| Dokumendiregister | Riigiprokuratuur |
| Viit | RP-6-15/26/9381 |
| Registreeritud | 12.10.2026 |
| Sünkroonitud | 13.10.2026 |
| Liik | Oportuniteedimäärus |
| Funktsioon | RP-6 Prokuratuuri põhitegevus |
| Sari | RP-6-15 Oportuniteedimäärused |
| Toimik | RP-6-15/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | Helen Puks (Lõuna Ringkonnaprokuratuur, Lõuna Ringkonnaprokuratuur II osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 09.10.2026, Tartu
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Helen Puks
Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur II osakond
Kriminaalasja number: 26278000625
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2
Kahtlustatava nimi (isikukood): xxxxxx xxxxxxx
Lõuna Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja, milles xxxxxx xxxxxxxx-t kahtlustatakse
KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises mis seisnes selles, et tema:
- 09.04.2026 õhtusel ajal xxxxx maakonnas xxxxx linnas xxxx tn xxa-x võttis abikaasa xxxxxx
xxxxxxx-a kõrist kinni ja tõukas parema käega kõrri. Seejärel lõi ühe korra parema käega
vastu kannatanu vasakut põsesarna piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu ja
hulgihematoomid.
Kohtueelse menetluse käigus on tuvastamist leidnud, et xxxxxx xxxxxxx ja xxxxxx xxxxxx on 2
aastat abielus olnud ning koos on nad olnud 10 aastat. Elatakse koos xxxxx linnas xxxx tänaval ning
neil on üks ühine laps, kes on 3 aastane.
Kannatanu sõnul tarvitas 09.04.2026 xxxxxx xxxxxxx alkoholi ning kui see otsa sai kamandas ta
abikaasa koos lapsega magama. Kuna laps nuttis ja xxxxxx jaoks ei suutnud abikaasa piisavalt kiiresti
last rahustada, siis xxxxxx ütles naisele halvasti. xxxxxx tahtis oma telefoni xxxxxx käest kätte saada
ja selleks nõjatus mehe poole. xxxxxx viskas sellepeale mobiili kummuti taha. Peale seda tõukas
xxxxxx xxxxxx-t rindkerre kaks korda. Seejärel võttis kõri eesosast kinni ja tõukas xxxxxx-t. Peale
seda võttis xxxxxx lapse ning xxxxxx võttis xxxxxx telefoni ja viskas selle trepist alla. Sellepeale lõi
xxxxxx, hoides last süles, lahtise käega xxxxxx-t vastu vasakut põsesarna. xxxxxx sõnul ta
tõukamisest valu ei tundnud, küll aga oli tal valus kui teda lahtise käega löödi. Xxxxxx pöördus
10.04.2026 erakorralise meditsiiniosakonda vigastuste fikseerimiseks. Xxxxxx xxxxxxx-a sõnul oli
neil xxxxxx-ga 09.04.2026 tüli, kuid ta ei mäleta millest see tüli algas. Xxxxxx sõnul oli neil esimesel
korrusel vaidlus ning ta läks ära teisele korrusele ja abikaasa järgnes talle sinna. Nende vahel toimus
tõuklemine ning xxxxxx lõi xxxxxx-le mobiiltelefoniga vastu kukalt. Sellepeale viskas xxxxxx
xxxxxx üle oma puusa voodile ning xxxxxx kukkus voodilt maha vastu voodi kõrval asuvat öökappi.
Peale seda lahkus xxxxxx kodust ning kui ta hiljem koju tai tuli, siis laps juba magas ja xxxxxx
pikutas magamistoas voodil. xxxxxx sõnul ei ole ta abikaasa kõrist kinni võtnud ega teda kõrri
tõuganud. Lahtise käega vastu põske löömine võis xxxxxx sõnul juhtuda kogemata rüseluse käigus.
Kriminaalmenetluse käigus on xxxxxx xxxxxxx kuulatud 19.08.2026 kahtlustatavana üle KarS § 121
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o teise inimese tervise kahjustamine ja valu
tekitav kehaline väärkohtlemine, kui see on toime pandud lähisuhtes, millise kuriteo toimepanemise
eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus.
Kriminaalasja materjalid saabusid 26.08.2026 Lõuna Ringkonnaprokuratuuri. Vastavalt KrMS § 223
lõikele 1 tunnistab kriminaaltoimiku saanud prokurör kohtueelse menetluse lõpuleviiduks, kohustab
uurimisasutust tegema lisatoiminguid või lõpetab kriminaalmenetluse KrMS §-des 200-2052 toodud
alustel ja korras.
Xxxxxx xxxxxxx on 09.10.2026 prokurörile selgitanud, et tal on heameel, et mees on nõus osalema
teraapias ning ta ise on ka nõus mehega seal osalema. xxxxxx sõnul on nad mehega selle sündmuse
selgeks rääkinud ning nad tahavad kooselu jätkata. Hetkel on nende läbisaamine hea. xxxxxx sõnul
peale 2017 a lepitusmenetlust oli neil kõik hästi kuni antud sündmuseni. xxxxxx sõnul ta ei soovi
xxxxxx karistamist kriminaalkorras.
Kahtlustatav xxxxxx xxxxxxx avaldas 09.10.2026 prokurörile, et nad on xxxxxx-ga ära leppinud ja
nende perekonnaelu kulgeb normaalselt. xxxxxx sõnul oli neil aastal 2017 üks juhtum, mis suunati
lepitusmenetlusse ning peale seda olid neil omavahelised suhted korras. Käesolev sündmus leidis
aset, kuna oli keerulisem periood elus – töölt tulev stress, kodus pingelisem olukord. Asjad kuhjusid
ning emotsioonide kontrolli all hoidmine oli raske. xxxxxx sõnul ta ei soovinud xxxxxx-le kuidagi
haiget teha ning on otsustanud, et edaspidi kui tekivad tülid, lahkub ta kodust rahunema. Lisaks on ta
leidnud endale hobi, mis tänaseks maandab tööstressi. Kristo sõnul on ta juba paar aastat käinud
psühhiaatri juures ja on saanud sealt abi.
KrMS § 202 lg 7 alusel võib prokurör kriminaalmenetluse lõpetada ja määrata kohustused, kui
kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe
karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse ja selles
kahtlustatava või süüdistatava süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga
tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning
kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. KarS § 4 lg 3 kohaselt on teise
astme kuritegu süütegu, mille eest on karistusseadustikus karistusena ette nähtud rahaline karistus või
tähtajaline vangistus kuni viis aastat.
Käesoleval juhul leiab prokurör, et kuna tegemist on teise astme kuriteoga, mille asjaolud on selged
ja võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid, siis puudub prokuratuuri hinnangul
kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi ning kriminaalmenetlus kuulub KrMS § 202
alusel lõpetamisele. Süü suurusele ja avaliku menetlushuvi puudumisele hinnangu andmine on
käsitletav prokurörile antud kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale
ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine
juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas (RK 3-1-1-85-04). Süü
hindamisel võetakse arvesse isiku enda suhtumist toimepandusse ning ka asjaolusid, mis viisid
kuriteo toimepanemiseni ning tekitatud kahju liiki ja suurust. Xxxxxx xxxxxxx kahetseb, et lahendas
olukorda selliselt. Tegemist polnud ettekavatsetud kuriteoga, vaid nendeni viis asjaolude
kokkulangemine ja emotsioonid ning kuriteoga ei kaasnenud raskeid tagajärgi. Lisaks mõistab
xxxxxx xxxxxxx et ta käitus valesti. Karistusregistri andmetel ei ole xxxxxx xxxxxxxx-l kehtivaid
kriminaal- ja väärteokaristusi. 2017 aastal on xxxxxx xxxxxxx-a suhtes küll kriminaalmenetlus
lõpetatud lepitusmenetluse tulemusel, kuna ta kasutas vägivalda xxxxxx xxxxxxx-i (nüüd xxxxxxx)
suhtes. Xxxxxx xxxxxxxx-le määrati kohustuseks mitte kasutada 6 kuu jooksul vaimset ja füüsilist
vägivalda xxxxxx xxxxxxx-i suhtes ning xxxxxx pidi tasuma menetluskulud. Peale 2017 aastat ei ole
xxxxxx xxxxxxx toime pannud ühtegi uut kuritegu. xxxxxx ja xxxxxx omavaheline suhtlus oli peale
lepitusmenetlust hea. 2017 aastal toimunud lepitusmenetluses ei määratud xxxxxx-le ühtegi kohustus,
mis oleks seotud iseenda „mina“ arendamisega, siis käesoleval hetkel määratav paariteraapia täidab
oma eesmärki paremini, kui kriminaalkaristus. Lisaks on näha, et xxxxxx on juba ise otsinud ka abi
oma ärevusele ja stressile – ta käib psühhiaatri juures.
On alust arvata, et xxxxxx xxxxxxx on aru saanud oma tegude keelatusest ja teinud vajalikud
järeldused, mis loovad eelduse, et tema kuritegelik käitumine ei kordu ning tema edaspidise
õiguskuulekuse tagamiseks ei ole tingimata vajalik kohaldada kriminaalkaristust, vaid teda on
võimalik mõjutada edaspidiselt õiguskuulekale käitumisele talle kohustusi määrates. Seega on KarS
§ 56 lg-s 1 sätestatud üld- ja eripreventsiooni eesmärke võimalik käesoleval juhul saavutada ilma
xxxxxx xxxxxxx-a kriminaalvastutusele võtmata.
Kahtlustatav xxxxxx xxxxxxx andis 09.10.2026 nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks ja
nõustus osalema paariteraapias, mitte panema 1 aasta jooksul toime uut vägivallakuritegu ning
tasuma menetluskulud. Samuti on ta teadlik, et Tervisekassa võib talle esitada rahalise nõude seoses
xxxxxx xxxxxxxx-le osutatud meditsiinilise abi eest, mis tuleb tal tasuda.
Vastavalt KrMS § 202 lg 6 sätestatule, juhul, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud
KrMS § 202 lg 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse oma
määrusega.
Juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja 206, abiprokurör määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 26278000625 menetlus.
2. Määratud kohustuse liik:
2.1. KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub xxxxxx xxxxxxx 1 (ühe) aasta jooksul alates
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse allkirjastamisest, s.o ajavahemikul 09.10.2026-
09.10.2027, hoiduma uute vägivallakuritegude toimepanemisest;
2.2. KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub xxxxxx xxxxxxx 10 (kümne) kuu jooksul alates
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse allkirjastamisest, s.o ajavahemikul 9.10.2026–
9.08.2027, osalema paariteraapias. Xxxxxx xxxxxxx on kohustatud hiljemalt 30.10.2026
esitama Lõuna Ringkonnaprokuratuuri konsultandile Ingrit Järvele (telefon: 5590 4835,
e-post: [email protected]) info, millisest asutusest ja missuguse nõustaja
juures teenust saama hakkab. Hiljemalt 9.08.2027 tuleb xxxxxx xxxxxxxx-l saata
konsultandile nõustamist pakkuva asutuse poolt väljastatud väljavõte või kinnituskiri
osaletud nõustamiskordade kohta. Teenuse eest tasub xxxxxx xxxxxxx isiklikest
rahalistest vahenditest.
2.3. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel on xxxxxx xxxxxxx kohustatud hüvitama 1 (ühe) kuu
jooksul s.o 09.11.2026 menetluskulu (riigi õigusabi) summas 89,28 eurot. Makseinfo on
saadetud 09.10.2026 xxxxxx xxxxxxxx-le e-posti aadressile:
3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: ei ole
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: ei ole
5. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi
Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: ei kustutata.
6. Kriminaalmenetluse kulud: riigi õigusabi kulu 89,28 eurot jääb xxxxxx xxxxxxx-a kanda.
7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata
saata: kannatanule xxxxxx xxxxxxx. Xxxxxx xxxxxxxx-le on lõpetamise määrus 09.10.2026 Lõuna
Ringkonnaprokuratuuris üle antud. Määrus edastada xxxxxx xxxxxxx-a kaitsjale Ann Saar.
Teadmiseks edastada Tervisekassale.
8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lõuna
ringkonna prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva
jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist
emakeelde või keelde, mida ta valdab.
9. Tõlki toimingus ei osalenud.
Edasikaebamise kord
Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise
määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille
asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.
Helen Puks
Kaitsjat toimingu juurde ei soovi. Kinnitan, et mulle on lõpetamise määrust selgitatud ja mõistan
täielikult selle sisu ja tagajärgi. Olen menetluse lõpetamise ja määratud kohustustega nõus. Olen
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kätte saanud:
Xxxxxx xxxxxxx