_____________________________________________________________________________________________________ Lõkke 4 Reg.nr 80185947 + 372 60 43 001 10122 Tallinn www.elvl.ee [email protected] Estonia

Lp Heidy Purga Teie 28.09.2026 nr 1-11/1023-1

kultuuriminister

Kultuuriministeerium Meie 12.10.2026 nr 2-3/248-3

Eelnõu KUM/26-1063

kooskõlastamine märkustega

Kultuuriministeerium esitas Eesti Linnade ja Valdade Liidule (edaspidi ka ELVL) 28.09.2026

kooskõlastamiseks kultuuriministri 30. septembri 2025. a määruse nr 6 „Riigieelarvest

Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest sporditoetuste taotlemise ja

andmise kord ning sportlasele ja tema treenerile preemia määramise kord“ muutmise määruse

eelnõu (edaspidi määrus).

ELVL toetab määruse eesmärki suurendada laste regulaarset liikumist koolipäeva jooksul ning

pakkuda esimese kooliastme õpilastele võimalust tutvuda erinevate spordialadega treenerikutset

omavate treenerite juhendamisel. Määrus vajab siiski täiendamist, et selgelt määratleda

programmi rakendamise korraldus, kohalike omavalitsuste (edaspidi ka KOV) kaasrahastuse

kujunemine ning Tallinna erisuse seos meetme eesmärgiga.

Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastab eelnõu tingimusel, et arvestatakse järgmiste

märkuste ja ettepanekutega:

1. Määruse § 4 lõige 3 määratleb „Sport koolis“ programmi eesmärgi, kuid kooli ja

koolipidaja rollid programmi rakendamisel jäävad ebaselgeks. Seletuskirja kohaselt

toimub tegevus koolipäeva osana koostöös kooliga, kuid määrusest ei selgu, millistel

alustel koolid programmi kaasatakse, kas ja millises vormis on vajalik koolipidaja

nõusolek, kuidas seostub programm õppekava ja esimese kooliastme nädalakoormusega

ning kuidas jaguneb vastutus laste järelevalve ja ohutuse eest olukorras, kus tegevust viib

läbi treener, kes ei ole kooli õpetaja. Programmi rakendamisel tuleb arvestada ka

koolibusside graafikute, spordiruumide kasutamise ja kooli muu töökorraldusega.

Palume täpsustada programmi rakendamise põhimõtteid ning määratleda vähemalt kooli,

koolipidaja ja maakonna spordiliidu rollid, koolide kaasamise kord, järelevalve ja

ohutusega seotud vastutus ning programmi seos kooli töökorraldusega. Vajaduse korral

tuleks need küsimused täpsustada enne programmi rakendamist koostatavas

rakendusjuhendis või muus rakenduskorraldust kirjeldavas dokumendis.

2. Määruse § 4 lõikes 3 on „Sport koolis“ programmi eesmärk sõnastatud üldiselt esimese

kooliastme õpilaste regulaarse liikumise suurendamise ning erinevate spordialadega

tutvumise kaudu. Samas jäetakse § 18 lõike 4 kohaselt toetuse suuruse arvutamisel

Harjumaa klassikomplektide koguarvust välja Tallinna linna klassikomplektide arv.

Seletuskirjas põhjendatakse Tallinna erisust muu hulgas sellega, et Tallinnas on lastel

võrreldes teiste piirkondadega rohkem võimalusi osaleda huvitegevuses, linnas toimib

juba sarnaste põhimõtetega „Sport kooli“ programm ning treeneritel on rohkem

väljundeid. Need põhjendused viitavad sellele, et meetmel on lisaks laste

liikumisaktiivsuse suurendamisele ka regionaalse kättesaadavuse parandamise ja

piirkondlike võimaluste võrdsustamise eesmärk.

Kui regionaalsete erinevuste vähendamine on toetuse jaotusmudeli üks keskseid

lähtekohti, peaks see kajastuma ka programmi eesmärgis. Teeme ettepaneku täiendada §

4 lõiget 3 selliselt, et programmi eesmärgina oleks selgelt nimetatud juhendatud liikumis-

ja sporditegevuse piirkondliku kättesaadavuse parandamine või lastele sõltumata

elukohast võrdsemate osalemisvõimaluste loomine. Kui meetme eesmärki selliselt ei

täpsustata ega Tallinna erisust programmi eesmärgist lähtuvalt täiendavalt põhjendata, ei

pea ELVL Tallinna klassikomplektide väljajätmist toetuse arvestusbaasist piisavalt

põhjendatuks ning teeb ettepaneku Tallinna erisus üle vaadata.

3. Määruse § 4 lõike 3 kohaselt toimub programm treenerikutset omavate treenerite

juhendamisel, kuid eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, kas programmi rakendamiseks

piisab mis tahes kehtivast treenerikutsest või eeldatakse konkreetset kutsetaset.

Palume täpsustada, millist kvalifikatsiooni § 4 lõike 3 tähenduses programmis osalevalt

treenerilt eeldatakse. Kui kavandatakse konkreetse minimaalse kutsetaseme kehtestamist,

tuleb enne selle sätestamist hinnata nõude rakendatavust ja nõutava kvalifikatsiooniga

treenerite tegelikku kättesaadavust eri piirkondades.

4. Määruse § 14 lõike 4¹ kohaselt võib riiklik toetus moodustada kuni 85% programmi

maakonna tasandil elluviimise maksumusest ning KOVide rahaline panus peab olema

vähemalt 15%. Määrusest ei selgu piisavalt, millisel alusel kujuneb programmis osalevate

omavalitsuste konkreetne rahaline panus ega kuidas tagatakse maakonna tasandil nõutava

kaasrahastuse olemasolu.

Ebaselgust suurendab asjaolu, et § 9 lõike 9 kehtetuks tunnistamisega kaotatakse KOVi

kinnituskirja nõue. Seletuskirja kohaselt ei taganud kinnituskiri praktikas KOV toetuse

laekumist lubatud mahus ning lõplik panus selgus alles aruandluses. Samal ajal võib § 24

lõike 6 järgi alla 15% jääva tegeliku KOV panuse korral toetust vähendada või tagasi

nõuda.

Senise Eesti Olümpiakomitee rahastusmudeli järgi on KOVide panus olnud vähemalt

samas ulatuses kui EOK panus ehk sisuliselt vähemalt 50%. Määrusega väheneb KOVide

minimaalne osalus 15%-le, kuid samal ajal suureneb programmi maht oluliselt: 2027.

aastal lisandub 2 miljonit eurot ning programmi haare kasvab ligikaudu 120 klassilt 620

klassini1. Seetõttu ei pruugi väiksem omaosaluse määr tähendada KOVide kogukulu

vähenemist eurodes. Seletuskirjas ei ole esitatud programmi 2027. aasta eeldatavat

kogumaksumust ega KOVide prognoositavat kogupanust.

Palume täpsustada, kuidas kujuneb ja lepitakse kokku KOVide vähemalt 15% rahaline

panus ning kuidas toimitakse juhul, kui kavandatud kaasrahastus ei realiseeru. Samuti

teeme ettepaneku täiendada mõjude hinnangut KOV-vaates, esitades vähemalt 2027.

aasta programmi eeldatava kogumaksumuse ja KOVide rahalise panuse prognoosi.

KOVile peab enne programmis osalemise otsustamist olema teada tema võimaliku

rahalise panuse kujunemise alus ja eeldatav suurus.

5. Eelnõust ei nähtu piisava selgusega, milliste kulude katmiseks võib „Sport koolis“

programmi raames eraldatavat toetust kasutada. Määruse § 14 lõige 4¹ sätestab küll, et

toetuse kogusummast võib kuni 10%, kuid mitte rohkem kui 12 000 eurot kasutada

programmi haldamiseks, kuid programmi muude abikõlblike kulude ringi ei ole määruses

täpsustatud. Seletuskirjas on nimetatud muu hulgas treenerite tööjõukulusid ja

spordiinventari soetamist, kuid määrusest ei selgu, kas toetuse arvelt võib katta ka näiteks

1 Allikas: https://www.kul.ee/uudised/2027-aastal-saavad-lisarahastust-kultuuriranits-sport-koolis-ja- rahvusvahelised

treenerite sõidukulusid, spordiinventari kasutamise või rendikulusid, spordirajatiste

kasutamise kulusid või muid programmi elluviimiseks vajalikke kulusid.

Abikõlblike kulude selge määratlemine on vajalik nii maakonna spordiliidule toetuse

kasutamise kavandamiseks kui ka kohalikele omavalitsustele, et neil oleks enne

programmis osalemise otsustamist võimalik hinnata programmi tegelikku rahalist mõju

ja oma võimalikku panust.

Palume täiendada § 14 lõiget 4¹ või muud „Sport koolis“ programmi toetust reguleerivat

sätet selliselt, et oleks üheselt määratletud, milliste programmi elluviimisega seotud

kulude katmiseks võib toetust kasutada.

6. Määruse § 18 lõike 4 järgi kujuneb programmi toetuse suurus 1.–3. klassikomplektide

arvu alusel ning maakonnale arvestatakse toetust minimaalselt üheksa klassikomplekti

kohta. Seletuskirja järgi vastab üheksa klassikomplekti üldjuhul vähemalt ühele kolme

paralleelklassiga koolile. Selline arvestus eeldab täpsustamist nende väiksemate

maakoolide puhul, kus esimese kooliastme õpilased õpivad liitklassides.

Palume täpsustada, kuidas arvestatakse toetuse suuruse määramisel liitklasse ja muu

klassikorraldusega väikekoole.

7. Määruse § 18 lõikes 3 ja § 24 lõikes 5 kasutatakse sõnastust, mille kohaselt on riiklik

toetus „rohkem kui 85% võrra suurem kohaliku omavalitsuse üksuste, nende liidu või

maakondliku arenduskeskuse toetusest“. Sõnastus on mitmeti mõistetav, sest „85% võrra

suurem“ tähendab matemaatiliselt 1,85-kordset summat ega ole samastatav 85%

osakaaluga kogumaksumusest.

Teeme ettepaneku sõnastada nimetatud sätted üheselt arusaadavalt ning lähtuda määruse

§ 14 lõike 4¹ loogikast, mille kohaselt määratakse riikliku toetuse ja KOV panuse osakaal

programmi kogumaksumusest.

8. Määruse § 26 lõike 2¹ kohaselt makstakse „Sport koolis“ programmi toetus välja

kalendriaasta põhiselt kahes osas: kuni 60% pärast toetuse määramist ning ülejäänud osa

pärast 1. juuniks esitatavate andmete kontrollimist, kuid mitte hiljem kui 1. septembril.

Samas toimub programm koolipäeva osana ning selle tegevused on kavandatud õppeaasta

loogikast lähtudes. Seetõttu ei ole piisavalt selge, kuidas tagatakse programmi järjepidev

planeerimine kooli õppeaasta lõikes ning kuidas rahastatakse sügisel algava uue

õppeaasta tegevusi.

Teeme ettepaneku selgitada programmi rahastamise ja õppeaasta omavahelist seost ning

kujundada väljamaksete korraldus selliselt, et koolidel ja maakonna spordiliitudel oleks

võimalik programmi tegevusi õppeaastaks ette planeerida.

9. Palume parandada määruse § 28 lõikes 2 sisalduv tehniline sõnastusviga („…kulutustelt.

mille koostamisel…“) ning ühtlasi kontrollida määruse keelelist ja normitehnilist

korrektsust.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Veikko Luhalaid

tegevdirektor

Agne Vaalmäe

[email protected]