Aruanne Mai 2026

Avalik arvamus riigikaitsest

© Emor AS

Sisukord

3Taust ja eesmärk

4Metoodika

6Põhitulemuste kokkuvõte

11Uhkus Eestis elamise üle1

14Institutsioonide usaldusväärsus2

19Julgeolek ja ohud3

30Kaitsetahe4

46Kaitsevõime5

56Hinnangud aja- ja reservteenistusele6

67Riigikaitselised organisatsioonid ja tegevused7

74Hinnangud NATO-le8

84Suhtumine rahvusvahelistesse sõjalistesse operatsioonidesse9

88Sõjaline toetus Ukrainale10

91Meediatarbimine11

96Lisad

2

© Emor AS

Taust ja eesmärk

3

2026. aasta märtsis viis Kantar Emor Kaitseministeeriumi tellimusel läbi uuringu, mille eesmärgiks oli kaardistada Eesti elanike suhtumist ja hoiakuid riigikaitselistes küsimustes. Tegemist on jätkuga aastatel 2000–2025 tehtud avaliku arvamuse uuringutele.

Viimased aastad on olnud täis pingeid ja ebakindlust, alates COVID-19 pandeemiast kuni tänase päeva poliitiliste olukordadeni. 2022. aasta 24. veebruaril toimunud sõjalise rünnaku eskaleerumine Ukrainas haavas Eesti inimeste turvatunnet ning sellest ajast on lisandunud ka teisi rahvusvahelisi konflikte, mis avaldavad oma mõju elule Eestis.

Iga riigi oluline ressurss on tema rahvas ning nende kaitsetahe, nende usaldus riigi institutsioonide vastu ning inimeste vaheline lõimitus ühiskonnas. Seetõttu on väga oluline pidevalt kaardistada inimeste hoiakuid seoses riigikaitsega, et teada, millist tuge või informatsiooni rahvas vajab, et kõige paremini olla valmis eripärasteks kriisiolukordadeks.

Uuringus käsitleti järgmisi teemasid:

 hoiakud Eesti riigi suhtes;

 institutsioonide usaldusväärsus;

 hinnangud võimalikele ohtudele tulevikus, Eesti ja laiema maailma vaates;

 Eesti julgeolekutagatised ja inimeste kaitsetahe;

 hinnangud Eesti kaitsevõimele ja kaitsekulutustele;

 suhtumine kaitsevaldkonnaga seotud tegevustesse

 riigikaitseliste organisatsioonide kuvand ja nendes osalus;

 hoiakud seoses NATO-ga;

 suhtumine rahvusvahelistesse sõjalistesse operatsioonidesse;

 Ukraina sõjaline toetamine;

 meediatarbimine.

© Emor AS

Metoodika

4

Sihtrühm ja valim

Uuringu üldkogumi moodistasid 15–74-aastased Eesti Vabariigi alalised elanikud ning valimi suuruseks kujunes 2026. aasta uuringus 1372 juhuvaliku teel leitud sihtrühma esindajat. Eesti Statistikaameti andmetel elab 01.01.2025 seisuga Eestis kokku 1 023 299 inimest. Valimi koostamisel kasutati üldkogumi proportsionaalset mudelit, mille puhul esmaseks kihiks oli Eesti jaotus 15 maakonnaks ning eraldi toodi välja Tallinn. Iga maakonna siseselt jälgiti elanike jaotust soo, vanuserühma ja asulatüübi (linn, maa) lõikes. Lisaks jälgiti rahvust (eestlane, muu rahvus) ning, erinevalt varasematest uuringutest, vastajate haridustaset (I, II ja III tase). Andmete kaalumisel võeti lisaks eeltoodud tunnustele aluseks ka kodakondsus (Eesti, muu riigi/määratlemata). Analüüsiks võeti maakonnad NUTS III klassifikaatori alusel kokku kuueks grupiks:

1. Tallinn

2. Põhja-Eesti (Harjumaa v.a. Tallinn),

3. Lääne-Eesti (Hiiu-, Lääne-, Pärnu- ja Saare maakond),

4. Kesk-Eesti (Järva-, Lääne-Viru- ja Rapla maakond),

5. Kirde-Eesti (Ida-Virumaa),

6. Lõuna-Eesti (Jõgeva-, Põlva-, Tartu-, Valga-, Viljandi- ja Võru maakond).

Tabel üldkogumi ning kaalutud ja kaalumata valimiga on toodud aruande lisas.

Andmekorje ning küsitluse läbiviimine

Andmekorje meetodiks oli kombineeritud kvantitatiivne küsitlus. Veebiintervjuudena viidi läbi 73% intervjuudest (1003 intervjuud) ning telefoni teel 27% intervjuudest (369 intervjuud). Andmekorje toimus ajavahemikus 9. märtsist kuni 1. aprillini 2026. Veebiintervjuu keskmine pikkus oli 24 minutit ning telefoniintervjuude keskmine pikkus 38 minutit. Uuringu ankeet oli suures osas sarnane eelmiste uuringulainete ankeetidele, et tagada võrreldavus ning jälgida hoiakute trende.

Andmetöötlus ja aruandlus

Andmetöötluses kasutati andmetöötlusprogramme SPSS, Galileo ning MS Excel. Joonistel toodud andmed on arvutiprogramm ümardanud täisarvuni ning seetõttu võivad ridade või veergude summad moodustada 99 kuni 101 protsendipunkti.

Tulemuste analüüsis, sh sotsiaal-demograafiliste rühmade võrdluses, on kasutatud Hi-ruut statistikut ning toodud välja vaid statistiliselt olulised erinevused.

Veapiirid kogu valimi tasandil on 95%-se usaldusnivoo juures maksimaalselt +/-2,62%. Väiksemate gruppide puhul on vea piirid suuremad.

© Emor AS

Vastajate sotsiaaldemograafiline profiil n=1372; kaalutud %, kaalumata n

5

Staatus

n=133Iseendale tööandja

n=773Palgatöötaja

n=28Vanemapuhkusel

n=59Töötu, tööotsija

n=188Pensionil

n=25Kodune

n=161Õpilane, üliõpilane

n=2Ajateenija

n=3Muu Regioon

n=457Tallinn

n=175Põhja-Eesti

n=158Lääne-Eesti

n=132Kesk-Eesti

n=117Kirde-Eesti

n=333Lõuna-Eesti Asulatüüp

n=457Pealinn

n=229Suur linn

n=277Muu linn

n=409Maa-asula Sissetulekutase

n=286Elan / elame mugavalt praeguse sissetuleku juures

n=737Saame hakkama

n=245Raske on hakkama saada

n=90Väga raske on hakkama saada

n=14Ei oska öelda

10% 56%

2% 4%

16% 2%

11% 0% 0%

34% 14%

11% 9% 10%

23%

34% 16% 17%

33%

20% 53%

18% 7%

1%

Sugu n=655Mees n=717Naine

Vanus n=10515 kuni 19 n=24320 kuni 29 n=27130 kuni 39 n=24940 kuni 49 n=22050 kuni 59 n=28460 kuni 74

Rahvus n=995Eestlane n=247Venelane n=130Muu

Kodakondsus n=1074Eesti kodakondsus

n=89Vene kodakondsus n=121Muu riigi kodakondsus n=88Määratlemata kodakondsus

Haridus* n=233I haridustase n=597II haridustase n=542III haridustase

49% 51%

8% 13%

19% 19%

17% 23%

67% 24%

9%

81% 6% 8%

6%

18% 43%

39%

* I tase – põhiharidus või alla selle, II tase – üldkeskharidus, kutsekeskharidus või kutseõpe põhihariduse või keskhariduse baasil, III tase – keskeriharidus keskhariduse baasil, kõrgharidus

Põhitulemuste kokkuvõte

© Emor AS

Kokkuvõte I

7

Uhkus Eestis elamise üle

 78% Eesti elanikest tunnevad uhkust selle üle, et elavad Eesti Vabariigis, sealhulgas 37% tunnevad suurt uhkust. Need osakaalud ei ole viimase viie aasta jooksul oluliselt muutunud, jäädes vastavalt vahemikku 76%–80% ja 30–39%. Enim tunnevad uhkust 15–19-aastased noored, eestlased, kõrgharidusega inimesed ja need, kes elavad oma sissetulekust mugavalt ära.

Institutsioonide usaldusväärsus

 Kõige enam usaldavad elanikud siseturvalisuse ja riigikaitsega seotud institutsioone – Päästeametit (usaldab 96%), Politsei- ja Piirivalveametit (85%), kaitseväge (77%) ja Kaitseliitu (76%) – ning presidenti (77%). Kõige vähem usaldavad elanikud Vabariigi Valitsust (42%), Riigikogu (36%) ja peaministrit (34%). Presidendi usaldusväärsus on aastaga kasvanud 77%-le ehk samale tasemele nagu see oli 2022. ja 2023. aastal.

 15–19-aastased noored usaldavad mitmeid institutsioone (Päästeamet, Euroopa Liit, NATO, Vabariigi Valitsus, peaminister) enam kui teised vanuserühmad. Eestlaste usaldus enamike institutsioonide suhtes on kõrgem kui muust rahvusest elanikel. Rahvuspõhised erisused puuduvad Vabariigi Valitsuse, peaministri, PPA, kohalike omavalitsuste ja kohtusüsteemi usaldamises.

Julgeolek ja ohud

 Elanike osakaal, kes usub, et elukeskkond Eestis on kümne aasta pärast praegusest ebaturvalisem, kasvab neljandat aastat järjest ja nende osakaal, kes usuvad, et elukeskkond jääb samasuguseks, on languses. Nüüdseks on nende osakaal, kes usuvad ebaturvalisemasse tulevikku, suurem (33%) kui nende osakaal, kes usuvad samasugusesse tulevikku (29%).

 Kõige tõenäolisemaks Eestit lähiaastatel ähvardavaks ohuks peetakse valeuudiste levikut (86% hindab väga või küllaltki tõenäoliseks) ning küberrünnakuid riiklike süsteemide, asutuste, ettevõtete või elanike vastu (84%). Mõlema ohu osas ei ole hinnangud eelneva 3–4 aastaga võrreldes muutunud. Kõige vähem tõenäoliseks peetakse ulatuslikku sõjalist rünnakut Eesti vastu (hinnang tõenäosusele on kolme aasta jooksul veidi vähenenud), epideemiate levikut ja suuri tööstusõnnetusi või loodusreostust.

 Eesti elanikest 43% leiab, et Eesti meedias räägitakse Eestit ähvardavatest sõjalistest ohtudest parasjagu. Viimaste aastatega on langenud nende osakaal, kelle jaoks kajastust on parasjagu ning selle arvelt on kasvanud nende osakaal, kes tunnevad, et kajastust on liiga palju. Viimaste osakaal 2026. aastal on siiski võrreldav 2025. aastaga. Liiga paljuks hindavad kajastust sagedamini 40–59-aastased, vene rahvusest ja Ida-Virumaa elanikud.

 Elanike hinnangul kujutavad kindlasti ohtu rahule ja turvalisusele maailmas väärinfo ja valeuudiste laialdane levik, küberrünnakud, Venemaa katsed taastada oma mõjuvõimu naaberriikides ning Venemaa sõda Ukrainas. Nendes näeb kindlat ohtu 55–58% elanikest. Võrreldes 2025. aastaga nähakse kindlat ohtu vähem Venemaa mõjuvõimu taastamiskatsetes (62%56%) ning ka Venemaa sõjas Ukrainas (60%56%), mis olid siis esikohal. Tuumarelvade kasutamist peetakse samas suuremaks ohuteguriks kui aasta varem (45%50%).

 Eesti elanikest 71% tunneb end isiklikult turvaliselt arvestades üldist julgeolekuolukorda Eestis ja maailmas, sealhulgas 13% tunneb end väga turvaliselt. Ebaturvalisemalt tunnevad end sagedamini naised, 20–29-aastased, muust rahvusest ja Tallinna elanikud.

© Emor AS

Kokkuvõte II

8

Kaitsetahe

 Valdav osa (81%) elanikest arvab, et Eesti riik peaks igal juhul osutama relvastatud vastupanu juhul, kui mõni riik Eestit ründaks; seejuures täiesti kindla hoiakuga on 55% elanikest. Eestlastel on kindlat hoiakut enam (59%) kui muust rahvusest elanikel (47%), kuigi see on aastaga mõnevõrra vähenenud.

 Kaitsetegevuses oleks oma võimete ja oskuste kohaselt valmis osalema 62% Eesti elanikest, mis on samaväärne tulemus kui kahel viimasel aastal. Eestlaste valmisolek on kõrgem (69%) kui muust rahvusest elanikel (48%).

 Eestile kallaletungi korral osaleks inimesed enamjaolt sõjalises kaitsetegevuses abistavalt (42%). 14% on valmis osalema sõjalises kaitsetegevuses – eelkõige 20–29-aastased eestlastest mehed. Elanikest 12% ei osaleks kaitsetegevuses, kuid jääks Eestisse, 21% prooviks Eestist lahkuda – eelkõige alla 40-aastased, naised ja muust rahvusest inimesed.

 Eesti elanikest 60% leidsid sarnaselt eelmise aastaga, et NATO-sse kuulumine tagab Eestile suurima julgeoleku. Kolmandiku arvates tagab julgeolekut ka liitlaste relvajõudude üksuste alaline viibimine Eestis ning pea sama paljud peavad julgeoleku suurimaks tagajaks Balti riikide kaitsealast koostööd. Viimast on alates 2022. aastast aasta-aastalt hakatud pidama üha olulisemaks. Viimastel aastatel on vähenenud elanike usk sellesse, et Eesti julgeoleku võiks tagada ainuüksi NATO-sse kuulumine ning kasvanud arusaam, et selleks on vaja teha koostööd Baltikumis ja Euroopa Liidu tasandil ning ka ise vabatahtlikult riigikaitsesse panustada. Vahepeal kasvanud usk sellesse, et oluline on koostöö ja head suhted Ameerika Ühendriikidega, on hetkel taas pisut vähenenud.

 34% elanikest leiab, et on piisavalt informeeritud sellest, mida nad saaksid teha Eesti kaitseks välisvaenlase kallaletungi korral ning 58% peavad end ebapiisavalt informeerituks. Informeerituse tase ei ole viimastel aastatel oluliselt muutunud. Ebapiisavalt informeerituna tunnevad end enam naised, muust rahvusest ning kõrgharidusega elanikud. Infot vajatakse ennekõike evakueerimise ning varjumise ja varjumiskohtade osas.

 56% elanikest oleksid pigem või kindlalt valmis andma kaitseväe kasutusse oma sõidukit, tehnikat, hooneid, põllumaid ning muud sarnast. Valmidus on iga aastaga vähehaaval langenud ning suurenenud on nende osakaal, kes kindlasti ei oleks selleks valmis.

Kaitsevõime

 50% elanikest usuvad, et Eestit oleks võimalik liitlaste abi saabumiseni võõrriigi relvastatud kallaletungi korral kaitsta. See näitaja on võrreldes 2022. aastaga langenud 10 protsendipunkti.

 56% Eesti elanikest arvab, et viimastel aastatel on Eesti riik riigikaitset arendanud pigem või väga hästi ja 24% leiab, et pigem halvasti. Üsna suure osa elanikest – viiendik – ei osanud antud küsimusele vastata. Hinnangud ei ole aastaga oluliselt muutunud.

 Veidi enam kui kolmandik elanikest on arvamusel, et kaitsekulutuste mahtu tuleks tunduvalt või mõningal määral tõsta, sama paljud leiavad, et seda tuleks säilitada praegusel tasemel ning kaks korda vähem elanikke (17%) pooldavad kulutuste vähendamist. Võrreldes aasta taguse ajaga, st enne otsust suurendada Eesti kaitsekulusid vähemalt 5 protsendini SKT-st, on toetus kaitsekulutuste tõstmisele vähenenud (16 protsendipunkti) ning kasvanud on toetus nende säilitamisele praegusel tasemel (12 protsendipunkti). Vähendamist toetavate elanike osakaal ei ole muutunud.

© Emor AS

Kokkuvõte III

9

 Suhtumine erinevatesse kaitseväe ja kaitsevaldkonnaga seotud tegevustesse on valdavalt positiivne, igasse tegevusse suhtub hästi enam kui 60% Eesti elanikest. Kõige positiivsemalt suhtutakse reservväelaste kogunemistesse (81%) ja liitlaste lennuharjutustesse Eesti õhuruumis (79%). Suuri muutusi pole enamike teemade puhul toimunud, ainult harjutusalade laiendamisele on toetus veelgi kasvanud (56%62%64%).

Hinnangud aja- ja reservteenistusele

 87% elanikest peab noormeeste ajateenistuse läbimist vajalikuks, sh 58% kindlasti vajalikuks. Hinnangud pole aastaga oluliselt muutunud. Ajateenistusest kõrvale hoidjatesse suhtutakse valdavas osas negatiivselt (54% elanikest) ning see hoiak ei ole viimase kolme aasta jooksul muutunud. Veidi enam kui kolmandik suhtub sellesse aga mõistvalt – enam on neid alla 40-aastaste, muust rahvusest elanike ning majanduslikult keerulise toimetulekuga inimeste hulgas. Kõrvalehoidmise heakskiitjaid on väga vähe (2%).

 Suurem osa elanikest (80%), arvab, et naistel peaks olema võimalus läbida ajateenistust soovi korral vabatahtlikult, sealjuures 44% arvab, et see võiks olla samadel alustel meestega ning 36% leiab, et see peaks olema eraldi programmi järgi. Väike osa elanikkonnast (6%) arvab, et ajateenistus peaks olema naistele kohustuslik nagu meestelegi. Naised ise toetavad endiselt kõige enam ajateenistuse vabatahtlikku läbimist eraldi programmi järgi, samas kui meeste seisukoht on ennekõike, et see peaks toimuma meestega samadel alustel. Hoiakud ei ole aastaga muutunud.

 Suhtumine vabatahtlikesse kaitseliitlastesse, elukutselistesse kaitseväelastesse, reservväelastesse, veteranidesse ning õppekogunemistesse on väga positiivne. Vastavalt suhtub vabatahtlikesse kaitseliitlastesse hästi 86%, elukutselistesse kaitseväelastesse 91%, reservväelastesse 87% ja veteranidesse 89% elanikest. Lähedase osalemist õppekogunemistel toetab 75% ja töökaaslaste osalemist 78% elanikest.

Riigikaitselised organisatsioonid ja tegevused

 Kaitseliidu ülesandeks peetakse eelkõige valmistumist elanikkonna organiseeritud kaitseks ohuolukordade puhul (56%). Seejärel toodi välja osalemist päästetegevuses õnnetuste/katastroofide korral (kokku 44%) ja pidevat valmisolekut riigi sõjaliseks kaitseks (kokku 43%). Elanike nägemus Kaitseliidu peamistest ülesannetest on sama nagu viimasel seitsmel aastal.

 Naiskodukaitse tegevust riigikaitse tagamisel peab oluliseks 78% elanikkonnast. Nende osakaal pole aastaga muutunud. Eestlastele on see olulisem (90%) kui muust rahvusest elanikele (53%).

 Peamiseks takistuseks Kaitseliidu või Naiskodukaitsega liitumisel on endiselt ajapuudus isiklike kohustuste tõttu ning mure enda tervise või füüsilise vastupidavuse pärast.

 Eesti riigi kaitsestruktuuridest on elanikel enim isiklikku kokkupuudet olnud riigikaitseõpetusega (16%) ja ajateenistusega kaitseväes (12%). Kõige vähem on kokkupuuteid olnud Noorte Kotkaste/Kodutütarde tegevusega.

© Emor AS

Kokkuvõte IV

10

Hinnangud NATO-le

 82% elanikest pooldab Eesti kuulumist NATO-sse. See näitaja püsib kõrgel tasemel ning ei ole aastaga oluliselt muutunud.

 Eesti elanikest 71% usuvad, et NATO liikmeks olek hoiab ära võimaliku Eestist ähvardava sõjalise konflikti, sealhulgas 23% on selles kindlad. 22% ei usu sellesse ja 7% ei oska hinnangut anda. Neist, kes kindlasti ei usu, et NATO liikmelisus Eestit sõja eest kaitseb, pooled leiavad siiski, et konflikt puhkedes osutab NATO otsest sõjalist abi. Veerand neist arvavad, et abi piirdub poliitilise ja diplomaatilise abiga ning vaid 13% ei usu üldse NATO abisse.

 56% elanikest tunneb, et NATO on tänases julgeoleku olukorras teinud täiesti või pigem piisavalt, et tagada Eesti julgeolek. Võrreldes 2023. aastaga on seda hoiakut jagavate inimeste osakaal iga aastaga üha langenud (69%56%). Samal ajal on vähehaaval kasvanud nii nende osakaal, kes hindavad seda ebapiisavaks kui ka nende osakaal, kes ei oska seda hinnata.

 NATO liitlasvägede kohalolekusse suhtutakse väga positiivselt – 82% elanikest pooldab seda ning vaid 12% on selle vastu.

Suhtumine rahvusvahelistesse sõjalistesse operatsioonidesse

 Eesti elanikest 52% pooldab Eesti kaitsejõudude osalemist rahvusvahelistes operatsioonides. Võrreldes 2023. aastaga on toetus sellele iga aastaga vähehaaval langenud (61%52%). Sarnaselt varasemale tuuakse peamiste argumentidena sõjalistes operatsioonides osalemiseks välja meie sõdurite reaalse lahingukogemuse saamist (58%) ning võimalike ohtude korral Eestile NATO abi tagamist (48%).

Sõjaline toetus Ukrainale

 Ukraina sõja toetamise jätkamise poolt on 67% Eesti elanikest. See näitaja püsib eelmise aastaga samal tasemel. Toetamise jätkamist pooldab 80% eestlastest ja 41% muu rahvuse esindajatest.

Meediatarbimine

 Uudisteportaalidest ning ajalehtede võrguväljaannetest on enim jälgijaid Delfil ja Postimehel ning seejärel ERR-il. YouTube on kõige laiema kasutajaskonnaga sotsiaalmeediakanal (87% kasutab), kuid kõige sagedamini kasutatakse Facebooki ning erinevaid otsesuhtlusrakendusi (58–59% kasutab 5–7 päeval nädalas).

 Telekanalitest vaadatakse enim ETV eestikeelseid saateid, sellele järgnevad TV3 ja Kanal 2 võrdväärsete vaatajaskondade suurustega. Muust rahvusest elanikest 37% jälgib ETV+, 26% välisriikide telekanaleid, 24% ETV eestikeelseid saateid ja 17% Venemaa telekanaleid.

 Raadioprogrammidest kuulab 31% Eesti elanikest vähemalt mõnikord Vikerraadiot, 30% Sky Plussi, 20% Kuku raadiot ja 11% Raadio 4 (eestlastest vastavalt 43%, 35%, 24% ja 3%). Muid eestikeelseid raadioprogramme kuulab 53% elanikest (66% eestlastest ja 28% muust rahvusest elanikest). Raadio 4 kuulab vähemalt mõnikord 26% ja muid Eesti venekeelseid raadioprogramme 36% muust rahvusest Eesti elanikest.

1. Uhkus Eestis elamise üle

© Emor AS

Uhkus Eestis elamise üle

12

1. UHKUS EESTIS ELAMISE ÜLE

Eestis elamise üle on väga või pigem uhked 78% elanikest, 15% ei tunne selle üle uhkust. Uhkustunne Eestis elamise üle ei ole viimase aastaga muutunud. Alates 2021. aastast on nende inimeste osakaal, kes tunnevad Eestis elamise üle uhkust, jäänud vahemikku 76%–80%.

Uhkust Eestis elamise üle tunnevad enam 15–19-aastased noored, eestlased, kõrgharidusega inimesed ja need, kes elavad oma sissetulekuga mugavalt ära (joonis 1.2). Uhkust ei tunne sagedamini vene rahvusest, kõrghariduseta inimesed ning need, kes kogevad majanduslikke toimetulekuraskusi.

37

38

35

39

37

30

41

39

41

41

43

48

10

10

12

10

8

10

5

5

5

4

4

4

7

8

8

7

8

9

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2026

2025

2024

2023

2022

2021

Tunnen suurt uhkust

Pigem tunnen uhkust

Pigem ei tunne uhkust

Üldse ei tunne uhkust

Ei oska öelda

Joonis 1.1 Kuivõrd Te tunnete uhkust selle üle, et elate Eesti Vabariigis? (% kõigist vastajatest, n=1372)

© Emor AS

20252026 n=1372KOKKU

Sugu n=655Mees n=717Naine

Vanusegrupp n=10515-19 n=24320-29 n=27130-39 n=24940-49 n=22050-59 n=28460-74

Rahvus n=995Eestlane n=377Muu rahvus

Haridustase n=830I ja II haridustase n=542III haridustase

Asulatüüp n=457Pealinn n=229Suurlinn n=277Muu linn n=409Maapiirkond

Piirkond n=457Tallinn n=175Põhja-Eesti n=158Lääne-Eesti n=132Kesk-Eesti n=117Kirde-Eesti n=333Lõuna-Eesti

Uhkus Eestis elamise üle

13

1. UHKUS EESTIS ELAMISE ÜLE

37

34 39

32 34 32 36

33 46

39 32

32 43

38 34 35 37

38 41 44

37 33

30

41

43 40

55 45

46 37 44

34

43 39

43 40

40 41 41

43

40 47

38 36

39 45

10

10 10

5 9 13

12 9 10

11 9

12 8

9 11 9

12

9 4

8 14

10 15

5

6 4

1 5 3

8 6 4

4 6

5 4

6 6

4 3

6 3

3 6

7 4

7

7 7

7 7 7 7 8 7

4 14

8 6

8 7

11 4

8 4

7 7

12 6

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Joonis 1.2 Kuivõrd Te tunnete uhkust selle üle, et elate Eesti Vabariigis? Sotsiaal-demograafilistes lõigetes (% kõigist vastajatest, n=1372)

38

36 39

47 38

29 32

37 46

40 34

34 42

37 38 37 38

37 39 41

38 27

39

39

39 39

39 44

44 37

37 34

40 36

38 40

37 41 40 39

37 37 34

47 38

42

10

10 11

11 8

12 15

10 7

10 11

12 7

9 11

10 12

9 12 12

5 17

9

5

8 2

1 4

6 8 6 4

4 7

6 4

6 5

5 5

6 6

3 4

8 4

8

8 8

2 6

9 9 9 9

6 12

10 6

11 6 8 7

11 6

10 6

10 5

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Tunnen suurt uhkust

Pigem tunnen uhkust

Pigem ei tunne uhkust

Üldse ei tunne uhkust

Ei oska öelda

2. Institutsioonide usaldusväärsus

© Emor AS 15

2. INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS

63

38

35

33

30

17

19

12

16

8

5

5

34

47

40

44

46

48

46

53

46

34

30

28

2

8

8

9

10

16

15

21

16

26

32

25

1

4

7

7

8

9

13

8

16

27

26

31

1

2

10

7

6

10

8

6

5

6

7

10

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Päästeamet

Politsei- ja Piirivalveamet

Kaitseliit

Kaitsevägi

President

Kohtusüsteem

NATO

Kohalikud omavalitsused

Euroopa Liit

Vabariigi Valitsus

Riigikogu

Peaminister

Täielikult usaldan Pigem usaldan Pigem ei usalda Üldse ei usalda Ei oska öelda

Institutsioonide usaldusväärsus Joonis 2.1 Mil määral Te usaldate järgmisi Eesti riigi ja rahvusvahelisi institutsioone? (% kõigist vastajatest, n=1372)

3,6

3,2

3,2

3,1

3,1

2,8

2,8

2,7

2,7

2,2

2,2

2,1

keskmine 4p skaalal

Kõige enam usaldavad elanikud siseturvalisuse ja riigikaitsega seotud institutsioone – Päästeametit (usaldab 96%), Politsei- ja Piirivalveametit (85%), kaitseväge (77%) ja Kaitseliitu (76%) – ning presidenti (77%). Neist viimase usaldusväärsus on aastaga kasvanud 77%-ni ehk samale tasemele nagu see oli 2022. ja 2023. aastal (joonis 2.2). Presidendi usaldusväärsus on kõrgem 60–74-aastaste seas (81% vs kõige madalam ehk 72% 30–39-aastaste seas).

Kõige vähem usaldavad elanikud Vabariigi Valitsust (42%), Riigikogu (36%) ja peaministrit (34%). Nende, nagu ka ülejäänud institutsioonide usaldusväärsus, pole aastaga oluliselt muutunud.

Pikemat perioodi vaadates on alates 2023ndast aastast vähehaaval vähenenud kohtusüsteemi usaldusväärsus (72%65%). Seda usaldavad kõige vähem 60–74- aastased elanikud (59%) ning kõige enam 30–39- aastased elanikud (71%).

Noored (15–19-aastased) usaldavad mitmeid institutsioone enam, kui teised vanuserühmad. Nendeks on Päästeamet (99% noortest usaldab), Euroopa Liit (85%), NATO (76%), Vabariigi Valitsus (55%) ja peaminister (47%).

Eestlased usaldavad enamikke institutsioone oluliselt enam kui muust rahvusest Eesti elanikud. Rahvuslikud erisused puuduvad Vabariigi Valitsuse, peaministri, PPA, kohalike omavalitsuste ja kohtusüsteemi usaldamises.

© Emor AS

Institutsioonide usaldusväärsus ajas

16

Päästeamet

Politsei- ja Piirivalveamet

Kaitsevägi

President

Kaitseliit

Kohalikud omavalitsused

96%

85%

77%

77%

76%

65%

97%

87%

79%

70%

78%

62%

97%

86%

80%

74%

76%

65%

96%

85%

77%

77%

76%

67%

96%

86%

78%

77%

75%

68%

97%

89%

79%

58%

71%

66%

96%

87%

78%

64%

69%

73%

2. INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS

Kohtusüsteem

NATO

Euroopa Liit

Vabariigi Valitsus

Riigikogu

Peaminister

65%

65%

63%

42%

36%

34%

66%

63%

60%

40%

35%

35%

71%

69%

66%

43%

37%

30%

72%

70%

67%

57%

51%

52%

70%

69%

68%

59%

50%

53%

70%

66%

65%

55%

48%

49%

56%

62%

66%

60%

59%

69%

2026

2025

2024

2023

2022

2021

2020

Joonis 2.2 Mil määral Te usaldate järgmisi Eesti riigi ja rahvusvahelisi institutsioone? (% kõigist vastajatest, n=1372)

© Emor AS

Kaitseväe usaldusväärsus rahvuse lõikes

17

2. INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS

58

68 73 75 74

80 79 81 81 80 83

79 82 83

78 77 79 77 78 78 79 78 77 80 79 77

58

67

74

81 82 85 85

89 88 90 90 92 91 90 92 90 90 92 87

90 88 89 91 88 89 89 87

35 40

54 53

60

50

68

60 66

62 58

62

53

60 62

49 47 51 53 54

58 54 53

56 60

57 59

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

20 0

0

20 0

2

20 0

2

20 0

3

20 0

4

20 0

5

20 0

6

20 0

7

20 0

8

20 0

9

20 1

0

20 1

1

20 1

2

20 1

3

20 1

4

20 1

5

20 1

6

20 1

7

20 1

8

20 1

9

20 2

0

20 2

1

20 2

2

20 2

3

20 2

4

20 2

5

20 2

6

Kokku Eestlane Muu rahvus

Kaitsevägi on Eesti elanike silmis olnud püsivalt üks usaldusväärsemaid institutsioone. 2026. aastal hindas kaitseväge usaldusväärseks 77% elanikkonnast, mis on võrdväärne eelmise aasta tulemusega (79%). Kaitseväe usaldusväärsus on viimase seitsme aasta jooksul jäänud 77–80% vahemikku

Eestlased usaldavad kaitseväge enam (87%) kui muust rahvusest Eesti elanikud (59%). Eestlaste puhul on näitaja olnud viimaste aastate jooksul suhteliselt stabiilne, muust rahvusest inimeste seas aga muutlikum. Täiendavalt mõjutab kodakondsus: Eesti kodakondsusega inimesed usaldavad kaitseväge enam (81%) kui Vene (57%) ja määratlemata (50%) kodakondsusega inimesed.

Rahvuse mõju hinnangutele väljendub ka regioonides: kaitseväe usaldusväärsus on kõrgem Põhja-, Lääne- ja Lõuna-Eestis (82–86% vahemikus), kus eestlaste osakaal elanikkonnas on suurem ning madalam Tallinnas (70%), kus elab rohkem muust rahvusest elanikke. Usaldusväärsus on kõrgem ka maapiirkondades (86%).

Joonis 2.3 Mil määral Te usaldate järgmisi Eesti riigi ja rahvusvahelisi institutsioone? KAITSEVÄGI (kokku % kõigist vastajatest, n=1372)

© Emor AS

Kaitseliidu usaldusväärsus rahvuse lõikes

18

2. INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS

39

48

58 59 58

68 62

65 64 68 68 69

74 73 71 71 71 74 73

69 71 75 76 76 78 76

39

48

55

66 68 67

77 77 79 75

80 82 84 85 85 86 86 87 87 86 81

85 89 88 90 89 88

22 22

30

40 38 34

47

33 33

42 42 37 35

48 46 40

37 37

46 44 43 42 44

51 47

55 52

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

20 00

20 02

20 02

20 03

20 04

20 05

20 06

20 07

20 08

20 09

20 10

20 11

20 12

20 13

20 14

20 15

20 16

20 17

20 18

20 19

20 20

20 21

20 22

20 23

20 24

20 25

20 26

Kokku Eestlane Muu rahvus

Kaitseliidu usaldusväärsus on samal tasemel kaitseväega – 76% kõigist Eesti elanikest peab seda usaldusväärseks. Eestlaste hinnang on samal tasemel nagu kaitseväe puhul – 88% eestlastest usaldab Kaitseliitu. Muust rahvusest elanike seas on Kaitseliidu usaldusväärsus veidi madalam kui eelmisel aastal, kuid see on võrreldes varasemaga endiselt kõrgel tasemel (52% usaldab).

Regioonide lõikes on Kaitseliidu usaldusväärsus madalam Tallinnas (67% usaldab) ja Kirde-Eestis (67%) samas kui teistes regioonides on see vähemalt 80%.

Sarnaselt kaitseväele on ka Kaitseliidu usaldusväärsus kõrgem maapiirkondades (84%) ja Eesti kodakondsusega inimeste seas (80% vs 49% Vene ja 53% määratlemata kodakondsusega inimestest).

Joonis 2.4 Mil määral Te usaldate järgmisi Eesti riigi ja rahvusvahelisi institutsioone? KAITSELIIT (kokku % kõigist vastajatest, n=1372)

3. Julgeolek ja ohud

© Emor AS

Prognoos tuleviku elukeskkonna turvalisusele

20

3. JULGEOLEK JA OHUD

Elanike osakaal, kes usub, et elukeskkond Eestis on kümne aasta pärast praegusest ebaturvalisem, kasvab neljandat aastat järjest ja nende osakaal, kes usuvad, et elukeskkond jääb samasuguseks, on languses.

2022. aastal, Ukraina sõja eskaleerumisel, suurenes pessimistike elanike osakaal, kes uskusid, et tulevik on ebaturvalisem. 2023. aastal olid hinnangud veidi optimistlikumad kui 2022. aastal, kuid on viimase nelja aasta jooksul liikunud taas negatiivsema poole.

Nüüdseks on nende osakaal, kes usuvad ebaturvalisemasse tulevikku, suurem (33%) kui nende osakaal, kes usuvad samasugusesse tulevikku (29%). Arvestades sõdade ja kriiside jätkumist käesoleval päeval võib ka samasugusesse elukeskkonda uskumine olla osade elanike vaates negatiivne hinnang. Suuremasse turvalisusesse usub vaid veidi üle viiendiku.

Vanuse lõikes olulisi erinevusi hinnangutes tuleviku elukeskkonnale ei ole, vaid kõige vanem vanuserühm ei oska seda sagedamini üldse hinnata (joonis 3.2).

Rahvuse lõikes ilmneb, et eestlased usuvad enam, et meie elukeskkond saab kümne aasta pärast olema samasugune (31%), samas kui muust rahvusest inimesed usuvad sellesse vähem (24%).

22 21

25 29

27 27 28

21 21

28 33

30 31

28

25 20 19 21

18 18

26

29 32

31 34

30 42

34

31 33

32 33

31 42

31

24 30 31

35 27

40 39

33 31

28 22

25 19

23

32 33

28 22

23 17

26

33 27 28

23 27

24 15

16 17 15 15

19 12

16

15 14 12 13

15 10

14

19 23 22 21

27 17

20

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2026 2025 2024 2023 2022 2021 2020

2026 2025 2024 2023 2022 2021 2020

2026 2025 2024 2023 2022 2021 2020

Turvalisemas elukeskkonnas Samasuguses elukeskkonnas Ebaturvalisemas elukeskkonnas Ei oska öelda

KOKKU

EESTLANE

MUU RAHVUS

Joonis 3.1 Kas Teie hinnangul elavad Eesti elanikud kümne aasta pärast võrreldes praeguse olukorraga riigis...?. (% kõigist vastajatest, n=1372)

© Emor AS

20252026 n=1372KOKKU

Sugu n=655Mees

n=717Naine Vanusegrupp

n=10515-19 n=24320-29

n=27130-39 n=24940-49

n=22050-59 n=28460-74

Rahvus n=995Eestlane n=377Muu rahvus

Haridustase n=830I ja II haridustase n=542III haridustase

Piirkond n=457Tallinn

n=175Põhja-Eesti

n=158Lääne-Eesti

n=132Kesk-Eesti n=117Kirde-Eesti

n=333Lõuna-Eesti

Prognoos tuleviku elukeskkonna turvalisusele sihtrühmade lõikes

21

Joonis 3.2 Kas Teie hinnangul elavad Eesti elanikud kümne aasta pärast võrreldes praeguse olukorraga riigis...? (% sihtrühmast).

22

24 21

29 21 24 22 21 21

21 25

20 26

26 25 23

18 24

17

29

30 28

34 32 24

34 28 25

31 24

29 29

25 38

23 29

29 31

33

30 35

24 34

38 29

34 33

32 33

34 31

33 23

37 35

28 36

16

16 16

13 14 14 15 17

20

15 19

18 14

16 14

17 17 18 16

0% 20% 40% 60% 80% 100%

3. JULGEOLEK JA OHUD

21

21 20

44 21

18 18 21

18

21 20

20 21

24 21 19

14 20 19

32

33 30

32 29 37

32 31

28

33 30

32 31

34 33 36

35 18

30

31

31 31

20 37 33

32 29

30

33 27

31 30

26 28 32

31 43

33

17

15 19

4 12 12

18 19

25

14 23

16 19

16 18 14

20 18 18

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Turvalisemas elukeskkonnas

Samasuguses elukeskkonnas

Ebaturvalisemas elukeskkonnas

Ei oska öelda

© Emor AS

Kõige sagedamini peetakse lähiaastate tõenäoliseks ohuks valeuudiste levikut (86% hindab väga või küllaltki tõenäoliseks) ning küberrünnakuid riiklike süsteemide, asutuste, ettevõtete või elanike vastu (84%). Mõlema ohu osas ei ole hinnangud eelneva 3–4 aastaga võrreldes muutunud (joonis 3.4).

Kolmanda ohuna tõi ligikaudu kaks kolmandikku elanikest välja välisriigi sekkumist Eesti poliitika või majanduse mõjutamiseks oma huvides. Võrreldes eelmise aastaga on oluliselt kasvanud riiklikult olulise taristu häirete esinemise tõenäoliseks pidamine (58%67%). Piiratud sõjalist rünnakut mõne strateegilise objekti vastu peavad tõenäoliseks jätkuvalt pooled elanikest.

Kõige vähem tõenäoliseks peetakse ulatuslikku sõjalist rünnakut Eesti vastu (hinnangud tõenäosusele on kolme aasta jooksul veidi vähenenud, tõenäolisemaks peavad seda 20–49- aastased), epideemiate levikut ja suuri tööstusõnnetusi või loodusreostust (joonis 3.4).

Enamikke ohte peavad muust rahvusest Eesti elanikud vähem tõenäoliseks kui eestlased. Erinevalt eestlastest peavad muust rahvusest inimesed tõenäolisemaks Eesti riigi majanduslikku kokkuvarisemist. Ideoloogilistel, rahvuslikel või usulistel motiividel toimuvaid konflikte elanikkonnas ning epideemiate levikut peavad eestlased ja muust rahvusest inimesed võrdväärselt tõenäoliseks.

Eestit ähvardavate ohtude hinnanguline tõenäosus

22

3. JULGEOLEK JA OHUD

50

46

27

18

9

14

10

7

4

5

36

38

42

49

40

29

31

27

29

23

9

10

20

24

33

39

44

45

50

55

2

2

4

4

10

13

9

13

10

12

4

4

8

5

8

5

4

8

7

6

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Väga tõenäoliseks Küllaltki tõenäoliseks Mitte eriti tõenäoliseks Täiesti ebatõenäoliseks Ei oska öelda

Valeuudiste levik

Küberrünnakud riiklike infosüsteemide, asutuste, ettevõtete või elanike vastu

Välisriigi sekkumine (sh hübriidrünnak) Eesti poliitika või majanduse mõjutamiseks oma huvides

Häired riiklikult olulise taristu (sh energiaühendus, sidevõrk, transport jms) töös

Piiratud sõjaline rünnak mõne strateegilise objekti vastu

Eesti riigi majanduslik kokkuvarisemine

Ideoloogilistel, rahvuslikel või usulistel motiividel toimuvad konfliktid elanikkonna rühmade vahel

Ulatuslik sõjaline rünnak Eesti vastu

Epideemiate levik (nt Ebola, HIV, Covid-19 jt)

Suur tööstusõnnetus või looduskeskkonna reostus

Joonis 3.3 Kui tõenäoliseks peate, et Eestit ähvardab lähemate aastate jooksul midagi järgnevast? (% kõigist vastajatest, n=1372)

3,4

3,3

3,0

2,9

2,5

2,5

2,5

2,3

2,3

2,2

keskmine 4p skaalal

© Emor AS

86%

84%

68%

67%

49%

86%

85%

70%

58%

49%

86%

84%

64%

43%

83%

83%

61%

36%

82%

75%

58%

34%

78%

75%

51%

14%

67%

68%

56%

20%

43%

42%

34%

33%

28%

46%

45%

37%

34%

27%

41%

41%

39%

36%

32%

45%

29%

40%

49%

39%

64%

30%

11%

75%

26%

22%

77%

23

3. JULGEOLEK JA OHUD

Valeuudiste levik

Küberrünnakud riiklike infosüsteemide, asutuste, ettevõtete või elanike vastu

Välisriigi sekkumine (sh hübriidrünnak) Eesti poliitika või majanduse mõjutamiseks

oma huvides

Häired riiklikult olulise taristu (sh energiaühendus, sidevõrk, transport

jms) töös

Piiratud sõjaline rünnak mõne strateegilise objekti vastu

Eesti riigi majanduslik kokkuvarisemine

Ideoloogilistel, rahvuslikel või usulistel motiividel toimuvad konfliktid elanikkonna rühmade vahel

Ulatuslik sõjaline rünnak Eesti vastu

Epideemiate levik (nt Ebola, HIV, Covid-19 jt)

Suur tööstusõnnetus või looduskeskkonna reostus

Eestit ähvardavate ohtude hinnanguline tõenäosus ajas Joonis 3.4 Kui tõenäoliseks peate, et Eestit ähvardab lähemate aastate jooksul midagi järgnevast? VÄGA + KÜLLALTKI TÕENÄOLISEKS (% kõigist vastajatest, n=1372)

2026 2025 2024 2023 2022 2021 2020

© Emor AS

Piiratud sõjaline rünnak mõne strateegilise objekti vastu

Häired riiklikult olulise taristu töös

Välisriigi sekkumine Eesti mõjutamiseks oma huvides

Küberrünnakud riigi/asutuste/elanike/ ettevõtete vastu

Valeuudiste levik

n =1636Kokku Sugu

n=782Mees n=854Naine

Vanusegrupp n=9315-19

n=29120-29 n=25530-39 n=30540-49 n=29150-59 n=40160-74

Rahvus n=1163Eestlane n=473Muu rahvus

Haridustase n=773I ja II haridustase n=863III haridustase

Piirkond n=499Tallinn n=172Põhja-Eesti n=190Lääne-Eesti n=163Kesk-Eesti n=168Kirde-Eesti n=447Lõuna-Eesti

24

3. JULGEOLEK JA OHUD

Eestit ähvardavate ohtude hinnanguline tõenäosus sihtrühmade lõikes 1/2

Joonis 3.5 Kui tõenäoliseks peate, et Eestit ähvardab lähemate aastate jooksul midagi järgnevast? VÄGA + KÜLLALTKI TÕENÄOLISEKS (% sihtrühmast)

86%

83% 88%

79% 92% 94%

83% 83% 83%

91% 75%

84% 90%

84% 90% 89% 87%

84% 85%

84%

84% 84%

70% 86% 89% 88%

79% 85%

92% 68%

83% 86%

82% 87% 88% 92%

65% 90%

68%

69% 68%

57% 72% 74%

70% 67% 66%

75% 56%

66% 72%

67% 73%

70% 75%

52% 71%

49%

46% 52%

45% 49%

57% 45% 46% 49%

55% 37%

47% 52%

46% 51% 55% 53%

33% 54%

67%

68% 66%

65% 70% 71%

67% 66%

63%

74% 53%

68% 65%

64% 62%

69% 78%

61% 72%

© Emor AS

Suur tööstusõnnetus või looduskeskkonna reostus

Epideemiate levik (nt Ebola, HIV, Covid-19 jt)

Ulatuslik sõjaline rünnak Eesti vastu

Ideoloogilistel, rahvuslikel või usulistel motiividel konfliktid elanikkonnas

Eesti riigi majanduslik kokkuvarisemine

n=1372Kokku Sugu

n=782Mees n=854Naine

Vanusegrupp n=9315-19

n=29120-29 n=25530-39 n=30540-49 n=29150-59 n=40160-74

Rahvus n=1163Eestlane n=473Muu rahvus

Haridustase n=773I ja II haridustase n=863III haridustase

Piirkond n=499Tallinn n=172Põhja-Eesti n=190Lääne-Eesti n=163Kesk-Eesti n=168Kirde-Eesti n=447Lõuna-Eesti

25

3. JULGEOLEK JA OHUD

Eestit ähvardavate ohtude hinnanguline tõenäosus sihtrühmade lõikes 2/2

Joonis 3.6 Kui tõenäoliseks peate, et Eestit ähvardab lähemate aastate jooksul midagi järgnevast? VÄGA + KÜLLALTKI TÕENÄOLISEKS (% sihtrühmast)

43%

40% 46%

41% 49%

41% 47% 51%

33%

40% 49%

48% 35%

42% 32%

43% 50%

56% 42%

42%

40% 44%

38% 52%

47% 40% 40%

36%

41% 43%

43% 40%

45% 41%

38% 41% 40% 42%

34%

31% 37%

39% 40% 40%

30% 30% 30%

37% 28%

34% 34%

32% 33% 38% 37%

27% 38%

33%

31% 34%

26% 32% 33% 35%

32% 35%

33% 33%

34% 31%

30% 36% 36% 36% 38%

31%

28%

28% 27%

24% 21% 26% 31% 29% 31%

31% 22%

29% 25%

27% 22%

29% 36%

25% 29%

© Emor AS

Julgeoleku meediakajastus

26

3. JULGEOLEK JA OHUD

Eesti elanikest 43% leiab, et Eesti meedias räägitakse Eestit ähvardavatest sõjalistest ohtudest parasjagu. Nii arvavad ennekõike 15–19-aastased noored (55%), eestlased (47%) ning kõrgema haridusega (47%) inimesed.

Viimaste aastatega on langenud nende osakaal, kelle jaoks kajastust on parasjagu ning samas on kasvanud nende osakaal, kes tunnevad, et kajastust on liiga palju. Viimaste osakaal 2026. aastal on siiski võrreldav 2025. aastaga.

Liiga paljuks hindavad kajastust sagedamini 40–59-aastased (43%), vene rahvusest (50%) ja Ida-Virumaa elanikud (49%).

Kümnendik elanikest leiab, et kajastust on liiga vähe. Neid on enam 15–19-aastaste ning maapiirkondade elanike seas.

36 39

34 26 28

22 23

33 31

26 17 18

13 16

43 54

49 45 48

43 37

43 44

49 57 55

50 49

47 52

56 65 65

57 53

34 29

32 40 33

35 41

11 9

10 9 9

14 17

14 11 12 11 11

16 20

7 6

5 5

5 9 11

10 8 8 8 8

14 11

7 6 6 7 5

14 11

16 11

14 11

14 13 11

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2026 2025 2024 2023 2022 2021 2020

2026 2025 2024 2023 2022 2021 2020

2026 2025 2024 2023 2022 2021 2020

Liiga palju Parasjagu Liiga vähe Ei oska öelda

KOKKU

EESTLANE

MUU RAHVUS

Joonis 3.7 Kas Teie hinnangul kirjutatakse ja räägitakse Eesti meedias Eestit ähvardavatest sõjalistest ohtudest...? (% kõigist vastajatest, n=1372)

© Emor AS

58

57

56

55

50

48

30

27

21

35

37

26

31

31

41

47

44

54

5

3

13

10

14

8

20

19

18

3

2

5

4

5

3

3

10

6

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Kindlasti kujutab Mõningal määral Kindlasti ei kujuta Ei oska öelda

Elanike hinnangul kujutavad rahule ja turvalisusele maailmas kindlasti ohtu väärinfo ja valeuudiste laialdane levik, küberrünnakud, Venemaa katsed taastada oma mõjuvõimu naaberriikides ning Venemaa sõda Ukrainas. Nendes näeb kindlat ohtu 55–58% elanikest. Võrreldes eelmise aastaga nähakse kindlat ohtu vähem Venemaa mõjuvõimu taastamiskatsetes (62%56%) ning ka Venemaa sõjas Ukrainas (60%56%), mis olid toona esikohal. Tuumarelvade kasutamist peetakse samuti suuremaks ohuteguriks kui aasta varem (kindlaks ohuks pidajate osakaal on kasvanud 5 protsendipunkti).

Sarnaselt eelmisele aastale nähakse kõige vähem kindlat ohtu globaalsetes kliimamuutustes, Hiina võimsuse kasvus ja epideemiate levikus.

Eestlased peavad võrreldes venelastega kõiki eeltoodud teemasid tõenäolisemalt kindlaks ohuks. Suurimad erisused arvamustes puudutavad Venemaaga tegevusega seotud ohtusid: venelased leiavad oluliselt sagedamini, et Venemaa tegevus kujuta endast kindlasti mingit ohtu. Venelastest leidis 25%, et Venemaa sõda Ukrainas ei kujuta mingit ohtu samas kui eestlastest oli samal arvamusel 4%. Venemaa mõjuvõimu taastamise katseid ei pidanud ohuks 35% venelastest ja 5% eestlastest.

Maailmale ohtu kujutavate tegurite tõenäosus

27

3. JULGEOLEK JA OHUD

Väärinfo ja valeuudiste laialdane levik

Küberrünnakud

Venemaa katsed taastada oma mõjuvõimu naaberriikides

Venemaa sõda Ukrainas

Tuumarelvade kasutamine

Sõjapõgenike ja pagulaste sisseränne Euroopasse

Globaalsed kliimamuutused

Hiina majandusliku ja sõjalise võimsuse kasv

Epideemiate levik (nt Ebola, HIV, Covid-19, Zika jt)

Joonis 3.8 Mil määral kujutavad Teie hinnangul ohtu rahule ja turvalisusele maailmas järgnevad tegurid? (% kõigist vastajatest, n=1372)

© Emor AS

Maailmale ohtu kujutavate tegurite tõenäosus ajas

28

3. JULGEOLEK JA OHUD

Küberrünnakud

Väärinfo ja valeuudiste laialdane levik

Sõjapõgenike ja pagulaste sisseränne Euroopasse

Venemaa sõda Ukrainas

Venemaa katsed taastada oma mõjuvõimu naaberriikides

Tuumarelvade kasutamine

Globaalsed kliimamuutused

Epideemiate levik (nt Ebola, HIV, Covid-19, Zika jt)

Hiina maandusliku ja sõjalise võimsuse kasv

Joonis 3.9 Mil määral kujutavad Teie hinnangul ohtu rahule ja turvalisusele maailmas järgnevad tegurid? KINDLASTI + MÕNINGAL MÄÄRAL (% kõigist vastajatest, n=1372)

95%

93%

89%

86%

82%

92%

90%

87%

84%

81%

94%

94%

90%

90%

83%

94%

92%

83%

90%

86%

92%

95%

87%

93%

87%

93%

93%

89%

77%

74%

85%

81%

83%

70%

67%

81%

77%

75%

70%

76%

76%

73%

71%

93%

80%

86%

77%

92%

83%

86%

78%

78%

88%

81%

81%

92%

79%

80%

86%

72%

2026 2025 2024 2023 2022 2021 2020

© Emor AS

Isiklik turvatunne

29

3. JULGEOLEK JA OHUD

Joonis 3.10 Mõeldes üldisele julgeolekuolukorrale Eestis ja maailmas, kui turvaliselt Te end isiklikult praegu tunnete? (% kõigist vastajatest, n=1372)

n=1372KOKKU Sugu

n=655Mees n=717Naine

Vanusegrupp n=10515-19 n=24320-29 n=27130-39 n=24940-49 n=22050-59 n=28460-74

Rahvus n=995Eestlane n=377Muu rahvus

Haridustase n=830I ja II haridustase n=542III haridustase

Asulatüüp n=457Pealinn n=229Suurlinn n=277Muu linn n=409Maapiirkond

Piirkond n=457Tallinn n=175Põhja-Eesti n=158Lääne-Eesti n=132Kesk-Eesti n=117Kirde-Eesti n=333Lõuna-Eesti

13

16 10

12 9 11 13 16 16

14 13

14 12

11 16

10 15

11 14

22 14

11 12

58

59 56

62 52

58 60 55

60

60 54

56 61

55 58

63 58

55 56

50 63

58 64

23

19 26

23 29

22 22 24

19

21 26

23 22

26 18 23 21

26 24 22

19 21

19

5

3 6

3 8 7 3 3 4

4 5

5 4

6 6

3 3

6 3 4

4 7

3

2

2 1

1 2 2 2 2 1

2 2

2 2

2 2 0 2

2 3 3 0

3 1

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Tunnen end väga turvaliselt

Tunnen end pigem turvaliselt

Tunnen end pigem ebaturvaliselt

Tunnen end väga ebaturvaliselt

Ei oska öelda

Eesti elanikest 71% tunneb end isiklikult turvaliselt arvestades üldist julgeolekuolukorda Eestis ja maailmas, sealhulgas 13% tunneb end väga turvaliselt. Ebaturvaliselt tunneb end 27%, sealhulgas 5% väga ebaturvaliselt. Isiklikku turvatunnet mõõdeti sel aastal esimest korda.

Turvalisemalt tunnevad end mehed, 60–74-aastased, eestlased ja Lõuna-Eesti elanikud.

Ebaturvalisemalt tunnevad end sagedamini naised, 20-29-aastased, muust rahvusest ja Tallinna elanikud.

4. Kaitsetahe

© Emor AS

Suhtumine relvastatud vastupanu osutamisesse

31

4. KAITSETAHE

Valdav osa (81%) elanikest tunneb, et Eesti riik peaks osutama relvastatud vastupanu juhul, kui mõni riik Eestit ründaks. Kindla nõustuva hoiakuga on 55% elanikest, seejuures 59% eestlastest ja 47% muust rahvusest inimestest. Kui muust rahvusest inimeste seas on kindel nõustumine alates 2022. aastast kasvanud, siis eestlaste seas on kindel hoiak võrreldes eelmise aastaga vähenenud (9 protsendipunkti) ning kasvanud „pigem jah“ hoiaku pooldajate osakaal.

Relvastatud vastupanu peavad sagedamini vajalikuks mehed, Põhja- ja Lääne-Eesti ning maa-asulate elanikud.

Selle vastu on sagedamini muust rahvusest ja Ida-Virumaa elanikud.

55 60 59 58 57

38 40

59 68 69 67 69

43 42

47 44

38 39

32 27

35

26 22 22 25

24 34

37

26 21 20 22 22

33 37

26 25

27 31

29 34

38

6 6 6 6 8

13 11

6 4

3 4 4

11 9

6 11

13 10

16 17

16

2 3 3 3 3

5 8

1 1

2 2 1

3 8

5 5

6 4

7 9

8

10 9

10 9 9

11 4

8 6 7 6 5

10 5

15 14 16 15 17 14

4

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2026 2025 2024 2023 2022 2021 2020

2026 2025 2024 2023 2022 2021 2020

2026 2025 2024 2023 2022 2021 2020

Jah, kindlasti Pigem jah Pigem mitte Kindlasti mitte Ei oska öelda

KOKKU

EESTLANE

MUU RAHVUS

Joonis 4.1 Kui Eestit peaks ründama mõni riik, siis kas Eesti riik peaks igal juhul, sõltumata ründajast, osutama relvastatud vastupanu? (% kõigist vastajatest, n=1372)

© Emor AS

Suhtumine relvastatud vastupanu osutamisesse ajas

32

4. KAITSETAHE

56

66 65 69 71

66 69

77 73

77 77 74

78 79 82 83 81 83

79 80 77

72

81 83 81 82 81

26 22 23 24 23 25

20

12 17

14 17 19 17 17 15

11 11 9 11 9 12

18

11 9 10 9 9 0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

20 00

20 02

20 02

20 03

20 04

20 05

20 06

20 07

20 08

20 09

20 10

20 11

20 12

20 13

20 14

20 15

20 16

20 17

20 18

20 19

20 20

20 21

20 22

20 23

20 24

20 25

20 26

Pigem/kindlasti peaksime osutama relvastatud vastupanu

Pigem/kindlasti ei peaks osutama relvastatud vastupanu

Nende elanike osakaal, kes nõustuvad, et Eesti riik peaks osutama rünnaku korral relvastatud vastupanu, on 81%, mis on väga kõrge näitaja. See näitaja on olnud üle 80% alates 2023. aastast ning oli sarnasel tasemel ka 2014–2017. Enne seda jäi näitaja alla 80%.

Joonis 4.2 Kui Eestit peaks ründama mõni riik, siis kas Eesti riik peaks igal juhul, sõltumata ründajast, osutama relvastatud vastupanu? (% kõigist vastajatest, n=1372)

© Emor AS

Suhtumine relvastatud vastupanu osutamisesse ajas ja rahvuse lõikes

33

4. KAITSETAHE

80 77 79 80 80 81

78

82

89

81

88 82 83

78 77

91 89 89 89 85

70

63

73 68

63

70

83

83

71 68

72 70 73 73

61 61

71 65

70 73

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

20 07

20 08

20 09

20 10

20 11

20 12

20 13

20 14

20 15

20 16

20 17

20 18

20 19

20 20

20 21

20 22

20 23

20 24

20 25

20 26

Eestlane Muu rahvus

Eelmise aastaga võrreldes on eestlaste toetus relvastatud vastupanule veidi madalam, kuid see muudatus jääb uuringu vea piiridesse. Muu rahvuse puhul võib aga märgata rahulikku toetuse kasvu juba kolmandat aastat järjest.

Eestlaste hoiak tugevnes oluliselt Ukraina sõja eskaleerumise mõjul, kuid muust rahvusest elanikele oli selle mõju väiksem.

Joonis 4.3 Kui Eestit peaks ründama mõni riik, siis kas Eesti riik peaks igal juhul, sõltumata ründajast, osutama relvastatud vastupanu? JAH, KINDLASTI + PIGEM JAH (% sihtrühmadest; eestlased n = 995, muu rahvus n = 377)

© Emor AS

Valmisolek osaleda kaitsetegevuses

34

4. KAITSETAHE

30

34

34

34

35

25

32

28

27

30

31

32

13

14

16

14

13

17

15

13

14

13

11

13

10

11

10

10

10

12

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2026

2025

2024

2023

2022

2021

Jah, kindlasti Pigem jah Pigem mitte Kindlasti mitte Ei oska öelda

Joonis 4.4 Kui Eestile tungitaks kallale, kas oleksite valmis oma võimete ja oskuste kohaselt osalema kaitsetegevuses? (% kõigist vastajatest, n=1372)

Kaitsetegevuses oleks oma võimete ja oskuste kohaselt valmis osalema 62% Eesti elanikest, mis on samaväärne tulemus nagu kahel eelmisel aastal. Ukraina sõja eskaleerumise järgselt tõusis nende inimeste osakaal, kes olid valmis kaitsetegevusse panustama, kuid võrreldes 2022. aastaga on tänavune osakaal sarnaselt eelmisele aastale 4 protsendipunkti madalam.

Kaitsetegevuses on suurema tõenäosusega valmis osalema mehed, 50–59-aastased elanikud, eestlased ja maapiirkondade elanikud (joonis 4.5).

Kaitsetegevuses ei ole valmis osalema tõenäolisemalt naised, 15–29-aastased, muust rahvusest ja Tallinna elanikud.

© Emor AS

20252026 n=1372KOKKU

Sugu n=655Mees

n=717Naine Vanusegrupp

n=10515-19 n=24320-29

n=27130-39 n=24940-49

n=22050-59 n=28460-74

Rahvus n=995Eestlane n=377Muu rahvus

Haridustase n=830I ja II haridustase n=542III haridustase

Piirkond n=457Tallinn

n=175Põhja-Eesti

n=158Lääne-Eesti

n=132Kesk-Eesti n=117Kirde-Eesti

n=333Lõuna-Eesti

Valmisolek osaleda kaitsetegevuses

35

4. KAITSETAHE

Joonis 4.5 Kui Eestile tungitaks kallale, kas oleksite valmis oma võimete ja oskuste kohaselt osalema kaitsetegevuses? (% sihtrühmadest)

30

38 22

18 27 28

33 32 34

36 19

29 32

27 32 31

38 30 31

32

30 34

30 28

31 31 38 32

33 29

31 33

26 44

37 26

27 35

13

10 16

25 15

13 14

9 11

11 17

14 12

15 8

13 11

18 12

15

12 17

14 21 19

13 11

11

11 22

15 14

20 11

10 15 13 12

10

10 11

12 10 10

7 10 12

9 13

11 9

12 4

10 11 11 11

0% 20% 40% 60% 80% 100%

34

43 26

30 32 34

29 40 38

39 26

33 37

33 35 37 37

24 38

28

28 27

31 29 26

30 29

25

31 20

28 27

24 34 30 34

18 29

14

8 20

19 15 15

13 13

11

15 12

14 13

13 14 18 9

12 16

13

11 15

9 17 17

16 7

11

8 23

13 13

19 8 6

8 20

10

11

10 12

11 8 8

13 12 14

7 19

12 10

12 10 9

12 24

6

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Jah, kindlasti

Pigem jah

Pigem mitte

Kindlasti mitte

Ei oska öelda

© Emor AS

Valmisolek osaleda kaitsetegevuses ajas ning rahvuse ja kodakondsuse lõikes

36

4. KAITSETAHE

60 61

68 73 73 74

64 66 71 69 71 70

66 68 67 68 64 66 64 64 63 65

76 72

69 70 69

40

54 59

71 65

58 57 60

48 52 54

51

43

55 54

47 47 51 52 50 50

40 45

46

37

42

35

33

52

59 63

59 58

51 49 43 42

52 46

35 39

36 38 39 43

37 41 39 38 40

54

50

53 58

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

20 0

0

20 0

2

20 0

2

20 0

3

20 0

4

20 0

5

20 0

6

20 0

7

20 0

8

20 0

9

20 1

0

20 1

1

20 1

2

20 1

3

20 1

4

20 1

5

20 1

6

20 1

7

20 1

8

20 1

9

20 2

0

20 2

1

20 2

2

20 2

3

20 2

4

20 2

5

20 2

6

Eestlane Muu rahvus/Eesti kodakondsusega Muu rahvus/Eesti kodakondsuseta

Eestlaste valmisolek kaitsetegevuses osalemiseks ei ole viimasel kolmel aastal muutunud ning on jätkuvalt kõrge – 69% oleks kindlasti või pigem valmis oma võimete ja oskuste kohaselt panustama. Muust rahvusest Eesti kodakondsuseta elanike valmidus osaleda kaitsetegevuses on viimasel kolmel aastal veidi kasvanud (5058%) ning püsib Eesti kodakondsusega elanike seas samal tasemel.

Joonis 4.6 Kui Eestile tungitaks kallale, kas oleksite valmis oma võimete ja oskuste kohaselt osalema kaitsetegevuses? JAH, KINDLASTI + PIGEM JAH (% sihtrühmadest, 2026 eestlased n=673; muu rahvus/Eesti kodakondsusega n=87*; muu rahvus/Eesti kodakondsuseta n=290 )

* Väike valimisuurus ehk vea piirid on laiad; tegelik tulemus jääb vahemikku 28-42%.

© Emor AS

Käitumine sõjalise kallaletungi korral

37

4. KAITSETAHE

14

12

12

11

42

23

22

24

26

26

30

12

9

11

9

21

19

19

17

11

11

9

10

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2026

2025

2024

2023

Osaleksin sõjalises kaitsetegevuses

2026 Osaleksin mittesõjalises kaitsetegevuses*

Osaleksin sõjalises kaitsetegevuses abistavalt (nt tagalatoetus, logistika jms)

Osaleksin mittesõjalises kaitsetegevuses (nt meditsiin, evakuatsioon jms)

Ei osaleks kaitsetegevuses, kuid jääksin Eestisse

Püüaksin Eestist sõjaohu korral lahkuda

Ei oska öelda

Joonis 4.7 Kui Eestile tungitaks kallale, siis kuidas Te käituksite kõige tõenäolisemalt? (% kõigist vastajatest, 2026 n=1372)

*Osaleksin mittesõjalises kaitsetegevuses (näiteks abipolitseinikud, vabatahtlik pääste, evakuatsioonikorraldus jms)

Eesti elanikest 56% oleksid valmis osalema kaitsetegevuses sõjalisel või mittesõjalisel viisil, 12% ei osaleks, kuid jääks Eestisse ning 21% lahkuks Eestist.

Seoses vastusevariantide sõnastuse muutusega 2026. aasta ankeedis ei ole tulemused tervikuna võrreldavad varasemaga, kuid võrreldavates kategooriates – sõjalises kaitsetegevuses osalemine, Eestisse jäämine või siit lahkumine – on tulemused jäänud samale tasemel. 2–3% suurused muutused on uuringu vea piirides.

Naiste seas on võrreldes meestega oluliselt enam neid, kes sõjaohu korral Eestist lahkuksid (27% vs 15% meestest) või jääksid Eestisse osalemata kaitsetegevuses (15% vs 9% meestest) ning vähem neid, kes on valmis osalema kaitsetegevuses (4% vs 24% meestest) (joonis 4.8). Ka nooremad, alla 40-aastased inimesed, on tõenäolisemalt valmis Eestist sõjaohu korral lahkuma, võrreldes üle 50. aastaste elanikega. 15–29-aastased noored on vähem valmis osalema ka mittesõjalises kaitsetegevuses, selleks on suurem valmidus 60–74-aastaste seas.

Muust rahvusest elanikud on vähem valmis osalema sõjalises kaitsetegevuses (7% vs 17% eestlastest) ning lahkuksid tõenäolisemalt Eestist (27% vs 19% eestlastest).

© Emor AS

20252026 n=1372KOKKU

Sugu n=655Mees

n=717Naine Vanusegrupp

n=10515-19 n=24320-29

n=27130-39 n=24940-49

n=22050-59 n=28460-74

Rahvus n=995Eestlane n=377Muu rahvus

Haridustase n=830I ja II haridustase n=542III haridustase

Piirkond n=457Tallinn

n=175Põhja-Eesti

n=158Lääne-Eesti

n=132Kesk-Eesti n=117Kirde-Eesti

n=333Lõuna-Eesti

Käitumine sõjalise kallaletungi korral

38

4. KAITSETAHE

14

24 4

13 21

14 15 15

7

17 7

15 12

10 15 20 18

8 17

42

41 42

28 30

40 42 47

51

43 40

38 48

39 49 41

39 49

41

12

9 15

5 7 5

10 13 23

11 14

12 12

12 10

14 14

10 11

21

15 27

38 30 31 19

15 9

19 27

23 19

28 16 14 20

23 18

11

10 12

16 10 9

13 10 10

10 12

12 9

11 9

11 9 9

13

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Joonis 4.8 Kui Eestile tungitaks kallale, siis kuidas Te käituksite kõige tõenäolisemalt? Sotsiaal-demograafilistes lõigetes.

12

22 3

17 18 21

6 11

5

15 6

14 9

10 11 14

11 10

15

23

32 14

19 19 16

26 31

24

25 18

23 23

20 32 27

30 10

22

26

18 34

31 21 20

23 28

34

26 27

23 32

27 26

27 21

27 26

9

6 13

4 4 10

8 8

16

8 12

9 10

8 9 11

10 14

9

19

14 24

23 30

24 27

11 7

18 21

20 18

23 18

12 12

23 18

11

9 13

6 9 9

11 11

14

8 16

12 9

12 5

10 16 15

9

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Osaleksin sõjalises kaitsetegevuses

2026 Osaleksin mittesõjalises kaitsetegevuses (näiteks abipolitseinikud, vabatahtlik pääste, evakuatsioonikorraldus jms)

Osaleksin sõjalises kaitsetegevuses abistavalt (nt tagalatoetus, logistika jms)

Osaleksin mittesõjalises kaitsetegevuses (nt meditsiin, evakuatsioon jms)

Ei osaleks kaitsetegevuses, kuid jääksin Eestisse

Püüaksin Eestist sõjaohu korral lahkuda

Ei oska öelda

© Emor AS

Eesti julgeolekutagatised

39

4. KAITSETAHE

60%

32%

30%

26%

25%

17%

15%

15%

14%

9%

8%

5%

1%

2%

3%

Kuulumine NATO-sse

Liitlaste relvajõudude üksuste alaline viibimine Eestis

Balti riikide kaitsealane koostöö

Kuulumine Euroopa Liitu

Elanike kaitsetahe

Ajateenistus ja reservvägi

Koostöö ja head suhted Ameerika Ühendriikidega

Koostöö ja head suhted Venemaaga

Eesti kaitseinvesteeringud

Vabatahtlik panustamine riigikaitsesse

Ukraina toetamine

Osalemine rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel

Neutraalne hoiak

Midagi muud

Ei oska öelda

Enam kui pooled Eesti elanikud usuvad, et NATO-sse kuulumine tagab Eestile suurima julgeoleku (60% inimestest). Nende osakaal ei ole aastaga muutunud. Enam usuvad sellesse nooremad kui 40. aastased ja eestlased.

Kolmandik elanikest leiab, et julgeoleku tagab ka liitlaste relvajõudude üksuste alaline viibimine Eestis. Sellega nõustuvad enam eestlased.

Pea sama paljud peavad julgeoleku suurimaks tagajaks Balti riikide kaitsealast koostööd. Seda on alates 2022. aastast hakatud pidama üha olulisemaks (joonis 4.10). Keskmisest enam toetavad seda eestlased ja maa-asulate elanikud.

Ligikaudu veerand elanikest näevad julgeoleku oluliste tagajatena veel ka kuulumist Euroopa Liitu ja elanike kaitsetahet.

Rahvuse lõikes on eestlased valinud mitmeid valikuid enam kui muust rahvusest inimesed. Nad peavad tõenäolisemalt julgeoleku tagamisel oluliseks NATO-sse kuulumist, liitlaste relvajõude Eestis, Balti riikide kaitselast koostööd, elanike kaitsetahet, ajateenistust ja reservväge ning vabatahtlikku panustamist riigikaitsesse. Muust rahvusest elanikud omistavad eestlastest suuremat tähtsust koostööle ja headele suhetele Venemaa.

Viimastel aastatel on vähenenud elanike usk sellesse, et Eesti julgeoleku võiks tagada ainuüksi NATO-sse kuulumine ning kasvanud arusaam, et selleks on vaja teha koostööd Baltikumis ja Euroopa Liidu tasandil ning ka ise vabatahtlikult riigikaitsesse panustada. Vahepeal kasvanud usk sellesse, et oluline on koostöö ja head suhted Ameerika Ühendriikidega, on hetkel taas pisut vähenenud. (joonis 4.10).

Joonis 4.9 Mis tagab Teie arvates Eesti riigile suurima julgeoleku? Valitud kuni kolm olulisemat tegurit (% kõigist vastajatest, n=1372)

© Emor AS

Eesti julgeolekutagatised ajas

40

4. KAITSETAHE

Kuulumine NATO-sse

Liitlaste relvajõudude üksuste alaline viibimine Eestis

Balti riikide kaitsealane koostöö

Kuulumine Euroopa Liitu

Elanike kaitsetahe

Ajateenistus ja reservvägi

Koostöö ja head suhted Ameerika Ühendriikidega

Joonis 4.10 Mis tagab Teie arvates Eesti riigile suurima julgeoleku? Valitud kuni kolm olulisemat tegurit (% kõigist vastajatest, n=1372)

60%

32%

30%

26%

25%

17%

15%

58%

33%

29%

26%

28%

16%

18%

65%

32%

22%

20%

27%

19%

13%

69%

33%

20%

18%

27%

21%

12%

70%

31%

13%

28%

26%

10%

61%

28%

15%

26%

22%

15%

58%

18%

22%

18%

33%

13%

2026

2025

2024

2023

2022

2021

2020

Koostöö ja head suhted Venemaaga

Eesti kaitseinvesteeringud

Vabatahtlik panustamine riigikaitsesse

Ukraina toetamine

Osalemine rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel

Neutraalne hoiak

Ei oska öelda

15%

14%

9%

8%

5%

1%

3%

16%

19%

7%

10%

4%

1%

3%

14%

8%

6%

4%

5%

11%

10%

4%

6%

14%

4%

8%

20%

8%

6%

22%

7%

4%

© Emor AS

Eesti julgeolekutagatised rahvuse lõikes

41

4. KAITSETAHE

Joonis 4.11 Mis tagab Teie arvates Eesti riigile suurima julgeoleku? Valitud kuni kolm olulisemat tegurit (% sihtrühmadest)

69%

39%

32%

25%

27%

21%

15%

7%

15%

10%

8%

6%

68%

39%

33%

26%

34%

20%

16%

6%

23%

7%

10%

4%

74%

36%

25%

18%

31%

23%

14%

5%

10%

7%

5%

Eestlane 2026 Eestlane 2025 Eestlane 2024

Kuulumine NATO-sse

Liitlaste relvajõudude üksuste alaline viibimine Eestis

Balti riikide kaitsealane koostöö

Kuulumine Euroopa Liitu

Elanike kaitsetahe

Ajateenistus ja reservvägi

Koostöö ja head suhted Ameerika Ühendriikidega

Koostöö ja head suhted Venemaaga

Eesti kaitseinvesteeringud

Vabatahtlik panustamine riigikaitsesse

Ukraina toetamine

Osalemine rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel

41%

19%

25%

27%

20%

8%

16%

32%

11%

7%

6%

4%

40%

23%

21%

27%

16%

9%

21%

36%

13%

6%

9%

3%

44%

23%

17%

25%

18%

10%

10%

33%

4%

3%

2%

Muu rahvus 2026 Muu rahvus 2025 Muu rahvus 2024

60%

32%

30%

26%

25%

17%

15%

15%

14%

9%

8%

5%

58%

33%

29%

26%

28%

16%

18%

16%

19%

7%

10%

4%

65%

32%

22%

20%

27%

19%

13%

14%

8%

6%

4%

Kõik vastajad 2026 Kõik vastajad 2025 Kõik vastajad 2024

© Emor AS

Informeeritus võimaliku kallaletungi korral

42

34% elanikest leiab, et on piisavalt informeeritud sellest, mida nad saaksid teha Eesti kaitseks välisvaenlase kallaletungi korral ning 58% peavad end ebapiisavalt informeerituks.

Paremini informeerituna tunnevad end mehed ja eestlased.

Ebapiisavaks peavad enda informeeritust sagedamini naised, muust rahvusest elanikud ja kõrgharidusega inimesed. Kõrghariduseta inimesed sagedamini ei oska oma informeerituse taset hinnata.

4. KAITSETAHE

11

14

10

10

9

9

7

23

24

23

24

22

20

19

38

35

38

38

40

34

34

21

17

19

20

19

26

36

8

11

10

9

10

11

5

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2026

2025

2024

2023

2022

2021

2020

Täiesti piisavalt

Pigem piisavalt

Pigem ebapiisavalt

Täiesti ebapiisavalt

Ei oska öelda

Joonis 4.12 Kuivõrd piisavalt olete informeeritud sellest, mida saaksite teha Eesti kaitseks, juhul kui Eestit ähvardaks välisvaenlase kallaletung? (% kõigist vastajatest, 2026 n=1372)

© Emor AS

47%

43%

35%

26%

26%

24%

15%

15%

11%

1%

6%

43

4. KAITSETAHE

Infovajadus valmisolekuks võimaliku kallaletungi jaoks

Joonis 4.13 Millistel teemadel vajaksite rohkem informatsiooni riigi tegevuse ja isikliku elukorralduse kohta välisvaenlase kallaletungi korral? (% neist, kes ei tunne end täiesti piisavalt informeeritult, n=1218 ehk 89% kogu valimist)

Eesti elanikud vajavad eelkõige informatsiooni evakueerimise ning varjumise ja varjumiskohtade kohta. Vajadus selle info järele on 2023. aastast alates kasvanud. Teiseks vajatakse juhiseid varjumiseks. Kolmandal kohal on esmatasandi olme ja majapidamisega seotud probleemidega lahendamise viisid, mille osas infovajadus on samuti kasvamas. Neljandaks sooviksid elanikud üha enam infot avalike teenuste kättesaadavuse kohta.

Mehi huvitavad enam nende kohustused riigikaitses (18% vs 12% naisi), naisi aga varjumise ja esmatasandi olmega seotud teemad (49% ja 40% vs 36% ja 30% mehi).

Muust rahvusest inimesi huvitavad mitmed teemad vähem, need on ennekõike seotud nende võimaliku panusega riigikaitsesse ning avalike teenuste kättesaadavusega. Ainult varjumisega seotud teemad huvitavad neid veidi enam kui eestlasi (49% vs 41%).

Evakueerimise korraldus lahingutegevuse eest

Juhised varjumiseks ja avalikud varjumiskohad

Esmatasandi olme ja majapidamisega seotud probleemide lahendamise viisid

Avalike teenuste kättesaadavus

Teie võimalused vabatahtlikult riigikaitsesse panustada

Avalikkuse teavitamisviisid

Mobilisatsiooni korraldus

Teie kohustused riigikaitses

Teie riigikaitse alased kohustused põhitöökohas

Muu

Ei oska öelda

© Emor AS 44

4. KAITSETAHE

Evakueerimise korraldus lahingutegevuse eest

Juhised varjumiseks ja avalikud varjumiskohad

Esmatasandi olme ja majapidamisega seotud probleemide lahendamise viisid

Avalike teenuste kättesaadavus

Teie võimalused vabatahtlikult riigikaitsesse panustada

Avalikkuse teavitamisviisid

Mobilisatsiooni korraldus

Teie kohustused riigikaitses

Teie riigikaitse alased kohustused põhitöökohas

Infovajadus valmisolekuks võimaliku kallaletungi jaoks

Joonis 4.14 Millistel teemadel vajaksite rohkem informatsiooni riigi tegevuse ja isikliku elukorralduse kohta välisvaenlase kallaletungi korral? (% neist, kes ei tunne end täiesti piisavalt informeeritult, n=1218 ehk 89% kogu valimist)

47%

43%

35%

26%

26%

45%

42%

33%

24%

31%

40%

42%

25%

16%

20%

36%

43%

26%

16%

49%

30%

18%

43%

31%

22%

27%

36%

23%

2026

2025

2024

2023

2022

2021

2020

24%

15%

15%

11%

27%

15%

15%

11%

25%

13%

13%

8%

23%

14%

13%

8%

25%

16%

16%

11%

27%

16%

17%

10%

42%

17%

15%

11%

© Emor AS

Kaitseväele oma vara kasutusse andmine kallaletungi korral

45

56% elanikest oleksid pigem või kindlasti valmis andma kaitseväe kasutusse oma sõidukit, tehnikat, hooneid, põllumaid ning muud sarnast. Valmidus on iga aastaga vähehaaval langenud ning suurenenud on nende osakaal, kes kindlasti ei oleks selleks valmis.

Valmidus on kõrgem meeste, eestlaste, Põhja- ja Lääne-Eesti ning maa-asulate elanike ning hea majandusliku toimetulekuga inimeste seas.

4. KAITSETAHE

24

25

28

28

31

32

32

30

33

33

14

11

13

13

11

17

16

14

13

12

13

16

14

13

13

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2026

2025

2024

2023

2022

Jah, kindlasti Pigem jah Pigem mitte Kindlasti mitte Ei oska öelda

Joonis 4.15 Kui Eestile tungitaks kallale, siis kas Te oleksite valmis andma kaitseväe kasutusse oma isiklikku või firma autot, muud tehnikat, hooneid, põllumaid vms? (% kõigist vastajatest, 2026 n=1372)

5. Kaitsevõime

© Emor AS

Hinnang Eesti kaitsevõimele

47

5. KAITSEVÕIME

2022. aasta uuringutulemused näitasid Eesti elanike laialdast usku sellesse, et Eestit oleks võimalik liitlaste abi saabumiseni võõrriigi relvastatud kallaletungi korral kaitsta – 60% vastasid, et see oleks kindlasti või pigem võimalik. Nende osakaal on sellest alates langenud ning jäänud eelmisel ja käesoleval aastal pidama 50% juurde.

Eestlaste usk sellesse on suurem (57%) kui muust rahvusest, ennekõike vene rahvusest, inimestel (vastavalt 31% ja 36%).

Muust rahvusest elanike seas pole eelmise aastaga võrreldes arvamus muutunud, aga neil on eestlastega võrreldes alati selles osas madalam kindlustunne olnud. Eestlaste kindlustunne on küll kõrgem, kuid see on alates 2023. aastast vähehaaval langenud.

Need, kes usuvad, et Eestit on võimalik liitlaste täiendava abi saabumiseni kaitsta, on ka ise enam valmis kaitsetegevuses osalema: kokku 73% sealhulgas 22% oleksid valmis osalema sõjalises kaitsetegevuses.

12 15 18 18 22

12 14

15 17

22 22

29 15 17

6 10 9 10 8 6 8

37 34

34 38

38 37

40

41 40

40 43

44 43 41

29 22 23

27 26

24 38

28 28 23

24 21

29 15

26 27 21

22 16

26 13

30 29 29

28 31

34 18

10 11 12

9 7

13 24

8 7 7

5 4

8 22

14 20 21 19

16 25 37

13 12 12 11 12 10 8

9 9

10 8 8 8 7

20 19 18 17

20 12

8

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2026 2025 2024 2023 2022 2021 2020

2026 2025 2024 2023 2022 2021 2020

2026 2025 2024 2023 2022 2021 2020

Jah, kindlasti Pigem jah Pigem mitte Kindlasti mitte Ei oska öelda

KOKKU

EESTLANE

MUU RAHVUS

Joonis 5.1 Kas Teie hinnangul oleks võõrriigi relvastatud kallaletungi korral võimalik Eestit kuni liitlaste täiendava abi saabumiseni kaitsta? (% kõigist vastajatest, 2026 n=1372)

© Emor AS

Hinnang Eesti riigikaitse arendamisele

48

56% Eesti elanikest arvab, et viimastel aastatel on Eesti riik riigikaitset arendanud pigem või väga hästi, 24% arvab, et pigem halvasti. Üsna suure osa elanikest – viiendik – ei oska antud küsimusele vastata. Võrreldes eelmise aastaga ei ole hinnangud muutunud.

Riigikaitse arendamist hindasid sagedamini heaks eestlased ning alla 30-aastased Eesti elanikud. Kriitilised olid sagedamini vene rahvusest inimesed (31%), kes sagedamini ka ei osanud hinnangut anda (36%).

5. KAITSEVÕIME

9

8

15

16

10

9

7

46

46

52

53

51

53

62

17

17

13

12

13

7

9

7

8

4

3

5

2

2

20

20

15

17

22

29

20

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2026

2025

2024

2023

2022

2021

2020

Väga hästi Pigem hästi Pigem halvasti Väga halvasti Ei oska öelda

Joonis 5.2 Kuivõrd hästi on Teie hinnangul viimastel aastatel Eesti riik riigikaitset arendanud? (% kõigist vastajatest, 2026 n=1372)

© Emor AS

Hinnang Eesti riigikaitse arendamisele

49

5. KAITSEVÕIME

Joonis 5.3 Kuivõrd hästi on Teie hinnangul viimastel aastatel Eesti riik riigikaitset arendanud? VÄGA HÄSTI + PIGEM HÄSTI (% kõigist vastajatest, 2026 n=1372)

77

62 65

49

39 38

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

2024 2025 2026

Eestlane Muu rahvus

© Emor AS

Seisukohad kaitsekulutuste mahu osas

50

5. KAITSEVÕIME

11

19

13

12

21

8

3

5

3

3

5

8

7

4

4

6

4

3

8

7

9

6

5

24

31

27

31

30

23

16

19

16

15

20

25

25

18

17

15

22

15

26

30

35

26

25

35

23

32

33

25

37

46

48

48

52

43

38

47

48

45

48

51

52

45

39

37

45

45

7

6

10

7

6

12

13

6

10

11

11

10

10

12

16

12

9

11

6

7

8

8

9

10

11

10

8

7

10

5

14

9

8

9

8

5

7

10

7

5

9

4

4

3

5

5

14

10

9

9

11

10

17

8

14

11

12

11

6

10

8

13

9

10

11

13

8

10

11

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2026

2025

2024

2023

2022

2021

2020

2019

2018

2017

2016

2015

2014

2013

2012

2011

2010

2009

2008

2007

2006

2005

2004

Tunduvalt tõsta

Mõningal määral tõsta

Säilitada praegusel tasemel

Mõningal määral vähendada

Tunduvalt vähendada

Ei oska öelda

Joonis 5.4 Kas Eesti kaitsekulutusi tuleks Teie hinnangul…? (% kõigist vastajatest, 2026: n=1372)

Veidi enam kui kolmandik elanikest on arvamusel, et kaitsekulutuste mahtu tuleks tunduvalt või mõningal määral tõsta, sama paljud leiavad, et seda tuleks säilitada praegusel tasemel ning kaks korda vähem elanikke (17%) pooldavad kulutuste vähendamist.

Kaitsekulutuste tõstmise poolt on enam 15–19-aastased elanikud, eestlased ning need, kes elavad oma sissetulekust mugavalt ära. Praegusel tasemel säilitamist toetavad erineva sotsiaaldemograafilise taustaga elanikud. Vähendamist sooviksid 40–59- aastased, vene rahvusest, Ida-Virumaa ja Tallinna elanikud ning need, kellel on oma sissetulekuga raske või väga raske hakkama saada.

Võrreldes aasta taguse ajaga on toetus kaitsekulutuste tõstmisele vähenenud (16 protsendipunkti) ning kasvanud on toetus nende säilitamisele praegusel tasemel (12 protsendipunkti). Vähendamist toetavate elanike osakaal ei ole muutunud.

© Emor AS

Seisukohad kaitsekulutuste mahu osas rahvuse lõikes

51

5. KAITSEVÕIME

41

47

42

24

30

27 29 29

40

43

32

23 26

32

24

40

66

56

51

64

43

9 6

4

12

9

11 15

11

9 7 8 7 8

5

10 8

3 6

9 6

10

23

15 15

4

17

7 4

7

11 12 10

7 6 7 9

11

18 17 14

21 18

23 19 20

36

23

35

52

39

31

44 46

44

38 35 35

53

36 36

45

38

32

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

20 0

6

20 0

7

20 0

8

20 0

9

20 1

0

20 1

1

20 1

2

20 1

3

20 1

4

20 1

5

20 1

6

20 1

7

20 1

8

20 1

9

20 2

0

20 2

1

20 2

2

20 2

3

20 2

4

20 2

5

20 2

6

Kulutuste tõstmist pooldavad eestlased Kulutuste kärpimist pooldavad eestlased Kulutuste tõstmist pooldavad muust rahvusest elanikud Kulutuste kärpimist pooldavad muust rahvusest elanikud

Eestlaste ja muust rahvusest Eesti elanike hoiakud seoses kaitsekulutustega on endiselt väga erinevad.

Eestlased on jätkuvalt suuremas osas kulutuste tõstmise poolt (43%) ning vaid 10% on kärpimise poolt. Siiski on toetus kulutuste tõstmisele oluliselt vähenenud. Muust rahvusest elanike seas on vaid viiendik kulutuste tõstmist poolt ning 32% pooldavad kärpimist. Nende suhtumine kulutuste tõstmisesse pole muutunud, küll aga on teist aastat järjest vähenenud nende osakaal, kes toetavad kärpimist.

Kodakondsuse lõikes on näha, et Vene ja määratlemata kodakondsusega inimesed toetavad ennekõike kulutuste säilitamist praegusel tasemel, kuid nende seas on enam ka neid, kes toetavad kultuste vähendamist või kellel puudub antud küsimuses seisukoht.

Joonis 5.5 Kas Eesti kaitsekulutusi tuleks Teie hinnangul…? (% sihtrühmadest)

© Emor AS

Suhtumine kaitseväega seotud tegevustesse

52

5. KAITSEVÕIME

Reservväelaste kutsumine õppekogunemistele

Balti kaitsevööndi rajamine vastu Venemaa ja Valgevene piiri

Liitlaste lennuharjutused/ ülelennud Eesti õhuruumis

Kaitseväe vormi kandmine avalikes kohtades / avalikel üritustel

Kaitseväe tehnika liikumine (näiteks õppuste ajal kohalikel teedel)

Kaitsetööstuspargi rajamine lahingumoona, lõhkematerjali jm tootmiseks

Kaitseväe õppused Teie piirkonnas

Harjutusalade laiendamine

36

42

38

37

30

34

26

22

44

31

41

36

45

37

46

43

6

8

8

10

10

11

9

16

4

7

6

5

7

8

8

7

9

12

7

12

7

10

11

13

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Väga hästi Pigem hästi Pigem halvasti Väga halvasti Ei oska öelda

Joonis 5.6 Kuidas Te suhtute järgmistesse kaitseväe ja kaitsevaldkonnaga seotud tegevustesse? (% kõigist vastajatest, n=1372)

Suhtumine erinevatesse kaitseväe ja kaitsevaldkonnaga seotud tegevustesse on valdavalt positiivne, igasse tegevusse suhtub hästi enam kui 60% Eesti elanikest. Suuri muutusi enamike teemade puhul pole toimunud, ainult harjutusalade laiendamisele on toetus veelgi kasvanud (56%62%64%).

Sotsiaaldemograafiliselt on suurimad erinevused taaskord rahvuste vahel, kuid muust rahvusest inimeste suhtumine mitmetesse tegevustesse on muutunud veelgi soosivamaks (eelkõige seoses kaitseväe õppustega elanike piirkonnas, kaitsetööstuspargi rajamisega ning harjutusalade laiendamisega). Kõige vähem toetavad muust rahvusest elanikud endiselt Balti kaitsevööndi rajamist vastu Venemaa ja Valgevene piiri (joonis 5.6).

3,2

3,2

3,2

3,2

3,1

3,1

3,0

2,9

keskmine

© Emor AS 53

Reservväelaste kutsumine õppekogunemistele

Liitlaste lennuharjutused/ ülelennud Eesti õhuruumis

Kaitseväe tehnika liikumine (näiteks õppuste ajal kohalikel teedel)

Kaitseväe vormi kandmine avalikes kohtades / avalikel üritustel

Kaitseväe õppused Teie piirkonnas

Balti kaitsevööndi rajamine vastu Venemaa ja Valgevene piiri

Kaitsetööstuspargi rajamine lahingumoona, lõhkematerjali jm tootmiseks

Harjutusalade laiendamine

81%

79%

76%

73%

72%

72%

70%

64%

81%

78%

74%

73%

69%

71%

69%

62%

Kõik vastajad 2026 Kõik vastajad 2025

Suhtumine kaitseväega seotud tegevustesse ajas ja rahvuse lõikes

5. KAITSEVÕIME

Joonis 5.7 Kuidas Te suhtute järgmistesse kaitseväe ja kaitsevaldkonnaga seotud tegevustesse? VÄGA + PIGEM HÄSTI (% sihtrühmadest)

87%

89%

87%

82%

81%

86%

81%

67%

90%

89%

87%

84%

80%

86%

82%

67%

Eestlane 2026 Eestlane 2025

68%

61%

53%

55%

54%

45%

50%

58%

64%

57%

50%

51%

47%

42%

44%

52%

Muu rahvus 2026 Muu rahvus 2025

© Emor AS

22 22

26 20

24 27

20 15

22 24

21 23

17 10

43 40

43 44

44 36

42 49

41 37

42 42

45 39

16 17

16 13

18 15

14 21

14 19

19 19

10 14

7 9

5 11

5 6

11 7

8 8

7 8

8 22

13 11

10 12

9 16

13 8

15 12

11 8

19 14

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2026 2025

2026 2025

2026 2025

2026 2025

2026 2025

2026 2025

2026 2025

Väga hästi Pigem hästi Pigem halvasti Väga halvasti Ei oska öelda

54

Suhtumine harjutusalade laiendamisesse piirkondade lõikes

5. KAITSEVÕIME

Joonis 5.8 Kuidas Te suhtute järgmistesse kaitseväe ja kaitsevaldkonnaga seotud tegevustesse? HARJUTUSALADE LAIENDAMINE (% sihtrühmadest)

KOKKU

Lääne-Eesti

Põhja-Eesti

Kesk-Eesti

Tallinn

Lõuna-Eesti

Kirde-Eesti

Harjutusalade laiendamisse suhtub hästi 64% Eesti elanikest. Toetus on viimastel aastatel vähehaaval kasvanud (56%62%64%) (joonis 5.9).

Piirkondade lõikes on näha, et Lääne-Eesti elanike seas on positiivse hoiakuga elanike osakaal taas veidi kasvanud ning piirkonna elanikud pooldavad seda tugevalt. Tõus on toimunud ka Põhja- ja Kirde-Eesti elanike hulgas. Sellele on aidanud kaasa toetuse tõus harjutusalade laiendamisele muust rahvusest Eesti elanike seas.

© Emor AS 55

Suhtumine harjutusalade laiendamisesse ajas

5. KAITSEVÕIME

Joonis 5.9 Kuidas Te suhtute järgmistesse kaitseväe ja kaitsevaldkonnaga seotud tegevustesse? HARJUTUSALADE LAIENDAMINE (% kõigist vastajatest, n=1372)

55 56 62 64

34 32 26

23

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

2023 2024 2025 2026

Väga hästi+Pigem hästi Pigem halvasti+Väga halvasti

6. Hinnangud aja- ja reservteenistusele

© Emor AS

Hoiakud noormeeste ajateenistuse läbimise osas

57

6. HINNANGUD AJA- JA RESERVTEENISTUSELE

58

60

56

57

53

53

61

29

29

31

30

29

31

29

6

5

5

5

8

8

5

3

3

4

4

4

5

2

3

3

4

4

5

3

3

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2026

2025

2024

2023

2022

2021

2020

Kindlasti vajalikuks

Pigem vajalikuks

Pigem ebavajalikuks

Täiesti ebavajalikuks

Ei oska öelda

Joonis 6.1 Kui vajalikuks Te peate noormeeste jaoks ajateenistuse* läbimist? (% kõigist vastajatest, 2026 n=1372)

*Lisatud definitsioon: Ajateenistuse eesmärk on õpetada välja Eesti kaitseks vajalikud reservüksused ja luua eeldused elukutseliste kaitseväelaste teenistusse võtmiseks. Ajateenistuse jooksul omandatakse põhiteadmised riigikaitsest ja õpitakse tegelema ühtse meeskonnana.

Ajaline trend näitab, et alates 2020. aastast on ülekaalukas osa Eesti elanikest pidanud ajateenistuste läbimist noormeeste jaoks vajalikuks. Tänavu peab 87% vastajatest seda vajalikuks, sealhulgas 58% kindlasti vajalikuks. Toetus pole aastaga oluliselt muutunud.

Toetus on üle keskmise naiste, üle 50-aastaste elanike, ja eestlaste seas ning Lääne- ja Lõuna-Eestis. Üldjoontes, mida vanema inimesega on tegu, seda tõenäolisemalt ta peab ajateenistuse läbimist noormeestele vajalikuks.

Ebavajalikuks peavad seda sagedamini mehed (12%), 20–39-aastased, muust rahvusest ja Tallinna elanikud.

© Emor AS

Hoiakud noormeeste ajateenistuse läbimise osas

58

6. HINNANGUD AJA- JA RESERVTEENISTUSELE

Joonis 6.2 Kui vajalikuks Te peate noormeeste jaoks ajateenistuse läbimist? (% sihtrühmast)

20252026 n=1372KOKKU

Sugu n=655Mees

n=717Naine Vanusegrupp

n=10515-19 n=24320-29

n=27130-39 n=24940-49

n=22050-59 n=28460-74

Rahvus n=995Eestlane n=377Muu rahvus

Haridustase n=830I ja II haridustase n=542III haridustase

Piirkond n=457Tallinn

n=175Põhja-Eesti

n=158Lääne-Eesti

n=132Kesk-Eesti n=117Kirde-Eesti

n=333Lõuna-Eesti

58

58 58

41 46 49

56 67

74

69 37

57 61

46 65

70 71

46 67

29

27 30

35 30

31 31

28 22

23 40

30 27

33 25

23 21

40 24

6

8 5

10 15 10

6 2 2

5 10

7 5

9 4

5 4

8 5

3

4 3

4 4 4

5 2 2

2 6

3 4

6 3

1 2 2

2

3

3 3

11 5 6 3 2 0

2 7

3 3

6 3 1 3 4 1

0% 20% 40% 60% 80% 100%

60

58 62

52 53

47 56

70 75

71 40

59 62

50 72

66 73

43 69

29

30 29

40 31 40

31 23

20

24 41

31 28

35 23

27 22

36 27

5

5 4

4 6

7 6

3 1

3 8

5 4

7 2

4 1

7 2

3

3 2

2 6

4 3

1 1

1 5

2 3

4 1 1 1

8 1

3

3 3

3 4 1

4 2 3

2 6

3 3

4 1 2 2

7 2

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Kindlasti vajalikuks

Pigem vajalikuks

Pigem ebavajalikuks

Täiesti ebavajalikuks

Ei oska öelda

© Emor AS

Hoiakud noormeeste ajateenistuse läbimise osas ajas

59

6. HINNANGUD AJA- JA RESERVTEENISTUSELE

Joonis 6.3 Kui vajalikuks Te peate noormeeste jaoks ajateenistuse* läbimist? KINDLASTI VAJALIKUKS + PIGEM VAJALIKUKS (% sihtrühmadest)

*Lisatud definitsioon: Ajateenistuse eesmärk on õpetada välja Eesti kaitseks vajalikud reservüksused ja luua eeldused elukutseliste kaitseväelaste teenistusse võtmiseks. Ajateenistuse jooksul omandatakse põhiteadmised riigikaitsest ja õpitakse tegelema ühtse meeskonnana.

92 95

92

77 81

77

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

2024 2025 2026

Eestlane Muu rahvus

© Emor AS

Suhtumine ajateenistusest kõrvale hoidjatesse

60

6. HINNANGUD AJA- JA RESERVTEENISTUSELE

Veidi üle poole elanikest suhtuvad ajateenistusest kõrvalehoidmisesse negatiivselt – juba kolmandat aastat järjest on sellisel arvamusel 54–55% elanikest. Mõistvalt on sellesse kolmel viimasel aastal suhtunud 36–37%. Marginaalne osa kiidab seda heaks.

Mõistvalt suhtuvad ajateenistusest kõrvale hoidmisesse eelkõige alla 40-aastased, muust rahvusest Eesti elanikud ja need, kel on rahaliselt keeruline toime tulla. Kõrvalehoidmisesse suhtuvad mõistvalt sagedamini need inimesed, kes ise kallaletungi korral kaitsetegevuses pigem ei osaleks.

21

20

20

19

23

26

21

32

35

35

36

37

34

43

37

36

36

35

31

32

29

2

2

2

3

2

2

1

6

7

7

7

7

7

6

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2026

2025

2024

2023

2022

2021

2020

Mõistan kõrvalehoidmise hukka

Suhtun sellesse pigem negatiivselt Suhtun sellesse mõistvalt Kiidan kõrvalehoidmise heaks Ei oska öelda

Joonis 6.4 Kuidas Te suhtute noormeestesse, kes hoiavad ajateenistusest kõrvale? (% kõigist vastajatest, 2026 n=1372)

© Emor AS

Suhtumine elukutselistesse kaitseväelastesse

61

6. HINNANGUD AJA- JA RESERVTEENISTUSELE

Suhtumine elukutselistesse kaitseväelastesse on olnud püsivalt väga positiivne: 91% suhtub neisse hästi, sealhulgas 55% väga hästi. Need näitajad pole aastaga muutunud.

55

56

46

50

45

46

36

35

45

39

43

43

2

2

2

3

3

3

1

1

1

1

7

5

7

7

9

7

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2026

2025

2024

2023

2022

2021

Väga hästi

Pigem hästi

Pigem halvasti

Väga halvasti

Ei oska öelda

Joonis 6.5 Kuidas Te suhtute elukutselistesse kaitseväelastesse? (% kõigist vastajatest, 2026 n=1372)

© Emor AS

Arvamus naiste osalemise kohta ajateenistuses

62

6. HINNANGUD AJA- JA RESERVTEENISTUSELE

6

7

7

6

8

2

9

3

9

15

6

5

4

3

44

43

41

44

50

31

49

39

49

47

48

43

38

41

36

38

40

35

34

42

30

43

27

26

33

38

43

42

12

10

10

12

6

24

11

13

12

10

12

12

12

13

2

2

3

3

2

2

2

2

3

3

2

2

2

1

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2026

2025

2024

2023

Eestlane

Muu rahvus

Mees

Naine

15 kuni 19

20 kuni 29

30 kuni 39

40 kuni 49

50 kuni 59

60 kuni 74

Ajateenistus peaks olema naistele kohustuslik nagu meestelegi

Naistel peaks olema võimalus läbida ajateenistust soovi korral vabatahtlikult samadel alustel meestega

Naistel peaks olema võimalus läbida ajateenistust soovi korral vabatahtlikult eraldi programmi järgi

Naised ei peaks ajateenistust läbima

Ei oska öelda

Joonis 6.6 Milline peaks Teie hinnangul olema naiste suhe ajateenistusega? (% sihtrühmast)

Väike osa elanikkonnast (6%) arvab, et ajateenistus peaks olema naistele kohustuslik nagu meestelegi.

Valdav osa elanikest (80%), arvab, et naistel peaks olema võimalus läbida ajateenistust soovi korral vabatahtlikult, sealjuures 44% arvab, et see võiks olla samadel alustel meestega ning 36% leiab, et see peaks olema eraldi programmi järgi.

Naised ise toetavad endiselt kõige enam ajateenistuse vabatahtlikku läbimist eraldi programmi järgi, samas kui meeste seisukoht on ennekõike, et see peaks toimuma meestega samadel alustel. Mehed toetavad enam ka naiste kohustuslikku ajateenistust.

Üle 50-aastased pooldavad pigem vabatahtlikku ajateenistuse läbimist eraldi programmi alusel samas kui alla 30-aastased toetavad seda vähem.

Eestlased on enam selle poolt, et ajateenistus oleks kohustuslik või vabatahtlik, kuid samadel alustel meestega. Muust rahvusest elanikud leiavad sagedamini kui eestlased, et ajateenistus peaks olema naistele eraldi programmi järgi vabatahtlik või nad ei peaks seda läbima.

Rahvus

Sugu

Vanus

© Emor AS

Suhtumine reservväelastesse

63

6. HINNANGUD AJA- JA RESERVTEENISTUSELE

Suhtumine reservväelastesse on sarnaselt suhtumisele elukutselistesse kaitseväelastesse väga positiivne: 87% suhtuvad neisse hästi.

Erinevus ilmneb rahvuse lõikes: kuigi valdav osa muust rahvusest elanikest suhtuvad reservväelastesse positiivselt, on sellise suhtumise elanike osakaal väiksem kui eestlaste seas (76% vs 93%). Muust rahvusest elanikud sagedamini ei oska sel teemal hinnangut anda (19% vs 5% eestlastest).

Neil on keerulisem hinnangut anda osalt ka seetõttu, et neil on reservväelastega olnud vähem kokkupuuteid: neid ei ole olnud 36%-l muust rahvusest elanikest samas kui eestlaste seas on neid 14% (joonis 6.7).

49

49

42

43

39

37

44

43

1

3

3

3

1

2

1

1

10

10

10

11

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2026

2025

2024

2023

Väga hästi

Pigem hästi

Pigem halvasti

Väga halvasti

Ei oska öelda

Joonis 6.7 Kuidas Te suhtute reservväelastesse*? (% kõigist vastajatest, 2026 n=1372)

*Lisatud definitsioon: Reservteenistus on kaitseväekohustuste täitmine õppe- ja lisaõppekogunemisel. Reservväelased on nimetatud sõjaaja ametikohtadele või on üldreservis. Reservis olevad isikud on kõik 18–60-aastased mehed või kaitseväekohustuse võtnud mehed ja naised. Reservväelane ollakse vaid reservteenistuses, näiteks õppekogunemisel osaledes.

© Emor AS 64

42%

18%

23%

17%

14%

14%

42%

18%

25%

15%

15%

12%

Eestlane 2026 Eestlane 2025

Kokkupuuted reservväelastega rahvuse lõikes

6. HINNANGUD AJA- JA RESERVTEENISTUSELE

Joonis 6.8 Millised on Teie enda kokkupuuted reservteenistuse ja reservväelastega? (% sihtrühmast)

Sõber, tuttav on reservväelane

Isiklikult ei tunne, aga olen mujalt kuulnud/näinud

Lähedane, elukaaslane on reservväelane

Töökaaslane on reservväelane

Olen ise reservväelane

Ei oma kokkupuuteid/Ei oska öelda

35%

21%

17%

15%

10%

21%

38%

20%

22%

14%

12%

18%

Kõik vastajad 2026 Kõik vastajad 2025

23%

27%

7%

11%

4%

36%

28%

23%

15%

10%

7%

29%

Muu rahvus 2026 Muu rahvus 2025

© Emor AS

41

41

50

22

44

45

54

24

34

37

34

35

34

35

33

37

6

6

5

8

5

5

3

8

6

5

3

12

3

3

1

7

13

11

8

23

14

11

8

24

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU 2026

KOKKU 2025

Eestlane

Muu rahvus

KOKKU 2026

KOKKU 2025

Eestlane

Muu rahvus

Toetan täielikult Pigem toetan Pigem ei toeta Üldse ei toeta Ei oska öelda

Lähedane, elukaaslane

Töökaaslane

Suhtumine õppekogunemistesse

65

6. HINNANGUD AJA- JA RESERVTEENISTUSELE

Joonis 6.9 Kuivõrd Te toetate osalemist õppekogunemisel*, kui osaleb…? (% sihtrühmast, 2026 n=1372)

Õppekogunemistel osalemist toetatakse ühtemoodi nii lähedase/elukaaslase puhul (75%) kui ka töökaaslase puhul (78%). Toetus pole aastaga oluliselt muutunud.

Sarnaselt varasemaga on eestlased kogunemistel osalemise suhtes toetavamad kui muust rahvusest inimesed.

*Lisatud definitsioon: Õppekogunemisi korraldatakse, et tuletada reservis olevatele isikutele meelde ajateenistuses õpitut ning tutvustada neile uut varustust ja relvastust. Õppekogunemistel harjutavad kaitseväe sõjaaja üksused koostööd ja tegevusi. Õppekogunemisele kutsub kaitsevägi ning kutse edastatakse 120 päeva ette. Kui tegemist on lisaõppekogunemisega, siis pikka etteteatamise aega ei ole ning kutsele tuleb reageerida kohe. Reservväelase osalemine õppekogunemisel on kutse saamisel kohustuslik, kuid osaleda võib ka vabatahtlikult.

2026

2026

© Emor AS

Suhtumine veteranidesse

66

6. HINNANGUD AJA- JA RESERVTEENISTUSELE

Joonis 6.10 Kuidas Te suhtute veteranidesse*? (% kõigist vastajatest, n=1372)

*Lisatud definitsioon: Veteraniks loetakse neid inimesi, kes on osalenud rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil; on täitnud sõjaseisukorra või mobilisatsiooni ajal tegevteenistuses sõjaaja ülesandeid; on teenistusülesannete täitmise tõttu või Kaitseliidu tegevliikmena sõjaväelise väljaõppes osalemise tõttu saanud tervisekahjustusest põhjustatud püsiva töövõimetuse; on kaitseväelasena teenistusülesannete täitmise tõttu või Kaitseliidu tegevliikmena sõjaväelises väljaõppes osalemise tõttu hukkunud.

Veteranidesse suhtub hästi valdav osa elanikest (89%). Suhtumist veteranidesse mõõdeti sel aastal esimest korda.

Negatiivset suhtumist on marginaalselt, seda väljendasid enam mehed (4%) ja muust rahvusest inimesed (4%). Muust rahvusest elanikud sagedamini ei omanud nende suhtes seisukohta (14% vs 5% eestlastest).

58% 32%

1% 1%

8%

2026

Väga hästi

Pigem hästi

Pigem halvasti

Väga halvasti

Ei oska öelda

7. Riigikaitselised organisatsioonid ja tegevused

© Emor AS

Suhtumine vabatahtlikesse kaitseliitlastesse

68

7. RIIGIKAITSELISED ORGANISATSIOONID JA TEGEVUSED

Vabatahtlikesse kaitseliitlastesse suhtub väga või pigem hästi 86% elanikest. Negatiivset suhtumist väljendas 5% ning 8% ei osanud hinnangut anda.

Positiivselt suhtuvad vabatahtlikesse kaitseliitlastesse keskmisest enam 15–19- aastased ja eesti rahvusest elanikud, samuti Põhja-, Lääne- ja Lõuna-Eesti elanikud.

Negatiivset suhtumist on enam muust rahvusest elanike hulgas (11% vs 2% eestlastest). Nad sagedamini ka ei osanud oma suhtumist hinnata (19% vs 3% eestlastest).

55

55

51

50

49

43

31

30

33

34

32

37

3

3

4

4

5

6

2

2

2

2

2

2

8

10

10

10

12

12

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2026

2025

2024

2023

2022

2021

Väga hästi

Pigem hästi

Pigem halvasti

Väga halvasti

Ei oska öelda

Joonis 7.1 Kuidas Te suhtute vabatahtlikesse kaitseliitlastesse? KAITSELIIT on vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon. Koos Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega on Kaitseliidu peres tegevad rohkem kui 30 000 vabatahtlikku. (% kõigist vastajatest, 2026 n=1372)

© Emor AS

Nägemus Kaitseliidu ülesannetest

69

7. RIIGIKAITSELISED ORGANISATSIOONID JA TEGEVUSED

Valmistumine elanikkonna organiseeritud kaitseks ohuolukordade puhul (tsiviilkaitse)

Osalemine päästetegevuses õnnetuste ja katastroofide korral

Pidev valmisolek riigi sõjaliseks kaitseks

Kaitsetahte tõstmine elanikkonna hulgas

Osalemine siseriiklike julgeolekukriiside lahendamisel

Sõjalise väljaõppe läbiviimine kaitseliitlastele

Noorte huvitegevuse korraldamine (kodutütred/noored kotkad)

Kaitseväele ja Kaitseliidule ühiskonnas laia toetuspinna loomine

Sõjalistel missioonidel osalemine väljaspool Eestit

Muu ülesanne

Ei oska öelda

19%

16%

15%

11%

11%

8%

5%

5%

8%

20%

17%

16%

10%

11%

11%

8%

5%

20%

13%

15%

12%

12%

9%

9%

6%

A. Esimene ülesanne B. Teine ülesanne C. Kolmas ülesanne

Joonis 7.2 Millised peaksid Teie hinnangul olema Kaitseliidu peamised ülesanded? (% kõigist vastajatest, 2026 n=1372)

Eelkõige peetakse Kaitseliidu ülesandeks valmistumist elanikkonna organiseeritud kaitseks ohuolukordade puhul – see on enim mainitud kolme peamise ülesande hulgas (56%) ning ka enim väljatoodud esimese ülesandena. Seejärel toodi välja osalemist päästetegevuses õnnetuste/katastroofide korral (kokku 44%) ja pidevat valmisolekut riigi sõjaliseks kaitseks (kokku 43%). Elanike nägemus Kaitseliidu peamistest ülesannetest on viimase seitsme aasta jooksul püsinud väga stabiilsena (joonis 7.3).

© Emor AS 70

7. RIIGIKAITSELISED ORGANISATSIOONID JA TEGEVUSED

Valmistumine elanikkonna organiseeritud kaitseks

ohuolukordade puhul (tsiviilkaitse)

Osalemine päästetegevuses õnnetuste ja katastroofide korral

Pidev valmisolek riigi sõjaliseks kaitseks

Kaitsetahte tõstmine elanikkonna hulgas

Osalemine siseriiklike julgeolekukriiside lahendamisel

Sõjalise väljaõppe läbiviimine kaitseliitlastele

Noorte huvitegevuse korraldamine (kodutütred/noored kotkad)

Kaitseväele ja Kaitseliidule ühiskonnas laia toetuspinna

loomine

Sõjalistel missioonidel osalemine väljaspool Eestit

Nägemus Kaitseliidu ülesannetest ajas

Joonis 7.3 Millised peaksid Teie hinnangul olema Kaitseliidu peamised ülesanded? Kokku mainitud (% kõigist vastajatest, 2026 n=1372)

56%

44%

43%

32%

32%

58%

45%

43%

31%

35%

52%

45%

42%

34%

29%

50%

46%

40%

32%

29%

51%

45%

41%

33%

28%

49%

55%

36%

29%

31%

25%

43%

47%

31%

23%

2026

2025

2024

2023

2022

2021

2020

26%

21%

15%

5%

30%

20%

14%

4%

29%

22%

14%

3%

26%

20%

14%

6%

30%

23%

14%

5%

26%

26%

15%

6%

38%

20%

14%

11%

© Emor AS

Naiskodukaitse tegevus riigikaitses

71

7. RIIGIKAITSELISED ORGANISATSIOONID JA TEGEVUSED

Naiskodukaitse tegevust riigikaitse tagamisel peab oluliseks 78% elanikkonnast. Nende osakaal pole aastaga muutunud.

Eestlastele on see olulisem (90% pidasid oluliseks) kui muust rahvusest elanikele (53%).

Naiskodukaitse tegevust hindavad naised veidi vajalikumaks kui mehed (80% vs 75%).

Regioonide lõikes on neid, kes seda vajalikuks hindasid, vähem Tallinnas (70%) ja Kirde-Eestis (56%) samas kui teistes regioonides on neid 86-92%.

43

43

57

16

40

46

35

47

48

40

42

44

34

36

33

38

35

34

38

35

32

33

36

34

6

7

3

12

7

6

12

8

6

6

4

5

4

4

1

8

4

3

1

2

4

3

5

4

12

11

6

26

14

11

14

8

11

17

13

12

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2026

2025

Eestlane

Muu rahvus

Mees

Naine

15 kuni 19

20 kuni 29

30 kuni 39

40 kuni 49

50 kuni 59

60 kuni 74

Kindlasti vajalikuks Pigem vajalikuks Pigem ebavajalikuks Täiesti ebavajalikuks Ei oska öelda

Joonis 7.4 Kuivõrd vajalikuks Te peate Naiskodukaitse tegevust riigikaitse tagamisel? (% sihtrühmast; 2026 n=1372)

*Lisatud definitsioon: NAISKODUKAITSE on üle-eestiline vabatahtlik naisi koondav organisatsioon, mis annab oma panuse riigikaitsesse ja ühiskonna arengusse Kaitseliidu ülesannete täitmises osalemise ja kodanike harimise kaudu. Naiskodukaitsjad saavad osaleda sõjalises riigikaitses, kuuludes Kaitseliidu poolt ettevalmistatavatesse üksustesse ning olulise suunana arendab Naiskodukaitse elanikkonnakaitse valdkonda. Naiskodukaitsesse kuulub 4000 naist üle terve Eesti.

Rahvus

Sugu

Vanus

© Emor AS

Kokkupuuted Eesti riigi kaitsestruktuuridega

72

7. RIIGIKAITSELISED ORGANISATSIOONID JA TEGEVUSED

Joonis 7.5 Millised on Teie enda või Teie lähedaste kokkupuuted Eesti riigi kaitsestruktuuridega? (% kõigist vastajatest, n=1372)

Eesti riigi kaitsestruktuuridest on elanikel enim isiklikku kokkupuudet olnud riigikaitseõpetusega (16%). 15–19-aastastest elanikest on riigikaitseõpetust saanud koolis 62%, 20–29- aastastest 35%, üle 40-aastastest inimestest aga vaid 5–6% mis näitab, et kooliprogrammi pakutavad võimalused on ajas muutunud.

Ajateenistuses Eesti Kaitseväes on osalenud 12% kõigist elanikest, sh 23% meestest. Enam on neid elanikke, kes on sellega kokku puutunud sõprade või pereliikmete kaudu (56%).

Õppekogunemistel/kordusõppustel on osalenud 7% elanikest. Neid on enam meeste, 29–39-aastaste seas ning Lääne- ja Lõuna-Eesti elanike seas.

Noorte Kotkaste ja Kodutütarde tegevuses on ise osalenud 6% inimestest. Populaarseim on see Lääne-Eestis ja Kesk-Eestis (mõlemal pool 10%). Lisaks on see veidi enam levinud maapiirkondades. Tervikuna on elanikel nende organisatsioonidega kõige vähem kokkupuudet (72% ei oma kokkupuuteid). Need, kes on selles ise osalenud, on ka tõenäolisemalt valmis Eesti kaitsetegevuses osalema.

Kokkupuude Eesti riigi kaitsestruktuuridega ei ole võrreldes kahe eelneva aastaga muutunud.

Ei oma kokkupuuteid/ Ei oska öelda

Teie sõbrad või pereliikmed on osalenud

Olete ise osalenud

Riigikaitseõpetus koolides

Ajateenistus Eesti Kaitseväes

Õppekogunemised/Kordusõppused/ Vabatahtlikud reservohvitseride kursused Eesti Kaitseväe

Noorte Kotkaste/Kodutütarde tegevus

Kaitseliidu/Naiskodukaitse tegevus

Tegevteenistuses osalemine Eesti Kaitseväes

16%

12%

7%

6%

5%

4%

15%

12%

9%

4%

6%

4%

16%

12%

7%

5%

6%

3%

27%

56%

49%

24%

34%

37%

24%

54%

48%

25%

33%

39%

30%

61%

48%

23%

33%

38%

59%

35%

46%

72%

62%

61%

61%

34%

44%

71%

61%

58%

60%

32%

48%

73%

63%

60%

2026 2025 2024

© Emor AS

Takistused Kaitseliidu ja Naiskodukaitsega liitumisel

73

7. RIIGIKAITSELISED ORGANISATSIOONID JA TEGEVUSED

Peamised takistused Kaitseliidu ja Naiskodukaitsega liitumiseks on samad, mis varem: ajapuudus isiklike kohustuste tõttu ning mure enda tervise või füüsilise vastupidavuse pärast. Neid argumente on võrreldes eelmise aastaga veidi vähem välja toodud, samas kui kasvanud on nende osakaal, kes ei oska kindlaid põhjuseid välja tuua.

Ajapuudust toovad sagedamini välja naised ning eelkõige 20–49-aastased inimesed (kellel on tõenäoliselt rohkem perekondlike kohustusi kui noortematel ja vanematel inimestel).

Tervise või füüsilise vastupidavuse osas on mure samuti pigem naistel, aga ka vanematel, üle 50-aastastel elanikel, kes tõid seda aspekti välja keskmisest sagedamini.

Kolmanda põhusena mainiti soovimatust end pikaajaliselt organisatsiooniga siduda. Seda tõid enam välja 15–29- aastased noored ning vähem 50–74-aastased elanikud.

Joonis 7.6 Milliseid takistusi näete maininute Kaitseliidu/Naiskodukaitsega liitumisel? (% neist, kes ei ole ise osalenud Kaitseliidu/Naiskodukaitse tegevuses, n=1298)

Ei ole piisavalt aega panustamiseks töö- või perekondlike kohustuste tõttu

Mure enda tervise või füüsilise vastupidavuse pärast

Ei soovi ennast pikaajaliselt organisatsiooniga siduda

Ebaselge, milliseid rolle on võimalik Kaitseliidus/Naiskodukaitses täita

Keeruline on leida informatsiooni liitumisvõimaluste kohta

Keeruline on leida soovitajaid

Panustan juba vabatahtlikku riigikaitsesse muul viisil

Lähedased ei toeta

Midagi muud

Ei oska öelda

Ei soovi/ei saa

41%

36%

22%

20%

11%

8%

6%

5%

4%

20%

2%

47%

42%

24%

21%

11%

8%

10%

6%

1%

14%

3%

41%

37%

21%

18%

10%

6%

6%

3%

6%

21%

2026

2025

2024

8. Hinnangud NATO-le

© Emor AS

NATO-sse kuulumise pooldamine

75

8. HINNANGUD NATO-LE

59

62

63

63

63

54

22

21

17

19

17

24

6

4

7

6

6

9

6

7

6

5

6

5

7

6

7

7

9

8

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2026

2025

2024

2023

2022

2021

Kindlasti pooldan Pigem pooldan Pigem olen vastu Kindlasti olen vastu Ei oska öelda

Joonis 8.1 Kuivõrd pooldate Eesti kuulumist NATO-sse? (% kõigist vastajatest)

Eesti elanikest 82% pooldab Eesti kuulumist NATO-sse. See näitaja ei ole aastaga oluliselt muutunud.

NATO-sse kuulumist toetavad keskmisest enam 15–29-aastased noored, eestlased, Põhja-, Lääne- ja Lõuna-Eesti elanikud, maa-asulate elanikud, Eesti ja muu riigi kodakondsusega inimesed ja need, kes saavad oma sissetulekuga hästi hakkama.

NATO-sse kuulumise vastu on sagedamini 50–74-aastased, vene rahvusest, Tallinna ja Kirde-Eesti elanikud, Vene ja määratlemata kodakondsusega elanikud ja need, kellel on oma sissetulekuga väga raske hakkama saada (joonis 8.3).

45

54 54

63 69

74 74 71 73 71

80 76 75

79 79 72 71 72 71

75 75 78 80 82 80

83 82

28 26 32

28

21 18 19 17 15

20

13 14 20

15 17 21 19 19 19

15 14 14 12 11 13 12 11 0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

20 00

20 02

20 02

20 03

20 04

20 05

20 06

20 07

20 08

20 09

20 10

20 11

20 12

20 13

20 14

20 15

20 16

20 17

20 18

20 19

20 20

20 21

20 22

20 23

20 24

20 25

20 26

Pigem/kindlasti pooldan Pigem/kindlasti vastu

Joonis 8.2 Kuivõrd pooldate Eesti kuulumist NATO-sse? (% kõigist vastajatest)

© Emor AS

NATO-sse kuulumise pooldamine sihtrühmade lõikes

76

8. HINNANGUD NATO-LE

Joonis 8.3 Kuivõrd pooldate Eesti kuulumist NATO-sse? (% sihtrühmast)

20252026

n=1372KOKKU Sugu

n=655Mees n=717Naine

Vanusegrupp n=10515-19

n=24320-29 n=27130-39 n=24940-49

n=22050-59

n=28460-74 Rahvus

n=995Eestlane n=377Muu rahvus

Haridustase

n=830I ja II haridustase n=542III haridustase

Piirkond n=457Tallinn n=175Põhja-Eesti

n=158Lääne-Eesti

n=132Kesk-Eesti n=117Kirde-Eesti

n=333Lõuna-Eesti

59

62 56

73 63 62

55 54 57

71 35

57 63

54 66 64 64

39 67

22

21 23

19 25

21 24

21 23

22 23

24 20

19 25 29

24 28

20

6

6 6

2 5

4 4

10 6

2 13

5 6

7 4 1

5 14

3

6

6 6

0 1

4 8 8 8

2 13

6 6

8 1 2 4

14 3

7

5 9

6 6 8 9 7 6

3 15

8 5

11 4 4 3 5 7

0% 20% 40% 60% 80% 100%

62

66 58

81 72

58 54 57

62

75 36

58 67

58 69 71 72

39 65

21

19 22

17 18

23 21

23 18

19 25

24 15

21 17

20 21

16 25

4

4 5

1 2

3 5

8 5

1 10

4 6

4 4

1 2

14 3

7

8 7

0 3

7 13

6 8

2 18

6 8

10 5 3

2 19

3

6

4 8

1 5

8 7 6 7

3 12

7 4

7 5 5 3

12 5

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Kindlasti pooldan

Pigem pooldan

Pigem olen vastu

Kindlasti olen vastu

Ei oska öelda

© Emor AS

NATO-sse kuulumise pooldamine rahvuse lõikes

77

8. HINNANGUD NATO-LE

Joonis 8.4 Kuivõrd pooldate Eesti kuulumist NATO-sse? KINDLASTI POOLDAN+PIGEM POOLDAN (% sihtrühmadest)

45

54 54

63 69

74 74 71 73 71

80 76 75

79 79

72 71 72 71 75 75

78 80 82 80 83 82

56

66 65

73

83 88 87 89 90 89

93

83

93 89

94 91 89 91 89 90 91 93 94 94 94 93 93

24

31 33 39 38

42 43

33 37

31

50 44

34

52

44

31 33 31 32

44 42 44 50

57 53

60 59

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

20 0

0

20 0

2

20 0

2

20 0

3

20 0

4

20 0

5

20 0

6

20 0

7

20 0

8

20 0

9

20 1

0

20 1

1

20 1

2

20 1

3

20 1

4

20 1

5

20 1

6

20 1

7

20 1

8

20 1

9

20 2

0

20 2

1

20 2

2

20 2

3

20 2

4

20 2

5

20 2

6

Kokku Eestlane Muu rahvus

© Emor AS

NATO abi Eestile sõjalise konflikti korral

78

8. HINNANGUD NATO-LE

Joonis 8.6 Millist abi võib Eesti Teie hinnangul sõjalise konflikti korral NATO-lt loota? (% vastajatest, kes ei usu, et NATO liikmeks olek kindlasti hoiab Eestit ähvardava sõjalise konflikti ära või ei oska seda hinnata, n=1045)

Joonis 8.5 Kas NATO liikmeks olek hoiab Teie hinnangul võimaliku Eestit ähvardava sõjalise konflikti ära või mitte? (% kõigist vastajatest)

23%

49%

13%

8% 7%

2026

Kindlasti hoiab

Pigem hoiab

Pigem ei hoia

Kindlasti ei hoia

Ei oska öelda

50%

25%

13%

12%

2026

Konflikti puhkedes osutab NATO otsest sõjalist abi

NATO piirdub poliitilise ja diplomaatilise toetusega

Eestil pole NATO-lt mingit abi loota

Ei oska öelda

Eesti elanikest 71% usuvad, et NATO liikmeks olek kindlasti või pigem hoiab ära võimaliku Eestit ähvardava sõjalise konflikti, sealhulgas 23% on selles kindlad. Elanikest 22% ei usu sellesse ja 7% ei oska hinnangut anda. Täiesti kindlad on NATO liikmelisuse ennetavas jõus sagedamini mehed, muu riigi kodakondsusega elanikud, kõrgharidusega ning oma sissetulekuga mugavalt toimetulevad inimesed.

Eestlased usuvad NATO liikmelisusesse enam kui muust rahvusest elanikud. Kuigi mõlemad grupid kõige enam kindlasti usuvad NATO liikmelisuse mõjusse, on vahe märgatav (57% eestlasest ja 32% muust rahvusest elanikest vastasid „kindlasti hoiab“). Vastavalt 37% muu rahvuse esindajatest ja 14% eestlastest ei usu, et NATO liikmelisus Eestis sõja eest kaitseks.

Neist, kes kindlasti ei usu, et NATO liikmelisus Eestit sõja eest kaitseb, pooled arvavad siiski, et konflikt puhkedes osutab NATO otsest sõjalist abi. Veerand neist usuvad, et NATO piirdub poliitilise ja diplomaatilise abiga ning vaid 13% ei usu üldse NATO abisse.

Sõjalisse abisse usuvad eestlased ülekaalukalt enam (joonis 8.6). Muust rahvusest inimesed usuvad enam diplomaatilisse abisse, kuid arvavad ka, et abi pole loota. Viimast usuvad enam ka Tallinna ja Kirde-Eesti elanikud, aga vähem maa-asulates elavad inimesed.

© Emor AS

50

52 49

56 57

52 46 44

51

63 26

49 52

43 52

58 55

34 61

25

26 24

27 25

20 28 30

22

20 35

24 26

28 26

24 23

30 19

13

12 14

1 11

17 12

17 10

8 22

13 12

17 9

5 8

27 9

12

10 14

16 7

11 14

8 16

10 16

13 10

13 14 13 14

8 11

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Konflikti puhkedes osutab NATO otsest sõjalist abi

NATO piirdub poliitilise ja diplomaatilise toetusega

Eestil pole NATO-lt mingit abi loota

Ei oska öelda

NATO abi Eestile sõjalise konflikti korral

79

8. HINNANGUD NATO-LE

n=1372KOKKU Sugu

n=655Mees n=717Naine

Vanusegrupp n=10515-19

n=24320-29 n=27130-39 n=24940-49 n=22050-59 n=28460-74

Rahvus n=995Eestlane n=377Muu rahvus

Haridustase n=830I ja II haridustase

n=542III haridustase Piirkond

n=457Tallinn n=175Põhja-Eesti n=158Lääne-Eesti n=132Kesk-Eesti

n=117Kirde-Eesti n=333Lõuna-Eesti

Joonis 8.7 Millist abi võib Eesti Teie hinnangul sõjalise konflikti korral NATO-lt loota? (% vastajatest, kes ei usu, et NATO liikmeks olek kindlasti hoiab Eestit ähvardava sõjalise konflikti ära või ei oska seda hinnata, n=1045

© Emor AS

NATO senine panus Eesti julgeoleku tagamiseks

80

56% elanikest tunneb, et NATO on tänases julgeoleku olukorras teinud täiesti või pigem piisavalt, et tagada Eesti julgeolek. Võrreldes 2023. aastaga on seda hoiakut jagavate inimeste osakaal iga aastaga üha langenud (69%56%). Samal ajal on vähehaaval kasvanud nii nende osakaal, kes hindavad seda ebapiisavaks kui ka nende osakaal, kes ei oska seda hinnata.

Suurem osa eestlastest (66%) leiab, et NATO on teinud piisavalt. Muus rahvusest elanike hoiakud ei ole sisemiselt homogeensed. Venelaste hinnangud jaotuvad pea võrdselt kolmeks: kolmandik hindab NATO tegevust piisavaks, kolmandik ebapiisavaks ja kolmandik ei oska seda hinnata. Ülejäänud rahvuste esindajad ennekõike peavad tegevust piisavaks (41%), kuid seda vähem kui eestlased. Keskmisest sagedamini peavad nad seda ebapiisavaks (33%). Seoses muu rahvuse suurema osakaaluga elanikkonnas on neid, kes NATO tegevust ebapiisavaks peavad, enam Tallinnas (28%) ja Kirde-Eestis (31%).

8. HINNANGUD NATO-LE

14

12

14

19

20

18

19

42

48

48

50

48

46

47

18

16

15

11

11

10

6

6

6

5

4

5

4

2

20

18

18

16

15

22

26

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2026

2025

2024

2023

2022

2021

2020

Täiesti piisavalt

Pigem piisavalt

Pigem ebapiisavalt

Täiesti ebapiisavalt

Ei oska öelda

Joonis 8.8 Kuivõrd piisavalt on Teie hinnangul NATO teinud Eesti julgeoleku tagamiseks tänases julgeoleku olukorras? (% kõigist vastajatest, 2026 n=1372)

© Emor AS

NATO senine panus Eesti julgeoleku tagamiseks rahvuse lõikes

81

8. HINNANGUD NATO-LE

Joonis 8.9 Kuivõrd piisavalt on Teie hinnangul NATO teinud Eesti julgeoleku tagamiseks tänases julgeoleku olukorras? (% sihtrühmadest)

73 69

66

15 18 18

39 44

35

31 29

36

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

2024 2025 2026

Täiesti+pigem piisavalt/eestlased Täiesti+pigem ebapiisavalt/eestlased Täiesti+pigem piisavalt/muu rahvus Täiesti+pigem ebapiisavalt/muu rahvus

© Emor AS

Suhtumine liitlasvägede kohalolekusse Eestis

82

NATO liitlasvägede kohalolekusse suhtutakse väga positiivselt – 82% elanikest pooldab seda ning vaid 12% on selle vastu. Need näitajad pole aastaga muutunud.

Toetus on suurem 15–19-aastaste noorte ning eestlaste seas.

Vastuseisu on enam venelaste, ennekõike Ida-Virumaa, aga ka Tallinna elanike seas.

8. HINNANGUD NATO-LE

55

56

54

53

54

46

40

26

26

25

27

22

29

35

6

7

9

9

10

9

10

6

6

7

6

6

9

6

6

6

6

7

8

8

8

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2026

2025

2024

2023

2022

2021

2020

Kindlasti pooldan

Pigem pooldan

Pigem olen vastu

Kindlasti olen vastu

Ei oska öelda

Joonis 8.19 Kuidas Te suhtute NATO liitlasvägede kohalolekusse Eestis? (% kõigist vastajatest, n=1372)

© Emor AS

Suhtumine liitlasvägede kohalolekusse Eestis rahvuse lõikes

83

8. HINNANGUD NATO-LE

Joonis 8.11 Kuidas Te suhtute NATO liitlasvägede kohalolekusse Eestis? (% sihtrühmadest)

92 92 93

5 5 5

49

60 59

38

29 27

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

2024 2025 2026

Pigem+kindlasti pooldan/eestlased Pigem+kindlasti vastu/eestlased Pigem+kindlasti pooldan/muu rahvus Pigem+kindlasti vastu/muu rahvus

9. Suhtumine rahvusvahelistesse sõjalistesse operatsioonidesse

© Emor AS

Suhtumine Eesti osalemisesse rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides

85

9. SUHTUMINE RAHVUSVAHELISTESSE SÕJALISTESSE OPERATSIOONIDESSE

17 20 18

23 23 24 24

22 23 24

30 30 30 29

9 12 8 8 8 10 14

34 36 39

38 35

39 43

40 42 43

42 43 42 45

23 24

29 29

20 33

41

23 21 20

20 19

18 13

21 19 17

14 14 15 11

27 26 28 30

30 27

16

13 12 11

9 10

8 12

8 6 7

5 5 5 9

22 23 21 18

22 15

18

13 12 11 10

13 11

8

10 10 10 8 9 9 7

19 16 15 15

20 15 11

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2026 2025 2024 2023 2022 2021 2020

2026 2025 2024 2023 2022 2021 2020

2026 2025 2024 2023 2022 2021 2020

Jah, kindlasti Pigem jah Pigem mitte Kindlasti mitte Ei oska öelda

KOKKU

EESTLANE

MUU RAHVUS

Joonis 9.1 Kas Teie hinnangul peaksid Eesti kaitsejõudude üksused vastavalt oma võimalustele osalema rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel erinevates maailma pingekolletes? (% kõigist vastajatest, 2026 n=1372)

Eesti elanikest 52% pooldab Eesti kaitsejõudude osalemist rahvusvahelistes operatsioonides. Võrreldes 2023. aastaga on toetus sellele iga aastaga vähehaaval langenud (61%52%).

Rahvusvahelistel operatsioonidel osalemist toetavad enam mehed, eestlased, maaelanikud ja need, kes saavad majanduslikult hästi hakkama.

Selle vastu on enam venelased, Tallinna ja Kirde-Eesti elanikud ja need, kel on majanduslikult keeruline toime tulla.

© Emor AS

Rahvusvahelistes operatsioonides osalemise argumendid

86

9. SUHTUMINE RAHVUSVAHELISTESSE SÕJALISTESSE OPERATSIOONIDESSE

Annab meie sõduritele vajaliku reaalse lahingukogemuse

Tagab NATO abi Eestile võimalike ohtude puhul

Aitab kaasa rahu tagamisele maailmas tervikuna

Annab Eestile võimaluse rääkida kaasa maailma poliitikas

Kaitseb kriisipiirkondade elanikke

Aitab ära hoida konfliktide levimist Eestisse

Aitab levitada demokraatlikke väärtusi maailmas

Välismissioonidel osalemine on iga demokraatliku riigi

Muu argument, täpsustage

Mitte miski ülalmainitust ei põhjenda osalemist välismissioonidel / ei poolda osalemist välismissioonidel

Ei oska öelda

28%

23%

6%

6%

4%

3%

17%

9%

29%

20%

12%

12%

12%

8%

4%

3%

13%

14%

15%

16%

16%

13%

7%

5%

A. Esimene põhjus B. Teine põhjus C. Kolmas põhjus

Joonis 9.2 Millised on Teie hinnangul kolm kõige olulisemat põhjust, miks Eesti peaks osalema rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel? (% kõigist vastajatest, n=1372)

Peamisteks argumentideks, miks Eesti peaks osalema rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel, on elanike hinnangul 1) reaalse lahingukogemuse saamine (25% mainis esimesena, kokku kolme peamise põhjuse seas 58%) ja 2) NATO abi tagamine Eestile võimalike ohtude puhul (23% mainis esimesena, kokku 48%). Kokku veidi üle veerandi pidasid oluliseks veel ka kaasa aitamist rahu tagamisele maailmas tervikuna, võimalust rääkida kaasa maailma poliitikas ning kriisipiirkondade elanike kaitset. Argumentide pingerida ei ole aastaga muutunud (joonis 9.3). Küll aga usutakse eelmise aastaga võrreldes veidi vähem, et Eesti osalus aitab kaasa rahu tagamisele maailmas tervikuna (31%26%). Vaadates pikemat ajalist trendi alates 2020. aastast on näha, et üha vähem leitakse, et rahvusvahelistel operatsioonidel osalemine on iga demokraatliku riigi kohustus (18%8%).

17% elanike jaoks ei põhjenda miski välismissioonidel osalemist või nad isiklikult ei poolda seda. Eelkõige on sel arvamusel venelased (37%), Kirde-Eesti elanikud (37%) ning Vene (27%) ja määratlemata kodakondsusega inimesed (28%).

© Emor AS 87

9. SUHTUMINE RAHVUSVAHELISTESSE SÕJALISTESSE OPERATSIOONIDESSE

Annab meie sõduritele vajaliku reaalse lahingukogemuse

Tagab NATO abi Eestile võimalike ohtude puhul

Aitab kaasa rahu tagamisele maailmas tervikuna

Annab Eestile võimaluse rääkida kaasa maailma poliitikas

Kaitseb kriisipiirkondade elanikke

Aitab ära hoida konfliktide levimist Eestisse

Aitab levitada demokraatlikke väärtusi maailmas

Välismissioonidel osalemine on iga demokraatliku riigi kohustus

Mitte miski ülalmainitust ei põhjenda osalemist välismissioonidel / ei poolda

osalemist välismissioonidel

Joonis 9.3 Millised on Teie hinnangul kolm kõige olulisemat põhjust, miks Eesti peaks osalema rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel? (% kõigist vastajatest)

Rahvusvahelistes operatsioonides osalemise argumendid – kokku mainitud

2026

2025

2024

2023

2022

2021

2020

25%

19%

9%

8%

17%

28%

17%

10%

10%

16%

28%

17%

9%

12%

28%

18%

10%

12%

28%

24%

10%

12%

30%

23%

13%

14%

29%

22%

7%

18%

58%

48%

26%

26%

62%

44%

31%

24%

59%

44%

30%

27%

63%

45%

29%

29%

55%

51%

36%

23%

58%

47%

37%

30%

60%

41%

28%

27%

10. Sõjaline toetus Ukrainale

© Emor AS

Ukraina sõjaline toetamine

89

10. SÕJALINE TOETUS UKRAINALE

42

49

52

22

45

38

32

44

47

40

39

42

25

18

28

19

24

26

32

26

23

26

22

26

12

9

9

20

12

13

18

15

10

10

15

11

13

15

6

26

13

12

6

10

12

17

15

11

8

9

6

13

6

10

12

4

7

8

9

10

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2026

2025

Eestlane

Muu rahvus

Mees

Naine

15 kuni 19

20 kuni 29

30 kuni 39

40 kuni 49

50 kuni 59

60 kuni 74

Jah, kindlasti Pigem jah Pigem mitte Kindlasti mitte Ei oska öelda

Joonis 10.1 Kas Eesti ja teised liitlased peavad jätkama Ukraina sõjalist toetamist või mitte? (% sihtrühmast)

Ukraina sõja toetamise jätkamise poolt on 67% Eesti elanikest. See näitaja püsib eelmise aastaga samal tasemel.

Toetamise jätkamise poolt on 80% eestlastest ja 41% muu rahvuse esindajatest (ennekõike on toetus madal venelaste seas: 30%). Sellega seoses on toetus madalam Tallinnas (61%) ja Kirde-Eestis (43%).

Soo ja vanuse lõikes märkimisväärseid erinevusi ei ole.

Rahvus

Sugu

Vanus

© Emor AS

Ukraina sõjaline toetamine rahvuse lõikes

90

10. SÕJALINE TOETUS UKRAINALE

Joonis 10.2 Kas Eesti ja teised liitlased peavad jätkama Ukraina sõjalist toetamist või mitte? (% sihtrühmast)

82 80

12 14

36 41

49 46

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

2025 2026

Pigem+kindlasti pooldan/eestlased Pigem+kindlasti vastu/eestlased Pigem+kindlasti pooldan/muu rahvus Pigem+kindlasti vastu/muu rahvus

11. Meediatarbimine

© Emor AS

Uudisteportaalide ja ajalehtede külastamine

92

11. MEEDIATARBIMINE

31 37

30 33

25 30

6 7

7 9

8 8

1 1

2 3

2 3

14 12

12 15

13 13

10 10

8 9

6 6

2 1

2 2

2 2

24 22

21 21

29 24

24 26

21 21

16 16

6 5

5 6

5 5

29 28

31 28

31 32

51 50

59 58

65 67

85 88

87 87

87 87

3 2

5 3

3 2

9 8

5 3

5 3

6 4

4 2

4 2

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2026 2025

2026 2025

2026 2025

2026 2025

2026 2025

2026 2025

2026 2025

2026 2025

2026 2025

5–7 päeval nädalas 3–4 päeval nädalas 2 päeval nädalas või harvem Ei külasta üldse Ei oska öelda

Joonis 11.1 Kui sageli külastate järgnevaid uudisteportaale ning ajalehtede võrguväljaandeid? (% kõigist vastajatest, n=1372)

Delfi (delfi.ee, rus.delfi.ee)

Eesti Rahvusringhäälingu uudised (uudised.err.ee, novosti.err.ee; news.err.ee)

Postimees (postimees.ee, rus.postimees.ee)

Teised Eesti uudisteportaalid ja/või ajalehtede võrguväljaanded

Teistes keeltes uudisteportaalid, ajalehtede võrguväljaanded

Õhtuleht (ohtuleht.ee)

Objektiiv (objektiiv.ee)

Venemaa uudisteportaalid ja/või ajalehtede võrguväljaanded

Alternatiivsed venekeelsed meediakanalid (nt Meduza, Dožd)

Delfi ja Postimees on Eesti elanike seas enim külastatud (69% külastavad mingi sagedusega), sellele järgnevad ERR-i kanalid (63%). Teiste mõõdetud uudisteportaalide ja ajalehtede võrguväljaannete külastatavus on oluliselt madalam.

Eestlastest külastavad Delfit mingi sagedusega 70% ja muust rahvusest elanikest 64%. Postimeest loevad eestlastest 66% ja muust rahvusest elanikest 68%. Rahvusringhääling on infokanalina eestlaste jaoks tunduvalt olulisem kui muust rahvusest elanikele (75% vs 41% külastavad).

73% muust rahvusest elanikest ei külasta üldse Venemaa uudiseportaale ega võrguväljaandeid ning 69% ei külasta ka alternatiivseid venekeelseid meediakanaleid.

© Emor AS

Sotsiaalmeediakanalite kasutus

93

11. MEEDIATARBIMINE

Joonis 11.2 Kui sageli kasutate järgnevaid sotsiaalmeediakanaleid? (% kõigist vastajatest, n=1372)

YouTube on kõige laiema kasutajaskonnaga sotsiaalmeediakanal (87% kasutab), kuid kõige sagedamini kasutatakse erinevaid otsesuhtlusrakendusi ning Facebook’i (58–59% kasutab 5–7 päeval nädalas).

Lisaks üldpopulaarsetele kanalitele kasutab 65% muust rahvusest inimesed Telegram’i (eestlastest 10%).

Ka Odnoklasnikit ja Vkontaktet kasutavad muust rahvusest elanikud enam kui eestlased, kuid kasutajaid on nende seas vähe (12–16% ringis).

59 59

58 63

46 44

34 35

19 15

16 13

5 6

4 4

4 4

1 2

1 2

13 12

12 11

16 18

8 8

5 5

5 5

3 2

5 5

3 3

1 2

1 1

11 10

12 11

25 25

12 12

9 7

8 8

6 7

14 14

10 8

5 5

2 5

15 18

17 15

12 12

44 44

65 72

69 72

83 84

73 74

80 84

90 91

92 91

2 1

1 1

2 1

2 1

2 1

2 1

3 1

5 4

3 1

3 1

3 1

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2026 2025

2026 2025

2026 2025

2026 2025

2026 2025

2026 2025

2026 2025

2026 2025

2026 2025

2026 2025

2026 2025

5–7 päeval nädalas 3–4 päeval nädalas 2 päeval nädalas või harvem Ei kasuta üldse Ei oska öelda

Erinevad otsesuhtlusrakendused (nt Messenger, WhatsApp, Skype, Signal, Snapchat, Discord jms)

Facebook

YouTube

Instagram

TikTok

Telegram

X (varem Twitter)

Erinevad blogid

Reddit

Vkontakte

Odnoklasniki

© Emor AS 94

11. MEEDIATARBIMINE

Telekanalite jälgimine

Joonis 11.3 Kui sageli Te jälgite järgnevaid telekanaleid? (% kõigist vastajatest, n=1372)

Enim vaadatakse ETV eestikeelseid saateid (63%). TV3 ja Kanal 2 on võrdse jälgijaskonnaga – mõlemat kanalit jälgib 53– 54% elanikkonnast. Nende kanalite vaatajad on umbes 80% ulatuses samad ehk tegu on üldiselt televiisori vaatajatega.

ETV+ jälgib 37% muust rahvusest elanikkonnast ja ETV eestikeelseid saateid 24%. 17% muust rahvusest Eesti elanikest jälgib Venemaa telekanaleid ja 26% teiste välisriikide telekanaleid.

Voogedastusplatvorme ja podcaste jälgivad ja kuulavad umbes pooled elanikest, neist umbes viiendik 5–7 päeval nädalas.

Voogedastusplatvorme jälgivad eestlased enam (63%) kui muust rahvusest inimesed (27%). Podcast’ide kuulamisel erinevusi pole.

32 35

21 19

19 18

10 9

7 9

5 5

3 3

2 3

19

18

12 11

13 13

14 12

10 11

6 7

8 8

3 3

2 2

14

10

19 18

20 21

20 23

22 23

18 20

19 21

9 10

4 4

19

23

35 35

44 46

44 45

52 53

64 63

63 63

80 80

90 89

45

45

3 1

2 1

3 1

6 5

4 2

4 2

4 3

3 1

3

4

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2025 2026

2025 2026

2025 2026

2025 2026

2025 2026

2025 2026

2025 2026

2025 2026

2026

2026

5–7 päeval nädalas 3–4 päeval nädalas 2 päeval nädalas või harvem Ei jälgi üldse Ei oska öelda

ETV eestikeelsed saated (ETV või ETV2)

Kanal 2

TV 3

Muud Eesti telekanalid

ETV+

Teiste välisriikide telekanalid

3+

Venemaa telekanalid

Voogedastusplatvormid*

Podcastid ehk taskuhäälingud**

* Netflix, PrimeVideo, Disney+, Go3, TeliaTV, Elisa Huub, Jupiter, Apple TV+, HBO jms ** Suuremad vahendajad on Spotify, YouTube, Apple Podcasts, SoundCloud, Podcastid.ee, ERRi podcastid jms

© Emor AS 95

11. MEEDIATARBIMINE

Raadioprogrammide kuulamine

Joonis 11.4 Kui sageli Te kuulate järgnevaid raadioprogramme? (% kõigist vastajatest, n=1372)

Raadioprogrammidest kuulab 53% Eesti elanikest muid eestikeelseid raadioprogramme, mis ei ole uuringus nimeliselt välja toodud (66% eestlastest ja 28% muust rahvusest elanikest).

Vikerraadiot kuulab vähemalt mõnikord 31%, Sky Plussi 30%, Kuku raadiot 20% ja Raadio 4 11% elanikest (eestlastest vastavalt 43%, 35%, 24% ja 3%).

Muid Eesti venekeelseid raadioprogramme kuulab 36% muust rahvusest elanikest. Raadio 4 kuulab vähemalt mõnikord 26% muust rahvusest elanikest.

17 19

11 15

6

4 5

4 5

4 4

1 1

15 15

6 6

8

4 4

4 4

3 2

1 2

21 21

14 15

16

12 14

6 7

4 6

5 5

43 43

65 62

66

77 75

84 82

86 86

89 90

4 2

4 2

4

4 2

3 2

3 1

3 2

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2026 2025

2026 2025

2026

2026 2025

2026 2025

2026 2025

2026 2025

5–7 päeval nädalas 3–4 päeval nädalas 2 päeval nädalas või harvem Ei kuula üldse Ei oska öelda

Muud eestikeelsed raadioprogrammid

Vikerraadio

Sky Pluss

Raadio Kuku

Muud Eesti venekeelsed raadioprogrammid

Raadio 4

Muude riikide raadioprogrammid

Lisad

© Emor AS

Lisa: Üldkogum ja valim

97

n % n % n %

Mees 500864 49% 655 48% 672 49% Naine 522435 51% 717 52% 700 51% 15 kuni 19 78959 8% 105 8% 106 8% 20 kuni 29 136047 13% 243 18% 182 13% 30 kuni 39 196829 19% 271 20% 264 19% 40 kuni 49 194596 19% 249 18% 261 19% 50 kuni 59 177098 17% 220 16% 237 17% 60 kuni 74 239770 23% 284 21% 321 23% Eestlane 682997 67% 995 73% 916 67% Muu rahvus 340302 33% 377 27% 456 33% Eesti 823803 81% 1 074 78% 1 105 81% Muu riik/määratlemata 199496 19% 298 22% 267 19% I haridustase 187846 18% 233 17% 252 18% II haridustase 439721 43% 597 44% 590 43% III haridustase 395732 39% 542 40% 531 39% Tallinn 348766 34% 457 33% 468 34% Põhja-Eesti 139655 14% 175 13% 187 14% Lääne-Eesti 108932 11% 158 12% 146 11% Kesk-Eesti 90335 9% 132 10% 121 9% Kirde-Eesti 98739 10% 117 9% 132 10% Lõuna-Eesti 236872 23% 333 24% 318 23% Pealinn 348766 34% 457 33% 468 34% Muud linnad 336147 33% 506 37% 451 33% Maa-asula 338386 33% 409 30% 454 33%

Kaalutud valim

Sugu

Vanusegrupp

Rahvus

Regioon (NUTS)

Asulatüüp

Üldkogum Valim

Haridus

Kodakondsus

Kaalumiseeskirjad: • Regiooni sees kaaluti paika sugu, vanusgrupp ja asulatüüp • Kogu Eesti tasandil kaaluti paika rahvus ja haridustase • Kodakondsust kaaluti kolme regiooni lõikes: Harjumaa, Ida-Virumaa, muu Eesti

Haridustasemed: I tase - põhiharidus või alla selle, II tase - üldkeskharidus, kutsekeskharidus või kutseõpe põhihariduse või keskhariduse baasil, III tase - keskeriharidus keskhariduse baasil, kõrgharidus

© Emor AS

Projekti meeskond

Uuringu eri etappides osalesid ja olid vastutavad: Tellijapoolne kontaktisik: Rika Margat Uuringu projektijuht: Jaanika Hämmal Aruande koostaja: Jaanika Hämmal Programmeerimine ja andmetöötlus: Alje Roopärg Küsitlustöö koordineerijad: Kai Ojatalu, Kaja Ruuben, Margit Vaik Graafilised tööd: Maire Nõmmik

Kontaktinfo Jaanika Hämmal Emori juhtekspert Telefon: 626 8531 E-mail: [email protected]

Emor Telefon: 626 8500 Faks: 626 8501 E-mail: [email protected] Aadress: Maakri 21, Tallinn

98