohane juriidilise isiku salastatud teabe töötlemisluba tasemel „Salajane“ või sellele samaväärsel tasemel ning lepingu täitmisel osalevatel töötajatel vastava riigi õiguse kohased juurdepääsuload tasemel „Salajane“ või sellele samaväärsel tasemel. Lisaks peab pakkuja asukohariigi ja Eesti Vabariigi vahel olema sõlmitud salastatud

2/4

teabe vastastikuse kaitse kokkulepe. Lisainfo: KAPO riigisaladuse kaitse nõuded https://kapo.ee/et/content/riigisaladuse-kaitse/ ja RVJA nõuded välisriigi pakkujale https://nsa.valisluureamet.ee/procedures.html;

1.6. Pakkuja poolt esitatavad andmed ja dokumendid: 1.6.1. Pakkuja esitab pakkumuse uuringumeeskonna koosseisu kirjelduse, milles on märgitud

vähemalt: 1.6.1.1. meeskonnaliikmete nimed; 1.6.1.2. iga meeskonnaliikme roll hankelepingu täitmisel; 1.6.1.3. meeskonnaliikmete vastutusalad. 1.6.2. Pakkuja esitab uuringumeeskonna põhiliikmete CV-d, mis peavad olema vastava

meeskonnaliikme poolt allkirjastatud ning sisaldama vähemalt järgmist teavet: 1.6.2.1. omandatud kraad ja õppeasutus; 1.6.2.2. Kuni 5 projekti, mis tõestavad tema pädevusi määratud valdkonnas; 1.6.2.3. roll nimetatud projektides; 1.6.3. Pakkuja esitab kinnituse, et kõik meeskonnaliikmed on nõus osalema hankelepingu täitmises

ning neil on selleks piisav ajavaru. 1.6.4. Hankijal on õigus nõuda täiendavaid selgitusi või tõendusmaterjale esitatud andmete

kontrollimiseks.

2. UURINGU NÕUDED 2.1. Täitja uurib tuulepargi SWE ja MP2 alasid eraldi. Ala koordinaadid on esitatud dokumendi lisas

1. 2.2. Täitja peab uurima nimetatud taristu operatiivmõju riigikaitselistele sagedusaladele vahemikus

80 Hz kuni 40 GHz. Uuringu sagedusalad on jaotatud täpsemalt järgnevalt: 2.2.1. Vahemikus 80 Hz kuni 300 Hz: Rajatava tuulepargi mõju analoog- ja digitaalsideks kasutatavatele

sagedusaladele; 2.2.2. Vahemikus 15 kHz kuni 25 kHz: Rajatava tuulepargi mõju analoog- ja digitaalsideks

kasutatavatele sagedusaladele; 2.2.3. Vahemikus 2 MHz kuni 30 MHz: Rajatava tuulepargi mõju analoog- ja digitaalsideks

kasutatavatele raadiosagedustele; 2.2.4. Vahemikus 30 MHz kuni 1 GHz: Rajatava tuulepargi mõju analoog- ja digitaalsideks

kasutatavatele raadiosagedustele; 2.2.5. Vahemikus 1 GHz kuni 3 GHz: Rajatava tuulepargi mõju PSR/SSR õhuseirele ja IFF-seadmete

(oma/võõras tuvastamine) poolt kasutatavatele sagedusaladele; 2.2.6. Vahemikus 3 GHz kuni 18 GHz: Rajatava tuulepargi õhuseires ja -tõrjes kasutatavatele

raadiosagedustele; 2.2.7. Vahemikus 18 GHz kuni 40 GHz: Rajatava tuulepargi mõju radarite abil õhuvahendite

sihitamiseks ja täppisnavigatsiooniks kasutatavatele raadiosagedustele. 2.3. Täitja peab uurima tuulikute mõju kahes töörežiimis: seisvate labadega ja pöörlevate labadega.

Mõlema töörežiimi puhul tuleb arvesse võtta halvimat võimalikku stsenaariumi ning hinnang peab põhinema sellest tuleneval suurimal mõjul.

2.4. Täitja peab tuulepargi mõju hindamisel uuritavas sagedusalas teostama vähemalt järgmiste parameetrite analüüsi:

2.4.1. signaali-müra suhe; 2.4.2. müra- ja signaaltaseme muutus (enne meretuulepargi rajamist, pärast tuulepargi püstitamist ja

pärast leevendusmeetmete rakendamist); 2.4.3. Doppleri sageduse nihe; 2.4.4. varju- ja pimealade tekke iseloom ja ulatus. 2.5. Uuringus tuleb elektrivälja ja magnetvälja käsitleda eraldi, seal kus on see asjakohane. Mõlema

välja puhul tuleb esitada eraldiseisvad mõõtmistulemused või modelleerimistulemused ning hinnata nende mõju uuritavas sagedusvahemikus.

2.6. Eraldiseisvalt hinnata mereelektrituuliku peegelduspindala (RCS) ning meretuulepargi elektrituulikute resulteerivat raadiosagedusliku peegelduspindala sagedusvahemikus kuni 40 GHz.

2.7. Täitja kogub uuringu läbiviimiseks vajalikud lähteandmed. Kui vajalikud andmed puuduvad või ei ole kättesaadavad, võib täitja kasutada põhjendatud hinnanguid, modelleerimist või

3/4

rahvusvaheliselt tunnustatud andmeallikaid. Selliste andmete kasutamine tuleb eelnevalt kooskõlastada tellijaga. Uuringu läbiviimisel tuleb lähtuda vähemalt järgmistest standarditest ja soovitustest või nende uuringu teostamise ajal kehtivatest versioonidest:

2.7.1. Tuuleparkide EMC – IEC 61400-40 2.7.2. EMC mõõtmised – CISPR 16 seeria 2.7.3. EMC nõuded – IEC 61000 seeria 2.7.4. Raadiomüra – ITU-R P.372 2.7.5. Raadiosignaali levi – ITU-R P.368, P.452, P.533, P.1546 2.7.6. Raadiospektri kaitse – ITU-R SM.329, SM.1541 2.7.7. Elektromagnetiline keskkond – AECTP-250 2.7.8. E3 katsed – AECTP-500 2.7.9. Sõjaline EMC – MIL-STD-461G 2.7.10. Elektromagnetiline keskkond – MIL-STD-464D 2.8. Täitja modelleerib tuulepargid ja hindab nende mõju uuritavas sagedusalas. 2.9. Täitja koostab iga tuvastatud olulise mõju kohta konkreetsed leevendusmeetmed, hinnates

nende puhul: 2.9.1. Tehnilist küpsusastet: Kas pakutav lahendus on turul kättesaadav ja järeleproovitud või

teoreetiline/arendusjärgus; 2.9.2. Efektiivsust: Prognoositav jääkmõju pärast meetmete rakendamist (näiteks: mitu dB signaal

paraneb, müra langeb või muu võrdlusühik). 2.10. Täitja koostab uuritavate sagedusalade ja süsteemide kohta operatiivmõjude analüüsi.

Analüüsi tulemused esitatakse detailse kirjaliku aruandena ning visuaalsete mõjukaartidena (heat maps), mis kirjeldavad mõju ulatust, tugevust, levikut ja võimalikke pimealasid kogu analüüsitavas sagedusvahemikus. Lisaks esitatakse prognoositud mõjuolukord pärast kavandatud leevendusmeetmete rakendamist ning hinnang nende meetmete tõhususele.

3. UURINGU TULEMUS

3.1. Pärast lepingu sõlmimist kohtuvad tellija ja täitja. Kohtumisel täpsustab täitja uuringu läbiviimiseks vajalikud andmed ning tellija esitab need võimaluse korral kohe või lepivad pooled kokku andmete edastamise viisi ja tähtaja.

3.2. Täitja esitab hiljemalt nelja nädala jooksul pärast lepingu sõlmimist uuringu läbiviimise plaani. Tellijal on õigus esitada plaani kohta ettepanekuid ja põhjendatud muudatussoove, mille alusel täitja täpsustab uuringu läbiviimise plaani.

3.3. Täitja esitab detsembris vahekokkuvõtte, kui pooled ei lepi kokku teisiti. 3.4. Täitja esitab ingliskeelse raporti, mis sisaldab uuringu parameetreid, metoodikat, tulemusi,

leevendusmeetmeid ja järeldusi ning kirjeldab ka andmete kogumise ja analüüsi protsessi ning hinnangut tulemuste usaldusväärsusele. Raporti juurdepääsupiirang lepitakse edukaks tunnistatud pakkujaga eraldi kokku.

3.5. Täitja esitab tulemused struktureeritult, selgelt nii tekstiliselt kui ka visuaalsete vahenditega (tabelid, skeemid, graafikud). Esitab uuringu kokkuvõtte koos soovitustega tellijaga kokkulepitud formaatides (näiteks tekstidokument, esitlus, GIS failid vm.), juurdepääsupiirang lepitakse edukaks osutunud pakkujaga eraldi kokku.

3.6. Täitja teeb Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe juhtkonnale briifingu uuringu tulemustest. Lisa 1. Tellija poolt defineeritud arendusalade geograafiline jaotus

Arendusala kood Koordinaadid (WGS-84)

MP2 (EMP+IA) Eesti Mereplaneeringu (EMP) ala: 58°18′25″, 21°11′10″ 58°20′38″, 21°23′18″ 58°13′35″, 21°28′56″ 58°10′31″, 21°39′21″ 58°10′38″, 21°45′35″ 58°9′47″, 21°47′37″ 58°8′10″, 21°50′3″ 58°6′19″, 21°52′7″ 58°2′19″, 21°51′7″

4/4

58°2′19″, 21°51′7″ 57°50′49″, 21°41′53″ 57°51′37″, 21°41′11″ 58°3′36″, 21°47′23″ 58°1′42″, 21°37′56″ 58°9′3″, 21°4′11″ 58°11′42″, 21°0′57″ 58°13′54″, 21°2′18″ Innovatsiooni ala (IA): 58°14′16″, 20°47′52″ 58°10′56″, 20°53′52″ 58°3′32″, 20°49′14″ 58°7′9″, 20°45′41″ 58°13′6″, 20°46′28″

SWE (osa MP2 alast)

1/4

Lisa 3

05.10.2026 lepingu

nr 2-2/870 juurde

Julgeolekutingimused

Seoses teenuse osutamisega Kaitseväele teavitatakse lepingupartnerit alljärgnevatest tingimustest,

õigustest ja kohustustest eesmärgiga selgitada lepingupartnerile poolte õigusi ja kohustusi Kaitseväe

kehtestatud julgeolekualaste nõuete täitmisel.

1. MÕISTED

1.1 Julgeolekualased nõuded - Kaitseväe julgeolekualale sisenemisel ja viibimisel kehtestatud

üldised julgeolekunõuded (lisa 5) ning muudest õigusaktidest tulenevad Kaitseväe julgeoleku

tagamiseks kehtestatud nõuded.

1.2 Julgeoleku eest vastutav isik - konkreetsel Kaitseväe julgeolekualal asuva riigihanke objekti

ja/või tööpiirkonna julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav Kaitseväe allüksus või

teenistuja.

1.3 Kaitseväe julgeolekuala -Kaitseväe valduses olev territoorium, Kaitseväe laevad, lennuvahendid

ja sõidukid.

1.4 Lepingupartneri kontaktisik - hankelepingu (edaspidi ka leping) täitmise nõuete ja

julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav lepingupartneri ja/või tema alltöövõtja määratud

isik.

1.5 Nõusolek - taustakontrolli tegemiseks vajalik eelnev kirjalik nõusolek, millega isik lubab

Kaitseväel koguda enda kohta andmeid ja teha päringuid nõusoleku andmisest viie aasta jooksul

(Kaitseväe korralduse seadus (edaspidi KKS) § 416) (lisa 2 eesti keeles ja lisa 3 inglise keeles).

1.6 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (edaspidi RKIK) kontaktisik - lepingujärgne isik, kelle kaudu

toimub lepingujärgsete kohustuste täitmise korraldamine ja lepingus ettenähtud teadete,

nõuete ja teiste dokumentide edastamine.

1.7 Riigihanke objekt - Kaitseväe julgeolekualal paiknev objekt, kus teenust osutatakse.

1.8 Sissepääsutaotlus (e-kiri) - lepingupartneri kontaktisiku poolt esitatav taotlus teenuseosutaja

Kaitseväe julgeolekualale lubamiseks (lisa 4).

1.9 Sissepääsuõigus - isiku õigus viibida Kaitseväe julgeolekualal asuval riigihanke objektil ja/või

tööpiirkonnas seoses lepingu täitmisega.

1.10 Sissepääsuõigust omav isik - taustakontrolli läbinud isik, kelle sissepääs Kaitseväe julgeolekualal

asuvale riigihanke objektile ja/või tööpiirkonnale on otsustatud ning kellel on õigus saatjata

siseneda ja viibida Kaitseväe julgeolekualal seoses lepingu täitmisega.

1.11 Taustakontroll - Kaitseväele teenuse osutamisega seotud isiku (edaspidi teenuseosutaja)

sobivuse otsustamiseks läbiviidav kontroll KKS § 413 alusel ja KKS §-s 41⁵ viisil.

1.12 Taustakontrolli taotlus (e-kiri) -lepingupartneri kontaktisiku poolt esitatav taotlus

teenuseosutaja suhtes läbi viidava taustakontrolli tegemise algatamiseks (lisa 1).

1.13 Teenus - hankelepingu täitmiseks osutatav teenus kas Kaitseväe julgeolekualal paikneval

riigihanke objektil ja/või tööpiirkonnas või kokkulepitud muus asukohas.

1.14 Teenust osutav isik (edaspidi ka teenuseosutaja) - lepingupartneri ja/või tema alltöövõtja

töötaja, kelle suhtes teostatakse taustakontrolli tema eelneval kirjalikul nõusolekul, et hinnata

tema sobivust osutada teenust Kaitseväele.

2/4

1.15 Turvaala -konfidentsiaalse, salajase või täiesti salajase taseme riigisaladuse või salastatud

välisteabe ja seda sisaldava salastatud teabekandja töötlemiseks lubatav ala.

1.16 Tööpiirkond - Kaitseväe julgeolekualal paiknev ala, kus teenust osutatakse.

2. LEPINGUPARTNERI ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

2.1 Lepingupartneril, sh teenuseosutajal ja lepingupartneri kontaktisikul on õigus saada

Kaitseväelt julgeolekualaste nõuete täitmiseks vajalikku informatsiooni teenuse osutamise

õiguse ja Kaitseväe julgeolekulalale sissepääsuõiguse saamise kohta. Konkreetse riigihanke

objekti ja/või tööpiirkonna julgeoleku eest vastutava isiku kontaktid edastab lepingupartnerile

esimesel võimalusel RKIK-i kontaktisik.

2.2 Lepingupartner kohustub:

2.2.1 mitte planeerima Kaitseväele teenust osutama teatamiskohustusega välisriikide

kodanikke. Teatamiskohustusega riikideks on lepingu sõlmimise hetkel siseministri

29.09.2023 käskkirja nr 1-3/112 alusel1:

Armeenia Vabariik;

Aserbaidžaani Vabariik;

Hiina Rahvavabariik (sh Hongkongi ja Macau erihalduspiirkonnad);

Iraani Islamivabariik;

Kasahstani Vabariik;

Kirgiisi Vabariik;

Korea Rahvademokraatlik Vabariik;

Tadžikistani Vabariik;

Türkmenistan;

Usbekistani Vabariik;

Valgevene Vabariik;

Venemaa Föderatsioon.

Juhul kui nimetatud siseministri käskkirjas tehakse muudatusi, siis teavitatakse sellest

lepingupartnerit ning vajadusel muudetakse käesolevaid julgeolekutingimusi;

2.2.2 tagama, et teenuste puhul, kus Kaitsevägi on hinnanud taustakontrolli tegemise

põhjendatuks, osutavad teenust vaid taustakontrolli läbinud ning teenuse osutamiseks

sobivaks hinnatud isikud, eelnevalt kokkulepitud asukohas, mis ei tohi olla punktis

2.2.1 nimetatud riikides;

2.2.3 omama ülevaadet Kaitseväele teenuse osutamise tegelikust asukohast (tegelikest

asukohtadest) ja vastava nõude saamisel selle teabe Kaitseväele esitama;

2.2.4 tagama, et Kaitseväele teenust osutav isik ei avalda talle teatavaks saanud

juurdepääsupiiranguga teavet (salastatud teave, asutusesiseseks kasutamiseks

mõeldud teave, sh ärisaladus), Kaitseväe teenistujate isikuandmeid ega muud

Kaitseväega seotud teavet ilma Kaitseväe eelneva kirjaliku loata;

2.2.5 tagama, et lepingupartneri kontaktisik esitab nõuetekohase taustakontrolli taotluse

(lisa 1 koos lisadega 2 ja/või 3) esimesel võimalusel, arvestades lepingus kokkulepitud

töö teostamise alguskuupäeva ning taustakontrollile kuluvat aega (kuni 14

kalendripäeva), e-posti aadressile [email protected];

1https://kapo.ee/sites/default/files/content_page_attachments/Teatamiskohustusega%20v%C3%A4lisriikideni mekirja%20kehtestamine_0.pdf

3/4

2.2.6 tagama, et lepingupartneri kontaktisik lisab välismaalasele taustakontrolli algatamise

taotlusele juurde:

2.2.6.1 koopia isikut tõendava dokumendi pildiga leheküljest, sh viisast vm Eestis

viibimise seaduslikku alust kinnitavast dokumendist;

2.2.6.2 isiku kodukohariigi karistusregistri väljavõtte;

2.2.7 tagama, et lepingupartneri kontaktisik esitab sissepääsutaotluse Kaitseväe

julgeolekualale (lisa 4) esimesel võimalusel, arvestades lepingus kokkulepitud teenuse

osutamise alguskuupäeva ning sissepääsutaotluse menetlemiseks kuluda võivat

mõistlikku aega, RKIK kontaktisiku või tema määratud isiku e-posti aadressile, kes

tagab taotluse jõudmise vastavale julgeoleku eest vastutavale isikule;

2.2.8 teavitama viivitamatult RKIK kontaktisikut või tema määratud isikut ja Kaitseväe

taustakontrolli ([email protected]) teenuseosutaja ennetähtaegselt teenuse

osutamise lõpetamisest, viidates konkreetsele lepingule;

2.2.9 teavitama viivitamatult RKIK kontaktisikut või tema määratud isikut teenuseosutaja

sissepääsuvajaduse lõppemisest Kaitseväe julgeolekualale, viidates konkreetsele

lepingule. RKIK kontaktisik või tema määratud isik tagab teabe jõudmise vastavale

julgeoleku eest vastutavale isikule;

2.2.10 täitma ja tagama teenuseosutaja julgeolekualaste nõuete järgimise Kaitseväe

kehtestatud tingimustel ning tagama nende täitmise alltöövõtja poolt.

3. KAITSEVÄE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

3.1 Kaitseväel on õigus:

3.1.1 hinnata taustakontrolli tegemise põhjendatust Kaitseväele teenust osutavale isikule;

3.1.2 teha taustakontrolli Kaitseväele teenuse osutamisega seotud isikule;

3.1.3 anda või piirata taustakontrolli käigus ilmnenud asjaoludele tuginedes teenuseosutaja

õigust Kaitseväele teenust osutada;

3.1.4 jätta taustakontrolli taotlus läbi vaatamata haldusmenetluse seaduses sätestatud

korras2;

3.1.5 keelduda julgeolekukaalutlustel Kaitseväe julgeolekualale sissepääsuõiguse andmisest

isikule, kellele ei ole taustakontrolli tehtud, kes ei läbinud taustakontrolli või kellele ei

ole võimalik seda teha;

3.1.6 piirata või keelduda Kaitseväe julgeolekualale sissepääsuõiguse andmisest

kodakondsuseta või välisriigi kodakondsusega isikutele, lähtudes julgeolekukaalutlusest;

3.1.7 kontrollida riigihanke objektil kehtestatud julgeolekualastest nõuetest kinni pidamist

sissepääsuõigust omava teenuseosutaja suhtes ning julgeolekualaste nõuete

mittejärgimisel või nende rikkumisel keelata teenuseosutajal viibimine Kaitseväe

julgeolekualal;

3.1.8 kontrollida, kas Kaitseväele teenust osutav isik on avaldanud talle teatavaks saanud

juurdepääsupiiranguga teavet (salastatud teave, asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud

teave ja ärisaladus), Kaitseväe teenistujate isikuandmeid või muud Kaitseväega seotud

teavet ilma Kaitseväe eelneva kirjaliku loata. Nõude rikkumisel keelata teenuse

osutamine Kaitseväele;

3.1.9 kontrollida, kas teenuste puhul, kus Kaitsevägi on hinnanud taustakontrolli tegemise

põhjendatuks, osutavad teenust vaid taustakontrolli läbinud ning teenuse osutamiseks

2 https://www.riigiteataja.ee/akt/106072023031#para14

4/4

sobivaks hinnatud isikud, eelnevalt kokkulepitud asukohas. Nõude rikkumisel keelata

teenuse osutamine Kaitseväele.

3.2 Kaitsevägi kohustub:

3.2.1 teavitama taustakontrolli taotluse esitanud isikut kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis teenuseosutaja taustakontrolli tulemusest;

3.2.2 teavitama Kaitseväe julgeolekulalele sissepääsutaotluse esitanud isikut kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis teenuseosutajale sissepääsuõiguse andmisest, sh

sellekohastest piirangutest;

3.2.3 tutvustama teenuseosutajale Kaitseväe, sh julgeolekualal paikneval riigihanke objektil

ja/või tööpiirkonnas kehtivaid julgeolekualaseid nõudeid;

3.2.4 teavitama RKIKi, kui teenuseosutaja ja/või lepingupartner rikub käesolevaid

julgeolekutingimusi või ei järgi Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud julgeolekualaseid

nõudeid;

3.2.5 teavitama vastavalt punktile 3.1.4 taotluse läbi vaatamata jätmisest kirjalikult.

4. LÕPPSÄTTED

4.1 Julgeolekutingimustes nimetatud kontaktisikud määratakse kindlaks hankelepingu

sõlmimisel ja nende muutumisest teavitatakse pooli e-kirja teel.

4.2 Isikuandmete töötlemisel lähtutakse kehtivate õigusaktide nõuetest.

1/1

LISA 1: Näidis Taustakontrolli taotlus (e-kiri)

Taustakontrolli taotluse esitamiseks vajalik teave ja dokumendid, sh elektrooniliselt täidetavad vormid, on

kättesaadavad RKIK-i veebilehel: https://www.kaitseinvesteeringud.ee/hanked/kaitsevaele-teenust-

osutavate-isikute-taustakontroll/

Taotlus saata e-posti [email protected]

PEALKIRI: Taustakontrolli taotlus

TEKST:

Tere

Seoses RKIK (lepingu nimi) lepinguga nr xxxxxxxxx, sõlmitud pp.kk.aaaa, edastan Kaitseväele taustakontrolli

tegemiseks allolevate isikute andmed.

Taustakontrolli dokumendid on lisatud e-kirja manusesse.

Lisainfo on tabelis:

Eesnimi Perenimi Isikukood Ettevõte Osutatav

teenus

Teenuse

osutamise tegelik

asukoht (aadress)

Teenuse

osutamise

perioodi algus

pp.kk.aaaa

Teenuse

osutamise

perioodi lõpp

pp.kk.aaaa

Teenuse

osutamine

turvaalal JAH/EI

Olen teadlik, et taustakontroll võib võtta nõuetekohase taotluse esitamisest aega kuni 14 kalendripäeva.

Lugupidamisega

Taotluse esitaja ees- ja perenimi

Ametikoht

Ettevõtte nimi

Kontakttelefon, e-posti aadress

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Teabevaldaja: Kaitsevägi

Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse

möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Teabevaldaja: Kaitsevägi

Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi

koostamise kuupäevast kuni vajaduse

möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat Alus: AvTS § 35 lg 1 p 12

1/2

Kinnitatud Kaitseväe juhataja 23.03.2026 käskkirjaga nr 0.1-3.1/26/63 Lisa 2

Taustakontrolli elektrooniliselt täidetav nõusolekuvorm on kättesaadav RKIK-i

veebilehel: https://www.kaitseinvesteeringud.ee/hanked/kaitsevaele-teenust-osutavate-isikute-

taustakontroll/

LISA 2: NÕUSOLEKUVORM (eesti keeles)

ISIKU NÕUSOLEK TAUSTAKONTROLLI TEOSTAMISEKS

(ees- ja perekonnanimi) Isikukood:

Luban Kaitseväel teostada minu suhtes taustakontrolli Kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) § 413 alusel ning KKS § 41⁵ sätestatud viisil käesoleva nõusoleku andmisest viie aasta jooksul. Olen teadlik, et:

1. mul on õigus keelduda nõusoleku andmisest (KKS 416 lg 2 p 1);

2. mul on õigus keelduda selliste andmete esitamisest, mis võivad põhjustada minu teenistusest või ametikohalt vabastamise või töölepingu ülesütlemise või minu või minu lähedase või elukaaslase suhtes süüteo- või distsiplinaarmenetluse (KKS 416 lg 2 p 2);

3. mul on õigus taotleda minu kohta andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist (KKS 416 lg 2 p 3);

4. mul on õigus esitada minu kohta kogutud andmete kohta selgitusi (KKS 416 lg 2 p 4);

5. mul on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks ja § 415 alusel kogutud andmete põhjal tehtud otsuse vaidlustamiseks kohtu, õiguskantsleri, Andmekaitse Inspektsiooni või töövaidluskomisjoni poole, et kontrollida, kas minu põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava on järgitud (KKS 416 lg 2 p 5).

6. kui ma keeldun nõusoleku andmisest või taotlen andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist (KKS § 417), siis on see minu taustakontrolli lõpetamise aluseks (KKS § 413);

7. Kaitsevägi võib piirata minu õigusi töödeldavate isikuandmete suhtes (KKS § 41¹⁰ lg 3 ja lg 4).

Olen teadlik, et Kaitseväe julgeolekualal(e) (s.o. Kaitseväe laevad, lennuvahendid, sõidukid ja Kaitseväe territoorium): 1. ei tohi viibida ilma Kaitseväe loata (KKS § 52 lg 1);

2. peab täitma Kaitseväes kehtivat korda ja Kaitseväe esindaja korraldusi (KKS § 52 lg 2);

3. ei tohi pilti või kujutist salvestada ja edastada (KKS § 563);

4. ei tohi kasutada osaliselt või täielikult automaatset või kaugjuhitavat sõidukit (KKS § 52 lg2, KKS § 562);

5. ei tohi kasutada agressioonisümboleid (KarS § 1511);

6. on Kaitseväel õigus teostada minu, minuga kaasas oleva eseme ja sõiduki turvakontrolli (KKS § 56);

7. peab sõiduki pardakaamera olema kaetud ja video-ja helisalvestus välja lülitatud (KKS § 52 lg 2);

8. ei tohi tuua kolmandaid isikuid ega lemmikloomi (KKS § 52 lg 2);

9. ei tohi tuua ega tarvitada alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet ega viibida julgeolekualal selle tarvitamise kahtlusega või joobes (KKS § 52 lg 2);

10. ei tohi tuua relva, drooni, lõhke- ja süüteainet või -seadeldist või seda sisaldavat eset ja muud vahendit, mis võib ohustada alal viibivaid isikuid, tehnikat ja seadmeid. Loetelu ei ole lõplik, Kaitseväel on õigus hinnata kaasatoodu ohtlikkust ja seda julgeolekualale mitte lubada (KKS § 52 lg 2);

2/2

Olen teadlik, et ma ei tohi avaldada mulle teatavaks saanud juurdepääsupiiranguga teavet (salastatud teave, asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave ja ärisaladust), Kaitseväe teenistujate isikuandmeid ega muud Kaitseväega seotud teavet ilma Kaitseväe eelneva kirjaliku loata (KKS § 52 lg 2).

(päev, kuu, aasta) [ allkirjastatud digitaalselt ]3

3 lubatud allkirjastada ka paberkandjal

1/3

ANNEX 3: CONSENT FORM (EN)

The electronically fillable background check consent form is available on the RKIK

website: https://www.kaitseinvesteeringud.ee/hanked/kaitsevaele-teenust-osutavate-isikute-

taustakontroll/

FOR OFFICIAL USE ONLY Information owner: ESTONIAN DEFENCE FORCES

Restrictions on access to information were enforced when this document was created and are valid as long as

necessary but no longer than 75 years Legal grounds: Public Information Act clause 35 (1) 12)

Annex 3 APPROVED With the 23.03.2026 Directive of the Commander of the Estonian Defence Forces No 0.1-3.1/26/63

AUTHORISATION FOR BACKGROUND CHECK

(first and last name)

Personal identification code:

I hereby authorise the Estonian Defence Forces to perform a background check on me in accordance with section 413 of the Estonian Defence Forces Organisation Act and in the manner specified in section 415 of the Estonian Defence Forces Organisation Act during five years as of my authorisation.

I am aware of the following conditions.

1. I have the right to refuse authorisation (clause 416 (2) 1) of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

2. I have the right to refuse to disclose information that might cause me being released from service or my position, or my employment contract being terminated, or that might lead to an offence or disciplinary proceeding for my loved ones or partner (clause 416 (2) 2) of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

3. I have the right to request the termination of data collection and inquiries about me (clause 416 (2) 3) of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

4. I have the right to provide explanations about the information collected about me (clause 416 (2) 4) of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

5. I have the right to turn to the court, the Chancellor of Justice, the Data Protection Inspectorate, and the labour dispute committee to protect my rights and dispute the decision made about me based on the information collected on the grounds of section 415 to confirm whether the principles of protecting my basic rights and freedoms, and the code of good administration behaviour were followed (clause 416 (2) 5) of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

6. If I refuse authorisation or request that data collection and inquiries were terminated (section 417 of the Estonian Defence Forces Organisation Act), it serves as the basis to end my background check (section 413 of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

2/3

7. The Estonian Defence Forces may restrict my rights to the personal data being processed (subsections 4110 (3) and (4) of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

3/3

I am aware of the following rules that apply on the restricted area of the Estonian Defence Forces (including vessels, aircraft, vehicles, and the territory of the Estonian Defence Forces).

1. Staying on the restricted area is not allowed without the permission of the Estonian Defence Forces (EDF) (subsection 52 (1) of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

2. Each person on the restricted area must follow the procedures in force in the Estonian Defence Forces and the orders given by a representative of the EDF (subsection 52 (2) of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

3. It is not allowed to take pictures or other images on the restricted area, or forward such pictures or images (section 563 of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

4. It is not allowed to use partially or entirely automatic or remote-controlled devices on the restricted area (section 562 of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

5. It is not allowed to display symbols of aggression on the restricted area (section 1511 of the Penal Code).

6. The Estonian Defence Forces has a right to perform a security check on any person, personal item or vehicle on the restricted area (section 56 of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

7. The board camera of a vehicle must be covered and any video and sound recording devices shut off on the restricted area (subsection 52 (2) of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

8. It is not allowed to bring third persons or pets to the restricted area (subsection 52 (2) of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

9. It is not allowed to bring or use alcohol, narcotic or psychotropic substances, nor be under the influence of such substances on the restricted area (subsection 52 (2) of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

10. It is not allowed to bring a weapon, a drone, explosives, fuels or ignitions or anything that contains such substances, or any equipment that might endanger the people, technology and devices on the restricted area. This list is not conclusive, and the Estonian Defence Forces has the right to evaluate the hazards of any personal items and prevent any person from entering with a potentially dangerous item (subsection 52 (2) of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

11. It is not allowed to disclose to any third persons the information made available to a person on the restricted area (subsection 52 (2) of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

(day, month, year) [ signed digitally ]4

4 Could also be signed on paper.

1/1

LISA 4: Näidis Sissepääsutaotlus (e-kiri)

Taotlus saata lepingus määratud RKIK kontaktisiku või tema poolt määratud isiku e-posti aadressile.

PEALKIRI: Sissepääsutaotlus (linnaku ja objekti nimetus)

TEKST:

Tere

Seoses RKIK (lepingu nimi) lepinguga nr xxxxxxxxx,

sõlmitud pp.kk.aaaa, edastan sissepääsutaotluse Kaitseväe julgeolekualale.

Lisainfo on manuses (NB! kasutada MS Exceli formaati):

Eesnimi Perenimi Isikukood Ettevõte Osutatav

teenus

Teenuse

osutamise

objekt/tööpiir

kond

Kaitseväe

julgeolekualal

Teenuse

osutamise

perioodi algus

pp.kk.aaaa

Teenuse

osutamise

perioodi lõpp

pp.kk.aaaa

Sõiduki mark ja reg

number

Taotluse esitaja on teadlik, et:

1. taustakontrolli läbimine ei taga automaatset sissepääsu Kaitseväe julgeolekualale;

2. Kaitseväel on õigus piirata isikute sissepääsu Kaitseväe julgeolekualale.

Lugupidamisega

Taotluse esitaja ees- ja perenimi

Ametikoht

Ettevõtte nimi

Kontakttelefon, e-posti aadress

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Teabevaldaja: Kaitsevägi

Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse

möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12

1/1

LISA 5: Kaitseväe julgeolekualale sisenemisel ja viibimisel kehtestatud üldised julgeolekunõuded.

Kaitseväe julgeolekualal viibimisel (KKS § 52 lg 3) peab täitma Kaitseväes kehtivat korda (sh

tuleohutuse-, liiklemise- ja parkimise korda) ja Kaitseväe esindaja korraldusi (KKS § 52 lg 2), sealhulgas

1. Kaitseväe julgeolekualale on keelatud siseneda alkoholi, narkootiliste-või psühhotroopsete

ainetega, tulirelvaga, lõhkematerjaliga, osaliselt või täielikult automaatse või kaugjuhitava lendava

seadmega (droon, jmt), radioaktiivsete- ja kergesti süttivate ainetega või neid sisaldavate

esemetega ja muude vahenditega, mis võivad ohustada isikut ennast või objektil viibivaid isikuid,

tehnikat ja seadmeid;

2. Kaitseväe loata ei tohi Kaitseväe julgeolekualale tuua ega lubada kolmandaid isikuid;

3. Sõidukiga Kaitseväe julgeolekualale sisenedes on kohustuslik video- ja/või helisalvestavad

sõidukaamerad katta, välja lülitada või eemaldada;

4. Kaitseväel on õigus turvakontrolli läbiviimiseks pidada kinni isikut (sealhulgas sõidukit) sisenemisel

Kaitseväe julgeolekualale, viibimisel Kaitseväe julgeolekualal või väljumisel Kaitseväe

julgeolekualalt ning kontrollida isikut (sealhulgas tema riietust või temaga kaasas olevat asja

(sealhulgas sõidukit) vaatlemise ja kompimise teel või tehnilise vahendi või väljaõppe saanud

teenistuskoera abil;

5. Kaitsevägi võib julgeoleku- või ohutuskaalutlustel ajutiselt keelata isikutele sissepääsu Kaitseväe

julgeolekualale ja anda korralduse Kaitseväe julgeolekualal viibivatele isikutele Kaitseväe

julgeolekualalt lahkuda või keelata sealt lahkumist;

6. Kaitseväe eelneva nõusolekuta on keelatud pildistamine, video- ja helisalvestamine Kaitseväe

julgeolekualal ja -hoonetes ning nimetatud materjali jagamine/üleslaadimine mis tahes kujul ja

keskkonnas;

7. Kaitseväe julgeolekualal on keelatud viibida alkoholi, narkootiliste- või psühhotroopsete ainete

tarvitamise kahtlusega, -tunnustega või -joobes;

8. Kaitseväe julgeolekualal on keelatud kasutada (sealhulgas sõidukites) agressioonisümboleid.

HANKELEPING

05.10.2026 nr 2-2/870

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (registrikood 70009764, aadress Järve 34a, 11314 Tallinn) ja Kaitseministeerium (registrikood 70004502, aadress Sakala 1, 15094 Tallinn), mida esindab direktori 07.12.2020 käskkirja nr 77 punkti 6.3² alusel hankebüroo juht Maia Prunt, (edaspidi nimetatud tellija), ühelt poolt ja Aktsiaselts Metrosert, (registrikood 10397748, aadress Teaduspargi tn 8, 12618 Tallinn), mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige Madis Raukas (edaspidi nimetatud täitja), teiselt poolt, edaspidi tellija ja täitja üheskoos kui pool või pooled, sõlmisid alljärgneva hankelepingu (edaspidi nimetatud leping): 1. Lepingu sõlmimise alus ja objekt

1.1. Leping sõlmitakse lähtudes dünaamilise hankesüsteemi „Ekspertiisid ja konsultatsioonid“ (viitenumber 249865) Osa 2 - Kategooria 2 - Side- ja sideinstallatsioonid ning infotehnoloogia ja seotud hanke „Tuuleenergia taristuarenduse võimalike mõjude hindamine ja analüüs“ (viitenumber 313322) (edaspidi riigihange) alusdokumentidest ning nimetatud riigihanke raames täitja poolt esitatud pakkumusest.

1.2. Tellija sõlmib lepingu täitjaga tuginedes täitja pakkumusele, lepingus fikseeritud täitja avaldustele ja kinnitustele ning eeldades heas usus täitja professionaalsust ja võimekust lepingut nõuetekohaselt täita. Alltöövõtjate kasutamise korral jääb lepingu nõuetekohase täitmise eest tellija ees vastutavaks täitja.

1.3. Täitja avaldab ja kinnitab, et:

1.3.1. temal ja tema esindajal on lepingu sõlmimiseks kõik õigused ja volitused; 1.3.2. ta on lepinguga ja riigihanke alusdokumentidega tutvunud ning mõistab täielikult

enesele võetavate kohustuste sisu ja tagajärgi ning on nõus nendes toodud tingimustega;

1.3.3. lepingu täitmisega ei kahjustata kolmandate isikute õigusi ning puuduvad mistahes asjaolud, mis välistaksid tema õigusi sõlmida leping ja seda nõuetekohaselt täita;

1.3.4. ta omab lepingu täitmiseks vajalikke kehtivaid lubasid, registreeringuid, esindusõigusi ja sertifikaate ning nende lõppemisel lepingu kehtivusperioodil kohustub neid pikendama/uuendama. Kui lubade, registreeringute, esindusõiguste ja sertifikaatide pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel, on täitja kohustus tellijat sellest koheselt teavitada.

1.4. Lepingu ese on tuuleenergia taristuarenduse mõjude hindamine mereseiresüsteemidele, mis

on kirjeldatud riigihanke alusdokumentide tehnilises kirjelduses (edaspidi nimetatud teenus). 2. Lepingu osad

2.1. Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid, täitja pakkumus, poolte vahel edastatud teated ning kõik sõlmitavad lepingu muudatused.

2.2. Kõik lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist poolte poolt või poolte määratud tähtajal.

2/7

3. Poolte õigused ja kohustused:

3.1. Täitja kohustub:

3.1.1. osutama teenuse vastavalt lepingus määratletud tingimustele, kvaliteetselt ja õigeaegselt, valides teenuse osutamiseks oma äranägemisel vajalikud meetodid ning juhindudes seejuures lepinguga saavutatavast eesmärgist;

3.1.2. tagama teenuse osutamiseks lepinguga kokkulepitud tasu eest vajaliku tööjõu, vahendid, materjalid jms mis on vajalikud eesmärgi saavutamiseks;

3.1.3. pakkuma lepingu kestuse perioodil sama teenust, mille ta esitas riigihanke menetluses;

3.1.4. koostama ja allkirjastama osutatud teenuse kohta üleandmise – vastuvõtmise akti, juhul kui pooled ei ole kokku leppinud, et teenuse osutamine loetakse vastuvõetuks arve tasumisega;

3.1.5. teavitama tellijat lepingu täitmist takistavatest asjaoludest; 3.1.6. tellija nõudmisel esitama informatsiooni (maht ja otstarve vms) alltöövõtjate

kohta. Juhul, kui vastavasisuline informatsioon on esitatud enne lepingu sõlmimist, peab täitja kooskõlastama eelnevalt eespool nimetatud isikute vahetumise.

3.2. Tellija kohustub:

3.2.1. vastama mõistliku aja jooksul kõikidele täitja poolt esitatud taotlustele juhiste

täpsustamiseks; 3.2.2. informeerima täitjat esimesel võimalusel probleemidest, mis on seotud teenuse

osutamisega; 3.2.3. allkirjastama osutatud teenuse kohta üleandmise – vastuvõtmise akti juhul, kui

pooled ei ole kokku leppinud, et teenuse osutamine loetakse vastuvõetuks arve tasumisega tellija poolt.

3.3. Tellijal on õigus:

3.3.1. jooksvalt kontrollida lepingust tulenevate kohustuste täitmist; 3.3.2. konsulteerida vajadusel täitjaga lepingu esemega seotud küsimustes; 3.3.3. teha täitjale ettepanekuid teenuse organiseerimise ja muudatuste osas; 3.3.4. kontrollida täitja poolt esitatud arvete, kalkulatsioonide ja muude kulutuste

vastavust tegelikkusele, seejuures vajadusel küsida alltöövõtjate arvete esitamist; 3.3.5. nõuda teenuse osutamise katkestamist või lõpetamist, kui teenuse osutamisel

selgub, et teenus ei vasta lepingutingimustele. Tellija keeldumisel teenuse osutamisest peab täitja osutama tellijale nõuetekohase teenuse. Nõuetekohase teenuse osutamiseni tellijale loetakse täitja teenuse osutamisega viivitanuks.

3.4. Täitjal on õigus:

3.4.1. teha tellijale ettepanekuid teenuse osutamise parema organiseerimise osas; 3.4.2. saada lepinguliste kohustuste täitmise eest kokkulepitud tasu.

4. Lepingu maksumus ja maksetingimused

4.1. Teenuse hind on määratud täitja pakkumuses. Lepingu kogumaksumus on 390 000,00 eurot, millele lisandub käibemaks seaduses sätestatud juhul.

4.2. Täita esitab arve e-arvena. Juhul, kui väljaspool Eesti Vabariiki registreeritud täitjal ei ole tehnilistel põhjustel võimalik esitada e-arvet, siis esitab ta arve PDF-vormingus e-posti aadressile [email protected]. Täitja väljastab (e)-arve järgmiste andmetega.

Kaitseministeerium, Sakala 1, 15094 Tallinn;

3/7

registrikood 70004502; tellija kontaktisiku nimi Paul Kunimägi; lepingu nr; seotud hanke viitenumber 313322001000001; teenuse kogus ja nimetus, ühiku hind ja muu vajalik info. Täitja pangarekvisiidid Saaja pank: AS LHV Pank; Saaja pangakonto number: EE597700771006227569; SWIFT: LHVBEE22.

4.3. Tellija tasub vastuvõetud ja lepingutingimustele vastava teenuse eest arvel esitatud arveldusarvele 28 päeva jooksul pärast lepingu tingimustele vastava arve kättesaamist. Tellijal on õigus keelduda arve tasumisest, kui talle või tema poolt volitatud teenust vastu võtvale isikule ei ole täitja poolt antud võimalust teenust üle kontrollida.

4.4. Tellija ei aktsepteeri arvet, mis ei vasta lepingutingimustele. Sellisel juhul esitab täitja uue arve viie tööpäeva jooksul. Tellija ei maksa viivist arvelt, mille esitamata jätmise või valesti esitamise eest ei vastuta tellija.

4.5. Tasumine loetakse teostatuks tellija panga poolt maksekorralduse vastuvõtmisest. 4.6. Tellija kontrollib enne arve, mille maksumus koos käibemaksuga on 10 000 eurot või rohkem,

tasumist täitjal maksuvõla puudumist Maksu- ja Tolliameti kodulehekülje kaudu. Vähemalt 10 000 eurose maksuvõla olemasolu korral informeerib tellija tasutavast arvest Maksu- ja Tolliametit.

5. Omandiõigus. Autoriõigused. Materjalide ja informatsiooni säilitamine

5.1. Lepingu alusel täitja poolt loodud või tema poolt kolmandatelt isikutelt omandatud ning lepingu alusel tellija poolt vastu võetud ja tasutud mistahes resultaadid (edaspidi materjalid) ja nendega seotud intellektuaalse omandi õigused (edaspidi õigused), sh autori kõik varalised õigused, lähevad materjalide vastuvõtmisega täies mahus üle tellijale ning materjalide suhtes kehtivate autori isiklike õiguste osas (mis oma olemuselt üleantavad ei ole) annab täitja tellijale arvates materjalide üleandmisest tagasivõtmatu, kogu autoriõiguste kehtivuse aja kehtiva lihtlitsentsi ja õiguse anda all-litsentse kolmandatele isikutele enda äranägemisel (edaspidi koos nimetatud litsents).

5.2. Tellijal on pärast materjalide vastuvõtmist muu hulgas õigus omal äranägemisel otsustada materjalide kasutamisega seonduvate asjaolude üle (sh materjalide avaldamise viis, materjalide kasutamise algusaeg ja tingimused), teha muudatusi, täiendusi ja parandusi materjalides, nende pealkirjades või autorinime tähistuses, lisada materjalidele teiste isikute teoseid, vaidlustada materjalides, nende pealkirjades ja autorinime tähistuses tehtavaid moonutusi ning nende kohta antud kahjustavaid hinnanguid, nõuda materjalide kasutamise lõpetamist.

5.3. Täitja kohustub tagama, et tal on kõik õigused eespool nimetatud viisil varalised õigused loovutada ja isiklike õiguste osas litsents anda.

5.4. Materjalide kasutamise viis ega territoorium ei ole piiratud, st neid võib kasutada mistahes viisil (sh internetikeskkonnas) ja kogu maailmas.

5.5. Täitja poolt lepingu alusel kogutud informatsioon või selle töötlused loetakse tellija omandiks. Lepingu lõppemise korral või tellija nõudmisel on täitja kohustatud viivitamata omal kulul tellijale üle andma kogu tema valduses oleva sellise informatsiooni. Samuti kuulub tellijale andmekandja, mille vahendusel materjalid reprodutseeritakse.

5.6. Kõik lepingu alusel loodud mistahes vormis ja sisuga projektid, plaanid, joonised, spetsifikatsioonid ja muud dokumendid, mis on loodud täitja poolt või sattunud täitja valdusesse või kontrolli alla lepingu alusel lepingu täitmisel, loetakse tellija omandiks. Kui pooled ei lepi kokku teisiti, on täitja lepingu lõppemise korral või tellija nõudmisel kohustatud viivitamata oma kulul tellijale üle andma kõik tema valduses olevad ja eespool viidatud dokumendid, muud infokandjad ja tehnilised vahendid.

5.7. Kui tellija ei nõua pärast lepingu lõppemist täitjalt lepingus sätestatud dokumentatsiooni üleandmist, on täitja kohustatud säilitama nimetatud dokumentatsiooni oma kulul 3 aastat

4/7

alates lepingu lõppemisest. Täitja kohustub edastama nimetatud dokumentatsiooni oma kulul tellijale 30 päeva jooksul pärast vastava teate saamist. Pärast säilitamisaja lõppu on täitjal õigus selline dokumentatsioon täielikult või osaliselt hävitada ning täitjal lõppeb õigus dokumente välja nõuda. Igal juhul kohustub täitja ka ilma tellija poolt vastavasisulist nõuet esitamata andma tellijale üle dokumendid ja teabe, mis on vajalikud õiguste kasutamiseks lepingu alusel.

5.8. Kui kolmas isik takistab tellijat tema lepingust tulenevate intellektuaalse omandi õiguste kasutamisel või rikub neid õigusi, teatab tellija sellest täitjale, kes peab viivitamata võtma tarvitusele kõik vajalikud abinõud, et võimaldada lepingust tulenevate õiguste kasutamist ja lõpetada tellija õiguste rikkumine. Kui täitja võtab sellised abinõud tarvitusele, teeb tellija temaga vajalikul määral koostööd.

5.9. Kui tellija vastu esitatakse nõue teenuse osutamise tulemina toimunud autoriõiguste rikkumise tõttu, vastutab tellijale tekkinud kahju eest täitja.

6. Konfidentsiaalsus

6.1. Konfidentsiaalse teabe all mõistavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud teavet, isikuandmeid, turvaandmeid, selgelt tähistatud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud dokumente ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada tellija huve. Konfidentsiaalne teave ei hõlma endas teavet, mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil.

6.2. Konfidentsiaalsusnõude kohaselt kohustub täitja mitte avaldama lepingu kehtivuse ajal ega hiljem tellija kirjaliku nõusolekuta tellija konfidentsiaalset teavet. Täitja kaitseb temale lepingu täitmise käigus teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsust.

6.3. Täitja kohustub mitte kasutama tellija kirjaliku nõusolekuta lepingu juurde kuuluvat dokumenti või informatsiooni, v.a juhtudel, mis on vajalikud lepingu täitmiseks. Kõik dokumendid peale lepingu ja selle lisade on tellija omand ja kui tellija nõuab, on täitja kohustatud talle need peale lepingu lõppemist tagastama.

6.4. Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe avaldamine mistahes kolmandatele isikutele on keelatud.

6.5. Täitja kohustub lepingu täitmisel järgima kehtivaid julgeolekutingimusi (käesolevale lepingule on lisatud lepingu sõlmimise hetkel kehtivad julgeolekutingimused). Alltöövõtjate kasutamine tuleb eelnevalt tellijaga kirjalikult kooskõlastada. Kõik lepingus sätestatud julgeolekutingimused kohalduvad ka alltöövõtjatele ning täitja vastutab nende nõuetekohase täitmise eest. Taustakontrolli taotlus ja nõusolekuvorm tuleb esitada kõigi lepingu täitmises osalevate Kaitseväele teenuse osutamisega seotud isikute kohta, sealhulgas nende isikute kohta, kes ei vaja lepingu täitmiseks juurdepääsu Kaitseministeeriumi valitsemisala territooriumile.

6.6. Avalikkusele suunatud lepingu eseme või selle täitmisega seotud teavitus, sh pressiteated, tellijale viitamine reklaamis või võrguväljaandes, on lubatud tellija sõnaselgel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.

7. Poolte vastutus

7.1. Täitja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui teenus ei vasta lepingus ja selle lisades kokkulepitud nõuetele. Teenus loetakse muu hulgas mittevastavaks juhul, kui täitja ei esita teenuse osutamise kohta nõuetekohast dokumentatsiooni, ei anna seda tähtajaks üle, ei osuta seda nõuetekohaselt või jätab tellijale lepingu täitmise kohta informatsiooni esitamata vms.

7.2. Kui täitja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine on võimalik, on tellijal õigus esitada täitjale nõue rikkumise kõrvaldamiseks (edaspidi ka pretensioon), andes täitjale rikkumise kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja (sõltuvalt teenuse iseloomust, rikkumise asjaoludest jms). Kirjeldatud pretensiooni tegemist kohaldatakse vaid selliste rikkumiste korral, mille puhul tellija seda kohustuse olemusest tulenevalt mõistlikuks peab ja kui tal on heastamise vastu huvi. Kui täitja pretensioonist tulenevat kohustus selleks antud tähtaja jooksul ei täida, peab täitja maksma tellijale leppetrahvi kuni 0,5% lepingu hinnast iga

5/7

viivitatud päeva eest, mis oli kohustuste esialgne tähtaeg, kuid mitte rohkem kui 50% lepingu maksumusest.

7.3. Kui täitja ületab teenuse osutamise või üleandmisel lepingus kokku lepitud tähtpäeva, on tellijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi, mille suurus on kuni 1% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest. Lepingu rikkumise korral, mis ei seisne tähtaja ületamises, on tellijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi kuni 500 eurot iga rikkumise juhtumi kohta.

7.4. Konfidentsiaalsusnõude rikkumise korral on tellijal õigus nõuda ja täitjal kohustus maksta leppetrahvi kuni 10 000 eurot iga vastava juhtumi korral.

7.5. Juhul, kui tellija viivitab arve tasumisega, on täitjal õigus nõuda tellijalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud viivist tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest, tingimusel, et viivitusest on tellijale teada antud 30 päeva jooksul selle tekkimisest. Viivise kogusuurus ei ületa 10% viivituses oleva summa suurusest.

7.6. Lepinguga võetud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega tellijale ja kolmandatele isikutele tekitatud kahju korral kohustub täitja taastama kahju tekitamisele eelnenud olukorra või hüvitama tellija poolt olukorra taastamiseks kantud kulud.

7.7. Pooltel on õigus lisaks lepingu(st) ülesütlemisele või taganemisele, nõuda lepingu olulise rikkumise eest leppetrahvi vastavalt tekitatud kahju suurusele.

7.8. Leppetrahvid ja viivised tasutakse 28 päeva jooksul vastava nõude saamisest arvates. Tellijal on õigus arvestada tellija poolt esitatud leppetrahvi nõuete summad ja kahjuhüvitiste summad maha täitjale tasumisele kuuluvast tasust.

7.9. Leppetrahvide ja viiviste nõudeõigus on 180 päeva alates vastava rikkumise avastamisest arvates.

7.10. Leppetrahv on kokkulepitud kohustuse täitmise tagamiseks, mitte kohustuse täitmise asendamiseks. Leppetrahvi nõudmine ei võta tellijalt õigust nõuda täiendavalt lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

8. Vääramatu jõud

8.1. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumine on vabandatav, kui pool on rikkunud kohustust vääramatu jõu tõttu. Pooled loevad vääramatuks jõuks asjaolu, mida kohustust rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks, näiteks loodusõnnetusi, üldisi elektrikatkestusi, sõjategevust, blokaadi. Pooled ei loe vääramatuks jõuks täitja kolmandast isikust lepingupartneri suutmatust lepingut täita.

8.2. Kui mistahes vääramatu jõu tingimustele vastav asjaolu tõi kaasa lepingu mittetäitmise lepingus või selle lisades ettenähtud tähtajal ning selle mõju on ajutine, on lepingust tulenevat kohustust rikkunud poole käitumine vabandatav üksnes ajal, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.

8.3. Vääramatu jõu esinemise tõttu lükatakse lepingulise kohustuse täitmise tähtaeg edasi vastavalt asjaolu mõjumise ajale.

8.4. Pool, kes ei suuda oma kohustusi vääramatu jõu tõttu täita, peab viivitamatult teatama teisele poolele nimetatud olukorra tekkimisest ja lõppemisest. Mitteteatamine või mitteõigeaegne teatamine võtab poolelt õiguse viidata rikkumise vabandatavusele, s.o vääramatu jõu esinemisele ning teavitamise kohustust rikkunud pool vastutab lepingulise kohustuse rikkumise eest vastavalt lepingus sätestatule.

8.5. Kui vääramatu jõu mõju on alaline ning ei võimalda pooltel täita lepingulisi kohustusi täielikult või osaliselt, on pooltel õigus leping üles öelda või taganeda, tehes teisele poolele vastava lepingust ülesütlemis- või taganemisavalduse.

9. Lepingu lõpetamise alused

9.1. Tellija annab lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel täitjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks, mis ei või üldjuhul olla pikem kui 30 päeva. Lepingu täitmiseks antav tähtaeg ei vabasta poolt vastutusest kohustuse rikkumise eest.

9.2. Tellija ei ole kohustatud lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel andma tähtaega lepingu täitmiseks olulise lepingurikkumise korral. Sel juhul esitab tellija täitjale mõistliku aja jooksul

6/7

olulisest lepingurikkumisest teadasaamisest arvates kirjaliku lepingu ülesütlemis- /taganemisavalduse. Lepingu(st) ülesütlemine/taganemine loetakse toimunuks täitja poolt ülesütlemis-/taganemisavalduse kättesaamisest.

9.3. Lepingu täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumisel võib tellija esitada täitjale kirjaliku lepingu(st) ülesütlemise avalduse või taganemisavalduse. Lepingu(st) ülesütlemine või taganemine loetakse toimunuks täitja poolt ülesütlemise avalduse või taganemisavalduse kättesaamisest arvates. Lepingu(st) ülesütlemise avaldust või taganemisavaldust ei ole vaja esitada, kui täiendava tähtaja andmisel on tellija eelnevalt kirjalikult selgitanud, et tähtaja jooksul lepingujärgse kohustuse täitmata jätmisel ütleb tellija lepingu üles/taganeb tellija lepingust. Sel juhul lõpeb leping tellija poolt lepingu täitmiseks määratud tähtaja möödumisel ja tingimusel, et täitja ei ole pakkunud tellijale kohast täitmist.

9.4. Poolel on õigus leping täiendava tähtajata üles öelda või lepingust taganeda, kui teine pool on lepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Oluliste lepingurikkumistega on muuhulgas tegemist, kui:

9.4.1. rikutakse lepingust tulenevaid kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 9.4.2. täitja on jätnud tellija poolt antud täiendava tähtaja jooksul oma kohustused

täitmata; 9.4.3. täitja edastab tellijale teate täitmisest keeldumise kohta; 9.4.4. esitatakse valeteavet või võltsitud andmeid seal hulgas huvide konflikti puudumise

kohta; 9.4.5. rikutakse konfidentsiaalsuskohustust; 9.4.6. kohustuse rikkumine annab poolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine pool ei

täida kohustust ka edaspidi; 9.4.7. täitjal esineb lepingu perioodil seadusrikkumisi lepingu esemeks oleva teenuste

osutamisega.

9.5. Tellijal on õigus leping erakorraliselt üles öelda, kui täitja suhtes on tehtud pankrotiotsus või on algatatud likvideerimisprotsess või täitjal lõppevad lepingu täitmiseks vajalikud load ning täitja ei pikenda neid või lubade pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel.

9.6. Tellijal on õigus leping igal ajal üles öelda või lepingust taganeda, teatades sellest täitjale vähemalt 30 päeva ette.

9.7. Ülesütlemisel ei ole pooled kohustatud lepingut täitma. Pooled on lepingu üles ütlemisel või taganemisel kohustatud tagastama teineteisele lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantud võlaõigusseaduses sätestatud korras.

10. Kontaktisikud

10.1. Poolte lepingujärgsete kohustuste täitmise korraldamine ja lepingus ettenähtud teadete, nõuete ja teiste dokumentide edastamine toimub kontaktisikute kaudu.

10.2. Tellija kontaktisikud on Paul Kunimägi, e-post [email protected], telefon +372 5346 9471 ja Anu Vasar, e-post [email protected], telefon +372 5919 4006.

10.3. Täitja kontaktisik on Kelly-Claudia Kimmer, e-post [email protected], telefon +372 5912 3574.

10.4. Kõik teated, millel ei ole õiguslikku tagajärge võivad olla esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning peavad olema adresseeritud lepingu kontaktisikutele kui lepingus ei ole sätestatud teisiti.

10.5. Kontaktisiku või tema andmete muutumisest teatab pool ühepoolse avaldusega teisele poolele viivitamata, hiljemalt 5 kalendripäeva jooksul muudatuse toimumisest arvates. Nimetatud teadet ei loeta lepingu muudatuseks.

11. Lõppsätted

11.1. Leping jõustub tellija poolt allkirjastatud lepingu edastamisest täitja e-posti aadressile ja kehtib kuni 12 kuud või lepinguliste kohustuste täitmiseni.

11.2. Lepingu täitmise keel on eesti ja inglise keel, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 11.3. Lepingu täitmisel ja lepingust tulenevate vaidluste korral lähtutakse Eesti Vabariigi

7/7

õigusaktidest, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 11.4. Pooled on kokku leppinud võtta tarvitusele kõik abinõud omavaheliste erimeelsuste

lahendamiseks läbirääkimiste teel. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse vaidlus vastavalt Eesti Vabariigi õigusele Harju Maakohtus, väljaarvatud kui pooled on kokku leppinud teisiti.

11.5. Lepingu üksiku sätte kehtetus ei too kaasa kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust. 11.6. Kumbki pool ei oma õigust oma lepingulisi õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele

teise poole kirjaliku nõusolekuta. 11.7. Sõlmitud lepingu muutmises võib kokku leppida riigihangete seaduses toodud alustel ja

mahus. 11.8. Lepingu muudatused kehtivad juhul, kui need on vormistatud kirjalikult. Kirjaliku vorminõude

mittejärgimisel on lepingu muudatused tühised. Kõik lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist poolte poolt või poolte määratud tähtajal.

11.9. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud e-posti või postiaadressil. Aadressi muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt.

11.10. Poolte vaheliste õiguslikku tähendust omavate teadete ja muu info edastamine peab toimuma kirjalikult või e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna. Teatis loetakse kätte saaduks ka juhul, kui see on edastatud postiasutuse poolt tagasisaadetava väljastusteatega lepingus tähendatud aadressil ja teate posti panemisest on möödunud 5 päeva. E-posti teel teate saatmise korral loetakse teade kätte saaduks järgmisel tööpäeval.

11.11. Käesolev leping on allkirjastatud digitaalselt mõlema poole poolt ning edastatud allkirjadega mõlemale poolele.

12. Lisad

12.1. Lisa 1. Tehniline kirjeldus; 12.2. Lisa 2. Pakkumus (asutusesiseks kasutamiseks mõeldud teave AvTS § 35 lg 1 p 17 alusel); 12.3. Lisa 3. Julgeolekutingimused.

Poolte rekvisiidid

Tellija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus registrikood 70009764 Järve 34a 11314 Tallinn Kaitseministeerium Registrikood 70004502 Sakala 1 15094 Tallinn (allkirjastatud digitaalselt) Maia Prunt hankebüroo juht

Täitja: Aktsiaselts Metrosert registrikood 10397748 Teaduspargi tn 8 12618 Tallinn (allkirjastatud digitaalselt) Madis Raukas juhatuse liige