EL liikmesriikide käibemaksumäärade võrdlus: üldmäär, toit ja toitlustusteenus Allikas: Euroopa Komisjoni andmebaas „Taxes in Europe Database“: https://ec.europa.eu/taxation_customs/tedb/#/home

Koostamise kuupäev: 27.05.2026.

Tabel käsitleb toitu ja toitlustusteenust (va alkohol). Tabel ei käsitle saarte ja ülemere regioonidele seatud maksuerisusi ning toiduannetamise erisusi. Luksemburgi ja Saksamaa toitlustusteenuse määra info ei pärine TEDB andmebaasist.

Nr Liikmesriik Üldine käibemaksumäär

Toidule kehtiv käibemaksumäär

Toidu käibemaksumäära erisuse kirjeldus*

Toitlustusteenusele kehtiv määr

Selgitus toitlustusteenuse määra kohta

1 Austria 20% / 19% 10% / 13% 10% määr kehtib teatud inimtoiduks mõeldud toiduainetele, 13% määr kehtib eraldi nimetatud toiduga seotud kaubagruppidele, sh elusloomadele, seemnetele, taimedele ja loomatoidule.

10% / 19% Kohapeal tarbitavale restoranitoidule ja toitlustusteenusele kohaldatakse 10% määra. 19% üldine käibemaksuerand kohaldub kahele eri piirkonnale.

2 Belgia 21% 6% / 12% 6% määr kehtib teatud inim- ja loomatoiduks mõeldud toiduainetele, sh nt leivale, teraviljatoodetele, piimale, piimatoodetele, lihale, kalale, munadele, puu- ja köögiviljadele ning toidu valmistamiseks kasutatavatele koostisosadele. 12% määr kehtib margariinile.

12% Restorani- ja toitlustusteenuse toiduosale kohaldatakse 12% määra.

3 Bulgaaria 20% 20% / 9% Üldjuhul kehtib toidule 20% määr. 9% määr kehtib imiku-

20% Toitlustusteenusele kohaldatakse üldist käibemaksumäära.

Nr Liikmesriik Üldine käibemaksumäär

Toidule kehtiv käibemaksumäär

Toidu käibemaksumäära erisuse kirjeldus*

Toitlustusteenusele kehtiv määr

Selgitus toitlustusteenuse määra kohta

ja väikelaste toidule, sh nt piimasegudele.

4 Horvaatia 25% 5% / 25% 5% määr kehtib teatud inim- ja loomatoiduks mõeldud toiduainetele, sh nt leivale, teraviljatoodetele, piimale, lihale, kalale, munadele, puu- ja köögiviljadele, toiduõlidele, toidurasvadele ja imikutoidule. Muule toidule, mida 5% ei hõlma, kehtib 25% määr.

13% Toidu valmistamisele ja serveerimisele toitlustusettevõttes kohaldatakse 13% määra.

5 Küpros 19% 5% / 19% / 0% 5% määr kehtib teatud inim- ja loomatoiduks mõeldud toiduainetele, sh nt lihale, kalale, piimale ja piimatoodetele, köögiviljadele, puuviljadele, pähklitele, teraviljale, suhkrule, rasvadele, imikutoidule. Imikupiim, värske köögivili ja puuvili on kuni 31.12.2026 0% määraga. Toidukaupadele, mida 5% määr ei hõlma, kohaldub 19% määr.

9% Restorani- ja toitlustusteenustele kohaldatakse 9% määra.

6 Tšehhi 21% 12% / 21% 12% määr kehtib teatud inim- ja loomatoiduks mõeldud toiduainetele, sh lihale, kalale, piimale, piimatoodetele, munadele, teraviljatoodetele, leivale, puu- ja köögiviljadele. Toidukaupadele, mida 12% määr ei hõlma, kehtib 21% määr.

12% Toitlustusteenuse toiduosale kohaldatakse 12% määra.

Nr Liikmesriik Üldine käibemaksumäär

Toidule kehtiv käibemaksumäär

Toidu käibemaksumäära erisuse kirjeldus*

Toitlustusteenusele kehtiv määr

Selgitus toitlustusteenuse määra kohta

7 Taani 25% 25% Toidule ei ole eraldi vähendatud käibemaksumäära.

25% Toitlustusteenustele kohaldatakse üldist käibemaksumäära.

8 Eesti 24% 24% Toidule ei ole eraldi vähendatud käibemaksumäära.

24% Toitlustusteenustele kohaldatakse üldist käibemaksumäära.

9 Soome 25,5% 13,5% 13,5% määr kehtib teatud inimtoiduks mõeldud toiduainetele, sh nt lihale, kalale, piimale, piimatoodetele, munadele, köögiviljadele, puuviljadele, kohvile, seemnetele, õlidele, rasvadele, teatud toiduvalmististele, jookidele.

13,5% Restorani- ja toitlustusteenustele kohaldatakse 13,5% määra.

10 Prantsusmaa 20% 5,5% / 20% 5,5% määr kehtib teatud inim- ja loomatoiduks mõeldud toiduainetele, sh nt lihale, kalale, piimale ja piimatoodele, köögiviljadele, puuviljadele, toiduvalmististele, suhkrule. 20% määr kehtib toidukaupadele, mida 5,5% määr ei hõlma.

10% Restorani- ja toitlustusteenustele kohaldatakse 10% määra.

11 Saksamaa 19% 7% / 19% 7% määr kehtib teatud inimtoiduks mõeldud toiduainetele, sh nt leivale, teraviljatoodetele, piimale, lihale, kalale, munadele, puu- ja köögiviljadele. 19% määr kehtib toidukaupadele, mida 7% määr ei hõlma.

7% Restorani- ja toitlustusteenustele kohaldatakse 7% määra.

Nr Liikmesriik Üldine käibemaksumäär

Toidule kehtiv käibemaksumäär

Toidu käibemaksumäära erisuse kirjeldus*

Toitlustusteenusele kehtiv määr

Selgitus toitlustusteenuse määra kohta

12 Kreeka 24% 6% / 13% / 24% 6% määr kehtib peamiselt teatud söödaks mõeldud toodetele. 13% määr kehtib teatud inim- ja loomatoiduks mõeldud toiduainetele, sh nt leivale, teraviljatoodetele, piimale, piimatoodetele, lihale, kalale, munadele, puu- ja köögiviljadele. 24% määr kehtib toidukaupadele, mida 13% määr ei hõlma.

13% Restorani- ja toitlustusteenustele kohaldatakse 13% määra (va ööklubidele).

13 Ungari 27% 5% / 18% / 27% 5% määr kehtib mh näiteks sealihale, veise- ja lambalihale, linnulihale, kalale, munadele, piimale ja piimatoodetele. 18% määr kehtib teraviljale, jahule, teatud piimatoodetele või maitsestatud piimale, kui need kuuluvad 18% määra kategooriasse. Toidukaupadele, mida 5% ega 18% määr ei hõlma, kehtib 27% määr.

5% Restorani- ja toitlustusteenustele kohaldatakse 5% määra.

14 Iirimaa 23% 0% / 13,5% / 23% 0% määr kehtib teatud toidugruppidele, sh nt leivale, võile, juustule, teraviljadele, jahule, lihale, kalale, kastmetele, suppidele, puu- ja köögiviljadele, teatud küpsetistele. 13,5% määr kehtib kaasavõetavale toidule. 23% määr kehtib toidukaupadele, mida 0% ega 13,5% määr ei hõlma.

13,5% Restorani- ja toitlustusteenustele kohaldatakse 13,5% määra.

Nr Liikmesriik Üldine käibemaksumäär

Toidule kehtiv käibemaksumäär

Toidu käibemaksumäära erisuse kirjeldus*

Toitlustusteenusele kehtiv määr

Selgitus toitlustusteenuse määra kohta

15 Itaalia 22% 4% / 5% / 10% / 22%

4% määr kehtib teatud toiduainetele, sh nt jahudele, oliivõlile, puu- ja köögiviljadele, piimale, võile, juustule, riisile, pastale. 5% määr kehtib mh nt trühvlitele, basiilikule, rosmariinile ja salveile. 10% määr kehtib mh nt kalale, piimatoodetele, munadele, suhkrutele, meele, viinamarjadele, teatud töödeldud puu- ja köögiviljadele, teele, kakaole, šokolaadile, pagaritoodetele, vürtsidele, lihale, kalale. Toidukaupadele, mida 4%, 5% ega 10% määr ei hõlma, kehtib 22% määr.

10% Restorani- ja toitlustusteenustele kohaldatakse 10% määra.

16 Läti 21% 12% / 21% 12% määr kehtib värsketele puuviljadele, marjadele ja köögiviljadele ning imikutoitudele. Muule kehtib 21% määr, kui eraldi vähendatud määra ei kohaldata.

21% Toitlustusteenustele kohaldatakse üldist käibemaksumäära.

17 Leedu 21% 21% Toidule ei ole eraldi üldist vähendatud käibemaksumäära.

21% Toitlustusteenustele kohaldatakse üldist käibemaksumäära.

18 Luksemburg 17% 3% 3% määr kehtib teatud toiduainetele, nt lihale, kalale, piimale ja piimatoodetele, munadele, puu- ja köögiviljadele, pähklitele, kohvile, teele, jahule, toiduvalmististele, suhkrule,

3% Restorani- ja toitlustusteenustele kohaldatakse 3% määra.

Nr Liikmesriik Üldine käibemaksumäär

Toidule kehtiv käibemaksumäär

Toidu käibemaksumäära erisuse kirjeldus*

Toitlustusteenusele kehtiv määr

Selgitus toitlustusteenuse määra kohta

pagaritoodetele, rasvadele ja õlidele.

19 Malta 18% 0% / 5% / 18% 0% määr kehtib inimtoiduks mõeldud toidule, mida müüakse kaubatarne vormis ja mis kuulub nullmäära alla. Kui toit tarnitakse toitlustusteenuse osana või kui konkreetne kaup ei kuulu nullmäära alla, kohaldub 18% määr. Teatud maiustustele kohaldatakse 5% määra.

18% Toitlustusteenustele kohaldatakse üldist käibemaksumäära.

20 Madalmaad 21% 9% 9% määr kehtib inimtoiduks mõeldud toidule, sh põhitoiduainetele ja valmistoidu koostisosadele ning lisanditele.

9% Restorani- ja toitlustusteenustele kohaldatakse 9% määra.

21 Poola 23% 5% / 8% / 23% 5% määr kehtib põhitoiduainetele, sh nt lihale, kalale, piimale ja piimatoodetele, munadele, puu- ja köögilivjale, teraviljale, toiduvalmististele. 8% määr kehtib osale töödeldud toidust ja valmistoidust (nt moosid, püreed, supid). 23% määr kehtib toidukaupadele, mida 5% ega 8% määr ei hõlma.

8% / 23% Restorani- ja toitlustusteenustele kohaldatakse üldjuhul 8% määra. Kui teenuse osana müüdav kaup või teenuse element ei kuulu 8% määra alla, kohaldub 23% määr.

22 Portugal 23% 6% / 13% / 23% Portugalis kehtib 6% määr põhitoiduainetele, sh nt lihale, kalale, piimale ja piimatoodetele, munadele, puu- ja köögilivjale, teraviljale, toiduvalmististele,

13% Portugalis kohaldatakse restoraniteenuste toiduosale üldiselt 13% määra.

Nr Liikmesriik Üldine käibemaksumäär

Toidule kehtiv käibemaksumäär

Toidu käibemaksumäära erisuse kirjeldus*

Toitlustusteenusele kehtiv määr

Selgitus toitlustusteenuse määra kohta

pagaritoodetele, mahladele. 13% määr kohaldub teatud üksikutele kaubagruppidele. 23% määr kehtib toidukaupadele, mida 6% ega 13% määr ei hõlma.

23 Rumeenia 21% 11% / 21% 11% määr kehtib inimtoiduks mõeldud toiduainetele, sh nt nt lihale, kalale, piimale ja piimatoodetele, munadele, puu- ja köögilivjale, teraviljale, toiduvalmististele, pagaritoodetele, mahladele. Toidukaupadele, mida 11% määr ei hõlma, kehtib 21% määr.

11% Restorani- ja toitlustusteenustele kohaldatakse 11% määra.

24 Slovakkia 23% 5% / 19% / 23% 5% määr kehtib teatud põhitoiduainetele, sh nt lihale, kalale, piimale, võile, leivale jt valitud toodetele. Kõigile muudele toiduainetele, mis ei kuulu 5% määra alla ja mis ei ole teatud toidud, millel on suurendatud suhkru- ja soolasisaldus, kehtib 19% määr. 23% määr kehtib toidukaupadele, mida 5% ega 19% määr ei hõlma.

5% / 19% Toitlustusteenuse toiduosale võib kohalduda 5% määr. 19% maksumäär kohaldub mittealkohoolsetele jookidele.

25 Sloveenia 22% 9,5% / 22% 9,5% määr kehtib inimtoiduks mõeldud toiduainetele, sh nt lihale, kalale, piimale ja piimatoodetele, munadele, puu- ja köögilivjale, teraviljale, toiduvalmististele, pagaritoodetele, mahladele.

9,5% Toitlustusteenustele kohaldatakse 9,5% määra.

* Täpsem info leitav Euroopa Komisjoni lehel. Toodete loendid tabelis ei ole täielikud ja ammendavad, täpsema info jaoks, mis konkreetsed tooted vastava määra alla lähevad, vaadata komisjoni lehelt.

Nr Liikmesriik Üldine käibemaksumäär

Toidule kehtiv käibemaksumäär

Toidu käibemaksumäära erisuse kirjeldus*

Toitlustusteenusele kehtiv määr

Selgitus toitlustusteenuse määra kohta

Toidukaupadele, mida 9,5% määr ei hõlma, kehtib 22% määr.

26 Hispaania 21% 10% / 21% 4% määr kehtib teatud põhitoiduainetele, sh nt lihale, kalale, piimale ja piimatoodetele, munadele, kohvile, teele, töödeldud puu- ja köögiviljadele, toiduvalmististele. Suhkruga magustatud jookidele kohaldub tavaline 21% määr.

10% Restorani- ja toitlustusteenustele kohaldatakse 10% määra.

27 Rootsi 25% 6% 6% määr kehtib inimtoiduks mõeldud toiduainetele, sh nt lihale, kalale, piimale ja piimatoodetele, munadele, puu- ja köögilivjale, teraviljale, toiduvalmististele, pagaritoodetele, jookidele.

12% Restorani- ja toitlustusteenustele kohaldatakse 12% määra.

EESTI HOTELLIDE JA RESTORANIDE LIIT

Toitlustusteenuse käibemaks 24% → 13%

Sama mudel, mille on valinud mitmed teised EL riigid. Alkoholile jääb 24%.

Täna on turismi- ja külalislahkuse sektor kriisi lävel, sest kasumlikkus, investeerimisvõime ja piirkondlikud töökohad on tugeva surve all. Samal ajal on Eestil võimalus Põhja-Euroopa jahedama sihtkoha eelisele, puhtale loodusele, kultuurile ja toidule toetudes oma teenuste eksporti kasvatada ning suursündmuste ja konverentsiturismi mõju suurendada. Majanduse elavdamiseks ja turismiekspordi kasvatamiseks on vaja terviklikku kasvupaketti, mis ühendab konkurentsivõimelise maksukeskkonna, rahvusvahelise turunduse, paremad ühendused, suursündmuste korraldamise, lühiajalise üürituru korrastamise ning sektori enda panuse tootlikkusse, tööjõudu ja kohalikku tarneahelasse. MIDA PALUME

Langetada toitlustusteenuse käibemaks 24%-lt 13%-le. Tegemist on majandusmeetme, mitte sotsiaalpoliitilise hinnatoetusega: eesmärk on kasvatada turismieksporti, maksubaasi ja sektori investeerimisvõimet. Majutusteenuse 13% määr juba tunnustab, et turismi põhiteenused konkureerivad rahvusvahelisel turul, toitlustus on sama külastajateekonna vältimatu osa. Koos õiglasema konkurentsi, väiksema varimajanduse riski ja tugevamate ettevõtetega loob see eeldused töökohtade ja investeeringute hoidmiseks ka väljaspool Tallinna. Kui sektoril läheb majanduslikult paremini, paraneb ka inimese olukord (kindlam tööandja ja palk u 20 000 inimesele). Eriti oluline on sektori panus noorte tööpuuduse vähendamisel ja tihti esimese töökoha pakkumisel. Kaalul on ka panus rahva tervisesse: tänastes oludes on kasumlikud mahul ja valmistoidul põhinevad kiirtoidu ettevõtted, mille võidukäigu tagajärgi üritavad paljud riigid paraku lahendada veel aastakümneid pärast seda, kui kohapeal toitu valmistavad restoranid on kadunud.

MIKS PRAEGU

• Üle 30 toitlustuskoha on viimase aastaga sulgenud uksed, sh kuus Michelini giidi restorani (38, Rado Haapsalu, Lahepere Villa, Alexander, Barbarea, O2). Sulgemised jätkuvad (ÜLO, Pastoraat, Boheem jne jne).

• Kasumlikkus on kokku kukkunud. Restoranide kasumlikkus oli 2025. aastal 1-2%. Käive kasvas samal ajal: tegemist ei ole nõudluse, vaid kulude kasvuga. 59 restorani 88-st muutus kahjumlikumaks ja kahjumis olevate ettevõtete arv kasvas 17-lt 29-le. (EHRL valimianalüüs, 88 restorani, 11,2% sektori käibest)

• Restoranihinnad on juba kõrged. Ruumi hinnatõusudeks enam pole, +10% hinnas tähendab ~12% vähem külastusi. (EHRL restoraniküsitlus, 89 restorani).

• Investeerimisvõime on otsa saanud. Restorani seadmed, mööbel ja sisustus kuluvad iga aasta ja vajavad väljavahetamist. 72% ettevõtetest on investeeringud peatanud. (EHRL restoraniküsitlus, 89 restorani)

• Tegevusetuse hind: aastaks 2028 kaob ~600 ettevõtet ja ~2 800 töökohta, valdavalt väljaspool Tallinna.

• Probleem on struktuurne, mitte juhtimise või äriplaani küsimus. Michelini giidi restoranide seas oli kahjumis olijate osakaal sama suur kui ülejäänud valimis ning mõlemad tärnirestoranid lõpetasid 2025. aasta kahjumis.

• Tegelik olukord võib olla halvem kui statistika näitab, maksuvõlad kasvavad. 2026 septembrikuu seisuga oli 1 123 maksuvõlglast koguvõlaga 14 mln €. (Maksu- ja Tolliamet)

• Regionaalne mõju. Väljaspool suuremaid linnu on toitlustuskoht sageli piirkonna ainus tööandja, kohaliku tootja püsiv ostja ja kogukonna kohtumispaik. Selle kadumist ei asenda ükski teine ettevõte.

• Laenud on hakanud kasumit sööma. 2024. aastal olid intressid restoranide kasumist väiksed. Kahanev kasum ja kasvav laenukoormus käivad koos: mida õhem on marginaal, seda raskemaks muutub laenu teenindamine. (EHRL valimianalüüs, 88 restorani)

• Optimeerimisruumi toitlustuskohtadel ei ole. Jaekaubandus saab kulusid alandada iseteeninduskassade ja automatiseerimisega. Toitlustuses on teenus ise toode: kokk ja teenindaja ongi see, mille eest klient maksab. Täna enam optimeerimisruumi pole. (EHRL valimianalüüs, 88 restorani)

• Toiduvalik mõjutab rahva tervist negatiivselt. Nõudlus liigub järjest enam kiirtoidule ja tööstuslikule valmistoidule. Restoranitoit valmistatakse kohapeal toorainest, valmistoit on valdavalt ülitöödeldud, kõrgema soola-, suhkru- ja rasvasisaldusega. Eesti on juba praegu 22%-lise täiskasvanute rasvumuse määraga EL esireas (EL keskmine 16,3%; Eurostat), samal ajal kui kiirtoidukohtade külastatavus kasvab kiiresti. Toitlustusteenuse käibemaks mõjutab otseselt ka lasteaia- ja koolitoitu ning hooldekodude ja haiglate toitlustust, sama raha eest vähem või kehvema kvaliteediga toit.

• Toetused ei asenda maksumeedet. Toetus jõuab ainult taotlejateni, nõuab menetlust ja halduskulu, saabub viivitusega ning riigiabi reeglid piiravad selle mahu tasemele, mis u 3 000 ettevõttega sektoris midagi ei muuda. Käibemaksumäär mõjub automaatselt, kohe ja igale nõuetekohaselt tegutsevale ettevõttele.

• Erisoodustusmaks töötajate toitlustamiselt. Kui restoran pakub oma töötajale sööki oma köögist, maksustatakse see erisoodustusena tulu- ja sotsiaalmaksuga. Sektoris, kus toit on põhitegevus ja tööjõupuudus krooniline,

TOITLUSTUSE KM EUROOPAS

Ungari 5%

Saksamaa 7%

Poola 8%

Iirimaa 9%

Holland 9%

Prantsusmaa 10%

Itaalia 10%

Hispaania 10%

Rootsi 12%

Kreeka 13%

Portugal 13%

Soome 13,5%

Läti, Leedu 21%

EESTI 24%

EL-i keskmine 11%.

21 riiki 27-st

rakendab

vähendatud määra.

Eurostati andmetel

oli Eesti

toitlustussektori

brutokasumimäär

2023. aastal 5,7%,

EL-27 keskmine

11,3%. RM andmetel

on Eesti tarbimise

efektiivne

maksumäär juba

praegu üks EL

kõrgemaid (23,0%

2025. aastal) ja

tarbimismaksud

moodustavad üle

muudab see töötaja toitlustamise ebamõistlikult kalliks. Selle erandi kaotamine ei maksa riigile praktiliselt midagi, kuid parandab sektori võimet töötajaid hoida.

• Rahvusvahelised ühendused sõltuvad turismisihtkoha atraktiivsusest. Lennufirmad avavad ja hoiavad liine nõudluse põhjal. Eesti restoranid ja toit on puhkuseturistide seas oluline reisipõhjus. Kui külastuskogemuse üks osa nõrgeneb, väheneb nõudlus kogu sihtkoha järele ja see mõjutab liinide tasuvust. (puhkaeestis.ee)

35% kogu

maksutulust.

MIDA 13% ANNAB

• Töökohad ja investeeringud säilivad. 73% ettevõtetest palkaks juurde töötajaid, teeks 57% investeeringuid. Täna peatab 72% investeeringud. (EHRL restoraniküsitlus, 89 restorani).

• Mõistlikum hinnatase kliendile. Saame ohjata jätkuvat hinnatõusu, nõudlus taastub. • Eesti tooraine ja kogu tarneahel saab kasu. Sektor ostab sadades miljonites eurodes aastas toorainet. Restoranidega on seotud

paljud teised sektorid. • Michelini giid olemasolu Eestis – see on turundus, mida raha eest ei osta. Eesti on giidis viiendat aastat, valikus 43 restorani. Aga

giid püsib ainult seni, kuni tugev ja arenev toidukultuur meie toitlustuskohades. • Turismi ja Eesti atraktiivsuse kasv. Välisturist kulutab 120 € ööpäevas, sellest 34 € toitlustusele. Kolmandal kohal reisi põhjusena

on Eesti restoranid ja toid (29% Soome puhkuseturistidest). • Turismi ekspordi kasv toitlustussektor olulise osana sellest. 2,21 mld € ehk 6,8% Eesti koguekspordist. Välisriikide elanikud

kulutasid Eestis 1,65 mld €. • Äriturismile positiivne mõju. Äriturist kulutab ühe reisi jooksul ligi 3 korda rohkem kui tavaturist. • Aus konkurents. Reguleerimata lühiajaline majutusturg konkureerib täies mahus maksustatud majutussektoriga. Selle

korrastamine toob riigile maksutulu tagasi. Sama loogika kehtib ka arutluse all olnud turismimaksu puhul: see saab olla õiglane alles pärast lühiajalise üüri registri loomist, muidu koormaks see vaid juba täna makse nõuetekohaselt tasuvaid hotelle ja suurendaks registreerimata segmendi konkurentsieelist veelgi. Lisaks peab hõlmama ka kruiisituriste.

MIDA SEKTOR ISE TEEB

Käibemaksu langetus ei ole toetus vaid majandusmeede. See on tingimus, mille juures toitlustuskohtade enda pingutused hakkavad tulemust andma.

• Efektiivsus ja tootlikkus: o Tehnoloogia: broneeringute ja tööajaplaneerimise süsteemid, digitaliseeritud tarneahel, isetellimislahendused. o Paindlikumad töösuhted: nõudlus kõigub päeva ja hooaja lõikes.

• Kvaliteet ja kohalik tooraine: 81% restoranidest suurendaks Eesti toodangu osakaalu menüüs, kui määr langeb. Tugev restoranisektor on kohaliku tootja püsiv ostja.

• Töötajate võimestamine: sh noorte värbamine, piirkonnale tihti ainus tööandja ja tooraine ostja, sotsiaalne ettevõtlus. • Panus regionaalarengusse: Kohalikud kogukonna toidukohad on ka kohtumispaigad.

• Suurem käive ja tugevam ettevõtlus tähendavad pikemas vaates rohkem maksutulu ka riigile.

MIS SEE RIIGILE MAKSAB

Netomõju riigieelarvele on ~−63 mln € aastas. (EHRLi täpsem arvutuskäik: toitlustusteenuse käibemaksu langetamine 24%-lt 13%-le annab neto mõjuna riigieelarvele ≈ −45 mln € aastas, optimistlikus stsenaariumis ≈ −34 mln €; vt EHRLi.) Euroopa järelhindamised näitavad, et tegelik kulu jääb sellest väiksemaks. Kaudsed mõjud, mida ei ole arvesse võetud, vähendavad tegelikku kulu veelgi (lühiajalise üürituru regulatsioonist tuleneks tulu riigieelarvele, varimajanduse vähenemine, languses oleva sektori pöördumine

kasvule, täiendavast hõivest tulenev tarbimine ja väiksem koormus sotsiaalsüsteemile, mõju toiduainetööstusele ja tarnijatele, mõju turismisektorile ning Eesti konkurentsivõimele sihtkohana - enam väliskülastajaid, käibe kasvust laekuv täiendav käibemaks, tööhõive ja palgafondi kasvust sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse ja eraisiku tulumaks, paranenud kasumlikkusest dividendide tulumaks). (RM, MKM).

Hõive ja investeeringute mõju. Sektor annab tööd ligikaudu 20 000 inimesele (18 161 täistööajale taandatuna). Täna on 72% ettevõtetest investeeringud peatanud; määra langedes teeks investeeringuid 57% ja palkaks juurde töötajaid 73% ettevõtetest. (Statistikaamet; EHRL restoranide küsitlus, 98 vastust).

Noorte töökohtadel ei ole asendust. Noorte (15–24) tööpuudus on tõusnud 18,6%-lt (2022) 20,7%-le (2025. aasta keskmine; Statistikaamet) ning 2026. aasta suvel juba üle 26%-ni (Eurostat, juuli 2026), mis on Euroopa Liidu kõrgeim. Toitlustus on paljudele esimene töökoht ja tööharjumuse omandamise koht. Kui need töökohad kaovad, ei ole sektorit, mis need üle võtaks, kadu ei ole ümberpaigutumine, vaid tööpuuduse kasv.

Asendusefekti teiste sektoritega ei teki. Toitlustusteenus on kohapõhine: Tallinna või Võru restoranis söömata jäänud õhtusööki ei osteta mujal Eestis. Sulgemisel kaob käive sektorist ja piirkonnast, mitte ei liigu teise ettevõtte juurde. Välisklientide puhul liigub kulutus lihtsalt teise riiki.

TOIDUAINETE KÄIBEMAKS EI OLE SAMA ASI

Juhul kui toiduainete käibemaks langeb restoranide käibemaksust eraldiseisvalt, siis see viib restoranide sektorist viimase kasumi. Toitlustaja ei saa toidu käibemaksu langetusest kasu, sest käibemaksukohustuslasena arvab ta sisendkäibemaksu maha. Langetus jõuab täies mahus vaid kodutarbijani (poehind langeks ligi 12%). Kui toit langeb, aga toitlustus mitte, kasvab restorani suhteline hind ligi 14% võrra, ilma et restoran oleks midagi teinud, ning tema riigile tasumisele kuuluv käibemaks kasvab, sest sisendkäibemaks toidult kahaneb, müügikäibemaks aga mitte. Miljonieurose netokäibega restoranil kasvab riigile makstav käibemaks 112 800 eurolt 162 300 eurole (ehk 49 500 euro võrra, mis on +44%), kui langetada ainult toiduainete käibemaks (24%→9%); koos toitlustusteenuse käibemaksu langetamisega 13%-le on mõju vastupidine ja väiksem, makstav summa langeb 52 300 euroni (-54%). Kuna pood ja restoran müüvad osaliselt sama toodet (valmistoit, salatibaar, võileib), suunab tekkiv ~15-punktine maksuvahe nõudlust poodi, mis kärbib keskmise restorani napi kasumi veelgi.

Eesti Hotellide ja Restoranide Liit · Külli Kraner · [email protected] · 532 25988

Toitlustuse käibemaksu mõjuanalüüs · 1

MÕJUANALÜÜS

Toitlustusteenuste käibemaksumäära langetamise

mõjuanalüüs

Käibemaksu alandamine 24%-lt 13%-le toidu ja joogi serveerimise

tegevusalal (EMTAK 56)

Keskne analüüsivariant: vähendatud määr toidul ja mittealkohoolsetel jookidel; alkohol jääb standardmäärale

Analüüsi liik Kvantitatiivne mõjuanalüüs (sisend-väljundraamistik)

Metoodiline eeskuju CentAR (2023), „Majutusteenuste käibemaksumäära tõstmise mõju kiiranalüüs"

Koostaja Eesti Hotellide ja Restoranide Liit (EHRL)

Toitlustuse käibemaksu mõjuanalüüs · 2

Sisukord

Sissejuhatus .............................................................................................................................. 3

1. Toitlustussektori senised arengud .......................................................................................... 4

2. Hindade reaktsioon maksumuudatusele ................................................................................. 6

3. Tarbijate reaktsioon hinnamuutusele ...................................................................................... 7

4. Kohalike ja väliskülastajate kulutused .................................................................................... 8

5. Käibemaksu langetamise mõju riigieelarve tuludele ja lisandväärtusele ................................. 9

5.1 Maksubaas ja staatiline mõju ............................................................................................ 9

5.2 Dünaamilised efektid ja neto-mõju .................................................................................... 9

5.3 Formaliseerimine kui isefinantseeruv hoob ......................................................................12

5.4 Mõju lisandväärtusele, kasumile ja hõivele ......................................................................13

5.5 Tasakaalupunkt ja tundlikkus ...........................................................................................14

5.6 Dünaamiline baasjoon: välditud sulgemiste stsenaarium .................................................14

Kokkuvõte .................................................................................................................................15

Allikad .......................................................................................................................................16

Lisa 1. Metoodiline märkus: eeldustepõhine mudel ...................................................................17

Lisa 2. Tegevusalade jaotus (sisend-väljund) ............................................................................17

Lisa 3. Tundlikkusevõrk: otseste efektide neto-mõju (mln €) .....................................................18

Lisa 4. Alkoholiosakaalu tundlikkus ja andmelüngad .................................................................18

Toitlustuse käibemaksu mõjuanalüüs · 3

Sissejuhatus

Käesolev analüüs hindab toidu ja joogi serveerimise tegevusala (EMTAK 56) käibemaksumäära

alandamise mõju Eestis loodavale lisandväärtusele, selle komponentidele ja riigieelarve

maksutuludele. Hinnatav muudatus on toitlustusteenuste käibemaksu langetamine praeguselt

standardmääralt 24%-lt vähendatud määrale 13%1

Analüüs järgib metoodiliselt ja struktuurilt Eesti Rakendusuuringute Keskuse CentAR 2023. aasta

kiiranalüüsi, mis hindas majutusteenuse käibemaksu tõstmist 9%-lt 22%-le. Säilitatud on sama

sektsioonijaotus, sama sisend-väljundraamistikul põhinev makroloogika, sama elastsus-

stsenaariumide tabel, sama maksutulu liigiline dekompositsioon ning sama joonise-, tabeli- ja

lisakonventsioon. Kuna CentAR-i mudel (C-19 makromudel) eristab juba majutust (EMTAK 55) ja

toitlustust (EMTAK 56), kandub metoodika toitlustusele otse üle.

Suund on aga vastupidine — maksu langetamine, mitte tõstmine — ja seda asümmeetriat ei tohi

käsitleda CentAR-i tulemuste pelga märgivahetusena. Kolm struktuurset erinevust kujundavad

kogu analüüsi: (1) toitlustusnõudlust domineerib kodumaine tarbija, kelle hinnaelastsus on

madalam kui turisminõudlusel; (2) maksu langetamine kandub hindadesse üksnes osaliselt

(rahvusvaheline kogemus näitab, et märkimisväärne osa jääb marginaali ja palkadesse); ning (3)

tugevaim isefinantseeruv hoob ei ole nõudluse mahukasv, vaid sektori formaliseerumine —

madalam määr vähendab stiimulit varjata sularahakäivet, jootraha ja palku.

Analüüs on läbi viidud eeldusel, et muud tingimused jäävad muutumatuks („ceteris paribus" —

muud maksud ja makromajanduslik keskkond ei muutu), nii tuleb analüüsitava muudatuse mõju

kõige selgemini esile. Töö keskendub variandile B (vähendatud määr toidul ja mittealkohoolsetel

jookidel, alkohol standardmääral), mis on EL-i levinuim ja fiskaalselt konservatiivseim lahendus;

variante A (täismäär kõigele) ja C (etapiline/tähtajaline) käsitletakse võrdluseks.

Töö piirangud on ausalt välja toodud. Käsutuses ei ole CentAR-i proprietaarset C-19

makromudelit; selle asemel on üles ehitatud läbipaistev, eeldustepõhine mudel, mis taastoodab

sama dekompositsiooni (otsesed/kaudsed/tingitud efektid; maksuliigiline jaotus; lisandväärtus,

kasum, tööjõukulu, hõive) ning iga parameeter on esitatud koos allikaga. Versioonis 2.0 on

kaudsed ja tingitud efektid monetiseeritud läbipaistva kordisti abil (ptk 5.2) ning lisatud eraldi

stsenaarium dünaamilise baasjoone kohta (ptk 5.6). Seal, kus näitaja eeldab andmeid, mida

käesoleva töö raames ei ole (täpne alkoholiosakaal käibes, sektori palgafondi tase, toitlustuse

maksuauk), on see selgelt märgitud kui täpsustamist vajav, mitte asendatud oletusega.

Tabel 1. Tulemuste kokkuvõte:

Näitaja (variant B, aastas) Konservatiivne Kesktee Optimistlik

Neto fiskaalmõju, mln € -55,4 -44,8 -34,1

Hõive muutus, töökohti +288 +361 +385

1EMTA, „Käibemaksumäärad ja maksuvaba käive"; standardmäär 24% alates 1.07.2025 (püsiv), majutusteenus 13%

alates 1.01.2025. Euroopa Liidu õigus lubab vähendatud määra restorani- ja toitlustusteenustele (käibemaksudirektiiv 2006/112/EÜ, III lisa punkt 12a), jättes liikmesriigile õiguse jätta alkohoolsed ja/või mittealkohoolsed joogid välja.

Toitlustuse käibemaksu mõjuanalüüs · 4

Näitaja (variant B, aastas) Konservatiivne Kesktee Optimistlik

Lisandväärtus (sektor), mln € +6,8 +21,3 +25,1

Toidumahu muutus +2,6% +3,2% +3,4%

Allikas: Autori arvutused. Kesktee: läbikanduvus 60%, kodumaine elastsus −0,5, väliselastsus −1,205. Sisaldab kaudseid ja tingitud efekte; ei sisalda dünaamilise baasjoone stsenaariumi (ptk 5.6).

1. Toitlustussektori senised arengud 2 See on madala kvalifikatsiooninõudega sisenemistöökohtade pakkuja — sektor, mille käekäik

kandub vahetult üle noorte ja madalapalgaliste tööturuväljavaadetele. Noorte töötuse määr on

Eestis tõusvas trendis (10,9%-lt 2022. aastal 14,9%-le 2025. aastal), mistõttu sektori hõivevõime

säilimine on ka laiema tööturupoliitika küsimus.

Sektori kasumlikkus on viimase poole aasta kümnendi jooksul olnud äärmiselt kõikuv.

Koroonakriisi aastatel 2020–2021 langes puhaskasumimarginaal negatiivseks; lühiajaline

taastumine 2023–2024 viis marginaali tagasi ~4% juurde, kuid 2025. aastal kukkus see järsult

4,0%-lt 1,4%-le — ligi kolm korda alla Eesti ettevõtete keskmise (~4,2%). Sektori kogukasum

langes 2025. aastal aastavõrdluses ligikaudu 65%.

Joonis 1. Toitlustussektori (EMTAK 56) puhaskasumimarginaal, 2019–2025 Allikas: EHRL (2026); Statistikaamet. Märkus: Eesti keskmine marginaal kõikide sektorite peale ~4,2%.

Kasumlikkuse surve allikas on selgelt nähtav käibe ja kulude dünaamikas. 2025. aastal pöördus

sektori käibekasv negatiivseks (aasta kokkuvõttes −1,6%, IV kvartalis koguni −4,6%), samal ajal

kui olulised sisendkulud kasvasid jätkuvalt: toit ja mittealkohoolsed joogid +6,9% ning tööjõukulud

+9%. Lõpptarbijahinnad (toitlustus ja majutus kokku) tõusid 2025. aastal 5,2%, jäädes

sisendhindade kasvule alla — see tähendab, et sektor ei suutnud kulusurvet täielikult

hindadesse üle kanda ning kandis osa marginaali arvelt.

2Statistikaameti tööjõu- ja palgastatistika.

Toitlustuse käibemaksu mõjuanalüüs · 5

Joonis 2. Toitlustussektori käibe ja kulude aastane kasv kvartaliti, 2024–2025 Allikas: EHRL (2026); Statistikaamet.

2024.–2025. aasta käibemaksutõusud (standardmäär 20% → 22% → 24%) on sektori kulu- ja

hinnabaasi pinget võimendanud. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli 1. aprilli 2026 seisuga

toitlustussektoris 1 114 maksuvõlglast koguvõlaga 14,5 mln eurot3

Eesti toitlustuse käibemaksumäär on Euroopa Liidu kõrgeimate seas. Taani järel on Eesti määr

kõrgeim ning standardmäärast madalamat määra toitlustusele ei rakenda peale Eesti vaid Taani,

Läti, Leedu, Bulgaaria ja Malta. Valdav enamik EL-i riike on toitlustussektori konkurentsivõime

toetamiseks rakendanud vähendatud määra, sageli 10–13% vahemikus.

Joonis 3. Toitlustusteenuste käibemaksumäärad Euroopa Liidus, 2025 (sorteeritud) Allikas: EHRL / HOTRECi liikmesühendused, avalara.com, KPMG, DG TAXUD. Eesti 24% punasega, Taani 25% tumepunasega.

3EHRL (2026), EMTA andmetel (seisuga 01.04.2026).

Toitlustuse käibemaksu mõjuanalüüs · 6

Sektori senised arengud võib lühidalt kokku võtta nii:

• Toitlustusettevõtetel on seljataga koroonakriis ja sellele järgnenud kulushokk; 2025.

aastaks on kasumlikkus uuesti langenud kriitilisele tasemele (marginaal 1,4%).

• Käive on 2025. aastal langenud, samal ajal kui sisendhinnad (toit +6,9%, tööjõud +9%) on

jätkanud kasvu — marginaal on surve all mõlemast suunast.

• Sektoril puuduvad märkimisväärsed reservid uute šokkide puhverdamiseks; maksuvõlg on

kasvanud (1 114 võlglast, 14,5 mln eurot).

• Eesti toitlustuse käibemaksumäär on EL-i üks kõrgemaid, mis nõrgendab sektori

konkurentsivõimet ja suurendab varimajanduse stiimulit.

2. Hindade reaktsioon maksumuudatusele

Käibemaksu langetamise mõju tarbijahinnale sõltub kahest tegurist: kui suur on maksubaasi

muutus ning kui suur osa maksusäästust kandub hindadesse (läbikanduvus, pass-through).

Variandi B puhul liigub vähendatud määrale üksnes toit ja mittealkohoolsed joogid; alkohol jääb

24% määrale. Seetõttu on — nagu CentAR-i majutusjuhtumiski — kaalutud keskmine

hinnamuutus väiksem kui määramuutuse põhjal arvutatud nimimuutus.

Toidukomponendi nimihinnamuutus täieliku läbikanduvuse korral on (1,13 / 1,24 − 1) × 100% ≈

−8,87%. Kuna toit moodustab toitlustuskäibest hinnanguliselt ~80% ja alkoholi (~20%) hind ei

muutu, kujuneb arve-tasandi kaalutud keskmiseks hinnalanguseks täieliku läbikanduvuse

korral ≈ −7,1%. Variandi A korral (kogu käive 13%-le) oleks vastav arve-tasandi langus ≈ −8,87%.

Erinevalt maksu tõusust — mille puhul CentAR eeldas põhjendatult täielikku läbikanduvust, sest

kahjumis sektor ei saa seda endale jätta — on maksu languse45

Seetõttu modelleerime läbikanduvust selgelt stsenaariumimuutujana — 30% / 60% / 100% — ja

esitame igale variandile ja läbikanduvusele vastava kaalutud keskmise tarbijahinna muutuse

(Tabel 2). See on Rahandusministeeriumi keskne vastuargument („omanikud panevad säästu

taskusse"); esitame selle ausalt ning piiritleme tõenduspõhiselt. Keskses stsenaariumis eeldame

osalist läbikanduvust 60%, mis paigutub Prantsuse (~33%) ja täieliku (100%) vahele ning vastab

Rootsi kogemusele.

Tabel 2. Kaalutud keskmine tarbijahinna muutus läbikanduvuse ja variandi lõikes

Läbikanduvus Variant B (toit 13%) Variant A (kõik 13%) Toidukomponent

(nimimuutus)

30% −2,1% −2,7% −2,7%

60% (kesktee) −4,3% −5,3% −5,3%

100% (täielik) −7,1% −8,9% −8,9%

Allikas: Autori arvutused. Variant B eeldab toidu osakaalu käibes ~80%, alkoholihind muutumatu.

4Court des Comptes (2024); HOTREC/Syntesia (2025), „Impact of Taxation on Hospitality Sector", lk 21–24. 5EHRL (2026), Rootsi kogemus; HOTREC/Syntesia (2025).

Toitlustuse käibemaksu mõjuanalüüs · 7

Soovitame muudatuse juurde siduda hinna- ja läbikanduvuse seire (nt EHRL-i ja Statistikaameti

koostöös toitlustushindade jälgimine 12 kuud enne ja pärast jõustumist), et läbikanduvuse tegelik

tase oleks tagantjärele kontrollitav ning vajadusel saaks meedet täpsustada.

3. Tarbijate reaktsioon hinnamuutusele

Teenuse hind ja selle nõudlus on üldjuhul negatiivses seoses: kui hind langeb, tarbimine kasvab.

Languse ulatus sõltub nõudluse hinnaelastsusest. Otsustav metoodiline erinevus CentAR-i

majutusjuhtumist on, et toitlustusnõudlust ei domineeri hinnatundlik välisturist, vaid kodumaine

tarbija, kelle restoraninõudlus on üldjuhul vähem elastne. Seetõttu ei tohi importida CentAR-i

kasutatud turismielastsust (−1,205) toitlustuse keskse juhtumina, vaid sise- ja välisnõudlust tuleb

käsitleda eraldi.

Erialakirjanduse hinnangud restorani- ja toitlustusteenuste nõudluse hinnaelastsusele jäävad

vahemikku −0,3 kuni −0,86 Riikides, kus väljas söömine on kultuuriline norm ja vähem asendatav

kodus valmistamisega, on nõudlus mitteelastsem (−0,2 … −0,5). Eesti puhul ei ole avaldatud

usaldusväärset sektoripõhist hinnaelastsuse hinnangut; CentAR ise märkis, et Eesti andmetel ei

õnnestunud majutuse ja toitlustuse koondtasandil kasutatavaid AIDS-mudeli elastsusi tuletada.

Neil kaalutlustel võtame kodumaise toitlustusnõudluse keskseks elastsuseks −0,5 — see

paigutub kirjanduse vahemiku keskele, on madalama magnituudiga kui turismielastsus ning

konservatiivsem kui Iiri/Rootsi ülempiir. Turismielastsust (−1,205, Peng et al. 2015 metaanalüüsi

euroopasiseste reiside hinnang) rakendame üksnes restoranikäibe väliskülastajate osale7

Tabel 3. Hinnaelastsused ja neile vastav toidumahu muutus (toidukomponendi hinnamuutus −8,87% täieliku läbikanduvuse korral)

Stsenaarium Elastsus Kodumaise

toidumahu muutus (täielik läbikanduvus)

Rakendub

Täielik mitteelastsus 0,00 0,0% —

Kultuuriliselt mitteelastne (alumine) −0,30 +2,7% kodumaine

Prantsusmaa kontrollikoda −0,40 +3,5% kodumaine

Kesktee (kasutatav) −0,50 +4,4% kodumaine

Iirimaa hinnang −0,60 +5,3% kodumaine

Rootsi (pikk periood) −0,70 +6,2% kodumaine

Ühikelastsus (ülempiir) −1,00 +8,9% kodumaine

Metaanalüüsi keskmine (turism) −1,205 +10,7% väliskülastajad

Allikas: Peng et al. (2015), HOTREC/Syntesia (2025), autori arvutused. Realiseeruv mahumuutus skaleerub lineaarselt läbikanduvuse osakaaluga (vt Tabel 2).

6HOTREC/Syntesia (2025), lk 21. Prantsusmaa kontrollikoda: ≈ −0,4; Iirimaa hinnang: ≈ −0,6; Rootsi pikema perioodi

hinnang: ≈ −0,7 (tugevam mõju noorte ja madalapalgaliste seas). Soome/Rootsi varasemad analüüsid (Harju & Kosonen) väidavad elastsust nullilähedaseks, kuid tulemus sõltub tugevalt vaatlusperioodist ja kontrafaktuaali ülesehitusest. 7Peng, B. et al. (2015), „A Meta-Analysis of International Tourism Demand Elasticities", Journal of Travel Research

54(5); Chen, J.L. et al. (2020).

Toitlustuse käibemaksu mõjuanalüüs · 8

Rõhutame, et need on mahureaktsioonid täieliku läbikanduvuse korral; tegelik mahumuutus on

väiksem võrdeliselt läbikanduvuse osakaaluga. Keskses stsenaariumis (läbikanduvus 60%,

kodumaine elastsus −0,5, väliselastsus −1,205) kasvab toidumaht ≈ 3,2%.

Rahvusvaheline kogemus toetab käesoleva analüüsi parameetrivalikuid ja näitab, et toitlustuse

käibemaksumäära muutuste mõju avaldub eelkõige hõives, hindades ja maksukuulekuses (Tabel

4). Eraldi tähelepanu väärib Läti vastassuunaline näide: 2009. aasta käibemaksu tõus tõi kaasa

käibe languse ~33% ja ligi 10 000 töökoha kao — kinnitades, et toitlustusnõudlus reageerib

maksumuutustele märkimisväärselt.

Tabel 4. Toitlustuse käibemaksumäära muutuste rahvusvaheline kogemus

Riik Muudatus Läbikanduvus Tulemus

Rootsi 25% → 12% (2012) ~50% Hinnad −5%; käive +5,6%/a; hõive +5%;

marginaal +1,25pp

Prantsusmaa 19,6% → 5,5% (2009) ~33% Sääst jagunes ~1/3 hinnad, 1/3 palgad/töökohad, 1/3 marginaal

Iirimaa 13,5% → 9% (2011) osaline Hõivekasv; elastsus ≈ −0,6

Kreeka 23% → 13% (2013) — Tegelik laekumiskadu vaid ~1/3

prognoositust (kuulekuse paranemine)

Saksamaa majutus 19% → 7% osaline Maksubaas kasvas; investeeringud

suurenesid

Läti tõus 2009 — Käive −33%; ~10 000 töökohta kadus

Allikas: HOTREC/Syntesia (2025); Court des Comptes (2024); Artavanis (2015); EHRL (2026). Läti rida illustreerib vastassuunalist (tõstmise) mõju.

4. Kohalike ja väliskülastajate kulutused

Toitlustuse puhul domineerib — erinevalt majutusest — kodumaine kanal. HOTRECi

üleeuroopaline analüüs rõhutab, et toidu ja joogi serveerimise nõudlus teenindab peamiselt

kodumaist, mitte-turismiga seotud tarbimist. Seetõttu juhime sisend-väljundarvutuse kodumaise

toitlustuskulutuse pealt ning lisame väliskülastajate toitlustusosa.

8 Standardmääraga maksustatava toitlustuse netokäibe (~730 mln eurot, tuletatud allpool) suhtes

on väliskülastajate osa seega ligikaudu 15%, kodumaine osa ~85%. Tabel 5 esitab selle jaotuse;

täpsustamiseks oleks vaja uuendatud väliskülastajate uuringut.

Tabel 5. Toitlustuskäibe jaotus kodumaise ja väliskülastajate nõudluse vahel (hinnang)

Kululiik Osakaal Netokäive (mln €) KM-baas

Kodumaine toitlustus ~85% ~620 13% (toit) / 24% (alk)

Väliskülastajate toitlustus ~15% ~110 13% (toit) / 24% (alk)

KOKKU (standardmääraga baas) 100% ~730

Allikas: CentAR (2023), Eesti Pank, autori arvutused. Hinnang; täpsustamiseks vajalik uuendatud väliskülastajate uuring ja Statistikaameti EMTAK 56 käibejaotus.

8CentAR (2023); Eesti Pank, väliskülastajate statistika. EASi väliskülastajate uuring pärineb 2017. aastast ning vajab

kaasajastamist (märgitud andmelünk).

Toitlustuse käibemaksu mõjuanalüüs · 9

Sisend-väljundmudeli jaoks jaotatakse kulutused majandustegevusalade vahel. Toitlustuskulutus

läheb otse toidu ja joogi serveerimise tegevusala (EMTAK 56) alla; selle sektori sisendvajadus

(toiduainetööstus, põllumajandus, energia, hulgi- ja jaekaubandus, transport, kinnisvara)

genereerib kaudsed mõjud. Detailne tegevusalade jaotus on esitatud Lisas 2.

5. Käibemaksu langetamise mõju riigieelarve tuludele ja lisandväärtusele

Mõju hindame kahes etapis, taastoodes CentAR-i sisend-väljunddekompositsiooni. Esmalt

arvutame staatilise (mehaanilise) maksukao: kui suur on otsene käibemaksu vähenemine, kui

EMTAK 56 toidubaas liigub 24%-lt 13%-le, eeldades muutumatut mahtu. Seejärel lisame

dünaamilised efektid — otsesed (mahukasvust tulenev käibemaks, hõive- ja palgakasvust

tulenevad tööjõumaksud, marginaali paranemisest tulenev ettevõtte tulumaks), kaudsed ja

tingitud (tarneahela ja tarbimise kaudu) — ning eraldi nimetatud formaliseerimishoova.

5.1 Maksubaas ja staatiline mõju

9 Sellest tuletame standardmääraga maksustatava netokäibe ≈ 730 mln eurot (≈ 80,3 / 0,11).

Variandi B puhul liigub vähendatud määrale üksnes toidubaas (~80% ≈ 584 mln eurot); alkohol

(~146 mln eurot) jääb 24%-le. Staatiline käibemaksukadu variandis B on seega:

584 mln € × (0,24 − 0,13) ≈ −64,2 mln eurot aastas

See on umbes viiendiku võrra väiksem kui variandi A staatiline kadu (−80,3 mln eurot) —

alkoholi väljajätmine vähendab nii fiskaalkulu kui ka administratiivset arbitraažiriski.

Alkoholiosakaal käibes (eeldatud 20%) on täpsustamist vajav andmelünk; tundlikkus on esitatud

Lisas 4.

5.2 Dünaamilised efektid ja neto-mõju

Staatiline arvutus eeldab nõudluse ja maksubaasi muutumatust — see ei ole realistlik eeldus.

Madalam hind ja paranev marginaal käivitavad vastassuunalisi efekte, mis osa staatilisest kaost

tagasi toovad:

• Käibemaks mahukasvult. Madalamast hinnast tingitud nõudluse kasv suurendab

toitlustuskäivet ja sellega kogutavat käibemaksu (13% toidult). Keskses stsenaariumis +2,4

mln eurot.

• Tööjõumaksud (otsesed). Suurem aktiivsus ja säilitatud marginaali suunamine

palkadesse (Prantsusmaa „contrat d’avenir" loogika) tõstavad hõivet ja palgafondi,

suurendades sotsiaalmaksu (33%), töötuskindlustusmakseid (0,8% + 1,6%) ja füüsilise

isiku tulumaksu (22%). Keskses stsenaariumis +6,1 mln eurot.

• Ettevõtte tulumaks. Paranenud kasumlikkus suurendab jaotatavalt kasumilt kogutavat

tulumaksu. Konservatiivselt (jaotatav osa ~30%) +0,8 mln eurot.

9EHRL (2026). 1,9% kogu käibemaksulaekumisest viitab, et kogu KM-laekumine on ~4,2 mld eurot; staatiline kadu /

0,11 annab standardmääraga netobaasiks ~730 mln eurot.

Toitlustuse käibemaksu mõjuanalüüs · 10

• Kaudsed ja tingitud efektid ning komplementaarsus. 10

• Formaliseerimine (eraldi hoob, vt 5.3). Madalam määr vähendab stiimulit varjata käivet

ja palku.

Joonis 5. Variandi B fiskaalmõju dekompositsioon, kesktee stsenaarium (läbikanduvus 60%, kodumaine elastsus −0,5) Allikas: Autori arvutused. Punane = staatiline kadu; roheline = dünaamilised, kaudsed/tingitud ja formaliseerimisefektid; tumesinine = neto-mõju.

Keskses stsenaariumis kujuneb neto-mõjuks riigieelarvele ≈ -44,8 mln eurot aastas — ehk

ligikaudu 70% staatilisest kulust, kui dünaamilised, kaudsed ja formaliseerimisefektid arvesse

võtta. Konservatiivses stsenaariumis (läbikanduvus 100%, elastsus −0,2, minimaalne

formaliseerimine) on neto ≈ -55,4 mln eurot; optimistlikus (läbikanduvus 50%, elastsus −0,7,

tugevam formaliseerimine) ≈ -34,1 mln eurot.

10Kordisti 1,5 pärineb turismi- ja toitlustusökonoomika kirjandusest (HOTREC/Syntesia 2025; UNWTO); tundlikkus

1,3–1,8 liigutab netot ±1 mln. Töötukassa 2026: sissetulekupõhine hüvitis 60%/40% varasemast palgast (min 279, max 1656 €/kuu), kestus 180–360 päeva; ühe töötuseperioodi kulu toitlustustöötaja palgatasemel ≈ 4 800 €; eeldatud, et 50% uutest töökohtadest oleks muidu hüvitisel. Kokku +4,0 mln eurot keskses stsenaariumis.

Toitlustuse käibemaksu mõjuanalüüs · 11

Joonis 6. Neto fiskaalmõju stsenaariumide lõikes (variant B), võrdluseks staatiline kadu Allikas: Autori arvutused.

Tabel 6 esitab keskse stsenaariumi maksuliigilise dekompositsiooni. See teeb nähtavaks olulise

nüansi: käibemaksulaekumine väheneb, kuid teiste maksude laekumine kasvab, sest sektoris ja

selle tarneahelas luuakse rohkem lisandväärtust ja töökohti.

Tabel 6. Maksuliigiline dekompositsioon, kesktee stsenaarium

Maksuliik (kesktee, mln €/aastas) Muutus Märkus

Käibemaks — staatiline −64,2 toidubaas × 11pp

Käibemaks — mahukasvult +2,4 13% täiendavalt

käibelt

Käibemaks — alkoholi komplementaarsus +0,6 24% lisamahult

Käibemaks — tingitud tarbimine +0,4 lisapalkade kulutamine

Sotsiaalmaks (33%) +4,0 palgafondi kasv

(otsene)

Töötuskindlustus (0,8% + 1,6%) +0,3 palgafondi kasv

(otsene)

Füüsilise isiku tulumaks (22%) +1,8 efektiivne ~15%

(otsene)

Tööjõumaksud tarneahelas +2,2 kaudne, kordisti 1,5

Ettevõtte tulumaks (22%) +0,8 jaotatav osa ~30%

Töötushüvitiste kokkuhoid +0,9 kulupool, Töötukassa

Formaliseerimine +6,0 eraldi hoob (5.3)

NETO-MÕJU -44,8

Allikas: Autori arvutused. Negatiivne = laekumise vähenemine, positiivne = laekumise kasv või kulu kokkuhoid.

Toitlustuse käibemaksu mõjuanalüüs · 12

See on CentAR-i majutusjuhtumi peegelpilt: seal tõi maksu tõus kaasa lisandväärtuse ja hõive

languse ning teiste maksude vähenemise; siin toob maksu langus kaasa nende kasvu. Just see

teiste maksude vastassuunaline liikumine selgitab, miks neto-mõju (−44,8 mln €) on staatilisest

kaost (−64,2 mln €) oluliselt väiksem.

5.3 Formaliseerimine kui isefinantseeruv hoob

Toitlustuse jaoks ei ole tugevaim fiskaalse tagasiteenimise argument mitte nõudluse kordisti, vaid

formaliseerumine11

Rahvusvaheline kogemus kinnitab formaliseerimisefekti suurust. Kreekas tõsteti finantskriisi ajal

toitlustuse käibemaks 13%-lt 23%-le, mis viis maksukuulekuse järsu languseni ja deklareerimata

müügini; pärast tagasipööret 13%-le (2013) osutus tegelik laekumiskadu vaid kolmandikuks

prognoositust12 Eesti maksukuulekus on kriisi-Kreekast oluliselt parem, mistõttu me ei eelda

sellist ulatust, kuid suund on sama.

Modelleerime formaliseerimist eraldi stsenaariumihoovana: kui madalam määr (koos seire ja

täitemeetmetega) toob deklareeritud baasi tagasi tagasihoidliku osa praegu varjatud

toitlustuskäibest ja -palkadest, on lisalaekumine konservatiivselt ~2 mln, keskmiselt ~6 mln ja

optimistlikult ~15 mln eurot aastas. Täpsustamiseks on vaja EMTA toitlustuse maksuaugu

hinnangut (andmelünk); ilma selleta ei ole põhjendatud keskset hinnangut tõsta.

Formaliseerimishoob on jooniste 5 ja 6 neto-arvutustesse kaasatud eraldi, läbipaistvalt eristatud

reana.

11SSE Riga, „Shadow Economy Index for the Baltic Countries" (2024), prof. Arnis Sauka. Toitlustus kuulub

sularahamahukuse tõttu keskmisest kõrgema varimajandusosakaaluga sektorite hulka; EHRL on korduvalt juhtinud tähelepanu varimajandusele toitlustuses. 12Artavanis (2015); HOTREC/Syntesia (2025), lk 22. Soome (2010) põhjendas restoranikäibemaksu langetust

osaliselt „võrdsete tingimuste" loomisega kodus valmistamisega ja sularahamüügi vähendamisega; Slovakkia (2024) langetas määra 5%-le, vältimaks transaktsioonide liikumist varimajandusse.

Toitlustuse käibemaksu mõjuanalüüs · 13

5.4 Mõju lisandväärtusele, kasumile ja hõivele

Joonis 7. Mõju toitlustussektorile, kesktee stsenaarium (aastane muutus, mln eurot) Allikas: Autori arvutused. Näidatud on sektori otsesed mõjud; tarneahela mõju vt ptk 5.2.

Hõivele on mõju selgelt positiivne. Hõive-toodangu elastsusega 0,7 (OECD/ILO/EK vahemik 0,6–

0,9) kujuneb keskses stsenaariumis hõivekasvuks ≈ +361 töökohta13

Joonis 8. Mõju toitlustussektori hõivele stsenaariumide lõikes (töökohti)

13EHRL (2026) restoranide küsitlus; OECD (2018), ILO (2015), Euroopa Komisjon (2017) hõive-toodangu elastsuse

kohta.

Toitlustuse käibemaksu mõjuanalüüs · 14

Allikas: Autori arvutused; hõive-toodangu elastsus 0,7.

5.5 Tasakaalupunkt ja tundlikkus

Tundlikkusevõrk (Lisa 3) näitab otseste efektide neto-mõju läbikanduvuse ja elastsuse

kombinatsioonide lõikes (formaliseerimise ja kaudsete efektideta). Neto-kulu jääb kõigis

realistlikes kombinatsioonides vahemikku ligikaudu −47 kuni −61 mln eurot.

Eelarveneutraalsus ei ole usutav: nullini jõudmiseks peaksid kompenseerivad efektid katma

kogu 64,2 mln euro suuruse staatilise kao, kuid optimistlikgi stsenaarium katab neist ~30 mln

eurot. Eelarveneutraalsus eeldaks kas ebareaalselt kõrget elastsust/läbikanduvust või

formaliseerimist suurusjärgus ~50 mln eurot (≈ 400 mln euro suuruse varjatud baasi

deklareerimist), mis ei ole usutav.

Aus järeldus staatilise baasjoone suhtes on seega: meede toob kaasa mõõduka, osaliselt

isefinantseeruva neto-fiskaalkulu — keskmiselt ≈ -44,8 mln eurot aastas (~1,1% kogu

käibemaksulaekumisest, ~0,3% kogu maksutulust) — millega kaasnevad positiivsed

lisandväärtuse-, hõive-, konkurentsivõime- ja maksukuulekuse efektid.

5.6 Dünaamiline baasjoon: välditud sulgemiste stsenaarium

Eeltoodud arvutused võrdlevad muudatust staatilise baasjoonega: eeldatakse, et ilma

muudatuseta jääb sektori maksubaas praegusele tasemele. Sektori 2025.–2026. aasta näitajad

(marginaal 1,4%, kogukasumi langus 65%, kasvav maksuvõlg, üle 25 sulgenud restorani) seavad

selle eelduse kahtluse alla. EHRL prognoosib, et muutumatu maksukeskkonna juures kaob 2028.

aastaks ~600 toitlustusettevõtet ja ~2 800 töökohta14

Kui see prognoos realiseerub, on osa tulubaasist kadumas niikuinii ja langetuse tegelik kulu

staatilisest väiksem. Ohus olev tulu 2028. aasta tasemel on ≈ 66,4 mln eurot aastas: käibemaks

24,5 mln (24% kaotatavalt käibelt), tööjõumaksud 28,5 mln (2 800 töökoha palgafondilt) ja

töötushüvitised 13,4 mln. Tabel 7 näitab, kuidas neto-mõju muutub sõltuvalt sellest, kui suure osa

kaost langetus ära hoiab.

Tabel 7. Dünaamilise baasjoone stsenaarium: neto-mõju välditud sulgemiste arvestamisel

Stsenaarium Välditud tulukadu, mln €/a Neto-mõju, mln €/a

Staatiline baasjoon (kesktee, ptk 5.2) — -44,8

Langetus hoiab ära 25% prognoositud kaost +16,6 -28,2

Langetus hoiab ära 50% prognoositud kaost +33,2 -11,6

Allikas: Autori arvutused EHRL-i 2028. aasta sulgemisprognoosi alusel. Esitatud eraldi stsenaariumina; sõltub täielikult prognoosi ja põhjuslikkuse kehtivusest.

Kaks hoiatust. Esiteks sõltub see stsenaarium täielikult sulgemisprognoosist ning väitest, et just

käibemaksumäär on sulgemiste peamine põhjus; Rahandusministeerium hindab eelnõusid

staatilise baasjoone vastu ja vaidlustab dünaamilise baasjoone esimesena. Teiseks ei ole

prognoos veel sõltumatult kontrollitud. Seetõttu ei kaasa me seda kesksesse hinnangusse,

vaid esitame eraldi: kui prognoos sõltumatute andmetega kinnitust leiab, langeb neto-kulu

14EHRL (2026), sektori sulgemisprognoos 2028. Prognoos vajab tugevdamist EMTA maksuvõlglaste registri,

Statistikaameti ettevõtete demograafia (EMTAK 56 sünnid ja surmad) ning 2025.–2026. aasta tegelike sulgemiste alusel; käesolev peatükk esitab selle eraldi stsenaariumina, mitte keskse hinnangu osana.

Toitlustuse käibemaksu mõjuanalüüs · 15

vahemikku ≈ 28 … 12 mln eurot aastas. Ühekordse efektina lisandub sektori 14,5 mln euro

suuruse maksuvõla parem laekumine (realistlikult 20–30% ehk 3–4 mln eurot), mida tuleb

korduvast tulust selgelt eristada.

Kokkuvõte

Toitlustusteenuste käibemaksu langetamine 24%-lt 13%-le (toit ja mittealkohoolne jook 13%-le,

alkohol 24%-le) toob kaasa mõõduka, osaliselt isefinantseeruva neto-fiskaalkulu, millega

kaasnevad selged positiivsed mõjud sektori elujõulisusele, hõivele ja maksukuulekusele.

Staatiline (mehaaniline) käibemaksukadu on ≈ −64,2 mln eurot aastas ehk ~viiendiku võrra

väiksem kui variandil kus nii jook kui toit langeks 13% käibemaksu määrale (−80,3 mln eurot),

sest alkohol jääb standardmäärale. Dünaamilisi efekte (mahukasv, tööjõu- ja ettevõtte tulumaks),

kaudseid ja tingitud efekte tarneahelas ning formaliseerimishooba arvesse võttes kujuneb neto-

mõjuks ≈ −45 mln eurot aastas (vahemik konservatiivsest ≈ −55 kuni optimistlikuni ≈ −34 mln

eurot). See on ~1,1% kogu käibemaksulaekumisest ja ~0,3% kogu maksutulust.

Analüüsi keskne sõnum on aus ja kahesuunaline:

• Eelarveneutraalsus ei ole usutav. Meede toob kaasa reaalse, kuigi mõõduka netokulu;

väited täielikust isefinantseerumisest ei pea tundlikkusanalüüsis vett.

• Kuid kulu on oluliselt väiksem kui staatiline arvutus näitab. Dünaamilised, kaudsed ja

formaliseerimisefektid toovad tagasi kolmandiku kuni poole staatilisest kaost.

• Dünaamilise baasjoone juures on kulu veel väiksem. Kui EHRL-i prognoos ~600

ettevõtte ja ~2 800 töökoha kadumisest 2028. aastaks leiab sõltumatut kinnitust, on osa

tulubaasist kadumas niikuinii ning langetuse neto-kulu langeb ≈ 28 … 12 mln eurole aastas

(ptk 5.6). Seda stsenaariumi esitame eraldi, mitte keskse hinnangu osana.

• Mittefiskaalsed mõjud on positiivsed. Sektori lisandväärtus (+~21 mln eurot), marginaali

taastumine (1,4% → lähemale 4%-le), hõive (+~360 töökohta) ja maksukuulekus

paranevad; kasu saavad eelkõige noored ja madalapalgalised töötajad.

Soovitame muudatuse juurde siduda hinna- ja läbikanduvuse seire ning kasutada käesolevat

analüüsi raamistikku järelhindamiseks. Allpool loetletud andmelüngad (alkoholiosakaal käibes,

sektori palgafondi tase, toitlustuse maksuauk, väliskülastajate ajakohane kulustatistika,

sõltumatult kontrollitud sulgemisprognoos) tuleks täpsustada EMTA ja Statistikaameti

andmetega, mis kitsendaksid eeltoodud vahemikke.

Toitlustuse käibemaksu mõjuanalüüs · 16

Allikad

1. CentAR (2023). Majutusteenuste käibemaksumäära tõstmise mõju kiiranalüüs. Eesti

Rakendusuuringute Keskus CentAR.

2. EHRL (2026). Käibemaksumäära langetamine toitlustussektoris 13% tasemeni. Eesti Hotellide ja

Restoranide Liit, 2. aprill 2026; restoranide küsitlus 2026 (98 restorani); sektori sulgemisprognoos

2028.

3. HOTREC / Syntesia (2025). Impact of Taxation on the Hospitality Sector — Full Report. HOTREC,

Brüssel.

4. HOTREC / Syntesia (2025). Impact of Taxation on the Hospitality Sector — Executive Summary.

5. Peng, B., Song, H., Crouch, G.I., Witt, S.F. (2015). A Meta-Analysis of International Tourism Demand

Elasticities. Journal of Travel Research, 54(5), 611–633.

6. Chen, J.L., Li, G., Wu, D.C., Shen, S. (2020). Tourism Demand Elasticities: A Review. Annals of

Tourism Research.

7. Cour des Comptes (2024). La TVA dans la restauration : bilan du taux réduit. Pariis.

8. Artavanis, N. (2015). VAT, Tax Evasion and the Greek Restaurant Sector.

9. SSE Riga (2024). Shadow Economy Index for the Baltic Countries (autor prof. A. Sauka). Stockholm

School of Economics in Riga.

10. Maksu- ja Tolliamet (EMTA). Käibemaksumäärad ja maksuvaba käive; maksumäärad 2024–2026;

toitlustussektori maksuvõlastatistika (01.04.2026).

11. Eesti Töötukassa (2026). Toetused ja hüvitised 2026. aastal: töötuskindlustushüvitise määrad ja

kestus.

12. Statistikaamet. Toitlustuse ja majutuse käibe-, kulu-, palga- ja hõivestatistika (EMTAK 55–56).

13. Eesti Pank. Väliskülastajate kulutuste ja reisibilansi statistika.

14. Euroopa Liidu Nõukogu. Käibemaksudirektiiv 2006/112/EÜ, III lisa punkt 12a; direktiiv 2009/47/EÜ;

Euroopa Kohtu otsus C-703/19.

15. OECD (2018), ILO (2015), Euroopa Komisjon (2017). Hõive-toodangu elastsuse ja maksupoliitika

hõivemõjude hinnangud.

16. KPMG, Avalara, EY (2025–2026). Eesti maksumäärade ülevaated (käibemaks, sotsiaalmaks,

tulumaks 2026).

Toitlustuse käibemaksu mõjuanalüüs · 17

Lisa 1. Metoodiline märkus: eeldustepõhine mudel

CentAR-i analüüs tugines proprietaarsele Eesti majanduse sisend-väljundmudelile (C-19), mis ei

olnud käesoleva töö koostamisel kättesaadav. Selle asemel on üles ehitatud läbipaistev,

eeldustepõhine mudel, mis taastoodab sama dekompositsiooniloogikat: (1) staatiline maksukadu

maksubaasilt; (2) mahukasvust tulenev otsene käibemaks; (3) lisandväärtuse jaotus tööjõuks ja

kasumiks ning sellelt arvutatav tööjõu- ja ettevõtte tulumaks; (4) hõivemuutus hõive-toodangu

elastsuse kaudu; (5) kaudsed ja tingitud efektid kordisti kaudu (tarneahela tööjõumaksud, tingitud

tarbimise käibemaks), alkoholi komplementaarsus ja töötushüvitiste kokkuhoid; (6) eraldi

formaliseerimishoob; (7) eraldi dünaamilise baasjoone stsenaarium.

Peamised parameetrid: standardmääraga netobaas 730 mln € (tuletatud EHRL staatilisest

hinnangust); alkoholiosakaal 20% (eeldus); läbikanduvus 30/60/100%; kodumaine elastsus −0,5

(kesktee), väliselastsus −1,205; hõive-toodangu elastsus 0,7; sotsiaalmaks 33%,

töötuskindlustus 0,8% + 1,6%, füüsilise isiku tulumaks 22% (efektiivne ~15%), ettevõtte tulumaks

22% (jaotatav osa ~30%); kordisti 1,5 (tundlikkus 1,3–1,8), tööjõu osakaal kaudses

lisandväärtuses 0,55, tingitud tarbimise efektiivne KM 10%; alkoholimahu jälgimine 0,5 toidumahu

kasvust; töötuseperioodi kulu 4 800 €, 50% uutest töökohtadest muidu hüvitisel. Teadlikult välja

jäetud (mahaarvatav sisendkäibemaks, netoefekt null): investeeringute ja tarneahela B2B

käibemaks. Väljajäetud kui mitte muudatusest põhjustatud: üldine turismikasv.

Lisa 2. Tegevusalade jaotus (sisend-väljund)

Toitlustuskulutus (EMTAK 56) genereerib sisendnõudluse järgmistelt tegevusaladelt; need on

kaudsete mõjude kanalid:

• Toiduainetööstus ja põllumajandus: toidu- ja joogisisendid, esmatootmine

• Hulgi- ja jaekaubandus: toidu- ja joogivahendus

• Energeetika ja kommunaal: elekter, gaas, vesi

• Transport ja logistika: tarned, kuller

• Kinnisvara ja rent: äripinnad

• Äriteenused: raamatupidamine, turundus, IT, hooldus

Täpsed Leontiefi kordajad EMTAK 56 jaoks tuleks võtta Statistikaameti sisend-väljundtabelitest

või C-19 mudelist; käesolev analüüs kasutab koondkordistit 1,5 (turismiökonoomika kirjandus),

mille fiskaalne mõju on monetiseeritud peatükis 5.2.

Toitlustuse käibemaksu mõjuanalüüs · 18

Lisa 3. Tundlikkusevõrk: otseste efektide neto-mõju (mln €)

Tabel L3. Otseste efektide neto fiskaalmõju (mln €/aastas) läbikanduvuse ja kodumaise elastsuse lõikes; väliselastsus −1,205; formaliseerimise ja kaudsete efektideta

Läbikanduvus \ elastsus 0,00 −0,30 −0,50 −0,70 −1,00

30% -57,6 -56,3 -55,5 -54,6 -53,3

60% -59,1 -56,6 -54,9 -53,1 -50,6

100% -61,2 -56,9 -54,0 -51,2 -46,9

Allikas: Autori arvutused. Kaudsed ja tingitud efektid lisavad igale lahtrile ≈ +2…+5 mln, formaliseerimine +2…+15 mln.

Lisa 4. Alkoholiosakaalu tundlikkus ja andmelüngad

Variandi B staatiline kadu sõltub eeldatud alkoholiosakaalust käibes:

• Alkohol 15%: staatiline kadu ≈ −68,2 mln € (toidubaas × 11pp)

• Alkohol 20% (kesktee): staatiline kadu ≈ −64,2 mln € (toidubaas × 11pp)

• Alkohol 25%: staatiline kadu ≈ −60,2 mln € (toidubaas × 11pp)

• Alkohol 30%: staatiline kadu ≈ −56,2 mln € (toidubaas × 11pp)

Täpsustamist vajavad andmelüngad, mille kitsendamine vähendaks hinnanguvahemikke:

• Standardmääraga EMTAK 56 netokäive ning toidu/alkoholi täpne jaotus (POS-/EMTA andmed).

• Sektori palgafondi tase ja keskmine tööjõukulu töötaja kohta (Statistikaamet).

• Eesti toitlustuse spetsiifiline maksuauk / varimajandusosakaal (EMTA).

• Väliskülastajate ajakohane toitlustuskulu (viimane uuring 2017; vajab kaasajastamist).

• Puhastatud kvartaalne EMTAK 56 käibe- ja kuluseeria reaalmõju eristamiseks inflatsioonist.

• Sõltumatult kontrollitud sulgemisprognoos 2028 (ettevõtete demograafia, maksuvõlglaste register) dünaamilise baasjoone stsenaariumi jaoks.

Kõik eeltoodud eeldused on valitud konservatiivselt ning esitatud tundlikkusega; ükski tulemus ei

tugine täpsustamata oletusele, mida ei oleks tekstis selgelt sellisena märgitud.

Lisa 1. Sisendkäibemaksu efekt: mis juhtub toitlustaja tuluga, kui langetatakse ainult toidu käibemaksu

Eesti Hotellide ja Restoranide Liit | September 2026

Kokkuvõte 1. Toidukaupade käibemaksu langetus ei anna toitlustajale ühtegi senti. Toitlustaja arvab

sisendkäibemaksu maha, seega tema toidukulu on juba täna käibemaksuta. Määra langetamine 24%-lt 9%-le muudab tema kulubaasi täpselt nulli võrra.

2. Sama muudatus langetab poehinda 12,1%. Toitlustuse hind ei liigu. Toitlustuse suhteline hind kasvab 13,8%, ilma et toitlustaja oleks midagi teinud.

3. Toitlustaja sisendkäibemaks kahaneb, seega tema riigile tasumisele kuuluv käibemaks kasvab. Miljonieurose netokäibega restoranil kasvab see 112 800 eurolt 162 300 euroni aastas ehk 44%.

4. Nõudluse nihe poodi on hinnanguliselt 2 kuni 6%. Keskmise restorani EBITDA on 6% käibest ja kulubaas on suures osas fikseeritud, seega 6% käibelangus viib kasumi 3,3% peale. Null tuleb 12,4% juures. 42% EHRLi küsitletud restoranidest on juba täna kahjumis.

1. Toitlustaja ei saa toidu käibemaksu langetusest midagi

Toitlustaja on käibemaksukohustuslane. Ta arvab toidu ostmisel makstud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha. Seetõttu ei ole käibemaks kunagi olnud osa tema kulust.

Tabel 1. Restorani toidukulu enne ja pärast, 100 eurot netoostu kohta

Täna, toit 24% Toit 9%

Tarnija arve netosumma 100,00 € 100,00 €

Käibemaks arvel 24,00 € 9,00 €

Sellest maha arvatav sisendkäibemaks 24,00 € 9,00 €

Restorani tegelik kulu 100,00 € 100,00 €

Kodutarbija seda maha arvata ei saa. Tema jaoks on käibemaks lõplik kulu, seega temani jõuab langetus täies ulatuses.

Tabel 2. Sama toidukorv, netoväärtus 100 eurot

Täna Toit 9%, toitlustus 24% Muutus

Tarbija maksab poes 124,00 € 109,00 € -12,1%

Tarbija maksab toitlustuses 124,00 € 124,00 € 0,0%

Vahe 0,00 € 15,00 €

Kogu langetuse mõju läheb ühele kanalile. Teine kanal kannab kogu suhtelise kahju.

2. Sisendkäibemaks kahaneb, riigile tasumisele kuuluv summa kasvab

Kui toidu määr langeb, kahaneb toitlustaja mahaarvatav sisendkäibemaks. Müügikäibemaks jääb 24% peale. Vahe, mille toitlustaja peab riigile üle kandma, kasvab.

Tabel 3. Restoran netokäibega 1 000 000 eurot aastas

Täna toit 24%, toitlustus 24%

Toit 9%, toitlustus 24%

Toit 9%, toitlustus 13%

Müügikäibemaks 240 000 € 240 000 € 130 000 €

Sisendkäibemaks toidult, netoostud 330 000 €

79 200 € 29 700 € 29 700 €

Sisendkäibemaks muult, netoostud 200 000 €

48 000 € 48 000 € 48 000 €

Riigile tasumisele kuuluv summa

112 800 € 162 300 € 52 300 €

Muutus tänasega võrreldes +49 500 € ehk +44%

-60 500 € ehk - 54%

Püsivas olukorras ei ole see rahavooliselt kahjulik, sest tarnijatele makstakse sama summa võrra vähem. Tähtis on teine asi. Toitlustaja igakuine kohustus Maksu- ja Tolliameti ees kasvab ligi poole võrra ja seda tuleb rahastada õhukesest marginaalist. Sektoris, kus 1 100 ettevõttel on juba 14,5 miljonit eurot maksuvõlga, tähendab suurem igakuine käibemaksukohustus suuremat maksehäirete riski.

Üks erand on olemas. Käibemaksukohustuslasena registreerimata mikrotoitlustaja, kelle käive jääb alla 40 000 euro, sisendkäibemaksu maha ei arva. Tema toidukulu langeks. Valdav osa sektori käibest on aga registreeritud ettevõtjate käes, kelle jaoks efekt on null.

3. Mis juhtub toitlustaja tuluga

Toitlustaja kaotab kaks korda. Esiteks kasvab tema toote suhteline hind 13,8%, ilma et ta oleks midagi muutnud. Teiseks ei saa ta kulude poolelt midagi tagasi.

Tabel 4. Nõudluse nihe, tundlikkus ülekandumisele ja elastsusele

Ülekandumine poehinda

Poehinna langus

Toitlustuse suhteline kallinemine

Nõudlus, elastsus 0,20

Nõudlus, elastsus 0,35

Nõudlus, elastsus 0,50

100% -12,1% +12,1% -2,4% -4,2% -6,0%

75% -9,1% +9,1% -1,8% -3,2% -4,5%

50% -6,0% +6,0% -1,2% -2,1% -3,0%

Ristelastsus on eeldus, mitte Eesti mõõtmistulemus. Rahvusvahelistes nõudlussüsteemides jääb toitlustuse ristelastsus toidu jaehinna suhtes tavaliselt vahemikku 0,2 kuni 0,5. Kogu tabel on esitatud selleks, et järeldus ei sõltuks ühest arvust. Läti 2026. aasta kogemus viitab, et ülekandumine võib olla täielik, seega tabeli ülemine rida on realistlik.

Toitlustuse kulubaas on suures osas fikseeritud. Rent, põhikoosseis, energia ja halduskulud ei kao koos külastajaga.

Tabel 5. Keskmise restorani kasumitundlikkus, kõik read % käibest

Käibe langus 0% -2% -4% -6% -8% -10% -12,4%

Toit ja jook 33,0 32,3 31,7 31,0 30,4 29,7 28,9

Tööjõud 31,0 30,8 30,5 30,3 30,0 29,8 29,5

Rent 9,0 9,0 9,0 9,0 9,0 9,0 9,0

Energia 5,0 5,0 4,9 4,9 4,9 4,9 4,8

Muud kulud 16,0 15,9 15,8 15,7 15,6 15,5 15,4

EBITDA 6,0 5,1 4,2 3,3 2,3 1,3 0,0

Iga kaotatud käibeeuro pealt kaob ligi 48 senti kasumit. 6% käibelangus võtab ära poole kasumist. 12,4% juures on kasum null. Need arvud kirjeldavad keskmist ettevõtet. 42% EHRLi küsitletud restoranidest on juba täna kahjumis, seega neil ei ole puhvrit üldse.

4. Kellelt maks ära võetakse ja kuhu see läheb

Riigi seisukohalt ei ole vahet ainult käibemaksumääras. Toitlustus on tööjõumahukas ja kogu see tööjõud on Eestis maksustatud. Toitlustuses on tööjõukulu 31% käibest, toidukaubanduses ligikaudu 10%.

Tabel 6. Iga 100 eurot tarbimist, viimane lüli

Restoranis, toitlustus 24% Poes, toit 9% Vahe

Käibemaks 19,35 € 8,26 € -11,09 €

Tööjõukulu viimases lülis 25,00 € 9,17 € -15,83 €

Tööjõumaksud sellelt 7,92 € 2,91 € -5,01 €

Kokku riigile 27,27 € 11,17 € -16,10 €

Toiduahel enne viimast lüli on mõlemal juhul sama, sest restoran ostab sama toidu samalt tootjalt. Võrreldud on ainult seda, mis juhtub viimases lülis.

Tabel 7. Mõju sektori tasandil

Nõudluse nihe Poodi liikuv tarbimine Riigi laekumise kadu aastas

-2% 29 mln € 4,6 mln €

-3,5% 50 mln € 8,1 mln €

-6% 86 mln € 13,8 mln €

See ei ole toidupaketi peamine kulu, aga see on kulu, mida 245 miljoni euro hinnangus ei ole sees. Sellele lisandub töökohtade kadu. 2 800 ohus olevat töökohta on ligikaudu 15 miljonit eurot tööjõumakse aastas.

5. Omavalitsused ja koolitoit

Omavalitsus ei arva koolitoidu käibemaksu maha, sest tegemist ei ole ettevõtlusega. Seega on 24% talle päris kulu. Kui ta ostab teenust sisse, maksustatakse kogu portsjoni hind. Kui ta peab oma kööki, maksustatakse ainult tooraine.

Tabel 8. Üks koolilõuna, tooraine 1,50 eurot, köögi tööjõukulu 1,00 eurot

Täna Toit 9%, toitlustus 24%

Oma köök 2,86 € 2,64 €

Sisseostetud toitlustusteenus 3,10 € 3,10 €

Vahe oma köögi kasuks 0,24 € 0,47 €

Vahe kasvab ligi kaks korda. Omavalitsusel tekib rahaline põhjus toitlustus sisse tõmmata. Kaotajad on kohalikud toitlustusettevõtted, kes just väljaspool Tallinna elavad suures osas koolide, lasteaedade ja hooldekodude lepingutest.

6. Mida see eelnõu jaoks tähendab

Toitlustuse väljajätmine ei ole neutraalne otsus. See on aktiivne otsus suunata tarbimine kanalisse, kus on vähem Eesti tööjõudu ja väiksem maksulaekumine.

Toitlustuse lisamine 13% määra alla lõpetab kiilu tekkimise, alandab toitlustaja tasumisele kuuluvat käibemaksu 112 800 eurolt 52 300 euroni miljonieurose käibe kohta ja jätab nõudluse sinna, kus see täna on.

Eeldused ja arvutuskäik

Näiterestoran. Netokäive 1 000 000 eurot. Toidu ja joogi netoostud 330 000 eurot ehk 33% käibest. Muud käibemaksuga maksustatud ostud 200 000 eurot. Kulustruktuur: toit ja jook 33%, tööjõud 31%, rent 9%, energia 5%, muud tegevuskulud 16%, EBITDA 6%. Tööjõukulu osakaal on Eurostati andmetest (I56, 2024: tööjõukulu 320,9 mln eurot, netokäive 1 046 mln eurot ehk 30,7%). Ülejäänud kulurea osakaalud on sektori tüüpstruktuur.

Kulude muutuvosa käibe languse arvutuses. Toit ja jook 100% muutuv, tööjõud 40%, energia 30%, muud tegevuskulud 30%, rent 0%.

Tööjõumaksud. Eurostati I56 andmetel oli 2024. aastal tööjõukulu töötaja kohta 16 500 eurot. Sellest brutopalk ligikaudu 12 330 eurot, sotsiaalmaks 4 069 eurot, tulumaks 865 eurot (maksuvaba tulu 8 400 eurot aastas), töötuskindlustusmakse 296 eurot. Tööjõumaksud kokku ligikaudu 5 230 eurot töötaja kohta ehk 31,7% tööjõukulust.

Kaubanduse tööjõuosakaal. Kasutatud 10% käibest. See on hinnang, mitte mõõdetud Eesti näitaja.

Sektori tasand. I56 netokäive 2024 oli 1 046 mln eurot, korrigeeritud nominaalkasvuga 2026. aastasse ligikaudu 1 154 mln euroni, brutokulu tarbijale 1 431 mln eurot.

Ristelastsus. Eeldus vahemikus 0,2 kuni 0,5. Eesti mõõtmistulemust ei ole.

Kõik arvutused on staatilised. Need ei arvesta varimajanduse vähenemist ega investeerimisvõime taastumist, mis mõlemad töötavad langetuse kasuks.

Toitlustusteenuse käibemaks tuleb langetada koos toidukaupade käibemaksuga

Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu memo September 2026

1. Ettepanek

Lisada toitlustusteenus 13% käibemaksumäära alla.

Olukorras, kus toidukaupade käibemaks viiakse alla, tuleb toitlustusteenus sellega kaasa võtta. Vastasel juhul tekib maksusüsteemi uus moonutus, mis lööb kõige valusamalt regionaalset toitlustust ja kahandab langetuse enda eelarvemõju prognoositavust.

Muudatus on tehniliselt lihtne. Eesti kasutab juba täna kahte vähendatud määra: 13% majutusele ja raamatutele, 9% ravimitele ja perioodikale. Käibemaksudirektiivi III lisa punkt 12a lubab vähendatud määra toitlustusteenusele. Toitlustuse lisamine olemasoleva 13% alla ei loo uut määra ega puuduta EL-i kahe vähendatud määra piirangut.

2. Lähtekoht

Eesti maksustab toitlustust Euroopa Liidus rängemalt kui peaaegu kõik teised.

Toitlustusteenuse käibemaks

Taani 25%

Eesti 24%

Läti, Leedu 21%

Bulgaaria 20%

EL-i mediaan 11%

Saksamaa (alates 01.01.2026) 7%

21 liikmesriiki 27-st maksustavad toitlustust 13% või madalamalt. Eesti on ainus riik peale Taani, kus toitlustus on täies standardmääras.

Sektor on kriisis. 2024. aastal oli Eestis 3 198 toitlustusettevõtet, 20 240 hõivatut ja 1,05 miljardi euro suurune käive. Täna:

• üle 25 restorani on aasta jooksul uksed sulgenud, sh kuus Michelini giidi kuulunud restorani;

• 1 100 majutus- ja toitlustusettevõttel oli aprillis maksuvõlg kokku 14,5 miljonit eurot;

• EHRLi küsitletud 98 liikmesrestoranist on 42% kahjumis;

• EHRLi hinnangul on ohus 600 ettevõtet ja 2 800 töökohta.

Maksusüsteem on juba täna vastuoluline. Alates 1. jaanuarist 2025 on majutus koos hommikusöögiga 13%. Sama hommikusöök eraldi ostetuna on 24%.

3. Peaargument: toidu käibemaksu langetus ilma toitlustuseta lõhub maksuneutraalsuse

Täna kohtleb maksusüsteem toitu ühtemoodi, olenemata sellest, kus inimene selle ära sööb. Lõhefilee Rimis on 24%. Sama lõhefilee restoranis on 24%. Riik ei suuna tarbijat kummalegi poole.

Poes näiteks 9%, restoranis 24%. Vahe on 15 protsendipunkti. Riik hakkab maksuga otsustama, kus inimene sööb.

Pood ja toitlustaja on otsesed konkurendid. Selver, Rimi, Coop ja Maxima müüvad valmistoitu, sooja letti, salatibaari ja võileibu. Sama võileib poe letis saaks 9%, kohviku letis 24%. Kohvik kaotab 15 punkti puhtalt sellepärast, et tema müük on juriidiliselt teenus, mitte kaup.

Piiritlemine muutub vaidluseks. Rahandusministeeriumi enda analüüs hoiatab, et vähendatud määrad tekitavad ettevõtjatele stiimuli müüki ümber klassifitseerida ja riigile kohtuvaidlusi. Toidu ja toitlustuse piir on täpselt selline piir. Kaasamüük, kohapeal söömine, kuller, poe soe lett ja kohviku lett hakkavad kandma erinevat maksu.

Saksamaa lahendas selle probleemi ära, meie loome selle juurde. Alates 1. jaanuarist 2026 langetas Saksamaa toitlustusteenuse käibemaksu püsivalt 7% peale ja ühtlustas kohapeal söömise, kaasamüügi ja kullerveo ühe määra alla. Eesti läheks vastupidises suunas.

Neutraalsuse argument töötab meie kasuks, mitte vastu. Käibemaks peaks olema neutraalne ja ilma eranditeta. Põhimõttega on raske vaielda. Aga kui erand toidule tehakse, siis toitlustuse väljajätmine ei taasta neutraalsust. See loob erandi sisse teise moonutuse. Neutraalsusele lähemale viib kaasamine, mitte väljajätmine.

4. Regionaalne mõju

Toitlustus on maal sageli ainus avalik teenus ja üks väheseid tööandjaid. Külakõrts, teeäärne kohvik ja väikelinna söökla ei ole ainult äri. Need on kohad, kus kohalik elu käib, ja töökohad, mida maal asendada ei ole.

Maksuvahe lööb kõige kõvemini seal, kus alternatiive on kõige vähem. Tallinnas on tihedus, turistid ja ostujõud. Väikelinnas on kohviku alternatiiv Coopi pood üle tänava. 15- punktiline maksuvahe suunab tarbimise poodi täpselt seal, kus kohvikul ei ole kuhugi taanduda.

Regionaalne turism vajab regionaalset toitlustust. 2025. aastal oli Eestis 6,72 miljonit ööbimist, neist 3,27 miljonit väljaspool Tallinna. Aga Tallinna osakaal kasvab: välisturistide ööbimistest oli Tallinna osa enne pandeemiat 64%, 2025. aastal 69%. Siseturistide seas kasvas Tallinna osa 17%-lt 28%-le. Regioonid kaotavad turismis positsiooni. Külastaja ei sõida Setomaale, Peipsi äärde ega Valgamaale, kui seal ei ole kus süüa. Kui piirkonna paar toitlustuskohta kinni lähevad, kaob kogu piirkonna turismitoode, mitte ainult need ettevõtted.

Töökohad, mida asendada ei saa. Toitlustuse töökohad sobivad noortele, esimest töökohta otsijatele, madalama kvalifikatsiooniga inimestele ja neile, kelle emakeel ei ole eesti keel. Ida- Virumaal, Valgamaal ja Põlvamaal ei teki nende asemele IT-töökohti. Nad lähevad üle piiri või töötuks.

5. Eelarve: toitlustuse lisamine on odav ja teeb toidupaketi prognoositavamaks

Toitlustuse osa on murdosa toidupaketi maksumusest. Rahandusministeeriumi hinnangul maksaks toidukaupade käibemaksu langetamine 13%-le riigile 245 miljonit eurot aastas. Toitlustusteenuse langetamine 24%-lt 13%-le neto mõjuna riigieelarvele ≈ −45 mln eurot aastas (optimistlik stsenaarium ≈ −34 mln eurot). See on ~1,1% kogu käibemaksulaekumisest ja ~0,3% kogu maksutulust.

Ilma toitlustuseta ei ole 245 miljonit täielik hind. Kui poes on 9% ja restoranis 24%, nihkub tarbimine poodi. Iga 100 eurot, mis liigub restoranist poodi, toob riigile 19,35 euro asemel 8,26 eurot käibemaksu. Lisaks kaob tööjõumaks. Toitlustuses on tööjõukulu 31% käibest. Toidukaubanduses on see osakaal kordades väiksem. Sama tarbitud euro annab restoranis oluliselt rohkem Eestis makstud palka ja Eestis makstud maksu kui poes.

Töökohtade kaotus on eelarvekulu. 2 800 ohus olevat töökohta tähendavad ligikaudu 15 miljonit eurot tööjõumakse aastas, lisaks töötuskindlustushüvitised ja kaotatud käibemaks.

Madalam määr vähendab varimajandust. Maksu- ja Tolliamet nimetab majutust ja toitlustust ümbrikupalga riskisektoriks. 24% käibemaks sularahapõhises väikeettevõtluses on tugev stiimul käivet varjata. 13% juures on see stiimul oluliselt nõrgem. Osa langetusest tuleb tagasi laieneva maksubaasina.

6. Miks see aitab eelnõul läbi minna

Toitlustuse lisamine muudab argumendid.

See võtab ära peamise vastuargumendi. Väide on olnud, et toidu käibemaksu langetus täidaks kaupmeeste taskuid ja et tegemist on vee kandmisega sõelaga. Eesti toidukaubanduses on turg viie keti käes. Toitlustuses on 3 198 ettevõtet, valdavalt väikesed ja kohalikud. Killustatud ja tihedas konkurentsis turul kandub maksulangetus hinda palju tõenäolisemalt kui kontsentreeritud turul.

Ülekandumist saab tõestada. Menüühind on avalik ja kirjalik. Läti langetas 2026. aastal piima, munade, leiva ja linnuliha käibemaksu 21%-lt 12%-le. Teoreetiline hinnalangus oli 7,44%. Statistikaameti ja tarbijakaitse seire järgi jõudis tegelik langus kõigis neljas tootegrupis selle tasemeni või ületas selle. Toitlustuses on seire veel lihtsam kui poes.

Eelnõu saab majandusliku jala. Täna on argument sotsiaalne: toit ei tohi olla luksus. Toitlustus lisab tööhõive, regionaalpoliitika ja turismiekspordi. Umbes pool restoranikülastajatest on välisturistid. Nende tarbimine on eksporditulu.

Toetajaskond laieneb. Toitlustuse lisamine toob eelnõu taha EHRLi, turismisektori ja majutusettevõtjad. See on ligi 28 000 töötajaga sektor, mis täna eelnõust midagi ei saa.

7. Mida palume

Lisada toitlustusteenus 13% määraga kui arutatakse toidu käibemaksu ilma, et oleks laual toitlustusteenuse km.

Allikad ja arvutuskäik

Käibemaksumäärad: HOTREC, VAT table, seisuga 1. jaanuar 2026. EL-i mediaan arvutatud 27 liikmesriigi toitlustusteenuse määrade põhjal (mediaan 11,0%, aritmeetiline keskmine 12,2%).

Sektori arvud: Eurostat, sbs_ovw_act, NACE I56, 2024. Käive 1 046 mln eurot, ettevõtteid 3 198, hõivatuid 20 240, tööjõukulu 320,9 mln eurot.

Kriisinäitajad: EHRL, 2026.

Ööbimised: Eesti Turismiinfosüsteem, "Eesti turism 2025".

Toidu käibemaksu langetuse maksumus: Rahandusministeerium, 245 mln eurot 13% juures.

Toitlustuse langetuse maksumus on EHRLi hinnang. Arvutuskäik: I56 netokäive 2024 (1 046 mln eurot), korrigeeritud nominaalkasvuga 2026. aastasse (ligikaudu 1 154 mln eurot), millest maksustatavaks lõpptarbimiseks loetud 75 kuni 85%. 11 protsendipunkti sellest annab 95 kuni 108 miljonit eurot. Ülemine ots 120 miljonit katab laiema baasi. Hinnang on staatiline ega arvesta käitumuslikku mõju ega laienevat maksubaasi.