Ando Kiviberg
Põhiseaduskomisjoni esimees
Riigikogu
[email protected]

Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja Digiminister
Justiits- ja Digiministeerium
[email protected] 13.10.2026 nr 3-1/38

Selgitustaotlus kohtute seaduse ja teiste seaduste
muutmise seadus (kohtumenetluse kiirendamine)
rakendamise kohta

Lugupeetavad Ando Kiviberg ja Liisa-Ly Pakosta

Teadaolevalt võttis kuulutas Vabariigi President 2.07.2026 välja Riigikogus vastu võetud kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse kiirendamine), mille eelnõu menetlemisel Riigikogus oli juhtivkomisjoniks põhiseaduskomisjon. Palume Teilt selgitust seadusandja tahte kohta puutuvalt seaduse § 23 punkti 53 ja § 25 rakendamisse koosmõjus kohtutäituri seaduse ja täitemenetluse seadustiku varem kehtestatud normidega.

1. Sundtäitmisele pööratud maksekäsu kehtivuse kaotamine selle vaidlustamisega

Seadusega muudetakse alates 1. juulist 2027 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 4891, mille kohaselt on võlgnikul õigus esitada 30 päeva jooksul alates maksekäsu alusel täitemenetluse algatamisest teadasaamisest kohtule vastuväide maksekäsule ilma kohustuseta vastuväidet põhjendada. Vastuväite esitamisel kaotab maksekäsk kehtivuse ja asi antakse menetlemiseks hagimenetluses. Maksekäsu alusel algatatud täitemenetlus lõpetatakse.

Hetkel kehtiva TsMS § 4891 kohaselt on võlgnikul üksnes kindlatele asjaoludele tuginevalt võimalik esitada maksekäsule määruskaebus. Kui kohus määruskaebuse rahuldab, tühistab ta määrusega maksekäsu. Maksekäsu tühistamise korral lõpetab kohus maksekäsu kiirmenetluse või alustab hagimenetlust. Maksekäsu tühistamine ei piira avaldaja õigust esitada nõuet hagimenetluses.

Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 48 lg 1 p 4 alusel lõpetab kohtutäitur täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine.

Kehtiva õigusega ei ole üheselt määratletud, kes ja millises ulatuses on kohustatud tasuma täitemenetluse kulud täitedokumendi tühistamise korral. Riigikogus on menetluses täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 927SE, millega kavandatakse TMS § 42 ja kohtutäituri seaduse (edaspidi KTS) § 41 muutmist nii, et täitedokumendi tühistamise korral jäävad kõik täitemenetluse kulud sissenõudja kanda. Kui kulud on juba võlgnikult sisse nõutud, on tal õigus need sissenõudjalt tagasi nõuda.

Palume ülal esitatu pinnalt selgitust:
1. Kas täitemenetlus lõpeb vastuväite esitamisega kohtule või on täitemenetluse lõpetamise aluseks kohtumäärus, millega asi antakse menetlemiseks hagimenetluses?
2. Kelle ülesandeks on vaidlustatud maksekäsu alusel alustatud täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri teavitamine täitedokumendi tühistamisest ja millise aja jooksul tuleb teavitada?
3. Kellelt ja millisel alusel ja ulatuses on kohtutäituril õigus nõuda sisse kohtutäituri tasu ja täitekulud, kui täitemenetlus lõpetatakse maksekäsu vaidlustamise alusel? Kas see alus ja ulatus kehtib ka juhul kui võlgnik on vaidlustanud maksekäsu lapse elatise nõudes?
4. Kui maksekäsu vaidlustanud võlgnik ei tasu hagimenetluse eelduseks olevat riigilõivu ja kohus jätab asja menetlusse võtmata (TsMS § 147 lg 5), kas sissenõudja võib sama maksekäsu esitada uuesti sundtäitmisele pööramiseks või tuleb sissenõudjal algatada nõude sundtäitmisele pööramise soovi korral uus kohtumenetlus täitedokumendi saamiseks?

2. Eksperdi määramine arestitud asja hinna vaidlustamise korral

Seadusega muudeti 1. oktoobril 2026 TMS § 74 lõikeid 8 ja 9, mille kohaselt määrab hinna vaidlustamise korral uueks hindamiseks eksperdi kohtutäitur, mitte kohus. Sama paragrahvi lõigete 4, 5 ja 6 kohaselt määrab arestitud asja hinna kohtutäitur, kui võlgnik ja sissenõudja ei saavuta asja hindamises kokkulepet. Kohtutäitur lähtub asja hindamisel selle harilikust väärtusest, arvestades muu hulgas asja koormavaid kolmandate isikute õigusi ja nende võimalikku lõppemist. Kui asja hindamine osutub raskeks, laseb kohtutäitur vara väärtuse hinnata eksperdil. Kuni 30. septembrini 2026 kehtinud sõnastuses oli TMS § 74 lg 8 mõte selles, et kui kohtutäituri või tema eksperdi määratud hinna menetlusosaline vaidlustas, siis määras uue eksperdi sõltumatu organina kohus.

Eelnõu II lugemise muudatusettepanekute loetelu kommentaarina märgitud: „Sätetele on ette nähtud hilisem jõustumine (1.10.2026), kuna need muudatused puudutavad menetluskorraldust ja eeldavad kohtutäiturite tööprotsesside ning praktika kohandamist, sh eksperdi määramise menetluse ülevõtmist kohtult.“ Tegelik olukord kujunes selliseks, et seadus jõustub üldiselt 1. jaanuaril 2027, kuid TMS § 74 lõigete 8 ja 9 muutmine jõustus kolm kuud varem, mitte hiljem, mistõttu ei ole kohtutäiturid jõudnud oma tööprotsesse ega praktikat uue õigusruumiga lõplikult kohandada.

Palume ülal esitatu pinnalt selgitust:
5. Kas kohtutäitur võib TMS § 74 lg 8 alusel määrata eksperdiks sama isiku, kes on samas täiteasjas olnud sama vara hindamisel eksperdiks TMS § 74 lg 6 alusel?
6. Kas menetlusosalisel on või ei ole õigust vaidlustada TMS § 74 lg 8 alusel kohtutäituri määratud eksperdi isiku sõltumatust, asjatundlikkust, maksumust vm aspekte või on sellise õiguse olemasolu sõltuv sellest, kas ta on ette tasunud hindamiskulud?


Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/
Janek Pool
Koja esimees


Jaan Lõõnik, [email protected], 6464619