Tartu mnt 85 / 10115 Tallinn / 611 3713 / [email protected]

Rahandusministeerium Teie 25.09.2026 nr 12.2-1/3896-1

e-post: [email protected] Meie 12.10.2026 nr 12.2-7/254-2

Arvamus Euroopa Liidu riigihangete määruse eelnõu kohta

Rahandusministeerium palus 25.09.2026 kirjaga nr 12.2-1/3896-1 Riigihangete

vaidlustuskomisjoni arvamust Euroopa Liidu riigihangete määruse eelnõu (edaspidi Eelnõu) kohta.

Riigihangete vaidlustuskomisjon esitab Eelnõu kohta järgmised tähelepanekud.

Vaidlustuskomisjon mõistab Eelnõu poliitilisi eesmärke ning toetab riigihangete tõhustamise

püüdlusi, kuid mitte kõik kavandatud muudatused ei täida meie hinnangul lihtsustamise eesmärki

ja tekitavad küsimusi õiguskaitse tõhususe seisukohast (vaidlustusmenetlused muutuvad

tõenäoliselt keerulisemaks, pikemaks, ettearvamatumaks, kuna hindama tuleb hakata

kaalutlusotsuseid).

1. Hankijate kaalutlusõiguse märkimisväärne suurenemine ja läbirääkimiste laialdane

kasutamine

Eelnõu annab hankijatele senisest oluliselt ulatuslikuma kaalutlusruumi ja läbirääkimiste pidamise

õiguse. Selline lähenemine võib küll suurendada menetluste paindlikkust ja hankija võimalust saada

lõpuks seda, mida ta tegelikult soovib, kuid vähendab samaaegselt läbipaistvust, tõstatades

küsimuse pakkujate võrdsest kohtlemisest ning raskendades hankijate tegevuse (otsuste)

kontrollimist. Sellised vaidlused eeldavad mahukat faktilist analüüsi ning suurendavad menetluste

keerukust. Vaidlustusmenetlused muutuvad pikemaks, kulukamaks ja tulemus vähem

prognoositavaks. Eelnõu alusel nihkub vaidluste raskuskese üha enam väärtushinnangutele, millel

põhinevate otsuste õiguspärasuse kontrollimine võib kaasa tuua pikemaid menetlusi, suuremaid

kulusid ning vähem etteaimatava vaidlustus- ja kohtupraktika. Innovatsiooni, vastupidavuse,

julgeoleku, Euroopa lisandväärtuse ja kestlikkuse eesmärkide saavutamise viisid ning nende

hindamise alused ei ole Eelnõus alati piisavalt selgelt määratletud ega objektiivselt mõõdetavad.

2. Eelnõu eesmärkide tegelik realiseerumine riigihangetes on küsitav

Eelnõu eesmärgid on ambitsioonikad ning riigihangetele soovitakse anda üheaegselt mitu rolli (nt

innovatsiooni toetamine, kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamine, sotsiaalpoliitiliste

eesmärkide täitmine, julgeoleku ja strateegilise autonoomia tugevdamine). Vaidlustuskomisjoni

hinnangul ei ole selge, kas kõiki neid eesmärke on võimalik samaaegselt riigihangete kaudu tõhusalt

saavutada, kahjustamata sealjuures riigihankeõiguse üldüõhimõtteid (võrdne kohtlemine,

läbipaistvus, proportsionaalsus ja konkurents) ja kas nende eesmärkide saavutamist riigihankes (sh

saavutamist kuidagi teistmoodi või tõhusamalt) saab nõuda vaidlustusmenetluse kaudu.

3. Vaidlustuskomisjon leiab, et eelistatav oleks direktiivi vorm, mitte vahetult kohaldatav

määrus

Riigihankeõigus on olemuselt keerukas ning pidevalt arenev õigusvaldkond. Vahetult kohaldatav

määrus võib küll suurendada ühtsust Euroopa Liidus, kuid samas vähendab liikmesriikide võimalusi

kohandada regulatsiooni oma õiguskorra ja institutsionaalse korraldusega. Seetõttu ei pruugi ühe

ulatusliku ja vahetult kohaldatava määruse kehtestamine tähendada riigihankereeglite lihtsustamist.

Direktiivipõhine süsteem jätab liikmesriikidele suurema paindlikkuse ning võimaldab regulatsiooni

2 (2)

agiilsemalt kohandada nii riiklike eripärade kui ka kiiresti muutuvate ühiskondlike ja majanduslike

vajadustega, rääkimata sellest, et direktiivi korral saaks asjakohased nõuded koondada riigisisesesse

riigihankeid reguleerivasse õigusakti, samas kui määruse puhul tuleks hankijal lähtuda nii vahetult

kohaldatavast määrusest kui ka seda täiendavast riigisisesest õigusest.

4. Parima hinna ja kvaliteedi suhte kohustuslik rakendamine

Eelnõu näeb ette nn kvaliteedikriteeriumide laialdast ja kohustuslikku rakendamist. See võib olla

õigustatud teatud riigihanke esemete puhul, kuid üldises perspektiivis paneb see nii hankijatele kui

pakkujatele täiendava koormuse ning ei muuda hankeprotsessi kindlasti lihtsamaks ega kiiremaks.

Kvaliteedikriteeriumide kasutamine ei ole kõigi hankeesemete puhul põhjendatud. Standardsete ja

turul laialdaselt kättesaadavate asjade ja teenuste puhul tagavad kvaliteedi tavaliselt tehniline

kirjeldus ja lepingutingimused ning hinnapõhine hindamine on lihtsam, kiirem ja piisavalt

läbipaistev. Ettepanek võimaldab küll nõudest kõrvale kalduda, kuid see eeldab hankijalt

põhjendust, mis muutub omakorda vaidluse esemeks.

Kvaliteedikriteeriumide laialdane kasutamine muudab hindamise ka subjektiivsemaks.

Kvaliteedipunktide andmine on suures osas hankija kaalutlusotsus, mille kontrollimine on

vaidlustusorganile reeglina keerukam kui hinnapõhise hindamise kontrollimine ja sõltub väga palju

ka hankija oskustest asjakohaseid kriteeriume kehtestada. Vaidlusi tuleb seetõttu rohkem, need on

sageli seotud pakkuja ärisaladusega, ja need on valdkonnaspetsiifilisemad, mistõttu menetlused

pikenevad ja nende tulemus muutub raskemini ettenähtavaks. Ebaselgust võivad tekitada ka

töömahukatele lepingutele kehtestatud erinõuded, mille kohaldamise tingimused ei ole piisavalt

selged. Parima hinna ja kvaliteedi suhte kasutamine peaks jääma hankija otsustada või vähemalt

peaks olema selgelt määratud juhud, mil kohustuslikku nõuet ei kohaldata.

5. Euroopa innovatsiooniakti ettepaneku (COM(2026) 567) ja Eelnõu kohaldamisalade

piiritlemine

Samaaegselt esitatud Euroopa innovatsiooniakti ettepanek kehtestab teadus- ja arendustegevuse

hangetele eraldi korra, mis jääb Eelnõu kohaldamisalast välja. Euroopa innovatsiooniakt ei käsitle

nende hangete õiguskaitset ning seetõttu on ebaselge, kas ja millises menetluses saab pakkuja neid

hankeid vaidlustada. Lisaks võib tekkida vaidlusi selle üle, kumma akti alla konkreetne hange

kuulub. Vaidlustuskomisjon peab oluliseks, et aktide omavaheline piir oleks üheselt selge.

6. Salastatud teave ja julgeolekukaalutlused

Eelnõu võimaldab pakkujaid kõrvaldada julgeolekukaalutlustel, tuginedes mh salastatud või

mitteavalikule teabele. Samas ei käsitle ettepanek, kuidas selliseid otsuseid saab vaidlustada ja

kuidas tagada pakkujale piisav teave oma õiguste kaitsmiseks. Vaidlustuskomisjon peab vajalikuks,

et ka sellistel juhtudel oleks tagatud tõhus õiguskaitse, sh eeldab tõhus õiguskaitse ka

vaidlustusorgani juurdepääsu otsuse aluseks olnud (salastatud) teabele.

7. Digitaalsed lahendused

Eelnõu näeb ette mitmeid automatiseeritud ja komisjoni hallatavaid lahendusi, sh pakkujate

algoritmilise valiku. Vaidlustuskomisjoni jaoks jääb ebaselgeks, kuidas on tagatud selliste otsuste

läbipaistvus, põhjendatus ja õiguspärasuse kontroll, sh kellele omistatakse automatiseeritud

lahenduse kasutamisel tehtud otsuste korral vastutus tagajärgede eest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Angelika Timusk

Riigihangete vaidlustuskomisjoni juhataja

Riigihangete vaidlustuskomisjoni liikmed [email protected]