Tere

Edastan teile Eesti Suusaliidu poolt tagasiside kooskõlastusringil oleva määruse muudatuste suhtes.

Kui laiemas vaates ei ole Eesti Suusaliidul etteheiteid määruse (sh Lisa muudatustele), siis mõningad olulised märkused soovime välja tuua, mille arvesse võtmist palume kaaluda:

• * Muudatus nr 34) paragrahvi 30 lõikes 4 ja lõikes 6 asendatakse tekstiosa „20. veebruariks“ tekstiosaga „31.jaanuariks“; - Mõistame muudatust, kuid soovime juhtida tähelepanu praktilisele väljakutsele talialade vaatest. Jaanuari kuu on talispordialaliitudele äärmiselt kiire periood ja tähtaja varasemaks toomine suurendab organisatsiooni halduskoormust. Seda öeldes ei ole kommentaari eesmärk paluda tähtaja muutmist.
• *
  Määruse Lisa punkt 17.4 - tegemist on meie hinnangul ebamõistliku muudatusega ning paneb suured olümpiaalad väga keerulisse olukorda. Esiteks on talialadel toimunud kõik juhtorganite valimised ära järgmiseks kaheks kuni neljaks aastaks ning kuna muudatus võtab arvesse täna kehtivat olukorda, siis on tegemist sisuliselt tagantjärgi nõude kehtestamisega, mida ei ole olnud võimalik spordialaliidul arvestada oma strateegia kujundamisel. Teiseks tuleb olla realistlik ja tõdeda, et rahvusvahelises alaliidus presidendi positsiooni saavutamine on a) äärmiselt kulukas projekt ja b) suurtel olümpialadel praktiliselt võimatu väljakutse. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud presidendi positsiooni eraldi hindamine. Täiendavalt soovime välja tuua, et praeguses versioonis esitatud punktiskaala on väga suure potentsiaalse mõjuga. Kui võtta aluseks 2026.aasta tegevustoetuse punktitabelid, siis ka enim punkte teeninud (EKJL 48,5p) alaliidus punktiskoorist moodustab 3p 6,25%. Kui võtta aluseks mõne vähem punkte teeninud alaliidu punktisumma (näiteks Eesti Jalgratturite Liit), siis nende punktiskoorist moodustab 3p üle 15%, mis on sisuliselt sama mõjukas kui möödunud aastal nende poolt teenitud harrastajate koondpunktid (4p). Antud muudatus paneb küsima, et kuhu peaks alaliit oma ressurssi suunama - kas harrastajate arvu suurendamisse või RV juhtorganitesse pääsemisele. Kokkuvõtvalt - kuivõrd realistlikult ei ole esitatud skaalal maksimaalsete punktide teenimine enamuste alaliitude jaoks nagunii võimalik ja punktide mõju on väga suur, siis ei pea Eesti Suusaliit sellisel kujul hindamiskriteeriumite täiendavalt kehtestamist mõistlikuks. Juhul kui Kultuuriministeerium näeb RV juhtorganitesse pürgimist valitud suunana, siis selle lisamine tegevustoetuse taotluse nõuetesse peaks toimuma järkjärgult ja 4-aastase etteteatamise tähtajaga, et alaliidud saaksid vastavalt oma tegevusi/eesmärke korraldada. Eesti Suusaliit teeb ettepaneku jätta määruse punkt praegusele kujule (st 1-punktiline skaala)
• * Määruse Lisa punkt 17.10 - Kuigi Eesti Suusaliit tervitab paraspordi suuremat kaasamist, siis praegusel hetkel Eesti Paralümpiakomitee poolt esitatud nõuded (8 erinevat kriteeriumi, millest 4 tuleb täita) ei ole realistlikult täidetavad väga paljudele kui mitte enamustele alaliitudest. Meie seisukoht on, et kui lisada hindamiskriteeriumitesse täiendavaid punkti nõudeid, siis tuleb nende nõuete täitmiseks ka eraldada vahendeid. Tänases olukorras, kus tegevustoetuste maht on kolmandat aastat kärpes ja eelnevalt samuti olnud pagal seisus, ei ole alaliitudel ressursse nõuete täitmiseks. Lisaks võib nõuda punkti täitmine ka alaliitudel põhikirjade muutmist ja muid ümberkorraldusi, mida ei ole võimalik 3-4 kuulises ajaaknas teostada. Eesti Suusaliit teeb ettepaneku punkti 17.10 mitte lisada määruse Lisasse ja järgmise aasta jooksul välja töötada pikaajaline strateegia plaan, kuidas parasporti integreerida, mis on alaliitude roll ja kohustusted ning milliseid täiendavaid vahendeid selleks eraldatakse. Samuti peab Eesti Suusaliit mõistlikuks vaadata maailma praktikat ja hinnata erinevate võimaluste kasutamist Eestis, sh kuid mitte ainult, mis on organisatsioonide rollid, palju on tarbijaid ja mis on kaugem eesmärk. 

Muudes küsimustest ja muudatustes ei ole Eesti Suusaliidul kommentaare.