ARVAMUS

13.10.2026 nr 1-2/26-435/4

Kellele: Euroopa Liidu asjade komisjon

Kellelt: Õiguskomisjon

Istungi kuupäev: (12.10.2026)

Võtsid osa: Lea Danilson-Järg, Peeter Ernits, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Anti

Poolamets, Valdo Randpere, Stig Rästa, Madis Timpson (esimees), Vilja Toomast, Varro

Vooglaid

Puudusid: Andre Hanimägi, Heljo Pikhof

Kutsutud: Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna kriminaalkoostöö ja

õigusloome talituse nõunik Aare Pere

Teema: Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, mis käsitleb Euroopa

uurimismäärust kriminaalasjades ja Euroopa kaugosalemismäärust, eelnõu kohta -

COM(2026) 313

Ülevaade arutelust

Madis Timpsonandis teema tutvustamiseks sõna JDM esindajale.

Aare Pere tutvustas lähemalt algatuse sisu ning VV poolt heaks kiidetud Eesti seisukohti.

Ta selgitas, et Euroopa uurimismäärus (EIO) on oluline instrument, mida kohaldatakse juba

alates 2017.a. Tegemist on ühe peamise vahendiga, mille alusel toimub EL-i üleselt

kriminaalasjades õigusalane koostöö.

Direktiivi ettepaneku eesmärk on lahendada EIO praktilisel rakendamisel esile kerkinud

probleeme. Näiteks on piiriülese jälitustegevuse puhul tekkinud küsimusi olukorras, kus

jälitusseadmega sõiduk liigub Lätist Eestisse. Sellisel juhul ei ole seni olnud piisavalt selge,

milline teavitus ja kellele tuleb saata ning millise tähtaja jooksul. Varasemas direktiivis olid

need küsimused reguleeritud ebaselgelt või jäetud üldse reguleerimata ning Euroopa

Komisjoni ettepanekuga soovitakse need tehnilised probleemid nüüd lahendada. Muu hulgas

reguleeritakse olukordi, kus taotletakse, et isik osaleks välisriigis toimuval kohtuistungil

sidevahendi abil. Varasem direktiiv sellist kaugosalemist sõnaselgelt ette ei näinud, kuid uue

ettepanekuga sätestatakse see võimalus selgelt.

A. Pere rõhutas, et Eesti toetab kõnealuse direktiivi ajakohastamist ja praktikas ilmnenud

probleemide lahendamist. Eesti seisukoht on, et süsteem peab jääma võimalikult lihtsaks ja

loogiliseks ning vähese bürokraatiaga ehk tuleks vältida olukordi, kus samu andmeid peab

mitu korda esitama või samu nõusolekuid korduvalt küsima. Ta märkis, et ettepaneku mõnest

osast võib praegu selline dubleerimine tuleneda ning Eesti soovib seda vältida. Eesmärk on

siiski see, et EIO edasine kasutamine oleks praktikutele võimalikult lihtne, selge ja loogiline.

Madis Timpson tegi ettepaneku toetada VV esitatud seisukohti.

Otsustati:

2

Toetada Riigikantselei kirjas nr 2-5/26-01585-3 toodud Vabariigi Valitsuse 24. septembri

2026.a istungil heaks kiidetud Eesti seisukohti (konsensus: Peeter Ernits, Anti Haugas, Maria

Jufereva-Skuratovski, Valdo Randpere, Stig Rästa, Madis Timpson, Vilja Toomast, Varro

Vooglaid).

Lugupidamisega,

(allkirjastatud digitaalselt)

Madis Timpson

esimees

Raini Laide 6 31 64 50 [email protected]

Selena Eenmaa 6 31 64 53 [email protected]

ARVAMUS

13.10.2026 nr 1-2/26-435/4

Kellele: Euroopa Liidu asjade komisjon

Kellelt: Õiguskomisjon

Istungi kuupäev: (12.10.2026)

Võtsid osa: Lea Danilson-Järg, Peeter Ernits, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Anti

Poolamets, Valdo Randpere, Stig Rästa, Madis Timpson (esimees), Vilja Toomast, Varro

Vooglaid

Puudusid: Andre Hanimägi, Heljo Pikhof

Kutsutud: Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna kriminaalkoostöö ja

õigusloome talituse nõunik Aare Pere

Teema: Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, mis käsitleb Euroopa

uurimismäärust kriminaalasjades ja Euroopa kaugosalemismäärust, eelnõu kohta -

COM(2026) 313

Ülevaade arutelust

Madis Timpsonandis teema tutvustamiseks sõna JDM esindajale.

Aare Pere tutvustas lähemalt algatuse sisu ning VV poolt heaks kiidetud Eesti seisukohti.

Ta selgitas, et Euroopa uurimismäärus (EIO) on oluline instrument, mida kohaldatakse juba

alates 2017.a. Tegemist on ühe peamise vahendiga, mille alusel toimub EL-i üleselt

kriminaalasjades õigusalane koostöö.

Direktiivi ettepaneku eesmärk on lahendada EIO praktilisel rakendamisel esile kerkinud

probleeme. Näiteks on piiriülese jälitustegevuse puhul tekkinud küsimusi olukorras, kus

jälitusseadmega sõiduk liigub Lätist Eestisse. Sellisel juhul ei ole seni olnud piisavalt selge,

milline teavitus ja kellele tuleb saata ning millise tähtaja jooksul. Varasemas direktiivis olid

need küsimused reguleeritud ebaselgelt või jäetud üldse reguleerimata ning Euroopa

Komisjoni ettepanekuga soovitakse need tehnilised probleemid nüüd lahendada. Muu hulgas

reguleeritakse olukordi, kus taotletakse, et isik osaleks välisriigis toimuval kohtuistungil

sidevahendi abil. Varasem direktiiv sellist kaugosalemist sõnaselgelt ette ei näinud, kuid uue

ettepanekuga sätestatakse see võimalus selgelt.

A. Pere rõhutas, et Eesti toetab kõnealuse direktiivi ajakohastamist ja praktikas ilmnenud

probleemide lahendamist. Eesti seisukoht on, et süsteem peab jääma võimalikult lihtsaks ja

loogiliseks ning vähese bürokraatiaga ehk tuleks vältida olukordi, kus samu andmeid peab

mitu korda esitama või samu nõusolekuid korduvalt küsima. Ta märkis, et ettepaneku mõnest

osast võib praegu selline dubleerimine tuleneda ning Eesti soovib seda vältida. Eesmärk on

siiski see, et EIO edasine kasutamine oleks praktikutele võimalikult lihtne, selge ja loogiline.

Madis Timpson tegi ettepaneku toetada VV esitatud seisukohti.

Otsustati:

2

Toetada Riigikantselei kirjas nr 2-5/26-01585-3 toodud Vabariigi Valitsuse 24. septembri

2026.a istungil heaks kiidetud Eesti seisukohti (konsensus: Peeter Ernits, Anti Haugas, Maria

Jufereva-Skuratovski, Valdo Randpere, Stig Rästa, Madis Timpson, Vilja Toomast, Varro

Vooglaid).

Lugupidamisega,

(allkirjastatud digitaalselt)

Madis Timpson

esimees

Raini Laide 6 31 64 50 [email protected]

Selena Eenmaa 6 31 64 53 [email protected]