MÄRGUKIRI JA SELGITUSTAOTLUS

Tähelepanekud määruse „Tuuleenergia edendamise toetuse taotlemise tingimused ja kord“ eelnõu rahastusmudeli, tulemuslikkuse ja KOVide kohtlemise kohta

Kliimaministeerium esitas 9. oktoobril 2026 Rahandusministeeriumile uuesti kooskõlastamiseks energeetika- ja keskkonnaministri määruse „Tuuleenergia edendamise toetuse taotlemise tingimused ja kord“ eelnõu. Kliimaministeerium palus võimaluse korral vastust viie tööpäeva jooksul.

Rahandusministeerium märkis oma 16. juuni 2026 kirjas nr 1.1-11/2138-2, et tollal ei olnud meetme rakendamiseks vajalikku rahastamisotsust tehtud, vahendeid eraldatud ega rahastamisallikat nimetatud. Samuti juhtis ministeerium tähelepanu sellele, et rahastamisallikast võivad sõltuda nii abikõlblikkuse tingimused, toetuse rakendusperiood kui kogu rakendusloogika. Rahandusministeerium pidas põhjendatuks jätkata menetlust pärast rahastamisallika selgumist ja väljendas valmisolekut anda seejärel eelnõule sisuline hinnang.

Rahastusallika muutmise järel ongi meetme ülesehitus oluliselt muutunud. Algsest riigieelarvelisest motivatsioonitoetusest on kujundatud peamiselt CO₂ enampakkumistulust rahastatav investeeringutoetus. Muutunud on toetatavad tegevused, abikõlblikkuse tingimused, väljamaksete kord, aruandlus ja rakendusperiood.

Palume Rahandusministeeriumil hinnata alljärgnevaid küsimusi eeskätt avalike vahendite säästliku ja tulemusliku kasutamise, meetme kulutõhususe, rahastamiskriteeriumide mõju, rahaliste stiimulite ning riigi eelarveriskide seisukohalt.

Küsimustes, mille õiguslik või valdkondlik hindamine kuulub mõne teise asutuse pädevusse, palume selgitada, kas eelnõu menetlemisel on vastava pädeva asutuse sisuline hinnang saadud ning millistele analüüsidele see tugineb.

1. Kas meede rahastab probleemi, mida sellega väidetavalt lahendatakse?

Seletuskirja järgi on meetme eesmärk kiirendada tuuleenergia planeeringute menetlemist ning suurendada kohalike omavalitsuste motivatsiooni jõuda planeeringute kehtestamiseni.

Samas ei ole meetme puhul abikõlblikud personali- ega projektijuhtimiskulud. Meetmest ei rahastata otseselt planeeringu koostamise, sõltumatute uuringute, ekspertiiside, avalikkuse kaasamise ega KOVi planeerimisvõimekuse kulusid.

Toetusõigus tekib alles pärast vähemalt viit elektrituulikut võimaldava(te) planeeringu(te) kehtestamist. Saadavat toetust võib kasutada aga näiteks hoonete energiatõhususe parandamiseks, energiasalvestuseks, transporditaristuks, vee- ja kanalisatsioonirajatisteks ning muudeks investeeringuteks.

Seega ei hüvitata KOVile tegelikke planeerimis- ja uuringukulusid, vaid antakse rahaline hüve pärast kindla sisuga planeerimisotsuse tegemist.

Palume hinnata:

1. Milline on otsene põhjuslik seos planeeringumenetluse kiirendamise ning pärast planeeringu kehtestamist rahastatavate investeeringute vahel?
2. Mille alusel on järeldatud, et investeeringutoetuse lubamine pärast konkreetse planeeringutulemuse saavutamist kõrvaldab planeerimismenetluste tegelikud kitsaskohad?
3. Kas meetme eesmärki võiks tulemuslikumalt saavutada KOVide tegelike ja tõendatud uuringu-, ekspertiisi-, kaasamis-, õigusabi- ja personalikulude hüvitamisega?
4. Kas praegusel kujul on tegemist planeerimisvõimekuse toetamise või kindla lõpptulemusega haldusotsuse rahalise soodustamisega?

2. Erinevate õiguspäraste planeerimistulemuste erinev rahastamine

Planeerimismenetluse õiguspärane tulemus võib olla:

• planeeringu kehtestamine kavandatud mahus;
• planeeringulahenduse muutmine;
• tuulikupositsioonide vähendamine;
• planeeringu osaline kehtestamine;
• menetluse lõpetamine, kui uuringud või huvide kaalumine näitavad ala sobimatust.

Kõik need tulemused võivad põhineda põhjalikul, õiguspärasel ja avalikke huve tasakaalustaval menetlusel.

Kavandatud meetme puhul kaasneb rahaline toetus siiski ainult sellise tulemusega, mille korral kehtestatakse vähemalt viit tuulikut võimaldav(ad) planeering(ud). Kui uuringute ja kaalumise tulemusel jõuab KOV põhjendatud järeldusele, et planeeringut ei saa kehtestada või tuleb tuulikute arvu vähendada alla lävendi, jääb ta toetusest ilma, kuigi tema töökoormus ja kulud võivad olla sama suured või suuremad.

Palume hinnata:

1. Kas ühe õiguspärase planeerimistulemuse rahaline eelistamine teiste õiguspäraste tulemuste ees on objektiivselt ja majanduslikult piisavalt põhjendatud?
2. Kas võrreldava töökoormuse ja menetluskuluga KOVide erinev rahastamine üksnes lõppotsuse sisu põhjal vastab võrdse ja läbipaistva rahastamise põhimõttele?
3. Kas toetuse saamise eelduseks peaks olema konkreetse planeeringutulemuse saavutamine või tegelikult kantud ning põhjendatud menetlus- ja uuringukulud?
4. Kas selline skeem võib muuta KOVi otsuse majanduslikku tausta juba planeerimismenetluse ajal?

3. Kas raha jagamise ajaline järjekord kohtleb erineva uuringuvajadusega KOVe võrdselt?

Eelnõu kohaselt menetletakse taotlusi laekumise järjekorras ning toetust makstakse kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni.

Tuuleenergia planeeringute kestus ei sõltu aga ainult KOVi töötempost. Menetluse pikkust võivad mõjutada:

• ala looduskaitselised ja ruumilised omadused;
• kaitsealuste liikide esinemine;
• lindude ja nahkhiirte uuringute vajalik kestus;
• rände- ja pesitsusperioodide arvestamine;
• täiendavate uuringute vajadus;
• riigiasutuste kooskõlastused;
• avalikkuse ettepanekud ja vastuväited;
• kohtuvaidlused.

Näiteks võib ühes KOVis olla usaldusväärse tulemuse saamiseks põhjendatud teha linnustiku uuringuid mitme hooaja või mitme aasta jooksul, samal ajal kui teises KOVis piirdutakse lühema uuringuperioodiga ja jõutakse planeeringu kehtestamiseni varem.

Kui raha jagatakse taotluste ajalise järjekorra alusel, võib kiiremini otsuseni jõudnud KOV saada toetuse, samal ajal kui põhjalikumat või objektiivselt pikemat uuringut vajav KOV jääb eelarve ammendumise tõttu sellest ilma.

Lisaks võivad kohe taotlusvooru avanemisel raha taotleda ka KOVid, kelle planeeringud on juba 2025. või 2026. aastal kehtestatud. Sellisel juhul võivad juba tehtud otsused kasutada ära osa eelarvest enne, kui praegu menetluses olevad ja pikemaid uuringuid vajavad planeeringud üldse taotlemiseni jõuavad.

Palume hinnata:

1. Kas taotluste rahuldamine laekumise järjekorras tagab erineva objektiivse uuringuvajadusega KOVide sisuliselt võrdse kohtlemise?
2. Kas rahastamismudel võib anda eelise kiiremini lõpetatud menetlusele sõltumata sellest, miks teine menetlus kestis kauem?
3. Kas täiendava uuringu või ekspertiisi tellimine võib suurendada KOVi riski toetusest ilma jääda?
4. Kas juba kehtestatud planeeringute toetamine võib vähendada pooleliolevate ja põhjalikumat menetlust vajavate planeeringute rahastusvõimalusi?
5. Kas juba kehtestatud planeeringute toetamist (planeeringu kehtestamise otsuse eest tagantjärele raha maksmist) võib käsitada avaliku raha ebaefektiivse ja pillava kasutamisena, eriti kui arvestada asjaolu, et kolme asjakohase kehtestamisotsuse eest on omavalitsused (Pärnu linn, Lääneranna vald ja Lüganuse vald) juba saanud preemiat võimestamismeetme („Kohalike omavalitsuste võimestamine roheliste investeeringute tegemisel“) alusel?
6. Kas ajalise järjekorra asemel või kõrval oleks põhjendatud kasutada sisulisi hindamiskriteeriume, proportsionaalset jaotust või eraldi rahastamisperioode?

Eesti Linnade ja Valdade Liit on samuti juhtinud tähelepanu ohule, et toetuse sidumine menetluse kiiruse või rahalise stiimuliga võib vähendada otsustusprotsessi kvaliteeti ja suurendada planeeringute vaidlustamise riski.

4. Toetuse lävend ja määrad ei ole kulupõhised

Eelnõu järgi on toetuse suurus:

• 70 000 eurot iga planeeringus ette nähtud tuulikupositsiooni kohta;
• 12 000 eurot iga ehitusloaga hõlmatud megavati kohta;
• kuni viis miljonit eurot ühe KOVi kohta.

Kooskõlastustabelis on eelnõu koostaja märkinud:

„Toetuse summad on arvestatud hinnanguliselt, mitte kulupõhiselt.“

Samuti on selgitatud, et summade kujundamisel lähtuti muu hulgas valitsuskabineti suunisest, mille kohaselt peaks kaheksa tuuliku puhul olema võimalik eraldada KOVile ligikaudu miljon eurot. Hiljem tuulikute künniskogus muutus.

Eelnõus kehtestatud viie tuuliku lävend tekitab omakorda suure erinevuse:

• nelja tuulikuga planeeringu korral toetust ei saa;
• viie tuulikuga planeeringu korral võib toetuse esimene osa olla 350 000 eurot.

Mõlema planeeringu uuringute maht, keskkonnamõju hindamise keerukus ja KOVi töökoormus võivad seejuures olla võrreldavad.

Palume hinnata:

1. Kas toetuse määrade põhjendamiseks piisab poliitilisest eesmärgist võimaldada viie tuuliku korral vähemalt 590 000 euro suurune toetus?
2. Milline on 70 000 euro ja 12 000 euro suuruste määrade seos KOVi tegelike kulude, töökoormuse või toetatava investeeringu mõjuga?
3. Millise majandusliku või kulupõhise analüüsi alusel on toetuse alampiiriks määratud viis tuulikut?
4. Kas selline lävend võib tekitada majandusliku stiimuli jätta planeeringusse vähemalt viis tuulikupositsiooni?
5. Kas enne meetme kehtestamist tuleks esitada toetuse määrade kujunemise kontrollitav metoodika ja alternatiivsete määrade võrdlus?

5. Eeldus, et KOV maksimeerib toetust

Meetme kogukulu arvutamisel kasutatakse seletuskirjas eeldust:

„KOV on ratsionaalne ja maksimeerib oma toetuse suuruse.“

Samas sõltub toetuse suurus otseselt planeeringusse jäetud tuulikupositsioonide ning ehituslubadega hõlmatud megavattide arvust.

See tähendab, et meetme maksumuse prognoos lähtub eeldusest, et KOV reageerib rahalisele stiimulile. Samal ajal väidetakse seletuskirjas, et rahaline stiimul ei mõjuta KOVi sisulist planeerimisotsust.

Palume hinnata:

1. Kuidas sobituvad omavahel eeldus toetust maksimeerivast KOVist ja väide, et rahaline stiimul ei mõjuta planeerimisotsuse sisu?
2. Kas toetuse suuruse sidumine tuulikute arvu ja võimsusega võib mõjutada planeeringu mahtu või otsuse ajastust?
3. Kas toetuse maksimeerimise võimalus võib mõjutada otsustusprotsessi tajutavat erapooletust?
4. Kas võimaliku kohtuvaidluse, toetuse tagasinõudmise ja täiendavate menetluskulude riski on meetme rahanduslikus analüüsis arvestatud?

6. Juba kehtestatud planeeringute toetamise lisanduv mõju

Eelnõu võimaldab toetust taotleda ka alates 1. jaanuarist 2025 kehtestatud planeeringute eest.

Juba kehtestatud planeeringu puhul ei saanud tulevikus loodav toetus mõjutada:

• planeeringu algatamist;
• menetlemise tempot;
• KOVi motivatsiooni;
• juba tehtud kehtestamisotsust.

Seetõttu vajab selgitamist, milline on selliste väljamaksete lisanduv mõju ja miks kasutatakse tulevast käitumist mõjutava meetme vahendeid juba tehtud otsuste eest maksmiseks.

Palume hinnata:

1. Millist meetme eesmärki täidab toetuse esimese osa maksmine juba kehtestatud planeeringute eest?
2. Kui suur osa otsustatud rahastusest võib minna planeeringutele, mille kehtestamist meede ei saanud mõjutada?
3. Kas juba tehtud otsuste eest makstaval toetusel on võrreldes tulevikku suunatud toetusega piisav rahanduslik põhjendus?
4. Kas tagasiulatuvad väljamaksed vähendavad meetme tegelikku lisanduvat mõju?

7. Meetme eelarveneutraalsus, kogumaht ja rahastamise kindlus

Seletuskirjas hinnatakse meetme kogumahuks koos halduskuludega kuni 20 miljonit eurot. Samal ajal on Vabariigi Valitsuse otsusega eraldatud 2027. ja 2028. aastaks CO₂ enampakkumistulust kokku 12 miljonit eurot. Ülejäänud võimalik rahastamine sõltub tulevastest riigieelarvelistest vahenditest ja taotlusvoorude eelarvete kinnitamisest.

Rahandusministeerium juhtis 16. juuni 2026 kirjas tähelepanu põhjendamatu toetuseootuse tekkimise riskile.

Samuti väidetakse seletuskirjas, et kuni 20 miljoni euro suuruse meetme eelarveneutraalsus võiks olla saavutatav ligikaudu 20–25 tuuliku rajamisel. Arvutus tugineb tuuleparkide rajamisega kaasnevale investeeringule, lisandväärtusele ja maksutulule.

See kirjeldab aga tuuleparkide rajamise võimalikku majandusmõju, mitte tingimata kõnealuse toetusskeemi enda lisanduvat mõju.

Palume hinnata:

1. Kas Rahandusministeeriumi varasemas kirjas kirjeldatud põhjendamatu ootuse risk on praeguses versioonis täielikult kõrvaldatud?
2. Milline on kuni 20 miljoni euro suuruse meetme täielik rahastamiskava?
3. Kas määruse tingimused peaksid piirduma juba otsustatud rahastuse mahuga?
4. Kas KOVidele on piisavalt selge, millisele rahastusele ja millises etapis saavad nad tegelikult tugineda?
5. Kas eelarveneutraalsuse arvutus eristab tuulikuid, mis rajataks ka ilma toetuseta, tuulikutest, mille rajamist või menetlemist meede tegelikult põhjustab või kiirendab?

8. CO₂ enampakkumistulu alternatiivkulu ja seos tegeliku tulemusega

CO₂ enampakkumistulu on piiratud avalik ressurss. Selle kasutamine kõnealuse meetme jaoks tähendab, et sama raha ei saa kasutada mõne muu kliima- või energiapoliitilise meetme jaoks.

Eelnõust ei nähtu võrdlust, kas kavandatav skeem annab ühe kulutatud euro kohta suurema kliimamõju kui näiteks:

• kõigile KOVidele avatud energiatõhususe meede;
• energiasalvestuse või toimepidevuse toetamine;
• tehnoloogianeutraalne kliimainvesteeringute voor;
• projektide järjestamine mõõdetava heite vähenemise ja kulutõhususe alusel.

Kui toetusega rahastatakse näiteks kooli soojustamist või energiasalvestit, vajab põhjendamist, miks sõltub sellele rahale juurdepääs tuuleplaneeringu kehtestamisest, mitte investeeringu enda kliimamõjust ja kulutõhususest.

Lisaks võib planeeringu kehtestamise eest saadud toetus KOVile jääda ka juhul, kui planeeringu alusel ei rajata lõpuks ühtegi tuulikut. Seletuskirja kohaselt ei mõjuta ehitusloa kehtetuks tunnistamine planeeringu kehtestamise eest saadud toetust.

Palume hinnata:

1. Kas kavandatud rahakasutust on võrreldud CO₂ enampakkumistulu alternatiivsete kasutusvõimalustega?
2. Milline mõõdetav kliima- ja energiapoliitiline tulemus saavutatakse ühe kulutatud euro eest?
3. Miks peab investeeringutoetusele juurdepääsu eelduseks olema konkreetset elektritootmistehnoloogiat võimaldav planeering?
4. Kas planeeringu kehtestamine üksi on piisav tulemus kuni 2,5 miljoni euro suuruse toetuse säilimiseks?
5. Milline on riigi finantsrisk juhul, kui toetust saanud planeering ei vii ühegi tuuliku rajamiseni?
6. Kas vähemalt osa toetuse säilimisest peaks olema seotud arenduse tegeliku realiseerumise või tootmisvõimsuse lisandumisega?

Kokkuvõtvalt:

1. Kas toetuse määradel ja viie tuuliku lävendil on kontrollitav majanduslik alus?
2. Kas meede rahastab probleemi, mida sellega väidetavalt lahendatakse?
3. Kas taotluste ajalise järjestuse kriteerium on erineva uuringuvajaduse ja menetluskestusega KOVide puhul põhjendatud?
4. Kas ühe planeerimistulemuse rahaline eelistamine võib mõjutada KOVi majanduslikku huvi menetluse ajal?
5. Kas juba tehtud otsuste toetamisel on meetme eesmärgiga seotud lisanduv mõju?
6. Kas meetme eelarveneutraalsuse arvutus tõendab toetusskeemi enda, mitte üksnes tuuleparkide üldist majandusmõju?
7. Kas CO₂ enampakkumistulu kasutatakse võrreldes alternatiividega tulemuslikult?
8. Kas avaliku raha kasutamine on piisavalt seotud tuuleenergia tegeliku lisandumisega?
9. Kas eelnõu rahanduslik põhjendatus ja võimalikud mõjud on praeguses menetlusetapis piisavalt analüüsitud või vajavad enne edasist menetlemist täiendavat hindamist?

Palume võimaluse korral käsitleda käesolevat märgukirja ja selgitustaotlust enne Rahandusministeeriumi kooskõlastusotsuse tegemist.

Viidatud dokumendid:

1. Rahandusministeeriumi 16.06.2026 kiri nr 1.1-11/2138-2.
2. Energeetika- ja keskkonnaministri määruse „Tuuleenergia edendamise toetuse taotlemise tingimused ja kord“ eelnõu, 05.10.2026.
3. Määruse eelnõu seletuskiri koos kooskõlastustabeliga, 05.10.2026.
4. Kliimaministeeriumi 09.10.2026 kooskõlastuskiri nr 1-4/26/1926-17.

Lugupidamisega / Regards,

***************
Urmas Maranik

MTÜ Looduse ja Inimeste Eest
Telefon: +372 516 28 26

E-post: [email protected]

https://www.facebook.com/mtu.looduse.inimeste.eest