Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 12.10.2026, Tartu

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Helen Puks

Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur II osakond

Kriminaalasja number: 26278001641

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2

Kahtlustatava nimi (isikukood): xxxxxx xxxxxxxxx

Lõuna Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja, milles xxxxxx xxxxxxxxx-i kahtlustatakse

KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises mis seisnes selles, et tema:

- 16.08.2026 kella 05.00 xxxxx maakonnas xxxxx linnas xxxx-xxxx xx-x lõi oma abikaasat

xxxxx-xxxxxxxx-xxxxxxxxx-i lahtiste kätega vähemalt 20 lööki vastu põski, pealage, õlgu ja

selga ning kägistas abikaasat kahel korral kaelast. Seejärel lükkas kannatanu, mille tagajärjel

kannatanu kukkus vasaku puusaga vastu lauda. Oma tegevusega põhjustas xxxxxx xxxxxxxxx

oma abikaasalexxxxx-xxxxxxxx-xxxxxxxxx-le füüsilist valu ning vasaku ülemise silmalau

mediaalsesse ossa hematoomi, paremale abaluule õrna umbes 6 cm hematoomi, mitmeid

väiksemaid hematoome paremale õlavarrele ja paremale küünarliigesele ning punetuse ja

pindmise nahamarrastuse kaelale

Kohtueelse menetluse käigus on tuvastamist leidnud, et xxxxx xxxxxxxx-xxxxxxxxx ja xxxxxx

xxxxxxxxx on abielus alates 25.06.2025 ning neil on üks ühine laps, kes on 1 aastane. Lisaks on

xxxxxx-l veel 3 alaealist last . Elatakse koos xxxxx linnas xxxx-xxxx tänavas.

Xxxxx xxxxxxxx-xxxxxxxxxi sõnul 16.08.2026 kogu pere magas, kui kell 05.00 ärkas pere noorim

laps ja hakkas nutma. xxxxx märkas, et abikaasat xxxxxxx ei ole tema kõrval magamas ning kui ta

alla korrusele jõudis nägi, et xxxxxx magab elutoa diivanil. xxxxx otsustas abikaasa äratada ja küsida,

miks ta tema juures ei maga, millele mees vastas, et see ei ole xxxxxx asi kus ta magab. Küsimusele,

kas mehel on paha tuju, vastas xxxxxx, et nad ei ole naisega enam koos. Sellepeale xxxxx näpistas

Sxxxxxx vasaku käe õlavarrest, millepeale xxxxxx ehmus, kargas diivanilt püsti ja hakkas abikaasat

mõlema käega lööma. xxxxxx lõi naist labakäega mitu korda vastu põski, pealage, mõlemat õlga ja

selga. Löömise vahel võttis xxxxxx ühe käega kannatanu kõrist ja pigistas. Triinu sõnul tundis ta valu

ning ta nuttis ja karjus. Kogu selle juhtumi ajal oli xxxxxx süles ka 1 aastane ühine poeg xxxxxxx.

Peale löömist tiris xxxxxx xxxxxx sülest xxxxxxx-i ära ning kuna xxxxx ei tahtnud talle last anda,

siis xxxxxx rebis xxxxxxxxi jõuga sülest ära ja samal ajal lükkas xxxxxx vastu lauda, milletõttu

kukkus xxxxx vasaku puusaga vastu lauda. Kogu sündmust nägi pealt ka xxxxxx 9 aastane poeg

xxxxx. xxxxx helistas häirekeskusesse, kohale tuli politsei ning 16.08.2026 pöördus xxxxx

erakorralise meditsiiniosakonda.

Xxxxxx xxxxxxxxx-i on oma tegu osaliselt tunnistanud. Tema sõnul toimus tal abikaasaga konflikt.

Tema sõnul sel päeval niitis ta muru ning kui tuppa tuli, siis jäi esimesele korrusele diivanile magama.

Abikaasa tuli ja ütles, et mees ei taha temaga koos magada kuna mehel on teine naine ning selle

pinnalt tekkis tüli. Ta ütles naisele, et naine magama läheks, et ta on väsinud ja keeras naisele selja.

Naine läks võttis teiselt korruselt lapse ja tuli alla ning näpistas teda tugevasti rinnanibust ja keeras.

Sellepeale tõusis xxxxxx püsti ja andis naisele kõrvakiilu. xxxxxpeale seda lähenes mehele ja karjus

ning sellepeale xxxxxx lõi teda lahtise käega vastu õlga. Kuna naine jätkas liikumist mehe suunas,

siis mees lükkas naise endast eemale. xxxxxx sõnul ta nägi kuidas abikaasa hirmust pigistab süles

olevat last ja selleks et saada naise käest laps, võttis xxxxxx naisel kaelast ja lükkas ning naine lõi

ennast küljega vastu laste lauda ära.

Kriminaalmenetluse käigus on xxxxxx xxxxxxxxx kuulatud 11.09.2026 kahtlustatavana üle KarS §

121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o teise inimese tervise kahjustamine ja

valu tekitav kehaline väärkohtlemine, kui see on toime pandud lähisuhtes, millise kuriteo

toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus.

Kriminaalasja materjalid saabusid 12.09.2026 Lõuna Ringkonnaprokuratuuri. Vastavalt KrMS § 223

lõikele 1 tunnistab kriminaaltoimiku saanud prokurör kohtueelse menetluse lõpuleviiduks, kohustab

uurimisasutust tegema lisatoiminguid või lõpetab kriminaalmenetluse KrMS §-des 200-2052 toodud

alustel ja korras.

Xxxxx xxxxxxxx-xxxxxxxxx on 12.10.2026 prokuratuuris tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega

ning avaldanud, et ta ei soovi xxxxxx-xxxxxxxxx-i kriminaalkorras vastutusele võtmist. xxxxxx

sõnul on nad mehega leppinud ja kogu selle sündmuse läbi arutanud. xxxxxx sõnul näeb ta ka endal

süüd, kuna läks xxxxxxx näpistama ning mees unesegasena oli segaduses. xxxxxx sõnul nad kindlasti

jätkavad oma kooselu ning hetkel käivad pereteraapias. xxxxxx sõnul on xxxxxx lõpuks aru saanud,

et ta vajab kõrvalist abi oma keerulise lapsepõlvega seotud sündmustega.

Kahtlustatav xxxxxx xxxxxxxxx avaldas 12.10.2026 prokurörile, et nad on abikaasaga ära leppinud

ja asjad omavahel selgeks rääkinud ning jätkavad oma abielu. xxxxxx avaldas, et ta ei oleks tohtinud

niimoodi naise tegevusele reageerida. Tema sõnul läksid nad abikaasaga vabatahtlikult

pereteraapiasse. xxxxxx sõnul maandab ta stressi arvutimänge mängides ja üksinda olles.

KrMS § 202 lg 7 alusel võib prokurör kriminaalmenetluse lõpetada ja määrata kohustused, kui

kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe

karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse ja selles

kahtlustatava või süüdistatava süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga

tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning

kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. KarS § 4 lg 3 kohaselt on teise

astme kuritegu süütegu, mille eest on karistusseadustikus karistusena ette nähtud rahaline karistus või

tähtajaline vangistus kuni viis aastat.

Käesoleval juhul leiab prokurör, et kuna tegemist on teise astme kuriteoga, mille asjaolud on selged

ja võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid, siis puudub prokuratuuri hinnangul

kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi ning kriminaalmenetlus kuulub KrMS § 202

alusel lõpetamisele. Süü suurusele ja avaliku menetlushuvi puudumisele hinnangu andmine on

käsitletav prokurörile antud kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale

ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine

juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas (RK 3-1-1-85-04). Süü

hindamisel võetakse arvesse isiku enda suhtumist toimepandusse ning ka asjaolusid, mis viisid

kuriteo toimepanemiseni ning tekitatud kahju liiki ja suurust.

Avalik menetlushuvi esineb eelkõige kriminaalasjas, milles isiku süü on suur ning seda tingivad üld-

ja eripreventiivsed vajadused. Samuti on avalik menetlushuvi olemas, kui tegemist on jätkuva

perevägivallaga või kriminaalmenetluse mittelõpetamist nõuavad kannatanu või kuritegu pealt

näinud alaealise pereliikme huvid. Antud juhul on xxxxxx xxxxxxxxx-le esitatud kahtlustus ühes

episoodis enda abikaasa kehalises väärkohtlemises. Xxxxxx xxxxxxxxx-l puuduvad kehtivad

kriminaal- ja väärteokaristused. Teda ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud, mistõttu võib

asuda seisukohale, et kahtlustava puhul ei ole tegemist ohtliku ühiskonnaliikmega. Kahtlustatav on

oma teo keelatusest aru saanud ning teinud sellest vajalikud järeldused, mis annavad aluse uskuda, et

tema õigusvastane käitumine ei kordu. Kannatanu xxxxx xxxxxxxx-xxxxxxxxx ei soovi xxxxxx

xxxxxxxxx-i karistamist ega tema suhtes kriminaalmenetluse läbiviimist. Kuigi teo toimepanemise

ajal viibis sündmuskohal poolte nuttev alaealine laps ja xxxxx xxxxxxxx-xxxxxxxxx-i alaealine laps,

ei nõua prokuröri hinnangul ka nende huvid käesoleval juhul kriminaalmenetluse jätkamist. Xxxxxx

xxxxxxxxx-le etteheidetud teo puhul ei ole tema süü olnud suur ning seejuures on tema poolt

tarvitatav vägivald olnud lühiajaline ega ole põhjustanud rasket tagajärge. Kahtlustatav on juba

pöördunud abikaasaga pereteraapiasse. Seega ei ole prokuröri hinnangul xxxxxx xxxxxxxxx-i

edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks vajalik rakendada selliseid mõjutusvahendeid, mida ei saaks

kasutada KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise puhul. Kriminaalasjas, kus tegemist on

teise astme kuriteoga, milles kahtlustatava süü ei ole suur ning puudub ka avalik menetlushuvi, ei ole

mõistlik isiku kriminaalkorras karistamine. Seda enam, et kriminaalkaristus (tingimisi vangistus) ei

lahenda probleeme, mis puudutavad xxxxxx xxxxxxxxx-i toimetulekut konfliktolukordades. Xxxxxx

xxxxxxxxx-i edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole tingimata vajalik kohaldada

kriminaalkaristust, vaid teda on võimalik mõjutada edaspidiselt õiguskuulekale käitumisele talle ka

kohustusi määrates.

Kahtlustatav xxxxxx xxxxxxxxx andis 12.10.2026 nõusoleku osalema vägivallast loobumise teenuse

nõustamisel, mitte panema 1 aasta jooksul toime uut vägivallakuritegu, ning tasuma menetluskulud.

Samuti on ta teadlik, et Tervisekassa võib talle esitada rahalise nõude seoses xxxxx xxxxxxxx-

xxxxxxxxx-le osutatud meditsiinilise abi eest, mis tuleb tal tasuda.

Vastavalt KrMS § 202 lg 6 sätestatule, juhul, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud

KrMS § 202 lg 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse oma

määrusega.

Juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja 206, abiprokurör määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 26278001641 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik:

2.1. KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub xxxxxx xxxxxxxxx 1 (ühe) aasta jooksul alates

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse allkirjastamisest, s.o ajavahemikul 12.10.2026-

12.10.2027, hoiduma uute vägivallakuritegude toimepanemisest;

2.2. KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub xxxxxx xxxxxxxxx pöörduma 5 (viie) tööpäeva

jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamise määruse allkirjastamise kuupäevast, s.o

hiljemalt 19.10.2026, Sotsiaalkindlustusameti poole vägivallast loobumise teenuse

nõustamisele registreerimiseks. Nõustajaks on Sotsiaalkindlustusameti vägivallast

loobumise toetamise nõustaja Kätlyn Podiradt, kellega tuleb võtta ühendust telefonil

+3725212614 või kirjutades e-posti aadressile

[email protected]. Xxxxxx xxxxxxxxx kohustub osalema

nõustamisel ajavahemikul 12.10.2026- 12.04.2027 nõustaja poolt ette antud arvul kordi

ning järgima nõustajaga koostöös koostatud tegevusplaani. Nõustamine lõpetatakse

nõustaja kinnituse alusel, omaalgatuslik lõpetamine ei ole lubatud. Kohtumised

toimuvad Sotsiaalkindlustusameti ruumides aadressil Pepleri 35, Tartu.

2.3. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel on xxxxxx xxxxxxxxx kohustatud hüvitama 2 (kahe) kuu

jooksul s.o ajavahemikul 12.10.2026 – 12.12.2026 menetluskulu (riigi õigusabi) summas

126,48 eurot. Makseinfo on saadetud 12.10.2026 xxxxxx xxxxxxxxx e-posti aadressile.

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: ei ole

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 16.08.2026 häirekeskusesse

tehtud kõne ja 16.08.2026 politseiametniku vormikaamera videosalvestist asuvad prokuratuuri

infosüsteemis.

5. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi

Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: ei kustutata.

6. Kriminaalmenetluse kulud: riigi õigusabi kulu 126,48 eurot jääb xxxxxx xxxxxxxxx-i kanda.

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määrus viivitamata saata:

kannatanule xxxxx xxxxxxxx-xxxxxxxxx. Xxxxxx xxxxxxxxx-le on lõpetamise määrus 12.10.2026

Lõuna Ringkonnaprokuratuuris üle antud. Teadmiseks edastada Tervisekassale, xxxxxx xxxxxxxxx-

i kaitsjale Aro Siinmaa ja Sotsiaalkindlustusametile.

8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lõuna

ringkonna prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva

jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist

emakeelde või keelde, mida ta valdab.

9. Toimingus osaleb videosilla vahendusel tõlk Julia Zautina, kes on KrMS § 161 lõike 6 kohaselt

kohustatud tõlkima kõik menetlustoimingusse puutuva täpselt ja täielikult ning hoidma saladuses talle

tõlkimisel teatavaks saanud andmeid. Teda on hoiatatud, et oma ülesannetest alusetu keeldumise ja

teadvalt valesti tõlkimise eest vastutab ta KarS § de 318 ja 321 järgi.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille

asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

Helen Puks

Julia Zautina

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaitsjat toimingu juurde ei soovi. Kinnitan, et mulle on lõpetamise määrust selgitatud ja tõlgitud ning

mõistan täielikult selle sisu ja tagajärgi. Olen menetluse lõpetamise ja määratud kohustustega nõus.

Olen kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kätte saanud:

Xxxxxx xxxxxxxxx