| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 12.2-7/254-2 |
| Registreeritud | 12.10.2026 |
| Sünkroonitud | 13.10.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS |
| Sari | 12.2-7 Vaidlustuskomisjoni üldine kirjavahetus |
| Toimik | 12.2-7/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Rahandusministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Rahandusministeerium |
| Vastutaja | Mari-Ann Sinimaa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Ühisosakond, Dokumendihaldustalitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Tartu mnt 85 / 10115 Tallinn / 611 3713 / [email protected]
Rahandusministeerium Teie 25.09.2026 nr 12.2-1/3896-1
e-post: [email protected] Meie 12.10.2026 nr 12.2-7/254-2
Arvamus Euroopa Liidu riigihangete määruse eelnõu kohta
Rahandusministeerium palus 25.09.2026 kirjaga nr 12.2-1/3896-1 Riigihangete
vaidlustuskomisjoni arvamust Euroopa Liidu riigihangete määruse eelnõu (edaspidi Eelnõu) kohta.
Riigihangete vaidlustuskomisjon esitab Eelnõu kohta järgmised tähelepanekud.
Vaidlustuskomisjon mõistab Eelnõu poliitilisi eesmärke ning toetab riigihangete tõhustamise
püüdlusi, kuid mitte kõik kavandatud muudatused ei täida meie hinnangul lihtsustamise eesmärki
ja tekitavad küsimusi õiguskaitse tõhususe seisukohast (vaidlustusmenetlused muutuvad
tõenäoliselt keerulisemaks, pikemaks, ettearvamatumaks, kuna hindama tuleb hakata
kaalutlusotsuseid).
1. Hankijate kaalutlusõiguse märkimisväärne suurenemine ja läbirääkimiste laialdane
kasutamine
Eelnõu annab hankijatele senisest oluliselt ulatuslikuma kaalutlusruumi ja läbirääkimiste pidamise
õiguse. Selline lähenemine võib küll suurendada menetluste paindlikkust ja hankija võimalust saada
lõpuks seda, mida ta tegelikult soovib, kuid vähendab samaaegselt läbipaistvust, tõstatades
küsimuse pakkujate võrdsest kohtlemisest ning raskendades hankijate tegevuse (otsuste)
kontrollimist. Sellised vaidlused eeldavad mahukat faktilist analüüsi ning suurendavad menetluste
keerukust. Vaidlustusmenetlused muutuvad pikemaks, kulukamaks ja tulemus vähem
prognoositavaks. Eelnõu alusel nihkub vaidluste raskuskese üha enam väärtushinnangutele, millel
põhinevate otsuste õiguspärasuse kontrollimine võib kaasa tuua pikemaid menetlusi, suuremaid
kulusid ning vähem etteaimatava vaidlustus- ja kohtupraktika. Innovatsiooni, vastupidavuse,
julgeoleku, Euroopa lisandväärtuse ja kestlikkuse eesmärkide saavutamise viisid ning nende
hindamise alused ei ole Eelnõus alati piisavalt selgelt määratletud ega objektiivselt mõõdetavad.
2. Eelnõu eesmärkide tegelik realiseerumine riigihangetes on küsitav
Eelnõu eesmärgid on ambitsioonikad ning riigihangetele soovitakse anda üheaegselt mitu rolli (nt
innovatsiooni toetamine, kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamine, sotsiaalpoliitiliste
eesmärkide täitmine, julgeoleku ja strateegilise autonoomia tugevdamine). Vaidlustuskomisjoni
hinnangul ei ole selge, kas kõiki neid eesmärke on võimalik samaaegselt riigihangete kaudu tõhusalt
saavutada, kahjustamata sealjuures riigihankeõiguse üldüõhimõtteid (võrdne kohtlemine,
läbipaistvus, proportsionaalsus ja konkurents) ja kas nende eesmärkide saavutamist riigihankes (sh
saavutamist kuidagi teistmoodi või tõhusamalt) saab nõuda vaidlustusmenetluse kaudu.
3. Vaidlustuskomisjon leiab, et eelistatav oleks direktiivi vorm, mitte vahetult kohaldatav
määrus
Riigihankeõigus on olemuselt keerukas ning pidevalt arenev õigusvaldkond. Vahetult kohaldatav
määrus võib küll suurendada ühtsust Euroopa Liidus, kuid samas vähendab liikmesriikide võimalusi
kohandada regulatsiooni oma õiguskorra ja institutsionaalse korraldusega. Seetõttu ei pruugi ühe
ulatusliku ja vahetult kohaldatava määruse kehtestamine tähendada riigihankereeglite lihtsustamist.
Direktiivipõhine süsteem jätab liikmesriikidele suurema paindlikkuse ning võimaldab regulatsiooni
2 (2)
agiilsemalt kohandada nii riiklike eripärade kui ka kiiresti muutuvate ühiskondlike ja majanduslike
vajadustega, rääkimata sellest, et direktiivi korral saaks asjakohased nõuded koondada riigisisesesse
riigihankeid reguleerivasse õigusakti, samas kui määruse puhul tuleks hankijal lähtuda nii vahetult
kohaldatavast määrusest kui ka seda täiendavast riigisisesest õigusest.
4. Parima hinna ja kvaliteedi suhte kohustuslik rakendamine
Eelnõu näeb ette nn kvaliteedikriteeriumide laialdast ja kohustuslikku rakendamist. See võib olla
õigustatud teatud riigihanke esemete puhul, kuid üldises perspektiivis paneb see nii hankijatele kui
pakkujatele täiendava koormuse ning ei muuda hankeprotsessi kindlasti lihtsamaks ega kiiremaks.
Kvaliteedikriteeriumide kasutamine ei ole kõigi hankeesemete puhul põhjendatud. Standardsete ja
turul laialdaselt kättesaadavate asjade ja teenuste puhul tagavad kvaliteedi tavaliselt tehniline
kirjeldus ja lepingutingimused ning hinnapõhine hindamine on lihtsam, kiirem ja piisavalt
läbipaistev. Ettepanek võimaldab küll nõudest kõrvale kalduda, kuid see eeldab hankijalt
põhjendust, mis muutub omakorda vaidluse esemeks.
Kvaliteedikriteeriumide laialdane kasutamine muudab hindamise ka subjektiivsemaks.
Kvaliteedipunktide andmine on suures osas hankija kaalutlusotsus, mille kontrollimine on
vaidlustusorganile reeglina keerukam kui hinnapõhise hindamise kontrollimine ja sõltub väga palju
ka hankija oskustest asjakohaseid kriteeriume kehtestada. Vaidlusi tuleb seetõttu rohkem, need on
sageli seotud pakkuja ärisaladusega, ja need on valdkonnaspetsiifilisemad, mistõttu menetlused
pikenevad ja nende tulemus muutub raskemini ettenähtavaks. Ebaselgust võivad tekitada ka
töömahukatele lepingutele kehtestatud erinõuded, mille kohaldamise tingimused ei ole piisavalt
selged. Parima hinna ja kvaliteedi suhte kasutamine peaks jääma hankija otsustada või vähemalt
peaks olema selgelt määratud juhud, mil kohustuslikku nõuet ei kohaldata.
5. Euroopa innovatsiooniakti ettepaneku (COM(2026) 567) ja Eelnõu kohaldamisalade
piiritlemine
Samaaegselt esitatud Euroopa innovatsiooniakti ettepanek kehtestab teadus- ja arendustegevuse
hangetele eraldi korra, mis jääb Eelnõu kohaldamisalast välja. Euroopa innovatsiooniakt ei käsitle
nende hangete õiguskaitset ning seetõttu on ebaselge, kas ja millises menetluses saab pakkuja neid
hankeid vaidlustada. Lisaks võib tekkida vaidlusi selle üle, kumma akti alla konkreetne hange
kuulub. Vaidlustuskomisjon peab oluliseks, et aktide omavaheline piir oleks üheselt selge.
6. Salastatud teave ja julgeolekukaalutlused
Eelnõu võimaldab pakkujaid kõrvaldada julgeolekukaalutlustel, tuginedes mh salastatud või
mitteavalikule teabele. Samas ei käsitle ettepanek, kuidas selliseid otsuseid saab vaidlustada ja
kuidas tagada pakkujale piisav teave oma õiguste kaitsmiseks. Vaidlustuskomisjon peab vajalikuks,
et ka sellistel juhtudel oleks tagatud tõhus õiguskaitse, sh eeldab tõhus õiguskaitse ka
vaidlustusorgani juurdepääsu otsuse aluseks olnud (salastatud) teabele.
7. Digitaalsed lahendused
Eelnõu näeb ette mitmeid automatiseeritud ja komisjoni hallatavaid lahendusi, sh pakkujate
algoritmilise valiku. Vaidlustuskomisjoni jaoks jääb ebaselgeks, kuidas on tagatud selliste otsuste
läbipaistvus, põhjendatus ja õiguspärasuse kontroll, sh kellele omistatakse automatiseeritud
lahenduse kasutamisel tehtud otsuste korral vastutus tagajärgede eest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Angelika Timusk
Riigihangete vaidlustuskomisjoni juhataja
Riigihangete vaidlustuskomisjoni liikmed [email protected]
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|