Riigikogu kultuurikomisjoni

istungi protokoll nr 168

Tallinn, Toompea ja videosild Esmaspäev, 28. september 2026

Algus 11.10, lõpp 13.00

Juhataja: Liina Kersna (esimees)

Protokollija: Merje Noorlind (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Vadim Belobrovtsev, Madis Kallas, Signe Kivi, Tõnis Lukas, Margit

Sutrop, Kadri Tali

Komisjoni ametnikud: Carina Rikart (nõunik-sekretariaadijuhataja), Helena Pihlakas (nõunik)

Puudus: Helle-Moonika Helme

Kutsutud: Kutsutud: Haridus- ja Teaduministeeriumi teadus- ja arendustegevuse ning kõrg-

ja täiskasvanuhariduse poliitika asekantsler Renno Veinthal, kõrghariduse osakonna juhataja

Kaire Eerik ja vanemnõunik Margus Haidak;

Rektorite Nõukogu esindaja, Eesti Kunstiakadeemia rektor Hilkka Hiiop ning peasekretär

Hanna Kanep;

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimees, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor rektor

Andrus Pedai, Kõrgema Kunstikooli Pallas rektor Piret Viirpalu,

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ulvi Kõrgemaa, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Jaan

Looga, Eesti Lennuakadeemia rektor Koit Kaskel, Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor Martti

Kiisa, Sihtasutus Eesti Rakenduskõrgkoolid juhatuse liige Piret Reinus;

Eesti Üliõpilaskondade Liidu juht Robin Liiber, asejuht Ronja Ansmann (2. päevakorrapunkti

juures);

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, ministri nõunik Nikita Lumijõe ning

Rahandusministeeriumi välisvahendite talituse juhataja Triin Tomingas (4. päevakorrapunkti

juures)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Ülevaade kõrghariduse tulevikust ja rahastamisest

3. Lauri Läänemetsa, Madis Kallase, Andre Hanimäe, Riina Sikkuti, Tanel Kiige, Heljo

Pikhofi, Züleyxa Izmailova, Anti Allase, Jaak Aabi, Tõnis Möldri, Enn Eesmaa, Leo

Kunnase, Tiit Marani, Ester Karuse, Helmen Küti, Kersti Sarapuu, Vladimir Arhipovi, Peeter

Ernitsa, Aleksei Jevgrafovi, Andrei Korobeiniku, Lauri Laatsi, Reili Ranna, Vadim

Belobrovtsevi algatatud Riigikogu liikmete esitatud avalduse „Kõrghariduse toetuseks"

eelnõu (894 AE) esimese lugemise ettevalmistamine

4. Haridus- ja teadusministri ülevaade ministeeriumi tööplaanist ja prioriteetidest ning 2027.

aasta riigieelarve seaduse eelnõust ja selle mõjudest Haridus- ja Teadusministeeriumi

2

valdkonnale.

5. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Riigikogu kultuurikomisjoni nädala (28.09.2026-04.10.2026) töökava

Komisjoni istung esmaspäev, 28.09.2026 kell 11.10

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Ülevaade kõrghariduse tulevikust ja rahastamisest

3. Riigikogu liikmete esitatud avalduse "Kõrghariduse toetuseks" eelnõu (894 AE) esimese

lugemise ettevalmistamine

4. Haridus- ja teadusministri ülevaade ministeeriumi tööplaanist ja prioriteetidest ning 2027.

aasta riigieelarve seaduse eelnõust ja selle mõjudest Haridus- ja Teadusministeeriumi

valdkonnale.

5. Info ja muud küsimused

Komisjoni istung teisipäev, 29.09.2026

1. Vabariigi Valitsuse algatatud alusharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu (937 SE)

esimese lugemise ettevalmistamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud rahvaraamatukogu seaduse eelnõu (877 SE) teise lugemise

ettevalmistamine

3. Info ja muud küsimused

Tõnis Lukas tegi ettepaneku täiendada töönädala päevakorda Isamaa fraktsiooni algatatud

laulu- ja tantsupeoseaduse eelnõu (598 SE) aruteluga.

Kadri Tali palus eelnõu komisjonipoolse esindajana eelnõuga 598 SE päevakorda mitte

täiendada, kuna viibib lähetuses ja ei saa arutelul osaleda.

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Vadim Belobrovtsev, Madis Kallas, Liina Kersna,

Signe Kivi, Tõnis Lukas, Margit Sutrop, Kadri Tali).

2. Ülevaade kõrghariduse tulevikust ja rahastamisest

Liina Kersna avaspäevakorrapunkti arutelu ning andis ülevaate tegemiseks sõna Renno

Veinthalile.

Renno Veinthal andis komisjonile ülevaate keskhariduse omandajate arvu kasvu mõjust

kõrgharidusõppe pakkumisele (lisa 1).

Haridus- ja Teadusministeeriumi hinnangul jõuavad lähiaastatel kõrgharidusse senisest

suuremad õppijate aastakäigud. Aastatel 2026-2031 avaneb demograafiline võimalus

suurendada vastuvõttu ning suunata rohkem õppureid erialadele, kus kvalifitseeritud tööjõu

puudus on kõige suurem.

Aastatel 2027-2030 on vaja rahastada kumulatiivselt ligikaudu 14 600 täiendavat õppekohta,

sealhulgas umbes 3500 magistriõppes. Esimese astme vastuvõttu tuleks suurendada aastas

ligikaudu 600-1400 õppekoha võrra; vastuvõtu tippaastatel võib koos magistriõppega

lisanduda ligikaudu 1900 õppijat aastas.

Õppekohti tuleb eelistatult juurde luua IKT, õpetajakoolituse, matemaatika ja statistika,

tehnika ja tehnoloogia, ehituse, põllumajanduse, veterinaaria, meditsiini, tervishoiu ning

3

transpordi valdkonnas. OSKA prognoosi järgi on neis valdkondades uue tööjõu vajadus

ligikaudu 50% suurem kui kõrgharidusest praegu lisanduv pakkumine. Aastatel 2028-2029

oleks prioriteetsetel erialadel vaja võtta igal aastal vastu umbes 1000 täiendavat üliõpilast.

Kõrgkoolide esitatud pakkumiste põhjal oleks kümnes suurema mahuga õppekavagrupis

võimalik aastatel 2027-2030 luua kokku 3277 õppekohta. Suurim pakkumine on tehnika,

tootmise ja tehnoloogia valdkonnas (1031 kohta), järgnevad informaatika ja infotehnoloogia

(596) ning arhitektuur ja ehitus (399).

Täiendavate õppekohtade hinnanguline rahavajadus aastatel 2027-2030 on kokku 146 miljonit

eurot: 2027. aastal 19,7 miljonit, 2028. aastal 34,4 miljonit, 2029. aastal 45,2 miljonit ja 2030.

aastal 46,7 miljonit eurot. Ligikaudu 75% rahastusest tuleks suunata suurima

tööjõuvajadusega valdkondadesse.

R. Veinthal lisas, et halduslepingute läbirääkimised ülikoolidega olid pingelised, kuna

kõrgkoolidel puudus kindlus, kas lepingutes kokku lepitud täiendavad vajadused saavad

rahalise katte. Praeguseks on need ootused olulises osas realiseerumas. R. Veinthal avaldas

lootust, et Riigikogu toetab vastavaid ettepanekuid ka eelarvemenetluses.

Liina Kersna sõnas, et 2027. aastaks on täiendavate õppekohtade loomiseks ette nähtud 13,3

miljonit eurot, samal ajal kui esitluse kohaselt on vajadus 19,8 miljonit eurot. L. Kersna küsis,

milliste õppekohtade arvelt puudujääv summa kaetakse ning kuidas jaotatakse raha ülikoolide

ja rakenduskõrgkoolide vahel.

Lisaks palus L. Kersna selgitada, kuidas rakendatakse varasemate otsuste alusel 2027. aastaks

kavandatud kõrghariduse tegevustoetuse 9,6 miljoni euro suurust vähendamist olukorras, kus

samal ajal eraldatakse lisaraha uute õppekohtade loomiseks.

Renno Veinthal vastas, et 2024. aasta üleriigiline kärpeotsus nägi järgnevatel aastatel ette

5%, 3% ja 2% suuruse kärpe. Kõrghariduse tegevustoetuse varem kokkulepitud kasvu

vähendati ning kavandatud 15% asemel toetus vähenes. Kokkuleppeperioodi lõpus, 2026.

aastal, kasvas tegevustoetus 30 miljoni euro võrra. 2027. aastal rakenduv 2% kärbe vähendab

tegevustoetuse summat 9,6 miljoni euro võrra.

Täiendavate õppekohtade loomiseks teeb valitsus Riigikogule ettepaneku eraldada 13,3

miljonit eurot. Esialgse kava järgi jaotatakse 25% tegevustoetuse algoritmi alusel ja 75%

suurema tööjõuvajadusega valdkondadele, arvestades kõrgkoolide pakutud ja loodud

õppekohti ning vastuvõetud üliõpilaste arvu.

R. Veinthal lisas, et Haridus- ja Teadusministeeriumis (HTM) veel arutatakse

jaotuspõhimõtteid. Kõigepealt luuakse õppekohad esimesel õppeastmel, kuhu jõuavad

suuremad aastakäigud esmalt. Selleks on olemas vastavad vahendid. Magistriõppe vajadus ei

ole nii kiireloomuline ning selle pakkumise üle otsustavad kõrgkoolid autonoomselt.

Liina Kersna küsis täpsustuseks, kas 2027. aastaks kavandatud 9,6 miljoni euro suurune

kärbe moodustab 2% 2026. aasta kõrghariduse tegevustoetuse summast. Lisaks soovis L.

Kersna teada, kas ülikoolide ja rakenduskõrgkoolidega sõlmitakse sihtotstarbelised lepingud

täiendavate õppekohtade rahastamiseks.

Margus Haidaku sõnul 9,6 miljoni euro suurune kärbe moodustab u 280 miljoni euro

suurusest tegevustoetusest ligi 3%, mitte 2%. Põhjuseks on, et erinevatel perioodidel suunati

osa sihttoetusi tegevustoetuse sisse. Kõikide kõrgkoolide tegevustoetust vähendatakse, kuid

lisakohtade rahastamiseks eraldatakse sihttoetust 13,3 miljonit eurot.

Margit Sutrop sõnas, et esmalt kärbitakse kõrghariduse tegevustoetust ning lisaraha

jaotamisel suunatakse suurem osa vahenditest uute õppekohtade rahastamiseks. M. Sutrop

küsis, kas sellise jaotuse tulemusel võivad kõrgkoolide sees saada lisaks üldisele kärpele

märkimisväärselt vähem raha need erialad, millele täiendavaid õppekohti ei looda.

Renno Veinthal vastas, et piiratud ressursid suunatakse eelkõige valdkondadesse, kus

kvalifitseeritud tööjõu puudus on kõige suurem. Kui kõrgkool loob täiendavaid õppekohti

suure tööjõuvajadusega valdkonnas, kaasneb sellega lisaraha. Kui lisakohti ei looda, siis

4

täiendavat raha ei eraldata.

R. Veinthal lisas, et 2027. aastaks rakendub kavandatud 2% kärbe ning selle mõju suuruse

hindamine sõltub vaatenurgast, arvestades kõrghariduse rahastamise varasemat

märkimisväärset kasvu. R. Veinthali sõnul otsustavad ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid oma

sisemiste juhtimis- ja ressursijaotuse põhimõtete alusel, kuidas saadud vahendeid

valdkondade vahel edasi jaotada.

Margit Sutrop küsis, kui suur summa jaotatakse kõrgkoolidele ilma täiendavate õppekohtade

vajadust arvestamata. Lisaks palus M. Sutrop selgitada, kas 280 miljoni euro suurusest

tegevustoetusest arvatakse maha 9,6 miljoni euro suurune kärbe ning ülejäänud summa

jaotatakse senise algoritmi alusel või muudetakse ka tegevustoetuse jaotamise põhimõtteid.

Renno Veinthal täpsustas, etpõhimõtteid ei ole muudetud.

Margit Sutrop küsis, kas koos täiendavate õppekohtade rahastamisega on ministeerium

arutanud kõrgkoolidega ka meetmeid, mis aitaksid tagada, et õppima asunud (sh stipendiumi

saanud üliõpilased) läheksid pärast lõpetamist erialasele tööle ja jääksid sinna püsima. Lisaks

palus M. Sutrop selgitada, kas OSKA tööjõuvajaduse prognoose on tehisaru kiiret arengut

arvestades juba ajakohastatud, eelkõige programmeerijate vajaduse osas, ning kuidas

tagatakse, et täiendavate õppekohtade rahastamisotsused põhineksid ajakohastel prognoosidel.

Renno Veinthal vastas, et OSKA tööjõuvajaduse prognoose ajakohastatakse ning uus

prognoos avaldatakse lähiajal. Ministeerium on tööversiooniga juba tutvunud ning selles

prognoositakse esimest korda pärast Eesti taasiseseisvumist muu hulgas ka nooremarendajate

vajaduse vähenemist. See näitab, et tehisaru ja tehnoloogiliste muutuste mõju tööturule on

reaalne ning hariduspoliitikas tuleb sellele reageerida. Halduslepingute läbirääkimistel lepiti

järgmise aasta kohta kokku IKT-spetsialistide koolitamise eesmärgid, kuid kõrgkoolide algselt

pakutud mahtudega võrreldes vähendati neid ligikaudu kaks korda allapoole. Vajaduse

muutudes on võimalik eesmärke edaspidi täiendavalt korrigeerida.

R. Veinthal rõhutas, et tegemist on kiiresti muutuva valdkonnaga, mistõttu tuleb

tööjõuvajadust, tehnoloogiliste muutuste mõju ja lõpetajate rakendumist pidevalt jälgida ning

õppekohtade kavandamisel lähtuda ajakohastest andmetest.

Margus Haidak selgitas lõpetajate erialasele tööle jõudmist ja seal püsimist. Tema sõnul on

tööjõuvajaduse katmise esimene eeldus suunata noored õppima erialadele, kus spetsialiste

napib. Näiteks inseneriks kujunemine eeldab ligikaudu viieaastast õpet ning hiljem ei ole

sellele erialale lihtne ümber õppida. Seetõttu on juba erialale õppima asumine oluline samm

erialasele tööle jõudmisel.

Liina Kersna märkis, et õpetajakoolituse õppekohtade arvu on pikema aja jooksul

suurendatud ning praegune demograafiline olukord annab võimaluse tugevdada õpetajate

järelkasvu. Samas tuleb koolitusmahtude kavandamisel arvestada, et laste arv hakkab

lähiaastatel kiiresti vähenema ja seetõttu võib tulevikus kahaneda vajadus nii alushariduse

õpetajate kui ka teiste õpetajate järele. Õpetajate koolitusmahte tuleb paindlikult kohandada,

lähtudes ajakohastest demograafilistest prognoosidest ja muutuvast tööjõuvajadusest.

Tõnis Lukas küsis, kuidas jaotub suuremast noorte aastakäigust tulenev ligikaudu tuhande

õppija lisandumine kutse- ja kõrghariduse vahel ning millises mahus kavandatakse kummaski

haridusliigis suurendada õppekohtade arvu.

Renno Veinthal vastas, et õppimiskohustuse ja kutsehariduse reform muudab

märkimisväärselt kutseõppe sisu, struktuuri ja õppemahtu. Varem moodustasid suure osa

kutseõppuritest täiskasvanud, kellel oli sama või kõrgema taseme haridus juba omandatud.

Kutseharidusseaduse muudatusega piirati korduvõpet ning teatud juhtudel muudeti see

tasuliseks. Muudatuste täpset mõju õppijate arvule ei ole veel võimalik hinnata. Praegu asub

oma kulul kutseõppesse vähe õppijaid. Samasugust suundumust täheldati alguses ka

kõrghariduses. R. Veinthal lisas, et vastuvõtt 32 uuele kutseõppekavale on valdavalt hästi

5

läinud. Praegu ei ole veel võimalik öelda, kui palju suuremast noorte aastakäigust lisanduvaid

õppijaid suundub järgmisel aastal keskhariduse järgsesse kutseõppesse. Vajalik

õppepakkumine ja õppimisvõimalused on siiski olemas.

Liina Kersna täpsustas, et suuremast noorte aastakäigust ei suundu kõik õppijad

ülikoolidesse ning seetõttu tuleb hinnata, kui palju on kavas suurendada õppekohtade arvu

kutseõppes.

Margus Haidak selgitas, et kutseõppekohtade täpset arvu ei ole praegu võimalik välja tuua.

Kutseharidusreformi eesmärk on suurendada kutsekeskharidusse jõudvate noorte osakaalu,

võimaldades lõpetajatel suunduda otse tööturule või jätkata õpinguid viienda taseme

kutseõppes. M. Haidak lisas, et HTM eesmärk ei ole suurendada kõrghariduse osakaalu

kutsehariduse arvelt, vaid tagada, et võimalikult paljud inimesed omandaksid erialase

hariduse.

Liina Kersna tegi ettepaneku käsitleda demograafilisest kasvust tulenevaid võimalusi eraldi

arutelul ka kutseõppeasutuste esindajatega.

Madis Kallas küsis, kas täiendavate õppekohtade rahastamiseks kavandatud 13,3 miljonit

eurot hõlmab üksnes HTM valitsemisala või ka riigikaitse ja sisejulgeoleku kõrghariduse

õppekohti.

Renno Veinthal vastas, et tegemist on HTM taotlusega ning see ei hõlma

Sisekaitseakadeemia ega riigikaitse valdkonna õppekohti.

Madis Kallas küsis täpsustavalt, kas teiste ministeeriumide täiendava rahastuse lisandumisel

võiks kõrghariduse rahastamise kogumaht ulatuda 19,8 miljoni euroni.

Renno Veinthal vastas, et kui sisejulgeoleku ja riigikaitse kõrgharidusele eraldatakse

täiendavaid vahendeid, kujuneb kogusumma suuremaks kui 13,3 miljonit eurot.

Hilkka Hiiop väljendas ülikoolide muret kõrghariduse tegevustoetuse kärpimise pärast.

Lisakohtade loomist rahastatakse olukorras, kus tegevustoetuse vähendamine mõjutab juba

õppivate üliõpilaste õpetamise võimalusi ja sunnib kõrgkoole leidma kärbetele katte

olemasolevate tegevuste arvelt. H. Hiiopi hinnangul on mõju oluline sõltumata sellest, kas

kärpe suuruseks arvestatakse 2% või 3%. Samuti juhtis ta tähelepanu sellele, et

demograafiline kasv on juba alanud ning kõrgkoolid on täiendavaid õppekohti loonud ka

varasematel aastatel.

Piret Viirpalu juhtis tähelepanu loomekõrgkoolide ja humanitaarvaldkonna olukorrale ning

küsis, kas tegevustoetuse kärbe tähendab automaatselt eelarve vähenemist nende kõrgkoolide

jaoks, kus ei ole prioriteetsete või suure tööjõuvajadusega valdkondade õppekavasid.

Renno Veinthal vastas, et 13,3 miljoni euro suurusest rahastusest on 25% kavandatud kõigile

valdkondadele. Kui loomevaldkonnas on loodud täiendavaid õppekohti, jõuab osa sellest

rahastusest ka vastavate kõrgkoolideni.

Margus Haidak lisas, et täpsed andmed selguvad novembri alguses ning seejärel arutatakse

jaotusvõti läbi nii ülikoolide kui ka rakenduskõrgkoolide rektoritega. Ministeeriumi eesmärk

ei ole suurendada süsteemisisest ebavõrdsust, vaid hinnata õppekohtade arvu tegelikku kasvu

eri valdkondades ja seda mõistlikus proportsioonis kompenseerida. M. Haidak lisas, et kogu

kulu ei pruugi olla võimalik katta, kuid täiendavaid õppekohti loonud kõrgkoolid peaksid

saama selle eest vähemalt osalise hüvitise.

Liina Kersna küsis, kuidas jaguneb suurema tööjõuvajadusega valdkondadele kavandatud

75% täiendavate õppekohtade rahastusest ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide vahel.

Renno Veinthal vastas, et vastavat jaotusarvestust ei ole veel tehtud ning see arutatakse

kõrgkoolidega läbi pärast täiendavate õppekohtade täpse jaotuse selgumist.

6

Margit Sutrop märkis, et Haridus- ja Teadusministeerium on koondanud kõrgkoolidele

varem eraldi eraldatud toetused tegevustoetuse hulka. Ta juhtis tähelepanu ohule, et üldise

kärpe korral võivad seetõttu väheneda või kaduda väikeste erialade, rahvusprofessuuride ja

raamatukogude toetused.

M. Sutrop küsis, kas üliõpilaste vajaduspõhised õppetoetused sisalduvad tegevustoetuses või

rahastatakse neid eraldi.

Margus Haidak vastas, et vajaduspõhiste õppetoetuste rahastamine on tegevustoetusest

eraldiseisev. Toetuste kogumaht on ligikaudu 15 miljonit eurot ning selle suurendamiseks ei

ole eelarves lisavahendeid kavandatud. M. Haidak tõi esile õpetajakoolituse stipendiumi ning

lisas, et Sisekaitseakadeemial ja kaitseväel on oma toetussüsteemid.

Hanna Kanep küsis, kuidas tagatakse täiendavate õppekohtade jätkusuutlik rahastamine

olukorras, kus tegevustoetust on vähendatud ja sihtotstarbeline toetus ei pruugi anda

pikaajalist kindlust. Samuti soovis ta teada, kuidas rahastatakse lisanduvaid üliõpilaskohti

edaspidi.

Renno Veinthal selgitas, et 13,3 miljoni euro suurune toetus lisatakse püsivalt rahastamise

baasi ega ole ühekordne. Toetuse jaotusmehhanism peab arvestama suurema tööjõuvajadusega

valdkondadesse loodud täiendavaid õppekohti, kuna lisakohti ei ole loodud kõigis

valdkondades. Seega on tegemist pikaajalise rahastusega.

Liina Kersna märkis, et vastuvõtu kõrgperioodi jätkumisel tuleb ka järgmistel valitsustel teha

täiendavaid rahastamisotsuseid. Otsuseid tuleks võimaluse korral kavandada riigi

eelarvestrateegias, et tagada pikem vaade.

Madis Kallas küsis, kas ülikoolidega läbi räägitud 19,8 miljoni euro suurune rahavajadus

hõlmas lisaks täiendavate õppekohtade kuludele ka õppejõudude töötasu kasvu, arvestades, et

üliõpilaste toetuste suurendamist selles summas ei arvestatud.

Renno Veinthal vastas, et ülikoolidega läbi räägitud rahastamise kasv ei realiseeru 2027.

aastal täies mahus. 19,8 miljoni euro suuruse vajaduse arvutamisel lähtuti vastuvõetud

üliõpilaste arvust ja täiendavate õppekohtade otsekuludest. Kõrgkoolid võisid arvestada ka

vajalike õppejõudude arvuga, kuid personali- ja muude vahendite jaotamine kuulub nende

otsustuspädevusse.

Madis Kallas küsis täpsustavalt, kas 19,8 miljonit eurot kajastas täielikku rahastamisvajadust.

Renno Veinthal kinnitas, et summa väljendas vastuvõetud üliõpilaste arvust lähtuvat

vajadust, kuid kavandatud rahastamise kasv ei realiseeru 2027. aastal täies mahus.

Signe Kivi küsis, kas õpetajakoolituse stipendiumi saamisega kaasneb kohustus töötada pärast

õpingute lõpetamist kindla aja õpetajana.

Renno Veinthal vastas, et sellist kohustust ei ole.

Liina Kersna märkis, et enamik õpetajakoolituse lõpetanutest asub kooli tööle ning paljud

töötavad koolis juba õpingute ajal. Peamine probleem ei ole tema sõnul lõpetajate õpetajana

tööle asumine, vaid nende lahkumine koolist esimese viie tööaasta jooksul. L. Kersna lisas, et

Tartu Ülikooli andmetel töötab üle 90% õpetajakoolituse lõpetanutest lõpetamisele järgneval

aastal koolis.

Robin Liiber jagas rektorite muret tegevustoetuse kärpe ja selle võimaliku mõju pärast

kõrghariduse kvaliteedile. R. Liiber lisas, et vajaduspõhiste õppetoetuste ligikaudu 15 miljoni

euro suurune kogumaht on seotud 2022. aasta suhtelise vaesuse piiriga ning toetuse saamine

sõltub üliõpilase leibkonna sissetulekust. Toetust makstakse juhul, kui leibkonna

kuusissetulek jääb alla 756 euro. R. Liiber leidis, et toetussüsteem vajab reformimist, ning

7

teatas, et Eesti Üliõpilaskondade Liit esitab ministeeriumile ettepaneku toetuste õiglasemaks

jaotamiseks.

R. Liiber küsis, kas suure tööjõuvajadusega valdkondadesse õppima asumist võiks toetada

stipendiumide, karjääriõppe või muude meetmetega, nagu seda tehakse õpetajakoolituses,

Sisekaitseakadeemias ja riigikaitse valdkonnas.

Renno Veinthal vastas, et õppijate valikute suunamiseks juba rakendatakse meetmeid, kuid

need on valdavalt kõrgkoolide korraldatud ega toimu keskselt HTMi või Haridus- ja

Noorteameti kaudu. Tõukefondidest rahastatavate Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia

tegevustega tutvustatakse vastavaid erialasid ning senine vastuvõtt näitab nende meetmete

mõju õppijate valikutele. R. Veinthali sõnul on stipendiumide kasutamise kogemused

vastuolulised ning nende kaudu valikute mõjutamine kulukas. Seetõttu tuleks eelkõige

suurendada õppijate teadlikkust erialade väljavaadetest ja kujundada valikuid selle kaudu.

Kaire Eerik märkis, et tehtud rahastamisotsused on ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide jaoks

positiivsed. Kuigi kõrghariduse eelarve kasv on suures osas korvanud varasemate perioodide

puudujääke, on kõrghariduse rahastamine teiste valdkondade ulatuslike kärbete taustal siiski

suurenenud.

Liina Kersna tegi ettepaneku algatada Riigikogus oluliselt tähtsa riikliku küsimusena (OTRK)

arutelu kõrghariduse väljakutsete teemal tulevikku vaatavalt.

Margit Sutrop toetas ettepanekut korraldada uus OTRK arutelu seoses viie aasta

möödumisega kõrghariduse toetusrühma raporti „Kõrghariduse roll, kvaliteet ja rahastamise

alused“ avaldamisest ning sama teemat käsitlenud, 9. detsembril 2021 Riigikogus toimunud

olulise tähtsusega riikliku küsimuse (OTRK) arutelust.

Arutelu annaks võimaluse hinnata vahepealseid arenguid ja käsitleda esile kerkinud uusi

küsimusi. Võimalike teemadena tõi ta esile tulevase tööjõuvajaduse prognoosimise, tehisaru

mõju erialade nõudlusele ning küsimuse, keda, kuidas, milliste vahenditega ja millise

kvaliteediga tulevikus õpetada. M. Sutrop palus ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide rektoritel

esitada arutelu ettevalmistamiseks oma ettepanekud ning märkis, et komisjon saadab neile

selle kohta ka kirjaliku pöördumise.

Liina Kersna sõnas, et praegune demograafiline olukord loob ajaloolise võimaluse käsitleda

kõrghariduse arengut täiskogus laiemalt ja tulevikku vaatavalt.

3. Lauri Läänemetsa, Madis Kallase, Andre Hanimäe, Riina Sikkuti, Tanel Kiige, Heljo

Pikhofi, Züleyxa Izmailova, Anti Allase, Jaak Aabi, Tõnis Möldri, Enn Eesmaa, Leo

Kunnase, Tiit Marani, Ester Karuse, Helmen Küti, Kersti Sarapuu, Vladimir Arhipovi,

Peeter Ernitsa, Aleksei Jevgrafovi, Andrei Korobeiniku, Lauri Laatsi, Reili Ranna,

Vadim Belobrovtsevi algatatud Riigikogu liikmete esitatud avalduse „Kõrghariduse

toetuseks" eelnõu (894 AE) esimese lugemise ettevalmistamine

Liina Kersna avas päevakorrapunkti arutelu ning andis eelnõu tutvustamiseks sõna algatajate

esindajale Madis Kallasele.

Madis Kallas tutvustas Riigikogu avalduse „Kõrghariduse toetuseks“ eelnõu (894 AE). Ta

selgitas, et avalduse eesmärk on rõhutada kõrghariduse ja selle rahastamise tähtsust Eesti

pikaajalise majandusarengu, kvaliteetsete avalike teenuste ja riigi kestlikkuse tagamisel.

Lähiaastatel jõuab kõrgkooliikka tavapärasest ligikaudu 1000 noort rohkem, mistõttu tehakse

avalduses ettepanek luua alates 2026. aasta vastuvõtust Eesti arenguhüppe

võtmevaldkondades 1000 täiendavat tasuta õppekohta. Lisaks kutsutakse valitsust jätkama

eestikeelse kõrghariduse rahastamise suurendamist, pöörama tähelepanu doktoriõppele,

toetama uute tehnoloogiate, sealhulgas tehisintellekti lõimimist õppesse, parandama

kõrgkoolide, ettevõtete ja avaliku sektori koostööd ning tagama kõrghariduse piirkondliku

8

kättesaadavuse.

Kadri Tali märkis, et eelnõu käsitleb kõrghariduse rahastamist ja kättesaadavust, eestikeelset

õpet, doktoriõpet, uusi tehnoloogiaid, koostööd tööturu osapooltega ning kõrghariduse

piirkondlikku kättesaadavust. K. Tali hinnangul kattuvad need eesmärgid suures osas HTM

poolt komisjonile tutvustatud tegevussuundadega. Ta leidis, et juba kavandatud tegevusi ei ole

põhjendatud esitada uue poliitilise algatusena, kui nende lisandväärtust ei ole selgelt välja

toodud. Samuti juhtis ta tähelepanu Riigikogu ja komisjoni piiratud tööajale ning tegi

ettepaneku võrrelda eelnõu punkte ministeeriumi kavandatud tegevustega, et tuua esile

sisuliselt uued ettepanekud.

K. Tali küsis, millised eelnõu seisukohad annavad senisele poliitikale uue sisulise suuna.

Madis Kallas vastas, et opositsioonil on poliitikakujundamises vähe võimalusi eelnõusid

algatada ning avaldus võimaldab Riigikogul väljendada kõrghariduse toetamisel laiapõhjalist

poliitilist tahet. M. Kallas lisas, et kõik fraktsioonid kohtusid kevadel kõrgkoolide ja

ülikoolide esindajatega ning arutelud kinnitasid teema olulisust. Esitatud avalduse eesmärk ei

ole vastanduda valitsusele ega jätta muljet, et kõrgharidus ei ole valitsuse jaoks oluline, vaid

toetada juba tehtavaid samme ja anda neile Riigikogu tasandil selgem ning pikaajalisem

suund. M. Kallas lisas, et soovib üliõpilaste pöördumisest tulenevalt lisada avalduse eelnõule

mõtte, et 2027. aastast saaksid üliõpilaste vajaduspõhised toetused tähelepanu, kuid sõnastust

peab veel mõtlema.

Signe Kivi küsis, milline on Riigikogu avalduse õiguslik staatus.

Carina Rikart selgitas, et Riigikogu avaldust menetletakse ühel lugemisel ja avalduse eelnõu

saab muuta kas komisjoni poolt esitatud muudatusettepanekuga või esitada avalduse eelnõu

tekst täiskogule muudetud kujul, otsides kompromiss-sõnastust. Väliskomisjoni praktikale

tuginedes esitatakse avalduse eelnõud esimesele lugemisele tavaliselt muudetud kujul

kooskõlastatult algatajatega.

Liina Kersna tegi ettepaneku asendada eelnõus viide 2026. aastal toimuvale kõrgkoolide

vastuvõtule viitega 2027. aastale. Samuti tegi L. Kersna ettepaneku langetada

menetlusotsused käesoleval istungil. L. Kersna lisas, et komisjon saab eelnõu arutelu jätkata

12. oktoobri istungil ning kinnitada algatajate nõusolekul eelnõu muudetud teksti.

Margit Sutrop toetas ettepanekut ning rõhutas, et avalduse tekst võiks kujuneda

erakondadeüleseks.

Liina Kersna tegi ettepaneku määrata juhtivkomisjoni esindajaks Margit Sutrop. Lisaks tegi

L. Kersna ettepaneku esitada eelnõu esimesele lugemisele muudetud kujul, võtta eelnõu

täiskogu päevkorda 14.10.2026 ja viia läbi eelnõu lõpphääletus.

Otsustati:

3.1. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Margit Sutrop(konsensus: Vadim Belobrovtsev,

Madis Kallas, Liina Kersna, Signe Kivi, Tõnis Lukas, Margit Sutrop, Kadri Tali)

3.2. Teha ettepanek esitada eelnõu esimesele lugemisele muudetud kujul (konsensus: Vadim

Belobrovtsev, Madis Kallas, Liina Kersna, Signe Kivi, Tõnis Lukas, Margit Sutrop, Kadri

Tali)

3.3 Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 14.10.2026

(konsensus: Vadim Belobrovtsev, Madis Kallas, Liina Kersna, Signe Kivi, Tõnis Lukas,

Margit Sutrop, Kadri Tali).

9

4. Haridus- ja teadusministri ülevaade ministeeriumi tööplaanist ja prioriteetidest ning

2027. aasta riigieelarve seaduse eelnõust ja selle mõjudest Haridus- ja

Teadusministeeriumi valdkonnale.

Liina Kersna avas päevakorrapunkti arutelu ning andis ülevaate tegemiseks sõna haridus- ja

teadusminister Kristina Kallasele.

Kristina Kallas andis ülevaate Riigikogule 2026. aastal ja 2027. aasta alguses esitatavatest

eelnõudest, Riigikogu menetluses olevatest eelnõudest, reformidega seotud olulisematest

tegevustest (lisa 2).

Minister tutvustas kavandatavaid eelnõusid, sealhulgas kohalike omavalitsuste vahelise

koolikulude arveldamise muudatusi, eesti keele piirkondlike erikujude õpetamise õiguslikku

alust, Digiriigi Akadeemia regulatsiooni ning hispaania keele lisamist A-võõrkeelte hulka.

Reformidest tõi minister esile õppimiskohustuse reformi ja ühtse sisseastumise korralduse,

põhikooli e-eksamitele järkjärgulise ülemineku, kutsehariduse uuendamise, eestikeelsele

haridusele ülemineku, koolivõrgu korrastamise ning TI-Hüppe laiendamise. Eestikeelse õppe

toetamiseks jätkatakse õpetajate metoodilise toe, kõrgema töötasu, täiendavate

õpetajakoolituse õppekohtade ja õppevara rahastamisega. Samal ajal vajavad tähelepanu

õpetajate kvalifikatsiooninõuetele vastavus ja järelkasv.

Madis Kallas küsis kohalike omavalitsuste vahelise koolikulude arveldamise muudatuste

kohta, ja soovis teada, kes hindab, millise kooli puhul tekib kulude hüvitamise kohustus ja

millise puhul mitte.

Kristina Kallas vastas, et tegemist on kohalike omavalitsuste vahelise küsimusega. Ta

möönis, et muudatus võib tekitada vaidlusi, kuid juhtis tähelepanu sellele, et vastavat

küsimust käsitlev Riigikohtu lahend pärineb juba 2017. aastast ning riigi vastu on esitatud ka

nõudeid.

Tõnis Lukas küsis, kas ühe keelega seotud muudatuste puhul on väljatöötamiskavatsuse

koostamine otstarbekas.

Kristina Kallas vastas, et väljatöötamiskavatsuse koostamine on põhjendatud muudatuse

suure mõju tõttu.

Tõnis Lukas küsis Eesti Teaduste Akadeemia seaduse muutmise kohta ning soovis teada, kas

akadeemikute tegevusvaldkondade laiendamine võiks ministeeriumi tööplaani kuuluda.

Kristina Kallas vastas, et muudatus eeldaks Eesti Teaduste Akadeemiale lisaraha, mida

praegu ette nähtud ei ole.

Tõnis Lukas küsis, kas kultuuriranitsa meedet laiendatakse ka gümnaasiumiastmele.

Kristina Kallas vastas, et meede on ette nähtud üksnes põhikooliõpilastele.

Margit Sutrop küsis, kas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise vajadus oli teada juba

keeleseaduse muutmise ajal ning kas piirkonnakeele muudatusi oleks saanud menetleda koos

keeleseadusega.

Kristina Kallas lisas, et piirkonnakeele õpetamise korraldamise vajadus tekib juhul, kui

vähemalt kümme lapsevanemat esitab vastava taotluse. PGS paneb koolile kohustuse,

keeleseadus koolile kohustust panna ei saa. Minister nõustus, et muudatusi oleks võinud

menetleda koos keeleseaduse muutmisega, kuid vastav ettepanek kujunes alles keeleseaduse

menetlemise ajal.

Signe Kivi soovis teada, kas riik toetab võru keele õpetamist ka Tartus õppivatele Võru

10

piirkonnast pärit lastele.

Kristina Kallas vastas, et Tartu ei kuulu võru keele levialasse ning riik seal võru keele

õpetamist selle meetme alusel ei toeta. Minister lisas, et Tartul on oma piirkonnakeel.

Tõnis Lukas viitas kahele põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse rahastamist puudutavale

eelnõule ning küsis, miks ei ole võimalik neid menetleda ühe eelnõuna.

Kristina Kallas vastas, et eelnõud on kavandatud erinevasse ajagraafikusse ja selgitas, et

põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmine, mis on tingitud sellest, et hispaania keel

lisatakse A-võõrkeelte loetellu vajab väljatöötamiskavatsuse koostamist, kuna selline muutus

vajab kindlasti mõjuanalüüsi.

Liina Kersna sõnul peab komisjon jälgima, et vajalikud eelnõud saaksid menetletud.

L. Kersnategi ettepaneku jätkata 2027. a eelarvet ning välisvahendeid puudutava teema

arutelu komisjoni istungil.

5. Info ja muud küsimused

Infot ei esitatud ja muid küsimusi ei arutatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liina Kersna

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Merje Noorlind

protokollija

Riigikogu kultuurikomisjoni

istungi protokoll nr 168

Tallinn, Toompea ja videosild Esmaspäev, 28. september 2026

Algus 11.10, lõpp 13.00

Juhataja: Liina Kersna (esimees)

Protokollija: Merje Noorlind (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Vadim Belobrovtsev, Madis Kallas, Signe Kivi, Tõnis Lukas, Margit

Sutrop, Kadri Tali

Komisjoni ametnikud: Carina Rikart (nõunik-sekretariaadijuhataja), Helena Pihlakas (nõunik)

Puudus: Helle-Moonika Helme

Kutsutud: Kutsutud: Haridus- ja Teaduministeeriumi teadus- ja arendustegevuse ning kõrg-

ja täiskasvanuhariduse poliitika asekantsler Renno Veinthal, kõrghariduse osakonna juhataja

Kaire Eerik ja vanemnõunik Margus Haidak;

Rektorite Nõukogu esindaja, Eesti Kunstiakadeemia rektor Hilkka Hiiop ning peasekretär

Hanna Kanep;

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimees, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor rektor

Andrus Pedai, Kõrgema Kunstikooli Pallas rektor Piret Viirpalu,

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ulvi Kõrgemaa, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Jaan

Looga, Eesti Lennuakadeemia rektor Koit Kaskel, Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor Martti

Kiisa, Sihtasutus Eesti Rakenduskõrgkoolid juhatuse liige Piret Reinus;

Eesti Üliõpilaskondade Liidu juht Robin Liiber, asejuht Ronja Ansmann (2. päevakorrapunkti

juures);

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, ministri nõunik Nikita Lumijõe ning

Rahandusministeeriumi välisvahendite talituse juhataja Triin Tomingas (4. päevakorrapunkti

juures)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Ülevaade kõrghariduse tulevikust ja rahastamisest

3. Lauri Läänemetsa, Madis Kallase, Andre Hanimäe, Riina Sikkuti, Tanel Kiige, Heljo

Pikhofi, Züleyxa Izmailova, Anti Allase, Jaak Aabi, Tõnis Möldri, Enn Eesmaa, Leo

Kunnase, Tiit Marani, Ester Karuse, Helmen Küti, Kersti Sarapuu, Vladimir Arhipovi, Peeter

Ernitsa, Aleksei Jevgrafovi, Andrei Korobeiniku, Lauri Laatsi, Reili Ranna, Vadim

Belobrovtsevi algatatud Riigikogu liikmete esitatud avalduse „Kõrghariduse toetuseks"

eelnõu (894 AE) esimese lugemise ettevalmistamine

4. Haridus- ja teadusministri ülevaade ministeeriumi tööplaanist ja prioriteetidest ning 2027.

aasta riigieelarve seaduse eelnõust ja selle mõjudest Haridus- ja Teadusministeeriumi

2

valdkonnale.

5. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Riigikogu kultuurikomisjoni nädala (28.09.2026-04.10.2026) töökava

Komisjoni istung esmaspäev, 28.09.2026 kell 11.10

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Ülevaade kõrghariduse tulevikust ja rahastamisest

3. Riigikogu liikmete esitatud avalduse "Kõrghariduse toetuseks" eelnõu (894 AE) esimese

lugemise ettevalmistamine

4. Haridus- ja teadusministri ülevaade ministeeriumi tööplaanist ja prioriteetidest ning 2027.

aasta riigieelarve seaduse eelnõust ja selle mõjudest Haridus- ja Teadusministeeriumi

valdkonnale.

5. Info ja muud küsimused

Komisjoni istung teisipäev, 29.09.2026

1. Vabariigi Valitsuse algatatud alusharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu (937 SE)

esimese lugemise ettevalmistamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud rahvaraamatukogu seaduse eelnõu (877 SE) teise lugemise

ettevalmistamine

3. Info ja muud küsimused

Tõnis Lukas tegi ettepaneku täiendada töönädala päevakorda Isamaa fraktsiooni algatatud

laulu- ja tantsupeoseaduse eelnõu (598 SE) aruteluga.

Kadri Tali palus eelnõu komisjonipoolse esindajana eelnõuga 598 SE päevakorda mitte

täiendada, kuna viibib lähetuses ja ei saa arutelul osaleda.

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Vadim Belobrovtsev, Madis Kallas, Liina Kersna,

Signe Kivi, Tõnis Lukas, Margit Sutrop, Kadri Tali).

2. Ülevaade kõrghariduse tulevikust ja rahastamisest

Liina Kersna avaspäevakorrapunkti arutelu ning andis ülevaate tegemiseks sõna Renno

Veinthalile.

Renno Veinthal andis komisjonile ülevaate keskhariduse omandajate arvu kasvu mõjust

kõrgharidusõppe pakkumisele (lisa 1).

Haridus- ja Teadusministeeriumi hinnangul jõuavad lähiaastatel kõrgharidusse senisest

suuremad õppijate aastakäigud. Aastatel 2026-2031 avaneb demograafiline võimalus

suurendada vastuvõttu ning suunata rohkem õppureid erialadele, kus kvalifitseeritud tööjõu

puudus on kõige suurem.

Aastatel 2027-2030 on vaja rahastada kumulatiivselt ligikaudu 14 600 täiendavat õppekohta,

sealhulgas umbes 3500 magistriõppes. Esimese astme vastuvõttu tuleks suurendada aastas

ligikaudu 600-1400 õppekoha võrra; vastuvõtu tippaastatel võib koos magistriõppega

lisanduda ligikaudu 1900 õppijat aastas.

Õppekohti tuleb eelistatult juurde luua IKT, õpetajakoolituse, matemaatika ja statistika,

tehnika ja tehnoloogia, ehituse, põllumajanduse, veterinaaria, meditsiini, tervishoiu ning

3

transpordi valdkonnas. OSKA prognoosi järgi on neis valdkondades uue tööjõu vajadus

ligikaudu 50% suurem kui kõrgharidusest praegu lisanduv pakkumine. Aastatel 2028-2029

oleks prioriteetsetel erialadel vaja võtta igal aastal vastu umbes 1000 täiendavat üliõpilast.

Kõrgkoolide esitatud pakkumiste põhjal oleks kümnes suurema mahuga õppekavagrupis

võimalik aastatel 2027-2030 luua kokku 3277 õppekohta. Suurim pakkumine on tehnika,

tootmise ja tehnoloogia valdkonnas (1031 kohta), järgnevad informaatika ja infotehnoloogia

(596) ning arhitektuur ja ehitus (399).

Täiendavate õppekohtade hinnanguline rahavajadus aastatel 2027-2030 on kokku 146 miljonit

eurot: 2027. aastal 19,7 miljonit, 2028. aastal 34,4 miljonit, 2029. aastal 45,2 miljonit ja 2030.

aastal 46,7 miljonit eurot. Ligikaudu 75% rahastusest tuleks suunata suurima

tööjõuvajadusega valdkondadesse.

R. Veinthal lisas, et halduslepingute läbirääkimised ülikoolidega olid pingelised, kuna

kõrgkoolidel puudus kindlus, kas lepingutes kokku lepitud täiendavad vajadused saavad

rahalise katte. Praeguseks on need ootused olulises osas realiseerumas. R. Veinthal avaldas

lootust, et Riigikogu toetab vastavaid ettepanekuid ka eelarvemenetluses.

Liina Kersna sõnas, et 2027. aastaks on täiendavate õppekohtade loomiseks ette nähtud 13,3

miljonit eurot, samal ajal kui esitluse kohaselt on vajadus 19,8 miljonit eurot. L. Kersna küsis,

milliste õppekohtade arvelt puudujääv summa kaetakse ning kuidas jaotatakse raha ülikoolide

ja rakenduskõrgkoolide vahel.

Lisaks palus L. Kersna selgitada, kuidas rakendatakse varasemate otsuste alusel 2027. aastaks

kavandatud kõrghariduse tegevustoetuse 9,6 miljoni euro suurust vähendamist olukorras, kus

samal ajal eraldatakse lisaraha uute õppekohtade loomiseks.

Renno Veinthal vastas, et 2024. aasta üleriigiline kärpeotsus nägi järgnevatel aastatel ette

5%, 3% ja 2% suuruse kärpe. Kõrghariduse tegevustoetuse varem kokkulepitud kasvu

vähendati ning kavandatud 15% asemel toetus vähenes. Kokkuleppeperioodi lõpus, 2026.

aastal, kasvas tegevustoetus 30 miljoni euro võrra. 2027. aastal rakenduv 2% kärbe vähendab

tegevustoetuse summat 9,6 miljoni euro võrra.

Täiendavate õppekohtade loomiseks teeb valitsus Riigikogule ettepaneku eraldada 13,3

miljonit eurot. Esialgse kava järgi jaotatakse 25% tegevustoetuse algoritmi alusel ja 75%

suurema tööjõuvajadusega valdkondadele, arvestades kõrgkoolide pakutud ja loodud

õppekohti ning vastuvõetud üliõpilaste arvu.

R. Veinthal lisas, et Haridus- ja Teadusministeeriumis (HTM) veel arutatakse

jaotuspõhimõtteid. Kõigepealt luuakse õppekohad esimesel õppeastmel, kuhu jõuavad

suuremad aastakäigud esmalt. Selleks on olemas vastavad vahendid. Magistriõppe vajadus ei

ole nii kiireloomuline ning selle pakkumise üle otsustavad kõrgkoolid autonoomselt.

Liina Kersna küsis täpsustuseks, kas 2027. aastaks kavandatud 9,6 miljoni euro suurune

kärbe moodustab 2% 2026. aasta kõrghariduse tegevustoetuse summast. Lisaks soovis L.

Kersna teada, kas ülikoolide ja rakenduskõrgkoolidega sõlmitakse sihtotstarbelised lepingud

täiendavate õppekohtade rahastamiseks.

Margus Haidaku sõnul 9,6 miljoni euro suurune kärbe moodustab u 280 miljoni euro

suurusest tegevustoetusest ligi 3%, mitte 2%. Põhjuseks on, et erinevatel perioodidel suunati

osa sihttoetusi tegevustoetuse sisse. Kõikide kõrgkoolide tegevustoetust vähendatakse, kuid

lisakohtade rahastamiseks eraldatakse sihttoetust 13,3 miljonit eurot.

Margit Sutrop sõnas, et esmalt kärbitakse kõrghariduse tegevustoetust ning lisaraha

jaotamisel suunatakse suurem osa vahenditest uute õppekohtade rahastamiseks. M. Sutrop

küsis, kas sellise jaotuse tulemusel võivad kõrgkoolide sees saada lisaks üldisele kärpele

märkimisväärselt vähem raha need erialad, millele täiendavaid õppekohti ei looda.

Renno Veinthal vastas, et piiratud ressursid suunatakse eelkõige valdkondadesse, kus

kvalifitseeritud tööjõu puudus on kõige suurem. Kui kõrgkool loob täiendavaid õppekohti

suure tööjõuvajadusega valdkonnas, kaasneb sellega lisaraha. Kui lisakohti ei looda, siis

4

täiendavat raha ei eraldata.

R. Veinthal lisas, et 2027. aastaks rakendub kavandatud 2% kärbe ning selle mõju suuruse

hindamine sõltub vaatenurgast, arvestades kõrghariduse rahastamise varasemat

märkimisväärset kasvu. R. Veinthali sõnul otsustavad ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid oma

sisemiste juhtimis- ja ressursijaotuse põhimõtete alusel, kuidas saadud vahendeid

valdkondade vahel edasi jaotada.

Margit Sutrop küsis, kui suur summa jaotatakse kõrgkoolidele ilma täiendavate õppekohtade

vajadust arvestamata. Lisaks palus M. Sutrop selgitada, kas 280 miljoni euro suurusest

tegevustoetusest arvatakse maha 9,6 miljoni euro suurune kärbe ning ülejäänud summa

jaotatakse senise algoritmi alusel või muudetakse ka tegevustoetuse jaotamise põhimõtteid.

Renno Veinthal täpsustas, etpõhimõtteid ei ole muudetud.

Margit Sutrop küsis, kas koos täiendavate õppekohtade rahastamisega on ministeerium

arutanud kõrgkoolidega ka meetmeid, mis aitaksid tagada, et õppima asunud (sh stipendiumi

saanud üliõpilased) läheksid pärast lõpetamist erialasele tööle ja jääksid sinna püsima. Lisaks

palus M. Sutrop selgitada, kas OSKA tööjõuvajaduse prognoose on tehisaru kiiret arengut

arvestades juba ajakohastatud, eelkõige programmeerijate vajaduse osas, ning kuidas

tagatakse, et täiendavate õppekohtade rahastamisotsused põhineksid ajakohastel prognoosidel.

Renno Veinthal vastas, et OSKA tööjõuvajaduse prognoose ajakohastatakse ning uus

prognoos avaldatakse lähiajal. Ministeerium on tööversiooniga juba tutvunud ning selles

prognoositakse esimest korda pärast Eesti taasiseseisvumist muu hulgas ka nooremarendajate

vajaduse vähenemist. See näitab, et tehisaru ja tehnoloogiliste muutuste mõju tööturule on

reaalne ning hariduspoliitikas tuleb sellele reageerida. Halduslepingute läbirääkimistel lepiti

järgmise aasta kohta kokku IKT-spetsialistide koolitamise eesmärgid, kuid kõrgkoolide algselt

pakutud mahtudega võrreldes vähendati neid ligikaudu kaks korda allapoole. Vajaduse

muutudes on võimalik eesmärke edaspidi täiendavalt korrigeerida.

R. Veinthal rõhutas, et tegemist on kiiresti muutuva valdkonnaga, mistõttu tuleb

tööjõuvajadust, tehnoloogiliste muutuste mõju ja lõpetajate rakendumist pidevalt jälgida ning

õppekohtade kavandamisel lähtuda ajakohastest andmetest.

Margus Haidak selgitas lõpetajate erialasele tööle jõudmist ja seal püsimist. Tema sõnul on

tööjõuvajaduse katmise esimene eeldus suunata noored õppima erialadele, kus spetsialiste

napib. Näiteks inseneriks kujunemine eeldab ligikaudu viieaastast õpet ning hiljem ei ole

sellele erialale lihtne ümber õppida. Seetõttu on juba erialale õppima asumine oluline samm

erialasele tööle jõudmisel.

Liina Kersna märkis, et õpetajakoolituse õppekohtade arvu on pikema aja jooksul

suurendatud ning praegune demograafiline olukord annab võimaluse tugevdada õpetajate

järelkasvu. Samas tuleb koolitusmahtude kavandamisel arvestada, et laste arv hakkab

lähiaastatel kiiresti vähenema ja seetõttu võib tulevikus kahaneda vajadus nii alushariduse

õpetajate kui ka teiste õpetajate järele. Õpetajate koolitusmahte tuleb paindlikult kohandada,

lähtudes ajakohastest demograafilistest prognoosidest ja muutuvast tööjõuvajadusest.

Tõnis Lukas küsis, kuidas jaotub suuremast noorte aastakäigust tulenev ligikaudu tuhande

õppija lisandumine kutse- ja kõrghariduse vahel ning millises mahus kavandatakse kummaski

haridusliigis suurendada õppekohtade arvu.

Renno Veinthal vastas, et õppimiskohustuse ja kutsehariduse reform muudab

märkimisväärselt kutseõppe sisu, struktuuri ja õppemahtu. Varem moodustasid suure osa

kutseõppuritest täiskasvanud, kellel oli sama või kõrgema taseme haridus juba omandatud.

Kutseharidusseaduse muudatusega piirati korduvõpet ning teatud juhtudel muudeti see

tasuliseks. Muudatuste täpset mõju õppijate arvule ei ole veel võimalik hinnata. Praegu asub

oma kulul kutseõppesse vähe õppijaid. Samasugust suundumust täheldati alguses ka

kõrghariduses. R. Veinthal lisas, et vastuvõtt 32 uuele kutseõppekavale on valdavalt hästi

5

läinud. Praegu ei ole veel võimalik öelda, kui palju suuremast noorte aastakäigust lisanduvaid

õppijaid suundub järgmisel aastal keskhariduse järgsesse kutseõppesse. Vajalik

õppepakkumine ja õppimisvõimalused on siiski olemas.

Liina Kersna täpsustas, et suuremast noorte aastakäigust ei suundu kõik õppijad

ülikoolidesse ning seetõttu tuleb hinnata, kui palju on kavas suurendada õppekohtade arvu

kutseõppes.

Margus Haidak selgitas, et kutseõppekohtade täpset arvu ei ole praegu võimalik välja tuua.

Kutseharidusreformi eesmärk on suurendada kutsekeskharidusse jõudvate noorte osakaalu,

võimaldades lõpetajatel suunduda otse tööturule või jätkata õpinguid viienda taseme

kutseõppes. M. Haidak lisas, et HTM eesmärk ei ole suurendada kõrghariduse osakaalu

kutsehariduse arvelt, vaid tagada, et võimalikult paljud inimesed omandaksid erialase

hariduse.

Liina Kersna tegi ettepaneku käsitleda demograafilisest kasvust tulenevaid võimalusi eraldi

arutelul ka kutseõppeasutuste esindajatega.

Madis Kallas küsis, kas täiendavate õppekohtade rahastamiseks kavandatud 13,3 miljonit

eurot hõlmab üksnes HTM valitsemisala või ka riigikaitse ja sisejulgeoleku kõrghariduse

õppekohti.

Renno Veinthal vastas, et tegemist on HTM taotlusega ning see ei hõlma

Sisekaitseakadeemia ega riigikaitse valdkonna õppekohti.

Madis Kallas küsis täpsustavalt, kas teiste ministeeriumide täiendava rahastuse lisandumisel

võiks kõrghariduse rahastamise kogumaht ulatuda 19,8 miljoni euroni.

Renno Veinthal vastas, et kui sisejulgeoleku ja riigikaitse kõrgharidusele eraldatakse

täiendavaid vahendeid, kujuneb kogusumma suuremaks kui 13,3 miljonit eurot.

Hilkka Hiiop väljendas ülikoolide muret kõrghariduse tegevustoetuse kärpimise pärast.

Lisakohtade loomist rahastatakse olukorras, kus tegevustoetuse vähendamine mõjutab juba

õppivate üliõpilaste õpetamise võimalusi ja sunnib kõrgkoole leidma kärbetele katte

olemasolevate tegevuste arvelt. H. Hiiopi hinnangul on mõju oluline sõltumata sellest, kas

kärpe suuruseks arvestatakse 2% või 3%. Samuti juhtis ta tähelepanu sellele, et

demograafiline kasv on juba alanud ning kõrgkoolid on täiendavaid õppekohti loonud ka

varasematel aastatel.

Piret Viirpalu juhtis tähelepanu loomekõrgkoolide ja humanitaarvaldkonna olukorrale ning

küsis, kas tegevustoetuse kärbe tähendab automaatselt eelarve vähenemist nende kõrgkoolide

jaoks, kus ei ole prioriteetsete või suure tööjõuvajadusega valdkondade õppekavasid.

Renno Veinthal vastas, et 13,3 miljoni euro suurusest rahastusest on 25% kavandatud kõigile

valdkondadele. Kui loomevaldkonnas on loodud täiendavaid õppekohti, jõuab osa sellest

rahastusest ka vastavate kõrgkoolideni.

Margus Haidak lisas, et täpsed andmed selguvad novembri alguses ning seejärel arutatakse

jaotusvõti läbi nii ülikoolide kui ka rakenduskõrgkoolide rektoritega. Ministeeriumi eesmärk

ei ole suurendada süsteemisisest ebavõrdsust, vaid hinnata õppekohtade arvu tegelikku kasvu

eri valdkondades ja seda mõistlikus proportsioonis kompenseerida. M. Haidak lisas, et kogu

kulu ei pruugi olla võimalik katta, kuid täiendavaid õppekohti loonud kõrgkoolid peaksid

saama selle eest vähemalt osalise hüvitise.

Liina Kersna küsis, kuidas jaguneb suurema tööjõuvajadusega valdkondadele kavandatud

75% täiendavate õppekohtade rahastusest ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide vahel.

Renno Veinthal vastas, et vastavat jaotusarvestust ei ole veel tehtud ning see arutatakse

kõrgkoolidega läbi pärast täiendavate õppekohtade täpse jaotuse selgumist.

6

Margit Sutrop märkis, et Haridus- ja Teadusministeerium on koondanud kõrgkoolidele

varem eraldi eraldatud toetused tegevustoetuse hulka. Ta juhtis tähelepanu ohule, et üldise

kärpe korral võivad seetõttu väheneda või kaduda väikeste erialade, rahvusprofessuuride ja

raamatukogude toetused.

M. Sutrop küsis, kas üliõpilaste vajaduspõhised õppetoetused sisalduvad tegevustoetuses või

rahastatakse neid eraldi.

Margus Haidak vastas, et vajaduspõhiste õppetoetuste rahastamine on tegevustoetusest

eraldiseisev. Toetuste kogumaht on ligikaudu 15 miljonit eurot ning selle suurendamiseks ei

ole eelarves lisavahendeid kavandatud. M. Haidak tõi esile õpetajakoolituse stipendiumi ning

lisas, et Sisekaitseakadeemial ja kaitseväel on oma toetussüsteemid.

Hanna Kanep küsis, kuidas tagatakse täiendavate õppekohtade jätkusuutlik rahastamine

olukorras, kus tegevustoetust on vähendatud ja sihtotstarbeline toetus ei pruugi anda

pikaajalist kindlust. Samuti soovis ta teada, kuidas rahastatakse lisanduvaid üliõpilaskohti

edaspidi.

Renno Veinthal selgitas, et 13,3 miljoni euro suurune toetus lisatakse püsivalt rahastamise

baasi ega ole ühekordne. Toetuse jaotusmehhanism peab arvestama suurema tööjõuvajadusega

valdkondadesse loodud täiendavaid õppekohti, kuna lisakohti ei ole loodud kõigis

valdkondades. Seega on tegemist pikaajalise rahastusega.

Liina Kersna märkis, et vastuvõtu kõrgperioodi jätkumisel tuleb ka järgmistel valitsustel teha

täiendavaid rahastamisotsuseid. Otsuseid tuleks võimaluse korral kavandada riigi

eelarvestrateegias, et tagada pikem vaade.

Madis Kallas küsis, kas ülikoolidega läbi räägitud 19,8 miljoni euro suurune rahavajadus

hõlmas lisaks täiendavate õppekohtade kuludele ka õppejõudude töötasu kasvu, arvestades, et

üliõpilaste toetuste suurendamist selles summas ei arvestatud.

Renno Veinthal vastas, et ülikoolidega läbi räägitud rahastamise kasv ei realiseeru 2027.

aastal täies mahus. 19,8 miljoni euro suuruse vajaduse arvutamisel lähtuti vastuvõetud

üliõpilaste arvust ja täiendavate õppekohtade otsekuludest. Kõrgkoolid võisid arvestada ka

vajalike õppejõudude arvuga, kuid personali- ja muude vahendite jaotamine kuulub nende

otsustuspädevusse.

Madis Kallas küsis täpsustavalt, kas 19,8 miljonit eurot kajastas täielikku rahastamisvajadust.

Renno Veinthal kinnitas, et summa väljendas vastuvõetud üliõpilaste arvust lähtuvat

vajadust, kuid kavandatud rahastamise kasv ei realiseeru 2027. aastal täies mahus.

Signe Kivi küsis, kas õpetajakoolituse stipendiumi saamisega kaasneb kohustus töötada pärast

õpingute lõpetamist kindla aja õpetajana.

Renno Veinthal vastas, et sellist kohustust ei ole.

Liina Kersna märkis, et enamik õpetajakoolituse lõpetanutest asub kooli tööle ning paljud

töötavad koolis juba õpingute ajal. Peamine probleem ei ole tema sõnul lõpetajate õpetajana

tööle asumine, vaid nende lahkumine koolist esimese viie tööaasta jooksul. L. Kersna lisas, et

Tartu Ülikooli andmetel töötab üle 90% õpetajakoolituse lõpetanutest lõpetamisele järgneval

aastal koolis.

Robin Liiber jagas rektorite muret tegevustoetuse kärpe ja selle võimaliku mõju pärast

kõrghariduse kvaliteedile. R. Liiber lisas, et vajaduspõhiste õppetoetuste ligikaudu 15 miljoni

euro suurune kogumaht on seotud 2022. aasta suhtelise vaesuse piiriga ning toetuse saamine

sõltub üliõpilase leibkonna sissetulekust. Toetust makstakse juhul, kui leibkonna

kuusissetulek jääb alla 756 euro. R. Liiber leidis, et toetussüsteem vajab reformimist, ning

7

teatas, et Eesti Üliõpilaskondade Liit esitab ministeeriumile ettepaneku toetuste õiglasemaks

jaotamiseks.

R. Liiber küsis, kas suure tööjõuvajadusega valdkondadesse õppima asumist võiks toetada

stipendiumide, karjääriõppe või muude meetmetega, nagu seda tehakse õpetajakoolituses,

Sisekaitseakadeemias ja riigikaitse valdkonnas.

Renno Veinthal vastas, et õppijate valikute suunamiseks juba rakendatakse meetmeid, kuid

need on valdavalt kõrgkoolide korraldatud ega toimu keskselt HTMi või Haridus- ja

Noorteameti kaudu. Tõukefondidest rahastatavate Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia

tegevustega tutvustatakse vastavaid erialasid ning senine vastuvõtt näitab nende meetmete

mõju õppijate valikutele. R. Veinthali sõnul on stipendiumide kasutamise kogemused

vastuolulised ning nende kaudu valikute mõjutamine kulukas. Seetõttu tuleks eelkõige

suurendada õppijate teadlikkust erialade väljavaadetest ja kujundada valikuid selle kaudu.

Kaire Eerik märkis, et tehtud rahastamisotsused on ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide jaoks

positiivsed. Kuigi kõrghariduse eelarve kasv on suures osas korvanud varasemate perioodide

puudujääke, on kõrghariduse rahastamine teiste valdkondade ulatuslike kärbete taustal siiski

suurenenud.

Liina Kersna tegi ettepaneku algatada Riigikogus oluliselt tähtsa riikliku küsimusena (OTRK)

arutelu kõrghariduse väljakutsete teemal tulevikku vaatavalt.

Margit Sutrop toetas ettepanekut korraldada uus OTRK arutelu seoses viie aasta

möödumisega kõrghariduse toetusrühma raporti „Kõrghariduse roll, kvaliteet ja rahastamise

alused“ avaldamisest ning sama teemat käsitlenud, 9. detsembril 2021 Riigikogus toimunud

olulise tähtsusega riikliku küsimuse (OTRK) arutelust.

Arutelu annaks võimaluse hinnata vahepealseid arenguid ja käsitleda esile kerkinud uusi

küsimusi. Võimalike teemadena tõi ta esile tulevase tööjõuvajaduse prognoosimise, tehisaru

mõju erialade nõudlusele ning küsimuse, keda, kuidas, milliste vahenditega ja millise

kvaliteediga tulevikus õpetada. M. Sutrop palus ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide rektoritel

esitada arutelu ettevalmistamiseks oma ettepanekud ning märkis, et komisjon saadab neile

selle kohta ka kirjaliku pöördumise.

Liina Kersna sõnas, et praegune demograafiline olukord loob ajaloolise võimaluse käsitleda

kõrghariduse arengut täiskogus laiemalt ja tulevikku vaatavalt.

3. Lauri Läänemetsa, Madis Kallase, Andre Hanimäe, Riina Sikkuti, Tanel Kiige, Heljo

Pikhofi, Züleyxa Izmailova, Anti Allase, Jaak Aabi, Tõnis Möldri, Enn Eesmaa, Leo

Kunnase, Tiit Marani, Ester Karuse, Helmen Küti, Kersti Sarapuu, Vladimir Arhipovi,

Peeter Ernitsa, Aleksei Jevgrafovi, Andrei Korobeiniku, Lauri Laatsi, Reili Ranna,

Vadim Belobrovtsevi algatatud Riigikogu liikmete esitatud avalduse „Kõrghariduse

toetuseks" eelnõu (894 AE) esimese lugemise ettevalmistamine

Liina Kersna avas päevakorrapunkti arutelu ning andis eelnõu tutvustamiseks sõna algatajate

esindajale Madis Kallasele.

Madis Kallas tutvustas Riigikogu avalduse „Kõrghariduse toetuseks“ eelnõu (894 AE). Ta

selgitas, et avalduse eesmärk on rõhutada kõrghariduse ja selle rahastamise tähtsust Eesti

pikaajalise majandusarengu, kvaliteetsete avalike teenuste ja riigi kestlikkuse tagamisel.

Lähiaastatel jõuab kõrgkooliikka tavapärasest ligikaudu 1000 noort rohkem, mistõttu tehakse

avalduses ettepanek luua alates 2026. aasta vastuvõtust Eesti arenguhüppe

võtmevaldkondades 1000 täiendavat tasuta õppekohta. Lisaks kutsutakse valitsust jätkama

eestikeelse kõrghariduse rahastamise suurendamist, pöörama tähelepanu doktoriõppele,

toetama uute tehnoloogiate, sealhulgas tehisintellekti lõimimist õppesse, parandama

kõrgkoolide, ettevõtete ja avaliku sektori koostööd ning tagama kõrghariduse piirkondliku

8

kättesaadavuse.

Kadri Tali märkis, et eelnõu käsitleb kõrghariduse rahastamist ja kättesaadavust, eestikeelset

õpet, doktoriõpet, uusi tehnoloogiaid, koostööd tööturu osapooltega ning kõrghariduse

piirkondlikku kättesaadavust. K. Tali hinnangul kattuvad need eesmärgid suures osas HTM

poolt komisjonile tutvustatud tegevussuundadega. Ta leidis, et juba kavandatud tegevusi ei ole

põhjendatud esitada uue poliitilise algatusena, kui nende lisandväärtust ei ole selgelt välja

toodud. Samuti juhtis ta tähelepanu Riigikogu ja komisjoni piiratud tööajale ning tegi

ettepaneku võrrelda eelnõu punkte ministeeriumi kavandatud tegevustega, et tuua esile

sisuliselt uued ettepanekud.

K. Tali küsis, millised eelnõu seisukohad annavad senisele poliitikale uue sisulise suuna.

Madis Kallas vastas, et opositsioonil on poliitikakujundamises vähe võimalusi eelnõusid

algatada ning avaldus võimaldab Riigikogul väljendada kõrghariduse toetamisel laiapõhjalist

poliitilist tahet. M. Kallas lisas, et kõik fraktsioonid kohtusid kevadel kõrgkoolide ja

ülikoolide esindajatega ning arutelud kinnitasid teema olulisust. Esitatud avalduse eesmärk ei

ole vastanduda valitsusele ega jätta muljet, et kõrgharidus ei ole valitsuse jaoks oluline, vaid

toetada juba tehtavaid samme ja anda neile Riigikogu tasandil selgem ning pikaajalisem

suund. M. Kallas lisas, et soovib üliõpilaste pöördumisest tulenevalt lisada avalduse eelnõule

mõtte, et 2027. aastast saaksid üliõpilaste vajaduspõhised toetused tähelepanu, kuid sõnastust

peab veel mõtlema.

Signe Kivi küsis, milline on Riigikogu avalduse õiguslik staatus.

Carina Rikart selgitas, et Riigikogu avaldust menetletakse ühel lugemisel ja avalduse eelnõu

saab muuta kas komisjoni poolt esitatud muudatusettepanekuga või esitada avalduse eelnõu

tekst täiskogule muudetud kujul, otsides kompromiss-sõnastust. Väliskomisjoni praktikale

tuginedes esitatakse avalduse eelnõud esimesele lugemisele tavaliselt muudetud kujul

kooskõlastatult algatajatega.

Liina Kersna tegi ettepaneku asendada eelnõus viide 2026. aastal toimuvale kõrgkoolide

vastuvõtule viitega 2027. aastale. Samuti tegi L. Kersna ettepaneku langetada

menetlusotsused käesoleval istungil. L. Kersna lisas, et komisjon saab eelnõu arutelu jätkata

12. oktoobri istungil ning kinnitada algatajate nõusolekul eelnõu muudetud teksti.

Margit Sutrop toetas ettepanekut ning rõhutas, et avalduse tekst võiks kujuneda

erakondadeüleseks.

Liina Kersna tegi ettepaneku määrata juhtivkomisjoni esindajaks Margit Sutrop. Lisaks tegi

L. Kersna ettepaneku esitada eelnõu esimesele lugemisele muudetud kujul, võtta eelnõu

täiskogu päevkorda 14.10.2026 ja viia läbi eelnõu lõpphääletus.

Otsustati:

3.1. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Margit Sutrop(konsensus: Vadim Belobrovtsev,

Madis Kallas, Liina Kersna, Signe Kivi, Tõnis Lukas, Margit Sutrop, Kadri Tali)

3.2. Teha ettepanek esitada eelnõu esimesele lugemisele muudetud kujul (konsensus: Vadim

Belobrovtsev, Madis Kallas, Liina Kersna, Signe Kivi, Tõnis Lukas, Margit Sutrop, Kadri

Tali)

3.3 Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 14.10.2026

(konsensus: Vadim Belobrovtsev, Madis Kallas, Liina Kersna, Signe Kivi, Tõnis Lukas,

Margit Sutrop, Kadri Tali).

9

4. Haridus- ja teadusministri ülevaade ministeeriumi tööplaanist ja prioriteetidest ning

2027. aasta riigieelarve seaduse eelnõust ja selle mõjudest Haridus- ja

Teadusministeeriumi valdkonnale.

Liina Kersna avas päevakorrapunkti arutelu ning andis ülevaate tegemiseks sõna haridus- ja

teadusminister Kristina Kallasele.

Kristina Kallas andis ülevaate Riigikogule 2026. aastal ja 2027. aasta alguses esitatavatest

eelnõudest, Riigikogu menetluses olevatest eelnõudest, reformidega seotud olulisematest

tegevustest (lisa 2).

Minister tutvustas kavandatavaid eelnõusid, sealhulgas kohalike omavalitsuste vahelise

koolikulude arveldamise muudatusi, eesti keele piirkondlike erikujude õpetamise õiguslikku

alust, Digiriigi Akadeemia regulatsiooni ning hispaania keele lisamist A-võõrkeelte hulka.

Reformidest tõi minister esile õppimiskohustuse reformi ja ühtse sisseastumise korralduse,

põhikooli e-eksamitele järkjärgulise ülemineku, kutsehariduse uuendamise, eestikeelsele

haridusele ülemineku, koolivõrgu korrastamise ning TI-Hüppe laiendamise. Eestikeelse õppe

toetamiseks jätkatakse õpetajate metoodilise toe, kõrgema töötasu, täiendavate

õpetajakoolituse õppekohtade ja õppevara rahastamisega. Samal ajal vajavad tähelepanu

õpetajate kvalifikatsiooninõuetele vastavus ja järelkasv.

Madis Kallas küsis kohalike omavalitsuste vahelise koolikulude arveldamise muudatuste

kohta, ja soovis teada, kes hindab, millise kooli puhul tekib kulude hüvitamise kohustus ja

millise puhul mitte.

Kristina Kallas vastas, et tegemist on kohalike omavalitsuste vahelise küsimusega. Ta

möönis, et muudatus võib tekitada vaidlusi, kuid juhtis tähelepanu sellele, et vastavat

küsimust käsitlev Riigikohtu lahend pärineb juba 2017. aastast ning riigi vastu on esitatud ka

nõudeid.

Tõnis Lukas küsis, kas ühe keelega seotud muudatuste puhul on väljatöötamiskavatsuse

koostamine otstarbekas.

Kristina Kallas vastas, et väljatöötamiskavatsuse koostamine on põhjendatud muudatuse

suure mõju tõttu.

Tõnis Lukas küsis Eesti Teaduste Akadeemia seaduse muutmise kohta ning soovis teada, kas

akadeemikute tegevusvaldkondade laiendamine võiks ministeeriumi tööplaani kuuluda.

Kristina Kallas vastas, et muudatus eeldaks Eesti Teaduste Akadeemiale lisaraha, mida

praegu ette nähtud ei ole.

Tõnis Lukas küsis, kas kultuuriranitsa meedet laiendatakse ka gümnaasiumiastmele.

Kristina Kallas vastas, et meede on ette nähtud üksnes põhikooliõpilastele.

Margit Sutrop küsis, kas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise vajadus oli teada juba

keeleseaduse muutmise ajal ning kas piirkonnakeele muudatusi oleks saanud menetleda koos

keeleseadusega.

Kristina Kallas lisas, et piirkonnakeele õpetamise korraldamise vajadus tekib juhul, kui

vähemalt kümme lapsevanemat esitab vastava taotluse. PGS paneb koolile kohustuse,

keeleseadus koolile kohustust panna ei saa. Minister nõustus, et muudatusi oleks võinud

menetleda koos keeleseaduse muutmisega, kuid vastav ettepanek kujunes alles keeleseaduse

menetlemise ajal.

Signe Kivi soovis teada, kas riik toetab võru keele õpetamist ka Tartus õppivatele Võru

10

piirkonnast pärit lastele.

Kristina Kallas vastas, et Tartu ei kuulu võru keele levialasse ning riik seal võru keele

õpetamist selle meetme alusel ei toeta. Minister lisas, et Tartul on oma piirkonnakeel.

Tõnis Lukas viitas kahele põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse rahastamist puudutavale

eelnõule ning küsis, miks ei ole võimalik neid menetleda ühe eelnõuna.

Kristina Kallas vastas, et eelnõud on kavandatud erinevasse ajagraafikusse ja selgitas, et

põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmine, mis on tingitud sellest, et hispaania keel

lisatakse A-võõrkeelte loetellu vajab väljatöötamiskavatsuse koostamist, kuna selline muutus

vajab kindlasti mõjuanalüüsi.

Liina Kersna sõnul peab komisjon jälgima, et vajalikud eelnõud saaksid menetletud.

L. Kersnategi ettepaneku jätkata 2027. a eelarvet ning välisvahendeid puudutava teema

arutelu komisjoni istungil.

5. Info ja muud küsimused

Infot ei esitatud ja muid küsimusi ei arutatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liina Kersna

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Merje Noorlind

protokollija

Keskhariduse omandajate arvu kasvu mõju kõrgharidusõppe pakkumisele

Renno Veinthal

Kaire Eerik

Margus Haidak

28.09.2026

• Kõrgharidusse on jõudnud suured õppurite aastakäigud.

• Lühikese aja vältel on võimalus tuua kõrgharidusõppesse ja tööturule struktuurset muutust.

• Vaja on luua 1. ja 2. astmel 800-2000 täiendavat õppekohta aastas suurima ekspert-puudusega valdkondades.

• Suurt kasv süsteemis –aastatel 2027-2030 on vaja rahastada 14 600 täiendavat õppekohta, sh 3500 magistriõppes.

Kõrgharidusega inimeste osakaal 25-34aastaste hulgas on kasvanud,

arv püsib sama

Haridusvaldkonna arengukava eesmärk: 45% kõrgharituid eagrupis

25-34

Kõrgharidusega inimeste osakaal (%) Kõrgharidusega inimeste arv (25–34)

35% 36%

38%

39% 40%

41%

Tööturg vajab kõrgharidusega inimesi

kokku kumulatiivselt 14 600 lisaõppekohta

Demograafiline aken

2026-2031 vastuvõtu kasvuaken

Keskhariduse omandanute prognoos

Kõrghariduse vastuvõtu prognoos

aastas 600-1400 lisaõppekohta 1. astme vastuvõtul, lisaks ca 500

MAG õppes

kõigi lisaõppekohtade loomiseks on vaja:

2027 + 19,8 M

2028 + 34,5 M

2029

2030

+ 45,1 M

+ 46,6 M

Õppekohtade arvu tuleb eelisjärjekorras kasvatada suurima tööjõuvajadusega õppekavagruppides

• Õpetajakoolitus ja kasvatusteadus • Matemaatika ja statistika • Informaatika ja infotehnoloogia • Tehnika, toomine ja tehnoloogia • Arhitektuur ja ehitus, va arhitektuur • Põllumajandus, metsandus ja kalandus • Veterinaaria • Meditsiin • Tervishoid • Transporditeenused • Riigikaitse* • Sisekaitse*

Neis valdkondades on vaja aastatel 2028-2029 võtta aastas lisaks vastu kokku

ca 1000 uut üliõpilast

*KVA ja SKA on rahastatud teiste ministeeriumite eelarve kaudu

HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM

Lisaõppekohad

2027. aastal õppivad 2025. ja 2026. aasta lisavastuvõtu kohordid Prioriteetsed õppekavagrupid; õpetajakoolitus on arvestusest välja jäetud

2025. aasta lisavastuvõtt

459 õppijat kasv võrreldes 2024. aastaga

2026. aasta lisavastuvõtt*

674 õppijat kasv võrreldes 2024. aastaga

Õpib 2027. aastal

979 õppijat 2025. ja 2026. aasta kohordid kokku

Lisandunud õppurid õppekavagruppide kaupa

Õppekavagrupp 2025 kasv vs 2024 2026 kasv vs 2024* 2027. aastal õppivad varasemad

kohordid

Informaatika ja infotehnoloogia 49 106 135

Tehnika, tootmine ja tehnoloogia 283 362 555

Arhitektuur ja ehitus 72 157 200

Põllumajandus, metsandus ja kalandus 31 44 64

Meditsiin 24 6 25

KOKKU 459 674 979

* 2026. aasta kasv on 2024. aasta vastuvõtuga võrreldes vähendatud 3%, sest 2026/27 andmed on esialgsed. 2027. aastal õppivate puhul on arvestatud 10% aastase väljalangevusega.

7

HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM

Lisaõppekohad

10 suurema õppekavagrupi õppekohtade pakkumine 2027–2030 Kõrgkoolide pakkumiste koond; õppekohtade arv vastuvõtuaasta järgi

3277 õppekohta 10 suuremas õppekavagrupis kokku

Suurim pakkumine

Tehnika, tootmine ja tehnoloogia 1 031 Aastate pakkumine 2027

769

2028

1013

2029

971

2030

524

Õppekavagrupp 2027 2028 2029 2030 Kokku

Tehnika, tootmine ja tehnoloogia 233 348 350 100 1031

Informaatika ja infotehnoloogia 145 181 180 90 596

Arhitektuur ja ehitus 98 131 100 70 399

Tervishoid 51 94 90 80 315

Õpetajakoolitus ja kasvatusteadus 74 76 78 40 268

Matemaatika ja statistika 56 56 55 45 212

Transporditeenused 36 51 57 26 170

Põllumajandus, metsandus ja kalandus 45 45 30 30 150

Meditsiin 14 14 14 26 68

Sotsiaalteenused 17 17 17 17 68

KOKKU 769 1013 971 524 3277

Märkus: näidatud on pakkumiste koondtabeli 10 suurima kogumahuga õppekavagruppi; järjestus põhineb 2027–2030 summal.

8

Aasta Bakalaureuse ja

rakenduskõrgharidusõpe Magistriõpe KOKKU

2027 13,3 mln 6,4 mln 19,7 mln

2028 25,5 mln 8,9 mln 34,4 mln

2029 34,3 mln 10,9 mln 45,2 mln

2030 33,2 mln 13,5 mln 46,7 mln

KOKKU 106,3 mln 39,7 mln 146 mln

Lisarahavajadus õppekohtade loomiseks 2027-2030 on 146 mln eur

Täname!

1(8)

MEMO

Pealkiri: Haridus- ja Teadusministeeriumi prioriteedid (Riigikogu kultuurikomisjoni

kohtumiseks)

Kellele: Kristina Kallas ja Riigikogu Kultuurikomisjon

Kohtumise aeg: 28.09.2026

Memos antakse ülevaade Riigikogule 2026. a ja 2027. a alguses esitatavatest eelnõudest, Riigikogu

menetluses olevatest eelnõudest, reformidega seotud olulisematest tegevustest ning Euroopa Liidu

järgmise eelarveperioodi vahenditest haridusvaldkonnas.

EELNÕUD

1. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning erakooliseaduse muutmise seadus

(munitsipaalkooli tegevuskulude katmises osalemine ja arvlemine)

EESMÄRK: kõrvaldada Riigikohtu 9.11.2017 otsuses käsitletud põhiseaduslik probleem. Selleks

kaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuse automaatne seadusjärgne kohustus osaleda teise KOVi

munitsipaalkooli tegevuskulude katmises ning tegevuskulude katmises osalemine seotakse

elukohajärgse KOVi enda haridusülesande täitmisega.

Sisu: kehtiva õiguse järgi peab õpilase elukohajärgne KOV osalema teise KOVi munitsipaalkooli

tegevuskulude katmises ka siis, kui ta on oma elanikele õppimisvõimaluse juba taganud. Eelnõuga

kaotatakse selline automaatne kohustus. Edaspidi lepitakse tegevuskulu katmises kokku juhul, kui

elukohajärgne KOV täidab oma PGS § 7 lõikest 2 või § 71 lõikest 2 tulenevat ülesannet teise KOVi

munitsipaalkooli kaudu.

Eelnõu täpsustab põhihariduse ja üldkeskhariduse kättesaadavuse tagamise viise. Põhihariduse puhul

säilib elukohajärgse KOVi kohustus tagada õppimiskohustuslikule isikule põhihariduse omandamise

võimalus. Üldkeskhariduse puhul täpsustatakse, kuidas KOV täidab oma osa riigi ja KOVide ühises

ülesandes. Muudatustega säilib KOVide võimalus tegevuskulude katmises kokku leppida. Samuti

nähakse ette üleminekusäte nende õppimiskohustuslike õpilaste kohta, kes seaduse jõustumise ajal

juba omandavad põhiharidust teise KOVi munitsipaalkoolis.

Ajakava: eelnõu esitatakse valitsusele 2026. a detsembris.

2. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (seoses keele piirkondlike

erikujudega)

EESMÄRK: murdekeelte jätkusuutlikkuse tagamiseks luuakse eelnõuga õiguslik alus, mis tagab eesti

keele piirkondlike erikujude ajaloolistel aladel oma keele õppimise võimaluse.

Sisu:

Eelnõu kohaselt on kool kohustatud korraldama põhiharidust omandavatele õpilastele eesti keele

piirkondliku erikuju õpet, kui seda soovivad vähemalt kümme sama murdekeele õpilast ja kool asub

nimetatud murdekeele ajalooliselt väljakujunenud piirkonnas.

Seaduseelnõu annab eesti keele piirkonlikele erikujudele võrdväärsed õigused võõrkeelte õppimisega.

Õpilastele, kelle emakeel ei ole eesti keel, on PGS-is loodud regulatsioon oma emakeele õppeks.

Eelnõu loob samaväärsed õiguse (sh õiguse oma piirkonna eesti keele erikuju õppega asendada B-

2(8)

võõrkeele tunnid) eesti keele piirkondlike erikujude õppeks. Seaduseelnõuga antakse ühiskonnale

selge sõnum, et eesti keele piirkondlike erikujude ja paikkondliku kultuuri õpe on väärtustatud ning

hariduse kaudu kaitstud. Eelnõuga sisustatakse keeleseaduses sätestatud eesti keele piirkondlike

erikujude kaitse ülesanne haridusvaldkonnas. Lisaks loob eelnõu lastevanematele õiguse taotleda

koolilt oma piirkonna kohaliku keelekuju õpetust ja kinnitab kooli õigust õppe korraldamiseks.

Ajakava: eelnõu esitatakse valitsusele 2026. a novembris.

3. Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise seaduse eelnõu (seoses Digiriigi Akadeemiaga)

EESMÄRK: Digiriigi Akadeemiale kui andmekogule luuakse õiguslik alus. Täidesaatva riigivõimu

asutustele pannakse kohustus teha avalikele teenistujatele mõeldud kesksed täienduskoolitused ja

muud e-õppevarad Digiriigi Akadeemias kättesaadavaks.

Sisu:

Digiriigi Akadeemia koondab avaliku sektori pakutavad mitteformaalõppe võimalused, sealhulgas

täienduskoolitused ja muud e-õppevarad, mis on mõeldud nii avaliku sektori töötajatele kui ka kogu

laiemale elanikkonnale. Need võimaldavad andmekogu kaudu arendada digipädevusi ja laiemalt riigi

toimimise seisukohalt oluliste teemade (nt infoturve, elanikkonnakaitse) mitteformaalset e-õpet.

Tegemist on eesmärgistatud ja struktureeritud õppega.

Ajakava: eelnõu veab Justiits- ja Digiministeerium, mis vastutab ka ajakava eest.

4. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse VTK koostamine hispaania keele lisamiseks A-

võõrkeelte loetellu

Alustatakse hispaania keele A-võõrkeeleks lisamise protsessi. Koostatakse PGSi muutmise

väljatöötamiskavatsus, mis esitatakse 2027. a märtsis kooskõlastusringile. Seejärel kaasatakse II

kvartalis majavälisel kooskõlastusringil koolipidajad, koolid, õpetajate ja keeleõpetajate ühendused,

ülikoolid, Harno ning vajadusel Hispaania esindajad.

Ajakava: eelnõu VTK valmib 2027. aasta I kvartalis, valitsusele esitatakse 2027. aasta teises pooles,

muudatused rakenduvad 2029. aasta septembris.

Riigikogu menetluses olevad eelnõud:

1. Alusharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu.

Eelnõuga sätestatakse alusharidusseaduses kohalikele omavalitsustele antava alusharidusõpetajate

tööjõukulude toetuse jaotamise aluseks olevad arvnäitajad.

Ajakava: Eelnõu 937 SE võeti menetlusse 02.06.2026.

2. Kutse- ja oskusseaduse eelnõu

Uus kutse- ja oskusseadus seob senisest tihedamalt hariduse, tööturu vajadused ja oskuste

prognoosimise, et Eesti oskuste süsteem vastaks paremini muutuva töömaailma ootustele.

Kutsestandardite kõrvale luuakse paindlikumad kompetentsiprofiilid, mis võimaldavad kiiremini

ajakohastada tööelus vajalike oskuste kirjeldusi. Eelnõuga luuakse esmakutse süsteem ja tugevneb

varasema õppe ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) roll.

Eelnõusse on lisatud ka TäKSi muudatus, mis vähendab autokoolide halduskoormust, kaotades

topeltaruandluse ning tagades samal ajal riigile tervikliku ülevaate koolitustegevusest. Andmete

3(8)

koondamine Transpordiameti kaudu muudab aruandluse selgemaks ja tõhusamaks (seotud ettevõtjate

ettepanekutega bürokraatia vähendamiseks).

Ajakava: Eelnõu 973 SE võeti menetlusse 18.06.2026. Esimene lugemine läbiti 23.09.

REFORMIDEGA SEOTUD OLULISEMAD TEGEVUSED 2026/2027. ÕPPEAASTAL

1. Õppimiskohustuse reform

EESMÄRK: Eesti tööturule siseneks igal aastal ligi 1500 kvalifitseeritud noort rohkem; 90% 20-24

aastastest Eesti inimestest oleks omandanud keskhariduse ning madala haridustasemega mitteõppivate

18 24-aastaste osakaal jääks alla 5%.

Sisseastumine

2027/2028. õppeaastal jääb kehtima senine põhimõte, et kõigepealt sooritatakse põhikooli

lõpueksamid ja seejärel algab sisseastumine. See võimaldab noortel teha teadlikke edasiõppimise

valikuid. 2027. aasta kevadel toimub gümnaasiumidesse ja kutsekeskhariduse õppekavadele

kandideerimine ühtses sisseastumise infosüsteemis (SAIS). Sisseastumise avaldusi saab esitada 29.

märtsist 18. maini. Kandideerijad peavad avaldused seadma eelistuste järjekorda ja koolidel on

võimalik vastuvõtutingimustes näha ette lisapunktide andmine kõrgema eelistuse märkimise eest.

Pärast põhikooli lõpueksamite tulemuste avaldamist on õppijatel võimalik avaldusi vajadusel

korrigeerida, et need vastaksid valitud koolide vastuvõtutingimustele. Vastuvõtuga seotud tegevused,

näiteks vestlused, testid või erialakatsed, toimuvad 19. maist 10. juunini. Õppima asumise kutseid

hakatakse kandidaatidele saatma alates 11. juunist ja põhivastuvõtt kestab 2. juulini. Jätkuvastuvõtt

toimub 5. juulist 23. augustini. Kõik sisseastumise etapid algavad tööpäeval ega satu nädalavahetusele.

Ettevalmistava õppe vastuvõtt algab 24. augustil, pärast põhi- ja jätkuvastuvõttu. Ettevalmistav õpe on

suunatud eelkõige õppimiskohustuslikele noortele, kes ei ole tavapärase vastuvõtuprotsessi käigus

sobivat õppekohta leidnud.

E-eksamid

Põhikooli lõpueksamid lähevad järk-järgult üle e-eksamiteks. 2027. a kevadel viiakse põhikoolis e-

eksamitena läbi inglise keele valikaine eksam ja B1/B2-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise

keelena eksam. Pabereksamitena viiakse läbi eesti keele, matemaatika ja valikainete (v.a inglise keele)

eksamid.

2. Kutsehariduse reform

EESMÄRK: muuta kutsekeskharidus ehk rakenduslik keskharidus võrdväärseks ja atraktiivseks

alternatiiviks gümnaasiumile, mis võimaldab jätkata õpinguid kõrghariduses ja leida edukalt rakendust

ka tööturul. Reformiga on võetud sihiks, et aastal 2035 valib rakendusliku keskhariduse või

kutsehariduse 40-50% noortest.

Kutseharidusõpe on muutunud paindlikumaks ja põhikooli järgseid õpivalikuid on rohkem.

2026/2027. õa on õppijatele avatud 32 uut 4-aastast rakendusliku keskhariduse õppekava. Uued 4-

aastased õppekavad on laiapõhjalised, valdkondlikud ja võimaldavad mitmeid spetsialiseerumise

valikuid. Selle asemel, et valida sisseastumisel konkreetne eriala, asutakse õppima valdkondlikul

4(8)

õppekaval ning jõutakse õpingute käigus teadliku erialavalikuni. Uutes õppekavades on

üldharidusõpingute õpiväljundid võrreldavad üldkeskhariduse õpiväljunditega, mis annab laiema

võimaluse asuda nii tööle kui ka soovi korral edasi õppida kõrgkoolis. Õppekavad on kooskõlas tööturu

vajadustega ning omandatud oskused ja läbitud praktika annavad kutsekeskhariduse lõpetajale eelised

tööturul.

Kutsekeskhariduse tasemel on riik andnud tellimuse avada 2026/2027. õa vastuvõtuks kokku vähemalt

5355 kohta (sealhulgas riigi kutseõppeasutustes 4455). Lisaks on kutseõppeasutused pidanud avama

vastuvõtuks õppimiskohustuslikele noortele üle 550 koha teistel kutseõppe tasemetel.

3. Eestikeelsele haridusele ülemineku reform

EESMÄRK: pakkuda kõigile Eesti lastele, olenemata emakeelest, võimalust omandada kvaliteetne

eestikeelne haridus.

Alates 1. septembrist õpivad kõik lasteaedade lapsed ja 1.-6. klassi õpilased eesti keeles. Tänavune

kooliaasta on eriline, kuna taasiseseisvunud Eestis hakkavad esimest korda kõik esimese ja teise

kooliastme õpilased õppima ja tegutsema eesti keeles.

Kui ülemineku alguses oli suurem rõhk õpetajate keeleoskusel, siis nüüd keskendutakse rohkem

õpetajate metoodika-alasele toetamisele. Tartu Ülikooli Narva Kolledžis on avatud ministeeriumi toel

metoodikakeskus, kus Ida-Virumaa õpetajad ja noorsootöötajad saavad õppemetoodilist ja

keeletuge.

Toetatakse ka Ida-Virumaal paiknevaid haridusasutusi õpetajate leidmisel ja värbamisel. Ida-Virumaal

jätkub eesti keeles õpetavatele õpetajatele kõrgema töötasu maksmine. Üldhariduskooli ja

kutseõppeasutuse õpetaja ja tugispetsialisti palga alammäärale (1970 eurot) lisandub toetus 985 eurot,

mis teeb kvalifitseeritud õpetaja ja tugispetsialisti töötasuks täistööajaga töötamisel vähemalt 2955

eurot. Magistrikraadiga lasteaiaõpetajal on töötasu 2561 eurot ja bakalaureusekraadiga lasteaiaõpetajal

2364 eurot. Lisaks eraldatakse Ida-Virumaal toetust haridusasutuse juhtimise tõhustamiseks.

Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool said 2026/2027. õa riigilt lisaraha, et luua ligi 500 täiendavat

õppekohta õpetajakoolituse ja tugispetsialistide õppekavadele. Õppekohtade arvu suurendamise

eesmärk on leevendada õpetajate puudust ja toetada üleminekut eestikeelsele õppele. Tallinna ja Tartu

Ülikooli tänavused vastuvõtu andmed näitasid, et suur huvi õpetajaks õppimise vastu püsib.

Õpetajakoolituse erialadele esitati Tallinnas üle 3400 avalduse ja Tartus üle 3300 avalduse.

Kõiki koole toetatakse täiendavate õppevahendite soetamisel eestikeelseks aineõppeks. Toetuse suurus

oli 2026. a kevadel 100 eurot iga 3. ja 6. klassi eesti keelest erineva emakeelega õpilase kohta.

Õppevara soetamise toetus jätkub kuni ülemineku reformi lõpuni (st toetatakse vastavalt ülemineku

ajakavale edaspidi ka 7.-9. klassi).

Valminud on LAK-õppe metoodilised juhendmaterjalid aineõpetajatele eestikeelse aineõppe

läbiviimiseks. Jätkatakse juhendmaterjalide väljatöötamist 7. klassidele.

Eestikeelsele õppele ülemineku juhendmaterjalid õpetajalt õpetajale:

Juhendmaterjalid on osaliselt valminud Keelesammu programmist ja osaliselt koostöös Tallinna

Õpetajate Maja metoodika- ja kompetentsikeskusega MEKK.

5(8)

Juhendmaterjali „Lõimitud aine- ja keeleõpe II kooliastmes“ üldosa koos lisadega:

Matemaatika 4. klassis

Matemaatika 5. klassis

Matemaatika 6. klassis

Loodusõpetus 4. klassis

Loodusõpetus 5. klassis

Loodusõpetus 6. klassis

Ajalooõpetus 5. klassis

Ajalooõpetus 6. klassis

Ühiskonnaõpetus 6. klassis

Kirjandus 5.-6. klassis (MEKK)

Inimeseõpetus 5. klassis

Inimeseõpetus 6. klassis

Tallinna Õpetajate Maja metoodika- ja kompetentsikeskusel MEKK on valminud selleks õppeaastaks

kirjanduse juhendmaterjali juurde universaalsed töölehed kirjanduse õpetamiseks 5. ja 6. klassis.

Keelesamm programmist on õppeasutustele tasuta kättesaadavaks tehtud ka Opiqus asuvad Avita

elektroonilised metoodilised juhendmaterjalid aineõppeks II kooliastmes.

Keelesamm programmist on valminud ka I kooliastmele on loodud lugemisvara „Lennart ja

Malinka“ ning II kooliastmele graafiline jutustus „Metsaküla detektiivid. Kadunud kiipide juhtum“.

Lugemisvara toetab eesti keele kui teise keele A1- ja A2-taseme saavutamist.

Statistika

Eestikeelsele haridusele üleminevate munitsipaalkoolide arv

• 2024/2025. õppeaastal oli Eestis kokku 55 eestikeelsele haridusele üleminevat

munitsipaalomandis üldhariduskooli.

• 2025/2026. õppeaastal oli neid 50 ning 2026/2027. õppeaastal 49.

• Ida-Virumaal oli 2024/2025. õppeaastal 15 üleminekukooli, kahel järgmisel õppeaastal 12.

Lasteaedade õpetajad

• 2026/2027. õppeaastal on eestikeelsele haridusele üleminevaid lasteaedu 81. Nendes töötab

10. septembri andmetel 1289 õpetajat.

• Kvalifikatsiooninõuetele ei vasta neist 164 õpetajat ehk 13%.

• 10. septembri andmetel ei vasta keelenõuetele 40 eestikeelsele haridusele ülemineva

lasteaia õpetajat ehk 3% kõigist õpetajatest. Keelenõuetele mittevastavate õpetajate osakaal

langenud ülemineku alguse 7 protsendilt 3 protsendile.

Koolide õpetajad

• 2026/2027. õppeaastal on eestikeelsele haridusele üleminevaid koole 49. Neis töötab 10.

septembri andmetel kokku 2976 õpetajat.

• Kvalifikatsiooninõuetele ei vasta 824 õpetajat ehk 28%.

• Positiivset trendi on märgata õpetajate eesti keele oskuses. 2026/2027. õppeaasta esialgsetel

andmetel ei vasta keelenõuetele 104 õpetajat ehk 3% ehk keelenõuetele mittevastavate

õpetajate osakaal langenud ülemineku alguse 11 protsendilt 3 protsendile.

6(8)

4. Koolivõrgu korrastamine

EESMÄRK: saavutada rahvastiku vähenemisega arvestav koolivõrk keskhariduse tasemel, mis tagab

võrdse ligipääsu kvaliteetsele haridusele üle Eesti.

Jätkuvad ettevalmistavad arutelud (REM, ELVL) ja tegevused, et vastutus keskhariduse eest liiguks

2035. aastaks riigile. Vajalikud õppekohad tagatakse riigikoolides ning lisaks sõlmitakse

halduslepingud omavalitsuste ja erakoolide pidajatega. 2026. a sügisel alustatakse uuringu läbiviimist,

et Eesti 2050 raames tehtud töö alusel prognoosida põhikooliõpilaste arve piirkonniti, keskhariduse

õppekohtade vajadusi ning vastavust olemasolevale koolivõrgule säilitamaks kvaliteetse keskhariduse

omandamise võimalusi igas piirkonnas Jätkatakse hariduskeskuste moodustamisega (ühes asutuses või

asutuste koostöös), kus on võimalik omandada nii akadeemilist kui ka rakenduslikku keskharidust.

Hariduskeskustena alustasid 2026. a tegevust Hiiumaa Gümnaasium ja Rakenduslik Kolledž ning

Pärnu Hariduskeskus.

5. TI-hüpe

EESMÄRK: toetada õpilaste mõtlemise ja õpioskuste arengut tehisaru mõtestatud kasutamise abil.

TI-Hüppe haridusprogramm laieneb 2026/27. õppeaastal kogu gümnaasiumiastmele,

põhikooliõpetajatele (5.- 9. klassi õpetajad) ning kutsehariduse õpetajatele ja õpilastele.

Põhikooliõpilastele õpirakendust esialgu ei pakuta. Õpetajad saavad ligipääsu tehisaru tööriistadele,

koolitustele ja õppematerjalidele ning programm toetab õpiringide metoodika alusel toimuvat

koosõpet. Kutseõppeasutustest hõlmab laienemine koole, kus pakutakse põhikooli-järgset õpet. TI-

Hüppe 2026/2027 õppeaasta siht on kaasata kutseharidusest ligikaudu 18 000 õpilast ja 2100 õpetajat

ning pakkuda tuge kuni 13 000 põhikooliõpetajale.

TI-Hüppe keskmes on õpetaja. Programmi eesmärk ei ole tuua koolidesse lihtsalt uusi

tehisarutööriistu, vaid anda õpetajatele teadmised, oskused ja kindlus, et neid oma töös teadlikult ja

õppimist toetavalt kasutada. Õpetajatele pakutakse koolitusi, õppematerjale ja ligipääsu

tehisarurakendustele ning koolides toimuvad õpiringid, kus saab koos kolleegidega uusi võimalusi

katsetada, kogemusi jagada ja arutada, kuidas tehisaru muudab õpetamist.

Esimesel aastal oli programm suunatud 10. ja 11. klassi õpilastele ning gümnaasiumiastme õpetajatele.

Ava-aastal osales 154 gümnaasiumiastmega kooli, ligikaudu 5000 õpetajat ja 20 000 õpilast. Esimese

õppeaasta lõpus tehtud küsitluse järgi kasutas üle 90% programmis osalenud õpetajatest töös tehisaru

ja 63% oli selle mõjul õppemeetodeid ümber kujundanud. Kõige sagedamini kasutasid õpetajad

tehisaru selleks, et luua eri raskusastmega õppematerjale ja ülesandeid, valmistada ette tunde, anda

tagasisidet ning vähendada halduskoormust. Õpetajad hindasid oma keskmiseks ajavõiduks ligikaudu

kaks tundi nädalas.

EUROOPA LIIDU 2028+ PERIOODI VAHENDID HARIDUSVALDKONNAS

1. Tööturu vajadustele vastavad teadmised ja oskused (102,9 mln)

• Strateegiliste ja suure tööjõuvajadusega valdkondade kõrghariduse arendamine

Kuna HTM sai küsitust (160 mln) kordi väiksema eelarve, siis hetkel sisu täpsustamisel, kuid

7(8)

planeeritakse järgmisi tegevusi:

• Piiratud mahus temaatiliste programmide käivitamine (nt valdkondadest tervis ja

meditsiin, tehnika, tootmine ja ehitus, põllumajandus) analoogiliselt selle perioodi

Inseneriakadeemiale.

• 5. taseme (keskhariduse järgne õpe) õppekavade piloteerimine koostöös

kutseõppeasutustega.

• Stipendiumite loomine Eesti üliõpilaste välismaale saatmiseks meil puuduva

kompetentsiga erialadel, nt tuumaenergeetika.

Käivitamata jääb talendipoliitika meede välistalentide Eestisse meelitamiseks. Vahendeid ei jätku

kõrghariduse infosüsteemide konsolideerimise toetamiseks (loodetavasti saab taotleda JustDigi

kesksest taotlusvoorust).

• Kutsehariduse üle-eestiliste kompetentsikeskuste väljaarendamine

Kuna HTM sai küsitust (150 mln) kordi väiksema eelarve, siis sisuline jaotus täpsustamisel.

Eesmärk on kutseõppeasutuste võrgu kompetentsi- ehk tippkeskuste kujundamine 4 regiooni

põhiselt, kus on nö “emakool”, kelle võrgustikus on regionaalsed õppekohad ja kes veab

vastutusvaldkonna koostööd. Väiksemad kutseõppeasutused jaotuks regionaalselt nn “emakooli”

külge (analoogia ülikoolide regionaalsete kolledžite süsteemiga). Piirkonna kesksetes koolides

tuleb investeerida nii taristu nüüdisajastamisse, sisustusse (kaasaegsed laborid ja töökojad, sh

õpetajate ja õpilaste koostööalad, mis täna puuduvad) ja õppevahendite kaasajastamine tänapäeva

tehnoloogilisele tasemele.

• Oskuste seire- ja teenussüsteemi edasiarendus

Lisaks senistele 5-10.a. valdkonnauuringutele luuakse ka kiiremaid lühema tsükli (1-3.a.),

oskuspõhised, regionaalsed ning täiend- ja ümberõppe vajadust näitavad analüüsid. Arendatakse

edasi Oskuste Kompassi, et kasutaja jaoks oleks ametid, vajalikud oskused, OSKA prognoosid ja

võimalikud õpiteed omavahel seotud. Valitud sektorites viiakse läbi piloodid, kus OSKA info

seotakse konkreetse õppepakkumise, oskuste hindamise ja tööandjate vajadusega. Rahastatakse

PIAAC uuringut, mis annab olulist sisendit poliitikakujundusse.

2. Haridusteel püsimine ja õppija toetamine (30 mln):

• Rajaleidja baasilt tervikliku õppijat toetava tugisüsteemi arendamine

Rajaleidja senine funktsioon (oskusteabe valdamine, õppija vajaduste erapooletu hindamine,

haridusasutuseväline nõustamine õppekorralduslike meetmete valikul ja rakendamisel) jääb laias

laastus alles, kuid uuel perioodil laieneb teemadeareaal ja muutub rolli fookus:

• lisaks konkreetsete laste nõustamisele aitab Rajaleidja senisest enam koole ja õpetajaid,

et nad oskaksid õppijate erinevaid vajadusi ise märgata ja nendega õppetöös arvestada;

• Rajaleidja hakkab süsteemselt toetama ka kutseõppeasutusi, et õppimiskohustuse

reformiga kutsekooli jõudvad erineva tausta ja vajadustega noored saaksid vajalikku tuge

ning püsiksid õppes;

• erivajaduse kõrval aitab Rajaleidja koolidel ja õpetajatel märgata õppija andeid ja ning

kujundada õpet nii, et ka kõrge potentsiaaliga õppijate võimed saaksid maksimaalselt

areneda.

8(8)

• Noortele suunatud tegevused, sh mobiilne noorsootöö NEET-noortele

Planeeritust oluliselt väiksema eelarve tingimustes prioriseeritakse NEET-noortega tegelemist ja

nende õppimiskohustuse täitmise toetamist. Et vähendada noorte õpikohustuse täitmisest kõrvale

hoidmist, on vaja seniseid tegevusi muuta, et noortega kontakti saavutada, neid toetada noortele

sobivaid meetodeid kasutades keskkondades, kus on noored. Keskendutakse end tõestanud

mobiilse noorsootöö (MONO) teenuse tellimisele kõrgema NEET-noorte tasemega

piirkondades - Ida-Virumaa, Kagu-Eesti, Harjumaal (Tallinn, Maardu, Loksa, Paldiski nt).

Esialgse otsuse kohaselt jätkatakse SPIN-programmi toetamist, et tugevdada riskikäitumise

ennetust ning pakkuda täiendavaid (noore jaoks tasuta) võimalusi noorte kaasamiseks spordi

kaudu.

3. Hariduse kvaliteet ja õpetajate järelkasv (35 mln)

• Raskustes koolide sihitud toetamine õppe kvaliteedi erinevuste vähendamiseks

Viiakse ellu suure mõjuga sihistatud tegevused, et ühtlustada kvaliteetse hariduse kättesaadavust

ning toe jõudmist iga õppijani Eestis. Selleks arendus- ja tugimeetmete loomine ning lisaressursi

viimine koolidele, et kaasata haridusprofessionaale, tugevdada tugisüsteeme ja juhtimist, läbi viia

kooli- või piirkonnapõhised arenguprogramme, sh Kagu-Eesti, Ida-Virumaa jm.

• Kvalifitseeritud õpetajate järelkasv ja kutsekindlus

Uute paindlike ümberõppevõimaluste loomine erinevate haridusliikide ja -tasemete õpetajatele

jt haridustöötajatele, sh 5. taseme õpetajakoolituse lisandumine ning töökohapõhise õppe

võimaldamine. Õpetajate täiendkoolituste ja arenguprogrammide läbiviimine prioriteetsetes

teemavaldkondades: MATIK erialad ja didaktika, digipedagoogika, tehisaru jt uute tehnoloogiate

kasutamine õppes, õpetamine mitmekeelses ja –multikultuurses õpikeskkonnas ja kaasav haridus.

Kõikidel tegevustel on suur mõju õpetajate asendusvajadusele, ümberprofileerimisele ja

teadmiste/oskuste ajakohastamisele, mis tulenevad demograafilistest, regionaalsetest ning

õpetajate tööturu muutustest.

4. Keskhariduse ja põhikoolijärgse koolivõrgu reform (50 mln)

Keskhariduse vastutuse võtmise ja kutsehariduse reformi tulemusel peaks kahekordistuma nende

põhikoolilõpetajate osakaal, kes jätkavad õpinguid kutsekeskhariduses.

Olemasolevate kutseõppeasutuste baasil kujundatakse üld- ja kutsekeskharidust pakkuvad

hariduskeskused. Suurenevale õppijate arvule vastamiseks, kutsehariduse populaarsuse tõstmiseks

ning väljalangevuse vähendamiseks tuleb tagada nüüdisaegsed, turvalised ja gümnaasiumidega

võrreldavad õppe- ja töötingimused. Investeeringud olemasolevatesse hoonetesse hõlmavad

eelkõige peahoonete õppe-, ühis- ja puhkeruume, õpetajate töö- ja ühisruume, nõustamis- ja vaimse

tervise teenuste osutamiseks vajalikke ruume ning toitlustuse korraldust.

Nii luuakse kutsehariduse reformi elluviimiseks vajalikud õppevõimalused ja kujundatakse

kutseõppekeskustest terviklikud hariduskeskused, kus õppijal on võrdselt head tingimused

sõltumata sellest, kas ta valib üld- või kutsekeskhariduse õpitee.