Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Rahandusministeerium

Kliimaministeerium

Meie: (kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/668

Regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu

ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2027. aastal“ eelnõu kooskõlastamiseks

esitamine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks regionaal- ja põllumajandusministri

määruse „Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv

harrastuskalapüügil 2027. aastal ” eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Määruse eelnõu

2. Määruse eelnõu seletuskiri

3. Määruse lisa 1

4. Määruse lisa 2

5. Määruse lisa 3

6. Määruse lisa 4

Arvamuse avaldamiseks:

Keskkonnaamet

MTÜ Eesti Kalastusklubide Liit

Ott Aid

[email protected]

Regionaal- ja põllumajandusministri (kuupäev digiallkirjas) määrus nr XX

„Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja

püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2027. aastal“

Lisa 1

Läänemere ICESi alarajoonid ja püügipiirkonnad maakondade kaupa Eesti Vabariigi territoriaalvees

1

Regionaal- ja põllumajandusministri (kuupäev digiallkirjas) määrus nr XX

„Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja

püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2027. aastal“

Lisa 2

Läänemerel nakkevõrkude piirarvud ühe kalendrikuu kohta ja püügiõiguse tasu

nakkevõrguga harrastuskalapüügiks 2027. aastal kuni seitsme järjestikuse päeva kestel

maakondade* kaupa, kui luba taotletakse Keskkonnaametist või elektroonilise kanali

kaudu

M A

A K

O N

D

TAOT-

LEMISE

KANAL

J A

A N

U A

R

V E

E B

R U

A R

M Ä

R T

S

A P

R IL

L

M A

I

J U

U N

I

J U

U L

I

A U

G U

S T

S E

P T

E M

B E

R

O K

T O

O B

E R

N O

V E

M B

E R

D E

T S

E M

B E

R

T A

S U

( E

U R

O T

/T K

)

(( E

E E

E (E

U R

O /T

K )

H a rj

u m

a a k

o n

d

Kesk-

konna-

amet 1 1 2 4 6 10 13 13 12 8 4 1 9

Elektroo-

niline ka-

nal 347 267 506 904 1462 2462 3255 3255 3016 1900 904 347 9

Kokku 348 268 508 908 1468 2472 3268 3268 3028 1908 908 348

H ii

u m

a a k

o n

d

Kesk-

konna-

amet 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 9

Elektroo-

niline ka-

nal 685 685 685 685 685 685 685 685 685 685 685 685 9

Kokku 688 688 688 688 688 688 688 688 688 688 688 688

Id a

-V ir

u m

a a

k o

n d

Kesk-

konna-

amet 0 1 1 2 2 2 2 2 2 2 1 0 9

Elektroo-

niline ka-

nal 100 159 279 458 578 618 458 458 578 378 199 120 9

Kokku 100 160 280 460 580 620 460 460 580 380 200 120

L ä ä n

e

m a a k

o n

d

Kesk-

konna-

amet 0 0 1 1 1 2 2 2 2 2 1 0 9

2

Elektroo-

niline ka-

nal 68 88 175 259 319 438 470 502 442 378 191 108 9

Kokku 68 88 176 260 320 440 472 504 444 380 192 108

L ä

ä n

e- V

ir u

m a

a k

o n

d

Kesk-

konna-

amet 1 1 1 2 2 2 2 2 2 2 2 1 9

Elektroo-

niline ka-

nal 139 159 239 358 398 438 458 458 458 458 358 179 9

Kokku 140 160 240 360 400 440 460 460 460 460 360 180

P ä rn

u m

a a k

o n

d

Kesk-

konna-

amet

1 2 2 3 4 4 4 4 4 4 2 1 9

Elektroo-

niline ka-

nal

299 350 498 749 848 996 996 996 996 848 498 299 9

Kokku 300 352 500 752 852 1000 1000 1000 1000 852 500 300

S a a re

m a a k

o n

d

Kesk-

konna-

amet 2 2 3 6 6 8 8 8 8 6 6 2 9

Elektroo-

niline ka-

nal 526 606 725 1322 1394 1980 2072 2072 1992 1322 1322 526 9

Kokku 528 608 728 1328 1400 2000 2080 2080 2000 1328 1328 528

* Määruse § 2 lõikes 2 nimetatud ja määruse lisas 1 esitatud kaardil näidatud piirkond/piirkonnad

Regionaal- ja põllumajandusministri (kuupäev digiallkirjas) määrus nr XX

„Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja

püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2027. aastal“

Lisa 3

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaldavõrkude piirarvud ja püügiõiguse tasu kaldavõr-

guga harrastuskalapüügiks 2027. aastal ajavahemikul 1. märtsist 31. märtsini ja 1. april-

list 4. maini kuni seitsme järjestikuse päevase kestel, kui luba taotletakse Keskkonnaame-

tist või elektroonilise kanali kaudu

V E

E K

O G

U

TAOTLEMISE KANAL 01.03–31.03 01.04–04.05 TASU

(EUROT/TK)

P ei

p si

j ä rv

Keskkonnaamet 8 8 9

Elektrooniline kanal 1876 1876 9

Kokku 1884 1884

L ä m

m i-

j a

P ih

k v a j

ä rv

Keskkonnaamet5 5 9

Elektrooniline kanal1199 1199 9

Kokku 1204 1204

1

Regionaal- ja põllumajandusministri (kuupäev digiallkirjas) määrus nr XX

„Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja

püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2027. aastal“

Lisa 4

Sise- ja piiriveekogudel nakkevõrkude piirarvud ühe kalendrikuu kohta ja püügiõiguse tasu

nakkevõrguga harrastuskalapüügiks 2027. aastal kuni seitsme järjestikuse päeva kestel, kui

luba taotletakse Keskkonnaametist või elektroonilise kanali kaudu

V E

E K

O G

U

TAOT-

LE-

MISE

KA-

NAL J A

A N

U A

R

V E

E B

R U

A R

M Ä

R T

S

A P

R IL

L

M A

I

J U

U N

I

J U

U L

I

A U

G U

S T

S E

P T

E M

B E

R

O K

T O

O B

E R

N O

V E

M B

E R

D E

T S

E M

B E

R

T A

S U

( E

U R

O T

/T K

)

V õ rt

sj ä rv

Kesk-

konna-

amet

1100000011119

Elekt-

rooni-

line ka-

nal

14314372000001431431431439

Kokku 144 144 72 0 0 0 0 0 144 144 144 144

K a h

a la

j ä rv

,

H a rj

u m

a a

Kesk-

konna-

amet

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Elekt-

rooni-

line ka-

nal

0 0 0 0 0 0 22 14 14 14 8 0 9

Kokku 0 0 0 0 0 0 22 14 14 14 8 0

K lo

o g

a j

ä rv

,

H a

rj u

m a a

Kesk-

konna-

amet

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Elekt-

rooni-

line ka-

nal

0 0 0 0 0 0 14 10 10 10 9 0 9

Kokku 0 0 0 0 0 0 14 10 10 10 9 0

M ä n

n ik

u j

ä rv

,

H a

rj u

m a a

Kesk-

konna-

amet

0 0 0 0 0 0 000000

Elekt-

rooni-

line ka-

nal

0 0 0 0 0 0 1440000 9

2

Kokku 0 0 0 0 0 0 14 4 0 0 0 0

S o

o d

la v

ee h

o id

la ,

H a

rj u

m a a

Kesk-

konna-

amet

0 0 0 0 0 0 000000

Elekt-

rooni-

line ka-

nal

0 0 0 0 0 0 2222221460 9

Kokku 0 0 0 0 0 0 22 22 22 14 6 0

T ä

n a

v jä

r v ,

H a

rj u

m a a

Kesk-

konna-

amet

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Elekt-

rooni-

line ka-

nal

0 0 0 0 0 0 14 14 14 14 12 0 9

Kokku 0 0 0 0 0 0 14 14 14 14 12 0

N a rv

a v

ee h

o id

la j

a N

a rv

a j

õ e

ü le

m jo

o k

s,

Id a

-V ir

u m

a a

Kesk-

konna-

amet

0 0 0 0 0 0 1 1 1 1 1 1 9

Elekt-

rooni-

line ka-

nal

72 72 0 0 0 0 143 215 215 143 143 143 9

Kokku 72 72 0 0 0 0 144 216 216 144 144 144

K u

re m

a a j

ä rv

,

J õ

g ev

a m

a a

Kesk-

konna-

amet

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Elekt-

rooni-

line ka-

nal

0 0 0 0 0 0 22 14 14 14 8 0 5

Kokku 0 0 0 0 0 0 22 14 14 14 8 0

V es

k ij

ä rv

,

L ä ä n

em a

a

Kesk-

konna-

amet

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Elekt-

rooni-

line ka-

nal

0 0 0 0 0 0 14 14 14 8 0 0 9

Kokku 0 0 0 0 0 0 14 14 14 8 0 0

3

M ee

lv a

j ä

rv ,

P õ

lv a m

a a

Kesk-

konna-

amet

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Elekt-

rooni-

line ka-

nal

0 0 0 0 0 0 11 11 7 7 0 0 9

Kokku 0 0 0 0 0 0 11 11 7 7 0 0

E rm

is tu

j ä

rv ,

P ä

rn u

m a

a

Kesk-

konna-

amet

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Elekt-

rooni-

line ka-

nal

0 0 0 0 0 0 22 22 22 14 6 0 9

Kokku 0 0 0 0 0 0 22 22 22 14 6 0

K a is

m a j

ä rv

,

P ä rn

u m

a a

Kesk-

konna-

amet

000000000000

Elekt-

rooni-

line ka-

nal

000000141414141209

Kokku 0 0 0 0 0 0 14 14 14 14 12 0

T õ h

el a j

ä rv

,

P ä rn

u m

a a

Kesk-

konna-

amet

000000000000

Elekt-

rooni-

line ka-

nal

01600002020202525149

Kokku 0 16 0 0 0 0 20 20 20 25 25 14

K a

ru jä

rv ,

S a

a re

m a

a

Kesk-

konna-

amet

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Elekt-

rooni-

line ka-

nal

18 18 0 0 0 0 18 18 18 18 18 18 9

Kokku 18 18 0 0 0 0 18 18 18 18 18 18

4

M u

ll u

tu l

a h

t,

S a

a re

m a

a

Kesk-

konna-

amet

000000000000

Elekt-

rooni-

line ka-

nal

181800001818181818189

Kokku 18 18 0 0 0 0 18 18 18 18 18 18

S u

u rl

a h

t,

S a

a re

m a

a

Kesk-

konna-

amet

000000000000

Elekt-

rooni-

line ka-

nal

181800001818181818189

Kokku 18 18 0 0 0 0 18 18 18 18 18 18

U n

d u

l a h

t,

S a a re

m a a

Kesk-

konna-

amet

00000000 0000

Elekt-

rooni-

line ka-

nal

151500001414151414149

Kokku 15 15 0 0 0 0 14 14 15 14 14 14

E li

st v er

e jä

rv ,

T a rt

u m

a a

Kesk-

konna-

amet

000000000000

Elekt-

rooni-

line ka-

nal

00000015151414005

Kokku 0 0 0 0 0 0 15 15 14 14 0 0

E m

a jõ

g i,

T a

rt u

m a

a

Kesk-

konna-

amet

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 5

Elekt-

rooni-

line ka-

nal

8 7 0 0 0 0 54 54 54 43 43 7 5

Kokku 8 7 0 0 0 0 54 54 54 43 43 7

5

K a

ia v

er e

jä rv

,

T a

rt u

m a

a

Kesk-

konna-

amet

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Elekt-

rooni-

line ka-

nal

0 0 0 0 0 0 11 11 0 0 0 0 5

Kokku 0 0 0 0 0 0 11 11 0 0 0 0

K ee

ri j

ä rv

,

T a

rt u

m a

a

Kesk-

konna-

amet

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Elekt-

rooni-

line ka-

nal

0 0 0 0 0 0 7 7 0 0 0 0 5

Kokku 0 0 0 0 0 0 7 7 0 0 0 0

L a h

ep er

a j

ä rv

,

T a rt

u m

a a

Kesk-

konna-

amet

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Elekt-

rooni-

line ka-

nal

0 0 0 0 0 0 11 11 0 0 0 0 5

Kokku 0 0 0 0 0 0 11 11 0 0 0 0

P a n

g o d

i jä

rv ,

T a rt

u m

a a

Kesk-

konna-

amet

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Elekt-

rooni-

line ka-

nal

0 0 0 0 0 0 22 22 22 15 0 0 5

Kokku 0 0 0 0 0 0 22 22 22 15 0 0

S a

a d

jä rv

,

T a

rt u

m a

a

Kesk-

konna-

amet

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Elekt-

rooni-

line ka-

nal

8 14 0 0 0 0 29 29 29 14 14 7 5

Kokku 8 14 0 0 0 0 29 29 29 14 14 7

6

S o

it sj

ä rv

,

T a

rt u

m a

a

Kesk-

konna-

amet

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Elekt-

rooni-

line ka-

nal

0 0 0 0 0 0 14 14 14 8 0 0 5

Kokku 0 0 0 0 0 0 14 14 14 8 0 0

A h

er u

j ä

rv ,

V a

lg a

m a

a

Kesk-

konna-

amet

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Elekt-

rooni-

line ka-

nal

27 36 0 0 0 0 0 29 29 37 36 36 9

Kokku 27 36 0 0 0 0 0 29 29 37 36 36

P a ri

k a j

ä rv

,

V il

ja n

d im

a a

Kesk-

konna-

amet

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Elekt-

rooni-

line ka-

nal

0 8 0 0 0 0 14 14 8 7 7 0 9

Kokku 0 8 0 0 0 0 14 14 8 7 7 0

R u

h ij

ä rv

,

V il

ja n

d im

a a

Kesk-

konna-

amet

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Elekt-

rooni-

line ka-

nal

0 8 0 0 0 0 14 14 8 7 7 0 9

Kokku 0 8 0 0 0 0 14 14 8 7 7 0

V ei

sj ä

rv ,

V il

ja n

d im

a a

Kesk-

konna-

amet

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Elekt-

rooni-

line ka-

nal

11 11 0 0 0 0 14 14 11 11 11 11 9

Kokku 11 11 0 0 0 0 14 14 11 11 11 11

7

Õ is

u j

ä rv

,

V il

ja n

d im

a a

Kesk-

konna-

amet

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Elekt-

rooni-

line ka-

nal

11 11 0 0 0 0 11 11 8 8 8 11 9

Kokku 11 11 0 0 0 0 11 11 8 8 8 11

H in

o j

ä rv

,

V õ

ru m

a a

Kesk-

konna-

amet

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Elekt-

rooni-

line ka-

nal

11 14 0 0 0 0 14 14 14 14 12 11 9

Kokku 11 14 0 0 0 0 14 14 14 14 12 11

L õ õ d

la j

ä rv

,

V õ ru

m a a

Kesk-

konna-

amet

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Elekt-

rooni-

line ka-

nal

0 0 0 0 0 0 11 11 11 11 3 0 9

Kokku 0 0 0 0 0 0 11 11 11 11 3 0

T a m

u la

j ä rv

,

V õ ru

m a a

Kesk-

konna-

amet

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Elekt-

rooni-

line ka-

nal

14 14 0 0 0 0 14 14 14 14 14 14 9

Kokku 14 14 0 0 0 0 14 14 14 14 14 14

V a

g u

la j

ä rv

,

V õ

ru m

a a

Kesk-

konna-

amet

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Elekt-

rooni-

line ka-

nal

7 8 0 0 0 0 29 29 29 14 14 7 9

Kokku 7 8 0 0 0 0 29 29 29 14 14 7

8

Ä h

ij ä

rv ,

V õ

ru m

a a

Kesk-

konna-

amet

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Elekt-

rooni-

line ka-

nal

0 7 0 0 0 0 22 22 22 7 6 0 9

Kokku 0 7 0 0 0 0 22 22 22 7 6 0

MÄÄRUS

(kuupäev digiallkirjas) nr …

Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja

püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2027. aastal

Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse § 11 lõike 2 ning § 29 lõigete 3 ja 7, keskkonnatasude

seaduse § 11 lõike 2 punkti 3 ning Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2016. a määruse nr 65

„Kalapüügieeskiri“ § 11, § 51 lõike 5 ja § 52 lõike 2 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Määrusega kehtestatakse 2027. aastaks:

1) sellised piirkonnad, kus harrastuskalapüügil on lubatud kasutada nakkevõrku, õngejada, liivi,

kuuritsat, vähinatta, vähimõrda, harpuunpüssi ja harpuuni ning kadiskat, samuti nendes

piirkondades kasutada lubatud püügivahendite piirarv ja püügiaeg;

2) ajutised püügikitsendused harrastuskalapüügil ja õngepüügil;

3) kalastuskaardi alusel harrastuskalapüügiõiguse tasu.

(2) Määrus reguleerib harrastuskalapüüki riigile ja kohalikule omavalitsusele kuuluvas

veekogus ning eraomanikule kuuluvas avalikuks kasutamiseks määratud veekogus.

2. peatükk

Harrastuskalapüük nakkevõrgu ja õngejadaga ning ajutised püügikitsendused

harrastuskalapüügil

§ 2. Lubatud püügivahendite piirarv, püügiõiguse tasu ja püügikitsendused Läänemerel

(1) Läänemerel püüdmise korral on sätestatud lisa 2 kohased nakkevõrkude piirarvud ühe

kalendrikuu kohta ja püügiõiguse tasu nakkevõrguga harrastuskalapüügil kuni seitsme

järjestikuse päeva kestel, kuid mitte kauemaks kui püügikitsenduste kehtivusajani või kuni

2027. aasta 31. detsembrini lõikes 2 nimetatud ja lisas 1 esitatud kaardil näidatud piirkondades

maakondade kaupa, kui luba taotletakse vahetult Keskkonnaametist või elektroonilise kanali

kaudu.

2

(2) Kalastuskaarte, mille alusel saab kala püüda õngejadaga 1. märtsist 31. oktoobrini seitsme

järjestikuse päeva kestel, antakse harrastuskalapüügiks järgmisena nimetatud ja lisas 1 esitatud

kaardil näidatud Läänemere piirkondades püüdmise korral järgmiste maakondade kaupa:

1) Harju maakonnas sellises piirkonnas, mis paikneb punktide 59°33.84370'N, 25°49.80865'E

ja 59°49.16337'N, 25°51.68222'E ühendusjoonest lääne pool, ning punktide 59°14.27960'N,

23°43.84582'E ja 59°28.89997'N, 23°31.30005'E ühendusjoonest ida pool;

2) Hiiu maakonnas sellises piirkonnas, mis paikneb punktide 59°17.50003'N, 22°43.99995'E;

58°59.16042'N, 23°02.10169'E; 58°58.94267'N, 23°02.08372'E; 58°57.03455'N,

23°04.98314'E; 58°56.48722'N, 23°07.88797'E; 58°56.29887'N, 23°08.40639'E;

58°48.68239'N, 23°13.74791'E ja 58°42.76944'N, 23°11.63684'E ühendusjoonest lääne pool,

ning punktide 58°42.76944'N, 23°11.63684'E; 58°39.86630'N, 22°27.50617'E ja

58°41.29998'N, 21°36.40005'E ühendusjoonest põhja pool;

3) Ida-Viru maakonnas sellises piirkonnas, mis paikneb punktide 59°26.15364'N,

26°57.66641'E ja 59°37.11199'N, 27°03.20096'E ühendusjoonest ida pool;

4) Lääne maakonnas sellises piirkonnas, mis paikneb punktide 59°14.27960'N, 23°43.84582'E

ja 59°28.89997'N, 23°31.30005'E ühendusjoonest lääne pool, ning punktide 59°17.50003'N,

22°43.99995'E; 58°59.16042'N, 23°02.10169'E; 58°58.94267'N, 23°02.08372'E;

58°57.03455'N, 23°04.98314'E; 58°56.48722'N, 23°07.88797'E; 58°56.29887'N,

23°08.40639'E; 58°48.68239'N, 23°13.74791'E ja 58°42.76944'N, 23°11.63684'E

ühendusjoonest ida pool, ning punktide 58°46.11650'N, 23°45.02466'E; 58°45.90479'N,

23°44.36778'E; 58°45.61010'N, 23°40.99340'E; 58°45.61735'N, 23°39.79881'E;

58°45.02745'N, 23°27.08207'E ja 58°42.76944'N, 23°11.63684'E ühendusjoonest põhja pool;

5) Lääne-Viru maakonnas sellises piirkonnas, mis paikneb punktide 59°33.84370'N,

25°49.80865'E ja 59°49.16337'N, 25°51.68222'E ühendusjoonest ida pool, ning punktide

59°26.15364'N, 26°57.66641'E ja 59°37.11199'N, 27°03.20096'E ühendusjoonest lääne pool;

6) Pärnu maakonnas sellises piirkonnas, mis paikneb punktide 58°46.11650'N, 23°45.02466'E;

58°45.90479'N, 23°44.36778'E; 58°45.61010'N, 23°40.99340'E; 58°45.61735'N,

23°39.79881'E; 58°45.02745'N, 23°27.08207'E ja 58°42.76944'N, 23°11.63684'E

ühendusjoonest lõuna pool, ning punktide 58°42.76944'N, 23°11.63684'E; 58°39.37479'N,

23°24.04736'E; 58°39.36302'N, 23°24.76148'E; 58°38.54687'N, 23°26.58684'E;

58°36.74167'N, 23°28.48583'E; 58°35.63293'N, 23°29.13927'E; 58°03.14834'N,

23°29.61519'E ja 57°53.95001'N, 23°36.06691'E ühendusjoonest ida pool;

7) Saare maakonnas sellises piirkonnas, mis paikneb punktide 58°42.76944'N, 23°11.63684'E;

58°39.86630'N, 22°27.50617'E ja 58°41.29998'N, 21°36.40005'E ühendusjoonest lõuna pool,

ning punktide 58°42.76944'N, 23°11.63684'E; 58°39.37479'N, 23°24.04736'E; 58°39.36302'N,

23°24.76148'E; 58°38.54687'N, 23°26.58684'E; 58°36.74167'N, 23°28.48583'E;

58°35.63293'N, 23°29.13927'E; 58°03.14834'N, 23°29.61519'E ja 57°53.95001'N,

23°36.06691'E ühendusjoonest lääne pool.

(3) Läänemerel väikesaari ümbritseval veealal on püsiasustusega väikesaare püsielanikel 2027.

aastal ühe kalendrikuu kestel harrastuskalapüügil kasutada lubatud nakkevõrkude piirarvud

järgmised:

1) Abrukal – 132;

2) Aegnal – 36;

3) Heinlaiul – 36;

3

4) Kesselaiul – 144;

5) Kihnus – 540;

6) Kräsulil – 36;

7) Kõinastul – 72;

8) Manõjal – 180;

9) Mohnis – 72;

10) Naissaarel – 324;

11) Osmussaarel - 36;

12) Pranglil – 741;

13) Ruhnus – 72;

14) Saarnaki laid - 36

15) Viirelaiul – 36;

16) Vilsandil – 216;

17) Vormsil – 588;

18) Väike-Pakril – 72.

(4) Läänemerel püsiasustusega väikesaari ümbritseval veealal seitsmel järjestikusel päeval kuni

300 konksuga õngejadaga harrastuskalapüügiks antakse kalastuskaarte 1. märtsist

31. oktoobrini järgmiste väikesaarte püsielanikele:

1) Abruka;

2) Aegna;

3) Heinlaid;

4) Kesselaid;

5) Kihnu;

6) Kräsuli;

7) Kõinastu;

8) Manõja;

9) Mohni;

10) Naissaar;

11) Osmussaar;

12) Prangli;

13) Ruhnu;

14) Saarnaki laid;

15) Viirelaid;

16) Vilsandi;

17) Vormsi;

18) Väike-Pakri.

(5) Püügiõiguse tasu nakkevõrguga püügil ühe kalendrikuu kohta, sõltumata püügipäevade

arvust, on lõikes 3 nimetatud piirkondades 9 eurot.

(6) Püügiõiguse tasu õngejadaga püügil seitsme järjestikuse päeva eest, sõltumata

püügipäevade arvust, on lõigetes 2 ja 4 nimetatud piirkondades 4 eurot.

(7) Kalastuskaart kehtib ainult sellel märgitud piirkonnas ning selle eest võetakse tasu iga

lõigetes 2–4 nimetatud piirkonna kohta eraldi.

(8) Angerja harrastuspüük on keelatud.

(9) Pärnu maakonnas on lõike 2 punktis 6 nimetatud ja lisas 1 esitatud kaardil näidatud

piirkonnas keelatud püüda ahvenat 1. maist 15. juunini.

4

(10) Pärnu maakonnas on lõike 2 punktis 6 nimetatud ja lisas 1 esitatud kaardil näidatud

piirkonnas harrastuskalapüügil ja õngepüügil Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2016. a määruse

nr 65 „Kalapüügieeskiri“ § 4 lõike 2 punktides 1–9 nimetatud õngpüünistega ja § 5 lõikes 2

nimetatud allveepüügivahenditega lubatud ühel isikul ühes ööpäevas püüda kuni

10 kilogrammi ahvenat.

(11) Pärnu maakonnas on lõike 2 punktis 6 nimetatud ja lisas 1 esitatud kaardil näidatud

piirkonnas keelatud püüda koha 1. maist 14. maini.

§ 3. Püügikitsendused, lubatud püügivahendite piirarv ja püügiõiguse tasu Peipsi,

Lämmi- ja Pihkva järvel püügi korral

(1) Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püügi korral on sätestatud lisa 3 kohased kaldavõrkude

piirarvud ja püügiõiguse tasu kaldavõrguga harrastuskalapüügil kuni seitsme järjestikuse päeva

kestel ajavahemikul 1. märtsist 31. märtsini ja 1. aprillist 4. maini, kuid mitte kauemaks kui

püügikitsenduste kehtivusajani, kui luba taotletakse vahetult Keskkonnaametist või

elektroonilise kanali kaudu.

(2) Piirissaare püsielanikel on Piirissaart ümbritseval veealal harrastuskalapüügil Peipsi järvel

ja Lämmijärvel 1. märtsist 4. maini kasutada lubatud kaldavõrkude piirarv 125.

(3) Õngejadaga harrastuskalapüügiks antakse kalastuskaarte kuni seitsmeks järjestikuseks

päevaks ajavahemikul 1. märtsist 31. oktoobrini, kuid mitte kauemaks kui püügikitsenduste

kehtivusajani, järgmistes piirkondades püügi korral:

1) Peipsi järvel;

2) Lämmi- ja Pihkva järvel.

(4) Kaldavõrguga jääalune püük on lubatud lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimustel Lämmijärvel

ja Peipsi järve lõunaosas Nina külast (58°36,59'N, 27°12,15'E) lõuna poole jääval järveosal –

kaldast alates kolme kilomeetri laiusel veealal.

(5) Püügiõiguse tasu kaldavõrguga püügil, sõltumata püügipäevade arvust, on lõikes 2

nimetatud piirkonnas 9 eurot.

(6) Püügiõiguse tasu õngejadaga püügil, sõltumata püügipäevade arvust, on lõikes 3 nimetatud

piirkonnas seitsme järjestikuse päeva eest 4 eurot.

(7) Kalastuskaart kehtib ainult sellel märgitud piirkonnas ning selle eest võetakse tasu iga

lõigetes 2 ja 3 nimetatud piirkonna kohta eraldi.

(8) Angerja harrastuspüük on keelatud 15. oktoobrist 31. detsembrini.

§ 4. Lubatud püügivahendite piirarv, püügiõiguse tasu ning püügikitsendused sise- ja

piiriveekogudes, välja arvatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püügi korral

(1) Sise- ja piiriveekogudes püügil on sätestatud lisa 4 kohased nakkevõrkude piirarvud ühe

kalendrikuu kohta ja püügiõiguse tasu nakkevõrguga harrastuskalapüügiks kuni seitsme

järjestikuse päeva kestel, kuid mitte kauemaks kui püügikitsenduste kehtivusajani või kuni

2027. aasta 31. detsembrini, kui luba taotletakse vahetult Keskkonnaametist või elektroonilise

kanali kaudu.

5

(2) Õngejadaga harrastuskalapüügiks antakse kalastuskaarte kuni seitsmeks järjestikuseks

päevaks ajavahemikul 1. märtsist 31. oktoobrini, kuid mitte kauemaks kui püügipiirangute

kehtivusajani, järgmistes siseveekogudes püügi korral:

1) Põlva maakonnas Meelva järvel, Jõksi järvel, Kooraste Suurjärvel, Valgjärvel, Piigandi

järvel, Erastvere järvel, Kiidjärvel, Tilsi Kõrbjärvel, Tilsi Pikkjärvel, Uiakatsi järvel, Mudsina

järvel, Räpina järvel, Põlva järvel, Leevijõe Külajärvel ja Leevaku paisjärvel;

2) Pärnu maakonnas Ermistu järvel ja Kaisma järvel;

3) Saare maakonnas Suurlahel;

4) Tartu maakonnas Pörja Porijärvel ja Väikesel Emajõel;

5) Valga maakonnas Aheru järvel, Nõuni järvel, Tündre järvel, Väikesel Emajõel, Pikre järvel,

Udsu järvel, Virtsjärvel, Koorküla Valgjärvel, Kadastiku järvel, Korijärvel, Juusa järvel,

Inni järvel, Pilkuse järvel ja Karula Pikkjärvel;

6) Viljandi maakonnas Õisu järvel, Ruhijärvel, Kariste järvel, Päidre järvel, Veisjärvel,

Parika järvel (VEE2074900), Mäeküla järvel ja Kuuni järvel;

7) Võru maakonnas Tamula järvel, Hino järvel, Järvepää järvel, Ähijärvel, Pabra järvel, Lõõdla

järvel, Murati järvel, Kirikumäe järvel, Orava järvel, Pulli järvel, Uhtjärvel, Kahrila järvel,

Rõuge Suurjärvel, Rõuge Ratasjärvel, Tsolgo Pikkjärvel, Väimela Mäejärvel, Vaskna järvel,

Õrsava järvel, Palujüri järvel, Kavadi järvel ja Võhandu jõel.

(3) Emajõel kalapüügil on 15. märtsist 30. aprillini keelatud kasutada õngpüünistel konksu,

millel on rohkem kui üks haru.

(4) Pirita jõel Veneküla raudteesillast kuni Lükati sillani on kalapüük harrastuspüügivahendiga

keelatud 20. oktoobrist 30. novembrini.

(5) Pirita jõel Lükati sillast 150 meetrit allavoolu on kalapüük keelatud 1. jaanuarist 31.

detsembrini.

(6) Umbusi jõel on kalapüük keelatud 1. jaanuarist 31. detsembrini.

(7) Vasalemma jõel Munalaskme oja suudmest Vanaveski paisuni on kalapüük keelatud 1.

veebruarist 28. veebruarini ja 1. augustist 31. augustini.

(8) Pärnu maakonnas Pärnu jõe lõigul, mis paikneb punkte 58°24.667'N, 24°39.562'E ja

58°24.765'N, 24°39.519'E ühendavast sirgest allavoolu kuni punkte 58°24.429'N, 24°38.945'E

ja 58°24.423'N, 24°38.834'E ühendava sirgeni, on kalapüük keelatud 1. jaanuarist

31. detsembrini.

(9) Pärnu jõel ja Sauga jõel alal, mis jääb jõe suudmest Sauga sillani, on harrastuskalapüügil ja

õngepüügil õngpüünistega ja allveepüügivahenditega lubatud ühel isikul ühes ööpäevas püüda

kuni kolm koha.

(10) Pärnu jõel alal, mis jääb jõe suudmest Reiu jõe suudmeni, ja Sauga jõel alal, mis jääb jõe

suudmest Sauga sillani, on keelatud püüda koha 1. maist 4. maini ja 11. juunist 15. juulini.

(11) Pärnu jõel alal, mis jääb jõe suudmest Reiu jõe suudmeni, ja Sauga jõel alal, mis jääb jõe

suudmest Sauga sillani, on lubatud ühel isikul ühes ööpäevas püüda kuni 10 kilogrammi

ahvenat, mille pikkus ninamiku tipust kuni sabauime lõpuni on vähemalt 21 sentimeetrit.

(12) Jõgeva ja Tartu maakonna siseveekogudes on harrastuskalapüügil keelatud kasutada

nakkevõrku pikkusega üle 35 meetri.

6

(13) Saare maakonna siseveekogudes on harrastuskalapüügil keelatud kasutada nakkevõrku

silmasuurusega alla 130 millimeetri.

(14) Valga maakonna siseveekogudes on harrastuskalapüügil keelatud kasutada nakkevõrku

silmasuurusega alla 100 millimeetri.

(15) Angerja harrastuspüük on keelatud 15. oktoobrist 31. detsembrini.

(16) Püügiõiguse tasu õngejadaga püügil lõikes 2 nimetatud siseveekogudes ja ajavahemikul,

sõltumata püügipäevade arvust, on seitsme järjestikuse päeva eest 4 eurot.

(17) Kalastuskaart kehtib ainult sellel märgitud piirkonnas ja selle eest võetakse tasu iga

lõikes 2 nimetatud piirkonna kohta eraldi.

3. peatükk

Harrastuskalapüük liivi ja kuuritsaga

§ 5. Püügiõiguse tasu ja püügikitsendused siseveekogudes liivi ja kuuritsaga

harrastuskalapüügil

(1) Harrastuskalapüügiks liivi ja kuuritsaga ajavahemikul 1. juunist 31. augustini antakse

ühepäevase kehtivusega kalastuskaart.

(2) Püügiõiguse tasu liivi ja kuuritsaga harrastuskalapüügil on lõikes 1 nimetatud ajavahemikul

ühe päeva eest 4 eurot.

4. peatükk

Harrastuskalapüük harpuunpüssi ja harpuuniga

§ 6. Püügiõiguse tasu ja püügikitsendused Jõgeva ja Tartu maakonnas harpuunpüssi ja

harpuuniga harrastuskalapüügil

(1) Harpuunpüssi ja harpuuniga harrastuskalapüügiks antakse 24 tunnise kehtivusega

kalastuskaart Jõgeva ja Tartu maakonnas järgmistel järvedel püüdmisel:

1) Kuremaa järv;

2) Saadjärv.

(2) Püügiõiguse tasu harpuunpüssi ja harpuuniga harrastuskalapüügil on 24 tunnise kehtivusega

kalastuskaardi eest 4 eurot.

(3) Harpuunpüssi ja harpuuniga harrastuskalapüügiks antud kalastuskaart kehtib lõikes 1

nimetatud veekogudes püüdmisel eraldi.

§ 7. Püügikitsendus harpuunpüssi ja harpuuniga harrastuskalapüügil

Paide tehisjärvel on allveekalapüük harpuunpüssi ja harpuuniga keelatud.

7

5. peatükk

Lõheliste püük ning kalapüük spinningu ja lendõngega

§ 8. Püügikitsendused lõhe ja meriforelli püügil jõgedel ning kalapüügil spinningu ja

lendõngega, kalastuskaardi alusel lubatud spinningu ja lendõngega püük ning

püügiõiguse tasu

(1) Purtse jõel, Selja jõel, Pirita jõel, Vääna jõel, Loobu jõel ja Pühajõel on lõikes 3 nimetatud

jõelõikudel keelatud püüda lõhet ja meriforelli 20. oktoobrist 30. novembrini.

(2) Pärnu jõestikus on keelatud püüda lõhet ja meriforelli 1. jaanuarist 31. detsembrini.

(3) Jõgedel lõhe ja meriforelli püügil ning jõgedel spinningu ja lendõngega kalapüügil antakse

kalastuskaarte järgmistel jõelõikudel ja ajavahemikel püüdmiseks:

1) Pirita jõel Vaskjala paisust kuni Lükati sillani 1. septembrist 19. oktoobrini ja 1. detsembrist

31. detsembrini;

2) Jägala jõel Linnamäe paisust kuni suudmeni 1. septembrist 30. novembrini;

3) Selja jõel Arkna sillast kuni Rutja-Karepa sillani 1. jaanuarist 19. oktoobrini ja 1. detsembrist

31. detsembrini;

4) Narva jõel Narva raudteesillast kuni Eesti Vabariigi piirimärki nr 646 ja punkti 59º23.200'N,

28º12.243'E ühendava jooneni, mis ulatub Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise

kontrolljooneni, 1. septembrist 30. novembrini;

5) Vääna jõel Vahiküla astangutest kuni suudmeni 1. jaanuarist 19. oktoobrini ja 1. detsembrist

31. detsembrini;

6) Purtse jõel Püssi sillast kuni suudmeni 1. jaanuarist 19. oktoobrini ja 1. detsembrist 31.

detsembrini;

7) Loobu jõel Joaveski hüdroelektrijaama derivatsioonikanali väljavoolust kuni suudmeni

1. jaanuarist 19. oktoobrini ja 1. detsembrist 31. detsembrini;

8) Pühajõel Tallinna−Narva maantee sillast (Voka teeristi lähedal) kuni suudmeni 1. jaanuarist

19. oktoobrini ja 1. detsembrist 31. detsembrini;

9) Vasalemma jõel Munalaskme oja suudmest kuni Vanaveski paisuni 1. märtsist 31. juulini;

10) Valgejõel Joaveski tee sillast kuni Tallinna-Narva maantee sillani 1. märtsist 31. juulini.

(4) Kalastuskaardi alusel püügil on sõltumata lõikes 5 nimetatud ajalisest piirangust

püügiõiguse tasu lõikes 3 nimetatud piirkondades 24 tunni eest 10 eurot.

(5) Lõike 3 punktides 1–8 nimetatud piirkondades on kalapüük spinningu ja lendõngega alates

1. septembrist kuni lubatud püügiaja lõpuni keelatud õhtul kella 19.00st kuni hommikul kella

7.00ni.

(6) Kalastuskaart kalapüügiks spinningu ja lendõngega ning lõhe ja meriforelli püügiks kehtib

lõikes 3 nimetatud veekogudes püügil eraldi.

(7) Lõikes 3 nimetatud jõgedel ja ajavahemikel püügil ei tohi õngpüünistel kasutatavatel

konksudel konksu teraviku ja sääre vaheline kaugus ületada 12 millimeetrit.

(8) Vasalemma jõel Munalaskme oja suudmest kuni Vanaveski paisuni on kalapüük lõike 3

punktis 9 nimetamata püügivahendiga keelatud, välja arvatud jõevähi püük vähimõrra või

vähinataga.

(9) Lõike 3 alusel antud kalastuskaart kehtib lisaks lõhe ja meriforelli püügile ka nende

kalaliikide puhul, mille püük ei ole samal ajavahemikul Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2016. a

8

määruse nr 65 „Kalapüügieeskiri“ § 53 kohaselt keelatud, välja arvatud jõevähi puhul.

§ 9. Püügikitsendused harrastuskalapüügil forellijõgedel

(1) Harrastuskalapüük, välja arvatud püük spinningu ja lendõngega ning jõevähi püük

kalastuskaardi alusel, on Jõgeva, Lääne-Viru ja Järva maakonnas keelatud järgmistel jõgedel ja

jõelõikudel:

1) Esna jõel;

2) Navesti jõel;

3) Neeva kanalis;

4) Norra ojas;

5) Oostriku jõel;

6) Suurpalu peakraavis;

7) Prandi jõel selle lähtest kuni Tori sillani;

8) Preedi jõel;

9) Pärnu jõel Vodja jõe suudmest kuni Reopalu jõe suudmeni;

10) Vodja jõel;

11) Võlingi ehk Võllinge ojas;

12) Onga jõel;

13) Vahu jõel.

(2) Harrastuskalapüük spinningu ja lendõngega on lõikes 1 nimetatud veekogudes lubatud 1.

veebruarist 14. septembrini kalastuskaardi alusel.

(3) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud tingimustel püügil on püügiõiguse tasu 24 tunni eest 3 eurot.

(4) Forellipüügi kalastuskaart kehtib samal ajal kõigis lõikes 1 nimetatud veekogudes püügi

korral.

§ 10. Püügikitsendused lõhepüügil merel

(1) Harrastuskalapüügil merel, sõltumata kasutatavast püügivahendist, on lisas 1 esitatud kaardil näidatud ICESi alarajoonides 29, 28-1 ja 28-2 rasvauimega lõhe püük keelatud ning nimetatud kala juhuslikul püügil tuleb see viivitamata pärast püügivahendi nõudmist vabastada.

(2) Harrastuskalapüügil merel, sõltumata kasutatavast püügivahendist, on lisas 1 esitatud

kaardil näidatud ICESi alarajoonides 29, 28-1 ja 28-2 ühel isikul ühes ööpäevas lubatud püüda

üks lõhe, millel on märgistamise eesmärgil ära lõigatud rasvauim.

6. peatükk

Kalapüük looduskaitsealadel

§ 11. Püügikitsendused ja püügiõiguse tasu harrastuskalapüügil Silma looduskaitsealal

(1) Harrastuskalapüügiks Silma looduskaitsealal 1. juulist 31. oktoobrini antakse elektroonilise

kanali kaudu taotletud ühepäevase kehtivusega kalastuskaarte igaks kalendripäevaks

järgmiselt:

1) Sutlepa merel püüdmiseks – 4 kaarti;

2) Saunja lahel püüdmiseks – 4 kaarti.

(2) Harrastuskalapüügiks Silma looduskaitsealal Sutlepa merel ja Saunja lahel 1. jaanuarist

28. veebruarini ning 1. novembrist 31. detsembrini antakse ühepäevase kehtivusega

9

kalastuskaarte piirarvuta.

(3) Silma looduskaitsealal Sutlepa merel ja Saunja lahel on 1. märtsist 30. juunini kalapüük

keelatud.

(4) Silma looduskaitsealal Sutlepa merel ja Saunja lahel on kalastuskaardi alusel lubatud

püügivahenditeks lihtkäsiõng, käsiõng, spinning, põhjaõng, lendõng ja sikuti.

(5) Harrastuskalapüügil Silma looduskaitsealal on keelatud kasutada lõikes 4 nimetamata

püügivahendit.

(6) Püügiõiguse tasu ühepäevase kehtivusega kalastuskaardi eest lõigetes 1 ja 2 nimetatud

tingimustel on 9 eurot.

(7) Kalastuskaart kehtib ainult sellel märgitud piirkonnas ja selle eest võetakse tasu iga lõikes

1 nimetatud piirkonna kohta eraldi.

§ 12. Püügikitsendused ja püügiõiguse tasu harrastuskalapüügil Matsalu rahvuspargis

(1) Matsalu rahvuspargis, välja arvatud sadamate akvatooriumides, spinningu, põhjaõnge,

lihtkäsiõnge, käsiõnge, lendõnge ja sikutiga harrastuskalapüügiks vahetult Keskkonnaametist

taotletud kalastuskaarte antakse mitte kauemaks kui püügikitsenduste kehtivusajani või kuni

2027. aasta 31. detsembrini järgmiselt:

1) Jõgede sihtkaitsevööndis ja Matsalu piiranguvööndi jõelõikudel 48 tunniks – piirarvuta;

2) Väinamere idapoolses ja Väinamere läänepoolses sihtkaitsevööndis 48 tunniks – piirarvuta;

3) Välislahe ja Salmi sihtkaitsevööndis 48 tunniks − 2 kalastuskaarti ühe kalendrikuu kohta.

(2) Matsalu rahvuspargis, välja arvatud sadamate akvatooriumides, spinningu, põhjaõnge,

lihtkäsiõnge, käsiõnge, lendõnge ja sikutiga harrastuskalapüügiks elektroonilise kanali kaudu

taotletud kalastuskaarte antakse mitte kauemaks kui püügikitsenduste kehtivusajani või kuni

2027. aasta 31. detsembrini järgmiselt:

1) Jõgede sihtkaitsevööndis ja Matsalu piiranguvööndi jõelõikudel 48 tunniks – piirarvuta;

2) Väinamere idapoolses ja Väinamere läänepoolses sihtkaitsevööndis 48 tunniks – piirarvuta;

3) Välislahe ja Salmi sihtkaitsevööndis 48 tunniks − 398 kalastuskaarti ühe kalendrikuu kohta.

(3) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud piirkondades harrastuskalapüügil tuleb arvestada Vabariigi

Valitsuse 17. märtsi 2023. a määruse nr 34 „Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskiri“ § 13 lõike 2

punktides 1, 3 ja 5 ning § 18 lõike 1 punktis 6 kehtestatud ajaliste piirangutega.

(4) Lõigete 1 ja 2 punktides 1, 2 ja 3 nimetatud tingimustel on püügiõiguse tasu 48 tunni eest 4

eurot.

(5) Kalastuskaart kehtib ainult sellel märgitud piirkonnas ning selle eest võetakse tasu iga

lõigetes 1 ja 2 nimetatud piirkonna kohta eraldi.

(6) Harrastuskalapüügil Matsalu rahvuspargis on keelatud kasutada lõigetes 1 ja 2 nimetamata

püügivahendit.

§ 13. Püügikitsendused ja püügiõiguse tasu harrastuskalapüügil Endla looduskaitsealal

(1) Harrastuskalapüügiks Endla looduskaitsealal asuval Endla järvel ja Sinijärvel antakse

24tunnise kehtivusega kalastuskaarte.

10

(2) Endla looduskaitsealal Endla järvel ja Sinijärvel on kalastuskaardi alusel lubatud

püügivahenditeks lihtkäsiõng, käsiõng, spinning, lendõng ja sikuti.

(3) Harrastuskalapüügil Endla looduskaitsealal on keelatud kasutada lõikes 2 nimetamata

püügivahendit.

(4) Endla looduskaitsealal asuval Endla järvel ja Sinijärvel on 1. aprillist 30. juunini kalapüük

keelatud.

(5) Püügiõiguse tasu lõikes 1 nimetatud veekogudes püüdmise korral on 24 tunni eest 5 eurot.

7. peatükk

Kadiskapüük

§ 14. Kadiskapüügi kitsendused harrastuskalapüügil ja püügiõiguse tasu

(1) Kadiskapüügil on ühel isikul ühes veekogus lubatud püüda kuni kahe kadiskaga.

(2) Kadiskapüük on lubatud 21. juulist 30. novembrini.

(3) Kadiskapüügil on püügiõiguse tasu, olenemata püügivahendite arvust, lõikes 4 nimetatud

ühes veekogus püügi korral 48 tunni eest 4 eurot.

(4) Kadiskapüügiks antakse kalastuskaarte 48 tunniks järgmistes piirkondades püügi korral:

1) Harju maakonnas Kahala järvel, Harku järvel, Maardu järvel, Tänavjärvel, Klooga järvel ja

Lohja järvel;

2) Ida-Viru maakonnas Narva veehoidlas, Konsu järvel ja Uljaste järvel;

3) Jõgeva maakonnas Kuremaa järvel, Kaiu järvel, Jõemõisa järvel ja Pikkjärvel (Kaareperes);

4) Lääne-Viru maakonnas Ohepalu järvel;

5) Lääne maakonnas Veskijärvel ja Hindaste järvel;

6) Pärnu maakonnas Ermistu järvel, Tõhela järvel, Lavassaare järvel ja Kaisma järvel;

7) Põlva maakonnas Meelva järvel ja Valgjärvel;

8) Saare maakonnas Suurlahel, Mullutu lahel, Harju lahel, Järise järvel ja Laialepa lahel;

9) Tartu maakonnas Elistvere järvel, Kaiavere järvel, Koosa järvel, Kalli järvel, Soitsjärvel,

Keeri järvel, Lahepera järvel, Leego järvel, Karijärvel, Ahijärvel ja Võngjärvel;

10) Viljandi maakonnas Veisjärvel, Õisu järvel, Viljandi järvel, Ruhijärvel, Mäeküla järvel,

Parika järvel ja Kariste järvel;

11) Võru maakonnas Vagula järvel, Tamula järvel, Hino järvel, Lõõdla järvel, Pabra järvel,

Murati järvel, Pulli järvel ja Kirikumäe järvel.

8. peatükk

Vähipüük

§ 15. Vähipüügivõimalused

(1) Harrastusvähipüügiks Saare maakonna siseveekogudes, välja arvatud lõike 2 punktides 6-

17 nimetatud veekogudes, kasutada lubatud vahetult Keskkonnaametist taotletavate

kalastuskaartide piirarv 2027. aastal on 1.

(2) Harrastusvähipüügiks järgmistes siseveekogudes kasutada lubatud elektroonilise kanali

11

kaudu taotletavate kalastuskaartide piirarv 2027. aastal on järgmine:

1) Saare maakonna siseveekogudes, välja arvatud punktides 6–17 nimetatud veekogudes – 239;

2) Pangodi järvel Tartu maakonnas – 80;

3) Pärnu jõel Järva maakonnas – 40;

4) Reopalu jõel Järva maakonnas – 40;

5) Väinjärvel Järva maakonnas – 20;

6) Möldri jõel (Kiruma peakraav) Saare maakonnas – 40;

7) Kärla jõel Saare maakonnas – 40;

8) Leisi jõel Saare maakonnas – 40;

9) Lõve jõel Saare maakonnas – 40;

10) Oju jõel (Oju peakraav) Saare maakonnas – 40;

11) Punabe jõel Saare maakonnas – 40;

12) Tirtsi jõel Saare maakonnas – 40;

13) Vesiku jõel (Vesiku oja) Saare maakonnas – 40;

14) Võlupe jõel Saare maakonnas – 40;

15) Põduste jõel Saare maakonnas – 20;

16) Laugi jõel (Laugi peakraav) Saare maakonnas – 20;

17) Tõre peakraavis (Tõre jõgi) Saare maakonnas – 20;

18) Aheru järvel Valga maakonnas – 40;

19) Pühajärvel Valga maakonnas – 80;

20) Väike-Emajõel Valga maakonnas – 40;

21) Verijärvel Võru maakonnas – 40.

(3) Lõigetes 1 ja 2 nimetamata maakonnas või veekogus püügi korral antakse kalastuskaarte

piirarvuta, arvestades püügipiiranguid.

§ 16. Harrastuspüügiõiguse tasu vähipüügil

(1) Püügiõiguse tasu vähipüügil ühe kalastuskaardi alusel 24 tunni eest kuni viie vähinata või

vähimõrraga püügil ühes § 15 lõike 1 punktis 1 ja lõike 2 punktis 1 ning lõikes 3 nimetatud

maakonnas ja siseveekogus on 15 eurot.

(2) Püügiõiguse tasu vähipüügil ühe kalastuskaardi alusel 24 tunni eest kuni viie vähinata või

vähimõrraga püügil ühes § 15 lõike 1 punktides 2 ja 3 ning lõike 2 punktides 2–21 nimetatud

siseveekogudes on 20 eurot.

§ 17. Vähipüügi ajutised kitsendused

(1) Hiiu maakonnas on vähipüük keelatud.

(2) Saare maakonnas on vähipüük keelatud Karujärvel, Kuke peakraavis, Kurdla peakraavis,

Riksu ojas ja Riksu lahel.

(3) Harju maakonnas on vähipüük keelatud Mustjõel, Vääna jõel, Loobu jõel ja Urbukse järvel.

(4) Lääne-Viru maakonnas on vähipüük keelatud Loobu jõel.

(5) Pärnu maakonnas on vähipüük keelatud Kasari jõel, Lemmejõel, Loode ojas, Paadrema jõel,

Pärnu jõel, Pärnu vallikraavis, Reiu jõel, Sauga jõel, Treimani jõel, Tuudi jõel, Tõstamaa jõel,

Vanamõisa jõel, Velise jõel ja Vigala jõel.

(6) Lääne maakonnas on vähipüük keelatud Kasari jõel ja Vigala jõel.

12

(7) Rapla maakonnas on vähipüük keelatud Kasari jõel, Velise jõel, Vigala jõel ja Nurtu jõel.

(8) Tartu maakonnas on vähipüük keelatud Ropka paisjärvel ja Ilmatsalu jõel.

(9) Ida-Viru maakonnas on vähipüük keelatud Kurtna Suurjärvel, Konsu ja Vasavere küla

veekogudes, Mustajõel, Metsküla ojas, Narva jõel, Narva veehoidlas, Balti SEJ

väljavoolukanalis, Balti SEJ juurdevoolukanalis ning Eesti SEJ juurdevoolukanalis.

(10) Võru maakonnas on vähipüük keelatud Võhandu jõel.

(11) Põlva maakonnas on vähipüük keelatud Võhandu jõel.

(12) Vähipüük on lõigetes 1–11 nimetamata veekogus ja selle osas lubatud 1. augustist

31. augustini.

(13) Paragrahvi 15 lõigetes 1 ja 2 nimetatud veekogudes püügi korral antakse 2027. aastal igas

maakonnas ühele isikule ainult üks kalastuskaart.

(14) Maakonnas, kus ei ole kehtestatud kalastuskaartide piirarvu, antakse samaks kehtivuse

ajaks ühele isikule ainult üks kalastuskaart.

(15) Vähipüügil on ühel isikul lubatud püüda ühe kalastuskaardi kohta kuni 25 mõõdulist

isendit.

9. peatükk

Lõppsätted

§ 18. Määruse jõustumine

(1) Määrus jõustub 1. detsembril 2026. a.

(2) Määruse §-d 15–17 jõustuvad 1. juulil 2027. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Kõrgmaa

Kantsler

13

Lisa 1 Läänemere ICESi alarajoonid ja püügipiirkonnad maakondade kaupa Eesti Vabariigi

territoriaalvees

Lisa 2 Läänemerel nakkevõrkude piirarvud ühe kalendrikuu kohta ja püügiõiguse tasu

nakkevõrguga harrastuskalapüügiks 2027. aastal kuni seitsme järjestikuse päeva kestel

maakondade kaupa, kui luba taotletakse Keskkonnaametist või elektroonilise kanali

kaudu

Lisa 3 Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaldavõrkude piirarvud ja püügiõiguse tasu

kaldavõrguga harrastuskalapüügiks 2027. aastal ajavahemikul 1. märtsist 31. märtsini

ja 1. aprillist 4. maini kuni seitsme järjestikuse päeva kestel, kui luba taotletakse

Keskkonnaametist või elektroonilise kanali kaudu

Lisa 4 Sise- ja piiriveekogudel nakkevõrkude piirarvud ühe kalendrikuu kohta ja püügiõiguse

tasu nakkevõrguga harrastuskalapüügiks 2027. aastal kuni seitsme järjestikuse päeva

kestel, kui luba taotletakse Keskkonnaametist või elektroonilise kanali kaudu

1

SELETUSKIRI

regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse

tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2027. aastal“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määruse „Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv

harrastuskalapüügil 2027. aastal“ eelnõu (edaspidi määruse eelnõu) on koostatud

kalapüügiseaduse § 11 lõike 2 ning § 29 lõigete 3 ja 7, keskkonnatasude seaduse § 11 lõike 2

punkti 3 ning Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2016. a määruse nr 65 „Kalapüügieeskiri“ § 11, § 51

lõike 5 ja § 52 lõike 2 alusel.

Määruse eelnõu koostamise eesmärk on sätestada 2027. aastaks:

1. kalavarude seisundist, püügikoormusest ja veekogude eripärast lähtuvad täiendavad

harrastuskalapüügi piirangud kalavarude kaitseks;

2. määrata püügiaeg ja piirkonnad, kus harrastuskalapüügil on lubatud kasutada

nakkevõrku, õngejada, kuuritsat, vähinatta, vähimõrda, liivi ja kadiskat;

3. määrata harpuuni ja harpuunpüssiga püügi tingimused Kuremaa järvel ja Saadjärvel

4. määrata spinningu ja lendõngega püügi tingimused lõheliste jõgedes;

5. sätestada kasutada lubatud harrastuspüügivahendid looduskaitsealadel;

6. kehtestada kalastuskaardi alusel harrastuspüügiõiguse tasud 2027. aastaks.

Määruse koostamisel on arvesse võetud neid teadmisi ja ettepanekuid, mille on esitanud

Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut12345 ning Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja

keskkonnainstituut6. Samuti on arvestatud Eesti Maaülikooli uuringu7 ning TURU-UURINGUTE

AS-i uuringu8 tulemusi. Lähtutud on varasematel aastatel kehtinud püügikorraldusest, mida on

ajakohastatud vastavalt kalavarude seisundile, seire- ja püügiandmetele ning praktikas ilmnenud

vajadustele. Võrreldes 2026. aasta püügikorraldusega tehakse 2027. aastaks muudatusi eelkõige

nendes piirkondades ja püügiviisides, kus seda tingib kalavarude kaitse vajadus, püügikoormuse

muutus või senise regulatsiooni täpsustamise vajadus.

1 Eesti riikliku kalandusandmete kogumise programmi täitmine 2025–2027. I lõpparuanne 2025. aasta kohta. Osa: Rannikumere kalad. Tartu

Ülikooli Eesti Mereinstituut. Tartu 2026. https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2026-04/Rannikumere%20kalad%202025.pdf 2 Eesti riikliku kalandusandmete kogumise programmi täitmine 2025-2027. aastal I vahearuanne. Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut. Tartu 2026.

https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2026-

07/Soovitused%20kalavaru%20haldamiseks%20Eesti%20vetes%202027.%20aastaks%20%282026%29.pdf 3 Kutselise ja harrastuspüügi sektorite vahel võimalike vastuolude ja ühishuvide kaardistamine. Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut. Tartu 2016.

https://veebiarhiiv.digar.ee/a/20220715195626mp_/https://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/2016/uuring-2016-kalapuuk-

sektorid.pdf 4 EESTI KALANDUSSEKTORI RIIKLIKU TÖÖKAVA TÄITMINE 2022.-2024. AASTAL. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut

https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2025-03/uuring-2025-akp-rannikumere-kalad-2024.pdf 5 EESTI KALANDUSSEKTORI RIIKLIKU TÖÖKAVA TÄITMINE 2025. 2027. AASTAL. I lõpparuanne 2025 aasta kohta Osa: Lõhe ja meriforell. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut. Tartu 2026. https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2026-

04/Aruanne%20l%C3%B5he%20ja%20meriforell%202025.pdf 6 Võrtsjärve olulisemate töönduslike kalaliikide varude seisundi hindamine 2023. aastal. Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Tartu 2024. https://agri.ee/media/11797/download 7 Kalastiku ja püügivahendite efektiivsuse uuring Eesti väikejärvedes. Eesti Maaülikool. Tartu 2025.

https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2025-02/uuring-2024-v%C3%A4ikej%C3%A4rved-kalastik.pdf 8 Eesti harrastuskalapüügi kvantitatiivuuring 2024. aasta kohta. TURU-UURINGUTE AS. Tallinn 2025.

https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2025-06/uuring-2025-harrastusp%C3%BC%C3%BCk-2024.pdf

2

1.2. Ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja koostas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika

osakonna peaspetsialist Ott Aid ([email protected]). Juriidilise ekspertiisi tegi eelnõule sama

ministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Kadri Tubli ([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Kalapüügiseaduse (edaspidi KPS) § 11 lõike 2 ja § 29 lõike 7 kohaselt on regionaal- ja

põllumajandusministril õigus määrata need piirkonnad, kus kalavarude kaitse eesmärgil

piiratakse kala püüdvate isikute arvu, püügivahendite arvu ja kasutamist, kalapüügi aega või

püütavaid kalaliike, ning need piirkonnad, kus harrastuskalapüügil on lubatud kasutada

nakkevõrku, õngejada, liivi, kuuritsat, vähinatta, vähimõrda ja kadiskat, ning kehtestada selliste

püügivahendite piirarv. Nendes piirkondades annab harrastuskalapüügiõiguse kalastuskaart.

KPSi § 29 reguleerib nakkevõrgu, õngejada, liivi, kuuritsa, vähinata, vähimõrra, kadiska,

spinningu, harpuuni ja harpuunpüssi ning lendõnge kasutamist kalastuskaardi alusel.

Keskkonnatasude seaduse § 11 lõike 2 punkti 3 alusel määrab harrastuskalapüügiõiguse tasu

regionaal- ja põllumajandusminister. Sama paragrahvi lõike 4 punkti 4 kohaselt võib

harrastuskalapüügiõiguse tasu ööpäevas olla 0,06 kuni 13 eurot ning vähinata või vähimõrraga

püügi tasu võib olla ööpäevas 2 kuni 13 eurot ühe püügivahendi kohta. Harrastuskalapüügiõiguse

tasu määramisel lähtutakse kalapüügi ajast ja kohast, püügivahendi püügivõimsusest, kalavaru

olukorrast püügipiirkonnas ning püütava kalaliigi väärtusest.

Keskkonnatasude seaduse kohaselt kasutatakse kalapüügiõiguse tasudest laekuvaid vahendeid

kalavarude kaitseks ja arendamiseks ning need suunatakse Keskkonnainvesteeringute Keskuse

kaudu tagasi harrastuskalapüügi sektori arendamisse ja kalavarude kaitsesse.

KPSi § 26 lõike 3 kohaselt on kalastuskaart elektrooniline dokument teadus- ja

harrastuskalapüügi andmekogus. Kalastuskaardi annab Keskkonnaamet. KPSi § 29 lõike 7

kohaselt määrab regionaal- ja põllumajandusminister juhul, kui püügivõimaluste piiramiseks on

kehtestatud väljastatavate lubade piirarv, elektroonilise kanali kaudu ja otse Keskkonnaametile

esitatud taotluste alusel antavate lubade puhul eraldi piirarvud, et tagada kalastuskaarti taotlevate

isikute võrdne kohtlemine (et anda võimalus ka neile, kel puudub võimalus elektroonilist taotlust

esitada).

Sama paragrahvi lõike 8 kohaselt on piirarvude jaotuse aluseks võetud piirarvu kehtestamise

aastale eelnenud aasta elektroonilise kanali kaudu ja otse Keskkonnaametile laekunud taotluste

vaheline suhe. Kalastuskaartide soetamisel eelistatakse selgelt elektroonilist kanalit ning vahetult

Keskkonnaametile esitatud taotluste arv väheneb aasta-aastalt. Sellest tulenevalt väheneb ka

piirarvuga kalastuskaartidest vahetult Keskkonnaameti kaudu väljastatav osa. 2027. aastaks

kujunevad piirarvud nimetatud suhte alusel järgmiselt: 0,4% kalastuskaarte antakse otse

Keskkonnaametile esitatud taotluste ja 99,6% elektroonilise kanali kaudu esitatud taotluste alusel.

Piirarvuta kalastuskaarte, näiteks lõhejõgedel püügiks või jõevähipüügiks veekogudes, kus

kalastuskaartide piirarvu ei ole kehtestatud, väljastatakse jätkuvalt kalastajatele vahetult

Keskkonnaametist.

Järgnevalt analüüsitakse eelnõu sätteid, võrreldes seda keskkonnaministri 24. novembri 2025. a

määrusega nr 90 „Ajutised püügikitsendused, harrastuspüügiõiguse tasu ja püügivahendite

piirarv harrastuskalapüügil 2026. aastal“ (edaspidi määrus nr 90).

Paragrahvis 1 sätestatakse määruse reguleerimisala.

3

Võrreldes määrusega nr 90 ei ole selles paragrahvis muudatusi tehtud.

Paragrahvis 2 sätestatakse püügivõimaluste piirarvud ja piirangud ning püügiõiguse tasud

Läänemerel püüdmise korral.

Kalastuskaartide tasu kalapüügiks nakkevõrkudega kehtestatakse sarnaselt määrusega nr 90.

Püügiõiguse tasu koos vastava püügivõimalusega on esitatud määruse lisas 2. Nii on võimalik

kalastajatel, kes soovivad tutvuda nakkevõrgu püügivõimalustega, saada kohe teada ka

kalastuskaardi tasu. Lisas 2 viiakse vahetult Keskkonnaametile esitatud taotluste ja elektroonilise

kanali kaudu väljastatavate kalastuskaartide piirarvud vastavusse 2027. aastaks kujunenud

jaotusega 0,4% ja 99,6%.

Püsiasustusega väikesaarte elanikel on endiselt võimalik endale määruse alusel soodsamatel

tingimustel soetada kalastuskaarte.

Vabariigi Valitsuse 20. jaanuari 2022. a määruse nr 10 „Väikesaarte nimistu“ muudatusega, mis

jõustus 20. jaanuaril 2026. aastal, lisandus väikesaarte nimistusse Saarnaki laid. Saarnaki laiule

eraldati nakkevõrguga püügi võimalused samas maakonnas asuvalt Viirelaiu püügivõimalustest.

Kalastuskaartide arv on seatud selliselt, et mõlemal väikesaarel saab vähemalt üks isik igas kuus

välja võtta maksimaalse arvu nakkevõrgu kalastuskaarte. Viirelaiu püügivõimalusi selline

muudatus ei mõjuta, sest Viirelaiu püügivõimalusi ei ole viimasel kahel aastal välja võetud.

Võrreldes määrusega nr 90 kaotatakse Pärnu lahe kohavaru kaitseks eelmisel aastal ajutiselt

kehtestatud vedeli kasutamise keeld. Teadlased jätkasid 2026. aastal katsepüüke ja püügile

järgnenud sumbakatseid, mille eesmärk oli koguda täiendavaid andmeid alamõõduliste kalade

vabastamisjärgse ellujäämuse kohta. Katsed kinnitasid varasemaid tulemusi, mille kohaselt on

vedeliga püütud ja konksuvigastuse saanud kohade vabastamisjärgne suremus väga väike.

Kahe aasta jooksul kogutud andmete põhjal jõuti järeldusele, et kohavaru kaitseks ei ole

põhjendatud jätkata vedeli kasutamise piiramist Pärnu lahes. Katsepüüke ja sumbakatseid

korratakse Pärnu lahel ka 2027. aasta suvel, et koguda täiendavaid andmeid seniste tulemuste

kinnitamiseks ning hinnata jätkuvalt püügiviisi võimalikku mõju kohavarule.

Lõikega 8 sätestatud angerja harrastuspüügi keeld Läänemerel jätkub. Angerjavaru kaitse vajadus

ei ole võrreldes varasemate aastatega muutunud. Harrastuspüügi keelu järjepidev rakendamine

on vajalik angerja püügisuremuse vähendamiseks ja varu taastumise toetamiseks. Samasisuline

harrastuspüügi keeld on sisaldunud ka Euroopa Liidu iga-aastastes püügivõimalusi kehtestavates

määrustes. Arvestades angerjavaru jätkuvat kaitsevajadust, säilitatakse Läänemerel angerja

harrastuspüügi keeld ka 2027. aastal.

Lõigetega 9 ja 10 jätkatakse ka 2027. aastal 2026. aasta suvel kehtestatud täiendavate

kaitsemeetmete rakendamist. Ahvenavaru seisund Pärnu lahe piirkonnas on olnud pikemat aega

halb ning kaitsemeetmetega on vajalik jätkata seni, kuni varu seisund on paranenud tasemele, mis

võimaldub varul jätkusuutlikult taastuda.

Lõikega 9 säilitatakse Pärnu maakonna merealal ahvena püügikeeld 1. maist 15. juunini,

eesmärgiga vähendada püügisurvet ahvena kudemisperioodil.

Lõikega 10 säilitatakse Pärnu maakonna merealal harrastus- ja õngepüügil ahvena ööpäevane

piirkogus 10 kilogrammi ühe isiku kohta. Kalapüügieeskirjas sätestatud 15 kilogrammi suurusest

üldisest piirkogusest rangema piirangu säilitamine on vajalik püügikoormuse vähendamiseks ja

Pärnu piirkonna ahvenavaru taastumise toetamiseks.

Lõikega 11 säilitatakse jätkuvalt halva kohavaru seisundi tõttu Pärnu maakonna merealal koha

4

täiendav püügikeeld 1. maist 14. maini, mis koos kalapüügieeskirjas sätestatud keeluajaga

moodustab katkematu püügikeeluaja 1. maist kuni 15. juulini.

Paragrahvis 3 sätestatakse püügivõimaluste piirarvud ja piirangud ning püügiõiguse tasud

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püüdmise korral.

Määruses on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaldavõrkudega püügiperiood jagatud

püügikoormuse tasakaalustamise eesmärgil kahte ossa, nagu see oli jaotatud ka eelmisel aastal.

Esimene periood kestab 1. märtsist kuni 31. märtsini ja teine 1. aprillist kuni 4. maini.

Püügivahendite piirarv perioodi kohta jääb samaks, samuti jätkatakse sama kalastuskaartide

väljastamise korraldusega nagu 2026. aastalgi, mil kalastuskaarte jagati seitsme päeva kaupa.

Lisas 3 viiakse vahetult Keskkonnaametile esitatud taotluste ja elektroonilise kanali kaudu

väljastatavate kalastuskaartide piirarvud vastavusse 2027. aastaks kujunenud jaotusega 0,4% ja

99,6%.

Lõikega 2 säilitatakse Piirissaare püsielanikele senine kaldavõrkude piirarv, milleks on 125 võrku

perioodi kohta.

Lõigetes 3 ja 6 sätestatakse veealade kaupa piirarvuvabad seitsmepäevased õngejadaga

püügivõimalused sarnaselt eelmise aastaga 1. märtsist kuni 31. oktoobrini.

Lõikega 4 säilitatakse laiendatud püügivõimalused kaldavõrgu jääalusele püügile.

Kalapüügieeskirja (edaspidi KPE) § 6 lõike 3 punkti 1 kohaselt on kaldavõrku lubatud kasutada

Peipsi järves kuni 1 kilomeetri ja Lämmi- ja Pihkva järves kuni 500 meetri kaugusel kaldast.

Lõikega 4 laiendatakse jääalusel püügil kaldavõrgu kasutamise ala Lämmijärvel ning Peipsi järve

lõunaosas Nina külast lõuna pool kuni 3 kilomeetri kaugusele kaldast. Erisus võimaldab paremini

kasutada heas seisus särjevaru kevadisel püügiperioodil. KPE § 11 annab valdkonna eest

vastutavale ministrile volituse kehtestada vajadusel rahvusvahelisest lepingust tulenevaid ajutisi

või korduvaid muudatusi kalapüüginõuetes sise- ja piiriveekogudes püüdmisel. Peipsi, Lämmi-

ja Pihkva järve kalavaru majandatakse koostöös Vene Föderatsiooniga. Kaldavõrkude püügiala

laiendamine on riikidevaheliste läbirääkimiste tulemusel kokku lepitud Eesti Vabariigi ja Vene

Föderatsiooni vahelise kalapüügikomisjoni otsusega.

Lõikega 8 säilitatakse Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel angerja harrastuspüügi keeld 15.

oktoobrist 31. detsembrini. Angerjavaru on jätkuvalt halvas seisundis ning liigi kaitseks on

oluline vähendada püügisuremust ja tagada võimalikult soodsad tingimused angerja rändeks.

Võrtsjärve asustatud angerjad võivad teadlaste andmete põhjal teatud määral Emajõe, Peipsi järve

ja Narva jõe kaudu liikuda Läänemerre. Piirangu säilitamise eesmärk on kaitsta võimalikke

rändavaid isendeid ning toetada nende jõudmist merre ja seeläbi angerjavaru taastumist.

Paragrahvis 4 sätestatakse püügivõimaluste piirarvud ja piirangud ning püügiõiguse tasud sise-

ja piiriveekogudes püüdmise korral, välja arvatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel.

Lõikes 1 määratakse sise- ja piiriveekogudes nakkevõrguga harrastuskalapüügil nakkevõrkude

piirarvud ühe kalendrikuu kohta ja püügiõiguse tasu. Konkreetsed piirarvud veekogude kaupa ja

tasud on toodud lisas 4. Lisas 4 viiakse vahetult Keskkonnaametile esitatud taotluste ja

elektroonilise kanali kaudu väljastatavate kalastuskaartide piirarvud vastavusse 2027. aastaks

kujunenud jaotusega 0,4% ja 99,6%.

Lõikes 2 sätestatakse võimalused õngejadaga harrastuskalapüügiks. Muudatusi veekogude ja

püügiaja osas võrreldes määrusega nr 90 ei tehta.

Lõigetega 4 ja 5 säilitatakse senised täiendavad piirangud Pirita jõel.

Kalaloenduriga tööd on jätkuvalt planeeritud Lükati sillas allavoolu jäävale lõigule ka 2027 aastal

5

ja selleks, et kala saaks ilma suuremate häiringuteta läbi loenduri ülesvoolu ujuda, on vajalik

loenduri lähedal (peamiselt allavoolu jääval alal) kalapüüki keelata. Loenduri eesmärk on anda

olulist teavet seda läbivate kalade kohta, mitte hõlbustada kalastajatel kala kättesaamist.

Lõikega 6 seatud aastaringne kalapüügikeeld Umbusi jõel jääb kehtima. 2022. aasta juulis tekkis

jões reostus, mille käigus imbus jõkke silomahl, mis omakorda põhjustas toitainete suure

sisalduse tõttu hapnikupuuduse. Selle tagajärjel hukkus veekogus väga suur hulk kalu, mistõttu

on mõistlik selles jões säilitada mõneks ajaks üldine püügirahu, et jõe kalanduspotentsiaal uuesti

taastuks. Kalapüügikeeldu Umbusi jõel on plaanis hoida seni, kuni kalavaru seis on piisavalt hea,

et kalapüüki taas lubada.

Erinevalt määrusest 90 tühistatakse Esna jõe lähte ja Sargvere peakraavi vahelisel lõigul kehtinud

aastaringne kalapüügikeeld. Tegemist on populaarse jõeforelli püügijõega, kus liigi arvukus on

püsinud stabiilselt vähemalt rahuldaval tasemel, mistõttu ei ole aastaringne püügikeeld enam

põhjendatud.

Lõikes 7 sätestatud Vasalemma jõe püügikorraldus jääb samaks nagu määruses nr 90. Pärast

Vanaveski paisu lammutamist on kaladele tagatud parem liikumine jõe eri osade vahel. Pikem

püügikeeluaeg on vajalik, et võimaldada kaladel võimalikult vähese püügist tuleneva häiringuga

liikuda nii ülesvoolu kui ka pärast kudemist tagasi allavoolu.

Teadlaste hinnangul tuleks Munalaskme oja suudmest kuni Vanaveski paisuni ulatuv jõelõik

kalapüügiks täielikult sulgeda. Kuna tegemist on ulatusliku jõelõiguga ning lõhele ja meriforellile

sobivaid kudemis- ja elupaiku leidub ka Vasalemma jõe aastaringse kalapüügikeeluga aladel, ei

peeta kogu lõigu aastaringset sulgemist siiski põhjendatuks. Lõhe ja meriforelli aktiivsem

liikumine jõkke ning pärast kudemist tagasi allavoolu toimub eelkõige sügis-talvisel perioodil.

Muul ajal on püügist tulenev häiring väiksem. Seetõttu säilitatakse senine püügikorraldus, millega

tagatakse lõhele ja meriforellile vajalik kaitse nende peamisel rändeperioodil.

Piirang ei kehti vähipüügil vähimõrra ja vähinataga. Vähipüüki võimaldatakse seal eeskätt

seetõttu, et püüda on lubatud ainult jõevähki ning püünistesse sattunud väikesed forellid on

võimalik elusalt vabastada.

Lõikega 8 säilitatakse püügipiirang Sindi tehiskärestikul. Sindi kärestiku näol on tegemist

esimese kärestikulise jõelõiguga Pärnu jões ning teadlaste seire näitab, et paljud kärestikulist jõe

osa kudemiseks kasutavad kalad koevad just sellel alal. Teadlaste teostatud katsepüügid näitavad,

et arvukalt koguneb kärestikule siirdesiig, mille varu taastumiseks on riik viimastel aastatel palju

panustanud läbi asustamise. Selleks, et kalad saaksid võimalikult väikese häiringuga kudeda, on

keelu säilitamine sellisel lõigul vajalik (vt joonis 1).

6

Lõikega 9 säilitatakse Pärnu jõel ja Sauga jõel alal, mis jääb jõe suudmest Sauga sillani kitsendus,

mis ei luba kalastajatel püüda rohkem, kui kolm koha ühe isiku kohta ööpäevas. Viimastel aastatel

on harrastuskalastajate püügisurve kohale oluliselt kasvanud. Selle on tinginud eelkõige huvi liigi

vastu, kuid kindlasti on seda mõjutanud ka kaasaegsemate tehniliste seadmete kasutuselevõtt

kalapüügis. Teadlaste hinnangul vajab koha praegu kõige rohkem kaitset Pärnu jões ja sellest

tulenevalt on Eesti riikliku kalandusandmete kogumise programmi aruandes tehtud ettepanek

„arvestades harrastuspüügi koormuse kasvu Pärnu jõe alamjooksul ja võimalikku mõju kehvas

seisus Liivi lahe koha kudekarjale, tuleks kaaluda paevase püügilimiidi ajutist vähendamist viielt

kalalt kolmele“. Selleks, et tagada jätkusuutlik varu kasutamine Pärnu jõel, jääb ka 2027. aastal

koha väljapüügi limiidiks kolm isendit ööpäevas.

Lõigetega 10 ja 11 jätkatakse 2026. aastal kehtestatud täiendavate kaitsemeetmete rakendamist

Pärnu jõel suudmest kuni Reiu jõe suudmeni ning Sauga jõel suudmest kuni Sauga sillani.

Nimetatud piirkonnas säilitatakse koha täiendav püügikeeld 1. maist 4. maini ja 11. juunist 15.

juulini. Koos kalapüügieeskirjas sätestatud kohapüügi keeluajaga moodustab see katkematu

püügikeeluaja 1. maist kuni 15. juulini. Pikendatud keeluaeg tagab kohale parema kaitse

kudemisperioodil piirkonnas, kus paikneb oluline osa kaitset vajavast kohavarust ja kuhu

koondub ka suurem püügisurve.

Samuti säilitatakse ahvena ööpäevane piirkogus 10 kilogrammi ühe isiku kohta ning Pärnu jõe

alamjooksul ahvena alammõõt 21 sentimeetrit. Meetmed on vajalikud, kuna Pärnu lahe ahven

liigub ka jõgede alamjooksudele ning tegemist on sama täiendavat kaitset vajava varuga.

Alammõõdu rakendamine suurendab tõenäosust, et kala jõuab enne väljapüüdmist vähemalt ühe

korra kudeda, toetades seeläbi varu taastumist. Kuna lõigetes 10 ja 11 sätestatud piirangud

kehtestati 2026. aasta suvel, rakendati neid alates 1. juulist. 2027. aastal jätkatakse piirangutega

aastaringselt.

Joonis 1. Sindi kärestiku piiranguala Pärnu jões.

7

Rohkem muudatusi §-s 4 võrreldes määrusega nr 90 ei tehta.

Paragrahvis 5 sätestatakse harrastuskalapüügi võimalused ja kitsendused liivi ja kuuritsaga

püügi korral.

Võrreldes määrusega nr 90 muudatusi ei tehta.

Paragrahvides 6 ja 7 sätestatakse harrastuskalapüügiõiguse tasu harpuunpüssi ja harpuuniga

püügi korral ning püügikitsendused Jõgeva ja Tartu maakonnas. Samuti määratakse kitsendused

nende püügivahenditega püüdmisel Paide tehisjärvel.

Kuna Kuremaa järve ja Saadjärve on asustatud angerjat, on kalastuskaardi olemasolu vajalik, et

osaliselt katta riigile asustamisega tehtud kulutusi. Nii nagu 2026. aastal, saab ka järgmisel aastal

Kuremaa järvel ja Saadjärvel harpuuni ja harpuunpüssiga kalapüügiks soetada kalastuskaarte.

Paragrahvis 8 sätestatakse kitsendused jõgedel lõhe ja meriforelli püügil ning kalapüügil

spinningu ja lendõngega ning kalastuskaardi alusel lubatud spinningu ja lendõngega püük ja

harrastuskalapüügiõiguse tasu.

Lõikes 1 sätestatakse kuderahu periood, mil ei anta kalastuskaarte lõhe ja meriforelli püügiks

enamikus veekogudes ja nende lõikudel, välja arvatud Jägala jõel ja Narva jõel. Jägala ja Narva

jõel ei ole kudeaegne püügirahu asjakohane, sest nendel jõgedel ei toimu käesoleval ajal

looduslikku paljunemist. Võrreldes määrusega nr 90 ei tehta kuderahu perioodis muudatusi. ning

see jääb võrreldes 2026. aastaga samaks.

Lõikes 2 sätestatakse püügikeeld lõhe ja meriforelli puhul Pärnu jõestikus. Pärast Sindi paisu

eemaldamist on tagatud rändetee paljudele kalaliikidele, kelle hulka kuuluvad ka lõhe ja

meriforell. Nende kalaliikide eduka kudemise tagamiseks ja populatsioonide taastumiseks on

keelu seadmine põhjendatud. Riik teeb Pärnu jõe siirdekalade populatsioonide taastamiseks suuri

kulutusi seoses paisude likvideerimisega, asustades populatsiooni taastamiseks jõkke kalu. Et

need pingutused oleksid tõhusad, on vaja Pärnu jõestikus keelata lõhe ja meriforelli püük, kuniks

looduslik taastootmine on jõudnud sellisele tasemele, kus nende liikide püük ei ole enam

populatsioonide taastumise seisukohast liialt koormav.

Lõikega 3 sätestatakse jõelõigud ja ajavahemikud, kus lõhe ja meriforelli ning spinningu ja

lendõngega püügiks antakse kalastuskaarte. Senine püügikorraldus säilitatakse ning uue

püügivõimalusena lisatakse punktiga 10 Valgejõgi.

Valgejõel avatakse Joaveski tee sillast ülesvoolu jääval jõelõigul 1. märtsist 31. juulini võimalus

püügiks kalastuskaardi alusel spinningu ja lendõngega. Püügivõimaluse korraldus seatakse

sarnaseks Vasalemma jõel kehtiva korraldusega. Täpsemalt on püügiala ulatus Nõmmeveski

joastikust ülesvoolu jäävast Joaveski tee sillast kuni Tallinna-Narva maantee sillani. Muudatuse

eesmärk on võimaldada harrastuskalastajatel kasutada Valgejõe heas seisundis jõeforellivaru,

säilitades samal ajal lõhe kaitseks vajalikud piirangud.

Valgejõe lõheasurkonna seisund on jätkuvalt halb ning lõhetähnikute asustustihedus madal.

Seireandmed näitavad samas, et lõhe esinemine on koondunud eelkõige Nõmmeveski joast

allavoolu jäävatele aladele. Pärast Kotka paisu likvideerimist 2016. aastal on lõhe ülesvoolu

asuvate koelmualade kasutuselevõtt olnud aeglane. Nõmmeveski joast ülesvoolu asuvast

Liivapaljandi seirepunktist saadi looduslikust kudemisest pärit lõhetähnikuid esimest korda 2021.

aastal, kuid aastatel 2023–2025 tabati looduslikku päritolu lõhetähnikuid üksnes Nõmmeveski

joast allavoolu paiknevates seirepunktides. Seetõttu säilitatakse lõhe peamiste kudemis- ja

noorjärkude kasvualade kaitseks Nõmmeveski joast allavoolu senine püügipiirang.

8

Forelli seisund on Nõmmeveski piirkonnas ja sellest ülesvoolu seevastu hea. Pärast Kotka paisu

likvideerimist on forelli arvukus Valgejõe ülesvoolu jäävatel aladel suurenenud ning alates 2018.

aastast on Nõmmeveski piirkonnas ja sellest ülesvoolu paiknevates seirepunktides registreeritud

forelli noorjärkude kõrgeid asustustihedusi. Aastatel 2022–2024 on mitmes Nõmmeveski

piirkonnas või sellest ülesvoolu paiknevas seirepunktis forelli noorjärkude asustustihedus

ulatunud korduvalt hinnanguliselt 100%-ni jõe taastootmispotentsiaalist. Seireandmed

võimaldavad seega eristada jõeosa, kus lõhe esinemine on vähene, kuid jõeforelli varu seisund

võimaldab piiratud harrastuspüüki.

Valgejõgi on olnud harrastuskalastajate seas traditsiooniliselt populaarne lõheliste püügijõgi.

Varem võimaldati seal kalastuskaardi alusel lõhepüüki alamjooksul ning jõeforelli püüki Kotka

paisust ülesvoolu. Pärast Kotka paisu likvideerimist ja lõhelistele sobivate elupaikade laienemist

laiendati ka püügikeeluala ning lõhevaru halvenemise tõttu suleti hiljem kalastuskaardiga püük

Valgejõel täielikult.

Arvestades praeguseks kujunenud olukorda, kus lõhe seisund on eelkõige Nõmmeveski joast

allavoolu jäävatel aladel jätkuvalt kesine, kuid jõeforelli seisund Nõmmeveskist ülesvoolu on hea,

on põhjendatud avada viimasel alal piiratud püügivõimalus, mis on suunatud eelkõige jõeforelli

püügile. Püüki võimaldatakse kalastuskaardi alusel spinningu ja lendõngega ning püügiperiood

määratakse sarnaselt Vasalemma jõel kehtiva korraldusega 1. märtsist 31. juulini. Valitud

püügiperiood võimaldab kasutada heas seisundis jõeforellivaru ajal, mil püügiga kaasnev häiring

lõhe kudemisele ja taastootmisele on võimalikult väike.

Kudeva kala kaitseks jääb kehtima lõikes 5 sätestatud piirang, mille kohaselt ei ole lubatud kala

püüda õhtul kella 19-st hommikul kella 7-ni. Piirangu seadmise vajadus põhineb eelkõige sellel,

et seda kala, kes liigub öisel ajal kudemispaika, võimalikult vähe häiritaks. Lisaks on praktika

näidanud, et paljud kalastajad eelistavad püüda just öisel ajal, kasutades väga võimsaid

taskulampe, et näha, kus kala täpselt paikneb. Selline tegutsemisviis muudab kala kättesaamise

oluliselt lihtsamaks, aga ei liigitu enam kindlasti harrastuskalapüügi kategooriasse.

Säilitatakse Vasalemma jõe alal, mis jääb Munalaskme oja suudmest kuni Vanaveski paisuni

(paisu kehast alles jäänud ehituslike osadeni) kalastajatele kalastuskaardi kohustus.

Lõikega 8 keelatakse Vasalemma jõe alal, mis jääb Munalaskme oja suudmest kuni Vanaveski

paisuni kalapüük muude püügivahenditega kui spinning ja lendõng, välja arvatud vähipüük

vähimõrra või vähinataga. Meie andmetel ei ole Vasalemma jõgi väga populaarne

vähipüügiveekogu ning selle tõttu on augustikuus ülesvoolu liikuva lõhe või meriforelli häirimine

vähipüüdjate poolt väga minimaalne. Vähipüügivahenditesse sattunud forelli või lõhe noorjärke

on võimalik püüdjatel ilma suurema häirimiseta vabastada.

Muud kalapüügieeskirja järgi lubatud püügivahendid on keelatud, et hoida ära näiteks õngepüügi

käigus konksu otsa jäävaid forelli või lõhe noorjärkude vigastusi.

Paragrahvis 9 sätestatakse püügikitsendused harrastuskalapüügil forellijõgedel Jõgeva, Lääne-

Viru ja Järva maakonnas.

Esna jõe osas ei täpsustata enam kalastuskaardi andmise piirkonda. Kui varem andis kalastuskaart

õiguse püüda Esna jõe suudmest kuni Sargvere peakraavi suudmeni siis enam seda eraldi välja

toodud ei ole.

Võrreldes määrusega nr 90 rohkem muudatusi ei tehta.

Paragrahviga 10 sätestatakse püügikitsendused lõhepüügil merel.

Võrreldes määrusega nr 90 muudatusi ei tehta. Euroopa Liidu iga-aastaste Läänemere

9

püügivõimalusi kehtestavate määrustega on viimastel aastatel järjepidevalt piiratud lõhe

harrastuspüüki Läänemere ICES alarajoonides 22–31. Nõukogu määruse (EL) 2025/2454,

millega määratakse 2026. aastaks kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade

püügi võimalused ning muudetakse määrust (EL) 2025/202 teatavate püügivõimaluste kohta

teistes vetes, artikli 11 kohaselt on nimetatud alarajoonides lõhe harrastuspüük üldjuhul keelatud.

Erandina on lubatud ühel harrastuskalastajal püüda ja endale jätta üks rasvauimeta lõhe päevas,

mille järel tuleb lõhepüük selleks päevaks lõpetada.

Samasisuline piirang on sisaldunud ka varasemate aastate Läänemere püügivõimalusi

kehtestavates Euroopa Liidu määrustes. Piirangu eesmärk on vähendada loodusliku päritoluga

lõhe püügisuremust, võimaldades samal ajal piiratud ulatuses püüda asustatud päritolu ja

eemaldatud rasvauimega lõhet.

Kuna Euroopa Liidu 2027. aasta Läänemere püügivõimalusi kehtestav määrus ei ole käesolevaks

hetkeks veel vastu võetud, lähtutakse järgmise aasta siseriikliku püügikorralduse kehtestamisel

senisest Euroopa Liidu regulatsioonist ja piirangu järjepideva rakendamise vajadusest.

Paragrahvides 11 – 13 sätestatakse kalapüügivõimalused Silma ja Endla looduskaitsealal ning

Matsalu rahvuspargis.

Võrreldes määrusega nr 90 muudetakse Välislahe ja Salmi sihtkaitsevööndis senist

kalastuskaartide väljastamise korraldust. Senise seitsmeks järjestikuseks päevaks väljastatava

kalastuskaardi asemel väljastatakse kalastuskaart 48 tunniks ning ühe kalendrikuu kohta

väljastatavate kalastuskaartide piirarvu suurendatakse 240-lt 400-le. Muudatusega ühtlustatakse

püügikorraldust teiste Matsalu kaitsealal kalastuskaardi alusel kasutatavate püügivõimalustega.

Senine 240 kalastuskaardi kuupiirang ei ole viimaste aastate tegelikku nõudlust arvestades

püügivõimalust piiranud. 2025. aastal oli suurim nõudlus septembris, mil soetati 134

kalastuskaarti ehk ligikaudu 56% kuupiirangust. 2026. aastal on kaartide kasutamine olnud veel

tagasihoidlikum ning suurim nõudlus oli augustis, mil soetati 84 kalastuskaarti ehk 35% kehtivast

piirarvust. Samas soetatakse osa kalastuskaarte jätkuvalt pikalt ette kartuses, et püügivõimalusi

hiljem ei jätku. Näiteks 2025. aasta püügivõimaluste müüki tulekul osteti 64 korral kalastuskaart

ette. Seega ei täida senine piirarv praktikas enam püügikoormust piiravat eesmärki, kuid võib

ajendada kalastajaid püügivõimalusi põhjendamatult vara reserveerima.

Piirarvu suurendamine 400 kalastuskaardini kuus vähendab vajadust kalastuskaarte pikalt ette

soetada ning annab kalastajatele suurema paindlikkuse valida püügiks sobiv aeg. Samal ajal

lühendatakse ühe kalastuskaardi kehtivusaega seitsmelt päevalt 48 tunnile. Seetõttu ei suurenda

suurem kaartide piirarv võimalikku püügikoormust. Senine korraldus võimaldas 240

seitsmepäevase kalastuskaardiga teoreetiliselt kuni 1680 püügipäeva kuus, uus korraldus

võimaldab 400 48-tunnise kalastuskaardiga kuni 800 püügipäeva kuus.

Koos kalastuskaardi kehtivusaja muutmisega muudetakse ka püügiõiguse tasu. Senise

seitsmepäevase kalastuskaardi 7-eurose tasu asemel kehtestatakse 48-tunnise kalastuskaardi

tasuks 4 eurot, ühtlustades sellega Matsalu rahvuspargis kalastuskaartide andmise tingimusi.

Paragrahvis 14 sätestatakse kadiskapüügi kitsendused harrastuskalapüügi korral ja püügiõiguse

tasu. Võrreldes määrusega nr 90 kalapüügikorralduses muudatusi ei tehta.

Kadiska puhul on tegemist püügivahendiga, mis mõjutab veekeskkonda väga vähe, mistõttu

lubatakse ühe kalastuskaardi alusel asetada püügile kuni 2 kadiskat.

Paragrahvides 15  17 sätestatakse vähipüügivõimalused 2027. aastaks.

Paragrahvis 15 sätestatakse vähipüügil kasutada lubatud püügivahendite piirarvud 2027. aastal.

10

Eraldi lõigetes sätestatakse piirarvud Keskkonnaameti kaudu ja elektroonilise kanali kaudu

taotletavate kalastuskaartide kohta.

KPS § 29 lõike 8 kohaselt määratakse elektroonilise kanali kaudu ja vahetult Keskkonnaametile

esitatud taotluste alusel antavate kalastuskaartide piirarvud lähtudes eelmisel aastal elektroonilise

kanali kaudu ja vahetult Keskkonnaametile esitatud taotluste arvude suhtest. Seni on suhtarv

(eelmisel perioodil 0,0055) ümardatud ülespoole 0,01-ni ehk 1%-ni. 2025. aastal langes suhtarv

aga 0,004 ehk 0,4%-ni. Sellest tulenevalt muudetakse vahetult Keskkonnaametist ja elektroonilise

kanali kaudu taotletavate kalastuskaartide piirarve. Vahetult Keskkonnaametist väljastatavate

piirarvuga kalastuskaartide arv väheneb ning elektroonilise kanali kaudu väljastatavate

kalastuskaartide arv suureneb.

Eelmises lõigus viidatud suhtarvu muutus ei mõjuta kalastuskaartide väljastamist vähipüügiks

veekogudel, kus piirarvu ei ole kehtestatud. Kalastuskaarte vähipüügiks nendel veekogudel saab

jätkuvalt taotleda piiramatult vahetult Keskkonnaametist.

Kalastuskaartide väljastamise korral jätkatakse sama jaotamise skeemiga nagu 2026. aastal, mil

paljudes jõevähirikastes veekogudes püüdmisele kehtestati eraldi piirarvud. Vähi teaduspüüki

tegevate teadlaste hinnangul on selline olukord vajalik selleks, et püügikoormus väga vähirikastes

veekogudes ei läheks liiga suureks.

Lõikes 2 ei ole enam Võhandu jõge Põlva maakonnas, kus varasemalt väljastati 40 kalastuskaarti

jõevähkide püügiks. Võhandu jõele seatakse jõevähkide püügi keeld paragrahvi 17 lõigetes 10 ja

11.

Paragrahvis 16 sätestatakse harrastuspüügiõiguse tasu vähipüügi korral 2027. aastal. See ei

muutu võrreldes määrusega nr 90.

Paragrahvis 17 sätestatakse vähipüügi ajutised kitsendused 2027. aastal.

Uue piiranguna lisatakse keelualuste veekogude nimekirja Võhandu jõgi Põlva ja Võru

maakonnas. 2025. aastal Sulbi küla piirkonnas tehtud katsepüükidel tuvastati Võhandu jões

signaalvähi esinemine. Kuna leiukoht paikneb Põlva ja Võru maakonna piiri lähedal ning

signaalvähi levik jões mõlema maakonna territooriumile on tõenäoline, kehtestatakse püügikeeld

Võhandu jõel mõlemas maakonnas. Piirangu eesmärk on vähendada signaalvähi ning võõrliigi

poolt kantava vähikatku edasise leviku ohtu, sealhulgas püügivahendite ja püügitegevuse kaudu.

2027. aastal jätkatakse vähipüügi keeluga Hiiu maakonnas sarnaselt 2026. aastale, sest sealne

vähivaru ei ole piisav.

Saaremaal jätkatakse 2027. aastal vähipüügipiirangute rakendamist veekogudes, kus piirang on

vajalik võõrliigi või vähikatku leviku ohu tõttu või jõevähivaru kaitseks.

Riksu ojas on varasematel katsepüükidel leitud signaalvähi isendeid, mistõttu säilib oht võõrliigi

ja vähikatku edasiseks levikuks. Selle vältimiseks säilitatakse sarnaselt 2026. aastaga

vähipüügikeeld Riksu ojas ja Riksu lahel. Vähipüügikeeld säilitatakse ka Kuke peakraavis, kus

katsepüükide tulemused on viidanud võõrliigi võimalikule esinemisele, ning Karujärves, kus

2018. aastal tuvastati vähikatk.

Lisaks säilitatakse vähipüügikeeld Kurdla peakraavis, kus jõevähi seisund on jätkuvalt halb.

Nimetatud püügikitsendused ei vähenda Saaremaal märkimisväärselt harrastusvähipüügi

võimalusi, kuna maakonnas on arvukalt teisi veekogusid, kus jõevähki esineb ja püük on lubatud.

Harju maakonnas säilitatakse vähipüügikeeld Mustjõel (Jägala jõestiku teistes osades on

11

vähipüük jätkuvalt lubatud.), Vääna jõel, Loobu jõel ja Urbukse järvel. Nimetatud veekogudes

on tuvastatud signaalvähi esinemine või selle levikuga seotud risk ning püügikeelu säilitamine on

vajalik võõrvähiliigi ja sellega kaasneva vähikatku võimaliku edasise leviku tõkestamiseks.

Loobu jõel kehtib vähipüügikeeld nii Harju kui ka Lääne-Viru maakonnas.

Pärnu maakonnas säilitatakse vähipüügikeeld Pärnu jõel, Pärnu vallikraavis, Reiu, Sauga, Tuudi,

Vanamõisa, Lemme-, Treimani, Loode ja Tõstamaa jõel ning Paadrema jõel. Nimetatud

veekogudes on tuvastatud või peetakse tõenäoliseks võõrvähiliikide, eelkõige signaalvähi, aga ka

ogapõskse vähi esinemist. Püügikeelu eesmärk on vähendada võõrvähiliikide edasise leviku ja

nendega kaasnevate haiguste levitamise ohtu. Paadrema jõel säilitatakse püügikeeld vähikatku

esinemise kahtluse tõttu.

Säilitatakse vähipüügikeeld Kasari, Velise, Vigala ja Nurtu jõel, kus teadlaste katsepüükide käigus

on tuvastatud vähikatku esinemine. Vähipüügikeeld kehtestatakse nimetatud jõgedel kõigis

maakondades, mida need läbivad, et vähendada vähikatku edasise leviku ohtu.

Säilivad lõigetes 6,7 ja 8 sätestatud Lääne, Rapla ja Tartu maakonnas varem kehtinud piirangud.

2027. aastal jäävad kehtima varasemad piirangud Ida-Virumaal Kurtna Suurjärvel ning Konsu ja

Vasavere külas paiknevatel veekogudel, samuti Metsküla ojas püüdmise korral. Kurtna järvistus

tehtud teaduspüügid näitavad jõevähivaru olulist kahanemist, mistõttu on alust arvata, et nendes

veekogudes võib esineda vähikatk. Selleks, et vähikatku levikut piirata, on mõistlik seal püüki

jätkuvalt keelata.

Kalastuskaartide väljastamisel säilitatakse senine korraldus, mille eesmärk on võimaldada

piiratud püügivõimaluste kasutamist võimalikult paljudele püüdjatele. Veekogudes ja

maakondades, kus kalastuskaartidele on kehtestatud piirarv, väljastatakse ühele isikule ühe

maakonna kohta püügihooajal kuni viie püügivahendiga püügiks üks 24-tunnise kehtivusega

kalastuskaart. Kui isik on saanud kalastuskaardi piirarvuga veekogule, ei saa ta samas maakonnas

teisele piirarvuga veekogule täiendavat kalastuskaarti. Piirang ei välista kalastuskaardi soetamist

sama maakonna veekogule, kus kalastuskaartide piirarvu ei ole kehtestatud.

Piirarvuta püügivõimaluse korral võib isik püügihooaja jooksul soetada rohkem kui ühe 24-

tunnise kalastuskaardi. Lõikega 14 säilitatakse seejuures piirang, mille kohaselt ei anta samaks

kehtivusajaks ühele isikule kalastuskaarti mitmele sama maakonna veekogule. Korralduse

eesmärk on tagada jõevähivaru säästlik kasutamine ja piiratud püügivõimaluste võimalikult

võrdne kättesaadavus.

Jõevähivarude kaitseks on kalapüügieeskirja § 53 lõige 1 punktiga 12 piiratud püügiaega, lubades

vähki püüda vaid augustikuus. Vastavalt sellele on korraldatud ka jõevähi püügiks

kalastuskaartide väljastamine.

Püüda lubatud mõõduliste jõevähkide arv ühe kalastuskaardi kohta jääb samaks, nagu oli

2026. aastal. Püüda lubatud jõevähkide hulk on 25 isendit ühe kalastuskaardi kohta. Selline

kogus on kehtestatud selleks, et jõevähivaru paremini kaitsta, kuid lisaks annab selline kogus

võimaluse rohkematele jõevähi püügist huvitatule püügihooaja jooksul mõõdulisi isendeid

tabada. Varem ei olnud harvad need olukorrad, kus püügihooaja lõpus püüdjad enam mõõdulisi

vähke ei saanud, sest suurem osa mõõdulisi vähke oli juba selleks ajaks välja püütud. Jõevähi

püüdmise eesmärk on peamiselt rikastada toidulauda ja pakkuda maitseelamust. Kuna

jõevähipüük on väga populaarne, siis püütavate isendite piirang seda tegevust kindlasti oluliselt

ei mõjuta.

Paragrahvis 18 sätestatakse määruse jõustumine.

12

Lisades 2, 3 ja 4 viiakse elektrooniliselt ja vahetult Keskkonnaametist väljastatavate

kalastuskaartide piirarvud vastavusse KPS § 29 lõike 8 k kohaselt saadud vahetult

Keskkonnaametile laekunud ja elektroonilise kanali kaudu esitatud taotluste suhtarvuga, mis on

2027. aasta arvutustes 0,4%. Selle tulemusena väheneb vahetult Keskkonnaametist väljastatavate

kalastuskaartide arv ning suureneb elektrooniliselt väljastatavate kalastuskaartide arv.

Määrus jõustub 1. detsembril 2026. aastal, mil hakatakse väljastama kalastuskaarte.

Määruse §-d 1517 jõustuvad 2027. aasta 1. juulil, mil hakatakse välja andma kalastuskaarte

vähipüügiks.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määrusega reguleeritakse harrastuskalapüüki meres ja siseveekogudes siseriiklikult. Määruse

koostamisel on arvestatud Euroopa Liidu õigusest tulenevate kalavarude kaitse nõuetega.

Euroopa Liidu iga-aastaste püügivõimalusi kehtestavate määrustega on viimastel aastatel

järjepidevalt kehtestatud piiranguid muu hulgas Läänemere lõhe ja Euroopa angerja püügile.

Eelnõus säilitatavad lõhe ja angerja kaitsemeetmed on kooskõlas nimetatud piirangute

eesmärkidega.

4. Määruse mõju

Kehtestatavate kitsenduste mõju soosib kalavarude jätkusuutlikkust, mistõttu on kehtestatud

piirangud tulevikus kasulikud ka kalastajate jaoks. Kitsenduste sätestamisel on silmas peetud

seda, et varu suudaks ennast ise taastoota ja püügi negatiivne mõju oleks võimalikult väike.

Määruse eelnõu koostamisel on arvestatud esmajärjekorras varude hetkeolukorda,

teadussoovitusi ja avalikku huvi.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatav tulu

Määruse rakendamisega ei kaasne riigile lisakulutusi.

Eelnevatel aastatel laekunud tasusid ja 2027 aastaks väljastatud püügivõimalusi arvesse võttes,

prognoositakse, et kokku laekub harrastuskalapüügi eest 2027. aastal eeldatavalt 1 000 000 –

1 240 000 eurot. Hinnangus on arvesse võetud ka seda tasu, mis makstakse muude

harrastuspüügivahendite kasutamise eest nendes piirkondades, kus püügiõigus tekib vaid tasu

maksmise korral ja kus regionaal- ja põllumajandusministri määrusega piiranguid seatud ei ole.

Töökoormus kalastuskaartide väljaandmisel võrreldes eelmise aastaga jääb pigem samale

tasemele või väheneb, sest Keskkonnaametis kohapeal väljastatavate kalastuskaartide arv

väheneb.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. detsembril 2026. aastal. Vähipüüki reguleerivad püügivõimalused ja

kitsendused jõustuvad 1. juulil 2027. aastal.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Määruse eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks

Kliimaministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks

Keskkonnaametile ja harrastuskalapüügi organisatsioonile Eesti Kalastusklubide Liit.