2.6. Siselähetuskorralduse kinnitab üldosakonna juhataja. Välislähetuskorralduse kinnitab
personalijuht. Sise- ja väliskoolituslähetuskorralduse kinnitab personalijuht. Peadirektori
lähetuskorralduse kinnitab ministeeriumi kantsler.
2.7. Teenistuja lähetuskorralduse kooskõlastamisega kinnitab kooskõlastav teenistuja, et
nõustub teenistuja lähetusega ning on hinnanud lähetusega seonduvate kulude sihipärasust,
otstarbekust ja mahtu. Lähetuskorralduse kinnitamisega kinnitab kinnitav teenistuja lähetuseks
vajalike eelarveliste vahendite olemasolu.
2.8. Lähetuskorralduses märgitakse:
2.8.1. teenistuja nimi ja ametikoht;
2.8.2. lähetuse ajavahemik;
2.8.3. lähetuse sihtkoht või sihtkohad (linn või asula, välislähetuse puhul riik ja linn);
2.8.4. asutus(ed), kuhu teenistuja lähetatakse;
2.8.5. lähetuse eesmärk või ülesanne;
2.8.6. lähetuse liik (koolitus- või töölähetus);
2.8.7. vajadusel päevaraha vähendamise protsent ning selgitus päevaraha vähendamise
põhjuse kohta;
2.8.8. vajadusel välislähetuse ajal asendav teenistuja;
2.8.9. lähetuse eeldatavad kulud (täpne kululiik, täpne summa ja kulude kirjeldus võimalikult
detailselt), ning vajadusel muud rahastamise tingimused (sh kulutuste tasumisel Elroni
sõidukaardiga märkida sõidukaardi number);
2.8.10. vajadusel avansisoov;
2.8.11. vahetu juhi märkus sisuaruande esitamise vajalikkusest.
2.9. Välislähetuse puhul lisatakse lähetuskorraldusele kutse või registreerimisteate koopia või
võimalusel muu välislähetuse toimumist tõendav alusdokument. Kui lähetuskulud ja/või
lähetuse päevarahad kompenseerib kolmas isik, nt vastuvõtja, märgitakse kompenseerimise
ulatus lähetuskorralduse märkuste lahtrisse.
2.10. Kui lähetusega ei kaasnenud teenistujale hüvitatavaid kulusid, tehakse lähetuskorralduse
koostamisel märge kasti „kuluaruannet ei esitata“.
2.11. Punktis 2.8.9 märgitud kulutuste detailsus peab võimaldama lähetuskorralduse
kooskõlastajal ja kinnitajal hinnata kulude otstarbekust, sihipärasust ja mahtu ning teha otsus
kulude tekkimise lubatavuse üle. Kui lähetuskorralduses märgitud kulud ei ole otstarbekad ja
sihipärased või kulude märkimise viis ei võimalda juhil hinnangut anda, lükkab kooskõlastaja
või kinnitaja lähetuskorralduse tagasi.
2.12. Kui enne lähetuse algust või lähetuse käigus ilmneb lähetuse kestuse või toimumisaja
muutumine või lähetuse ärajäämine, tuleb esimesel võimalusel lähetuskorraldust muuta.
2.13. Üldjuhul võtab kõik sise- ja välislähetustega seonduvad reisiteenuste pakkumused
teenistuja RTIPi vahendusel riigihankes edukaks tunnistatud reisikorraldusteenuseid pakkuvalt
asutuselt, kellega on sõlmitud hankeleping.
2.14. Teenistuja võib nimetatud reisiteenuseid iseseisvalt oma nimel tellida lepingupartneriks
mitteolevalt ettevõttelt, kui lepinguline partner ei paku sobivat teenust, sobival ajal või sobiva
maksumusega. Nimetatud juhul tasub teenistuja reisiteenuste eest ise ning taotleb hiljem ametilt
kulude hüvitamist või taotleb reisiteenuste summa ulatuses avanssi, esitades kirjalikus vormis
võrreldavad pakkumused ja muud vajalikud materjalid.
2.15. Majutuse broneerimisel peab teenistuja lähtuma säästlikkuse ja mõistliku majandamise
põhimõttest, kasutama ameti eelarvevahendeid otstarbekalt ja sihipäraselt ning eelistama
majutuskoha valimisel parima hinna ning kvaliteedi suhtega majutuskohta.
2.16. Lennupiletite broneerimisel eelistatakse võimalusel soodsaimaid mittevahetatavaid nn
economy saver pileteid. Põhjendatud vajadusel võib kasutada ka flexible ehk muudetavaid