Lp Keit Kasemets
Riigisekretär Meie: 12.10.2026 nr 1-4/84
Riigikantselei Teie: 22.09.2026 nr 7-2/26-01820-1
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja tagasiside kooskõlastamisel olevale määrusele „Õppuste korraldamise sagedus, nende korraldamisele ja läbiviimisele esitatavad nõuded, õppusejärgsed tegevused ning õppuste kulude katmise kord“
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK), mis koondab koos liikmesorganisatsioonidega üle 30 000 juriidilise ja füüsilise isiku, on tutvunud eelnõude infosüsteemis EIS kooskõlastamisele esitatud VV määruse „Õppuste korraldamise sagedus, nende korraldamisele ja läbiviimisele esitatavad nõuded, õppusejärgsed tegevused ning õppuste kulude katmise kord“ ning soovib anda oma seisukoha.
EPKK mõistab põhimõtet, et elutähtsa teenuse osutaja (ETO) peab oma kriisivalmidust regulaarselt kontrollima ning seeläbi kaasajastama oma kriisiplaani ja tegevusi. Õppuste korraldamine võimaldab tuvastada kitsaskohad enne tegeliku kriisi tekkimist ning parandab seeläbi valmisolekut kriisiolukordadeks.
Üldisemalt tahame juhtida tähelepanu, et õppuse korraldamise kohustus lisandub ETO-dele juba kehtivatele ja kavandatavatele toimepidevus-, riskianalüüsi, kriisiplaani, teavitamis-, küberturvalisuse ja muudele kohustustele. ETO staatusega kaasnevate nõuete tervik muutub järjest mahukamaks ning nende täitmisega kaasnevad ettevõtjatele nii suurenev halduskoormus kui ka otsesed kulud ja investeerimisvajadused. On oluline, et ETO-de kriisivalmiduse tagamisega kaasnevaid kohustusi ja kulusid käsitletaks tervikuna ning nende täitmiseks töötataks välja sobivad rahastamis- ja toetusvõimalused.
Kuigi määruse eelnõu reguleerib muu hulgas õppuste kulude katmise põhimõtteid, ei nähta sellega ette eraldi rahastamis- või toetusmeedet õppuse korraldamise kohustuse täitmiseks. Eelnõu § 8 kohaselt kannab õppuse korraldamisega seotud kulud üldjuhul õppuse korraldaja ning õppusel osalemisega seotud kulud osaleja. Seejuures puudub eelnõu seletuskirjas õppuste korraldamisega kaasnevate kulude hinnang. Dokumendis tõdetakse, et kulude suurus sõltub õppuse mahust, osalejate arvust ja kasutatavatest ressurssidest, mistõttu on täiendavat kulu keeruline hinnata. Samas ei ole esitatud isegi ligikaudset hinnangut õppuse ettevalmistamiseks, läbiviimiseks ja hindamiseks vajalikule tööajale, tehnilistele ja muudele ressurssidele ega võimalikule mõjule ettevõtte tavapärasele tootmistegevusele. Seetõttu puudub ettevõtjatel võimalus hinnata, millise täiendava rahalise ja korraldusliku kohustuse uus regulatsioon neile kaasa toob. Kuivõrd toiduvaldkonna ettevõtjad on ETO-deks määratud alles hiljuti, puudub neil ka senine praktiline kogemus, mille põhjal kulusid hinnata.
Eelnõu näeb ette, et kulude katmiseks võib küll kasutada rahvusvahelise koostöö või välisrahastuse vahendeid ning sõlmida eraldi rahastamiskokkuleppeid, kuid tegemist on võimalike rahastamisallikatega, mitte ETO-le tagatud rahastusega. Lisaks võib õppuse käigus tuvastatud puuduste kõrvaldamine kaasa tuua täiendavaid kulusid ja investeeringuvajadusi. Seega ei piirdu õppusega kaasnev majanduslik mõju tingimata õppuse ettevalmistamise ja läbiviimise kuludega. Olukorras, kus ettevõtja täidab ETO-na ühiskonna kriisivalmiduse ja varustuskindluse seisukohalt olulist ülesannet, ei pea EPKK põhjendatuks, et järjest lisanduvate kriisivalmiduse nõuete täitmisega seotud kulud jäävad põhimõtteliselt üksnes ettevõtja kanda. Seepärast tuleb meie meelest kujundada selge põhimõte, millises ulatuses ja milliste meetmete kaudu panustatakse riigi poolt ETO-dele pandud täiendavate kriisivalmiduse kohustuste täitmise rahastamises. Peame vajalikuks, et enne ettevõtjatele täiendavate kohustuste kehtestamist tuleb hinnata nende täitmisega kaasnevaid kulusid vähemalt tüüpiliste õppusstsenaariumide alusel ning selgitada, milliseid ressursse ettevõtjatelt eeldatakse. Samuti tuleb hinnata ETO-dele kehtestatud nõuete kumulatiivset majanduslikku mõju.
Samuti palume täpsustada õppuse korraldamise kohustuse rakendamist üleminekuperioodil ning tagada, et õppuse vorm ja ulatus oleksid proportsionaalsed konkreetse ETO riskide, kriisiplaani ja osutatava elutähtsa teenusega. Eelkõige peaks ettevõtjale olema üheselt arusaadav, millisest hetkest arvestatakse kaheaastast õppuse korraldamise tähtaega ning millistele tingimustele peab vastama ühisõppus, et seda käsitataks ETO õppuse korraldamise kohustuse täitmisena.
ETO-dele kohalduvad nõuded paiknevad mitmes erinevas õigusaktis ning uute kohustuste lisandumisel muutub ettevõtjatel järjest keerulisemaks saada terviklikku ülevaadet kõigist neile kohalduvatest nõuetest. Seepärast teeme ettepaneku koostada ETO-dele ühtne ja regulaarselt ajakohastatav juhend või nõuete ülevaade, mis koondab erinevatest seadustest ja määrustest tulenevad ETO kohustused, nende õiguslikud alused, täitmise tähtajad ja sagedused.
Kokkuvõttes peab EPKK õppuste korraldamist ETO-de kriisivalmiduse tagamisel vajalikuks, kuid peab samavõrd oluliseks, et uute kohustuste kehtestamisel hinnataks nende tegelikku majanduslikku mõju, tagataks nõuete proportsionaalsus ning töötataks välja sobivad võimalused nende täitmisega kaasnevate kulude katmiseks. Samuti peab ETO-del olema terviklik ja selge ülevaade kõigist neile erinevate õigusaktidega pandud kohustustest.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Meeli Lindsaar
Toiduvaldkonna juht
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Teadmiseks: Eesti Regionaal- ja Põllumajandusministeerium