| Dokumendiregister | Kaitseministeerium |
| Viit | 5-9/26/49-4 |
| Registreeritud | 13.10.2026 |
| Sünkroonitud | 14.10.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | - - |
| Sari | - - |
| Toimik | - - |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Riigikantselei |
| Saabumis/saatmisviis | Riigikantselei |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee
Registrikood 70004502
Teie: 23.09.2026 nr RK/26-1049/-1K
Riigikantselei
Rahukohtu 3, 15161 Tallinn Meie: 13.10.2026 nr 5-9/26/49-4
Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ muutmine“ eelnõu kooskõlastamine
Riigikantselei on esitanud Kaitseministeeriumile kooskõlastamiseks "Vabariigi Valitsuse 20. detsembri
2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ (edaspidi määrus nr 262)
muutmine" eelnõu ja seletuskirja.
Kaitseministeerium kooskõlastab eelnõu ja palub arvestada järgnevate ettepanekutega.
1. Eelnõu § 1 punktiga 10 asendatakse määruse nr 262 § 26 lõike 5 esimeses lauses tekstiosa „Eriolukorra, erakorralise seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni“ sõnadega „Eriolukorra ja riigikaitselise kriisiolukorra“.
Kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse kohaselt ei pea mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal olema
riigikaitseline kriisiolukord kehtestatud, kui ei ole täidetud teatud riigikaitselise kriisiolukorra
tingimused. Seetõttu palume eelnõu seletuskirjas antud sätte selgitusse lisada täpsustus, et sättes
kavandatud erisus kohaldub ka juhul, kui mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ei loeta riigikaitselist
kriisiolukorda tekkinuks. Juhime tähelepanu, et eelnõu seletuskirjas puudub eelnõu § 1 punktide 9 ja 10
selgitus. Palume see lisada.
2. Lisaks palume kaaluda eelnõu täiendamist järgmiste sätetega.
Palume täiendada eelnõu § 1 punktidega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
„11) Paragrahvi 26 lõike 5 esimest lauset täiendatakse pärast sõnade „asutuse juhi“ sõnadega „või tema volitatud isiku“;
12) paragrahvi 26 lõike 5 kolmas lause tunnistatakse kehtetuks.“.
Selgitame, et Kaitseväe näitel on täiendus vajalik olukordades, kus Kaitsevägi täidab ülesandeid
riigikaitselise kriisiolukorra ajal, mil üksused paiknevad erinevates operatsioonikeskkondades. Sellistes
olukordades peab ajutise või liikuva turvaala kasutusele võtmine olema võimalikult paindlik,
koormamata asutuse juhti, kelleks Kaitseväe näitel on Kaitseväe juhataja. Üksuste maastikul
paiknemisel on operatsioonikeskkonnast kõige parem ülevaade konkreetsel üksusel, kes saab hinnata
maastiku, hoone vms eripära ning Kaitseväe juhataja poolt volitatud ülem saaks koheselt enda üksusele
suulise korralduse alusel vajadusel kasutusele võtta ajutine turvaala, seda selleks sobivas kohas ja ajal.
Teadaolevalt ei ole seda nõuet – „Asutused, kelle tegevus eeldab nimetatud olukordades liikuva või
ajutise turvaala loomist, peavad kajastama sellekohase info asutuse ja teiste tasandite, näiteks maakonna
ja ministeeriumi kriisiplaanides ning teavitama sellest kooskõlastavat asutust“ – praktikas rakendatud
ning ei ole ka mõistlik sellist nõudmist seada, kuivõrd ajutiste ja liikuvate turvaalade kasutusele võtmine
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee
Registrikood 70004502
nimetatud olukordades ei ole alati etteplaneeritav. Lisaks ei pruugi rahuajal etteplaneeritud alad
riigikaitselise kriisiolukorra ajahetkel olla enam kasutatavad. Töötleva üksuse julgeoleku tagamisel on
oluline arvestada ka teadmisvajaduse põhimõttega ning ei ole põhjendatud, et erinevate tasandite
kriisiplaanides on kajastatud teise töötleva üksuse liikuva või ajutise turvaala asukoht. Samuti ei ole
antud olukorras kooskõlastava asutuse teavitamine asjakohane.
Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Herem minister