Kurmu tn 15, Kurmu tn 13 kinnistute detailplaneeringu

(DP048960) kava keskkonnamõju strateegilise hindamise

(KSH) eelhinnang

KSH menetluse algatamise vajaduse üle otsustamise

protsessi korraldaja: Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Arendajad: eraisikud Töö koostaja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Elar Põldvere

2026

2 Kurmu tn 15, Kurmu tn 13 kinnistute DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

Publitseerimise üldandmed:

•Töö koostatud – 30.09.2026. a.

•Koostajad (Alkranel OÜ) - Elar Põldvere ja Kätlin Pitman.

•Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

3 Kurmu tn 15, Kurmu tn 13 kinnistute DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava tegevuse ja selle paikkonna

lühikirjeldus ............................................................................................................................... 5

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus ........................................... 7

2.1. Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude arengudokumentide järgselt ...... 8

2.2. Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste

aspektide järgselt .................................................................................................................. 10

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud edaspidiseks ning KSH

vajalikkuse määramine............................................................................................................. 12

3.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavale

tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest ..................................................................................................... 12

3.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit ......................................... 13

3.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse ............................................................................. 14

3.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel ........................................................................................................................... 14

3.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust) ............................. 14

3.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale) ........................................................................................... 15

3.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond) ...................................................................................................... 15

3.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus ........................................................................ 15

3.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale .............. 18

3.5.5. Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid .......................................... 18

3.6. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised ......................... 18

Kokkuvõte ................................................................................................................................ 20

Kasutatud allikad ..................................................................................................................... 21

4 Kurmu tn 15, Kurmu tn 13 kinnistute DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (edaspidi ka EH) objektiks on

Kurmu tn 15, Kurmu tn 13 kinnistute detailplaneeringu (DP048960) kava. Eesmärgiks on

Kurmu tn 13 (78406:606:3370) ja 15 (78406:606:3340) maaüksustega seotud Tiskre oja kalda

ehituskeeluvööndi vähendamine piisavas ja võimalikult minimaalses mahus, tagamaks

olemasolevate kahe väikeelamu seaduslikkust, vt täpsemalt ptk 1.

Tegevusest huvitatud isikuks ehk arendajateks on eraisikud. Eelhinnangu koostaja on Alkranel

OÜ. DP kavaga seotud maakasutuse visioone on loonud Arhitektuuribüroo Kuup Ruut OÜ.

Nende poolt koostatud selgitavad ning illustratiivsed materjalid on esitatud varasemalt Tallinna

asjakohastele ametkondadele, sh Keskkonna- ja Kommunaalametile.

Koostatavat eelhinnangut saab eelkõige kohalik omavalitsus kasutada täiendava töövahendina

detailplaneeringuga seonduvates (detailplaneeringu algatamise üle otsustamine jm asjakohane)

ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides. KSH algatamise vajalikkuse osas

otsustamine ning sellest teavitamine toimub keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas

seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused (kavandatav

tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt

kaasneva keskkonnamõju vastu) tuvastatakse.

Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja

väljakujunenud õiguslikust praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on

tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

⚫ ületada mõjuala keskkonnataluvust;

⚫ põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

⚫ seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Töö koostamisel on lähtutud muuhulgas järgmistest juhenditest:

• „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin

Kutsar, 2015; Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud);

• „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium,

2017);

• „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin Kutsar ja

Keskkonnaministeerium, 2018).

5 Kurmu tn 15, Kurmu tn 13 kinnistute DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk

kavandatava tegevuse ja selle paikkonna lühikirjeldus

Käesoleva KSH EH objektiks on Harju maakonnas Tallinnas Haabersti linnaosas Kurmu tn 15

(78406:606:3340), Kurmu tn 13 (78406:606:3370) kinnistute detailplaneeringu (DP;

DP048960) kava (vt ka joonist 1.1). Kurmu tn 15 (78406:606:3340) katastriüksuse pindala on

1420,0 m², millest õuemaa 1283,0 m² ja muu maa 137,0 m². Kurmu tn 13 (78406:606:3370)

katastriüksuse pindala on 1261,0 m², millest õuemaa 1194,0 m² ja muu maa 67,0 m². Mõlemad

käsitletavad katastriüksused on elamumaa sihtotstarbega ja eraomandis ning mõlemad

hoonestatud ühe väikeelamuga.

Joonis 1.1. DP kava asukoht Tallinnas (märgitud punase alana (sh Kurmu tn 15 ja Kurmu tn 13).

Allikas: Arhitektuuribüroo Kuup Ruut OÜ, 26.05.2026.

Hoonestusalal kehtib hetkel 1999. a kehtestatud planeering nr DP002780. Kurmu tn 13 ja

Kurmu tn 15 osas on mõlemale hoonele antud ehitusluba 09.08.2000 a. Maa- ja Ruumiameti

ajalooliste kaartide rakenduse järgi alustati elamute ehitamist ca 2002. a ja hoonete põhimahud

saavutati toona ca 2003. a. Juba toona asusid hooned Tiskre oja lähistel, kuid kehtinud

õiguskord (Ranna ja kalda kaitse seadus) ei määratlenud hoonetega seotud ala oja kalda

ehituskeeluvööndina. Täna kehtiva Looduskaitseseaduse (LKS) alusel on tegemist aga

tsooniga, kus olemasolevad hooned asuvad oja kalda ehituskeeluvööndis ning kuna tegemist

on varem rajatud hoonestusega, siis ei ole neile võimalik rakendada ka LKS erisusi (nt § 38 lg

4 p 11). Seega käesoleva protsessi eesmärgiks on Tiskre oja kalda ehituskeeluvööndi

vähendamine (joonis 1.2) piisavas ja võimalikult minimaalses mahus, tagamaks olemasolevate

kahe väikeelamu seaduslikkust (välistamaks vastuolu mh LKS § 38 lg 9), võimaldamaks mh

kasutuslubade väljastamist. Tegevusest huvitatud isikute poolt esitatud DP protsessi

algatamisettepanekuga on nõustunud: Tallinna Liikuvuseamet; Tallinna Strateegikeskus;

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet; Kaitseministeerium; Haabersti Linnaosa Valitsus.

Senini kogunenud seisukohtade põhjal tuleb detailplaneeringu koostamisel (menetluse

algatamisel) arvestada järgnevaid lähteseisukohti ja algatamise tingimusi:

• DP-ga ei nähta ette linnaruumilisi muudatusi. Olemasolev keskkond ei muutu ning

ehitusõiguse menetlus on vaid hoonete seadustamise eesmärgil;

6 Kurmu tn 15, Kurmu tn 13 kinnistute DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

• DP-ga ei nähta ette muudatusi liikluskorralduses;

• DP-ga ei nähta ette muudatusi looduskeskkonnas;

• DP-ga ei nähta ette avalike rajatiste kavandamist;

• DP-ga -ga ei nähta ette täiendavaid alusuuringuid ja/või analüüse.

Joonis 1.2. DP kavaga taotletavaid tegevusi selgitav asendiplaan (käsitletavad maaküksused märgitud

punase joonega). Allikas: Arhitektuuribüroo Kuup Ruut OÜ, 26.05.2026.

7 Kurmu tn 15, Kurmu tn 13 kinnistute DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra

lühikirjeldus

Peatüki (edaspidi ptk) koostamisel on arvestatud esimeses peatükis, juhendmaterjalides ning

avalikult ja erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Riiklike andmeallikatena

kasutatakse peamiselt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur (08.09.2026

a.)) infosüsteemi ja Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusi (2026). Antud töös on käsitletud

võimaliku mõjuala eeldustega alana 50 m tsooni hoonestatud aladest (vt joonis 1.2, ptk 1),

keskendutakse veekogu poolsele alale, kuna planeering on seotud veekogu kalda piirangutega.

Üldise taustteabe tagamiseks on siiski kirjeldatud vajadusel ka laiemat ala.

Eelhinnangus käsitletav ala asub Harju maakonnas Tallinnas Haabersti linnaosas, kus oli

kohaliku omavalitsuse andmetel 2026. a augusti seisuga 52520 elanikku. Planeeringualast

põhja-, lõuna- ja idapoole jäävad peamiselt elamumaa kinnistud (tabel 2.1 ja joonis 2.1) ja

läänepoole Tiskre ojaga paralleelselt asub üldkasutatav maa. Huvipunkte käsitletaval alal või

selle lähialal ei ole tuvastatud.

Tabel 2.1. Kavandatava (vt ptk 1) alaga piirnevad katastriüksused, teede korral ka järgnev

katastriüksused (Maa- ja Ruumiameti, 2026). Aadress Pindala / m² KÜ tunnus Sihtotstarve

Kurmu tn 17 1326 78406:606:3310 Elamumaa 100%

Kurmu tn 17a 1680 78406:606:3270 Üldkasutatav maa 100%

Kurmu tänav 4970 78406:606:3080 Transpordimaa 100%

Kurmu tn 10 1038 78406:606:3190 Elamumaa 100%

Kurmu tn 8 1058 78406:606:3170 Elamumaa 100%

Kurmu tn 11 1795 78406:606:3200 Elamumaa 100%

Kurmu tn 11a 1374 78406:606:3210 Üldkasutatav maa 100%

Kurmu tn 13a 848 78406:606:3360 Üldkasutatav maa 100%

Kurmu tn 15a 1493 78406:606:3330 Üldkasutatav maa 100%

Joonis 2.1. DP kava ala (punase joonega ja kollase täitega) ja ümbruskonna kinnistud (lähimad toodud

tabelis 2.1). Alus: Maa- ja Ruumiameti, 2026.

8 Kurmu tn 15, Kurmu tn 13 kinnistute DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

Alljärgnevalt on esitatud ülevaade peamistest (arvestades tegevuse iseloomu) ja

asjakohastest strateegilistest planeerimisdokumentidest või arengudokumentidest (ptk

2.1). Vastavale infole järgneb ka paikkonna muude ja käesoleval juhul asjakohaste

aspektide kirjelduste osa (ptk 2.2).

2.1. Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude

arengudokumentide järgselt

Harju maakonnaplaneeringus 2030+ (2018) on määratud üldised maakonna arengu

ruumilised põhimõtted. Maakonnaplaneering lähtub Üleriigilisest planeeringust Eesti 2030+

(2012). Käsitleb kogu piirkonda tiheasustusalana ning linnalise keskkonna arendamise

tingimustest nähtub, et hoonemaht ümbritsevas ruumis ei vastanduks üldjuhul väljakujunenud

linnaehituslikule ilmele.

Haabersti linnaosa üldplaneering (ÜP; 2017) lähtub mh Tallinna üldplaneeringust (2001),

kus käsitletav ala jääb üldplaneeringu maakasutuse kihtidel roheala ning pereelamute ala

juhtfunktsiooniga aladele (joonis 2.2). Pereelamute ala haljastuse osakaaluks on 30%,

hoonestustiheduseks on määratud 0,3 ning lubatavaks hoonestuskõrguseks on kuni 2 korrust.

Hooned paikevad väheses mahus (vt ptk 1, joonis 1.2) läänepoolse küljega rohealas (11. Tiskre

oja kallas) mis kujutab endas kalda piiranguvööndit ehk antud juhul ehituskeeluvööndit. Haabersti linnaosa üldplaneeringu alusel on kavandatud tegevuse piirkonnas olemas

veevarustus, kanalisatsioon ning energiavarustus ja sidekanalisatsioon.

Joonis 2.2. Haabersti ÜP maakasutuse suhestumine Kurmu tn 15 ja Kurmu tn 13 alaga (DP kava ala

indikatsioon – punane viirutus). Alus: Haabersti linnaosa ÜP, 2017 (Arhitektuuribüroo Kuup Ruut OÜ,

26.05.2026)

Haljastustingimused aedlinnas on järgnevad (siin kohal asjakohased):

• Krundil on haljastusega alade osakaal vähemalt 30%. Nende hulka ei kuulu katuse- ja

garaažipealne ja muu haljastus, mis ei ole rajatud maapinnale.

• Tuleb hoida ja väärtustada aedlinnade identiteeti, mida väljendavad eelkõige just

hoonestusviis ja krundijaotus.

• Vaja on säilitada aedlinnade terviklikkus.

9 Kurmu tn 15, Kurmu tn 13 kinnistute DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

• Oluline on maksimaalselt säilitada ajalooline krundikasutus: valdavalt peavad aias

kasvama viljapuud. Ilupuude puhul tuleks piirduda väheste dekoratiivsete

aktsentliikidega. Aedlinnale on iseloomulik, et krundil asub ka eesaed.

• Säilitada tuleb olemasolevad viljapuuaiad kui iseloomulik aiakujunduselement.

• Aedviljade asemel võib krundil suuremal alal olla muru või kasvada püsi- ja suvelilled.

• Vältida tuleb aiaosade ulatuslikku sillutamist (betoon) kividega, kuna see rikub

aedlinnamiljööd.

Täiendavalt võib esile tuua, et ühisvee ja ühiskanalisatsiooni ning sademe võrkude haldust ja

arendust katab ka Tallinna linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava

aastateks 2023-2034 (2023). 2023. a dokument toetab ka juba 2012. a strateegiadokumendi

Tallinna sademevee strateegia aastani 2030 (2012) eesmärki ̶ kavandada terviklik

sademevee käsitlus Tallinnas. Sadeveesüsteemid (kas lahkvoolne või ühisvoolne) sõltuvad

kohalikest tingimustest ja eelvooludele kehtestatud nõuetest. Haabersti linnaosas on

sademeveekanalisatsioon üldiselt lahkvoolne. Soositakse sademevee kogumist kastmisveeks.

Kastmise eesmärkidel tuleks koguda ainult katustelt tulevat sademevett.

Tallinn 2035 Arengustrateegia (2020/2025) tõukub mh dokumendist Tallinna

keskkonnastrateegia aastani 2030 (2013), mille abil sooviti sh parandada linna

keskkonnaseisundit ning tõsta elanike keskkonnateadlikkust. Arengustrateegial on 6

strateegilist sihti: sõbralik linnaruum, loov maailmalinn, terve Tallinn liigub, roheline pööre,

heatahtlik kogukond ja kodu, mis algab tänavast. Tallinna tulevikuplaan on pöörata tähelepanu

rohkele haljastusele ning väärtustada linnaruumis loodust.

Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega

kohanemise kava 2030 (2021) seab mh eesmärgi välja töötada kogukondlike

taastuvenergiaühistute mudel, edendada rattaliiklust ning parandada ühistranspordi

ligipääsetavust. Rohelisuse tähtsust on kirjeldatud mh dokumendis Tallinna haljastu

tegevuskava aastateks 2013–2025 (2013). Tallinna linnas haljastuse kujundamise põhimõtete

reguleerimisel kasutatakse rohefaktorit (vt 2022. a väljatöötatud planeerimistööriista -

https://www.tallinn.ee/et/ehitus/rohefaktor). See on tööriist, mille eesmärgiks on toetada

planeeritavatel aladel (eelkõige senise maakasutuse muutusel) kõrge kvaliteedilise rohetaristu

kavandamist.

Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (2022) kirjeldab mh Tiskre oja

(VEE1094000) pikkus on 4,6 km ja valgla pindala on 58,6 km² (Keskkonnaportaal, 2026). Oja

saab alguse Harku järvest ja suubub Kakumäe lahte. Tüpoloogiline kuuluvus VRD järgi on

heledaveelised ja vähese orgaanilise aine sisaldusega jõgi (tüübid IB, IIB, IIIB). Oja

veekvaliteeti tuli veemajanduskava põhjal lugeda halvaks ning hea seisund on tagatav pärast

2027 a. Koormused – sademevesi (mh teed / tänavad), juhul kui koormust ei ole võimalik

täpsemate andmete puudumise tõttu punktkoormusena arvestada. Meetmed on kokkuvõtvalt

järgnevad:

• jälgida teistel kogumitel meetmete rakendamise tõhusust, mille läbi on võimalik

saavutada ka Tiskre oja toitainekormuse vähendamine;

• ennetava tegevuse korraldamine riikliku keskkonnapoliitika elluviimisel;

• veekogumil riikliku järelevalve tegemine.

10 Kurmu tn 15, Kurmu tn 13 kinnistute DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

2.2. Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas

kontekstis asjakohaste aspektide järgselt

Tegevuspaiga kõrgusinfo järgi on maapinna kõrgus ligikaudu 2,5 m üle merepinna ning reljeef

on tasane. Pinnakatte moodustavad jõesetted, mille koostises esinevad nt veeristik, kruus, liiv,

saviliiv ja liivsavi. Käsitletaval alal esineb kahes mullastikuüksuses gleistunud kamar-

karbonaatmuld (joonis 2.3), mis moodustab vastavas mullastikuüksuses 100%, boniteediga 38,

ning leetjas kamar-muld 70% ulatuses koos gleistunud leetja kamar-mullaga 30% ulatuses,

boniteediga 32. Gleistumise tunnus viitab perioodiliselt liigniisketele mullatingimustele.

Boniteet 32–38 iseloomustab madala kuni mõõduka viljakusega muldi. Põhjavesi on alal

suhteliselt kaitstud. Eesti pinnase radooniriski kaardi (Eesti Geoloogiateenistus, 2023) kohaselt

on piirkonnas pinnase õhu interpoleeritud Rn-risk on 10-30 kBq/m³ (mõõtmiste arv 1-5 ja

viimane 2015 a.). Seega on pinnase õhu interpoleeritud Rn-riskitase vastavas asupaigas madal

(kogu omavalitsuses üldiselt samas vastava riskitase kõrge).

Joonis 2.3. Kavandatava tegevuse (Kurmu tn 15 ja 13) alaga seonduv mullastik. Alus: Maa- ja

Ruumiameti, 2026.

Vastavas elamupiirkonnas ei ole valdavad soojasaarte esinemised (Maa- ja Ruumiametis

fikseeritud 17-st uuringuperioodist vaid ühel korral (19.06.2021. a) fikseeritud). Kavandatava

tegevuse ala ümbruses (ca 50 m) ei asu soid ega märgalasid. Olemasolevad hooned jäävad välja

ka prognoositavatest üleujutusaladest esinemistõenäosusega 1 x1000 a. jooksul (joonis 2.4).

Joonis 2.4. Kavandatava tegevuse (Kurmu tn 15 ja Kurmu tn 13) tsoon, ümbruskond ja üleujutusalade

prognoos esinemistõenäosega 1 kord 1000 a. jooksul. Alus: Maa- ja Ruumiameti, 2026.

11 Kurmu tn 15, Kurmu tn 13 kinnistute DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

Maardlate, maaparandussüsteemide ja geodeetiliste märkide kohta käsitletavas lähialas teave

puudub. Kättesaadav teave ei viita kultuuripärandi ega pärandkultuuri objektidele analüüsiala

käsitletavas lähialas (ca 50 m tsoonis). Analüüsiala käsitletavas lähialas ei ole ka A-, B- ega C-

kategooria ohtlike käitiste ohualasid.

Analüüsiala lähialal ega katastriüksustel looduskaitseobjekte või veekogumis kalade kudemis-

ja elupaiku ei ole. Käesoleval tegevuseala ja selle lähiala tegevus ei ulatu kaitstavatele

looduskaitseobjektidele ega ka Natura 2000 aladele ja ei seostu nendega.EELIS (08.09.2026

a) põhjal jäävad DP kava alast ja selle ümbruskonnast (ca 50 m) välja vääriselupaigad ning

kaitsealuste liikide esinemisalad (leiupaigad). DP kava alast ja selle ümbruskonnast (ca 50 m)

jäävad välja ka Sosnovski karuputke (Heracleum sosnowskyi) kolooniad.

12 Kurmu tn 15, Kurmu tn 13 kinnistute DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja

ettepanekud edaspidiseks ning KSH vajalikkuse

määramine

Peatükk on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info menetlemist. Alljärgnevad

ptk-d näitavad, kas ja millised faktorid võivad oluliseks kujuneda KSH algatamisel või mitte

algatamisel. Eelhinnangu koostamisel ehk planeerimisdokumendi kava mõjude kaalutlemisel

arvestatakse (alus: KeHJS § 33 lg 3-5 ning Kutsar, 2015/2018) järgnevaid aspekte:

1. missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele

tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest;

2. missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;

3. strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse;

4. strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel;

5. strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust);

5.1. mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale);

5.2. mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond);

5.3. mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused (sh oht

invasiivsetest võõrliikidest), kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;

5.4. mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale;

5.5. piiriülene mõju ja katastroofid.

Alljärgnevates peatükkides (3.1-3.5) on eelnevalt esitatud loetelu täpsemalt lahti kirjutatud.

Täiendavat kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes pole vaja kuna tegevus ei

seostu elurajooni rajamisega („Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a

määrus nr 224). Ptk 3.6 võtab kokku KSH vajalikkuse lõpphinnangu (käesoleva töö põhjal) ja

annab suuniseid lõpliku KSH otsuse (algatada või mitte) eelnõu ja sellele seisukohtade

küsimise osas.

3.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse

kavandatavale tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja

elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest

Ptk 1 ja 2 alusel paikneb DP kava ala on Harju maakonnas Tallinnas Haabersti linnaosas Kurmu

tn 15 ja Kurmu tn 13 kinnistutel. Ptk 1 baasil kehtib hoonestusaladel hetkel 1999. a kehtestatud

planeering nr DP002780. Kurmu tn 13 ja Kurmu tn 15 osas on mõlemale hoonele antud

ehitusluba 09.08.2000 a. Maa- ja Ruumiameti ajalooliste kaartide rakenduse järgi alustati

elamute ehitamist ca 2002. a ja hoonete põhimahud saavutati toona ca 2003. a. Juba toona

asusid hooned Tiskre oja lähistel, kuid kehtinud õiguskord (Ranna ja kalda kaitse seadus) ei

määratlenud hoonetega seotud ala oja kalda ehituskeeluvööndina. Täna kehtiva

13 Kurmu tn 15, Kurmu tn 13 kinnistute DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

Looduskaitseseaduse (LKS) alusel on tegemist aga tsooniga, kus olemasolevad hooned asuvad

oja kalda ehituskeeluvööndis ning kuna tegemist on varem rajatud hoonestusega, siis ei ole

neile võimalik rakendada ka LKS erisusi (nt § 38 lg 4 p 11). Seega käesoleva protsessi

eesmärgiks on Tiskre oja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine (vt ka ptk 3.5.3) piisavas ja

võimalikult minimaalses mahus, tagamaks olemasolevate kahe väikeelamu seaduslikkust

(välistamaks vastuolu mh LKS § 38 lg 9), võimaldamaks mh kasutuslubade väljastamist.

Kurmu tn 15 ja Kurmu tn 13 kinnistud on ümbritsetud mh elamumaadega. Haabersti linnaosa

üldplaneering (ÜP; 2017) kohaselt jääb käsitletav ala üldplaneeringu maakasutuse kihtidel

roheala ning pereelamute ala juhtfunktsiooniga aladele. Mõlemad käsitletavad katastriüksused

on elamumaa sihtotstarbega ja hoonestatud ühe väikeelamuga. Seega maakasutuselt vastavad

olemasolevad hooned Haabersti linnaosa ÜP-le ehk seal lubatud maakasutusfunkstioonile.

Seega ei ole tegemist maakasutusliku muutust tekitava planeerimiskavaga (ptk 1 alusel ei

muudeta ka hoonestuspõhimõtteid jms), kui ka veekogu kalda ehituskeeluvööndi vähendamine

on võimalik (vt ptk 3.5.3).

Käesoleva teema koondvaates tuleb veel välja tuua, et ptk 1 ja 2 koondatud teabe alusel ei saa

DP kavaga kavandatavat ja paikkonna kirjeldusi arvestades järeldada, et tegemist oleks

arendusega / tegevusega, mis vajaks ebaproportsionaalseid vahendeid planeeritava

elluviimiseks või haldamiseks, kuna tegemist on olemas olevate hoonetega. Seega ei ole ka nt

finantsvahendid tegevuse korrektseks elluviimiseks teadaolevalt takistavaks teguriks.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust.

3.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument

teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende

kehtestamise tasandit

DP kava maakasutuslikud eesmärgid järgivad ptk-s 2 esile toodud planeerimis- ja

arengudokumentide põhimõttelisi arengusuundi (toetudes ka ptk 3.1). Kavandatava tegevuse

iseloomu ja paiknemist arvestades ei takistata teiste ümbruskonna kinnistute senist maakasutust

ega looda eeldusi olulise negatiivse olustiku tekkeks.

Seoseid planeeritava tegevuse ja strateegiliste planeerimisdokumentide vahel on arvestatud ka

juba ptk 3.1 esitatud teabes. Teadaolevalt puuduvad sellised strateegilised kavad (mh

arengudokumendid), mille elluviimist kavandatav tegevus võiks eelkõige negatiivselt

mõjutada. DP kava loob selle edasisel võimalikul menetlusel (vastavalt teadaolevatele

lähtetingimustele, vt ptk 1) juriidiliselt korrektsed seosed ka kõrgemate strateegiliste

dokumentidega/arengudokumentidega (vt ptk 2.1; mh nende korraliseks üle vaatamiseks või

tulevaseks ajakohastamiseks (asjakohane sisend)) ning võimaldab menetleda tegevuse

elluviimiseks vajalikke tegevuslubasid piisava täpsusastmega.

Kokkuvõtvalt ei ole ette näha negatiivsete (ebasoodsate) mõjude avaldumist ning ka KSH

protsessi algatamise vajadust.

14 Kurmu tn 15, Kurmu tn 13 kinnistute DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

3.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse

Detailplaneeringu kava edasine menetlus (DP algatamise järgselt) on eelnevate

alampeatükkide alusel asjakohane vastavas kohas (sh johtuvalt ka ptk 2.1 kirjeldatud seostest

ÜP maakasutuslike eesmärkidega, neid kahjustamata). DP menetlustasandi puhul puuduvad

mh olulised seosed keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse, juhindudes

ka alljärgnevast teabest.

DP protsessi tasandit arvestades ei ole DP kava või sellele järgneda võiv DP menetlus otseseks

vahendiks nt riiklike keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestaks planeerimise protsess

(DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega, mis tulenevad keskkonnakaalutlustest. DP

edasise menetluse käik võimaldab mh tulevikus vastavaid teisi kavasid või dokumente

ajakohastada teemakohase (tegevuse toimimine vastavas asupaigas) teabega (nt vastavate

materjalide korraliste ülevaatuste perioodidel). See tähendab, et näiteks kõrgemates

strateegilistes dokumentides on võimalik lähtuda tulevaste otsuste tegemisel (sh

keskkonnakaalutluste edasisel integreerimisel) aktuaalsest teabest ja/või situatsioonist.

Kokkuvõtvalt ei ole ette näha negatiivsete (ebasoodsate) mõjude avaldumist ning ka KSH

protsessi algatamise vajadust.

3.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või

veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu

keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel

Alampeatüki pealkirjast lähtuvalt – vastava võimaliku DP menetlus ei ole otseselt seotud

jäätmekäitluse või veekaitsega ega Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisega. Küll aga peab arvestama ja ka arvestab (läbi õiguslikult paika pandud DP

koostamisprotsessi) käesolev DP protsess (DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega

(kujundatud tulenevalt EL nõuetest), toetudes sh ptk 1 ja 2 ning Eesti riigi õigusaktide

regulatsioonile ja raamistikule. Kokkuvõtvalt ei ole ette näha negatiivsete (ebasoodsate)

mõjude avaldumist ning ka KSH protsessi algatamise vajadust.

3.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud

keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist

ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh

kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust)

Käesolev peatükk jaotub omakorda viieks alampeatükiks. Sissejuhatavalt saab esile tuua (ptk

1 baasil), et tgevusest huvitatud isikute poolt esitatud DP protsessi algatamisettepanekuga on

nõustunud: Tallinna Liikuvuseamet; Tallinna Strateegikeskus; Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalamet; Kaitseministeerium; Haabersti Linnaosa Valitsus. Senini kogunenud

seisukohtade põhjal tuleb detailplaneeringu koostamisel (menetluse algatamisel) arvestada

järgnevaid lähteseisukohti ja algatamise tingimusi:

• DP-ga ei nähta ette linnaruumilisi muudatusi. Olemasolev keskkond ei muutu ning

ehitusõiguse menetlus on vaid hoonete seadustamise eesmärgil;

• DP-ga ei nähta ette muudatusi liikluskorralduses;

• DP-ga ei nähta ette muudatusi looduskeskkonnas;

15 Kurmu tn 15, Kurmu tn 13 kinnistute DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

• DP-ga ei nähta ette avalike rajatiste kavandamist.

3.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale)

DP-ga (menetluse algatamisel) ei nähta ette linnaruumilisi muudatusi. Olemasolev keskkond

ei muutu ning ehitusõiguse menetlus on ellu kutsutud vaid hoonete seadustamise eesmärgil (vt

ka ptk 3.5.3). Kavandatava tegevuse tulemusel ei muutuks seega senine maakasutus. Kurmu tn

15 ja Kurmu tn 13 kinnistud on ümbritsetud juba elamumaadega ning olemasolev sobitub

ümbruskonnaga. Eelnevat kinnitavad ka ptk 3.1 toodud aspektid.

Ptk 1 ja 2, 3.1 toodud andmete alusel ei ole kavandatava puhul (olemas olevate hoonete

seadustamine) põhjust eeldada probleeme mulla ja pinnase kasutusele või selle kahjustamisele,

mis muudaks piirkonna mullastiku ja pinnase kvaliteeti ja pakutavaid ökosüsteemi teenuseid

võrreldes senisega. Haabersti linnaosa üldplaneeringu alusel on kavandatud tegevuse

piirkonnas olemas mh ühisveevarustus ja -kanalisatsioon, st puudub oht hajureostuse tekkeks

ning vastavate ühisveevarustuse süsteemide ressursside üle ekspluateerimiseks. Samuti tuleb

välja tuua, et tegevuse käigus ei teki jäätmeid, mille reeglite kohaseks käitlemiseks ei oleks

ressursse või toimivaid lahendusi. Seega täiendavaid ohufaktoreid siinkohal välja tuua ei saa.

Vastavas asupaigas teadaolev arendus (seniste ehitiste (elamud) osas oja kalda

ehituskeeluvööndi vähendamise eesmärgil teostatav planeeringu kava) ei oma täiendavaid

negatiivseid mõjusid ka paikkonnas väljakujunenud õhukvaliteedile ja kliimale.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust.

3.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond)

Ptk 1, 2 ka 3.1 põhjal on DP kava ala näol tegemist Tallinnas Haabersti linnaosas oleva

maaüksusega (tiheasustusala). Kavandatav tegevus asub elamumaade piirkonna sees. DP kava

ala on sobiv elamufunktsiooniga seotud maakasutusviisidega jätkamiseks (vt ka ptk 3.1 ja

3.5.1). Kuna tegemist on olemasolevate hoonetega, siis pole ette näha ka ehitustegevustega

seotud ajutisi häiringuid. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja

KSH protsessi algatamise vajadust.

3.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus

Vastava ala kohta koondunud andmed käesolevas töös ei näita, et tegemist oleks tundliku või

juba liiga intensiivselt kasutatud alaga, kus ptk 1 kirjeldatud tegevust ellu viia ei tohiks. Samuti

ei esine looduslikke iseärasusi (va veekogu kalda ehituskeeluvöönd (EKV)) või

kultuuripärandit, mis kavandatavat tegevust võiks mõjutada või millele võiks omakorda mõju

olla.

Rohealad. Kavandatav tegevus, olemasolevad elamu hooned, paiknevad väheses mahus

läänepoolse küljega rohealas (11. Tiskre oja kallas), mille määratlemise aluseks on vastava oja

ehituskeeluvööndi ulatus (vastava regulatsiooni alus tekkis 2004. a, LKS kehtima hakkamisel).

St roheala käsitlus seondub ka oja kalda ehituskeeluvööndi vähendamise käsitlusega, mis

16 Kurmu tn 15, Kurmu tn 13 kinnistute DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

järgneb. Siinkohal saab samas esile tuua veel ka seda, et hoonestatud elamualade ja oja vahele

jäävad veel ka Kurmu tn 15a (78406:606:3330) ja Kurmu tn 13a (78406:606:3360)

maaüksused, mis on üldkasutatava maa sihtotstarbega ning kus on võimalik ka mööda oja

kallast liikuda (st liikumistingimused ja nende tagamise aspektid ei seondu käesoleva

projektiga kavandatavatest ehituskeeluvööndi vähendamise parameetritest).

DP kava ala kavandatava tegevuse oleks kehtivat üldplaneeringut muutev, kuivõrd

soovitakse taotleda Tiskre oja kalda ehituskeeluvööndi vähendamist (vt esialgset visiooni

ptk 1, joonis 1.2), mis looduskaitseseaduse alusel (§ 40) liigitub üldplaneeringut muutvaks

tegevuseks. Hoonete ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamise sooviga kaetud ala

määratlemisel on lähtutud olemas olevatest hoonetest. DP kava järgsetes menetlustes (DP

algatamisel) saab taotletavat ala ja selle määramise aspekte vajadusel täpsustada. Käesoleval

juhul ehk eelhinnangu andmiseks loetakse teavet piisavaks, ehituskeeluvööndi eelanalüüsi

tarbeks.

Lähtuvalt LKS-le on veekogude kalda kaitse eesmärk seotud seal asuvate looduskoosluste

säilitamise, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramisega ning kalda eripära

arvestava asustuse suunamise ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamisega.

Ehituskeeluvööndi vähendamise kaalumisel tuleb arvestada kalda kaitse eesmärke ning

lähtudes kaldal asuvast taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest,

olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Kalda

ehituskeeluvööndi vähendamine võib kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ning väljaspool linna

kui asustusüksust, alevit ja alevikku toimuda üksnes Keskkonnaameti nõusolekul. Käesoleval

juhul on tegemist linnaga, kus ei asu kaitstavaid loodusobjekte (st kaalutlusotsuse saab teha

kohalik omavalitsus; LKS § 40 lg 2 ja 3).

Veekogu kalda ehituskeeluvöönd (EKV) – vastavalt ptk 1 on käsitlemise all Tiskre oja kalda

ehituskeeluvööndi vähendamise kava (EKV vähendamisala vt ka joonis 3.1). Järgnevalt on

täpsemalt välja toodud, mis jääb hetkel kehtivasse ehituskeeluvööndisse (joonis 3.1).

Ehituskeeluvööndis (tsoon, mille ulatuses soovitakse ka vähendamist (veepiirist mõõdetav

EKV säiliks, min ca 40,5 m ulatuses)) asuvad: Kurmu tn 15 ja Kurmu tn 13 kinnistutel

paiknevad eluhooned.

Joonis 3.1. DP kava objektid (Kurmu tn 13 ja 15) ning Tiskre oja kalda ehituskeeluvööndi (EKV)

vähendamise (märgitud punasega) ala. Alus mh: käesoleva töö ptk 1 ja Maa- ja Ruumiamet, 2026.

17 Kurmu tn 15, Kurmu tn 13 kinnistute DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

Järgnevalt on esitatud looduskaitseseaduse (mh § 40) järgne eelanalüüs, soovitavale

tegevusele (vt ptk 1 ja joonis 3.1). Eelanalüüsitud (kalda kaitse eesmärke arvestades)

teemavaldkondade järgselt on toodud ka koondjäreldus.

Taimestiku ei ole kavas täiendavalt vähendada. Läbitöötatud andmestik ei näita, et

ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine kavandatud kujul seaks ohtu kaldal asuvad

looduskooslused (sh nendega seotud kõlvikute mastaapset ümberkujundamist ei kavandata).

Hõivatud ei ole ka potentsiaalseid alasid, mis oluliselt tõstaksid vastava kalda tsooni

haljasalade väärtuseid (nt juhul kui hoonestus lammutataks). Seega eelanalüüsi baasil olulisi

vastuolusid ei tuvastatud. Planeerimisprotsessi läbiviimisel (protsessi algatamisel) selguvad

lõplikud tingimused, mille alusel on kohaliku omavalitsusel võimalik hinnata lõplikult

looduskoosluste säilimise eelduste ja vastuolude puudumiste asjakohasust.

Reljeef ̶ Maa- ja Ruumiamet (2026) kohaselt asub kavandatava tegevuse ala (Kurmu tn 15 ja

Kurmu tn 13 kinnistud) ca 2,5 m kõrgusel merepinnast ning antud ala reljeef on tasane (kergelt

langusega oja suunas). Tegemist on juba olemas olevate hoonetega. Reljeefi ei ole kavas muuta

määral, mis seaks ohtu kalda kaitse eesmärkide järgmise (mh suurendaks ohtu erosiooni

tegurite esinemisele). Planeerimisprotsessi läbiviimisel (protsessi algatamisel) selguvad

lõplikud tingimused, mille alusel on kohaliku omavalitsusel võimalik hinnata lõplikult reljeefi

mõjutamise eelduste ja vastuolude puudumiste asjakohasust.

Kõlvikute ja kinnisasjade piirid ̶ mõlema kinnistu korral on enamasti tegemist õuemaaga.

Ei kavandata kõlvikute ega kinnistu piiride muutusi. Senised kinnisasjade piirid ei ole

kavandatava tegevuse elluviimise eelduseid takistavateks asjaoludeks. Planeerimisprotsessi

läbiviimisel (protsessi algatamisel) selguvad lõplikud tingimused, mille alusel on kohaliku

omavalitsusel võimalik hinnata lõplikult kõlvikute ja kinnisasjade piiridega seotud aspektide

mõjutamise eelduste ja vastuolude puudumiste asjakohasust.

Olemasoleva teed ja tehnovõrgud ̶ Kurmu tn 15 ja Kurmu tn 13 kinnistud paiknevad Kurmu

tänav ääres. Tänav jääb oja ehituskeeluvööndist välja. Tegevus ei näe ette teede ja tänavate

ning tehnovõrkude põhimõtete muutmist, mis seonduks kalda kaitse eesmärkide

halvenemisega. Elamute ja oja vahele jäävad üldkasutatava maa sihtotstarbega maaüksused ja

neil liiklemise võimalusi tegevusega ei muudetaks ehk ei halvendataks. St olemasolevad teed

ja tehnovõrgud ja liikumisvõimalused ei ole tegevusi teadaolevalt takistavaks teguriks ega

muuda oja veekvaliteeti eesmärkide saavutamise eeldusi. Planeerimisprotsessi läbiviimisel

(protsessi algatamisel) selguvad lõplikud tingimused, mille alusel on kohaliku omavalitsusel

võimalik hinnata lõplikult olemasolevate teede ja tehnovõrkudega / liikuvusega seotud

aspektide mõjutamise eelduste asjakohasust.

Väljakujunenud asustus ̶ DP kava ala asub piirkonnas, kus on juba väljakujunenud asustus.

DP kava ala ei muuda seda asustusmustrit ehk sobitub piirkonda, tulenevalt ka kõrgematest

dokumentidest, kus kavandatud piirkond jääb pereelamute ala juhtfunktsiooniga aladele.

Planeerimisprotsessi läbiviimisel (protsessi algatamisel) selguvad lõplikud tingimused, mille

alusel on kohaliku omavalitsusel võimalik hinnata lõplikult väljakujunenud asustusega seotud

aspektide mõjutamise eelduste ja vastuolude puudumiste asjakohasust (johtuvalt siinkohal siis

eelnevas analüüsis käsitletud teemavaldkondade sisust (nende täpsustumisel)).

Koondkokkuvõte (Tiskre oja kalda ehituskeeluvööndi osas) ̶ eelanalüüsitud

teemavaldkonnad ei andnud ühelgi juhul tegevusi (ptk 1 esitatud mahus) välistavat vastet.

18 Kurmu tn 15, Kurmu tn 13 kinnistute DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

Hoonete lubamise osas teeb lõpliku otsuse kohalik omavalitsus ehituskeeluvööndi

vähendamiseks. St. lõpliku seisukoha kujundab planeerimisprotsessi algatamisel

planeerimisprotsessis juba kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on lõplikult hinnata

linnalises asustuses (väljaspool kaitstavaid objekte) veekogumi kalda ehituskeeluvööndi

vähendamise võimalusi. Tehnilise täpsustusena lisame järgnevat. Ehituskeeluvööndi

vähendamise minimaalset vajalikku mahtu võib piiritleda DP tulevasel menetlusel vaid

olemasolevate ehitiste ulatusega. Võimalike tulevaste ehitiste (elamumaa õuealal) osas

rakendub juba tiheasustusala piirkonnas väljakujunenud ehitusjoone (määratav DP kava

naabruskonna hoonestuse alusel) erisus (LKS § 38 lg 4 p 11) ja seega ei pea ehituskeeluvööndit

planeeringus vähendama aladel, kus hetkel ehitisi ei ole.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust.

3.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale

Ptk 2.2 nähtub, et DP kava vahetus (ca 50 m raadiuses) ümbruskonnas olulisi Euroopa Liidu

või riiklike looduskaitselisi objekte ei asu. EELIS põhjal jäävad DP kava alast ja sellele

lähialast ca 50 m raadiuses välja ka vääriselupaigad, kaitsealused üksikobjektid ning

kaitsealused loomad, taimed jt kaitsealuste elustiku/objektide kategooriad. Tegevuse iseloomu

ja riiklikult kaitstavate objektide puudumise tõttu ei ole ette näha negatiivsete mõjude

eelduseid. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi

algatamise vajadust.

3.5.5. Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid

Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe)

ega ka piiriüleseid mõjusid. Seega tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda,

arvestades mh tegevuse mastaabiga. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju

eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.

3.6. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised

Lähtudes ptk 3.1-3.5 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju

avaldumist strateegilise dokumendi koostamise algatamisel, koostamisel ja rakendamisel ette

näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole

vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel ei ole vaja rakendada

täiendavaid tingimusi/suunised. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta

siinkohal asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6). Asjaomast ametkonda või osapoolt, kellelt täiendavalt seisukohti peaks

(KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) tingimata küsima, Alkranel OÜ oma töös ei

tuvastanud. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik

korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani (Tallinna

Keskkonna- ja Kommunaalamet) pädevuses (arvestades ka varasemat koostööd

ametkondadega, vastava DP kava menetlemise kontekstis). Laekuva tagasiside tulemusi saab

otsustaja kajastada vähemalt lõpliku otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist

19 Kurmu tn 15, Kurmu tn 13 kinnistute DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

ning samuti DP protsessi edasisel suunamisel (nt planeeringu lähteseisukohtade täiendamise

kaudu).

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus kaalutluse alusel.

Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks

ehk kujundamiseks. Lõpetuseks – otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga

seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse

asjakohase haldusorgani (Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet) pädevuses. Otsustaja saab

otsustada ka käesolevas töös esitatud tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste

rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised

aspektid, seonduvalt liikide ja nende elupaikade soodsuse tagamisega).

20 Kurmu tn 15, Kurmu tn 13 kinnistute DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

Kokkuvõte

KSH eelhinnangu objekt oli Kurmu tn 15, Kurmu tn 13 kinnistute detailplaneeringu

(DP048960) kava. Eesmärgiks on Kurmu tn 13 (78406:606:3370) ja 15 (78406:606:3340)

maaüksustega seotud Tiskre oja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine piisavas ja võimalikult

minimaalses mahus, tagamaks olemasolevate kahe väikeelamu seaduslikkust, vt täpsemalt ptk

1.

Juhindudes DP kavast (ptk 1) ning selle ümbruskonna kohta koondatud andmetest (ptk 2) saab

kokku võtta mõjude eelduste ehk KSH vajaduse analüüsi (ptk 3.6) tulemused järgnevalt.

Tulemused – lähtudes ptk 3.6 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse

keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi koostamise algatamisel, koostamisel ja

rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul

omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel ei

ole vaja rakendada täiendavaid tingimusi/suunised. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete

määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6). Asjaomast ametkonda või osapoolt, kellelt täiendavalt seisukohti peaks

(KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) tingimata küsima, Alkranel OÜ oma töös ei

tuvastanud. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik

korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani (Tallinna

Keskkonna- ja Kommunaalamet) pädevuses (arvestades ka varasemat koostööd

ametkondadega, vastava DP kava menetlemise kontekstis). Laekuva tagasiside tulemusi saab

otsustaja kajastada vähemalt lõpliku otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist

ning samuti DP protsessi edasisel suunamisel (nt planeeringu lähteseisukohtade täiendamise

kaudu).

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus kaalutluse alusel.

Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks

ehk kujundamiseks. Lõpetuseks – otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga

seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse

asjakohase haldusorgani (Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet) pädevuses. Otsustaja saab

otsustada ka käesolevas töös esitatud tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste

rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised

aspektid, seonduvalt liikide ja nende elupaikade soodsuse tagamisega).

21 Kurmu tn 15, Kurmu tn 13 kinnistute DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

Kasutatud allikad

Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba

teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita):

• Eelhindamine KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura

eelhindamine. R. Kutsar, 2015.

• Eelhindamise KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine. R.

Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018.

• EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur 08.09.2026.

• Eesti pinnase radooniriski kaart

https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e0

4458dc875375e Eesti Geoloogiateenistus, 2023.

• Haabersti linnaosa üldplaneering. Tallinna Linnaplaneerimise Amet, 2017.

• Harju maakonnaplaneering 2030+. OÜ Hendrikson & Ko, 2013-2018.

• Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, … - 2026.

• Keskkonnaportaal, https://register.keskkonnaportaal.ee/, 07.09.2026.

• Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega

kohanemise kava 2030, 2021.

• Looduskaitseseadus, … - 2026.

• Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Kliimaministeerium, 2022.

• Maa- ja Ruumiameti kaardirakendused, 2025.

• Rohefaktor, https://www.tallinn.ee/et/ehitus/rohefaktor, 2026.

• Tallinna arengustrateegia 2035, 2020.

• Tallinna linna koduleht (https://www.tallinn.ee/), 08.09.2026.

• Tallinna linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2034,

2023.

• Tallinna planeeringute register (https://tpr.tallinn.ee/), 07.09.2026.

• Tallinna sademevee strateegia aastani 2030, 2012.

• Tallinna üldplaneering. Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Amet, 2001.

• Üleriigiline planeering Eesti 2030+. Rahandusministeerium, 2012.

Kurmu tn 15, Kurmu tn 13 kinnistute detailplaneeringu

(DP048960) kava keskkonnamõju strateegilise hindamise

(KSH) eelhinnang

KSH menetluse algatamise vajaduse üle otsustamise

protsessi korraldaja: Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Arendajad: eraisikud Töö koostaja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Elar Põldvere

2026

2 Kurmu tn 15, Kurmu tn 13 kinnistute DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

Publitseerimise üldandmed:

•Töö koostatud – 30.09.2026. a.

•Koostajad (Alkranel OÜ) - Elar Põldvere ja Kätlin Pitman.

•Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

3 Kurmu tn 15, Kurmu tn 13 kinnistute DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava tegevuse ja selle paikkonna

lühikirjeldus ............................................................................................................................... 5

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus ........................................... 7

2.1. Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude arengudokumentide järgselt ...... 8

2.2. Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste

aspektide järgselt .................................................................................................................. 10

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud edaspidiseks ning KSH

vajalikkuse määramine............................................................................................................. 12

3.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavale

tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest ..................................................................................................... 12

3.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit ......................................... 13

3.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse ............................................................................. 14

3.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel ........................................................................................................................... 14

3.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust) ............................. 14

3.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale) ........................................................................................... 15

3.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond) ...................................................................................................... 15

3.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus ........................................................................ 15

3.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale .............. 18

3.5.5. Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid .......................................... 18

3.6. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised ......................... 18

Kokkuvõte ................................................................................................................................ 20

Kasutatud allikad ..................................................................................................................... 21

4 Kurmu tn 15, Kurmu tn 13 kinnistute DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (edaspidi ka EH) objektiks on

Kurmu tn 15, Kurmu tn 13 kinnistute detailplaneeringu (DP048960) kava. Eesmärgiks on

Kurmu tn 13 (78406:606:3370) ja 15 (78406:606:3340) maaüksustega seotud Tiskre oja kalda

ehituskeeluvööndi vähendamine piisavas ja võimalikult minimaalses mahus, tagamaks

olemasolevate kahe väikeelamu seaduslikkust, vt täpsemalt ptk 1.

Tegevusest huvitatud isikuks ehk arendajateks on eraisikud. Eelhinnangu koostaja on Alkranel

OÜ. DP kavaga seotud maakasutuse visioone on loonud Arhitektuuribüroo Kuup Ruut OÜ.

Nende poolt koostatud selgitavad ning illustratiivsed materjalid on esitatud varasemalt Tallinna

asjakohastele ametkondadele, sh Keskkonna- ja Kommunaalametile.

Koostatavat eelhinnangut saab eelkõige kohalik omavalitsus kasutada täiendava töövahendina

detailplaneeringuga seonduvates (detailplaneeringu algatamise üle otsustamine jm asjakohane)

ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides. KSH algatamise vajalikkuse osas

otsustamine ning sellest teavitamine toimub keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas

seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused (kavandatav

tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt

kaasneva keskkonnamõju vastu) tuvastatakse.

Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja

väljakujunenud õiguslikust praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on

tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

⚫ ületada mõjuala keskkonnataluvust;

⚫ põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

⚫ seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Töö koostamisel on lähtutud muuhulgas järgmistest juhenditest:

• „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin

Kutsar, 2015; Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud);

• „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium,

2017);

• „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin Kutsar ja

Keskkonnaministeerium, 2018).

5 Kurmu tn 15, Kurmu tn 13 kinnistute DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk

kavandatava tegevuse ja selle paikkonna lühikirjeldus

Käesoleva KSH EH objektiks on Harju maakonnas Tallinnas Haabersti linnaosas Kurmu tn 15

(78406:606:3340), Kurmu tn 13 (78406:606:3370) kinnistute detailplaneeringu (DP;

DP048960) kava (vt ka joonist 1.1). Kurmu tn 15 (78406:606:3340) katastriüksuse pindala on

1420,0 m², millest õuemaa 1283,0 m² ja muu maa 137,0 m². Kurmu tn 13 (78406:606:3370)

katastriüksuse pindala on 1261,0 m², millest õuemaa 1194,0 m² ja muu maa 67,0 m². Mõlemad

käsitletavad katastriüksused on elamumaa sihtotstarbega ja eraomandis ning mõlemad

hoonestatud ühe väikeelamuga.

Joonis 1.1. DP kava asukoht Tallinnas (märgitud punase alana (sh Kurmu tn 15 ja Kurmu tn 13).

Allikas: Arhitektuuribüroo Kuup Ruut OÜ, 26.05.2026.

Hoonestusalal kehtib hetkel 1999. a kehtestatud planeering nr DP002780. Kurmu tn 13 ja

Kurmu tn 15 osas on mõlemale hoonele antud ehitusluba 09.08.2000 a. Maa- ja Ruumiameti

ajalooliste kaartide rakenduse järgi alustati elamute ehitamist ca 2002. a ja hoonete põhimahud

saavutati toona ca 2003. a. Juba toona asusid hooned Tiskre oja lähistel, kuid kehtinud

õiguskord (Ranna ja kalda kaitse seadus) ei määratlenud hoonetega seotud ala oja kalda

ehituskeeluvööndina. Täna kehtiva Looduskaitseseaduse (LKS) alusel on tegemist aga

tsooniga, kus olemasolevad hooned asuvad oja kalda ehituskeeluvööndis ning kuna tegemist

on varem rajatud hoonestusega, siis ei ole neile võimalik rakendada ka LKS erisusi (nt § 38 lg

4 p 11). Seega käesoleva protsessi eesmärgiks on Tiskre oja kalda ehituskeeluvööndi

vähendamine (joonis 1.2) piisavas ja võimalikult minimaalses mahus, tagamaks olemasolevate

kahe väikeelamu seaduslikkust (välistamaks vastuolu mh LKS § 38 lg 9), võimaldamaks mh

kasutuslubade väljastamist. Tegevusest huvitatud isikute poolt esitatud DP protsessi

algatamisettepanekuga on nõustunud: Tallinna Liikuvuseamet; Tallinna Strateegikeskus;

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet; Kaitseministeerium; Haabersti Linnaosa Valitsus.

Senini kogunenud seisukohtade põhjal tuleb detailplaneeringu koostamisel (menetluse

algatamisel) arvestada järgnevaid lähteseisukohti ja algatamise tingimusi:

• DP-ga ei nähta ette linnaruumilisi muudatusi. Olemasolev keskkond ei muutu ning

ehitusõiguse menetlus on vaid hoonete seadustamise eesmärgil;

6 Kurmu tn 15, Kurmu tn 13 kinnistute DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

• DP-ga ei nähta ette muudatusi liikluskorralduses;

• DP-ga ei nähta ette muudatusi looduskeskkonnas;

• DP-ga ei nähta ette avalike rajatiste kavandamist;

• DP-ga -ga ei nähta ette täiendavaid alusuuringuid ja/või analüüse.

Joonis 1.2. DP kavaga taotletavaid tegevusi selgitav asendiplaan (käsitletavad maaküksused märgitud

punase joonega). Allikas: Arhitektuuribüroo Kuup Ruut OÜ, 26.05.2026.

7 Kurmu tn 15, Kurmu tn 13 kinnistute DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra

lühikirjeldus

Peatüki (edaspidi ptk) koostamisel on arvestatud esimeses peatükis, juhendmaterjalides ning

avalikult ja erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Riiklike andmeallikatena

kasutatakse peamiselt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur (08.09.2026

a.)) infosüsteemi ja Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusi (2026). Antud töös on käsitletud

võimaliku mõjuala eeldustega alana 50 m tsooni hoonestatud aladest (vt joonis 1.2, ptk 1),

keskendutakse veekogu poolsele alale, kuna planeering on seotud veekogu kalda piirangutega.

Üldise taustteabe tagamiseks on siiski kirjeldatud vajadusel ka laiemat ala.

Eelhinnangus käsitletav ala asub Harju maakonnas Tallinnas Haabersti linnaosas, kus oli

kohaliku omavalitsuse andmetel 2026. a augusti seisuga 52520 elanikku. Planeeringualast

põhja-, lõuna- ja idapoole jäävad peamiselt elamumaa kinnistud (tabel 2.1 ja joonis 2.1) ja

läänepoole Tiskre ojaga paralleelselt asub üldkasutatav maa. Huvipunkte käsitletaval alal või

selle lähialal ei ole tuvastatud.

Tabel 2.1. Kavandatava (vt ptk 1) alaga piirnevad katastriüksused, teede korral ka järgnev

katastriüksused (Maa- ja Ruumiameti, 2026). Aadress Pindala / m² KÜ tunnus Sihtotstarve

Kurmu tn 17 1326 78406:606:3310 Elamumaa 100%

Kurmu tn 17a 1680 78406:606:3270 Üldkasutatav maa 100%

Kurmu tänav 4970 78406:606:3080 Transpordimaa 100%

Kurmu tn 10 1038 78406:606:3190 Elamumaa 100%

Kurmu tn 8 1058 78406:606:3170 Elamumaa 100%

Kurmu tn 11 1795 78406:606:3200 Elamumaa 100%

Kurmu tn 11a 1374 78406:606:3210 Üldkasutatav maa 100%

Kurmu tn 13a 848 78406:606:3360 Üldkasutatav maa 100%

Kurmu tn 15a 1493 78406:606:3330 Üldkasutatav maa 100%

Joonis 2.1. DP kava ala (punase joonega ja kollase täitega) ja ümbruskonna kinnistud (lähimad toodud

tabelis 2.1). Alus: Maa- ja Ruumiameti, 2026.

8 Kurmu tn 15, Kurmu tn 13 kinnistute DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

Alljärgnevalt on esitatud ülevaade peamistest (arvestades tegevuse iseloomu) ja

asjakohastest strateegilistest planeerimisdokumentidest või arengudokumentidest (ptk

2.1). Vastavale infole järgneb ka paikkonna muude ja käesoleval juhul asjakohaste

aspektide kirjelduste osa (ptk 2.2).

2.1. Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude

arengudokumentide järgselt

Harju maakonnaplaneeringus 2030+ (2018) on määratud üldised maakonna arengu

ruumilised põhimõtted. Maakonnaplaneering lähtub Üleriigilisest planeeringust Eesti 2030+

(2012). Käsitleb kogu piirkonda tiheasustusalana ning linnalise keskkonna arendamise

tingimustest nähtub, et hoonemaht ümbritsevas ruumis ei vastanduks üldjuhul väljakujunenud

linnaehituslikule ilmele.

Haabersti linnaosa üldplaneering (ÜP; 2017) lähtub mh Tallinna üldplaneeringust (2001),

kus käsitletav ala jääb üldplaneeringu maakasutuse kihtidel roheala ning pereelamute ala

juhtfunktsiooniga aladele (joonis 2.2). Pereelamute ala haljastuse osakaaluks on 30%,

hoonestustiheduseks on määratud 0,3 ning lubatavaks hoonestuskõrguseks on kuni 2 korrust.

Hooned paikevad väheses mahus (vt ptk 1, joonis 1.2) läänepoolse küljega rohealas (11. Tiskre

oja kallas) mis kujutab endas kalda piiranguvööndit ehk antud juhul ehituskeeluvööndit. Haabersti linnaosa üldplaneeringu alusel on kavandatud tegevuse piirkonnas olemas

veevarustus, kanalisatsioon ning energiavarustus ja sidekanalisatsioon.

Joonis 2.2. Haabersti ÜP maakasutuse suhestumine Kurmu tn 15 ja Kurmu tn 13 alaga (DP kava ala

indikatsioon – punane viirutus). Alus: Haabersti linnaosa ÜP, 2017 (Arhitektuuribüroo Kuup Ruut OÜ,

26.05.2026)

Haljastustingimused aedlinnas on järgnevad (siin kohal asjakohased):

• Krundil on haljastusega alade osakaal vähemalt 30%. Nende hulka ei kuulu katuse- ja

garaažipealne ja muu haljastus, mis ei ole rajatud maapinnale.

• Tuleb hoida ja väärtustada aedlinnade identiteeti, mida väljendavad eelkõige just

hoonestusviis ja krundijaotus.

• Vaja on säilitada aedlinnade terviklikkus.

9 Kurmu tn 15, Kurmu tn 13 kinnistute DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

• Oluline on maksimaalselt säilitada ajalooline krundikasutus: valdavalt peavad aias

kasvama viljapuud. Ilupuude puhul tuleks piirduda väheste dekoratiivsete

aktsentliikidega. Aedlinnale on iseloomulik, et krundil asub ka eesaed.

• Säilitada tuleb olemasolevad viljapuuaiad kui iseloomulik aiakujunduselement.

• Aedviljade asemel võib krundil suuremal alal olla muru või kasvada püsi- ja suvelilled.

• Vältida tuleb aiaosade ulatuslikku sillutamist (betoon) kividega, kuna see rikub

aedlinnamiljööd.

Täiendavalt võib esile tuua, et ühisvee ja ühiskanalisatsiooni ning sademe võrkude haldust ja

arendust katab ka Tallinna linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava

aastateks 2023-2034 (2023). 2023. a dokument toetab ka juba 2012. a strateegiadokumendi

Tallinna sademevee strateegia aastani 2030 (2012) eesmärki ̶ kavandada terviklik

sademevee käsitlus Tallinnas. Sadeveesüsteemid (kas lahkvoolne või ühisvoolne) sõltuvad

kohalikest tingimustest ja eelvooludele kehtestatud nõuetest. Haabersti linnaosas on

sademeveekanalisatsioon üldiselt lahkvoolne. Soositakse sademevee kogumist kastmisveeks.

Kastmise eesmärkidel tuleks koguda ainult katustelt tulevat sademevett.

Tallinn 2035 Arengustrateegia (2020/2025) tõukub mh dokumendist Tallinna

keskkonnastrateegia aastani 2030 (2013), mille abil sooviti sh parandada linna

keskkonnaseisundit ning tõsta elanike keskkonnateadlikkust. Arengustrateegial on 6

strateegilist sihti: sõbralik linnaruum, loov maailmalinn, terve Tallinn liigub, roheline pööre,

heatahtlik kogukond ja kodu, mis algab tänavast. Tallinna tulevikuplaan on pöörata tähelepanu

rohkele haljastusele ning väärtustada linnaruumis loodust.

Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega

kohanemise kava 2030 (2021) seab mh eesmärgi välja töötada kogukondlike

taastuvenergiaühistute mudel, edendada rattaliiklust ning parandada ühistranspordi

ligipääsetavust. Rohelisuse tähtsust on kirjeldatud mh dokumendis Tallinna haljastu

tegevuskava aastateks 2013–2025 (2013). Tallinna linnas haljastuse kujundamise põhimõtete

reguleerimisel kasutatakse rohefaktorit (vt 2022. a väljatöötatud planeerimistööriista -

https://www.tallinn.ee/et/ehitus/rohefaktor). See on tööriist, mille eesmärgiks on toetada

planeeritavatel aladel (eelkõige senise maakasutuse muutusel) kõrge kvaliteedilise rohetaristu

kavandamist.

Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (2022) kirjeldab mh Tiskre oja

(VEE1094000) pikkus on 4,6 km ja valgla pindala on 58,6 km² (Keskkonnaportaal, 2026). Oja

saab alguse Harku järvest ja suubub Kakumäe lahte. Tüpoloogiline kuuluvus VRD järgi on

heledaveelised ja vähese orgaanilise aine sisaldusega jõgi (tüübid IB, IIB, IIIB). Oja

veekvaliteeti tuli veemajanduskava põhjal lugeda halvaks ning hea seisund on tagatav pärast

2027 a. Koormused – sademevesi (mh teed / tänavad), juhul kui koormust ei ole võimalik

täpsemate andmete puudumise tõttu punktkoormusena arvestada. Meetmed on kokkuvõtvalt

järgnevad:

• jälgida teistel kogumitel meetmete rakendamise tõhusust, mille läbi on võimalik

saavutada ka Tiskre oja toitainekormuse vähendamine;

• ennetava tegevuse korraldamine riikliku keskkonnapoliitika elluviimisel;

• veekogumil riikliku järelevalve tegemine.

10 Kurmu tn 15, Kurmu tn 13 kinnistute DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

2.2. Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas

kontekstis asjakohaste aspektide järgselt

Tegevuspaiga kõrgusinfo järgi on maapinna kõrgus ligikaudu 2,5 m üle merepinna ning reljeef

on tasane. Pinnakatte moodustavad jõesetted, mille koostises esinevad nt veeristik, kruus, liiv,

saviliiv ja liivsavi. Käsitletaval alal esineb kahes mullastikuüksuses gleistunud kamar-

karbonaatmuld (joonis 2.3), mis moodustab vastavas mullastikuüksuses 100%, boniteediga 38,

ning leetjas kamar-muld 70% ulatuses koos gleistunud leetja kamar-mullaga 30% ulatuses,

boniteediga 32. Gleistumise tunnus viitab perioodiliselt liigniisketele mullatingimustele.

Boniteet 32–38 iseloomustab madala kuni mõõduka viljakusega muldi. Põhjavesi on alal

suhteliselt kaitstud. Eesti pinnase radooniriski kaardi (Eesti Geoloogiateenistus, 2023) kohaselt

on piirkonnas pinnase õhu interpoleeritud Rn-risk on 10-30 kBq/m³ (mõõtmiste arv 1-5 ja

viimane 2015 a.). Seega on pinnase õhu interpoleeritud Rn-riskitase vastavas asupaigas madal

(kogu omavalitsuses üldiselt samas vastava riskitase kõrge).

Joonis 2.3. Kavandatava tegevuse (Kurmu tn 15 ja 13) alaga seonduv mullastik. Alus: Maa- ja

Ruumiameti, 2026.

Vastavas elamupiirkonnas ei ole valdavad soojasaarte esinemised (Maa- ja Ruumiametis

fikseeritud 17-st uuringuperioodist vaid ühel korral (19.06.2021. a) fikseeritud). Kavandatava

tegevuse ala ümbruses (ca 50 m) ei asu soid ega märgalasid. Olemasolevad hooned jäävad välja

ka prognoositavatest üleujutusaladest esinemistõenäosusega 1 x1000 a. jooksul (joonis 2.4).

Joonis 2.4. Kavandatava tegevuse (Kurmu tn 15 ja Kurmu tn 13) tsoon, ümbruskond ja üleujutusalade

prognoos esinemistõenäosega 1 kord 1000 a. jooksul. Alus: Maa- ja Ruumiameti, 2026.

11 Kurmu tn 15, Kurmu tn 13 kinnistute DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

Maardlate, maaparandussüsteemide ja geodeetiliste märkide kohta käsitletavas lähialas teave

puudub. Kättesaadav teave ei viita kultuuripärandi ega pärandkultuuri objektidele analüüsiala

käsitletavas lähialas (ca 50 m tsoonis). Analüüsiala käsitletavas lähialas ei ole ka A-, B- ega C-

kategooria ohtlike käitiste ohualasid.

Analüüsiala lähialal ega katastriüksustel looduskaitseobjekte või veekogumis kalade kudemis-

ja elupaiku ei ole. Käesoleval tegevuseala ja selle lähiala tegevus ei ulatu kaitstavatele

looduskaitseobjektidele ega ka Natura 2000 aladele ja ei seostu nendega.EELIS (08.09.2026

a) põhjal jäävad DP kava alast ja selle ümbruskonnast (ca 50 m) välja vääriselupaigad ning

kaitsealuste liikide esinemisalad (leiupaigad). DP kava alast ja selle ümbruskonnast (ca 50 m)

jäävad välja ka Sosnovski karuputke (Heracleum sosnowskyi) kolooniad.

12 Kurmu tn 15, Kurmu tn 13 kinnistute DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja

ettepanekud edaspidiseks ning KSH vajalikkuse

määramine

Peatükk on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info menetlemist. Alljärgnevad

ptk-d näitavad, kas ja millised faktorid võivad oluliseks kujuneda KSH algatamisel või mitte

algatamisel. Eelhinnangu koostamisel ehk planeerimisdokumendi kava mõjude kaalutlemisel

arvestatakse (alus: KeHJS § 33 lg 3-5 ning Kutsar, 2015/2018) järgnevaid aspekte:

1. missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele

tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest;

2. missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;

3. strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse;

4. strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel;

5. strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust);

5.1. mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale);

5.2. mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond);

5.3. mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused (sh oht

invasiivsetest võõrliikidest), kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;

5.4. mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale;

5.5. piiriülene mõju ja katastroofid.

Alljärgnevates peatükkides (3.1-3.5) on eelnevalt esitatud loetelu täpsemalt lahti kirjutatud.

Täiendavat kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes pole vaja kuna tegevus ei

seostu elurajooni rajamisega („Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a

määrus nr 224). Ptk 3.6 võtab kokku KSH vajalikkuse lõpphinnangu (käesoleva töö põhjal) ja

annab suuniseid lõpliku KSH otsuse (algatada või mitte) eelnõu ja sellele seisukohtade

küsimise osas.

3.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse

kavandatavale tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja

elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest

Ptk 1 ja 2 alusel paikneb DP kava ala on Harju maakonnas Tallinnas Haabersti linnaosas Kurmu

tn 15 ja Kurmu tn 13 kinnistutel. Ptk 1 baasil kehtib hoonestusaladel hetkel 1999. a kehtestatud

planeering nr DP002780. Kurmu tn 13 ja Kurmu tn 15 osas on mõlemale hoonele antud

ehitusluba 09.08.2000 a. Maa- ja Ruumiameti ajalooliste kaartide rakenduse järgi alustati

elamute ehitamist ca 2002. a ja hoonete põhimahud saavutati toona ca 2003. a. Juba toona

asusid hooned Tiskre oja lähistel, kuid kehtinud õiguskord (Ranna ja kalda kaitse seadus) ei

määratlenud hoonetega seotud ala oja kalda ehituskeeluvööndina. Täna kehtiva

13 Kurmu tn 15, Kurmu tn 13 kinnistute DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

Looduskaitseseaduse (LKS) alusel on tegemist aga tsooniga, kus olemasolevad hooned asuvad

oja kalda ehituskeeluvööndis ning kuna tegemist on varem rajatud hoonestusega, siis ei ole

neile võimalik rakendada ka LKS erisusi (nt § 38 lg 4 p 11). Seega käesoleva protsessi

eesmärgiks on Tiskre oja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine (vt ka ptk 3.5.3) piisavas ja

võimalikult minimaalses mahus, tagamaks olemasolevate kahe väikeelamu seaduslikkust

(välistamaks vastuolu mh LKS § 38 lg 9), võimaldamaks mh kasutuslubade väljastamist.

Kurmu tn 15 ja Kurmu tn 13 kinnistud on ümbritsetud mh elamumaadega. Haabersti linnaosa

üldplaneering (ÜP; 2017) kohaselt jääb käsitletav ala üldplaneeringu maakasutuse kihtidel

roheala ning pereelamute ala juhtfunktsiooniga aladele. Mõlemad käsitletavad katastriüksused

on elamumaa sihtotstarbega ja hoonestatud ühe väikeelamuga. Seega maakasutuselt vastavad

olemasolevad hooned Haabersti linnaosa ÜP-le ehk seal lubatud maakasutusfunkstioonile.

Seega ei ole tegemist maakasutusliku muutust tekitava planeerimiskavaga (ptk 1 alusel ei

muudeta ka hoonestuspõhimõtteid jms), kui ka veekogu kalda ehituskeeluvööndi vähendamine

on võimalik (vt ptk 3.5.3).

Käesoleva teema koondvaates tuleb veel välja tuua, et ptk 1 ja 2 koondatud teabe alusel ei saa

DP kavaga kavandatavat ja paikkonna kirjeldusi arvestades järeldada, et tegemist oleks

arendusega / tegevusega, mis vajaks ebaproportsionaalseid vahendeid planeeritava

elluviimiseks või haldamiseks, kuna tegemist on olemas olevate hoonetega. Seega ei ole ka nt

finantsvahendid tegevuse korrektseks elluviimiseks teadaolevalt takistavaks teguriks.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust.

3.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument

teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende

kehtestamise tasandit

DP kava maakasutuslikud eesmärgid järgivad ptk-s 2 esile toodud planeerimis- ja

arengudokumentide põhimõttelisi arengusuundi (toetudes ka ptk 3.1). Kavandatava tegevuse

iseloomu ja paiknemist arvestades ei takistata teiste ümbruskonna kinnistute senist maakasutust

ega looda eeldusi olulise negatiivse olustiku tekkeks.

Seoseid planeeritava tegevuse ja strateegiliste planeerimisdokumentide vahel on arvestatud ka

juba ptk 3.1 esitatud teabes. Teadaolevalt puuduvad sellised strateegilised kavad (mh

arengudokumendid), mille elluviimist kavandatav tegevus võiks eelkõige negatiivselt

mõjutada. DP kava loob selle edasisel võimalikul menetlusel (vastavalt teadaolevatele

lähtetingimustele, vt ptk 1) juriidiliselt korrektsed seosed ka kõrgemate strateegiliste

dokumentidega/arengudokumentidega (vt ptk 2.1; mh nende korraliseks üle vaatamiseks või

tulevaseks ajakohastamiseks (asjakohane sisend)) ning võimaldab menetleda tegevuse

elluviimiseks vajalikke tegevuslubasid piisava täpsusastmega.

Kokkuvõtvalt ei ole ette näha negatiivsete (ebasoodsate) mõjude avaldumist ning ka KSH

protsessi algatamise vajadust.

14 Kurmu tn 15, Kurmu tn 13 kinnistute DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

3.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse

Detailplaneeringu kava edasine menetlus (DP algatamise järgselt) on eelnevate

alampeatükkide alusel asjakohane vastavas kohas (sh johtuvalt ka ptk 2.1 kirjeldatud seostest

ÜP maakasutuslike eesmärkidega, neid kahjustamata). DP menetlustasandi puhul puuduvad

mh olulised seosed keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse, juhindudes

ka alljärgnevast teabest.

DP protsessi tasandit arvestades ei ole DP kava või sellele järgneda võiv DP menetlus otseseks

vahendiks nt riiklike keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestaks planeerimise protsess

(DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega, mis tulenevad keskkonnakaalutlustest. DP

edasise menetluse käik võimaldab mh tulevikus vastavaid teisi kavasid või dokumente

ajakohastada teemakohase (tegevuse toimimine vastavas asupaigas) teabega (nt vastavate

materjalide korraliste ülevaatuste perioodidel). See tähendab, et näiteks kõrgemates

strateegilistes dokumentides on võimalik lähtuda tulevaste otsuste tegemisel (sh

keskkonnakaalutluste edasisel integreerimisel) aktuaalsest teabest ja/või situatsioonist.

Kokkuvõtvalt ei ole ette näha negatiivsete (ebasoodsate) mõjude avaldumist ning ka KSH

protsessi algatamise vajadust.

3.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või

veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu

keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel

Alampeatüki pealkirjast lähtuvalt – vastava võimaliku DP menetlus ei ole otseselt seotud

jäätmekäitluse või veekaitsega ega Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisega. Küll aga peab arvestama ja ka arvestab (läbi õiguslikult paika pandud DP

koostamisprotsessi) käesolev DP protsess (DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega

(kujundatud tulenevalt EL nõuetest), toetudes sh ptk 1 ja 2 ning Eesti riigi õigusaktide

regulatsioonile ja raamistikule. Kokkuvõtvalt ei ole ette näha negatiivsete (ebasoodsate)

mõjude avaldumist ning ka KSH protsessi algatamise vajadust.

3.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud

keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist

ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh

kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust)

Käesolev peatükk jaotub omakorda viieks alampeatükiks. Sissejuhatavalt saab esile tuua (ptk

1 baasil), et tgevusest huvitatud isikute poolt esitatud DP protsessi algatamisettepanekuga on

nõustunud: Tallinna Liikuvuseamet; Tallinna Strateegikeskus; Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalamet; Kaitseministeerium; Haabersti Linnaosa Valitsus. Senini kogunenud

seisukohtade põhjal tuleb detailplaneeringu koostamisel (menetluse algatamisel) arvestada

järgnevaid lähteseisukohti ja algatamise tingimusi:

• DP-ga ei nähta ette linnaruumilisi muudatusi. Olemasolev keskkond ei muutu ning

ehitusõiguse menetlus on vaid hoonete seadustamise eesmärgil;

• DP-ga ei nähta ette muudatusi liikluskorralduses;

• DP-ga ei nähta ette muudatusi looduskeskkonnas;

15 Kurmu tn 15, Kurmu tn 13 kinnistute DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

• DP-ga ei nähta ette avalike rajatiste kavandamist.

3.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale)

DP-ga (menetluse algatamisel) ei nähta ette linnaruumilisi muudatusi. Olemasolev keskkond

ei muutu ning ehitusõiguse menetlus on ellu kutsutud vaid hoonete seadustamise eesmärgil (vt

ka ptk 3.5.3). Kavandatava tegevuse tulemusel ei muutuks seega senine maakasutus. Kurmu tn

15 ja Kurmu tn 13 kinnistud on ümbritsetud juba elamumaadega ning olemasolev sobitub

ümbruskonnaga. Eelnevat kinnitavad ka ptk 3.1 toodud aspektid.

Ptk 1 ja 2, 3.1 toodud andmete alusel ei ole kavandatava puhul (olemas olevate hoonete

seadustamine) põhjust eeldada probleeme mulla ja pinnase kasutusele või selle kahjustamisele,

mis muudaks piirkonna mullastiku ja pinnase kvaliteeti ja pakutavaid ökosüsteemi teenuseid

võrreldes senisega. Haabersti linnaosa üldplaneeringu alusel on kavandatud tegevuse

piirkonnas olemas mh ühisveevarustus ja -kanalisatsioon, st puudub oht hajureostuse tekkeks

ning vastavate ühisveevarustuse süsteemide ressursside üle ekspluateerimiseks. Samuti tuleb

välja tuua, et tegevuse käigus ei teki jäätmeid, mille reeglite kohaseks käitlemiseks ei oleks

ressursse või toimivaid lahendusi. Seega täiendavaid ohufaktoreid siinkohal välja tuua ei saa.

Vastavas asupaigas teadaolev arendus (seniste ehitiste (elamud) osas oja kalda

ehituskeeluvööndi vähendamise eesmärgil teostatav planeeringu kava) ei oma täiendavaid

negatiivseid mõjusid ka paikkonnas väljakujunenud õhukvaliteedile ja kliimale.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust.

3.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond)

Ptk 1, 2 ka 3.1 põhjal on DP kava ala näol tegemist Tallinnas Haabersti linnaosas oleva

maaüksusega (tiheasustusala). Kavandatav tegevus asub elamumaade piirkonna sees. DP kava

ala on sobiv elamufunktsiooniga seotud maakasutusviisidega jätkamiseks (vt ka ptk 3.1 ja

3.5.1). Kuna tegemist on olemasolevate hoonetega, siis pole ette näha ka ehitustegevustega

seotud ajutisi häiringuid. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja

KSH protsessi algatamise vajadust.

3.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus

Vastava ala kohta koondunud andmed käesolevas töös ei näita, et tegemist oleks tundliku või

juba liiga intensiivselt kasutatud alaga, kus ptk 1 kirjeldatud tegevust ellu viia ei tohiks. Samuti

ei esine looduslikke iseärasusi (va veekogu kalda ehituskeeluvöönd (EKV)) või

kultuuripärandit, mis kavandatavat tegevust võiks mõjutada või millele võiks omakorda mõju

olla.

Rohealad. Kavandatav tegevus, olemasolevad elamu hooned, paiknevad väheses mahus

läänepoolse küljega rohealas (11. Tiskre oja kallas), mille määratlemise aluseks on vastava oja

ehituskeeluvööndi ulatus (vastava regulatsiooni alus tekkis 2004. a, LKS kehtima hakkamisel).

St roheala käsitlus seondub ka oja kalda ehituskeeluvööndi vähendamise käsitlusega, mis

16 Kurmu tn 15, Kurmu tn 13 kinnistute DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

järgneb. Siinkohal saab samas esile tuua veel ka seda, et hoonestatud elamualade ja oja vahele

jäävad veel ka Kurmu tn 15a (78406:606:3330) ja Kurmu tn 13a (78406:606:3360)

maaüksused, mis on üldkasutatava maa sihtotstarbega ning kus on võimalik ka mööda oja

kallast liikuda (st liikumistingimused ja nende tagamise aspektid ei seondu käesoleva

projektiga kavandatavatest ehituskeeluvööndi vähendamise parameetritest).

DP kava ala kavandatava tegevuse oleks kehtivat üldplaneeringut muutev, kuivõrd

soovitakse taotleda Tiskre oja kalda ehituskeeluvööndi vähendamist (vt esialgset visiooni

ptk 1, joonis 1.2), mis looduskaitseseaduse alusel (§ 40) liigitub üldplaneeringut muutvaks

tegevuseks. Hoonete ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamise sooviga kaetud ala

määratlemisel on lähtutud olemas olevatest hoonetest. DP kava järgsetes menetlustes (DP

algatamisel) saab taotletavat ala ja selle määramise aspekte vajadusel täpsustada. Käesoleval

juhul ehk eelhinnangu andmiseks loetakse teavet piisavaks, ehituskeeluvööndi eelanalüüsi

tarbeks.

Lähtuvalt LKS-le on veekogude kalda kaitse eesmärk seotud seal asuvate looduskoosluste

säilitamise, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramisega ning kalda eripära

arvestava asustuse suunamise ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamisega.

Ehituskeeluvööndi vähendamise kaalumisel tuleb arvestada kalda kaitse eesmärke ning

lähtudes kaldal asuvast taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest,

olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Kalda

ehituskeeluvööndi vähendamine võib kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ning väljaspool linna

kui asustusüksust, alevit ja alevikku toimuda üksnes Keskkonnaameti nõusolekul. Käesoleval

juhul on tegemist linnaga, kus ei asu kaitstavaid loodusobjekte (st kaalutlusotsuse saab teha

kohalik omavalitsus; LKS § 40 lg 2 ja 3).

Veekogu kalda ehituskeeluvöönd (EKV) – vastavalt ptk 1 on käsitlemise all Tiskre oja kalda

ehituskeeluvööndi vähendamise kava (EKV vähendamisala vt ka joonis 3.1). Järgnevalt on

täpsemalt välja toodud, mis jääb hetkel kehtivasse ehituskeeluvööndisse (joonis 3.1).

Ehituskeeluvööndis (tsoon, mille ulatuses soovitakse ka vähendamist (veepiirist mõõdetav

EKV säiliks, min ca 40,5 m ulatuses)) asuvad: Kurmu tn 15 ja Kurmu tn 13 kinnistutel

paiknevad eluhooned.

Joonis 3.1. DP kava objektid (Kurmu tn 13 ja 15) ning Tiskre oja kalda ehituskeeluvööndi (EKV)

vähendamise (märgitud punasega) ala. Alus mh: käesoleva töö ptk 1 ja Maa- ja Ruumiamet, 2026.

17 Kurmu tn 15, Kurmu tn 13 kinnistute DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

Järgnevalt on esitatud looduskaitseseaduse (mh § 40) järgne eelanalüüs, soovitavale

tegevusele (vt ptk 1 ja joonis 3.1). Eelanalüüsitud (kalda kaitse eesmärke arvestades)

teemavaldkondade järgselt on toodud ka koondjäreldus.

Taimestiku ei ole kavas täiendavalt vähendada. Läbitöötatud andmestik ei näita, et

ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine kavandatud kujul seaks ohtu kaldal asuvad

looduskooslused (sh nendega seotud kõlvikute mastaapset ümberkujundamist ei kavandata).

Hõivatud ei ole ka potentsiaalseid alasid, mis oluliselt tõstaksid vastava kalda tsooni

haljasalade väärtuseid (nt juhul kui hoonestus lammutataks). Seega eelanalüüsi baasil olulisi

vastuolusid ei tuvastatud. Planeerimisprotsessi läbiviimisel (protsessi algatamisel) selguvad

lõplikud tingimused, mille alusel on kohaliku omavalitsusel võimalik hinnata lõplikult

looduskoosluste säilimise eelduste ja vastuolude puudumiste asjakohasust.

Reljeef ̶ Maa- ja Ruumiamet (2026) kohaselt asub kavandatava tegevuse ala (Kurmu tn 15 ja

Kurmu tn 13 kinnistud) ca 2,5 m kõrgusel merepinnast ning antud ala reljeef on tasane (kergelt

langusega oja suunas). Tegemist on juba olemas olevate hoonetega. Reljeefi ei ole kavas muuta

määral, mis seaks ohtu kalda kaitse eesmärkide järgmise (mh suurendaks ohtu erosiooni

tegurite esinemisele). Planeerimisprotsessi läbiviimisel (protsessi algatamisel) selguvad

lõplikud tingimused, mille alusel on kohaliku omavalitsusel võimalik hinnata lõplikult reljeefi

mõjutamise eelduste ja vastuolude puudumiste asjakohasust.

Kõlvikute ja kinnisasjade piirid ̶ mõlema kinnistu korral on enamasti tegemist õuemaaga.

Ei kavandata kõlvikute ega kinnistu piiride muutusi. Senised kinnisasjade piirid ei ole

kavandatava tegevuse elluviimise eelduseid takistavateks asjaoludeks. Planeerimisprotsessi

läbiviimisel (protsessi algatamisel) selguvad lõplikud tingimused, mille alusel on kohaliku

omavalitsusel võimalik hinnata lõplikult kõlvikute ja kinnisasjade piiridega seotud aspektide

mõjutamise eelduste ja vastuolude puudumiste asjakohasust.

Olemasoleva teed ja tehnovõrgud ̶ Kurmu tn 15 ja Kurmu tn 13 kinnistud paiknevad Kurmu

tänav ääres. Tänav jääb oja ehituskeeluvööndist välja. Tegevus ei näe ette teede ja tänavate

ning tehnovõrkude põhimõtete muutmist, mis seonduks kalda kaitse eesmärkide

halvenemisega. Elamute ja oja vahele jäävad üldkasutatava maa sihtotstarbega maaüksused ja

neil liiklemise võimalusi tegevusega ei muudetaks ehk ei halvendataks. St olemasolevad teed

ja tehnovõrgud ja liikumisvõimalused ei ole tegevusi teadaolevalt takistavaks teguriks ega

muuda oja veekvaliteeti eesmärkide saavutamise eeldusi. Planeerimisprotsessi läbiviimisel

(protsessi algatamisel) selguvad lõplikud tingimused, mille alusel on kohaliku omavalitsusel

võimalik hinnata lõplikult olemasolevate teede ja tehnovõrkudega / liikuvusega seotud

aspektide mõjutamise eelduste asjakohasust.

Väljakujunenud asustus ̶ DP kava ala asub piirkonnas, kus on juba väljakujunenud asustus.

DP kava ala ei muuda seda asustusmustrit ehk sobitub piirkonda, tulenevalt ka kõrgematest

dokumentidest, kus kavandatud piirkond jääb pereelamute ala juhtfunktsiooniga aladele.

Planeerimisprotsessi läbiviimisel (protsessi algatamisel) selguvad lõplikud tingimused, mille

alusel on kohaliku omavalitsusel võimalik hinnata lõplikult väljakujunenud asustusega seotud

aspektide mõjutamise eelduste ja vastuolude puudumiste asjakohasust (johtuvalt siinkohal siis

eelnevas analüüsis käsitletud teemavaldkondade sisust (nende täpsustumisel)).

Koondkokkuvõte (Tiskre oja kalda ehituskeeluvööndi osas) ̶ eelanalüüsitud

teemavaldkonnad ei andnud ühelgi juhul tegevusi (ptk 1 esitatud mahus) välistavat vastet.

18 Kurmu tn 15, Kurmu tn 13 kinnistute DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

Hoonete lubamise osas teeb lõpliku otsuse kohalik omavalitsus ehituskeeluvööndi

vähendamiseks. St. lõpliku seisukoha kujundab planeerimisprotsessi algatamisel

planeerimisprotsessis juba kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on lõplikult hinnata

linnalises asustuses (väljaspool kaitstavaid objekte) veekogumi kalda ehituskeeluvööndi

vähendamise võimalusi. Tehnilise täpsustusena lisame järgnevat. Ehituskeeluvööndi

vähendamise minimaalset vajalikku mahtu võib piiritleda DP tulevasel menetlusel vaid

olemasolevate ehitiste ulatusega. Võimalike tulevaste ehitiste (elamumaa õuealal) osas

rakendub juba tiheasustusala piirkonnas väljakujunenud ehitusjoone (määratav DP kava

naabruskonna hoonestuse alusel) erisus (LKS § 38 lg 4 p 11) ja seega ei pea ehituskeeluvööndit

planeeringus vähendama aladel, kus hetkel ehitisi ei ole.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust.

3.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale

Ptk 2.2 nähtub, et DP kava vahetus (ca 50 m raadiuses) ümbruskonnas olulisi Euroopa Liidu

või riiklike looduskaitselisi objekte ei asu. EELIS põhjal jäävad DP kava alast ja sellele

lähialast ca 50 m raadiuses välja ka vääriselupaigad, kaitsealused üksikobjektid ning

kaitsealused loomad, taimed jt kaitsealuste elustiku/objektide kategooriad. Tegevuse iseloomu

ja riiklikult kaitstavate objektide puudumise tõttu ei ole ette näha negatiivsete mõjude

eelduseid. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi

algatamise vajadust.

3.5.5. Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid

Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe)

ega ka piiriüleseid mõjusid. Seega tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda,

arvestades mh tegevuse mastaabiga. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju

eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.

3.6. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised

Lähtudes ptk 3.1-3.5 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju

avaldumist strateegilise dokumendi koostamise algatamisel, koostamisel ja rakendamisel ette

näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole

vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel ei ole vaja rakendada

täiendavaid tingimusi/suunised. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta

siinkohal asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6). Asjaomast ametkonda või osapoolt, kellelt täiendavalt seisukohti peaks

(KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) tingimata küsima, Alkranel OÜ oma töös ei

tuvastanud. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik

korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani (Tallinna

Keskkonna- ja Kommunaalamet) pädevuses (arvestades ka varasemat koostööd

ametkondadega, vastava DP kava menetlemise kontekstis). Laekuva tagasiside tulemusi saab

otsustaja kajastada vähemalt lõpliku otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist

19 Kurmu tn 15, Kurmu tn 13 kinnistute DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

ning samuti DP protsessi edasisel suunamisel (nt planeeringu lähteseisukohtade täiendamise

kaudu).

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus kaalutluse alusel.

Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks

ehk kujundamiseks. Lõpetuseks – otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga

seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse

asjakohase haldusorgani (Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet) pädevuses. Otsustaja saab

otsustada ka käesolevas töös esitatud tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste

rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised

aspektid, seonduvalt liikide ja nende elupaikade soodsuse tagamisega).

20 Kurmu tn 15, Kurmu tn 13 kinnistute DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

Kokkuvõte

KSH eelhinnangu objekt oli Kurmu tn 15, Kurmu tn 13 kinnistute detailplaneeringu

(DP048960) kava. Eesmärgiks on Kurmu tn 13 (78406:606:3370) ja 15 (78406:606:3340)

maaüksustega seotud Tiskre oja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine piisavas ja võimalikult

minimaalses mahus, tagamaks olemasolevate kahe väikeelamu seaduslikkust, vt täpsemalt ptk

1.

Juhindudes DP kavast (ptk 1) ning selle ümbruskonna kohta koondatud andmetest (ptk 2) saab

kokku võtta mõjude eelduste ehk KSH vajaduse analüüsi (ptk 3.6) tulemused järgnevalt.

Tulemused – lähtudes ptk 3.6 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse

keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi koostamise algatamisel, koostamisel ja

rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul

omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel ei

ole vaja rakendada täiendavaid tingimusi/suunised. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete

määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6). Asjaomast ametkonda või osapoolt, kellelt täiendavalt seisukohti peaks

(KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) tingimata küsima, Alkranel OÜ oma töös ei

tuvastanud. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik

korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani (Tallinna

Keskkonna- ja Kommunaalamet) pädevuses (arvestades ka varasemat koostööd

ametkondadega, vastava DP kava menetlemise kontekstis). Laekuva tagasiside tulemusi saab

otsustaja kajastada vähemalt lõpliku otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist

ning samuti DP protsessi edasisel suunamisel (nt planeeringu lähteseisukohtade täiendamise

kaudu).

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus kaalutluse alusel.

Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks

ehk kujundamiseks. Lõpetuseks – otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga

seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse

asjakohase haldusorgani (Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet) pädevuses. Otsustaja saab

otsustada ka käesolevas töös esitatud tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste

rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised

aspektid, seonduvalt liikide ja nende elupaikade soodsuse tagamisega).

21 Kurmu tn 15, Kurmu tn 13 kinnistute DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2026.

Kasutatud allikad

Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba

teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita):

• Eelhindamine KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura

eelhindamine. R. Kutsar, 2015.

• Eelhindamise KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine. R.

Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018.

• EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur 08.09.2026.

• Eesti pinnase radooniriski kaart

https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e0

4458dc875375e Eesti Geoloogiateenistus, 2023.

• Haabersti linnaosa üldplaneering. Tallinna Linnaplaneerimise Amet, 2017.

• Harju maakonnaplaneering 2030+. OÜ Hendrikson & Ko, 2013-2018.

• Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, … - 2026.

• Keskkonnaportaal, https://register.keskkonnaportaal.ee/, 07.09.2026.

• Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega

kohanemise kava 2030, 2021.

• Looduskaitseseadus, … - 2026.

• Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Kliimaministeerium, 2022.

• Maa- ja Ruumiameti kaardirakendused, 2025.

• Rohefaktor, https://www.tallinn.ee/et/ehitus/rohefaktor, 2026.

• Tallinna arengustrateegia 2035, 2020.

• Tallinna linna koduleht (https://www.tallinn.ee/), 08.09.2026.

• Tallinna linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2034,

2023.

• Tallinna planeeringute register (https://tpr.tallinn.ee/), 07.09.2026.

• Tallinna sademevee strateegia aastani 2030, 2012.

• Tallinna üldplaneering. Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Amet, 2001.

• Üleriigiline planeering Eesti 2030+. Rahandusministeerium, 2012.