Saatja: EVEA <[email protected]>

Saadetud: 12.10.2026 19:28

Adressaat: Info - RAM <[email protected]>

Koopia: Karin Madisson - RAM <[email protected]>

Teema: EVEA seisukohad riigihangete määruse eelnõu

Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.Tundmatu saatja

korral palume linke ja faile mitte avada.Tere

Lisatud on EVEA (Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon)

seisukohad seoses Euroopa Liidu riigihangete määruse eelnõuga.

Lugupidamisega

Leho VerkEVEA tegevjuhttel 502 9571

___________________________________________________________________________________________ Eesti Väike- ja Keskmiste https://evea.ee Ettevõtjate Assotsiatsioon Telefon: +372 6410920 Registrikood: 80014387 E-post: [email protected]

Pr Karin Madisson

Rahandusministeerium Teie 25.09.2026 nr 12.2-1/3896-1

Meie 12.10.2026 nr 1210/2026

Euroopa Liidu riigihangete määruse eelnõust

Eesti Väike-ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) tänab võimaluse eest avaldada arvamust Euroopa Liidu riigihangete määruse eelnõu COM (2026) 590 kohta. EVEA hinnangul on EL siseturul oluline võimalikult maksimaalselt ühtlustada riigihangete läbiviimise menetlusreegleid, aga me ei näe vajadust muuta EL riigihangete regulatsioon liikmesriikides otsekohalduvaks. EVEA peab riigihangete direktiivide uuendamisel oluliseks vähendada reeglite detailsust ja selle asemel suurendada üldiste põhimõtete kasutamist. Väiksema väärtusega ja alla riigihangete piirmäära jäävate hangete puhul tuleks kasutada rohkem automaatseid elektroonilisi vähempakkumisi. Raamlepingute sõlmimise ja kasutamise kord tuleks muuta paindlikumaks. Vaja oleks ka suurendada kesksete riigihangete korraldamist liikmesriikide poolt tingimusel, et VKE-del oleks samuti võimalik nendes hankemenetlustes osaleda. Alljärgnevalt juhime tähelepanu veel mõnedele eelnõuga seotud olulisematele probleemidele.

1. Otsekohalduv EL riigihankemenetluse reeglistik

Eelnõu kohaselt reguleerib määrus riigihankeid, mille väärtus on võrdne või ületab määruses

kehtestatud piirmäärasid. Lahtiseks jääb küsimus, mis saab riigihangetest, mille väärtus jääb allapoole

kehtestatud piirmääradest. Kas sellistel juhtudel peaksid kehtima EL ühesugused ühtlustatud riigihanke

korraldamise üldpõhimõtted? Kas liikmesriigid või hankijad tohivad ise kohaldada määruses sätestatud

hankemenetlusi hangete puhul, mille väärtus jääb allapoole piirmäärasid? Kas liikmesriigid tohivad

kehtestada eraldi lihtsustatud hankemenetlusi hangete korraldamiseks, mille väärtus jääb allapoole

piirmäärasid? Ehk eelnõust ei selgu üheselt, kas liikmesriikidel säilib õigus kehtestada siseriiklikke

õigusakte, mis reguleerivad riigihangete korraldamist väljaspool EL riigihangete määruse kohaldamisala.

2. Pakkumuste hindamise kriteeriumid

Määruse eelnõu kohaselt muutub parima hinna ja kvaliteedi suhe standardseks hindamiskriteeriumiks.

Kvaliteedi osakaal peab üldjuhul olema vähemalt 30% ning tööjõumahukates hangetes vähemalt 50%.

Erandina on võimalik kvaliteedikriteeriumit mitte kasutada, kui kvaliteet tagatakse tehnilise

spetsifikatsiooniga, asjakohastel juhtudel hankelepingu täitmise tingimustega või kombinatsiooniga

kvaliteedikriteeriumitest, spetsifikatsioonist ja lepingu täitmise tingimustest. Hankija peab avalikus

konkurentsi käsitlevas kokkuvõttes viitama sellele, millist erandit ta kvaliteedikriteeriumi vältimiseks

kasutab.

EVEA hinnangul on määruse eelnõus toodud kvaliteedi hindamise üldreegli ja erandite süsteem

kohmakas ning suurendab hankijate halduskoormust hanketingimuste sätestamisel, et välja selgitada

majanduslikult soodsaim pakkumus. Majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamisel võiks

hankija eelkõige arvesse võtta parimat hinna ja kvaliteedi suhet, mis hõlmab kvalitatiivseid,

keskkonnahoidlikkuse või sotsiaalseid kriteeriume. Samas tohiks hankija majanduslikult soodsaima

pakkumuse väljaselgitamisel arvestada ainult pakkumuse hinda või kulu üksnes juhul, kui hankija jaoks

sõltub pakkumuse majanduslik soodsus ainult pakkumuse hinnast või kulust ja kõik muud tulevase

hankelepingu tingimused, sealhulgas hankelepingu esemega seotud kriteeriumid, on riigihanke

alusdokumentides ammendavalt kindlaks määratud.

3. Riigihangete osadeks jaotamine

Määruse eelnõu järgi võivad hankijad kaaluda, kas jagada riigihankeid osadeks. Liikmesriikidele on aga

määruse eelnõus jäetud õigus otsustada, et hankijad peavad jagama riigihanked osadeks. EVEA arvates

tuleks määruses endas sätestada juhud, millal hankijad peavad riigihanked osadeks jagama. Osadeks

jagamise eesmärk peaks olema suurendada VKE-de osalust riigihangetes ja osadeks jagamine peab

olema objektiivsetel põhjustel õigustatud. Osadeks jagamine saab olla õigustatud, kui hankelepingu

esemeks ei ole funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud asjad,

teenused või ehitustööd. Hankija ei tohiks jaotada riigihanget osadeks eesmärgiga eirata määruses

riigihanke teostamiseks kehtestatud korda või nõudeid.

Määruse eelnõu kohaselt ei pea riigihanke osadeks jagamise korral järgima määruses sätestatud

menetlusreegleid, kui hanked jäävad alla määruses sätestatud piirväärtuste. Selge ei ole, kas

liikmesriigid tohivad kehtestada sellisel juhul osadeks jagatud riigihanke korraldamiseks eraldi

siseriiklikud menetlusreeglid. Samuti ei ole selge, kas siseriiklikud menetlusreeglid võiks kehtestada ka

nendele osadeks jagatud hangetele, mille osade väärtus jääb alla määruses sätestatud riigihanke

piirmäärasid.

Määruse eelnõus ei ole üheselt arusaadav, millal regulatsioon puudutab ühe menetluse raames

riigihanke osadeks jaotamist, kus tuleks võtta riigihanke eeldatava maksumuse määramisel arvesse kõigi

osade eeldatav kogumaksumus. Samuti ei ole arusaadav, millal regulatsioon puudutab hankija õigust

riigihange osadeks jaotada ja osta asju ning tellida teenuseid või ehitustöid eraldi hankemenetluste

kaudu ning kas ta peab sellisel juhul kohaldama iga osa kohta hankelepingu sõlmimisele kõigi osade

summeeritud eeldatava maksumusega hankelepingu sõlmimise korda.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Leho Verk

EVEA tegevjuht