Rahandusministeerium Tallinn

9.10.2026

Suur-Ameerika 1

10122 Tallinn E-POSTI TEEL

[email protected]

SELGITUSTAOTLUS: HASARTMÄNGUKORRALDAJA KOHUSTUS MÄÄRATA

RAHAPESU ANDMEBÜROO KONTAKTISIK JA KONTAKTISIKULE ESITATAV

NÕUE TÖÖTADA ALALISELT EESTIS

Käesolevaga esitan selgitustaotluse märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning

kollektiivse pöördumise esitamise seaduse tähenduses ning palun anda teavet või õigusalane

selgitus alljärgnevas küsimuses.

1. Õiguslik raamistik

RahaPTS § 17 lõike 2 järgi määrab Rahapesu Andmebüroo kontaktisiku (edaspidi kontaktisik)

krediidiasutuse, finantseerimisasutuse ja RahaPTS § 70 lõikes 1 nimetatud kohustatud isiku

juhatus või filiaali juhataja. Hasartmängukorraldaja on kohustatud isik RahaPTS § 2 lõike 1

punkti 3 alusel, kuid ei kuulu § 17 lõikes 2 loetletud isikute hulka.

RahaPTS § 17 lõike 3 järgi „kontaktisiku võib määrata ka käesoleva paragrahvi lõikes 2

nimetamata kohustatud isik“. Lõike 9 järgi täidab kontaktisiku ülesandeid juhatus või lõike 1

alusel määratud juhatuse liige, kui kontaktisikut ei ole määratud.

Alates 1. jaanuarist 2026 (RT I, 30.12.2025, 2) kohaldatakse hasartmängu korraldamise

tegevusloa taotlusele RahaPTS § 70 lõike 3 punktides 3–11 ja lõikes 3¹ sätestatut (HasMS § 17

lg 1). RahaPTS § 70 lõike 3 punkt 6 nõuab „käesoleva seaduse § 17 kohaselt määratud

kontaktisiku“ andmeid.

HasMS § 18 lõike 3² järgi jätab Rahapesu Andmebüroo taotluse kooskõlastamata, kui taotlus

ei vasta RahaPTS § 17 lõigetes 2 ja 5–9 ning § 70 lõike 3 punktides 3–11 ja lõikes 3¹ sätestatud

nõuetele. Kooskõlastuse puudumisel keeldutakse tegevusloa andmisest (HasMS § 19 lg 2 p 3).

HasMS § 102 lõike 5 järgi peab enne 1. jaanuari 2026 tegevusloa saanud hasartmängukorraldaja

viima oma tegevuse ja dokumendid HasMS § 17 lõikes 1 kehtestatud nõuetega kooskõlla

hiljemalt 1. jaanuariks 2027; vastasel juhul tunnistatakse tegevusluba kehtetuks (§ 102 lg 8).

Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) § 20 lõike 3 järgi määrab erikohustustega isik,

sealhulgas hasartmängukorraldaja (§ 20 lg 1 p 6), finantssanktsiooni kohaldamise eest vastutava

isiku, kelle suhtes kohaldatakse RahaPTS §-s 17 kontaktisiku kohta sätestatut, arvestades

RSanS erisusi.

RahaPTS § 17 lõike 5 järgi võib kontaktisikuks määrata üksnes isiku, „kes töötab alaliselt

Eestis“.

2. Ebaselgus

Konfidentsiaalne Sorainen – 2/3 –

18. septembril 2026 saatis Maksu- ja Tolliamet hasartmängukorraldajatele teavituse, mille

sisust jääb mulje, et kontaktisiku määramine RahaPTS §17 tähenduses on

hasartmängukorraldajatele kohustuslik.

RahaPTS § 17 lõiked 2 ja 3 jätavad kontaktisiku määramise hasartmängukorraldajale

vabatahtlikuks. HasMS § 18 lõige 3² viitab samas RahaPTS § 17 lõikele 2, mille adressaatide

ringi hasartmängukorraldaja ei kuulu, ning ühtlasi lõikele 9, mis eeldab, et kontaktisik võib olla

määramata. Ei ole korraga võimalik täita RahaPTS § 17 lg 2 ja 9 (mille kontrollimist loa

andmise eeldusena nõuab HasMS § 18 lg 3²). Seaduse tekstist ei selgu sõnaselgelt ega

ühemõtteliselt, kas seadusandja laiendas kontaktisiku määramise kohustuse

hasartmängukorraldajale või mitte.

3. Meie seisukoht

Leiame, et kontaktisiku määramine on hasartmängukorraldajale vabatahtlik. RahaPTS § 17

lõiget 2 ei ole muudetud ja lõige 3 näeb sõnasõnu ette õiguse, mitte kohustuse. HasMS § 18

lõige 3² on Rahapesu Andmebüroole suunatud menetlusnorm; isikule kohustust panev norm

peab olema seaduses sõnaselgelt sätestatud. RahaPTS § 70 lõike 3 punkt 6 nõuab üksnes § 17

kohaselt määratud kontaktisiku andmeid; kui kontaktisikut ei ole määratud, täidab tema

ülesandeid juhatus (RahaPTS § 17 lg 9).

Oleme teadlikud, et Riigikogus eelnõu 728 SE menetlemisel kirjeldati muudatuse ühe

eesmärgina „kohapealse kontaktisiku nõuet“. Kui seadusandja tahe oli selline kohustus

kehtestada, ei ole see meie hinnangul seaduse tekstis õigusselgelt ega õiguslikult siduvalt

väljendatud.

RahaPTS § 17 lõige 5 kehtestab kontaktisiku töötamise koha nõude. See nõue piirab

asutamisvabadust ja teenuste osutamise vabadust (ELi toimimise lepingu artiklid 49 ja 56), kui

hasartmängukorraldaja või tema kontserni vastavusfunktsioon asub teises Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguriigis. Rahapesu tõkestamine on küll piirangut õigustav eesmärk,

kuid piirang peab olema proportsionaalne. Kontaktisiku kättesaadavuse saab tagada vähem

piiravate vahenditega. Näiteks võiks nõuda, et kontaktisik oleks Eestis tegutsevale

järelevalveasutusele pidevalt ja viivitamata kättesaadav ning omaks vahetut juurdepääsu kogu

vajalikule teabele ja otsustuspädevusele, sõltumata tema füüsilisest töökohast. Selline lahendus

arvestaks eelkõige kontsernidega, mille tütarettevõtjatel on hasartmängulitsentsid mitmes

Euroopa Liidu liikmesriigis ning mille rahapesu tõkestamise funktsioon on korraldatud

tsentraalselt. Seevastu nõue alaliselt Eestis töötamiseks sunnib ettevõtjat sisuliselt looma

kohaliku personaliüksuse ka juhul, kui järelevalve tõhusus on võimalik samaväärselt tagada

piiriülese kontsernifunktsiooni kaudu.

Meile teadaolevalt ei ole alalise Eestis töötamise nõude kohta ei 2020. ega 2025. aasta

seadusloomes esitatud eraldi ELi siseturu õiguse analüüsi ega hinnatud piirangu sobivust,

vajalikkust ja mõõdukust võrreldes vähem piiravate alternatiividega. Kui selline

proportsionaalsuse hindamine jäeti nõude kehtestamisel tegemata, ei saa seda puudust

kõrvaldada üksnes tagantjärele kujundatud põhjendustega. Seetõttu palume ministeeriumil

osutada nõude vastuvõtmise ajal koostatud analüüsile või selgitada, milliste toona tuvastatud

asjaolude ja kaalutluste alusel peeti just alalise Eestis töötamise nõuet vajalikuks.

Konfidentsiaalne Sorainen – 3/3 –

4. Küsimused

1. Kas HasMS § 17 lõige 1 ja § 18 lõige 3² koostoimes RahaPTS § 17 lõikega 2 ja § 70

lõike 3 punktiga 6 panevad hasartmängukorraldajale kohustuse määrata kontaktisik?

Või jääb määramine RahaPTS § 17 lõike 3 alusel vabatahtlikuks ning kontaktisiku

ülesandeid võib täita juhatus (RahaPTS § 17 lg 9 ja vt ka HasMS § 18 lõige 3²)?

2. Kui kontaktisiku määramise kohustus on ministeeriumi hinnangul olemas, siis milline

säte on selle õiguslik alus ja kas see laieneb HasMS § 102 lõike 5 kaudu ka enne 1.

jaanuari 2026 tegevusloa saanud hasartmängukorraldajatele?

3. Kuidas suhestuvad RahaPTS § 17 kontaktisik ja RSanS § 20 lõike 3 vastutav isik? Kas

RSanS § 20 lõike 3 viide hõlmab ka RahaPTS § 17 lõike 5 nõuet töötada alaliselt Eestis?

Kas RSanS § 20 lõike 3 viide võimaldab RahaPTS § 17 lõike 9 alusel et RSanS

vastutava isiku kohustusi täidab juhatus?

4. Kuidas tuleb sisustada RahaPTS § 17 lõike 5 nõuet „töötab alaliselt Eestis“ ja millistel

kaalutlustel peab ministeerium seda proportsionaalseks ELi toimimise lepingu artiklite

49 ja 56 valguses? Palume ministeeriumil osutada nõude vastuvõtmise ajal koostatud

analüüsile või selgitada, milliste toona tuvastatud asjaolude ja kaalutluste alusel peeti

just alalise Eestis töötamise nõuet vajalikuks.

Palun vastata MSVS §-s 6 sätestatud tähtaja jooksul e-posti aadressil

[email protected] .

Lugupidamisega

Mihkel Miidla

Vandeadvokaat

Rahandusministeerium Tallinn

9.10.2026

Suur-Ameerika 1

10122 Tallinn E-POSTI TEEL

[email protected]

SELGITUSTAOTLUS: HASARTMÄNGUKORRALDAJA KOHUSTUS MÄÄRATA

RAHAPESU ANDMEBÜROO KONTAKTISIK JA KONTAKTISIKULE ESITATAV

NÕUE TÖÖTADA ALALISELT EESTIS

Käesolevaga esitan selgitustaotluse märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning

kollektiivse pöördumise esitamise seaduse tähenduses ning palun anda teavet või õigusalane

selgitus alljärgnevas küsimuses.

1. Õiguslik raamistik

RahaPTS § 17 lõike 2 järgi määrab Rahapesu Andmebüroo kontaktisiku (edaspidi kontaktisik)

krediidiasutuse, finantseerimisasutuse ja RahaPTS § 70 lõikes 1 nimetatud kohustatud isiku

juhatus või filiaali juhataja. Hasartmängukorraldaja on kohustatud isik RahaPTS § 2 lõike 1

punkti 3 alusel, kuid ei kuulu § 17 lõikes 2 loetletud isikute hulka.

RahaPTS § 17 lõike 3 järgi „kontaktisiku võib määrata ka käesoleva paragrahvi lõikes 2

nimetamata kohustatud isik“. Lõike 9 järgi täidab kontaktisiku ülesandeid juhatus või lõike 1

alusel määratud juhatuse liige, kui kontaktisikut ei ole määratud.

Alates 1. jaanuarist 2026 (RT I, 30.12.2025, 2) kohaldatakse hasartmängu korraldamise

tegevusloa taotlusele RahaPTS § 70 lõike 3 punktides 3–11 ja lõikes 3¹ sätestatut (HasMS § 17

lg 1). RahaPTS § 70 lõike 3 punkt 6 nõuab „käesoleva seaduse § 17 kohaselt määratud

kontaktisiku“ andmeid.

HasMS § 18 lõike 3² järgi jätab Rahapesu Andmebüroo taotluse kooskõlastamata, kui taotlus

ei vasta RahaPTS § 17 lõigetes 2 ja 5–9 ning § 70 lõike 3 punktides 3–11 ja lõikes 3¹ sätestatud

nõuetele. Kooskõlastuse puudumisel keeldutakse tegevusloa andmisest (HasMS § 19 lg 2 p 3).

HasMS § 102 lõike 5 järgi peab enne 1. jaanuari 2026 tegevusloa saanud hasartmängukorraldaja

viima oma tegevuse ja dokumendid HasMS § 17 lõikes 1 kehtestatud nõuetega kooskõlla

hiljemalt 1. jaanuariks 2027; vastasel juhul tunnistatakse tegevusluba kehtetuks (§ 102 lg 8).

Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) § 20 lõike 3 järgi määrab erikohustustega isik,

sealhulgas hasartmängukorraldaja (§ 20 lg 1 p 6), finantssanktsiooni kohaldamise eest vastutava

isiku, kelle suhtes kohaldatakse RahaPTS §-s 17 kontaktisiku kohta sätestatut, arvestades

RSanS erisusi.

RahaPTS § 17 lõike 5 järgi võib kontaktisikuks määrata üksnes isiku, „kes töötab alaliselt

Eestis“.

2. Ebaselgus

Konfidentsiaalne Sorainen – 2/3 –

18. septembril 2026 saatis Maksu- ja Tolliamet hasartmängukorraldajatele teavituse, mille

sisust jääb mulje, et kontaktisiku määramine RahaPTS §17 tähenduses on

hasartmängukorraldajatele kohustuslik.

RahaPTS § 17 lõiked 2 ja 3 jätavad kontaktisiku määramise hasartmängukorraldajale

vabatahtlikuks. HasMS § 18 lõige 3² viitab samas RahaPTS § 17 lõikele 2, mille adressaatide

ringi hasartmängukorraldaja ei kuulu, ning ühtlasi lõikele 9, mis eeldab, et kontaktisik võib olla

määramata. Ei ole korraga võimalik täita RahaPTS § 17 lg 2 ja 9 (mille kontrollimist loa

andmise eeldusena nõuab HasMS § 18 lg 3²). Seaduse tekstist ei selgu sõnaselgelt ega

ühemõtteliselt, kas seadusandja laiendas kontaktisiku määramise kohustuse

hasartmängukorraldajale või mitte.

3. Meie seisukoht

Leiame, et kontaktisiku määramine on hasartmängukorraldajale vabatahtlik. RahaPTS § 17

lõiget 2 ei ole muudetud ja lõige 3 näeb sõnasõnu ette õiguse, mitte kohustuse. HasMS § 18

lõige 3² on Rahapesu Andmebüroole suunatud menetlusnorm; isikule kohustust panev norm

peab olema seaduses sõnaselgelt sätestatud. RahaPTS § 70 lõike 3 punkt 6 nõuab üksnes § 17

kohaselt määratud kontaktisiku andmeid; kui kontaktisikut ei ole määratud, täidab tema

ülesandeid juhatus (RahaPTS § 17 lg 9).

Oleme teadlikud, et Riigikogus eelnõu 728 SE menetlemisel kirjeldati muudatuse ühe

eesmärgina „kohapealse kontaktisiku nõuet“. Kui seadusandja tahe oli selline kohustus

kehtestada, ei ole see meie hinnangul seaduse tekstis õigusselgelt ega õiguslikult siduvalt

väljendatud.

RahaPTS § 17 lõige 5 kehtestab kontaktisiku töötamise koha nõude. See nõue piirab

asutamisvabadust ja teenuste osutamise vabadust (ELi toimimise lepingu artiklid 49 ja 56), kui

hasartmängukorraldaja või tema kontserni vastavusfunktsioon asub teises Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguriigis. Rahapesu tõkestamine on küll piirangut õigustav eesmärk,

kuid piirang peab olema proportsionaalne. Kontaktisiku kättesaadavuse saab tagada vähem

piiravate vahenditega. Näiteks võiks nõuda, et kontaktisik oleks Eestis tegutsevale

järelevalveasutusele pidevalt ja viivitamata kättesaadav ning omaks vahetut juurdepääsu kogu

vajalikule teabele ja otsustuspädevusele, sõltumata tema füüsilisest töökohast. Selline lahendus

arvestaks eelkõige kontsernidega, mille tütarettevõtjatel on hasartmängulitsentsid mitmes

Euroopa Liidu liikmesriigis ning mille rahapesu tõkestamise funktsioon on korraldatud

tsentraalselt. Seevastu nõue alaliselt Eestis töötamiseks sunnib ettevõtjat sisuliselt looma

kohaliku personaliüksuse ka juhul, kui järelevalve tõhusus on võimalik samaväärselt tagada

piiriülese kontsernifunktsiooni kaudu.

Meile teadaolevalt ei ole alalise Eestis töötamise nõude kohta ei 2020. ega 2025. aasta

seadusloomes esitatud eraldi ELi siseturu õiguse analüüsi ega hinnatud piirangu sobivust,

vajalikkust ja mõõdukust võrreldes vähem piiravate alternatiividega. Kui selline

proportsionaalsuse hindamine jäeti nõude kehtestamisel tegemata, ei saa seda puudust

kõrvaldada üksnes tagantjärele kujundatud põhjendustega. Seetõttu palume ministeeriumil

osutada nõude vastuvõtmise ajal koostatud analüüsile või selgitada, milliste toona tuvastatud

asjaolude ja kaalutluste alusel peeti just alalise Eestis töötamise nõuet vajalikuks.

Konfidentsiaalne Sorainen – 3/3 –

4. Küsimused

1. Kas HasMS § 17 lõige 1 ja § 18 lõige 3² koostoimes RahaPTS § 17 lõikega 2 ja § 70

lõike 3 punktiga 6 panevad hasartmängukorraldajale kohustuse määrata kontaktisik?

Või jääb määramine RahaPTS § 17 lõike 3 alusel vabatahtlikuks ning kontaktisiku

ülesandeid võib täita juhatus (RahaPTS § 17 lg 9 ja vt ka HasMS § 18 lõige 3²)?

2. Kui kontaktisiku määramise kohustus on ministeeriumi hinnangul olemas, siis milline

säte on selle õiguslik alus ja kas see laieneb HasMS § 102 lõike 5 kaudu ka enne 1.

jaanuari 2026 tegevusloa saanud hasartmängukorraldajatele?

3. Kuidas suhestuvad RahaPTS § 17 kontaktisik ja RSanS § 20 lõike 3 vastutav isik? Kas

RSanS § 20 lõike 3 viide hõlmab ka RahaPTS § 17 lõike 5 nõuet töötada alaliselt Eestis?

Kas RSanS § 20 lõike 3 viide võimaldab RahaPTS § 17 lõike 9 alusel et RSanS

vastutava isiku kohustusi täidab juhatus?

4. Kuidas tuleb sisustada RahaPTS § 17 lõike 5 nõuet „töötab alaliselt Eestis“ ja millistel

kaalutlustel peab ministeerium seda proportsionaalseks ELi toimimise lepingu artiklite

49 ja 56 valguses? Palume ministeeriumil osutada nõude vastuvõtmise ajal koostatud

analüüsile või selgitada, milliste toona tuvastatud asjaolude ja kaalutluste alusel peeti

just alalise Eestis töötamise nõuet vajalikuks.

Palun vastata MSVS §-s 6 sätestatud tähtaja jooksul e-posti aadressil

[email protected] .

Lugupidamisega

Mihkel Miidla

Vandeadvokaat