Taotlusvorm

Koostatud justiits- ja digiministri 18.05.2026 määruse nr 15 “Tulevikukindla andmemajanduse

ökosüsteemi mudel ja taristulised lahendused andmete turvaliseks haldamiseks, käitlemiseks

ja väärindamiseks” põhjal.

1. Taotleja andmed

Taotleja asutuse nimi Rahandusministeerium

Taotleja esindaja nimi Raoul Lättemäe

Taotleja esindaja ametikoht Fiskaalpoliitika osakonna juhataja

Esindaja telefoninumber +372 5885 1460

Esindaja e-post [email protected]

2. Partneri andmed (vajadusel)

Partnerasutuse nimi -

Partneri esindaja nimi -

Partneri esindaja ametikoht -

Partneri esindaja telefoninumber -

Partneri esindaja e-post -

3. Projekti lühiülevaade

Projekti

lühikirjeldus Valimislubaduste AI-tööriista eksperimentaal-arendustöö

Eesmärgiks on valimislubaduste analüüsi läbiviimist ja valimiste

teemalist diskussiooni toetava tehnilise lahenduse väljatöötamine,

millel on nii analüütikutele suunatud kasutusvaade kui ka avalik vaade.

Projekt korrastab valimislubadused, riigieelarve ja eelarvestrateegia

seletuskirjad, olulisemad arengukavad ja osa ministeeriumi varasemast

analüütilisest teadmusest ühtsesse allikaviidetega masinloetavasse

LLM-sõbralikku andmestikku ning teeb seejärel selle info nii

masinloetava API kui ka veebipõhise kasutajaliidese kaudu AI

tööriistadele kättesaadavaks. Praegu paikneb see info eri failides,

tabelites ja kaustastruktuurides, mistõttu selle kasutamine on aeglane,

ebaühtlane ja sõltub liigselt üksikute inimeste ajaloolisest mälust.

Töö sisuks on:

1. Luua automatiseeritud töövoog, mis viib valimislubaduste

analüüsimiseks vajalikud dokumendid LLM-sõbralikule kujule.

Selleks seostatakse aastate 2007-2023 kui eelseisva 2027. aasta

valimislubadused ja nende analüüs, Rahandusministeeriumi

fiskaalpoliitika valdkonna viimase vähemalt 5 aasta eestikeelsete

eelarvemõjude päringute vastused, riigieelarve (RE) ja

riigieelarve strateegia (RES) seletuskirjad ning riigi olulisemad

arengukavad ühtsesse, eesti keele eripärasid arvestavasse,

kontrollitavasse, dokumentide metainfot arvestavasse ning

allikaviidetega vektorotsingu andmebaasi.

3. Projekti lühiülevaade

2. Teha selline vektorotsingu andmebaas nii veebipõhise

kasutajaliidese kui OpenAPI standardile vastava masinloetava

API kaudu AI tööriistadele kättesaadavaks (nii avalikult

kättesaadava APIna kui sõltuvalt dokumendi meta-andmetest

kasutajate ligipääsu vajaduspõhiselt piirates);

3. Võimaldada Rahandusministeeriumi ametnikel iseseisvalt a)

uusi valimislubadusi; b) uusi eelarvemõjude päringuid koos nende

vastustega; c) riigieelarve ja riigieelarve strateegia materjale ning

d) olulisemaid arengukavasid selle automatiseeritud töövoo kaudu

LLM-sõbralikuks andmestikuks lisada nii, et lisatud dokumendid

jõuavad indekseeritud kujul samasse vektorotsingu andmebaasi

ning muutuvad kättesaadavaks veebipõhise kasutajaliidese ja

masinloetava API kaudu.

4. Arvestades, et Rahandusministeerium kasutab peamise AI

tööriistana Copilotit, liidestatakse lahendus Microsoft 365

Copilotiga agendi või samaväärse laiendusena, mille kaudu

saavad volitatud kasutajad teha Copiloti päringuid loodavat

masinloetavat API-t kasutades.

Projekti eesmärk on luua piiratud mahus eksperimentaalne prototüüp,

millega testitakse, kas ja millist lisandväärtust annab valimislubaduste,

eelarvedokumentide ja arengukavade viimine masintöödeldavaks

allikaviidetega ja eesti keele eripärasid arvestava vektorotsingu

andmebaasi ning sellise andmebaasi kasutamine AI-agentide sisendina

annab Rahandusministeeriumi tegelikes töövoogudes.

Projekt ei loo täismahulist teenust, vaid kontrollitud proof-of-concept’i

koos soovitustega edasiseks arenduseks. Oluline on rõhutada, et

lahendus luuakse eestikeelsete dokumentide LLM-sõbralikku töötlust

silmas pidades. Valdavalt kasutatakse avalikult kättesaadavaid

andmeid, kuid nähakse ette võimalus piirata osade dokumentide API

põhist otsingut üksnes autoriseeritud kasutajatele.

Projekti väärtus on korraga praktiline ja strateegiline. Praktilisel

tasandil vähendab see käsitööd, kiirendab varasema teadmise leidmist

ja muudab poliitikaanalüüsi teadmispõhisemaks. Avalikus vaates loob

see paremad eeldused võrrelda valimislubadusi, siduda neid riigi

kehtivate plaanidega ning kasutada avalikke andmeid teaduses,

meedias ja muudes analüütilistes töödes. Strateegilisel tasandil loob

projekt mudeli, kuidas kasutada tehisaru avalikus sektoris

kontrollitavalt: nii, et vastused tuginevad tuvastatavatele allikatele,

mitte üksnes konkreetse AI mudeli treeningadmetele.

Projekti ajaraam 03.08.2026 – 01.03.2027

Omafinantseeringu

suurus ja allikas

21 000, riigieelarve

Taotletav toetuse

summa [€]

119 000

4. Projekti detailsem kirjeldus

Probleemi-

kirjeldus

Selgitage, miks on

probleem

aktuaalne ning

keda see puudutab.

Mida on probleemi

lahendamiseks

Eestis juba tehtud

või mis on

tegemisel?

Rahandusministeerium on varasemalt koostanud ja plaanib ka

tulevaste riigikogu valimiste eel koostada valimisplatvormide

eelarvemõjude esmahinnanguid. Sellise analüüsi eesmärk on teavitada

kodanikke valimislubaduste rahalisest mõjust, toetada teadlikke

valikuid ning aidata kaasa avaliku diskussiooni kvaliteedi

paranemisele.

Teisalt pakuvad hinnangud erakondadele ja ametkondadele pärast

valimisi kiiret ülevaatlikku alust koalitsioonilepingu

ettevalmistamiseks, et lepingu sisu arutamisel oleks võimalik

tegevuste maksumust kaalutlustes arvesse võtta. Tegemist on avaliku

ja poliitiliselt erapooletu infoga, mis on mõeldud ühiskondliku

diskussiooni tarbeks ning tulevase valitsuse ja ka

Rahandusministeeriumi töövahendiks1.

Rahandusministeeriumil puudub selle analüüsitöö tegemiseks ühtne

andme- ja päringulahendus, mis muudab valimislubadused, avalikud

arengudokumendid ja osa ministeeriumi varasemast analüütilisest

teadmusest paremini leitavaks, võrreldavaks ja taaskasutatavaks.

Praegu paikneb see teadmine eri failides, tabelites ja

kaustastruktuurides, mistõttu selle kasutamine on aeglane, ebaühtlane

ja sõltub liigselt üksikute inimeste mälust ning nõuab suurt käsitööd.

Vaja oleks see hajus teadmus koondada kontrollitavasse,

allikaviidetega, veebipõhise otsingu ja masinloetava API kaudu

kasutatavasse vormi ning luua tehniline lahendus, mis aitaks

valimislubaduste analüüse kiiremini läbi viia ja nende tulemusi eri

osapooltel taaskasutada.

Lahendus peab pakkuma kolme kasutusviisi: 1) veebipõhine otsing ja

sirvimine inimkasutajatele; 2) dokumenteeritud masinloetav API-

liides, mille kaudu saab teha allikaviidetega päringuid

valimislubaduste, eelarvedokumentide, arengukavade ja

analüüsivastuste andmekihtidesse; ning 3) Microsoft 365 Copiloti

kaudu kasutatav agent või samaväärne laiendus, mille kaudu saavad

volitatud kasutajad teha päringuid sama API vastu otse oma

tavapärases töövahendis. Kuna Rahandusministeeriumi kasutuses olev

peamine AI-töövahend on Microsoft 365 Copilot, käsitletakse seda

projekti esmase sihtkeskkonnana, säilitades samal ajal API tehnilise

taaskasutatavuse ka teiste AI-tööriistade jaoks ning muudes API-

tarbimist võimaldavates keskkondades.

Probleem puudutab nii Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika

osakonna analüütikuid kui ka laiemat avalikkust. Lahenduses

eristatakse avalikku kasutuskihti ja ministeeriumi töövoogu toetavat

sisemist kasutuskihti. Sisemine kiht ei ole mõeldud salastatud teabe

töötlemiseks, vaid tööprotsessi, varasemate analüüside ja

eelarvemõjude päringute paremaks taaskasutamiseks. Juurdepääs

sisemisele kihile korraldatakse kasutajaõiguste ja agendi paigaldamise

4. Projekti detailsem kirjeldus

või kättesaadavaks tegemise kaudu neile kasutajatele, kelle

tööülesanded seda eeldavad (vt joonis 1).

API peab olema dokumenteeritud masinloetavalt, näiteks OpenAPI

spetsifikatsioonina, ning toetama struktureeritud päringuid ja

vastuseid. API ei tohi piirduda üksnes vabatekstilise „küsi midagi“

päringuga, vaid peab võimaldama vähemalt otsingut lubaduste,

dokumentide, teemade ja allikate lõikes ning allikaviidetega

kontekstipaketi koostamist. Vastus peab sisaldama vähemalt

asjakohaseid kirjeid, tekstiväljavõtteid, metaandmeid, allikaviiteid,

nähtavusmärgendit ja infot selle kohta, kas tulemus pärineb avalikust

või sisemisest kihist. API ülesehitus peab võimaldama selle kasutamist

nii Microsoft 365 Copiloti agendi kui ka teiste API-tarbimist toetavate

AI-tööriistade kaudu.

Kuna projekti algmaterjalid on valdavalt eestikeelsed ning sisaldavad

eesti keelele omaseid käände-, tuletus- ja liitsõnavorme, peab lahendus

toetama eestikeelsete tekstide kvaliteetset otsingut ja töötlust. See

tähendab vähemalt eesti keele morfoloogia arvestamist,

lemmatiseerimist või samaväärset sõnavormide normaliseerimist,

valdkonnaterminite ja sünonüümide käsitlemist ning võimalust otsida

sama sisulise tähendusega väljendeid ka siis, kui dokumendis ja

päringus kasutatakse erinevaid sõnavorme. Eestikeelse otsingu

kvaliteet on üks lahenduse vastuvõtukriteeriume.

Joonis 1. Loodava lahenduse avalik ja sisemine režiim.

Lahendus peab võimaldama:

 koondada aastate 2007-2023 valimislubadused ühtsesse

masinloetavalt otsitavasse registrisse (andmed on

süstematiseeritud ja klassifitseeritud kujul

Rahandusministeeriumil olemas Exceli failidena: iga üksik

lubadus eraldi rida);

 toetada 2027. aasta lubaduste jooksvalt lisamist masinloetavalt

otsitavasse registrisse ja nende töötlust, sh viisil mis võimaldab

eristada eelseisvate valimiste valimislubadusi varasemate

aastate omast;

4. Projekti detailsem kirjeldus

 teha eraldiseisva kihina riigieelarve ja riigieelarve strateegia

(olemas süstematiseeritult docx ja xlsx kujul) ning avalikud

arengudokumendid (pdf kujul) masinloetavalt otsitavaks;

 teha eraldiseisva kihina Rahandusministeeriumile esitatud

fiskaalpoliitika alased küsimused, vastused ja analüüsid

masinloetavalt otsitavaks;

 luua keskkond päringute tegemiseks nii veebipõhise

päringuna kui ka masinloetava API kaudu, kus eelpool

kirjeldatud andmekihid seotakse päringu hetkel nii, et kasutaja

või kasutaja valitud tehisaru saaks allikaviidetega konteksti.

Taotleja esialgne nägemus kavandatava lahenduse üldstruktuurist on

esitatud joonisel 2.

Joonis 2. Kavandatava lahenduse üldstruktuur.

Tellitava lahenduse põhiobjektid ja seosed on joonisel 3.

Joonis 3. Tellitava lahenduse põhiobjektid ja seosed.

4. Projekti detailsem kirjeldus

Näeme võimalike koostööpartneritena (lisaks avalikkusele selliste

tulemuste kasutajatena, kelle vajadusi tasub projekti algatamisel

kaardistada ja nendega võimalusel arvestada):

 Tehnoloogiapartnerid – eelkõige Eesti Keele Instituut, kellel

võib olla huvi eesti keelega seotud masinõppemudelite,

morfoloogilise otsingu, lemmatiseerimise, terminoloogilise

normaliseerimise ning allikaviidetega kontekstikihi

arhitektuuri rakendamise ja kasutamise vastu projektis.

 Riigikantselei ja teised ministeeriumid (eelkõige võib projekti

tulemused ja hilisem praktiline kasutus olla kasuks

riigikantseleile, kes saab loodava lahenduse abil paremini

toetab ametisse astuvaid valitsusi Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammi koostamisel).

 Ülikoolid ja teadusasutused (nt TalTech, Tartu Ülikool,

kelledel võib olla huvi rakendada projekti käigus loodavat

andmebaasi hilisemas politoloogia või sotsiaalteaduste

teadustöös).

 Meedia ja mõttekojad (kelledel on tõenäoliselt huvi rakendada

projekti tulemusi API põhiselt enda analüütiliste ja infot

koguvate AI tööriistadega).

Teadaolevalt ei ole varasemalt sellist süstematiseeritud

valimislubaduste andmestikku avalikkusele AI-agendisõbralike APIde

kaudu jagatud ning selliseid AI-põhiseid teadmistepõhist poliitikat

toetavaid tööriistu ei ole varasemalt loodud.

Projekti oodatav

tulemus ja mõju

Kas projektil on

selge ning

mõõdetav eesmärk,

mille saavutamist

või

mittesaavutamist

on võimalik

hinnata?

Oodatav tulemus ja mõju

Projekti tulemusena oodatakse esmalt tehnilist lahendust

valimislubaduste analüüsi toetamiseks. Analüüsi toetava lahenduse

eesmärk on parandada Rahandusministeeriumi analüütikute tööks

vajaliku info leitavust, läbipaistvust ja kasutatavust, luues ühtlasi

analüütiline järjepidevus. Lahendus peaks vähendama käsitööd,

kiirendama varasema teadmise leidmist ja muutma poliitikaanalüüsi

allikapõhisemaks.

Teisalt tuleb luua avalikult kasutatav lahendus, mis toetab

valimislubaduste avalikku läbipaistvust (avalik päringusüsteem

valimislubaduste seast otsimiseks nii veebipäringutega kui ka LLM-

sõbraliku API kaudu). Avalikult kasutatav lahendus loob paremad

eeldused võrrelda valimislubadusi, siduda neid riigi kehtivate

plaanidega ning kasutada avalikke andmeid teaduses, meedias ja

muudes analüütilistes töödes.

Strateegilisel tasandil loob projekt mudeli, kuidas kasutada tehisaru

avalikus sektoris kontrollitavalt: nii, et vastused tuginevad

tuvastatavatele allikatele, mitte üksnes mudeli üldteadmisele.

4. Projekti detailsem kirjeldus

Projektiga ei tellita üksnes olemasolevate andmete ümbertõstmist uude

formaati. Olemasolevate andmete migratsioon on vajalik selleks, et

lahendus kasutusele võtta, kuid tellitava töö põhisisu on

korduvkasutatav tehniline lahendus: andmemudel, API, otsingu- ja

seostusloogika ning haldus- või toimetusvaade, mille abil saab taotleja

hiljem ise uusi dokumente ja kirjeid jooksvalt lisada, parandada ja

uuesti otsingukõlblikuks teha. Oluline on, et Rahandusministeerium

saaks pärast esmast kasutuselevõttu ise jooksvalt täiendada

andmebaasi uute valimislubaduste, uute arengudokumentide ja uute

sisemiste päringujuhtumitega.

Projekti edukust hinnatakse vähemalt järgmiste tulemuste põhjal:

 valmib ühine register valimisaastatele 2007, 2011, 2015, 2019,

2023 ja 2027;

 valmib avalik kiht, mis tagastab vähemalt dokumendi,

asukohaviite ja tekstiväljavõtte;

 valmib sisemine kiht, mis eristab ametlikku küsimust, vastust,

põhivastust ja taustmaterjali;

 valmib seostuskiht, mis tagastab kihiti eristatava allikaloendi;

 valmib haldus- või toimetusvaade ja/või importliides, mille abil

saab taotleja lisada uusi kirjeid ja dokumente ilma tarnija

igakordse arendustööta;

 olemasolevate andmete migratsioon on tehtud sama sissevõtu-

ja kontrolliloogika kaudu, mida saab hiljem kasutada uute

andmete lisamisel;

 uue kirje või dokumendi lisamine ei eelda kogu süsteemi käsitsi

ümbertöötlust;

 avaliku ja sisemise kasutuse piirid on tehniliselt ja

õiguspõhiselt eristatavad;

 kõik avaliku kihi vastused sisaldavad allikaviidet ja

asukohaviidet.

 lahendus toetab eestikeelsete dokumentide otsingut viisil, mis

arvestab sõnavormide erinevust, lemmatiseerimist või

samaväärset normaliseerimist ning valdkonnaterminite ja

sünonüümide käsitlemist (eeldame, et lahenduses kasutatakse

olemasolevaid eesti keele tööriistu);

 valmib masinloetav API kirjeldus, näiteks OpenAPI

spetsifikatsioon;

 API tagastab vähemalt ühe kontrollitud päringu puhul

allikaviidetega kontekstipaketi, mida saab kasutada AI-agendi

sisendina;

 projekti käigus luuakse ja testitakse vähemalt üks Microsoft

365 Copiloti kaudu kasutatav agent või samaväärne

näidisliidestus, mis teeb päringu loodavasse API-sse ja tagastab

4. Projekti detailsem kirjeldus

kasutajale allikaviidetega kontekstipaketi; sama API peab

jääma kasutatavaks ka teiste API-tarbimist võimaldavate AI-

tööriistade kaudu.

Eeldatav mõju

Projekti eeldatav mõju saab kokku võtta alljärgnevalt:

 demokraatia tugevdamine – viimase 25 aasta valimislubaduste

AI sõbralikuks tegemine võimaldab meedial ja ühiskonnal

paremini analüüsida poliitikat ning võrrelda erinevatel

valimistel antud poliitilisi lubadusi;

 tõhusam analüüs avalikus sektoris, kasutades AI vahendeid

viisil, kus AI kasutab sisendina tegelikku andmestikku ning kus

hallutsinatsiooniriski on vähendatud;

 kiirem teadmistepõhine sisend koalitsioonilepete ja vabariigi

valitsuse tegevusprogrammi ettevalmistamiseks valimiste

järgselt;

 meedia ja teadlaste parem ligipääs poliitikaanalüüsi

alusandmetele;

 Eesti kuvandi tugevdamine innovaatilise ning avatud

demokraatiaga digiriigina – teadaolevalt oleks tegemist Eesti

avalikus sektoris uudse ja rahvusvaheliselt eristuva

lahendusega, mis teeb süstematiseeritud valimislubaduste

andmestiku kättesaadavaks nii avaliku päringusüsteemi kui ka

AI-agentide poolt kasutatava API kaudu.

Projekti

meeskond ja

töökorraldus

Kirjeldage rollide

ja töö jaotust

projektimeeskonna

s. Missugust

täiendavat

ekspertiisi tuleb

juurde kaasata (nt

tehniline ekspertiis,

andmekaitse)?

Taotleja hinnangul peaks projekti kestel moodustama fiskaalpoliitika

osakonna analüüsitiimist ja lahenduse teostajatest ühine meeskond.

Teostaja poolses meeskonnas peaks olema:

 projektijuht;

 tehniline ekspertiis lahenduse loomiseks vajaliku AI

kompetentside osas.

Tegemist on koostööga, mille keskmes on regulaarselt toimuvad

töökoosolekud - analüütilised seminarid/arutelud teadlaste ning

ministeeriumi analüütikute vahel. Töökoosolekuid viiakse läbi

regulaarselt vastavalt vajadusele, aga mitte harvem kui 1 kuu tagant.

Töökoosolekutel antakse ülevaade teostatud tegevustest, lahendatud

uurimisprobleemistikest, viiakse sellele tuginedes läbi arutelu ning

püstitatakse täpsem ülesandepüstitus järgmiseks töökoosolekuks.

Töökoosolekute täpne sisu ja ajakava lepitakse kokku projekti jooksul.

Töö olulistes vaheetappides viiakse läbi valideerimisseminare, kuhu

kaasatakse asjasse puutuvad osapooled.

4. Projekti detailsem kirjeldus

Projekti elluviimisel soovib Rahandusministeerium kujundada püsiva

teadusnõustamise koostööformaadi, mis toetab uurimistulemuste

kasutamist poliitikakujundamises.

Teadusnõustamise eesmärk on:

 tagada poliitikakujundajatele õigeaegne ligipääs

teadustulemustele ja analüüsidele;

 suurendada vastastikust mõistmist teadlaste ja

poliitikakujundajate vahel, sh

 täpsustada, millised teadmised on praktiliselt rakendatavad

ning kuidas neid igapäevases töös kasutada;

 toetada uurimistulemuste rakendamist poliitikakujundamises,

sh muuta tulemused selgemaks, sõnastatumaks ja kasutatavaks;

 laiendada teadmist kasutavate sihtrühmade ringi, sh

ministeeriumide ja teiste avaliku sektori asutuste üleselt.

 Teadusnõustamine toimub regulaarselt tööprotsessi osana.

Uurimistöö käigus on soovitatav korraldada ka avalikke seminare ja

arutelusid. Lisaks tuleb projekti lõpus korraldada lõpuseminar, mis

keskendub valminud lahenduse tutvustamisele.

Uurimistöö peab olema kajastatud Eesti Teadusinfosüsteemis.

Jätkutegevused

Kirjeldage

planeeritud

jätkutegevusi

pärast

rahastusperioodi

lõppu.

Lahendus ei ole ühekordne analüüsiprojekt, vaid korduvkasutatav

andme- ja API-kiht. Kui põhiandmestik, otsinguloogika ja seostuskiht

on kord loodud, saab sama ülesehitust kasutada järgmiste valimiste

analüüsimisel, uute arengudokumentide lisamisel ja muude

poliitikavaldkondade puhul.

Jätkusuutlikkust toetab:

 standardiseeritud ja laiendatav andmestruktuur;

 API-põhine arhitektuur;

 avaliku ja sisemise osa selge eristus;

 võimalus lisada uusi andmeid ja dokumente ilma süsteemi

ümber ehitamata ning ilma tarnija igakordse sekkumiseta;

 automaatselt uuenev otsingu- ja kontekstikiht pärast uute

andmete lisamist;

 võimalus kasutada lahendust koos eri AI-teenuste ja

tööriistadega ka tulevikus.

Riskid ja

maandamis-

meetmed

Kirjeldage peamisi

riske, mis võivad

takistada projekti

Projekti teostamisel tuleb arvestada mitmete sisuliste ja tehniliste

riskidega, mis võivad mõjutada lahenduse kvaliteeti, usaldusväärsust

ning kasutatavust avalikus sektoris. Üheks keskseks riskiks on

eestikeelse tekstitöötluse kvaliteet, mis võib avalduda ebatäpses

keelekasutuses, terminoloogilistes vigades või kontekstide vales

tõlgendamises. Sellega on tihedalt seotud allikaviidete usaldusväärsus

4. Projekti detailsem kirjeldus

elluviimist või

eesmärkide

saavutamist,

millised

maandamismeetme

d kasutusele

võetakse?

– kui viidete sidumine ei ole korrektne või läbipaistev, väheneb

loodava lahenduse usaldatavus.

Eestikeelse tekstitöötluse eraldi risk seisneb selles, et ilma

morfoloogilise töötluse, lemmatiseerimise või samaväärse

sõnavormide normaliseerimise ning terminoloogilise ühtlustamiseta

võivad otsingutulemused olla ebatäpsed või puudulikud. Eesti keele

käänded, tuletised, liitsõnad ja valdkonnaterminid võivad põhjustada

olukorra, kus sisuliselt sama teemat puudutavad dokumendid ei seostu

otsingus piisavalt hästi.

Täiendava riskina esineb ebaühtlane lähtematerjal: sisendandmed

võivad olla eri formaadis, erineva kvaliteedi ja struktuuriga, mis

raskendab automatiseeritud töötlemist ning suurendab vigade

tekkimise tõenäosust. Samuti on oluline risk avaliku ja sisemise

kasutuse korrektne lahutamine – kui ligipääsupiiranguid ei rakendata

järjepidevalt, võib kaasneda teabelekke või vale kasutuse oht. Lõpuks

on oluline arvestada ka scope’i kasvamise riskiga, kus arendus liigub

üle tuumiklahenduse piiride, hajutades fookust ja suurendades

ressursikulusid.

Maandamismeetmed:

Nimetatud riske maandatakse mitmekihilise lähenemisega. Projekti

teostatakse etapiliselt, mis võimaldab igas arendusfaasis hinnata

tulemuste kvaliteeti ja teha vajadusel suunamuutusi. Päringute

kasutamist piiratakse kontrollitud päringuprofiilidega, et tagada

tulemuste järjepidevus ja vähendada ootamatute väljundite riski.

Sisendvoog kujundatakse selliselt, et kriitilised sammud on käsitsi

valideeritavad, võimaldades tuvastada ja parandada vigu enne nende

levikut.

Lisaks viiakse läbi varajased testimised, et testida lahendust

realistlikes kasutusolukordades ning tuvastada kitsaskohad enne

laiemat juurutamist. Kvaliteedi tagamiseks kehtestatakse selged

vastuvõtukriteeriumid, mille alusel hinnatakse nii funktsionaalsust

kui ka väljundi usaldusväärsust. Allikaviidete puhul rakendatakse

kohustuslikku sidumist, mis tähendab, et iga genereeritud väide

peab olema jälgitavalt seotud algallikaga, suurendades läbipaistvust

ja vähendades eksitava info leviku riski.

Eestikeelse otsingu kvaliteedi riski maandamiseks käsitletakse eesti

keele töötlust eraldi vastuvõtukriteeriumina. Lahendust testitakse

Rahandusministeeriumi valdkondlike päringunäidete põhjal ning

kontrollitakse, kas süsteem leiab sama sisulise tähendusega tulemusi

ka erinevate sõnavormide, sünonüümide ja valdkonnaterminite

kasutamisel.

Microsoft 365 Copiloti agendi loomisega seotud riskid puudutavad

eelkõige Copiloti laiendatavuse tehnilisi nõudeid, agendi paigaldamist

kasutajatele ning organisatsiooni Microsoft 365 keskkonna seadistusi.

4. Projekti detailsem kirjeldus

Kuna Rahandusministeeriumi töövahendina on lähiaastatel

realistlikult kasutatav eelkõige Microsoft 365 Copilot, käsitletakse

seda projekti esmase sihtkeskkonnana. Riski maandamiseks

projekteeritakse API siiski standardse ja taaskasutatavana, nii et sama

päringuloogikat saab vajadusel kasutada ka veebiliideses ning teistes

API-tarbimist võimaldavates AI-tööriistades, näiteks Claude’is,

Codexis või muudes lubatud keskkondades.

5. Seos teadus- ja arendustegevuse kriteeriumitega (palun kirjeldage)

Tegevuse liik

(alusuuring,

rakendusuuring või

eksperimentaalarendus)

Eksperimentaalarendus

Uudsus Tellitav teenus on uudne. Teadaolevalt oleks tegemist Eesti

avalikus sektoris uudse ja rahvusvaheliselt eristuva lahendusega,

mis teeb süstematiseeritud valimislubaduste andmestiku

kättesaadavaks nii avaliku päringusüsteemi kui ka AI-agentide

poolt kasutatava API kaudu.

Loomingulisus Eksperimentaalarenduse läbiviijale jäetakse vabadus täpsustada

uurimisküsimusi, uurimismeetodeid ja allikaid lähtuvalt nende

nägemusest selle kohta, kuidas on kõige mõistlikum

uurimisülesannet täita. Taotleja näeb ette, et nimetatud valikuid ja

uurimisküsimusi saab täpsustada ka eksperimentaalarenduse

käigus, lähtudes lisanduvatest teadmisest valdkonna kohta.

Ettemääramatu tulemus Taotleja ei määra täielikult ette, millistele teoreetilistele

lahendustele või millistele praktikatele töö teostaja peab

keskenduma. Taotleja ei määra ette, milline on töö lõplik väljund,

parima lahenduseni jõutakse uuringuprotsessi jooksul valideerides

vahetulemeid. Kuna selliseid lahendusi pole varasemalt kusagil

kasutatud, valitseb ettemääramatus, kas lahenduse väljatöötamine

õnnestub.

Süsteemsus Teenus on süstemaatiline, tegevus dokumenteeritakse ning

arendustööde kood ja tulemused (sh funktsionaalne rakendus)

antakse tellijale üle. Teekond valimislubaduste analüüsi lahenduste

ja töövahendite kujundamiseni peab koosnema põhjendatud

valikutest, mis algavad teoreetiliste raamistike ja praktikate

valikust, mis eksperimentaalarendustöösse kaasatakse.

Muudatused uurimisküsimustes ja metodoloogias arutatakse läbi

töö teostaja ja Rahandusministeeriumi esindajatega.

Ekperimentaalarendus lõpeb reflektsiooniga selle kohta, millised

on välja töötatud lahenduse piirangud ning edasi arendamise

võimalused.

Ülekantavus või

korratavus

Kõik metodoloogilised sammud peavad olema põhjendatud ja

kirjeldatud lõppraportis, välja peavad olema toodud

5. Seos teadus- ja arendustegevuse kriteeriumitega (palun kirjeldage)

eksperiimentaalarenduse/lahenduse piirangud. See muudab

uuringu korratavaks. Tellitava töö põhisisu on korduvkasutatav

tehniline lahendus: andmemudel, API, otsingu- ja seostusloogika

ning haldus- või toimetusvaade, mille abil saab taotleja hiljem ise

uusi dokumente ja kirjeid jooksvalt lisada, parandada ja uuesti

otsingukõlblikuks teha. Seega on tellitav teenus ülekantav ja

korratav, tagatud on teadmiste siirdamise võimalus teistesse

valdkondadesse.

6. Projekti eelarve ja ajakava

Lisa iga etapi ning tegevuse juurde tegevuse kirjeldus, algus ja lõpp ning eelarve.

I etapp: Tuumiklahenduse loomine 03.08.2026-30.10.2026 81 000 eurot

Kasutajate vajaduste tuvastamine ja täpsem

selgitamine; Andmeaudit, arhitektuur ja

täpsustused

03.08.2026-17.08.2026

5 000 eurot

Valimislubaduste põhikihi

loomine/importimine algandmetest

(algandmeid ei muudeta);

18.08-21.09.2026

9 000 eurot

Riigieelarve, eelarvestrateegia ja avalike

arengudokumentide põhikihi

loomine/importimine algandmetest

(algandmeid ei muudeta);

18.08-21.09.2026

9 000 eurot

Otsingu, eesti keele töötluse ja seostuskihi

loomine

18.08-21.09.2026

19 000 eurot

Veebipõhise päringusüsteemi loomine inimese

poolt tehtud otsingutele ning API põhise LLM-

sõbraliku otsingusüsteemi loomine;

22.09.2026-19.10.2026

14 000 eurot

Avaliku API ja päringute minimaalse

haldusvaate loomine;

22.09.2026-19.10.2026

9 000 eurot

Kontrollitud nähtavus- ja päringuprofiilide

loomine.

22.09.2026-30.10.2026 4 000 eurot

Microsoft 365 Copilot agent / näidisliidestus 20.10.2026-30.10.2026 6 000 eurot

Testimine, valideerimine ja uuendamise

töövoogude loomine;

20.10.2026-30.10.2026 5 000 eurot

Lahenduse valideerimine oluliste

sihtrühmadega

20.10.2026-30.10.2026 1 000 eurot

II etapp: lahenduse laiendamine

Rahandusministeeriumi analüütikute

sisemistesse töövoogudesse ja täiendavate

funktsioonide loomine

02.11.2026-01.02.2027

59 000 eurot

Kasutajate vajaduste tuvastamine ja täpsem

selgitamine; Andmeaudit ja täpsustused

02.11.2026-30.11.2026

4 000 eurot

Riigi varasemate vastuste ja analüüside

sisemise kihi loomine;

01.12.2026-31.12.2026

23 000 eurot

2027. aasta töövoo täiendavad mugavus- ja

kvaliteedifunktsioonide loomine;

01.12.2026-31.12.2026

16 000 eurot

6. Projekti eelarve ja ajakava

Lisa iga etapi ning tegevuse juurde tegevuse kirjeldus, algus ja lõpp ning eelarve.

Laiendatud kvaliteedikontroll ja toimetuslik

töövoog.

04.01.2027-17.01.2027

10 000 eurot

Lahenduse valideerimine oluliste

sihtrühmadega

18.01.2027-22.01.2027

1 000 eurot

Parandustööde tegemine 25.01.2027-07.02.2027

3 000 eurot

Tööde esitlemised, avalikud seminarid Kogu perioodi kestel

2 000 eurot

Tööde lõplik esitamine 08.02.2027 08.02.2027-01.03.2027 kasutatakse tööde

vastuvõtmiseks, lõpparuandluseks,

dokumentatsiooni üleandmiseks ja vajadusel

järeltäpsustusteks.

Projekti lõpp 01.03.2027

7. Kasutatavate andmete ülevaade

Ülevaade projekti

käigus

töödeldavatest

andmetest

Andmeid on kolme tüüpi:

1. Esimene on valimislubaduste andmestik. Eesmärk on viia

aastate 2007, 2011, 2015, 2019, 2023 ja 2027 valimislubaduste

analüüsid ühte LLM sõbralikku masinloetavasse registrisse. See

võimaldab võrrelda eri valimistsüklite lubadusi ühtsel alusel

ning toetab samal ajal 2027. aasta lubaduste jooksvalt täienevat

töötlust. Tegemist on avalikest allikatest kättesaadavate

andmetega. Eesmärk on parandada juba olemasoleva avaliku

info töödeldavust AI tööriistadega.

2. Teine andmestik koosneb avalikest allikatest pärinevatest riigi

ametlikest raportitest (arengukavad, riigieelarve strateegia ja

riigieelarve seletuskiri). Ka siin on eesmärk parandada juba

olemasoleva avaliku info töödeldavust AI tööriistadega.

3. Kolmas andmestik (II etapi teema) on erinevate riigi rahandust

ja riigieelarvet käsitlevate päringute vastuste kogum. See

andmestik sisaldab nii avalike päringute vastuseid kui ka

ametkondlikke päringuid ja seetõttu ei saa seda andmekihti

automaatselt avalikuks kasutuseks pakkuda. Päringute ja

vastuste sisu on makromajanduslik. Töödelda kavatseme üksnes

ametialases kontekstis esitatud päringuid ja neile antud

vastuseid. Seega see andmestik ei sisalda isikuandmeid.

Siin on eesmärk toetada ametnike tööd varasemate sarnaste

juhtumite ja päringute ülesleidmisel ning taaskasutamisel

päringutele vastamisel.

Kas vajalik on läbi

viia

Projekti eesmärk ei ole isikuandmete töötlemine ja teadaolevalt

lähtematerjalid isikuandmeid ei sisalda. Siiski võib kasutuslogides

või autentimisega seotud andmetes esineda piiratud ulatuses

7. Kasutatavate andmete ülevaade

andmekaitsealane

mõjuhinnang?

isikuandmeid. Seetõttu tehakse projekti alguses andmekaitseline

eelanalüüs ning vajadusel andmekaitsealane mõjuhinnang. Avaliku

ja sisemise kihi eristamisel lähtutakse andmekaitse, avaliku teabe ja

infoturbe nõuetest.

Kas projekti käigus

rakendatakse

andmejälgijat?

Ei

Kas vajalik on täita

algoritmi

kasutatavuse vorm?1

Lahendus ei mõjuta inimeste õigusi ega kohustusi, mistõttu ei ole

vormi täitmine vajalik.

Kas projekti käigus

avalikustatakse

avaandmeid?

Jah, piiratud ulatuses avaliku kihi kaudu. Projekti käigus

avalikustatakse üksnes sellised andmed või päringutulemused,

mille avaldamine on õiguslikult lubatud ja sisuliselt kontrollitud.

Avaliku kihi kaudu tehakse kättesaadavaks avalikest allikatest

pärinevad valimislubadused, avalikud arengudokumendid ja

nendega seotud metaandmed. Sisemisi analüüsivastuseid ja

tööversioone avaliku kihina ei avalikustata.

8. Muu vajalik teave vabas vormis

Kuna tegemist on teadus- ja arendustegevusega, siis on taotluses välja toodud eelarve ja

ajakava ning lahenduse detailne kirjeldus taotleja poolt kokku pandud eelduslikult. Tegelik

lähenemine, lahendusvariandid ja protsess kujunevad välja eksperimentaalarenduse käigus.

Volitused

Kontrollige e-äriregistrist2, kas Teil on äriregistri registrikaardi järgi õigus taotleja esindamiseks. Juhul,

kui Teil puudub e-äriregistris taotleja esindusõigus, saate oma esindusõigust tõendada, lisades

taotlusele digiallkirjastatud volituse.

Kinnitused

Palun tutvuge alljärgnevate tingimustega ning kinnitage, et olete nendega nõus:

Annan nõusoleku:

- teha õiguspädevale organile järelpärimisi;

1 AI ülevaade | Kratid 2 Juriidilise isiku otsing | e-Äriregister

- teostada taotleja suhtes toetuse andmise tingimustest tulenevaid õigusi;

- edasise infovahetuse toimumiseks elektroonilisel teel.

Kinnitan järgnevat:

- kõik taotluses esitatud andmed on õiged ning esitatud dokumendid on kehtivad ja ehtsad;

- taotluses sisalduv projekt vastab toetuse andmise tingimuste määruses sätestatud

eesmärkidele ja toetatavatele tegevustele;

- taotlejal on toetuse andmise tingimustes sätestatud projekti elluviimiseks ja haldamiseks vajalik

kvalifikatsioon või kogemus ning õiguslik, organisatsiooniline või tehniline eeldus;

- taotleja kohustub väljastama andmeid ja osutama igakülgselt kaasabi Justiits- ja

Digiministeeriumile ning teistele asutustele, kelle kohustus on teha taotluses sisalduva projekti

elluviimise üle järelevalvet;

- taotleja kohustub viima projekti ellu taotluses esitatud teabe ja tingimuste alusel;

- taotleja kohustub Justiits- ja Digiministeeriumi viivitamata teavitama taotluses esitatud

andmetes toimunud muudatusest ja ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada taotluse kohta

otsuse tegemist;

- taotlejal on nõutavad vahendid projekti omafinantseeringu tagamiseks;

- taotleja on teadlik, et toetuse saamise info ja toetuse summa avalikustatakse.

☒ Kinnitan, et kõik taotluses esitatud andmed on õiged ja täielikud, olen ülaltoodud

tingimustega tutvunud ja olen nendega nõus.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee registrikood 70000272

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

Suur-Ameerika 1

10122, Tallinn

Meie 26.06.2026nr 4-2/2742-1

Tegevustoetuse taotlemine

Käesolevaga esitame taotluse toetuse saamiseks Justiits- ja Digiministeeriumi 17. juunil 2026

avatud taotlusvoorust, mis toetab tehisarulahenduste ja privaatsuskaitse tehnoloogiate

kasutuselevõttu avalikus sektoris.

Taotleme toetust valimislubaduste tehisaru tööriista katse- ja arendustööks. Taotlusvorm on

lisatud kirjale.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Merike Saks

kantsler

Lisa: Valimislubaduste AI-tööriista eksperimentaal-arendustöö taotlus, mis on

esitatud justiits- ja digiministri 18.05.2026 määrusega nr 15 kehtestatud

taotlusvormil.

Raoul Lättemäe 58851460

[email protected]

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee registrikood 70000272

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

Suur-Ameerika 1

10122, Tallinn

Teie 22.07.2026 nr 1-17/4945-3

Meie 31.07.2026 nr 4-2/2742-4

Tehisarulahenduste toetusmeetme

taotlus ja täiendavad küsimused

Saadame täiendavad selgitused hindamiskomisjonis meie projektitaotluse kohta tekkinud

küsimuste kohta.

Projekti tulemuste kasutatavus ja taaskasutatavus teistes avaliku sektori asutustes.

Projekti peamine tulemus ei ole pelgalt valimislubaduste LLM-sõbralik andmestik, mida

suured keelemudelid saavad hõlpsasti kasutada, vaid korduvkasutatav arhitektuur koos

tehnilise prototüübiga. Seda saab hiljem rakendada ka teistes asutustes ja teiste eestikeelsete

dokumentide, näiteks uute arengukavade töötlemisel.

Projekti käigus töötatakse välja andmemudel, dokumentide vastuvõtmise ja kontrollimise

süsteem ning eestikeelsete tekstide otsingukiht. Otsingukiht arvestab eesti keele morfoloogia

eripäradega, sealhulgas sõnavormide erinevuse, lemmatiseerimise ning valdkonnaterminite ja

sünonüümide käsitlemisega. Süsteem tagastab eestikeelsetele otsingutele allikaviidetega

vastused nii LLM-sõbralikul masinloetava rakendusliidese kaudu kui veebipäringu kujul.

Otsingutulemused ja masinloetav rakendusliides on kasutatavad nii avalikkuse poolt kui ka

kõigi teiste avaliku sektori asutuste poolt. Selleks saame teiste avaliku sektori asutustega

jagada lahenduse osana välja töötatavat Microsoft 365 Copiloti agendi seadistusi või

liidestamise teavet.

Eraldi loodava vektorotsingu andmebaasi väärtus seisneb selles, et selle kaudu saab

tehisintellektil põhinevatele vestlusrobotitele ja agentidele pakkuda süsteemselt ning

läbimõeldult ajakohast teavet riigi kehtivatest dokumentidest. Nii ei pea tehisintellekt

vastused koostama üksnes oma treeningmälu või juhuslike veebiotsingute põhjal, vaid saab

toetuda kehtivale ja kontrollitava kvaliteediga teabele ning sellele oma vastustes selgelt

viidata. Eesti keele eripärasid arvestav ja spetsiaalselt konteksti pakkumiseks loodud süsteem

peaks aitama tehisintellektil asjakohast teavet oluliselt paremini üles leida.

Sarnast ülesehitust ja tehnilise lahenduse komponente saab edaspidi taaskasutada ka teiste

asutuste dokumentide, arengukavade, strateegiate, määruste, seletuskirjade või valdkondlike

analüüside masinloetavaks ning tehisintellekti tööriistadele kasutatavaks muutmisel.

2

Kui prototüüp osutub edukaks, saab lahendust hõlpsasti laiendada, lisades uusi ja täiendavaid

dokumente ning hoides andmestikku ajakohasena. Samuti saab seda taaskasutada eraldiseisva

lahendusena mõnes teises valdkonnas, et pakkuda tehisintellektile vajalikku erialast konteksti.

Prototüübi loomisel ja liidestamisel Microsoft 365 Copilotiga saadud kogemusi, teadmisi ja

lahendusi saab kasutada ka sarnase eesmärgiga süsteemide edasiarendamisel kogu avalikus

sektoris.

Projekti eelarvekavandi peamiste kuluartiklite kujunemise alused

Projekti taotluse punktis 6 „Projekti eelarve ja ajakava“ esitatud eelarve koostamisel lähtus

taotleja peamiselt enne projektitaotluse esitamist korraldatud turu-uuringu tulemustest. Turu-

uuringu eesmärk oli valideerida projekti esialgset lähteülesannet (leitav siit), sealhulgas

hinnata kavandatavate tegevuste teostatavust, ajakulu ja eeldatavat maksumust.

Turu-uuring korraldati anonüümse veebiküsitlusena, mis saadeti seitsmele potentsiaalsele

turuosalisele. Võimalike turuosaliste nimekiri saadi Justiits- ja Digiministeeriumilt.

Turuosalistel paluti hinnata tellitava töö eeldatavat maksumust ning esitada kulude jaotus

peamiste tegevuste ja alategevuste kaupa. Kuna vastajate hinnangud erinesid, kujundati

taotluses esitatud eelarve turuosalistelt saadud sisendi põhjal keskmistatud hinnanguna.

Taotluses esitatud peamised kuluartiklid on otseselt seotud projekti kavandatud tegevustega.

Need põhinevad turuosaliste hinnangul tegevuste elluviimiseks vajaliku töömahu, ekspertide

kaasamise, arendustööde, testimise, valideerimise, projektijuhtimise ja muude projekti

eesmärkide saavutamiseks vajalikele tegevuste kohta.

Samas soovime rõhutada, et projekti puhul on tegemist teadus- ja arendustegevusega, mille

olemusest tulenevalt on taotluses kirjeldatud lahendus, tegevuskava, ajakava ja eelarve

esitatud eeldusliku lähtehinnanguna. Konkreetne metoodika, tehnilised lahendusvariandid,

tööprotsess ja tegevuste täpne maht selguvad eksperimentaalarenduse käigus ning sõltuvad

olulisel määral projekti elluviija professionaalsest lähenemisest ja teadus- ning

arendustegevuse tulemustest. Seetõttu põhinevad taotluses esitatud kuluartiklid turuosalistelt

saadud hinnangutel ning kirjeldavad projekti elluviimise eeldatavat ressursivajadust.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Raoul Lättemäe

osakonnajuhataja

Raoul Lättemäe 58851460

[email protected]

1

TOETUSE KASUTAMISE LEPINGU NR 1-15/129 ERITINGIMUSED

Eesti Vabariik, Justiits- ja Digiministeeriumi kaudu, registrikood 70000898, asukoht Suur- Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab kantsleri volituse alusel digiriigi asekantsler Lauri Luht (edaspidi nimetatud „toetuse andja“) ja Rahandusministeerium, registrikood 70000272, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab kantsler Merike Saks (edaspidi nimetatud „toetuse saaja“), edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“, LÄHTUDES toetuse andja ja toetuse saaja ühisest huvist toetada avaliku sektori innovatsiooni ja teadus-arendustegevusi, kiirendada tehisaru ja privaatsuskaitse tehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu avalikus sektoris ning toetuse saaja poolt 26.06.2026. a esitatud taotlusest, sõlmisid käesoleva toetuse kasutamise lepingu (edaspidi „leping“) alljärgnevas:

1. Lepingu objekt 1.1. Riigieelarveline projektitoetus summas 119 000 eurot, mis sisaldab käibemaksu (edaspidi

„toetus“). Toetuse saaja kohustub tagama projekti elluviimiseks taotluses kavandatud vähemalt 15% omafinantseeringu.

1.2. Toetuse saaja kasutab toetust eksperimentaalarenduseks, mille eesmärk on valimislubaduste analüüsi läbiviimist ja valimiste teemalist diskussiooni toetava tehnilise lahenduse väljatöötamine. Toetuse aluseks olev projekti kirjeldus, eeldatav tegevuste ajakava ning eelarvejaotus on esitatud lepingu lisas 2.

1.3. Toetus antakse justiits- ja digiministri 18.05.2026 määrusega nr 15 „Tulevikukindla andmemajanduse ökosüsteemi mudel ja taristulised lahendused andmete turvaliseks haldamiseks, käitlemiseks ja väärindamiseks“ kehtestatud korras.

1.4. Toetuse kasutamise lõpptähtpäev on 31.10.2027.

2. Toetuse väljamaksmise aeg 2.1. Toetuse väljamakse aluseks on leping. 2.2. Toetuse andja kannab toetuse ühekordse maksena toetuse saaja arveldusarvele 10 (kümne)

tööpäeva jooksul alates toetuse andja poolt lepingu jõustumisest teada saamisest. 3. Aruannete esitamine 3.1. Aruande projekti elluviimise kohta esitab toetuse saaja e-posti [email protected] kaudu toetuse

andjale ühe kuu jooksul alates projekti lõpptähtpäevast. 3.2. Põhjendatud juhul võib toetuse andja toetuse saaja kirjaliku taotluse alusel pikendada aruande

esitamise tähtaega. Nimetatud taotlus tuleb esitada toetuse andjale hiljemalt kolmkümmend kalendripäeva enne projekti lõppkuupäeva.

3.3. Toetuse kasutamise aruanne esitatakse lepingu lisas 1 toodud vormil. 4. Erisätted 4.1. Toetuse saaja nimetab toetuse andja lepingu objektis kirjeldatud tegevuse toetajana vastavates

trükistes, reklaamides (pressiteated, raamatud, trüki-, tele- ja raadioreklaam jne) ja avalikel esinemistel, kasutades võimalusel toetuse andja logo vastavalt valitsusasutuste ühise visuaalse identiteedi stiilijuhistele.

4.2. Toetuse saaja on kohustatud lõpetama toetuse andja soovil toetuse andja sümboolika edasise kasutamise.

4.3. Kui toetuse saaja on taotlenud toetuse arvelt toetatavale projektile või osale projekti tegevustest toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotluses/lepingus olema esitatud sellekohane teave.

4.4. Toetuse arvelt ei rahastata kulusid, mis on toetuse saajale hüvitatud teistest meetmetest, riigieelarve, muu avaliku sektori või välisvahenditest.

4.5. Pooled on kokku leppinud, et üldtingimuste punktides 3.1.5 ja 4.4-4.6 kohaldatakse toetuse tagasimaksmise ja tagasinõudmise sätete osas üldtingimuste asemel riigieelarve seaduse paragrahve 55 ja 551.

5. Volitatud esindajad 5.1. Toetuse andja esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on: Kaarel Sepp, tel. +372 5384

6976, e-post [email protected], või teda asendav isik.

2

5.2. Toetuse saaja esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on: Raoul Lättemäe, tel. +372 5885 1460, e-post [email protected].

6. Lepingu lisad Lepingule on allkirjastamise hetkel lisatud alljärgnevad lisad: 6.1. Lisa 1 – toetuse kasutamise aruande vorm 6.2. Lisa 2 – esitatud taotlus 6.3. Lisa 3 – toetuse taotlemisega seotud kirjavahetus 7. Muud sätted 7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele toetuse kasutamise

lepingute üldtingimused. Toetuse saaja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Justiits- ja Digiministeeriumi kodulehel aadressil https://www.justdigi.ee/majandusteave-ja- riigihanked#justiitsministeeriumi_lepingute_uldtingimused ning tal oli võimalik nende kohta küsida selgitusi ja teha ettepanekuid eritingimustes üldtingimuste kohaldamata jätmiseks või muutmiseks. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised.

7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument.

7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt.

Toetuse andja Toetuse saaja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tel: 6 208 100 Tel: 611 3558 E-post: [email protected] E-post: [email protected] Arveldusarve nr: EE891010220034796011

Viitenumber: 2800045768

3

LISA 1 TOETUSE KASUTAMISE LEPINGULE NR 1-15/129

Toetuse kasutamise aruande vorm

I osa: Tegevusaruanne Kirjeldada lühidalt, milliseid tegevusi ja millal on tehtud ning millised on olnud tulemused ehk anda ülevaade läbiviidud tegevustest. Selgitada, kas tegevuste tulemustes oli erinevusi võrreldes kavandatuga (millest tulenevalt). Toetuse kasutamine loetakse eesmärgipäraseks kui vahendid on kasutatud projekti taotluses esitatud eesmärkide saavutamiseks vajalike tegevuste teostamiseks. Tehisaru ja privaatsuskaitse tehnoloogiate arendamisele iseloomulikult võib toetatava projekti käigus ilmneda, et kavandatud lahendus ei olnud tehniliselt või õiguslikult teostatav. Sellisel juhul loetakse toetuse eesmärk täidetuks, kui projekt on ellu viidud heas usus, kooskõlas kavandatud metoodikaga ning tulemused, sh ebaõnnestumise põhjused, on dokumenteeritud ja avalikustatud.

Tegevus Periood Teostatud tegevused ja saavutatud tulemid

Tegevus 1

Tegevus 2

Tegevus 3

Tegevus 4

Tegevus 5

Tegevus 6

II osa: Finantsaruanne Esitada finantsaruanne vastavalt järgnevale tabelile. Selgitada, kas planeeritud eelarves ning tegeliku kulu vahel oli erinevusi võrreldes kavandatuga (millest tulenevalt). Tabel 1. Projekti vahendid kokku

SUMMA käibemaksuta [€]

Käibemaks [€]

Aruandeperioodil laekunud toetus

Planeeritud omafinantseering

Projekti vahendid kokku

Tegelikud kulud toetuse vahenditest

Tegelikud kulud omafinantseeringu vahenditest

Projekti tegelik kulu kokku

Toetuse jääk

Toetuse jääk kuulub tagastamisele EI/JAH

Tabel 2. Tegelik kulu toetuse vahenditest aruandeperioodil

SUMMA käibemaksuta [€]

Käibemaks [€]

Tegevus 1

Tegevus 2

Tegevus 3

Kokku

Toetuse andja Toetuse saaja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/