Eesti 200 fraktsioon

RIIGIKOGU

KOMISJONILE .M:.

VOLIKIRI

Eesti 200 fraktsioon volitab 4’! .< komisjoni

istungi!

asendama

Lugupidarnisega

Toornas Uibo

Eesti 200 fraktsiooni esimees

RtIOIKOOLJ Lossi plats Ia. f. .372 631 6331 riigikogll.ee

15165, Tatlitin F. +372 631 6334

Riigikogu kultuurikomisjoni

istungi protokoll nr 169

Tallinn, Toompea Teisipäev, 29. september 2026

Algus 14.00, lõpp 15.30

Juhataja: Liina Kersna (esimees)

Protokollija: Merje Noorlind (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Madis Kallas, Signe Kivi, Ando Kiviberg (Kadri Tali asendusliige), Tõnis

Lukas, Margit Sutrop

Komisjoni ametnikud: Carina Rikart (nõunik-sekretariaadijuhataja), Helena Pihlakas (nõunik)

Puudusid: Vadim Belobrovtsev ja Helle-Moonika Helme

Päevakord:

1. Vabariigi Valitsuse algatatud alusharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu (937 SE)

esimese lugemise ettevalmistamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud rahvaraamatukogu seaduse eelnõu (877 SE I) esimese

lugemise ettevalmistamine

3. Info ja muud küsimused

1. Vabariigi Valitsuse algatatud alusharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu (937 SE)

esimese lugemise ettevalmistamine

Liina Kersna avas päevakorrapunkti arutelu ning sõnas, et Haridus- ja Teadusministeerium

(HTM) tegi ettepaneku täiendada eelnõu lasteaedade ja lastehoidude kriisivalmidust ning

kriisiplaanide koostamist käsitlevate sätetega. Komisjon otsustas eelmisel arutelul kavandatud

muudatused eelnõusse sisse viia ning esitada eelnõu esimesele lugemisele muudetud kujul. L.

Kersna palus HTM-i esindajatel täiendusi tutvustada.

Maila Rajamets selgitas, et muudatusega tekib kriisiplaani koostamise kohustus ka

lastehoidudel, kellele seda varem ei olnud sätestatud. Kriisiolukorras tegutsemise

läbimõtlemine lastega tegelevates asutustes on vajalik, kuigi kõiki olukordi ei ole võimalik

ette näha. Suuremad kohalikud omavalitsused ning lastehoidude ja eralasteaedade

esindusorganisatsioonid on kinnitanud, et kriisiplaane juba koostatakse ning ette on nähtud ka

kriisiplaanide ajakohastamise kord. Muudatuse eesmärk on kehtestada kõigile lasteaedadele ja

lastehoidudele ühtne alus ning tagada, et kriisiolukordadeks valmistumine oleks kõikides

asutustes ühtlaselt korraldatud.

2

Tõnis Lukas märkis, et kriisiolukordadeks valmistumisel ei piisa üksnes võimalike tegevuste

läbimõtlemisest, vaid kavandatud tegutsemisviise tuleb kontrollida ka praktiliste õppuste

käigus. T. Lukase sõnul peaksid õppused toimuma asutuse tavapärase töö ajal ja lapsi

kaasates, nagu seda tehakse koolides, et kriisiplaani toimivust oleks võimalik tegelikes

tingimustes hinnata.

Maila Rajamets nõustus, et kriisiplaanides kavandatud tegevusi tuleb praktiliselt läbi

harjutada. Ta selgitas, et koostöös Päästeametiga juba korraldatakse tuleohutusõppusi ning

neid viiakse läbi professionaalselt ja lapsi asjatult ehmatamata. M. Rajamets rõhutas, et kuigi

kõiki kriisiolukordi ei ole võimalik ette näha, aitab võimalike tegevuste eelnev läbimõtlemine

ja harjutamine sellistes olukordades teadlikumalt tegutseda.

Liina Kersna tegi ettepaneku määratajuhtivkomisjoni esindajaks komisjoni esimees, võtta

muudetud kujul eelnõu täiskogu 13. oktoobri päevakorda ning eelnõu esimene lugemine

lõpetada.

Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg

kümme tööpäeva, kui keegi ei soovi teistsugust tähtaega.

Otsustati:

1.1. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Liina Kersna (konsensus: Madis Kallas, Liina

Kersna, Signe Kivi, Ando Kiviberg, Tõnis Lukas, Margit Sutrop).

1.2. Teha ettepanek võtta muudetud kujul eelnõu täiskogu päevakorda 13.10.2026 (konsensus:

Madis Kallas, Liina Kersna, Signe Kivi, Ando Kiviberg, Tõnis Lukas, Margit Sutrop).

1.3. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensus: Madis Kallas, Liina Kersna,

Signe Kivi, Ando Kiviberg, Tõnis Lukas, Margit Sutrop).

2. Vabariigi Valitsuse algatatud rahvaraamatukogu seaduse eelnõu (877 SE ) esimese

lugemise ettevalmistamine

Liina Kersna avas päevakorrapunkti arutelu ja sõnas, et eelmisel istungil jäi lahenduseta

raamatukoguhoidjate kvalifikatsiooninõuete küsimus. Eesti Linnade ja Valdade Liit ei

toetanud kvalifikatsiooninõuete tõstmist, samas kui Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing pidas

vajalikuks kõrghariduse nõude sätestamist, ilma et see peaks olema erialane kõrgharidus. L.

Kersna märkis, et kuigi kehtiv õigus kõrgharidust ei nõua, on ligikaudu 80%

raamatukoguhoidjatest kõrgharidusega. Ta palus Kultuuriministeeriumi (KUM) ametnikel

tutvustada vahepealsete arutelude tulemusel kujunenud võimalikku kompromisslahendust

(muudatusettepanek 1).

1. Eelnõus teha järgmised muudatused:

1.1. Muuta eelnõu § 9 ja sõnastada järgmiselt:

"§ 9. Raamatukoguhoidja kvalifikatsiooninõuded

(1) Raamatukoguhoidjal, kes täidab käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud ülesandeid,

peab ametikoha ülesannete laadist lähtudes olema:

1) üldjuhul erialane kõrgharidus;

2) muu kõrgharidus ja raamatukoguhoidja kutse;

3) raamatukoguhoidja kutse või

3

4) valmisolek omandada vajalik haridus või kutse nominaalse õppeaja jooksul.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud juhul võib raamatukoguhoidjaga

sõlmida tähtajalise töölepingu, mille kestus on vajaliku hariduse või kutse omandamise

nominaalne õppeaeg. Vajaliku hariduse või kutse omandamisel muutub töösuhe tähtajatuks.“

Selgitus: Lõige 1näeb ette, et raamatukoguhoidjal, kes täidab RaRS § 2 lõikes 2 nimetatud

ülesandeid (rahvaraamatukogu põhiülesanded), peab ülesannete laadist lähtudes olema

nende täitmiseks üldjuhul erialane kõrgharidus. Nõue on vajalik rahvaraamatukogu teenuste

kõrge kvaliteedi tagamiseks. Erialane kõrgharidus tähendab eelnõu § 8 lõikest 5 tulenevalt

raamatukogunduse või infoteaduste alast kõrgharidust. Kui raamatukoguhoidjal ei ole

erialast kõrgharidust, peab tal olema muu kõrgharidus ja raamatukoguhoidja kutse. Kui

raamatukoguhoidjal ei ole kõrgharidust, võib tal olla ka muu kutse omandamiseks vajaliku

taseme haridus ja raamatukoguhoidja kutse või valmisolek omandada vajalik haridus või

kutse nominaalse õppeaja jooksul. Arvestades asjaolu, et rahvaraamatukogude võrk katab

tervet Eestit ja kõikjale ei pruugi olla võimalik piisava hariduse ja kompetentsiga töötajaid

leida, jäetakse raamatukoguhoidja haridus- ja kutsenõuetesse teatav paindlikkus, ent

kasutatakse seejuures siiski lahendust, mis suunab vajalikke teadmisi mõistliku aja jooksul

omandama. Alternatiivse loeteluna toodud kvalifikatsiooninõuded võimaldavad kohaliku

omavalitsuse üksusel seada raamatukoguhoidjate ametikohtadele erinevaid nõudeid lähtudes

ametikoha ülesannetest ja laadist. Samal ajal välditakse ebaproportsionaalsete piirangute

seadmist. Alternatiivsed nõuded arvestavad, et seadus on universaalne ja reguleerib

ühetaoliselt nii suuremate kui ka väikesemate omavalitsuste tegevust.

Lõikes 2 sätestatakse, et rahvaraamatukogu põhiülesannete täitmiseks vajalikku haridust või

kutset alles omandava töötajaga võib sõlmida tähtajalise töölepingu, mille kestus on vajaliku

hariduse või kutse omandamise nominaalne õppeaeg. Lisaks nähakse ette, et vajaliku

hariduse või kutse omandamisel muutub töösuhe tähtajatuks. Oluline on jällegi sätte

paindlikkus, mis võimaldab arvestada nii rahvaraamatukogu kui ka töötaja vajaduste ja

soovidega. Säte võimaldab tööle võtta nii haridust omandava kui ka alles õppima minemist

kavandava inimese, aga samuti muu kõrgharidusega, kuid raamatukoguhoidja kutseta

inimese. Selline regulatsioon rõhutab erialase kõrghariduse olulisust, kuid võimaldab samal ajal

kohaliku omavalitsuse üksusel täita seadusest tulenevad nõuded paindlikult.

Säte võimaldab töötaja värbamisel arvestada varasemat töökogemust ja töö käigus

omandatud pädevusi ka juhul, kui töötajal puudub nõutav raamatukoguhoidja kutse. Näiteks

võib aastaid raamatukoguhoidjana töötanud, kuid kutsetunnistuseta inimene vahetada

elukohta ning vajada töökohta teises kohalikus omavalitsuses. Sellisel juhul on võimalik

hinnata töötaja varasemat töökogemust ja töö käigus omandatud pädevuste vastavust

konkreetse ametikoha nõuetele, olles selliselt kooskõlas varasemate õpingute ja töökogemuse

arvestamise üldpõhimõtetega. Pikaajaline töökogemus raamatukogus annab spetsiifilised

praktilised oskused (nt lugejateenindus, kogude kujundamine). Arvestades tööjõuturu

demograafilist olukorda, eriti maapiirkondades, võib range ja alternatiivideta nõue viia

olukorrani, kus raamatukogud jäävad kvalifitseeritud personali puudumisel hätta teenuse

katvuse tagamisega. Paindlik regulatsioon võimaldab kohalikel omavalitsustel värvata ja

hoida võimekaid spetsialiste, tagades samal ajal kultuuri- ja infoteenuste stabiilse

kättesaadavuse.

Märgime, et vastavalt Euroopa Liidu kutsealase reguleerimise proportsionaalsuse kontrolli

direktiivile (ELT L 173, 09.07.2018, lk 25–34) peavad liikmesriigid enne uute kutsealasid

piiravate õigusnormide kehtestamist või muutmist läbima kohustusliku kutsealase

reguleerimise proportsionaalsuse kontrolli. Selle eesmärk on tagada isikute vaba liikumine ja

teenuste osutamise vabadus, hoides ära põhjendamatud turulepääsu barjäärid, kuid säilitades

riikidele õiguse kaitsta avalikke huve. Raamatukoguhoidjate kvalifikatsiooninõuete osas on

4

kutsealase proportsionaalsuse kontroll tehtud rahvaraamatukogu seaduse eelnõu

seletuskirjas, arvestades eelnõu sõnastust. Range kõrgharidusnõude kehtestamine ei oleks

meie hinnangul direktiiviga kooskõlas ning paindlikkuse lisamine raamatukoguhoidja kutse

või vajaliku hariduse tulevikus omandamise võimalusena ning värbamisel varasema

töökogemuse arvesse võtmise lubamine on põhjendatud ja otstarbekas.

1.2. Muuta eelnõu § 28 ja sõnastada järgmiselt:

„§ 28. Töölepingud ning haridus- ja kutsenõuded

Käesoleva seaduse § 9 ei kohaldata enne 2027. aasta 1. jaanuari ametis olevatele

raamatukoguhoidjatele.“

Selgitus: Eelnõu § 9 muutmisel on vaja muuta ka eelnõu § 28 teksti, jättes sellest välja

tekstiosa “lõiget 3”.

Kultuuriministeerium

Merilin Piipuu selgitas, et KUM on küsimust arutanud ja kohtunud osapooltega. KUM-i

esmane ettepanek on jääda eelnõu senise sõnastuse juurde, sest ka teistes valdkonnaseadustes

ei ole sätestatud kõrghariduse nõuet. Kui komisjon soovib kõrghariduse olulisust siiski

rõhutada, pakub ministeerium kompromissina muudatusettepanekut, milles arvestatakse

teenuse kättesaadavust, kohaliku omavalitsuse autonoomiat ja haridusnõudeid. Ettepaneku

kohaselt peab seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud ülesandeid täitval raamatukoguhoidjal

ametikoha ülesannete laadist lähtudes olema üldjuhul erialane kõrgharidus, muu kõrgharidus

koos raamatukoguhoidja kutsega, raamatukoguhoidja kutse või valmisolek omandada vajalik

haridus või kutse nominaalse õppeaja jooksul. M. Piipuu lisas, et viimane võimalus lubab

inimesel asuda tööle juba õpingute ajal.

Signe Kivi küsis, kuidas sisustatakse õiguslikult punktis 4 sätestatud nõue, mille kohaselt

peab inimene olema valmis omandama vajaliku hariduse või kutse. Kas selle valmisoleku

kohta sõlmitakse eraldi kokkulepe või leping. Ülle Talihärm viitas § 9 lõikele 2 ja selgitas, et nõutava hariduse või kutseta

raamatukoguhoidjaga võib sõlmida tähtajalise töölepingu, kui ta on valmis haridust või kutset

omandama. Lepingu kestus vastab hariduse või kutse omandamise nominaalsele õppeajale.

Tähtajalise lepingu sõlmimine on võimalus, mitte kohustus. Vajaliku hariduse või kutse

omandamisel muutub töösuhe tähtajatuks. Lahendus võimaldab kohalikul omavalitsusel võtta

tööle sobiva kandidaadi ka siis, kui ta ei vasta veel haridusnõuetele, kuid on valmis õppima

või kutset omandama. Ü. Talihärmi hinnangul säilitab eelnõu paindlikkuse ja rõhutab

kõrghariduse olulisust. Samuti loob see võimaluse pidada Tartu Ülikooliga läbirääkimisi

erialahariduse paremaks korraldamiseks.

Liina Kersna märkis, et lahendus sarnaneb põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses alustavatele

õpetajatele ette nähtud korraga, mille kohaselt võib alles kvalifikatsiooni omandava õpetajaga

sõlmida kolmeaastase töölepingu, säilitades talle muud sotsiaalsed tagatised.

Ando Kiviberg juhtis tähelepanu kohaliku omavalitsuse autonoomiale ning asjaolule, et

kultuurivaldkonna ametikohad ei kuulu omavalitsustes üldjuhul kõrgemini tasustatavate

hulka. Raamatukogu pidaval kohalikul omavalitsusel on kohustus tagada raamatukogu tööks

vajalik personal, kuid range kõrgharidusnõue võib muuta sobivate töötajate leidmise

keerulisemaks. A. Kivibergi hinnangul on KUM-i poolt pakutud paindlik lahendus mõistlik

kompromiss ning kvalifikatsiooninõudeid ei tuleks põhjendamatult rangeks muuta. A.

Kiviberg lisas, et kõrgharidusega spetsialistide palkamise võimalused paraneksid kohalike

omavalitsuste tulubaasi suurenemisel.

Liina Kersna sõnas, et kuigi kõrghariduse nõuet praegu ei ole, on valdav osa

raamatukoguhoidjatest juba kõrgharidusega. Eesti Linnade ja Valdade Liit on esitanud

kvalifikatsiooninõude karmistamise suhtes samalaadseid vastuväiteid. Seetõttu ei olnud

5

esialgu võimalik tulla vastu Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu soovile hoida ja väärtustada

raamatukoguhoidjate kvalifikatsiooni. L. Kersna pidas pakutud lahendust heaks

kompromissiks ning tegi ettepaneku esimene muudatusettepanek põhimõtteliselt heaks kiita.

Carina Rikart küsis, kas lihtsamate raamatukogutööde tegijatele kohaldatakse samuti

kõrghariduse või kutse nõuet. Ülle Talihärm vastas, et lihtsamate tööülesannete, näiteks üksnes raamatute laenutamise ja

klienditeeninduse korral, ei ole kõrghariduse nõue tingimata vajalik. Kohalik omavalitsus

saab kehtestada ametikoha kvalifikatsiooninõuded ülesannete laadist lähtudes ning määrata eri

tööülesannetele erinevad haridusnõuded.

Carina Rikart küsis, kas raamatukoguhoidjate kvalifikatsiooninõuete rangemaks muutmise

tõttu tuleb Euroopa Liidu kutsealase reguleerimise proportsionaalsuse kontrolli täiendavalt

teha.

Ülle Talihärm vastas, et proportsionaalsuse kontroll on eelnõu seletuskirjas tehtud. Kuna uus

ettepanek säilitab senise paindlikkuse ega välju kontrollis hinnatud raamidest, vastab tehtud

proportsionaalsuse kontroll ka uuele ettepanekule.

Liina Kersna juhtis tähelepanu ettepaneku punktile 1.2: Käesoleva seaduse § 9 ei kohaldata

enne 2027. aasta 1. jaanuari ametis olevatele raamatukoguhoidjatele.“

Tõnis Lukas küsis, kas vajaliku hariduse või kutseta töötajaga võib sõlmida tähtajatu

töölepingu. Lisaks soovis T. Lukas teada, kas tähtajalist lepingut saab pikendada, kui töötaja

ei ole ettenähtud aja jooksul õppima asunud.

Ülle Talihärm vastas, et omavalitsusel on võimalik sõlmida nii tähtajaline kui ka tähtajatu

tööleping. Hariduse või kutse omandamine ei ole kohustuslik, vaid eelistatud.

Epp Hannus täiendas, et töölepingu seadus piirab tähtajaliste töölepingute korduvat

sõlmimist samade tööülesannete täitmiseks.

Liina Kersna tegi ettepaneku jätkata muudatusettepaneku 3 arutelu, kuna muudatusettepanek

2 on juba varasemalt läbi arutatud.

3. Eelnõus teha järgmised muudatused:

3.1. Muuta eelnõu § 25 (5. peatükk rakendussätted) ja sõnastada järgmiselt:

„Kuni 2026. aasta 31. detsembrini kehtinud rahvaraamatukogu seaduse § 6 lõike 1 alusel

kehtestatud rahvaraamatukogude põhimäärused kehtivad kuni käesoleva seaduse alusel

kehtestatud põhimääruste jõustumiseni, kuid mitte kauem kui 2027. aasta 31. detsembrini.“

Selgitus: Muudatus on seotud ettepanekuga lükata eelnõu jõustumine osaliselt edasi. Eelnõu

§ 25 kohaselt tuleb seni kehtiva rahvaraamatukogu seaduse alusel kehtestatud

rahvaraamatukogude põhimäärused viia uue seadusega kooskõlla hiljemalt 2027. a 1. juuliks.

Arvestades eelnõule laekunud huvirühmade tagasisidet teeme ettepaneku eelnõu jõustumine

osaliselt edasi lükata selliselt, et raamatukogude andmekogu ja väljaannete keskset hankimist

puudutavad sätted jõustuvad 1. jaanuaril 2028. aastal. See tähendab ühtlasi, et senised

maakonnaraamatukogud jätkavad kahe lisaülesande täitmist kuni 31. detsembrini 2027. a.

Eeltoodust tulenevalt on otstarbekas anda rahvaraamatukogudele rohkem aega ka oma

põhimääruste uue seaduse nõuetega vastavusse viimiseks.

3.2. Muuta eelnõu §26 (5. peatükk rakendussätted) lõige 1 ja sõnastada järgmiselt:

„(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist maakonnaraamatukoguks nimetatud

rahvaraamatukogu tegutseb maakonnaraamatukoguna kuni 2027. aasta 31. detsembrini.”

6

Selgitus: Muudatus on seotud ettepanekuga lükata eelnõu jõustumine osaliselt edasi. Eelnõu

§ 26 reguleerib senistes maakonnaraamatukogudes kahe riikliku ülesande täitmist kuni 30.

juunini 2027. aastal. Arvestades eelnõule laekunud huvirühmade tagasisidet teeme ettepaneku

raamatukogude andmekogu ja väljaannete keskset hankimist puudutavate sätete jõustumine

poole aasta võrra edasi lükata (st 1. jaanuarini 2028. aastal). See tähendab ühtlasi, et senised

maakonnaraamatukogud jätkavad kahe lisaülesande täitmist kuni 31. detsembrini 2027. a.

Eeltoodust tulenevalt palume eelnõu § 26 lõiget 1 muuta ja asendada selles tekstiosa „30.

juunini” tekstiosaga „31. detsembrini".

3.3. Muuta eelnõu § 27 (5. peatükk rakendussätted) tekst ja sõnastada järgmiselt:

„Rahvaraamatukogu struktuur viiakse käesoleva seaduse § 5 lõikega 1 vastavusse 2028. aasta

1. jaanuariks.“.

Selgitus: Muudatus on seotud ettepanekuga lükata eelnõu jõustumine osaliselt edasi. Eelnõu

§ 27 näeb ette, et rahvaraamatukogude struktuur viiakse uue seadusega kooskõlla 2027. aasta

1. juuliks. Seoses ettepanekuga eelnõu jõustumine osaliselt edasi lükata, on otstarbekas anda

rahvaraamatukogudele ka rohkem aega oma struktuuri uue seaduse nõuetega vastavusse

viimiseks. Seetõttu teeme ettepaneku eelnõu § 27 teksti muuta ja asendada selles tekstiosa

„2027. aasta 1. juuliks” tekstiosaga „2028. aasta 1. jaanuariks”.

3.4. Muuta eelnõu §-s 29 (5. peatükk rakendussätted) esitatud Eesti Rahvusraamatukogu

seaduse punkt 29 järgmises sõnastuses:

„29) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Peadirektor tagab 2027. aasta 1. juuliks Rahvusraamatukogu põhikirja vastavusse

viimise käesoleva seaduse 2027. aasta 1. jaanuaril jõustunud redaktsiooniga ja 2028. aasta 1.

juuliks 2028. aasta 1. jaanuaril jõustunud redaktsiooniga.“.“

Selgitus: Muudatus on seotud ettepanekuga lükata eelnõu jõustumine osaliselt edasi. Eelnõu

§ 29 punktiga 29 täiendatakse Eesti Rahvusraamatukogu seaduse (ERRS) üleminekusätteid.

Eelnõuga lisatava sätte kohaselt peab Eesti Rahvusraamatukogu (RaRa) peadirektor tagama

2027. aasta 1. juuliks RaRa põhikirja vastavusse viimise ERRS-i 2027. aasta 1. jaanuaril

jõustunud redaktsiooniga ja 2028. aasta 1. jaanuariks 2027. aasta 1. juulil jõustunud

redaktsiooniga. Kuna ERRS-i muudatused on planeeritud jõustuma kahes etapis (2027. aasta

1. jaanuaril näiteks suurem osa riigi haldusülesannete RaRa-le täitmiseks volitamisega

seonduvast ja 2027. aasta 1. juulil raamatukogude andmekogu puudutav), antakse eelnõuga

ka põhikirja muutmiseks õigus kahel korral. Muudatuste tegemiseks on mõlemal juhul jäetud

aega pool aastat. Seoses eelnõule laekunud tagasisidest tuleneva ettepanekuga lükata

raamatukogude andmekogu ja väljaannete keskset hankimist puudutavate sätete jõustumine

poole aasta võrra edasi, on otstarbekas anda RaRa-le õigus muuta oma põhikirja

etapiviisiliselt, st 1. juuliks 2027. aastal ja 1. juuliks 2028. aastal.

3.5. Muuta eelnõu § 32 lõige 2 (5. peatükk rakendussätted) muudetakse ja sõnastatakse

järgmiselt:

„(2) Käesoleva seaduse § 6, § 11 lõike 2 punkt 5, § 29 punktid 2, 3, 8, 16 ja 25 ja § 31

jõustuvad 2028. aasta 1. jaanuaril.”.

Selgitus: Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing ja mitmed

rahvaraamatukogude juhid on väljendanud muret eelnõuga tehtavate muudatuste

rakendamise ajakava pärast. Laekunud tagasisidest tulenevalt teeme ettepaneku lükata

raamatukogude andmekogu ja väljaannete keskset hankimist puudutavate sätete jõustumine

edasi kuni 1. jaanuarini 2028. aastal. See tähendab ühtlasi, et senised

maakonnaraamatukogud jätkavad kahe lisaülesande täitmist kuni 31. detsembrini 2027. a.

7

Eelnõu jõustumisaja osaline edasilükkamine võimaldab siduda komplekteerimisega seotud

muudatused eelarveaasta algusega ning annab rohkem aega raamatukogude andmekogu

ettevalmistamiseks, sealhulgas andmete migratsiooniks, koolituste läbiviimiseks,

juhendmaterjalide koostamiseks ja muude rakendusküsimuste lahendamiseks. Eelnõu

jõustumisaja osaline edasilükkamine ei too kaasa täiendavaid riigieelarvelisi kulusid.

Kultuuriministeerium

Liina Kersna märkis, et muudatusettepanekus esitatud jõustumistähtaegade edasilükkamist

on komisjon varem arutanud ning valdkond on seda oodanud. L. Kersna lisas, et tähtajad on

jätkuvalt asjakohased juhul, kui eelnõu vastuvõtmine toimub oktoobris.

4. Muuta eelnõu §-i 26 ja sõnastada järgmiselt:

“§ 26. Maakonnaraamatukogu ja linna või valla keskraamatukogu

(1) Igas maakonnas peab olema maakonnaraamatukogu. Maakonnaraamatukogu on

rahvaraamatukogu, kes täidab täiendavalt raamatukoguteeninduse maakondliku

koordineerimise ülesandeid.

(2) Valdkonna eest vastutav minister nimetab maakonnaraamatukogu kõigi maakonna

kohaliku omavalitsuse üksuste ühisel ettepanekul. Ettepaneku tegemisel

maakonnaraamatukogu nimetamiseks lähtuvad kohaliku omavalitsuse üksused käesoleva

paragrahvi lõikes 5 loetletud ülesannete täitmiseks vajalike tingimuste olemasolust ja

asjaomase valla- või linnavolikogu nõusolekust.

(3) Kui maakonna kohaliku omavalitsuse üksused ei saavuta maakonnaraamatukogu

nimetamise ettepaneku tegemiseks vajalikku üksmeelt, nimetab valdkonna eest vastutav

minister maakonnaraamatukogu kohaliku omavalitsuse üksuste ettepanekuta, kuulates ära

maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste arvamused ning lähtudes käesoleva paragrahvi

lõikes 5 loetletud ülesannete täitmiseks vajalike tingimuste olemasolust ja asjaomase valla-

või linnavolikogu nõusolekust.

(4) Linnas või vallas, kus on mitu rahvaraamatukogu, võib linna- või vallavolikogu

raamatukoguteeninduse koordineerimiseks nimetada ühe rahvaraamatukogudest linna või

valla keskraamatukoguks.

(5) Maakonnaraamatukogu ja keskraamatukogu ülesandeid võib täita sama raamatukogu.

(6) Maakonnaraamatukogu ja keskraamatukogu ülesanded raamatukoguteeninduse

koordineerimisel on:

1) kogude komplekteerimine ja töötlemine;

2) rahvaraamatukogude tegevuseks vajalike bibliograafia-, täistekst- ja muude andmebaaside

loomine ja pidamine;

3) rahvaraamatukogude tegevuse analüüsimine;

4) erialane nõustamine ja raamatukogutöötajate täienduskoolituse korraldamine;”

Isamaa fraktsioon

Tõnis Lukas sõnas, et reformiga kaotatakse maakondades riigi rahastatud kvalifitseeritud

töötajate ametikohad ning nende asemele luuakse 25 ametikohta Rahvusraamatukogu juurde.

Kuigi kümme spetsialisti hakkavad tööle eri piirkondades ja teistel on võimalik teha

kaugtööd, koondub suur osa töökohtadest tema hinnangul siiski Tallinnasse või selle

lähiümbrusse. T. Lukase arvamuse kohaselt nõrgestab selline tsentraliseerimine riigi kohalolu

kaugemates piirkondades ja suurendab kohalike omavalitsuste koormust. Ta tegi ettepaneku

8

(muudatusettepanek nr 4) säilitada riigi rahastatud spetsialistide ametikohad maakondades

ning ajakohastada nende ülesandeid, et tagada raamatukogudele kohapealne tugi.

Ülle Talihärm vastas, et reform ei koonda kõiki uusi ametikohti Tallinna.

Rahvusraamatukogu juurde luuakse 25 ametikohta, millest kümme on piirkondlikud

spetsialistid. Nad hakkavad tööle neljas kohalike omavalitsustega kokku lepitud piirkonnas,

liiguvad omavalitsuste vahel ning nõustavad raamatukogusid, korraldavad koolitusi ja

koordineerivad riiklikke programme. Neile otsitakse püsivaid tööruume. Ka teisi ametikohti

saab täita piirkondades kaugtööna. Ü. Talihärm selgitas, et osa seniste ametikohtade rahast

suunatakse ühtse raamatukogude andmekogu haldamiseks. See vähendab kolme süsteemi

kasutamisest tulenevat dubleerimist ning tagab ajakohase andmekvaliteedi, infoturbe ja

isikuandmete nõuetekohase töötlemise. Samuti vabastab ühine süsteem kohalikud

omavalitsused vajadusest neid lahendusi eraldi korraldada.

Liina Kersna küsis, mitu Rahvusraamatukogu juurde loodavast 25 ametikohast paikneb

piirkondades ning kas ka teistel töötajatel on võimalik töötada väljaspool Tallinna. Ülle Talihärm vastas, et kümne piirkondliku spetsialisti ametikohta paiknevad piirkondades.

Ülejäänud ametikohtade, sealhulgas komplekteerimise ja infosüsteemidega seotud töökohtade

puhul on võimalik kaugtöö.

Merilin Piipuu lisas, et kõigile ametikohtadele korraldatakse avalik konkurss ning

Rahvusraamatukogus töötab juba praegu inimesi Eesti eri piirkondadest.

Tõnis Lukas küsis, kas maakondades riigi rahastatud ametikohtade kaotamine ja 25 uue

ametikoha loomine Rahvusraamatukogu juurde ei too kaasa töökohtade koondumist Tallinna

ning kas Isamaa muudatusettepanekus pakutud ametikohtade säilitamine nendes piirkondades

tagaks paremini riigi kohalolu.

Merilin Piipuu vastas, et ministeerium kaalus ühe või kahe ametikoha säilitamist igas

maakonnas, kuid valdkond eelistas kümne piirkondliku spetsialistiga mudelit. Senine ühe

spetsialistiga korraldus ei ole end alati õigustanud. Maakonnaraamatukogudes tehakse

dubleerivat käsitsitööd, mida saab ühise andmekogu abil automatiseerida. M. Piipuu lisas, et

piiratud ressurssi tuleb kasutada tõhusalt ning suunata see piirkondlikku koostöösse ja

raamatukoguteenuste arendamisse.

Margit Sutrop nõustus T. Lukase tõstatatud murega. Ta leidis, et piirkondlikele

spetsialistidele tuleks eelistatult luua töökoht kohalikus raamatukogus, mitte piirduda kodust

tehtava kaugtööga. Kohapeal töötamine toetaks suhtlust kogukonnaga, tugevdaks kultuurilist

sidusust ja aitaks säilitada piirkondades kõrgharidusega töökohti. M. Sutrop küsis, milliste

lahendustega saaks seda eesmärki tagada.

Liina Kersna lisas, et piirkonnas töötamine võimaldaks spetsialistil paremini tunda kohalikke

inimesi ja olusid ning täita tõhusamalt koordineerimisülesannet.

Merilin Piipuu vastas, et ministeerium jagab muret raamatukoguhoidjate madala palga ja

töökohtade jätkusuutlikkuse pärast. Edaspidi tuleb kaaluda palgatoetust või muid meetmeid,

millega toetada kohalikke omavalitsusi ja säilitada kvalifitseeritud töötajad piirkondades.

Ando Kiviberg leidis, et riik annab piirkondlike töökohtade loomise kohta vastuolulisi

sõnumeid. Eelnõu varasemal tutvustamisel jäi tema sõnul mulje, et senised spetsialistid

jätkavad piirkondades ja muutub üksnes nende alluvus. Nüüd räägitakse aga kümnest

piirkondlikust spetsialistist, neljast piirkonnast ja kaugtööst. A. Kiviberg küsis, kuidas

tagatakse, et reform ei vähenda riigi kohalolu ega kõrgharidusega töökohti maakondades.

Merilin Piipuu vastas, et raamatukogude direktorite ja komplekteerijate ametikohad jäävad

kohalikes omavalitsustes alles, sest need on vajalikud raamatukoguteenuse korraldamiseks.

Ligikaudu 25 senist töötajat võivad kandideerida Rahvusraamatukogu loodavatele

ametikohtadele. KUM on omavalitsustelt küsinud ka nende kavatsuste kohta ning lahendused

sõltuvad kohalikest ümberkorraldustest ja töötajate olukorrast.

9

Ülle Talihärm lisas, et omavalitsused on juba teinud struktuurimuudatusi ja korraldanud

uutele ametikohtadele konkursse. Kõiki seniseid töötajaid ei koondata ning osa riiklikke

ülesandeid täidetakse juba lisaülesandena. KUM-i eesmärk on, et piirkondlike spetsialistide

ametikohtadele kandideeriksid kohalikke olusid ja raamatukoguvõrgustikku tundvad

inimesed. Kaugtöö kõrval nähakse neile ette ka püsiv töökoht piirkonnas ning koostöö nii

raamatukogude kui ka kohalike omavalitsuste juhtidega.

Signe Kivi küsis, kas lääne piirkonda kavandatud kaks spetsialisti suudavad teenindada

ulatuslikku ja eripärast piirkonda, kuhu kuuluvad suursaared, väikesaared, Pärnu ja teised

suuremad asulad.

Ülle Talihärm vastas, et piirkondade moodustamisel arvestati kohalike omavalitsuste, elanike

ja raamatukogude arvu. Selle põhjal on piirkondlike spetsialistide töökoormus kavandatud

võimalikult ühtlasena.

Madis Kallas sõnas, etSotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon toetab rahvaraamatukogu

seaduse eelnõu üldist eesmärki ning peab oluliseks valdkonna pikaajalise ettevalmistuse ja

ulatusliku kaasamise tulemusel kavandatud muudatustega edasi liikumist.

Fraktsiooni hinnangul on eelnõu suurim kitsaskoht kõrgharidusega raamatukogutöötajate

riiklikult rahastatud ametikohtade vähenemine maakondades. See võib nõrgendada eelkõige

kaugemaid ja väiksema võimekusega piirkondi, suurendada kohalike omavalitsuste rahalist

koormust ning vähendada riigi kohalolu väljaspool suuremaid keskusi. Senine maakondlik

korraldus on mitmes piirkonnas, sealhulgas Saaremaal ja Viljandimaal, toiminud hästi ning

maakonnakeskuse raamatukogud on täitnud olulisi ülesandeid kogu maakonna ulatuses.

Seetõttu ei saa kõiki kohalikke omavalitsusi käsitada sisuliselt võrdses olukorras olevatena.

M. Kallas lisas, et eraldi tuleb arvestada ka saarte eripäraga. Saarte ühendamine Lääne-Eesti

teeninduspiirkonnaga ei pruugi tagada toimivat kohapealset tuge, sest meri, ühenduste ajakulu

ja liikumisvõimalused muudavad teenuse korraldamise oluliselt keerukamaks kui

mandri-Eestis naabermaakondade vahel. Fraktsioon peab vajalikuks leida enne eelnõu

menetlemise jätkamist lahendus, mis säilitaks piirkondades piisava arvu kvalifitseeritud

töökohti ja tagaks raamatukogudele kohapealse professionaalse toe. Isamaa fraktsiooni

muudatusettepanek juhib tähelepanu samale sisulisele probleemile ning seda eesmärki peaks

edasistes läbirääkimistes arvesse võtma.

Tõnis Lukase sõnul 58 riiklikult rahastatud ametikoha kaotamine ja 25 ametikoha loomine

Rahvusraamatukogu juurde tähendab sisulist tsentraliseerimist. Kuigi kümme spetsialisti

hakkavad tööle piirkondades ja ülejäänutel on võimalik teha kaugtööd, koonduvad

ametikohad tema hinnangul siiski Rahvusraamatukogu juurde ning nõrgendavad riigi

kohalolu maakondades. T. Lukas lisas, et kohalike omavalitsuste olukord ja ülesanded on

erinevad ning reform võib panna neile kvalifitseeritud töökohtade säilitamisel lisakoormuse.

Ta kutsus üles kaaluma Isamaa fraktsiooni muudatusettepanekut, mille kohaselt jääksid riigi

rahastatud spetsialistid piirkondadesse, ning hindama, kas andmekogu arendamiseks on

ametikohtade Rahvusraamatukogu juurde koondamine vajalik.

Liina Kersna sõnas, etkomisjoni liikmete hinnangul vajab muudatusettepanek täiendavat

arutelu. Reformi eesmärk on lõpetada olukord, kus riik toetab üksnes osa

maakonnaraamatukogusid, kuid samal ajal tuleb vältida kõrgharidust nõudvate ametikohtade

kadumist piirkondadest. L. Kersna küsis, kui suur oleks kohalikele omavalitsustele nende

ametikohtade säilitamiseks vajalik rahaline toetus.

Merilin Piipuu vastas, et vajalik summa oleks ligikaudu 1,6 miljonit eurot. Üle viie aasta ette

valmistatud reformi osad on omavahel seotud ning seaduse vastu võtmata jätmisel võib ohtu

sattuda ligikaudu kahe miljoni euro suuruse struktuurifondide toetuse kasutamine. Reform

võimaldaks Rahvusraamatukogul tegutseda üle Eesti, sealhulgas paigutada osa tööüksusi

Tallinnast väljapoole. M. Piipuu sõnul ei ole senine 15 raamatukogu erikohtlemine kohalike

10

omavalitsuste suhtes võrdne ning komplekteerimis- ja andmetöö dubleerimine ei ole

jätkusuutlik. Ühtne andmekogu vähendaks käsitsitööd, parandaks andmekvaliteeti ja

infoturvet ning annaks kohalikele omavalitsustele tasuta infosüsteemi. Raamatukogutöötajate

toetamiseks tuleks leida lahendus, mis kohtleks kõiki kohalikke omavalitsusi võrdselt.

Liina Kersna küsis, kuidas saaks 1,6 miljoni euro suuruse lisarahastuse korral toetada

kohalikke omavalitsusi võrdselt ja tagada ametikohtade säilimine piirkondades.

Merilin Piipuu vastas, et ühe võimalusena on kohalike omavalitsustega arutatud lisaraha

suunamist teavikute soetamise toetusse, mis ei ole kümne aasta jooksul suurenenud, kuigi

teavikute hinnad on tõusnud. Selline lahendus toetaks kõiki omavalitsusi, samas kui 15

omavalitsuse erikohtlemist tervikuna ei toetata.

Ando Kiviberg küsis, milliseid valdkonna esindajaid reformi ettevalmistamisse kaasati. Ta

märkis, et kohalike omavalitsuste formaalne võrdsus ei tähenda nende sisulist võrdsust, sest

maakonnakeskuste omavalitsused täidavad sageli kogu maakonda teenindavaid ülesandeid

ilma täiendava riikliku toetuseta. A. Kiviberg tõi näiteks Pärnu Keskraamatukogu ja Audru

raamatukogu, mille ülesanded, taristu ja võimekus ei ole võrreldavad, mistõttu ei ole võrdse

kohtlemise argument tema hinnangul kõnealuses kontekstis põhjendatud.

Liina Kersna märkis, et Rahvusraamatukogus toimunud laiapõhjalisel kaasamisüritusel

osalesid arvukad raamatukogujuhid ja kohalike omavalitsuste esindajad ning üldine

suhtumine eelnõusse oli positiivne. L. Kersna hinnangul ei olnud valdkonna tagasiside

tervikuna nii kriitiline, nagu käimasolevast arutelust võis mulje jääda.

Merilin Piipuu selgitas, et maakonnaraamatukogud ei paikne alati maakonnakeskustes ning

nende ülesanded ja tegevuspiirkonnad on haldusreformi järel erinevad. Ministeeriumi tehtud

intervjuud ja tööprotsesside vaatlused näitasid, et 15 maakonnas kasutatakse

komplekteerimisel ja arveldamisel erinevaid käsitsi loodud lahendusi, sealhulgas e-kirju ja

Exceli tabeleid. M. Piipuu hinnangul ei ole sellise killustunud süsteemi jätkamine otstarbekas

ka senise rahastuse säilimisel. Ülle Talihärm lisas, et reformiga koos on kohalikele omavalitsustele ja

rahvaraamatukogudele loodud investeeringu- ja koolitustoetused. Kolme aasta jooksul

rakendatud 450 000 euro suurune toetusmeede on võimaldanud uuendada raamatukogude

keskkonda ja lastealasid ning soetada tehnoloogiat. Ü. Talihärmi sõnul käsitatakse

seadusemuudatust ja investeeringuid tervikuna ning vajaduse korral tuleb töötada välja

täiendavaid toetusmeetmeid. Ta lisas, et reformi ettevalmistavasse töörühma kuulusid Eesti

Raamatukoguhoidjate Ühingu, suuremate linnade ja maakonnaraamatukogude, Eesti Linnade

ja Valdade Liidu, väiksemate rahvaraamatukogude, ministeeriumide ning konsortsiumi

esindajad. Kuigi kõigis küsimustes konsensust ei saavutatud, jõuti pika arutelu tulemusel

lahendusteni. Merilin Piipuu lisas, et kaasamisringis väljendas valdkond selget ootust reformiga edasi

liikuda. Tema sõnul teadvustatakse reformi kitsaskohti, kuid valdkond on valmis nendega

tegelema.

Liina Kersna võrdles eelnõu menetlust alusharidusseaduse pikaajalise ettevalmistamisega

ning märkis, et kuigi valdkond ootab seaduse vastuvõtmist, tuleb demokraatlikus menetluses

küsimused põhjalikult läbi arutada.

Madis Kallas sõnas, etpärast maavalitsuste kaotamist on maakonnakeskuste kohalikele

omavalitsustele üle antud ülesandeid, mida nad täidavad kogu maakonna heaks. Ta rõhutas, et

paljudes maapiirkondades on koolide, lasteaedade ja postkontorite sulgemise järel

raamatukogu jäänud viimaseks kohaliku kultuuri ja riigi kohalolu kandjaks. Seetõttu ei tohiks

raamatukogude tähtsust hinnata üksnes külastajate arvu põhjal. M. Kallase hinnangul ei ole

kohalikel omavalitsustel piisavalt vahendeid reformi tõttu tekkivate ametikohtade

rahastamiseks, mistõttu võib raamatukogutöötajate arv piirkondades väheneda. Ta toetas

eelnõu üldist suunda, kuid pidas vajalikuks vältida ülesannete ja töökohtade edasist

koondamist Tallinna.

11

Merilin Piipuu kommenteeris M. Kallase sõnavõttu, märkides, et ministeerium jagab

eesmärki tugevdada raamatukogude rolli kohalikes kogukondades ja säilitada nende kõrge

usaldusväärsus. Reformiga soovitakse pakkuda tuge kõigile kohalikele omavalitsustele ning

tervikuna parandada raamatukoguteenuse korraldust. M. Piipuu möönis, et muudatus võib olla

keerulisem 15 omavalitsusele, kelle raamatukogud saavad praegu riiklikku toetust, kuid

ülejäänud omavalitsuste jaoks peaks reform tuge suurendama.

Tõnis Lukas küsis, milliste vahendite arvel kavatsetakse kohalikele omavalitsustele

täiendavat tuge pakkuda ning kas riiklikult rahastatud ametikohtade vähendamisest vabanev

raha suunatakse püsivalt raamatukogude toetamiseks. Ta rõhutas, et investeeringu- ja

projektitoetustega tuleb jätkata, kuid need ei lahenda piirkondlike töökohtade kadumise

küsimust. T. Lukas märkis, et kaasamisaruteludel esitati reformi, sealhulgas tsentraliseerimise

ja kvalifikatsiooninõuete kohta kriitilisi seisukohti. Tema hinnangul peab parlament saama

seadusemuudatust eeldavate reformide põhisuunad otsustada enne nende rakendamist, mitte

piirduma juba tehtud valikute vormistamisega.

Liina Kersna sõnas, etkomisjoni liikmed esindavad erinevaid piirkondi ning on seetõttu

reformi regionaalse mõju suhtes tähelepanelikud. L. Kersna tõdes, et erinevalt teistest

muudatusettepanekutest ei ole komisjon kõnealuses küsimuses veel lahenduseni jõudnud,

mistõttu tuleb arutelu jätkata.

Merilin Piipuu märkis, et praegune komplekteerimis- ja andmetöö on väikeste omavalitsuste

raamatukogudes ajamahukas ning hõlmab käsitsi andmete sisestamist mitmesse

andmekogusse ja teavikute transporti. Ühtne tasuta andmekogu ja automatiseeritud

komplekteerimine vähendaksid halduskoormust ning võimaldaksid raamatukogutöötajatel

keskenduda sisulisele tööle. M. Piipuu möönis, et kvalifitseeritud ametikohtade rahastamine

on keeruline kõigile kohalikele omavalitsustele, mistõttu tuleb leida jätkusuutlik lahendus, kas

omavalitsuste tulubaasi suurendamise või eraldi toetusmeetme kaudu. Tema hinnangul ei

lahenda kõnealune reform kõiki valdkonna probleeme, kuid loob aluse nende edasiseks

lahendamiseks.

Signe Kivi sõnas, et küsisPärnu Keskraamatukogu direktorilt eelnõu kohta tagasisidet.

Direktor pidas uut seadust vajalikuks, kuid väljendas muret väljaannete riiklikult toetatud

hankimise tsentraliseerimise pärast.

S. Kivi sõnul on eelnõule antud tagasiside valdavalt positiivne ning kuigi muudatuse ulatus

tekitab mõistetavat ettevaatlikkust, on raamatukogunduse kiiret arengut arvestades reform

vajalik. Ta leidis, et raamatukogutöötajate, palkade ja piirkondadest lahkuvate inimeste pärast

väljendatud muresid tuleb arvesse võtta, kuid eelnõu menetlemisega tuleks siiski edasi minna.

Liina Kersna nõustus, et tehtud tööd ja eelnõu põhieesmärki ei tuleks kõrvale jätta. L. Kersna

rõhutas, et eelnõu liigub õiges suunas ning selle eesmärk on tugevdada eeskätt väiksemaid

raamatukogusid.

Ando Kiviberg leidis, et reformi kavandamisel tuleb arvestada selle regionaalpoliitilist mõju

ning vältida riigi kohalolu nõrgenemist piirkondades. Ta toetas süsteemide ajakohastamist ja

töökorralduse tõhustamist, mida kohalikud omavalitsused tema hinnangul tervitavad, kuid

rõhutas vajadust arvestada seejuures asjaoluga, et kõik raamatukogud ei olegi võrdsed.

Liina Kersna väljendas pettumust, et pärast teadusraamatukogudega peetud arutelusid ja

varem saavutatud kokkuleppeid on Rektorite Nõukogu esitanud mahuka ettepaneku eelnõu

oluliseks muutmiseks ning palus ministeeriumi seisukohta esitatud ettepanekule.

Merilin Piipuu märkis, et ka KUM on tekkinud olukorras pettunud, sest augustis sõlmitud

koostöölepingu ja Rektorite Nõukoguga peetud kohtumiste tulemusel jõuti ühisele arusaamale

teadusraamatukogude liitumise suhtes andmekoguga. M. Piipuu selgitas, et

teadusraamatukogude andmekogu õiguslik alus tuleks sätestada HTM valdkonna

õigusaktides, mitte rahvaraamatukogu ega Eesti Rahvusraamatukogu seaduses.

12

Teadusraamatukogude üksikasjalikke ettepanekuid saab arvestada andmekogu põhimääruse

koostamisel ning KUM ei pea põhjendatuks eelnõu muutmist Rektorite Nõukogu poolt

esitatud kujul.

Liina Kersna nõustus, et teadusraamatukogude õigusliku regulatsiooniga peaks tegelema

eelkõige HTM ning eelnõu menetluse praeguses etapis ei ole põhjendatud teha selles

mahukaid muudatusi.

Tõnis Lukas küsis raamatukogutarkvara ühishanke seisu kohta.

Ülle Talihärm vastas, et hinnaläbirääkimised on lõppenud ning leping ootab allkirjastamist.

Ü. Talihärm lisas, et KUM vajab enne lepingu sõlmimist kindlust eelnõu vastuvõtmise ja

vajaliku rahastuse olemasolu suhtes, sest eelnõu vastu võtmata jätmisel ei saa ministeerium

tagada rahvaraamatukogude liitumist ega panustada rahvaraamatukogude süsteemi kuludesse

500 000 - 600 000 eurot.

Tõnis Lukas küsis, kas kavandatud lahendus rahuldab Eesti Raamatukoguvõrgu

Konsortsiumi (ELNET).

Merilin Piipuu vastas jaatavalt.

Carina Rikart küsis KUM hinnangut teadusraamatukogude ettepanekust tulenevale eelnõu

muutmise vajadusele.

Merilin Piipuu vastas, et KUM on HTM-ga kogu menetluse vältel koostööd teinud ning

eelnõu kooskõlastati valitsuses. Ministeeriumide ametnikud on arutanud võimalikke

sõnastuslahendusi, kuid nii KUM kui ka Justiits- ja Digiministeerium ei pea põhjendatuks

lisada menetluse selles etapis kiirustades ulatuslikku ja läbi arutamata regulatsiooni.

Teadusraamatukogude andmete liitumist ühise andmekoguga eelnõu ei välista.

Margit Sutrop märkis, et teadusraamatukogude nähtavuse ja õigusliku staatuse küsimus on

pikaajaline ning küsis, kas andmekogu õiguslik alus võiks paikneda teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsioonikorralduse seaduses.

Merilin Piipuu pidas seda loogiliseks lahenduseks, sest KUM valitsemisala hõlmab

rahvaraamatukogusid, mitte teadusraamatukogude andmeid.

Liina Kersna sõnas, et selle küsimuse saab tõstatada oktoobris toimuval komisjoni istungil,

mil käsitletakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonikorralduse seaduse

rakendamist.

L. Kersna sõnas arutelu lõpetuseks, et neljast muudatusettepanekust kolm, sealhulgas

kvalifikatsiooninõuete kompromissettepanek, said komisjoni üldise toetuse. Neljanda

ettepaneku üle tuleb eelnõu menetlemiseks vajaliku toetuse saavutamiseks jätkata

läbirääkimisi.

3. Info ja muud küsimused

Infot ei esitatud ja muid küsimusi ei arutatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liina Kersna

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Merje Noorlind

protokollija

Riigikogu kultuurikomisjoni

istungi protokoll nr 169

Tallinn, Toompea Teisipäev, 29. september 2026

Algus 14.00, lõpp 15.30

Juhataja: Liina Kersna (esimees)

Protokollija: Merje Noorlind (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Madis Kallas, Signe Kivi, Ando Kiviberg (Kadri Tali asendusliige), Tõnis

Lukas, Margit Sutrop

Komisjoni ametnikud: Carina Rikart (nõunik-sekretariaadijuhataja), Helena Pihlakas (nõunik)

Puudusid: Vadim Belobrovtsev ja Helle-Moonika Helme

Päevakord:

1. Vabariigi Valitsuse algatatud alusharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu (937 SE)

esimese lugemise ettevalmistamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud rahvaraamatukogu seaduse eelnõu (877 SE I) esimese

lugemise ettevalmistamine

3. Info ja muud küsimused

1. Vabariigi Valitsuse algatatud alusharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu (937 SE)

esimese lugemise ettevalmistamine

Liina Kersna avas päevakorrapunkti arutelu ning sõnas, et Haridus- ja Teadusministeerium

(HTM) tegi ettepaneku täiendada eelnõu lasteaedade ja lastehoidude kriisivalmidust ning

kriisiplaanide koostamist käsitlevate sätetega. Komisjon otsustas eelmisel arutelul kavandatud

muudatused eelnõusse sisse viia ning esitada eelnõu esimesele lugemisele muudetud kujul. L.

Kersna palus HTM-i esindajatel täiendusi tutvustada.

Maila Rajamets selgitas, et muudatusega tekib kriisiplaani koostamise kohustus ka

lastehoidudel, kellele seda varem ei olnud sätestatud. Kriisiolukorras tegutsemise

läbimõtlemine lastega tegelevates asutustes on vajalik, kuigi kõiki olukordi ei ole võimalik

ette näha. Suuremad kohalikud omavalitsused ning lastehoidude ja eralasteaedade

esindusorganisatsioonid on kinnitanud, et kriisiplaane juba koostatakse ning ette on nähtud ka

kriisiplaanide ajakohastamise kord. Muudatuse eesmärk on kehtestada kõigile lasteaedadele ja

lastehoidudele ühtne alus ning tagada, et kriisiolukordadeks valmistumine oleks kõikides

asutustes ühtlaselt korraldatud.

2

Tõnis Lukas märkis, et kriisiolukordadeks valmistumisel ei piisa üksnes võimalike tegevuste

läbimõtlemisest, vaid kavandatud tegutsemisviise tuleb kontrollida ka praktiliste õppuste

käigus. T. Lukase sõnul peaksid õppused toimuma asutuse tavapärase töö ajal ja lapsi

kaasates, nagu seda tehakse koolides, et kriisiplaani toimivust oleks võimalik tegelikes

tingimustes hinnata.

Maila Rajamets nõustus, et kriisiplaanides kavandatud tegevusi tuleb praktiliselt läbi

harjutada. Ta selgitas, et koostöös Päästeametiga juba korraldatakse tuleohutusõppusi ning

neid viiakse läbi professionaalselt ja lapsi asjatult ehmatamata. M. Rajamets rõhutas, et kuigi

kõiki kriisiolukordi ei ole võimalik ette näha, aitab võimalike tegevuste eelnev läbimõtlemine

ja harjutamine sellistes olukordades teadlikumalt tegutseda.

Liina Kersna tegi ettepaneku määratajuhtivkomisjoni esindajaks komisjoni esimees, võtta

muudetud kujul eelnõu täiskogu 13. oktoobri päevakorda ning eelnõu esimene lugemine

lõpetada.

Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg

kümme tööpäeva, kui keegi ei soovi teistsugust tähtaega.

Otsustati:

1.1. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Liina Kersna (konsensus: Madis Kallas, Liina

Kersna, Signe Kivi, Ando Kiviberg, Tõnis Lukas, Margit Sutrop).

1.2. Teha ettepanek võtta muudetud kujul eelnõu täiskogu päevakorda 13.10.2026 (konsensus:

Madis Kallas, Liina Kersna, Signe Kivi, Ando Kiviberg, Tõnis Lukas, Margit Sutrop).

1.3. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensus: Madis Kallas, Liina Kersna,

Signe Kivi, Ando Kiviberg, Tõnis Lukas, Margit Sutrop).

2. Vabariigi Valitsuse algatatud rahvaraamatukogu seaduse eelnõu (877 SE ) esimese

lugemise ettevalmistamine

Liina Kersna avas päevakorrapunkti arutelu ja sõnas, et eelmisel istungil jäi lahenduseta

raamatukoguhoidjate kvalifikatsiooninõuete küsimus. Eesti Linnade ja Valdade Liit ei

toetanud kvalifikatsiooninõuete tõstmist, samas kui Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing pidas

vajalikuks kõrghariduse nõude sätestamist, ilma et see peaks olema erialane kõrgharidus. L.

Kersna märkis, et kuigi kehtiv õigus kõrgharidust ei nõua, on ligikaudu 80%

raamatukoguhoidjatest kõrgharidusega. Ta palus Kultuuriministeeriumi (KUM) ametnikel

tutvustada vahepealsete arutelude tulemusel kujunenud võimalikku kompromisslahendust

(muudatusettepanek 1).

1. Eelnõus teha järgmised muudatused:

1.1. Muuta eelnõu § 9 ja sõnastada järgmiselt:

"§ 9. Raamatukoguhoidja kvalifikatsiooninõuded

(1) Raamatukoguhoidjal, kes täidab käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud ülesandeid,

peab ametikoha ülesannete laadist lähtudes olema:

1) üldjuhul erialane kõrgharidus;

2) muu kõrgharidus ja raamatukoguhoidja kutse;

3) raamatukoguhoidja kutse või

3

4) valmisolek omandada vajalik haridus või kutse nominaalse õppeaja jooksul.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud juhul võib raamatukoguhoidjaga

sõlmida tähtajalise töölepingu, mille kestus on vajaliku hariduse või kutse omandamise

nominaalne õppeaeg. Vajaliku hariduse või kutse omandamisel muutub töösuhe tähtajatuks.“

Selgitus: Lõige 1näeb ette, et raamatukoguhoidjal, kes täidab RaRS § 2 lõikes 2 nimetatud

ülesandeid (rahvaraamatukogu põhiülesanded), peab ülesannete laadist lähtudes olema

nende täitmiseks üldjuhul erialane kõrgharidus. Nõue on vajalik rahvaraamatukogu teenuste

kõrge kvaliteedi tagamiseks. Erialane kõrgharidus tähendab eelnõu § 8 lõikest 5 tulenevalt

raamatukogunduse või infoteaduste alast kõrgharidust. Kui raamatukoguhoidjal ei ole

erialast kõrgharidust, peab tal olema muu kõrgharidus ja raamatukoguhoidja kutse. Kui

raamatukoguhoidjal ei ole kõrgharidust, võib tal olla ka muu kutse omandamiseks vajaliku

taseme haridus ja raamatukoguhoidja kutse või valmisolek omandada vajalik haridus või

kutse nominaalse õppeaja jooksul. Arvestades asjaolu, et rahvaraamatukogude võrk katab

tervet Eestit ja kõikjale ei pruugi olla võimalik piisava hariduse ja kompetentsiga töötajaid

leida, jäetakse raamatukoguhoidja haridus- ja kutsenõuetesse teatav paindlikkus, ent

kasutatakse seejuures siiski lahendust, mis suunab vajalikke teadmisi mõistliku aja jooksul

omandama. Alternatiivse loeteluna toodud kvalifikatsiooninõuded võimaldavad kohaliku

omavalitsuse üksusel seada raamatukoguhoidjate ametikohtadele erinevaid nõudeid lähtudes

ametikoha ülesannetest ja laadist. Samal ajal välditakse ebaproportsionaalsete piirangute

seadmist. Alternatiivsed nõuded arvestavad, et seadus on universaalne ja reguleerib

ühetaoliselt nii suuremate kui ka väikesemate omavalitsuste tegevust.

Lõikes 2 sätestatakse, et rahvaraamatukogu põhiülesannete täitmiseks vajalikku haridust või

kutset alles omandava töötajaga võib sõlmida tähtajalise töölepingu, mille kestus on vajaliku

hariduse või kutse omandamise nominaalne õppeaeg. Lisaks nähakse ette, et vajaliku

hariduse või kutse omandamisel muutub töösuhe tähtajatuks. Oluline on jällegi sätte

paindlikkus, mis võimaldab arvestada nii rahvaraamatukogu kui ka töötaja vajaduste ja

soovidega. Säte võimaldab tööle võtta nii haridust omandava kui ka alles õppima minemist

kavandava inimese, aga samuti muu kõrgharidusega, kuid raamatukoguhoidja kutseta

inimese. Selline regulatsioon rõhutab erialase kõrghariduse olulisust, kuid võimaldab samal ajal

kohaliku omavalitsuse üksusel täita seadusest tulenevad nõuded paindlikult.

Säte võimaldab töötaja värbamisel arvestada varasemat töökogemust ja töö käigus

omandatud pädevusi ka juhul, kui töötajal puudub nõutav raamatukoguhoidja kutse. Näiteks

võib aastaid raamatukoguhoidjana töötanud, kuid kutsetunnistuseta inimene vahetada

elukohta ning vajada töökohta teises kohalikus omavalitsuses. Sellisel juhul on võimalik

hinnata töötaja varasemat töökogemust ja töö käigus omandatud pädevuste vastavust

konkreetse ametikoha nõuetele, olles selliselt kooskõlas varasemate õpingute ja töökogemuse

arvestamise üldpõhimõtetega. Pikaajaline töökogemus raamatukogus annab spetsiifilised

praktilised oskused (nt lugejateenindus, kogude kujundamine). Arvestades tööjõuturu

demograafilist olukorda, eriti maapiirkondades, võib range ja alternatiivideta nõue viia

olukorrani, kus raamatukogud jäävad kvalifitseeritud personali puudumisel hätta teenuse

katvuse tagamisega. Paindlik regulatsioon võimaldab kohalikel omavalitsustel värvata ja

hoida võimekaid spetsialiste, tagades samal ajal kultuuri- ja infoteenuste stabiilse

kättesaadavuse.

Märgime, et vastavalt Euroopa Liidu kutsealase reguleerimise proportsionaalsuse kontrolli

direktiivile (ELT L 173, 09.07.2018, lk 25–34) peavad liikmesriigid enne uute kutsealasid

piiravate õigusnormide kehtestamist või muutmist läbima kohustusliku kutsealase

reguleerimise proportsionaalsuse kontrolli. Selle eesmärk on tagada isikute vaba liikumine ja

teenuste osutamise vabadus, hoides ära põhjendamatud turulepääsu barjäärid, kuid säilitades

riikidele õiguse kaitsta avalikke huve. Raamatukoguhoidjate kvalifikatsiooninõuete osas on

4

kutsealase proportsionaalsuse kontroll tehtud rahvaraamatukogu seaduse eelnõu

seletuskirjas, arvestades eelnõu sõnastust. Range kõrgharidusnõude kehtestamine ei oleks

meie hinnangul direktiiviga kooskõlas ning paindlikkuse lisamine raamatukoguhoidja kutse

või vajaliku hariduse tulevikus omandamise võimalusena ning värbamisel varasema

töökogemuse arvesse võtmise lubamine on põhjendatud ja otstarbekas.

1.2. Muuta eelnõu § 28 ja sõnastada järgmiselt:

„§ 28. Töölepingud ning haridus- ja kutsenõuded

Käesoleva seaduse § 9 ei kohaldata enne 2027. aasta 1. jaanuari ametis olevatele

raamatukoguhoidjatele.“

Selgitus: Eelnõu § 9 muutmisel on vaja muuta ka eelnõu § 28 teksti, jättes sellest välja

tekstiosa “lõiget 3”.

Kultuuriministeerium

Merilin Piipuu selgitas, et KUM on küsimust arutanud ja kohtunud osapooltega. KUM-i

esmane ettepanek on jääda eelnõu senise sõnastuse juurde, sest ka teistes valdkonnaseadustes

ei ole sätestatud kõrghariduse nõuet. Kui komisjon soovib kõrghariduse olulisust siiski

rõhutada, pakub ministeerium kompromissina muudatusettepanekut, milles arvestatakse

teenuse kättesaadavust, kohaliku omavalitsuse autonoomiat ja haridusnõudeid. Ettepaneku

kohaselt peab seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud ülesandeid täitval raamatukoguhoidjal

ametikoha ülesannete laadist lähtudes olema üldjuhul erialane kõrgharidus, muu kõrgharidus

koos raamatukoguhoidja kutsega, raamatukoguhoidja kutse või valmisolek omandada vajalik

haridus või kutse nominaalse õppeaja jooksul. M. Piipuu lisas, et viimane võimalus lubab

inimesel asuda tööle juba õpingute ajal.

Signe Kivi küsis, kuidas sisustatakse õiguslikult punktis 4 sätestatud nõue, mille kohaselt

peab inimene olema valmis omandama vajaliku hariduse või kutse. Kas selle valmisoleku

kohta sõlmitakse eraldi kokkulepe või leping. Ülle Talihärm viitas § 9 lõikele 2 ja selgitas, et nõutava hariduse või kutseta

raamatukoguhoidjaga võib sõlmida tähtajalise töölepingu, kui ta on valmis haridust või kutset

omandama. Lepingu kestus vastab hariduse või kutse omandamise nominaalsele õppeajale.

Tähtajalise lepingu sõlmimine on võimalus, mitte kohustus. Vajaliku hariduse või kutse

omandamisel muutub töösuhe tähtajatuks. Lahendus võimaldab kohalikul omavalitsusel võtta

tööle sobiva kandidaadi ka siis, kui ta ei vasta veel haridusnõuetele, kuid on valmis õppima

või kutset omandama. Ü. Talihärmi hinnangul säilitab eelnõu paindlikkuse ja rõhutab

kõrghariduse olulisust. Samuti loob see võimaluse pidada Tartu Ülikooliga läbirääkimisi

erialahariduse paremaks korraldamiseks.

Liina Kersna märkis, et lahendus sarnaneb põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses alustavatele

õpetajatele ette nähtud korraga, mille kohaselt võib alles kvalifikatsiooni omandava õpetajaga

sõlmida kolmeaastase töölepingu, säilitades talle muud sotsiaalsed tagatised.

Ando Kiviberg juhtis tähelepanu kohaliku omavalitsuse autonoomiale ning asjaolule, et

kultuurivaldkonna ametikohad ei kuulu omavalitsustes üldjuhul kõrgemini tasustatavate

hulka. Raamatukogu pidaval kohalikul omavalitsusel on kohustus tagada raamatukogu tööks

vajalik personal, kuid range kõrgharidusnõue võib muuta sobivate töötajate leidmise

keerulisemaks. A. Kivibergi hinnangul on KUM-i poolt pakutud paindlik lahendus mõistlik

kompromiss ning kvalifikatsiooninõudeid ei tuleks põhjendamatult rangeks muuta. A.

Kiviberg lisas, et kõrgharidusega spetsialistide palkamise võimalused paraneksid kohalike

omavalitsuste tulubaasi suurenemisel.

Liina Kersna sõnas, et kuigi kõrghariduse nõuet praegu ei ole, on valdav osa

raamatukoguhoidjatest juba kõrgharidusega. Eesti Linnade ja Valdade Liit on esitanud

kvalifikatsiooninõude karmistamise suhtes samalaadseid vastuväiteid. Seetõttu ei olnud

5

esialgu võimalik tulla vastu Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu soovile hoida ja väärtustada

raamatukoguhoidjate kvalifikatsiooni. L. Kersna pidas pakutud lahendust heaks

kompromissiks ning tegi ettepaneku esimene muudatusettepanek põhimõtteliselt heaks kiita.

Carina Rikart küsis, kas lihtsamate raamatukogutööde tegijatele kohaldatakse samuti

kõrghariduse või kutse nõuet. Ülle Talihärm vastas, et lihtsamate tööülesannete, näiteks üksnes raamatute laenutamise ja

klienditeeninduse korral, ei ole kõrghariduse nõue tingimata vajalik. Kohalik omavalitsus

saab kehtestada ametikoha kvalifikatsiooninõuded ülesannete laadist lähtudes ning määrata eri

tööülesannetele erinevad haridusnõuded.

Carina Rikart küsis, kas raamatukoguhoidjate kvalifikatsiooninõuete rangemaks muutmise

tõttu tuleb Euroopa Liidu kutsealase reguleerimise proportsionaalsuse kontrolli täiendavalt

teha.

Ülle Talihärm vastas, et proportsionaalsuse kontroll on eelnõu seletuskirjas tehtud. Kuna uus

ettepanek säilitab senise paindlikkuse ega välju kontrollis hinnatud raamidest, vastab tehtud

proportsionaalsuse kontroll ka uuele ettepanekule.

Liina Kersna juhtis tähelepanu ettepaneku punktile 1.2: Käesoleva seaduse § 9 ei kohaldata

enne 2027. aasta 1. jaanuari ametis olevatele raamatukoguhoidjatele.“

Tõnis Lukas küsis, kas vajaliku hariduse või kutseta töötajaga võib sõlmida tähtajatu

töölepingu. Lisaks soovis T. Lukas teada, kas tähtajalist lepingut saab pikendada, kui töötaja

ei ole ettenähtud aja jooksul õppima asunud.

Ülle Talihärm vastas, et omavalitsusel on võimalik sõlmida nii tähtajaline kui ka tähtajatu

tööleping. Hariduse või kutse omandamine ei ole kohustuslik, vaid eelistatud.

Epp Hannus täiendas, et töölepingu seadus piirab tähtajaliste töölepingute korduvat

sõlmimist samade tööülesannete täitmiseks.

Liina Kersna tegi ettepaneku jätkata muudatusettepaneku 3 arutelu, kuna muudatusettepanek

2 on juba varasemalt läbi arutatud.

3. Eelnõus teha järgmised muudatused:

3.1. Muuta eelnõu § 25 (5. peatükk rakendussätted) ja sõnastada järgmiselt:

„Kuni 2026. aasta 31. detsembrini kehtinud rahvaraamatukogu seaduse § 6 lõike 1 alusel

kehtestatud rahvaraamatukogude põhimäärused kehtivad kuni käesoleva seaduse alusel

kehtestatud põhimääruste jõustumiseni, kuid mitte kauem kui 2027. aasta 31. detsembrini.“

Selgitus: Muudatus on seotud ettepanekuga lükata eelnõu jõustumine osaliselt edasi. Eelnõu

§ 25 kohaselt tuleb seni kehtiva rahvaraamatukogu seaduse alusel kehtestatud

rahvaraamatukogude põhimäärused viia uue seadusega kooskõlla hiljemalt 2027. a 1. juuliks.

Arvestades eelnõule laekunud huvirühmade tagasisidet teeme ettepaneku eelnõu jõustumine

osaliselt edasi lükata selliselt, et raamatukogude andmekogu ja väljaannete keskset hankimist

puudutavad sätted jõustuvad 1. jaanuaril 2028. aastal. See tähendab ühtlasi, et senised

maakonnaraamatukogud jätkavad kahe lisaülesande täitmist kuni 31. detsembrini 2027. a.

Eeltoodust tulenevalt on otstarbekas anda rahvaraamatukogudele rohkem aega ka oma

põhimääruste uue seaduse nõuetega vastavusse viimiseks.

3.2. Muuta eelnõu §26 (5. peatükk rakendussätted) lõige 1 ja sõnastada järgmiselt:

„(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist maakonnaraamatukoguks nimetatud

rahvaraamatukogu tegutseb maakonnaraamatukoguna kuni 2027. aasta 31. detsembrini.”

6

Selgitus: Muudatus on seotud ettepanekuga lükata eelnõu jõustumine osaliselt edasi. Eelnõu

§ 26 reguleerib senistes maakonnaraamatukogudes kahe riikliku ülesande täitmist kuni 30.

juunini 2027. aastal. Arvestades eelnõule laekunud huvirühmade tagasisidet teeme ettepaneku

raamatukogude andmekogu ja väljaannete keskset hankimist puudutavate sätete jõustumine

poole aasta võrra edasi lükata (st 1. jaanuarini 2028. aastal). See tähendab ühtlasi, et senised

maakonnaraamatukogud jätkavad kahe lisaülesande täitmist kuni 31. detsembrini 2027. a.

Eeltoodust tulenevalt palume eelnõu § 26 lõiget 1 muuta ja asendada selles tekstiosa „30.

juunini” tekstiosaga „31. detsembrini".

3.3. Muuta eelnõu § 27 (5. peatükk rakendussätted) tekst ja sõnastada järgmiselt:

„Rahvaraamatukogu struktuur viiakse käesoleva seaduse § 5 lõikega 1 vastavusse 2028. aasta

1. jaanuariks.“.

Selgitus: Muudatus on seotud ettepanekuga lükata eelnõu jõustumine osaliselt edasi. Eelnõu

§ 27 näeb ette, et rahvaraamatukogude struktuur viiakse uue seadusega kooskõlla 2027. aasta

1. juuliks. Seoses ettepanekuga eelnõu jõustumine osaliselt edasi lükata, on otstarbekas anda

rahvaraamatukogudele ka rohkem aega oma struktuuri uue seaduse nõuetega vastavusse

viimiseks. Seetõttu teeme ettepaneku eelnõu § 27 teksti muuta ja asendada selles tekstiosa

„2027. aasta 1. juuliks” tekstiosaga „2028. aasta 1. jaanuariks”.

3.4. Muuta eelnõu §-s 29 (5. peatükk rakendussätted) esitatud Eesti Rahvusraamatukogu

seaduse punkt 29 järgmises sõnastuses:

„29) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Peadirektor tagab 2027. aasta 1. juuliks Rahvusraamatukogu põhikirja vastavusse

viimise käesoleva seaduse 2027. aasta 1. jaanuaril jõustunud redaktsiooniga ja 2028. aasta 1.

juuliks 2028. aasta 1. jaanuaril jõustunud redaktsiooniga.“.“

Selgitus: Muudatus on seotud ettepanekuga lükata eelnõu jõustumine osaliselt edasi. Eelnõu

§ 29 punktiga 29 täiendatakse Eesti Rahvusraamatukogu seaduse (ERRS) üleminekusätteid.

Eelnõuga lisatava sätte kohaselt peab Eesti Rahvusraamatukogu (RaRa) peadirektor tagama

2027. aasta 1. juuliks RaRa põhikirja vastavusse viimise ERRS-i 2027. aasta 1. jaanuaril

jõustunud redaktsiooniga ja 2028. aasta 1. jaanuariks 2027. aasta 1. juulil jõustunud

redaktsiooniga. Kuna ERRS-i muudatused on planeeritud jõustuma kahes etapis (2027. aasta

1. jaanuaril näiteks suurem osa riigi haldusülesannete RaRa-le täitmiseks volitamisega

seonduvast ja 2027. aasta 1. juulil raamatukogude andmekogu puudutav), antakse eelnõuga

ka põhikirja muutmiseks õigus kahel korral. Muudatuste tegemiseks on mõlemal juhul jäetud

aega pool aastat. Seoses eelnõule laekunud tagasisidest tuleneva ettepanekuga lükata

raamatukogude andmekogu ja väljaannete keskset hankimist puudutavate sätete jõustumine

poole aasta võrra edasi, on otstarbekas anda RaRa-le õigus muuta oma põhikirja

etapiviisiliselt, st 1. juuliks 2027. aastal ja 1. juuliks 2028. aastal.

3.5. Muuta eelnõu § 32 lõige 2 (5. peatükk rakendussätted) muudetakse ja sõnastatakse

järgmiselt:

„(2) Käesoleva seaduse § 6, § 11 lõike 2 punkt 5, § 29 punktid 2, 3, 8, 16 ja 25 ja § 31

jõustuvad 2028. aasta 1. jaanuaril.”.

Selgitus: Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing ja mitmed

rahvaraamatukogude juhid on väljendanud muret eelnõuga tehtavate muudatuste

rakendamise ajakava pärast. Laekunud tagasisidest tulenevalt teeme ettepaneku lükata

raamatukogude andmekogu ja väljaannete keskset hankimist puudutavate sätete jõustumine

edasi kuni 1. jaanuarini 2028. aastal. See tähendab ühtlasi, et senised

maakonnaraamatukogud jätkavad kahe lisaülesande täitmist kuni 31. detsembrini 2027. a.

7

Eelnõu jõustumisaja osaline edasilükkamine võimaldab siduda komplekteerimisega seotud

muudatused eelarveaasta algusega ning annab rohkem aega raamatukogude andmekogu

ettevalmistamiseks, sealhulgas andmete migratsiooniks, koolituste läbiviimiseks,

juhendmaterjalide koostamiseks ja muude rakendusküsimuste lahendamiseks. Eelnõu

jõustumisaja osaline edasilükkamine ei too kaasa täiendavaid riigieelarvelisi kulusid.

Kultuuriministeerium

Liina Kersna märkis, et muudatusettepanekus esitatud jõustumistähtaegade edasilükkamist

on komisjon varem arutanud ning valdkond on seda oodanud. L. Kersna lisas, et tähtajad on

jätkuvalt asjakohased juhul, kui eelnõu vastuvõtmine toimub oktoobris.

4. Muuta eelnõu §-i 26 ja sõnastada järgmiselt:

“§ 26. Maakonnaraamatukogu ja linna või valla keskraamatukogu

(1) Igas maakonnas peab olema maakonnaraamatukogu. Maakonnaraamatukogu on

rahvaraamatukogu, kes täidab täiendavalt raamatukoguteeninduse maakondliku

koordineerimise ülesandeid.

(2) Valdkonna eest vastutav minister nimetab maakonnaraamatukogu kõigi maakonna

kohaliku omavalitsuse üksuste ühisel ettepanekul. Ettepaneku tegemisel

maakonnaraamatukogu nimetamiseks lähtuvad kohaliku omavalitsuse üksused käesoleva

paragrahvi lõikes 5 loetletud ülesannete täitmiseks vajalike tingimuste olemasolust ja

asjaomase valla- või linnavolikogu nõusolekust.

(3) Kui maakonna kohaliku omavalitsuse üksused ei saavuta maakonnaraamatukogu

nimetamise ettepaneku tegemiseks vajalikku üksmeelt, nimetab valdkonna eest vastutav

minister maakonnaraamatukogu kohaliku omavalitsuse üksuste ettepanekuta, kuulates ära

maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste arvamused ning lähtudes käesoleva paragrahvi

lõikes 5 loetletud ülesannete täitmiseks vajalike tingimuste olemasolust ja asjaomase valla-

või linnavolikogu nõusolekust.

(4) Linnas või vallas, kus on mitu rahvaraamatukogu, võib linna- või vallavolikogu

raamatukoguteeninduse koordineerimiseks nimetada ühe rahvaraamatukogudest linna või

valla keskraamatukoguks.

(5) Maakonnaraamatukogu ja keskraamatukogu ülesandeid võib täita sama raamatukogu.

(6) Maakonnaraamatukogu ja keskraamatukogu ülesanded raamatukoguteeninduse

koordineerimisel on:

1) kogude komplekteerimine ja töötlemine;

2) rahvaraamatukogude tegevuseks vajalike bibliograafia-, täistekst- ja muude andmebaaside

loomine ja pidamine;

3) rahvaraamatukogude tegevuse analüüsimine;

4) erialane nõustamine ja raamatukogutöötajate täienduskoolituse korraldamine;”

Isamaa fraktsioon

Tõnis Lukas sõnas, et reformiga kaotatakse maakondades riigi rahastatud kvalifitseeritud

töötajate ametikohad ning nende asemele luuakse 25 ametikohta Rahvusraamatukogu juurde.

Kuigi kümme spetsialisti hakkavad tööle eri piirkondades ja teistel on võimalik teha

kaugtööd, koondub suur osa töökohtadest tema hinnangul siiski Tallinnasse või selle

lähiümbrusse. T. Lukase arvamuse kohaselt nõrgestab selline tsentraliseerimine riigi kohalolu

kaugemates piirkondades ja suurendab kohalike omavalitsuste koormust. Ta tegi ettepaneku

8

(muudatusettepanek nr 4) säilitada riigi rahastatud spetsialistide ametikohad maakondades

ning ajakohastada nende ülesandeid, et tagada raamatukogudele kohapealne tugi.

Ülle Talihärm vastas, et reform ei koonda kõiki uusi ametikohti Tallinna.

Rahvusraamatukogu juurde luuakse 25 ametikohta, millest kümme on piirkondlikud

spetsialistid. Nad hakkavad tööle neljas kohalike omavalitsustega kokku lepitud piirkonnas,

liiguvad omavalitsuste vahel ning nõustavad raamatukogusid, korraldavad koolitusi ja

koordineerivad riiklikke programme. Neile otsitakse püsivaid tööruume. Ka teisi ametikohti

saab täita piirkondades kaugtööna. Ü. Talihärm selgitas, et osa seniste ametikohtade rahast

suunatakse ühtse raamatukogude andmekogu haldamiseks. See vähendab kolme süsteemi

kasutamisest tulenevat dubleerimist ning tagab ajakohase andmekvaliteedi, infoturbe ja

isikuandmete nõuetekohase töötlemise. Samuti vabastab ühine süsteem kohalikud

omavalitsused vajadusest neid lahendusi eraldi korraldada.

Liina Kersna küsis, mitu Rahvusraamatukogu juurde loodavast 25 ametikohast paikneb

piirkondades ning kas ka teistel töötajatel on võimalik töötada väljaspool Tallinna. Ülle Talihärm vastas, et kümne piirkondliku spetsialisti ametikohta paiknevad piirkondades.

Ülejäänud ametikohtade, sealhulgas komplekteerimise ja infosüsteemidega seotud töökohtade

puhul on võimalik kaugtöö.

Merilin Piipuu lisas, et kõigile ametikohtadele korraldatakse avalik konkurss ning

Rahvusraamatukogus töötab juba praegu inimesi Eesti eri piirkondadest.

Tõnis Lukas küsis, kas maakondades riigi rahastatud ametikohtade kaotamine ja 25 uue

ametikoha loomine Rahvusraamatukogu juurde ei too kaasa töökohtade koondumist Tallinna

ning kas Isamaa muudatusettepanekus pakutud ametikohtade säilitamine nendes piirkondades

tagaks paremini riigi kohalolu.

Merilin Piipuu vastas, et ministeerium kaalus ühe või kahe ametikoha säilitamist igas

maakonnas, kuid valdkond eelistas kümne piirkondliku spetsialistiga mudelit. Senine ühe

spetsialistiga korraldus ei ole end alati õigustanud. Maakonnaraamatukogudes tehakse

dubleerivat käsitsitööd, mida saab ühise andmekogu abil automatiseerida. M. Piipuu lisas, et

piiratud ressurssi tuleb kasutada tõhusalt ning suunata see piirkondlikku koostöösse ja

raamatukoguteenuste arendamisse.

Margit Sutrop nõustus T. Lukase tõstatatud murega. Ta leidis, et piirkondlikele

spetsialistidele tuleks eelistatult luua töökoht kohalikus raamatukogus, mitte piirduda kodust

tehtava kaugtööga. Kohapeal töötamine toetaks suhtlust kogukonnaga, tugevdaks kultuurilist

sidusust ja aitaks säilitada piirkondades kõrgharidusega töökohti. M. Sutrop küsis, milliste

lahendustega saaks seda eesmärki tagada.

Liina Kersna lisas, et piirkonnas töötamine võimaldaks spetsialistil paremini tunda kohalikke

inimesi ja olusid ning täita tõhusamalt koordineerimisülesannet.

Merilin Piipuu vastas, et ministeerium jagab muret raamatukoguhoidjate madala palga ja

töökohtade jätkusuutlikkuse pärast. Edaspidi tuleb kaaluda palgatoetust või muid meetmeid,

millega toetada kohalikke omavalitsusi ja säilitada kvalifitseeritud töötajad piirkondades.

Ando Kiviberg leidis, et riik annab piirkondlike töökohtade loomise kohta vastuolulisi

sõnumeid. Eelnõu varasemal tutvustamisel jäi tema sõnul mulje, et senised spetsialistid

jätkavad piirkondades ja muutub üksnes nende alluvus. Nüüd räägitakse aga kümnest

piirkondlikust spetsialistist, neljast piirkonnast ja kaugtööst. A. Kiviberg küsis, kuidas

tagatakse, et reform ei vähenda riigi kohalolu ega kõrgharidusega töökohti maakondades.

Merilin Piipuu vastas, et raamatukogude direktorite ja komplekteerijate ametikohad jäävad

kohalikes omavalitsustes alles, sest need on vajalikud raamatukoguteenuse korraldamiseks.

Ligikaudu 25 senist töötajat võivad kandideerida Rahvusraamatukogu loodavatele

ametikohtadele. KUM on omavalitsustelt küsinud ka nende kavatsuste kohta ning lahendused

sõltuvad kohalikest ümberkorraldustest ja töötajate olukorrast.

9

Ülle Talihärm lisas, et omavalitsused on juba teinud struktuurimuudatusi ja korraldanud

uutele ametikohtadele konkursse. Kõiki seniseid töötajaid ei koondata ning osa riiklikke

ülesandeid täidetakse juba lisaülesandena. KUM-i eesmärk on, et piirkondlike spetsialistide

ametikohtadele kandideeriksid kohalikke olusid ja raamatukoguvõrgustikku tundvad

inimesed. Kaugtöö kõrval nähakse neile ette ka püsiv töökoht piirkonnas ning koostöö nii

raamatukogude kui ka kohalike omavalitsuste juhtidega.

Signe Kivi küsis, kas lääne piirkonda kavandatud kaks spetsialisti suudavad teenindada

ulatuslikku ja eripärast piirkonda, kuhu kuuluvad suursaared, väikesaared, Pärnu ja teised

suuremad asulad.

Ülle Talihärm vastas, et piirkondade moodustamisel arvestati kohalike omavalitsuste, elanike

ja raamatukogude arvu. Selle põhjal on piirkondlike spetsialistide töökoormus kavandatud

võimalikult ühtlasena.

Madis Kallas sõnas, etSotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon toetab rahvaraamatukogu

seaduse eelnõu üldist eesmärki ning peab oluliseks valdkonna pikaajalise ettevalmistuse ja

ulatusliku kaasamise tulemusel kavandatud muudatustega edasi liikumist.

Fraktsiooni hinnangul on eelnõu suurim kitsaskoht kõrgharidusega raamatukogutöötajate

riiklikult rahastatud ametikohtade vähenemine maakondades. See võib nõrgendada eelkõige

kaugemaid ja väiksema võimekusega piirkondi, suurendada kohalike omavalitsuste rahalist

koormust ning vähendada riigi kohalolu väljaspool suuremaid keskusi. Senine maakondlik

korraldus on mitmes piirkonnas, sealhulgas Saaremaal ja Viljandimaal, toiminud hästi ning

maakonnakeskuse raamatukogud on täitnud olulisi ülesandeid kogu maakonna ulatuses.

Seetõttu ei saa kõiki kohalikke omavalitsusi käsitada sisuliselt võrdses olukorras olevatena.

M. Kallas lisas, et eraldi tuleb arvestada ka saarte eripäraga. Saarte ühendamine Lääne-Eesti

teeninduspiirkonnaga ei pruugi tagada toimivat kohapealset tuge, sest meri, ühenduste ajakulu

ja liikumisvõimalused muudavad teenuse korraldamise oluliselt keerukamaks kui

mandri-Eestis naabermaakondade vahel. Fraktsioon peab vajalikuks leida enne eelnõu

menetlemise jätkamist lahendus, mis säilitaks piirkondades piisava arvu kvalifitseeritud

töökohti ja tagaks raamatukogudele kohapealse professionaalse toe. Isamaa fraktsiooni

muudatusettepanek juhib tähelepanu samale sisulisele probleemile ning seda eesmärki peaks

edasistes läbirääkimistes arvesse võtma.

Tõnis Lukase sõnul 58 riiklikult rahastatud ametikoha kaotamine ja 25 ametikoha loomine

Rahvusraamatukogu juurde tähendab sisulist tsentraliseerimist. Kuigi kümme spetsialisti

hakkavad tööle piirkondades ja ülejäänutel on võimalik teha kaugtööd, koonduvad

ametikohad tema hinnangul siiski Rahvusraamatukogu juurde ning nõrgendavad riigi

kohalolu maakondades. T. Lukas lisas, et kohalike omavalitsuste olukord ja ülesanded on

erinevad ning reform võib panna neile kvalifitseeritud töökohtade säilitamisel lisakoormuse.

Ta kutsus üles kaaluma Isamaa fraktsiooni muudatusettepanekut, mille kohaselt jääksid riigi

rahastatud spetsialistid piirkondadesse, ning hindama, kas andmekogu arendamiseks on

ametikohtade Rahvusraamatukogu juurde koondamine vajalik.

Liina Kersna sõnas, etkomisjoni liikmete hinnangul vajab muudatusettepanek täiendavat

arutelu. Reformi eesmärk on lõpetada olukord, kus riik toetab üksnes osa

maakonnaraamatukogusid, kuid samal ajal tuleb vältida kõrgharidust nõudvate ametikohtade

kadumist piirkondadest. L. Kersna küsis, kui suur oleks kohalikele omavalitsustele nende

ametikohtade säilitamiseks vajalik rahaline toetus.

Merilin Piipuu vastas, et vajalik summa oleks ligikaudu 1,6 miljonit eurot. Üle viie aasta ette

valmistatud reformi osad on omavahel seotud ning seaduse vastu võtmata jätmisel võib ohtu

sattuda ligikaudu kahe miljoni euro suuruse struktuurifondide toetuse kasutamine. Reform

võimaldaks Rahvusraamatukogul tegutseda üle Eesti, sealhulgas paigutada osa tööüksusi

Tallinnast väljapoole. M. Piipuu sõnul ei ole senine 15 raamatukogu erikohtlemine kohalike

10

omavalitsuste suhtes võrdne ning komplekteerimis- ja andmetöö dubleerimine ei ole

jätkusuutlik. Ühtne andmekogu vähendaks käsitsitööd, parandaks andmekvaliteeti ja

infoturvet ning annaks kohalikele omavalitsustele tasuta infosüsteemi. Raamatukogutöötajate

toetamiseks tuleks leida lahendus, mis kohtleks kõiki kohalikke omavalitsusi võrdselt.

Liina Kersna küsis, kuidas saaks 1,6 miljoni euro suuruse lisarahastuse korral toetada

kohalikke omavalitsusi võrdselt ja tagada ametikohtade säilimine piirkondades.

Merilin Piipuu vastas, et ühe võimalusena on kohalike omavalitsustega arutatud lisaraha

suunamist teavikute soetamise toetusse, mis ei ole kümne aasta jooksul suurenenud, kuigi

teavikute hinnad on tõusnud. Selline lahendus toetaks kõiki omavalitsusi, samas kui 15

omavalitsuse erikohtlemist tervikuna ei toetata.

Ando Kiviberg küsis, milliseid valdkonna esindajaid reformi ettevalmistamisse kaasati. Ta

märkis, et kohalike omavalitsuste formaalne võrdsus ei tähenda nende sisulist võrdsust, sest

maakonnakeskuste omavalitsused täidavad sageli kogu maakonda teenindavaid ülesandeid

ilma täiendava riikliku toetuseta. A. Kiviberg tõi näiteks Pärnu Keskraamatukogu ja Audru

raamatukogu, mille ülesanded, taristu ja võimekus ei ole võrreldavad, mistõttu ei ole võrdse

kohtlemise argument tema hinnangul kõnealuses kontekstis põhjendatud.

Liina Kersna märkis, et Rahvusraamatukogus toimunud laiapõhjalisel kaasamisüritusel

osalesid arvukad raamatukogujuhid ja kohalike omavalitsuste esindajad ning üldine

suhtumine eelnõusse oli positiivne. L. Kersna hinnangul ei olnud valdkonna tagasiside

tervikuna nii kriitiline, nagu käimasolevast arutelust võis mulje jääda.

Merilin Piipuu selgitas, et maakonnaraamatukogud ei paikne alati maakonnakeskustes ning

nende ülesanded ja tegevuspiirkonnad on haldusreformi järel erinevad. Ministeeriumi tehtud

intervjuud ja tööprotsesside vaatlused näitasid, et 15 maakonnas kasutatakse

komplekteerimisel ja arveldamisel erinevaid käsitsi loodud lahendusi, sealhulgas e-kirju ja

Exceli tabeleid. M. Piipuu hinnangul ei ole sellise killustunud süsteemi jätkamine otstarbekas

ka senise rahastuse säilimisel. Ülle Talihärm lisas, et reformiga koos on kohalikele omavalitsustele ja

rahvaraamatukogudele loodud investeeringu- ja koolitustoetused. Kolme aasta jooksul

rakendatud 450 000 euro suurune toetusmeede on võimaldanud uuendada raamatukogude

keskkonda ja lastealasid ning soetada tehnoloogiat. Ü. Talihärmi sõnul käsitatakse

seadusemuudatust ja investeeringuid tervikuna ning vajaduse korral tuleb töötada välja

täiendavaid toetusmeetmeid. Ta lisas, et reformi ettevalmistavasse töörühma kuulusid Eesti

Raamatukoguhoidjate Ühingu, suuremate linnade ja maakonnaraamatukogude, Eesti Linnade

ja Valdade Liidu, väiksemate rahvaraamatukogude, ministeeriumide ning konsortsiumi

esindajad. Kuigi kõigis küsimustes konsensust ei saavutatud, jõuti pika arutelu tulemusel

lahendusteni. Merilin Piipuu lisas, et kaasamisringis väljendas valdkond selget ootust reformiga edasi

liikuda. Tema sõnul teadvustatakse reformi kitsaskohti, kuid valdkond on valmis nendega

tegelema.

Liina Kersna võrdles eelnõu menetlust alusharidusseaduse pikaajalise ettevalmistamisega

ning märkis, et kuigi valdkond ootab seaduse vastuvõtmist, tuleb demokraatlikus menetluses

küsimused põhjalikult läbi arutada.

Madis Kallas sõnas, etpärast maavalitsuste kaotamist on maakonnakeskuste kohalikele

omavalitsustele üle antud ülesandeid, mida nad täidavad kogu maakonna heaks. Ta rõhutas, et

paljudes maapiirkondades on koolide, lasteaedade ja postkontorite sulgemise järel

raamatukogu jäänud viimaseks kohaliku kultuuri ja riigi kohalolu kandjaks. Seetõttu ei tohiks

raamatukogude tähtsust hinnata üksnes külastajate arvu põhjal. M. Kallase hinnangul ei ole

kohalikel omavalitsustel piisavalt vahendeid reformi tõttu tekkivate ametikohtade

rahastamiseks, mistõttu võib raamatukogutöötajate arv piirkondades väheneda. Ta toetas

eelnõu üldist suunda, kuid pidas vajalikuks vältida ülesannete ja töökohtade edasist

koondamist Tallinna.

11

Merilin Piipuu kommenteeris M. Kallase sõnavõttu, märkides, et ministeerium jagab

eesmärki tugevdada raamatukogude rolli kohalikes kogukondades ja säilitada nende kõrge

usaldusväärsus. Reformiga soovitakse pakkuda tuge kõigile kohalikele omavalitsustele ning

tervikuna parandada raamatukoguteenuse korraldust. M. Piipuu möönis, et muudatus võib olla

keerulisem 15 omavalitsusele, kelle raamatukogud saavad praegu riiklikku toetust, kuid

ülejäänud omavalitsuste jaoks peaks reform tuge suurendama.

Tõnis Lukas küsis, milliste vahendite arvel kavatsetakse kohalikele omavalitsustele

täiendavat tuge pakkuda ning kas riiklikult rahastatud ametikohtade vähendamisest vabanev

raha suunatakse püsivalt raamatukogude toetamiseks. Ta rõhutas, et investeeringu- ja

projektitoetustega tuleb jätkata, kuid need ei lahenda piirkondlike töökohtade kadumise

küsimust. T. Lukas märkis, et kaasamisaruteludel esitati reformi, sealhulgas tsentraliseerimise

ja kvalifikatsiooninõuete kohta kriitilisi seisukohti. Tema hinnangul peab parlament saama

seadusemuudatust eeldavate reformide põhisuunad otsustada enne nende rakendamist, mitte

piirduma juba tehtud valikute vormistamisega.

Liina Kersna sõnas, etkomisjoni liikmed esindavad erinevaid piirkondi ning on seetõttu

reformi regionaalse mõju suhtes tähelepanelikud. L. Kersna tõdes, et erinevalt teistest

muudatusettepanekutest ei ole komisjon kõnealuses küsimuses veel lahenduseni jõudnud,

mistõttu tuleb arutelu jätkata.

Merilin Piipuu märkis, et praegune komplekteerimis- ja andmetöö on väikeste omavalitsuste

raamatukogudes ajamahukas ning hõlmab käsitsi andmete sisestamist mitmesse

andmekogusse ja teavikute transporti. Ühtne tasuta andmekogu ja automatiseeritud

komplekteerimine vähendaksid halduskoormust ning võimaldaksid raamatukogutöötajatel

keskenduda sisulisele tööle. M. Piipuu möönis, et kvalifitseeritud ametikohtade rahastamine

on keeruline kõigile kohalikele omavalitsustele, mistõttu tuleb leida jätkusuutlik lahendus, kas

omavalitsuste tulubaasi suurendamise või eraldi toetusmeetme kaudu. Tema hinnangul ei

lahenda kõnealune reform kõiki valdkonna probleeme, kuid loob aluse nende edasiseks

lahendamiseks.

Signe Kivi sõnas, et küsisPärnu Keskraamatukogu direktorilt eelnõu kohta tagasisidet.

Direktor pidas uut seadust vajalikuks, kuid väljendas muret väljaannete riiklikult toetatud

hankimise tsentraliseerimise pärast.

S. Kivi sõnul on eelnõule antud tagasiside valdavalt positiivne ning kuigi muudatuse ulatus

tekitab mõistetavat ettevaatlikkust, on raamatukogunduse kiiret arengut arvestades reform

vajalik. Ta leidis, et raamatukogutöötajate, palkade ja piirkondadest lahkuvate inimeste pärast

väljendatud muresid tuleb arvesse võtta, kuid eelnõu menetlemisega tuleks siiski edasi minna.

Liina Kersna nõustus, et tehtud tööd ja eelnõu põhieesmärki ei tuleks kõrvale jätta. L. Kersna

rõhutas, et eelnõu liigub õiges suunas ning selle eesmärk on tugevdada eeskätt väiksemaid

raamatukogusid.

Ando Kiviberg leidis, et reformi kavandamisel tuleb arvestada selle regionaalpoliitilist mõju

ning vältida riigi kohalolu nõrgenemist piirkondades. Ta toetas süsteemide ajakohastamist ja

töökorralduse tõhustamist, mida kohalikud omavalitsused tema hinnangul tervitavad, kuid

rõhutas vajadust arvestada seejuures asjaoluga, et kõik raamatukogud ei olegi võrdsed.

Liina Kersna väljendas pettumust, et pärast teadusraamatukogudega peetud arutelusid ja

varem saavutatud kokkuleppeid on Rektorite Nõukogu esitanud mahuka ettepaneku eelnõu

oluliseks muutmiseks ning palus ministeeriumi seisukohta esitatud ettepanekule.

Merilin Piipuu märkis, et ka KUM on tekkinud olukorras pettunud, sest augustis sõlmitud

koostöölepingu ja Rektorite Nõukoguga peetud kohtumiste tulemusel jõuti ühisele arusaamale

teadusraamatukogude liitumise suhtes andmekoguga. M. Piipuu selgitas, et

teadusraamatukogude andmekogu õiguslik alus tuleks sätestada HTM valdkonna

õigusaktides, mitte rahvaraamatukogu ega Eesti Rahvusraamatukogu seaduses.

12

Teadusraamatukogude üksikasjalikke ettepanekuid saab arvestada andmekogu põhimääruse

koostamisel ning KUM ei pea põhjendatuks eelnõu muutmist Rektorite Nõukogu poolt

esitatud kujul.

Liina Kersna nõustus, et teadusraamatukogude õigusliku regulatsiooniga peaks tegelema

eelkõige HTM ning eelnõu menetluse praeguses etapis ei ole põhjendatud teha selles

mahukaid muudatusi.

Tõnis Lukas küsis raamatukogutarkvara ühishanke seisu kohta.

Ülle Talihärm vastas, et hinnaläbirääkimised on lõppenud ning leping ootab allkirjastamist.

Ü. Talihärm lisas, et KUM vajab enne lepingu sõlmimist kindlust eelnõu vastuvõtmise ja

vajaliku rahastuse olemasolu suhtes, sest eelnõu vastu võtmata jätmisel ei saa ministeerium

tagada rahvaraamatukogude liitumist ega panustada rahvaraamatukogude süsteemi kuludesse

500 000 - 600 000 eurot.

Tõnis Lukas küsis, kas kavandatud lahendus rahuldab Eesti Raamatukoguvõrgu

Konsortsiumi (ELNET).

Merilin Piipuu vastas jaatavalt.

Carina Rikart küsis KUM hinnangut teadusraamatukogude ettepanekust tulenevale eelnõu

muutmise vajadusele.

Merilin Piipuu vastas, et KUM on HTM-ga kogu menetluse vältel koostööd teinud ning

eelnõu kooskõlastati valitsuses. Ministeeriumide ametnikud on arutanud võimalikke

sõnastuslahendusi, kuid nii KUM kui ka Justiits- ja Digiministeerium ei pea põhjendatuks

lisada menetluse selles etapis kiirustades ulatuslikku ja läbi arutamata regulatsiooni.

Teadusraamatukogude andmete liitumist ühise andmekoguga eelnõu ei välista.

Margit Sutrop märkis, et teadusraamatukogude nähtavuse ja õigusliku staatuse küsimus on

pikaajaline ning küsis, kas andmekogu õiguslik alus võiks paikneda teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsioonikorralduse seaduses.

Merilin Piipuu pidas seda loogiliseks lahenduseks, sest KUM valitsemisala hõlmab

rahvaraamatukogusid, mitte teadusraamatukogude andmeid.

Liina Kersna sõnas, et selle küsimuse saab tõstatada oktoobris toimuval komisjoni istungil,

mil käsitletakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonikorralduse seaduse

rakendamist.

L. Kersna sõnas arutelu lõpetuseks, et neljast muudatusettepanekust kolm, sealhulgas

kvalifikatsiooninõuete kompromissettepanek, said komisjoni üldise toetuse. Neljanda

ettepaneku üle tuleb eelnõu menetlemiseks vajaliku toetuse saavutamiseks jätkata

läbirääkimisi.

3. Info ja muud küsimused

Infot ei esitatud ja muid küsimusi ei arutatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liina Kersna

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Merje Noorlind

protokollija