Austatud Kärt Lust-Paal, Karl Vihul ja Tarmo Pihl

Püüdes vastu tulla Teie nõudele saada sedavõrd mahukale e-kirjale vastus tänase päeva jooksul, selgitan esmalt, et vaidlustuskomisjoni pädevuses on vaidlustuste läbi vaatamine ja vaidlustuskomisjon ei anna mis tahes õiguslikke hinnanguid ega seisukohti olukordades, kus vaidlustust ei ole esitatud. Vaidlustuskomisjon teeb otsuse konkreetse vaidlustusasja asjaolude põhjal ega anna eelnevaid hinnanguid või konsultatiivseid arvamusi hankija tegevuse kohta, st mis tahes hinnanguid konkreetsete, Teie e-kirjas esitatud asjaolude kohta käesolevast e-kirjast ei leia.

Vastused Teie e-kirja p-is 9 sisalduvatele küsimustele:

1. vastus küsimusele: kas sõltumatul pakkujal on võimalik esitada üks ühine vaidlustus, tasuda üks riigilõiv või kasutada muud menetluslikku võimalust, mis võimaldaks sama õigusliku probleemi lahendada ilma nelja eraldi kuluka menetluseta, on eitav.

Oma õigusi vaidlustusmenetluses saab kaitsta üksnes pakkuja (ühispakkujad), taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud isik, kelle subjektiivseid õigusi on hankija selles riigihankes rikkunud.  Kui selliseid isikuid on 3, siis peavad oma õigusi vaidlustusmenetluses ka kaitsma 3 isikut. Erinevate pakkujate/taotlejate kogumit, kes kõik osalevad riigihankes iseseisvalt, vaidlustusmenetluses moodustuda ei saa (RHS § 185 lg 1). Seega kui kõikide Teie poolt nimetatud ettevõtete subjektiivseid õigusi on hankija viidatud riigihankes rikkunud, siis tuleb igal pakkujal oma õigusi kaitsta eraldi. Vaidlustusõigus on seotud konkreetse ettevõtja subjektiivsete õiguste rikkumisega ning iga iseseisev pakkuja vaidlustab temale tehtud otsuse enda õiguste kaitseks;

1. vastus küsimusele: kas käesolevat ühispöördumist on võimalik käsitada vaidlustusena, on eitav ja vastus küsimusele, kas tuleks esitada eraldi vormikohane vaidlustus, on jaatav.

Vaidlustuskomisjonile arusaadavalt on tegemist selgitustaotlusega ja vaidlustuskomisjon ei käsitle käesolevat ühispöördumist vaidlustusena kõikide selles nimetatud pakkujate poolt. E-kirjast nähtub vaid mitme isiku rahulolematus hankija tegevusega riigihankes ja soov hoida kokku vaidlustamisega seotud kulusid. Olukorras, kus kogum pakkujaid vaidlustust esitada ei saa, jääb arusaamatuks, kes loetletud isikutest tegelikult vaidlustuse esitada tahab. Lisaks on selles muid erinevaid puudusi, mis takistaksid selle vaidlustusena menetlusse võtmist (see pole kirjalik (allkirjastatud), tasumata on riigilõiv jne). Palun käesolevat e-kirja mitte käsitleda vaidlustuse tagastamisena kellelegi puuduste kõrvaldamiseks - puudustega vaidlustuse saamisel oleks vaidlustuskomisjonil aega 1 tööpäev selle tagastamiseks. Seega kui kõikide Teie e-kirjas loetletud isikute subjektiivseid õigusi on hankija mõne otsusega e-kirjas nimetatud riigihankes rikkunud ja sellis(t)e otsus(t)e kaebetähtaeg saabub täna, siis peavad kõik need isikud eraldi esitama riigihankes vormikohase (vt RHS¹ 190) vaidlustuse hankija otsus(t)ele, sh tasuma riigilõivu;

1. vastus küsimusele: kas käesoleva pöördumise alusel oleks võimalik vaidlustamistähtaega pikendada, peatada või vajaduse korral ennistada, on eitav. RHS-is puudub vaidlustuse esitamise tähtaja ennistamise võimalus mis tahes põhjustel;

1. vastus küsimusele: kas täna oleks võimalik esitada ühine vaidlustus, on jätkuvalt eitav (kui silmas on peetud ühe vaidlustuse esitamist erinevate pakkujate poolt);

1. vastus küsimusele: Kas hankija võimalikku eksimust arvestades on olemas alternatiivseid võimalusi olukorra lahendamiseks ilma nelja eraldi vaidlustusmenetluseta  kordan, et vastates e-kirjadele ei asu vaidlustuskomisjon andma hinnanguid hankija tegevuse õigusvastasusele, st mingeid hinnanguid „hankija eksimust arvestades“ vaidlustuskomisjon ei anna. Erandlikel asjaoludel võimalik Rahandusministeeriumis järelevalvemenetlus riigihanke tervikuna kehtetuks tunnistamiseks.

Teie: palume selgitada, kas ja millistel tingimustel võiks pöörduda Rahandusministeeriumi riigihangete järelevalve poole ning kas selline pöördumine mõjutaks meie õigust hankija otsust VAKO-s vaidlustada.

Vastus: Tingimusi seoses võimaliku järelevalvemenetlusega selgitab Rahandusministeerium ja vaidlustuskomisjon ei saa selle menetluse tingimusi ega tulemust ette hinnata. Juhin tähelepanu asjaolule, et järelevalveteate esitamine ei peata vaidlustuskomisjonile vaidlustuse esitamise tähtaega ega säilita vaidlustamisõigust.

Järelevalve regulatsioon on RHS 9. peatükis, sh RHS § 206 lg 1 p-i 1 kohaselt järelevalvemenetlust ei alustata, kui järelevalveteate esitajal on õigus esitada rikkumise peale vaidlustus vaidlustuskomisjonile.

Kokkuvõtlik vastus küsimusele, milliseid menetluslikke samme peaksite täna astuma, on siin: iga pakkuja, kelle subjektiivseid õigusi hankija otsus rikub,  peab esitama vaidlustamistähtaja jooksul eraldi RHS §-i 190 nõuetele vastava vaidlustuse ja tasuma riigilõivu.

Lugupidamisega

Angelika Timusk

Riigihangete vaidlustuskomisjoni juhataja

¹ Riigihangete seadus

RIIGIHANGETE VAIDLUSTUSKOMISJONILE (VAKO)

KIIRELOOMULINE ÜHISPÖÖRDUMINE JA MENETLUSLIK SELGITUSTAOTLUS

Riigihange: „Vaimse tervise astmelise abi piloteerimine (Sotsiaalministeerium)“
Riigihanke viitenumber: 312141

Teema: Nelja sõltumatu pakkuja ideekavandite tagasilükkamine – hanketingimuste ebaselgus, vastuoluline teavitamine ja õiguskaitsevõimalused

Pöördumise esitajad:

1. Personomist 2 OÜ (registrikood 17557008), ühispakkujad Aktsiaselts Metrosert (10397748) ja SRINI OÜ (14449790)
2. OÜ FitSphere (16030279) 
3. Minudoc OÜ (14630213)

1. Pöördumise eesmärk

Pöördume Riigihangete Vaidlustuskomisjoni poole seoses hankija otsusega tunnistada nelja sõltumatu pakkuja ideekavandid mittevastavaks ning need riigihangete seaduse (RHS) § 114 lg 1 ja lg 2 alusel tagasi lükata.

Leiame, et nimetatud otsus põhineb hanketingimuste liiga kitsal tõlgendamisel ega arvesta hankija enda tegevusest tekkinud objektiivset ebaselgust.

Nelja üksteisest sõltumatu pakkuja kõrvaldamine sisuliselt sama vormistusliku puuduse tõttu ei ole käesoleval juhul käsitatav üksnes nelja eraldiseisva pakkuja eksimusena. Tegemist on tõsise viitega hankija koostatud nõuete ebapiisavale selgusele ning vastuolulisele teavitamisele.

Hankija ning konkursi korraldamisega seotud asutused, sealhulgas Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) ja Sotsiaalministeerium (SoM), rõhutasid konkursi anonüümsuse säilitamise vajadust.

Algsed riigihanke alusdokumendid nägid meeskonna kirjeldamise osas ette üksnes järgmise nõude: „Pakkuja peab kirjeldama projekti elluviimisse kaasatud meeskonna koosseisu, rolle ja vastutusvaldkondi.“ Seega ei tulenenud algsetest alusdokumentidest sõnaselget kohustust esitada meeskonnaliikmete nimed.

15.07.2026 teabevahetuses täpsustas hankija meeskonnaandmete esitamise tingimusi, kuid nimeliste andmete esitamise kohustust ja selle olulisust ei kajastatud samal ajal muudetud tehnilises kirjelduses, kuhu viidi sisse meeskonna kirjeldamist puudutavad muudatused. Vastupidi, tehnilises kirjelduses rõhutati jätkuvalt meeskonnaliikmete rollipõhist tutvustamist ning anonüümsuse tagamiseks nimede väljajätmist ideekavandist.

Seega tekkis olukord, kus pakkujatelt oodati registri eraldi vastavustingimuse väljal nimeliste meeskonnaandmete esitamist, kuid selle kohustuse täpne sisu, ulatus ja eristamine anonüümsest ideekavandist ei olnud riigihanke alusdokumentides üheselt ja piisavalt selgelt määratletud.

Peame eriti oluliseks, et hankija tegi 15.07.2026 tehnilises kirjelduses sisulisi täpsustusi, kuid jättis samasse dokumenti lisamata selgesõnalise juhise, mille täitmata jätmine sai hiljem nelja pakkuja ideekavandite tagasilükkamise aluseks. Sellise juhise lisamine oleks olnud lihtne ja tõhus viis vältida tekkinud ebaselgust ning tagada kõigi pakkujate ühetaoline arusaam nõuetest.

Hankija oleks saanud olukorra vältida, lisades alusdokumentidesse üheselt mõistetava juhise selle kohta, millises dokumendis ja millisel kujul tuleb esitada nimelised andmed ning kuidas see kohustus ühildub ideekonkursi anonüümsusnõudega.

Käesoleva pöördumisega soovime kirjeldada tekkinud olukorda ja selle õiguslikku problemaatikat ning saada VAKO-lt kiireloomulist menetluslikku selgitust, kuidas on neljal sama õigusliku probleemi tõttu kõrvaldatud pakkujal võimalik oma õigusi ühiselt ja mõistlike kuludega kaitsta.

2. Hankija tekitas vastuolu anonüümsusnõude ja meeskonnaandmete esitamise vahel

RHS § 130 lg 5 kohaselt peavad ideekavandid olema anonüümsed kuni žürii otsuse tegemiseni.

Tegemist ei ole üksnes hankija vabatahtliku korraldusliku eelistusega, vaid seadusest tuleneva erikohustusega, mille täitmiseks peab hankija looma selge ja arusaadava menetluskorra.

Käesolevas ideekonkursis rõhutati anonüümsust korduvalt.

15.07.2026 teabevahetuses selgitas hankija, et ideekavand ei tohi sisaldada pakkuja nime ega muid viiteid, mis võimaldaksid tuvastada pakkuja identiteedi. Samuti kinnitas hankija, et meeskonna tutvustus tuleb ideekavandis esitada rollide, vastutusvaldkondade ja kompetentside kaudu, jättes meeskonnaliikmete nimed välja.

Selle tulemusena sätestati lisa 1 punktis 5.1.4 meeskonna kirjeldamise rollipõhine käsitlus.

Samas sisaldas registri vastavustingimus sõnastust „Meeskonnaliikmete nimekiri koos rolli ja vastutusvaldkonnaga“.

Sellest sõnastusest ei tulenenud üheselt, et nimekiri peab sisaldama iga rolli täitva füüsilise isiku ees- ja perekonnanime. Samuti ei olnud määratletud, kas nimeliselt tuleb esitada kõigi hilisemate tööetappide spetsialistid ja võimalikud asendajad.

Mõiste „nimekiri“ ei määra iseenesest loetelu detailsusastet. Koostoimes tehnilises kirjelduses kehtestatud rollipõhise nõudega oli võimalik seda mõistlikult tõlgendada meeskonnaliikmete rollide ja vastutusvaldkondade loeteluna.

Kui hankija tegelik eesmärk oli nõuda eraldi registriväljal personaliseeritud meeskonnaloetelu, oleks see kohustus tulnud selgelt ja ühemõtteliselt sõnastada koos juhisega, kuidas selline nimekiri seostub seadusest tuleneva anonüümsusnõudega.

Anonüümse ideekonkursi korraldamise keerukus ei vähenda hankija kohustust tagada nõuete arusaadavus, vaid muudab selged ja omavahel kooskõlalised juhised eriti oluliseks.

Hankija ei saa ühelt poolt rõhutada identiteedi varjamise kohustust ning teiselt poolt käsitada ebapiisavalt selgitatud nimeliste andmete esitamata jätmist automaatselt tagasilükkamist tingiva rikkumisena, hindamata eelnevalt nõude tegelikku selgust ja puuduse sisulisust.

3. 15.07.2026 teabevahetuses antud täpsustust ei kajastatud piisavalt selgelt riigihanke alusdokumentides

Hankija andis 15.07.2026 teabevahetuses täiendavat teavet meeskonnaandmete esitamise kohta.

Kui selle selgitusega sooviti kehtestada või sisuliselt täpsustada kohustus esitada registri eraldi väljal kõigi nõutud rollide nimelised täitjad, oli tegemist pakkujate jaoks olulise nõudega, mille rikkumisele omistati hiljem otsustav tähendus.

Selline nõue oleks pidanud olema kõigile pakkujatele hõlpsasti tuvastatav ning riigihanke alusdokumentidest tervikuna üheselt mõistetav.

Pakkujatele kättesaadava teabe killustatus erinevate dokumentide, registriväljade ja teabevahetuse vastuste vahel suurendas võimalust, et samast nõudest kujuneb erinev arusaam.

Eriti oluline on asjaolu, et hankija jättis tehnilisse kirjeldusse alles rollipõhise meeskonnakirjelduse nõude, kuid ei lisanud sinna selget eristust, millised meeskonnaandmed tuleb esitada anonüümselt ja millised nimeliselt registri eraldi vastavustingimuse väljal.

Euroopa Kohus on kohtuasjas C-27/15, Pizzo, rõhutanud läbipaistvuse ja õigusselguse olulisust olukorras, kus pakkuja kõrvaldamist soovitakse põhjendada kohustusega, mis ei olnud hankedokumentidest selgelt ja üheselt tuvastatav.

Sellest lähtuvalt leiame, et hankija ei saa kohaldada ebaselgelt esitatud nõudele kõige rangemat võimalikku tagajärge, jättes tähelepanuta nõude sõnastuse, teabe esitamise viisi ja hankija enda selgitused.

4. Nelja sõltumatu pakkuja ühesugune eksimus viitab objektiivsele ebaselgusele

Käesolevas menetluses tunnistati sama liiki puudusele tuginedes mittevastavaks järgmiste pakkujate ideekavandid:

1. Personomist 2 OÜ koos ühispakkujate Aktsiaselts Metrosert ja SRINI OÜ-ga 
2. OÜ FitSphere, 
3. Minudoc OÜ
4. Esoftone OÜ

Tegemist on iseseisvate ettevõtjatega, kes koostasid oma ideekavandid eraldi.

Kui neli üksteisest sõltumatut pakkujat jõuavad sama hanketingimuse tõlgendamisel sarnase tulemuseni, on see oluline asjaolu hindamaks, kas nõue oli mõistlikult informeeritud ja tavapäraselt hoolikale pakkujale tegelikult üheselt mõistetav.

Neljale sõltumatule ettevõtjale ühine eksimus ei tõenda iseenesest hanketingimuse õigusvastasust, kuid annab tugeva põhjuse kontrollida, kas puuduse põhjustas ebaselge või vastuoluline hankekorraldus.

Seejuures sai OÜ FitSphere olulist täpsustavat teavet nimeliste andmete esitamise kohta telefonivestluse käigus, kuid ka selline suhtlus ei kõrvaldanud kõiki nõude sisuga seotud ebaselgusi.

Samuti on meile teada, et vähemalt üks järgmisse etappi pääsenud ettevõtja sai nõude täitmiseks täpsustavat teavet telefoni teel.

Kui need asjaolud kinnitust leiavad, tõstatub täiendav küsimus, kas kõigil pakkujatel oli tegelikkuses võrdselt kättesaadav teave nõude täitmiseks.

Telefonitsi edastatud olulised juhised ei asenda kõigile pakkujatele ühtviisi arusaadavaid kirjalikke hanketingimusi.

Leiame, et kontrollimist väärib ka see, milliseid juhiseid edastati pakkujatele väljaspool registri ametlikku teabevahetust ning kas nende juhiste sisu dokumenteeriti ja tehti kõigile pakkujatele võrdselt kättesaadavaks.

5. Hankija nõudis sisuliselt rohkem, kui ideekonkursi etapiviisiline ülesehitus üheselt ette nägi

Riigihanke lisa 1 punktid 7.2 ja 7.3 näevad ette lahenduse ning projekti teostamise üksikasjade edasise täpsustamise.

Tehniline kirjeldus ei näe üheselt ette, et juba ideekonkursi etapiks peavad olema lõplikult kinnitatud kõigi hilisemate tööetappide kõigi rollide nimelised täitjad ja asendajad.

Mitmeaastase arendusprojekti puhul on tavapärane, et meeskonna täpne tööjaotus, täiendavate spetsialistide kaasamine ning hilisemate tööetappide korraldus täpsustuvad projekti käivitamisel ja elluviimisel.

Kui hankija soovis sellest etapiviisilisest lähenemisest erandina nõuda kõikide tulevaste rollide lõplikku nimelist täitmist juba ideekonkursi staadiumis, tulnuks see kohustus selgelt sätestada.

Vastasel juhul ei saa hilisema täpsustamise võimalusega kooskõlas olevat meeskonnakorraldust käsitada iseenesest vastavustingimuse rikkumisena.

6. Vajalik teave oli pakkumustes olulises osas juba olemas ning hankija jättis kasutamata selgitamise võimaluse

Vähemalt Personomist 2 OÜ ja tema ühispakkujate esitatud dokumentides sisaldusid võtmeisikute nimed ja ettevõtjatega seosed ühispakkujate volikirjas ning hankepassides või muudes pakkumuse koosseisu kuuluvates dokumentides.

Meeskonna struktuur, kompetentsid ja vastutusvaldkonnad olid kajastatud ideekavandis ning registri vastavustingimuse vastuses.

Seega ei olnud tegemist olukorraga, kus pakkuja oleks jätnud meeskonna või selle pädevuse sisuliselt kirjeldamata.

Kui hankijal tekkis küsimus, milline nimeliselt tuvastatav isik vastab ideekavandis kirjeldatud rollile, oli võimalik kaaluda selle seose kohta selgituse küsimist.

Selline selgitamine ei pruugi tähendada uue pakkumuse esitamist ega pakkumuse sisulist muutmist.

Oluline on eristada kahte olukorda:

• pakkuja lisab pärast tähtaega uue, varem pakkumuses määratlemata sisulise kohustuse või meeskonnaliikme;
• pakkuja selgitab juba esitatud dokumentidest nähtuvate andmete omavahelist seost.

Viimati nimetatud olukorras võib täpsustus olla lubatav, kui sellega ei muudeta pakkumuse sisu, ei anta pakkujale põhjendamatut eelist ega rikuta teiste pakkujate võrdset kohtlemist.

RHS § 114 lg 2 kohaldamisel tuleb hinnata pakkumuse vastavust ning puuduse tähendust. Hankijal tuleb seejuures järgida RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtteid.

Me ei väida, et hankijal oleks igas olukorras absoluutne kohustus puuduste parandamist võimaldada. Küll aga leiame, et käesolevatel asjaoludel pidanuks hankija enne nelja ideekavandi tagasilükkamist hindama, kas puudus on selgitamisega kõrvaldatav ilma pakkumuse sisulise muutmiseta.

Küsimus on selles, miks hankija ei kasutanud võimalust küsida täpsustusi olukorras, kus meeskondade rollid, kompetentsid ja vastutusvaldkonnad olid juba kirjeldatud ning vähemalt osa nimelistest andmetest olid esitatud muudes dokumentides.

Samuti vajab hindamist, miks ei peetud võimalikuks rakendada vähem piiravat abinõu kui ideekavandi täielik tagasilükkamine.

7. Kõrvaldamise aluseks olnud puudus ei puuduta žürii sisulisi hindamiskriteeriume

RHS § 130 lg 4 kohaselt on ideekonkursi žürii oma otsustes sõltumatu ja lähtub üksnes ideekonkursi kutses sätestatud kriteeriumidest.

Meile teadaolevalt ei kuulu meeskonnaliikmete nimeline identiteet käesoleva ideekonkursi žürii hindamiskriteeriumide hulka.

Žürii ülesanne on hinnata ideekavandite sisulist kvaliteeti sätestatud kriteeriumide järgi, säilitades seejuures anonüümsuse.

Vaidlusalune puudus ei puuduta iseenesest pakutava lahenduse tehnilist sisu, uuenduslikkust, projekti eesmärke ega žürii poolt hinnatavaid sisulisi omadusi.

Mõistame, et hindamiskriteeriumide hulka mittekuulumine ei vabasta pakkujat muudest selgelt kehtestatud vastavustingimustest.

Küll aga on see oluline asjaolu puuduse sisulisuse ja tagasilükkamise proportsionaalsuse hindamisel.

Kui puudus puudutab üksnes nimelise teabe esitamise vormi ning selle saab selgitamise teel kontrollida, ilma et muutuks ideekavandi sisu või riivataks anonüümsust, on põhjust küsida, miks ei saanud kõnealuseid ideekavandeid žürii sisulisele hindamisele lubada.

Nelja sisuliselt koostatud ideekavandi tagasilükkamine enne žürii hindamist vähendab konkursi sisulist konkurentsi ning jätab žürii ilma võimalusest võrrelda kõiki esitatud lahendusi.

Leiame, et hinnata tuleb, kas käesoleval juhul oli nelja osaleja kõrvaldamine vajalik ja proportsionaalne või oleks olnud võimalik saavutada menetluse eesmärk vähem piirava meetmega.

8. Kõrvaldamise majanduslikud tagajärjed on märkimisväärsed

Käesolevas ideekonkursis osalemine eeldas ettevõtjatelt olulist ajalist, rahalist ja organisatsioonilist panust.

Ideekavandite koostamine, prototüüpide või lahenduskontseptsioonide arendamine, tehnilise arhitektuuri kavandamine, meeskondade komplekteerimine, partnerlussuhete loomine ning sisuliste arenduslahenduste ettevalmistamine nõudsid märkimisväärseid ressursse.

Nelja pakkuja jaoks tähendab tagasilükkamisotsus nende investeeringute sisulist kasutamata jäämist konkursi hindamisetapis.

Lisaks tuleb arvestada vaidlustamise kuludega.

Kui iga pakkuja peaks tasuma eraldi 2560 euro suuruse riigilõivu, oleks nelja pakkuja riigilõivude kogusumma 10 240 eurot. Sellele lisanduvad õigusabikulud.

Peame äärmiselt problemaatiliseks olukorda, kus neljale sõltumatule ettevõtjale langeb sedavõrd suur täiendav rahaline koormus nõuete vaidlustamiseks, mille ebaselguse tekkimisele võis otsustavalt kaasa aidata hankija ise.

Me ei käsita menetluskulude suurust eraldiseisva õigusliku alusena tagasilükkamisotsuse tühistamiseks. Küll aga näitab see otsuse tegelikku mõju ettevõtjatele ning vajadust hinnata eriti hoolikalt hankija tegevuse proportsionaalsust.

Avaliku sektori korraldatud ideekonkursi eesmärk peaks olema võimaldada parimate lahenduste väljaselgitamist ausa, läbipaistva ja sisulise konkurentsi teel, mitte vähendada osalejate ringi ebaselgelt esitatud vorminõude tõttu.

9. Palume VAKO-lt kiireloomulist menetluslikku selgitust

Arvestades, et nelja sõltumatu pakkuja kõrvaldamise aluseks on sisuliselt sama asjaolu – hankija ebaselgelt sõnastatud nõue ja vastuoluline teavitamine –, palume Riigihangete Vaidlustuskomisjonilt kiireloomulist selgitust järgmistes küsimustes.

1. Milline oleks õiguspärane ja proportsionaalne viis meie õiguste kaitsmiseks, arvestades vaidlustamise märkimisväärseid kulusid?

Nelja eraldi vaidlustuse esitamisel ulatuks riigilõivude kogusumma meie arvestuse kohaselt 10 240 euroni, millele lisanduvad õigusabikulud.

Kõigi nelja pakkuja sisuline vaidlusküsimus on sama ning seotud hankija enda koostatud tingimuste ebaselguse ja vastuolulise teavitamisega.

Palume selgitada, kas neljal sõltumatul pakkujal on võimalik esitada üks ühine vaidlustus, tasuda üks riigilõiv või kasutada muud menetluslikku võimalust, mis võimaldaks sama õigusliku probleemi lahendada ilma nelja eraldi kuluka menetluseta.

2. Kuidas peaksime praeguses olukorras edasi toimima, arvestades, et VAKO-sse vaidlustuse esitamise tähtaeg on täna, 12.10.2026?

Soovime kaitsta oma õigusi, kuid vajame kiireloomulist selgust ühise vaidlustamise võimalikkuses ja sellega kaasnevates kuludes.

Palume juhist, milliseid menetluslikke samme peaksime täna astuma, et meie vaidlustamisõigus säiliks.

Kas käesolevat ühispöördumist on võimalik käsitada vaidlustusena või tuleks esitada eraldi vormikohane vaidlustus?

Kas käesoleva pöördumise alusel oleks võimalik vaidlustamistähtaega pikendada, peatada või vajaduse korral ennistada? Samuti palume selgitada, kas täna oleks võimalik esitada ühine vaidlustus ning kõrvaldada selle võimalikud vormilised puudused või esitada täiendavaid põhjendusi hiljem seadusega lubatud ulatuses.

3. Kas hankija võimalikku eksimust arvestades on olemas alternatiivseid võimalusi olukorra lahendamiseks ilma nelja eraldi vaidlustusmenetluseta?

Leiame, et nelja ettevõtja kõrvaldamiseni viinud olukorra tekkimisele aitas oluliselt kaasa hankija enda tegevus, sealhulgas anonüümsusnõude korduv rõhutamine, 15.07.2026 antud täpsustuse ebapiisav kajastamine alusdokumentides ning meeskonnaandmete esitamise korra mitmetimõistetavus.

Kõik neli ettevõtjat on teinud ideekonkursil osalemiseks märkimisväärseid kulutusi. Peame ebaproportsionaalseks, et hankija võimalikust veast tingitud olukorra õiguspärasuse kontrollimiseks tuleb ettevõtjatel kanda täiendavalt üle 10 000 euro riigilõivu ning õigusabikulud.

Palume selgitada, kas sellistel asjaoludel on olemas alternatiivseid õiguskaitse- või järelevalvemehhanisme, mille kaudu oleks võimalik saavutada hankija otsuse uuesti läbivaatamine, sealhulgas hankija enda algatusel, ilma et iga ettevõtja peaks esitama eraldi kuluka vaidlustuse.

Samuti palume selgitada, kas ja millistel tingimustel võiks pöörduda Rahandusministeeriumi riigihangete järelevalve poole ning kas selline pöördumine mõjutaks meie õigust hankija otsust VAKO-s vaidlustada.

10. Kokkuvõte

Käesoleva pöördumise keskne küsimus on, kas hankijal on õigus kõrvaldada neli sõltumatut pakkujat nõude alusel, mille täpne sisu ja esitamise kord jäid hankija enda koostatud dokumentide ning vastuolulise teavitamise tõttu ebaselgeks.

Leiame, et käesoleval juhul ei ole hankija piisavalt arvestanud ideekonkursi eripära, seadusest tulenevat anonüümsusnõuet, omaenda selgituste mõju pakkujate arusaamale ega võimalust kontrollida juba esitatud andmeid enne nii ulatuslike tagajärgedega otsuse tegemist.

Nelja sõltumatu ettevõtja kõrvaldamine samalaadse puuduse tõttu kahjustab usaldust avaliku sektori korraldatavate konkursside läbipaistvuse, õigusselguse ja õiglase kohtlemise vastu.

Riigihanke läbiviimise riskid, mis tulenevad hankija enda mitmetimõistetavatest juhistest, ei saa põhjendamatult jääda pakkujate kanda.

Meie eesmärk ei ole takistada ideekonkursi läbiviimist. Vastupidi, soovime, et konkursi tulemus kujuneks õiguspärase menetluse ja sisulise konkurentsi tulemusel.

Peame avaliku sektori ideekonkursi eesmärgiga raskesti ühitatavaks olukorda, kus neli mahuka ettevalmistustöö teinud ettevõtjat kõrvaldatakse sama mitmetimõistetava tingimuse tõttu ning peavad seejärel ühise probleemi vaidlustamiseks kandma kokku üle 10 000 euro riigilõivu ja täiendavad õigusabikulud.

Palume VAKO-l võimaluse korral vastata punktis 9 esitatud kolmele menetluslikule küsimusele veel täna, 12.10.2026, arvestades vaidlustamistähtaja saabumist.

Lugupidamisega

Personomist 2 OÜ
Ühispakkujad: Aktsiaselts Metrosert ja SRINI OÜ

OÜ FitSphere

Minudoc OÜ

12.10.2026

Kontaktisikud:

Kärt Lust-Paal, 5266100

Karl Vihul, 53822924

Tarmo Pihl, 5019568