Kallaste tn 12 Tel. +372 600 3848 SWEDBANK IBAN EE622200001120159636 Tabasalu alevik E-post: [email protected] SEB IBAN EE601010002018894005 Harku vald Koduleht: www.harku.ee Luminor Bank IBAN EE611700017002186326 76901 Harjumaa Reg. nr. 75014132 AS LHV Pank IBAN EE517700771003238658

HARKU VALLAVALITSUS

PLANEERIMIS- JA EHITUSOSAKOND

Birgit Lao

Terviseamet

[email protected]

kuupäev digiallkirjas nr 12-1/405-29

Harku vallas Harku alevikus Instituudi tee 1 ja Instituudi tee 1a maaüksuste ning lähiala

detailplaneering

Austatud peadirektor

Harku Vallavolikogu 02. mai 2024 otsusega nr 31 on algatatud detailplaneeringu koostamine

Harku alevikus Instituudi tee 1 (katastritunnus 19801:001:3861), Instituudi tee 1a (katastritunnus

19801:001:3655) ja Instituudi kergliiklustee (katastritunnus 19801:001:3651) maaüksustel.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Instituudi tee 1, Instituudi

tee 1a ja Instituudi kergliiklustee maaüksustest moodustada 3 korterelamumaa, 2 üldkasutatava

maa, 1 üldkasutatavate ehitiste maa ja 2 transpordimaa sihtotstarbega krunti ning määrata

ehitusõigus 3 korterelamu ja ühe ühiskondliku hoone püstitamiseks. Detailplaneeringuga

soovitakse Instituudi tee 1 maaüksusele kavandada u 43 elamuühikut (kaks 15 korteriga

korterelamut ja üks 13 korteriga korterelamu). Kavandatavad transpordimaa ja üldkasutatava maa

krundid võõrandatakse tasuta vallale. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks

tehnovõrkudega varustamise ja juurdepääsude lahendamine.

Planeeritav ala, suurusega u 3,34 ha, paikneb Harku alevikus Tallinn-Paldiski maantee, Instituudi

tee, Pika tänava, Aia tänava ja Betooni tänava vahelisel alal, piirnedes põhjast 8 Tallinn-Paldiski

tee (katastritunnus 72701:001:0521) transpordimaaga, idast Aia põik 14 (katastritunnus

19801:001:4704) tootmis- ja ärimaaga, Aia põik L1 (katastritunnus 19801:001:4708)

transpordimaaga, Aia põik 13 (katastritunnus 19801:001:4703) elamumaaga ja Betooni tn 4

(katastritunnus 19801:001:4707) elamumaaga, kagust Aia tänav (katastritunnus 19814:001:0322)

transpordimaaga, Aia tn 7/60 (katastritunnus 19801:001:4228), Aia tn 7/50 (katastritunnus

19801:001:4221) elamumadeaga, Aia tn 7/40 (katastritunnus 19801:001:4206) sihtotstarbeta

maaga, Aia tn 7/30 (katastritunnus 19801:001:4225) elamumaaga, Aia tn 7/20 (katastritunnus

19801:001:4180) elamumaaga, Aia tn 7/10 (katastritunnus 19801:001:4230) sihtotstarbeta maaga,

Aia tn 7/9 (katastritunnus 19801:001:4203) elamumaaga, Aia tn 7/8 (katastritunnus

19801:001:4209) elamumaaga, Aia tn 7/7 (katastritunnus 19801:001:4191) sihtotstarbeta maaga,

Aia tn 7/6 (katastritunnus 19801:001:4190) elamumaaga, Aia tn 7/5 (katastritunnus

19801:001:4183) elamumaaga, Aia tn 7/4 (katastritunnus 19801:001:4202) elamumaaga, Aia tn

7/3 (katastritunnus 19801:001:4201) elamumaaga, Aia tn 7/2 (katastritunnus 19801:001:4208)

elamumaaga, Aia tn 7/1 (katastritunnus 19801:001:4222), Aia tn 7/11 (katastritunnus

19801:001:4229) elamumaaga, Aia tn 7/21 (katastritunnus 19801:001:4207) elamumaaga ja Põhja

tänav (katastritunnus 19814:001:0323) transpordimaaga, lõunast Põhja tänav 3 (katastritunnus

19814:001:0048) ja Põhja tänav 1 (katastritunnus 19814:001:0005) elamumaadega, edelast Pikk

tn 1 (katastritunnus 19814:001:0145) elamumaaga ning läänest ja loodest Instituudi tee L3

(katastritunnus 19801:001:3854) transpordimaaga.

Instituudi tee 1 maaüksus, suurusega 22398 m2, on 100% maatulundusmaa, millest looduslik

rohumaa moodustab 22088 m2 ning muu maa 310 m2. Maaüksus on hoonestamata. Maaüksusele

on juurdepääs Instituudi teelt ja Pikalt tänavalt.

Instituudi tee 1a maaüksus, suurusega 8367 m2, on 100% maatulundusmaa, millest haritav maa

moodustab 6196 m2, looduslik rohumaa moodustab 1897 m2 ning muu maa 274 m2. Maaüksus on

hoonestamata. Maaüksusele on juurdepääs Instituudi teelt.

Instituudi kergliiklustee, suurusega 2661 m2, on transpordimaa.

Detailplaneeringuga kavandatakse 3 (korter) elamumaa, 1 ühiskondlike ehitiste maa, 2

üldkasutatava maa ja 2 transpordimaa krunti. Detailplaneeringuga määratakse korterelamu

kruntidele ehitusõigus 4-korruseliste 13-15-korteriga korterelamute püstitamiseks, maapealse

ehitisealuse pinnaga kuni 850 m². Korterelamute suurimaks lubatud kõrguseks maapinnast on

planeeritud kuni 14 m ja kuni 4 maapealset korrust. Ühiskondlike ehitiste maa krundile

määratakse ehitusõigus ühe ühiskondliku hoone püstitamiseks, maapealse ehitisealuse pinnaga

kuni 1600 m². Ühiskondliku hoone suurimaks lubatud kõrguseks maapinnast on planeeritud kuni

14 m ja kuni 4 maapealset korrust. Lubatud katuse kalle on määratud vahemikus 0-20°.

Juurdepääs elamumaa krundile on lahendatud Instituudi teelt (lähiaadress 11401 Laagri-Harku tee

L1).

Planeeritava ala veevarustus ja kanalisatsioon on lahendatud olemasoleva ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni baasil vastavalt piirkonna vee-ettevõtja poolt väljastatud tehnilistele tingimusetele.

Detailplaneeringu eesmärgid on kooskõlas Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr

138 kehtestatud üldplaneeringu ning Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud

Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning

tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringuga.

Harku Vallavolikogu 17.10.2013 otsusega nr 138 kehtestatud Harku valla üldplaneeringu kohaselt

jääb Instituudi tee 1 ja Instituudi tee 1a maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu ala elamumaa

juhtfunktsiooniga (II kategooria) alale ning üldplaneeringu seletuskirja p 2.1.1 on märgitud, et uute

elamupiirkondade rajamisel tuleb järgida, et müra tase ei ületaks 55 dB. See on üldplaneeringus

seatud mürataseme nõue, seega planeeritavad elamukrundid (mitte ainult hooned) peavad jääma

kuni 55 dB sisse. Valla eesmärk on olnud müra sihtväärtuse kehtestamisega tagada uutes

planeeritavates elamupiirkondades parem elukeskkond.

Maa- ja Ruumiameti mürakaardi kaardirakenduse alusel jäävad põhjapoolsed detailplaneeringuga

planeeritud müratundlikud hooned ööpäevase 55-59 dB müra sisse (2022. aasta andmetel).

Transpordiameti tellimusel on koostatud Riigitee nr 8 Tallinn–Paldiski km 11,0–14,0 Tähetorni–

Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku põhiprojekt (edaspidi: põhiprojekt).

Põhiprojekti raames teostatud keskkonnamõju eelhinnangus (Hendrikson & Ko OÜ, töö nr

21004057) on analüüsitud liiklusest tulenevat müra. Liiklusmüra hinnangu koostas Akukon Eesti

OÜ (töö nr 210922-3-B). Prognoositava olukorra liiklusmüratasemed arvutati 2045. aasta

liiklusprognoosi alusel, lähtudes põhimaantee projektkiirusest 100 km/h.

Lisaks on detailplaneeringu ala kohta huvitatud isiku poolt tellitud täiendav liiklusmüra hinnang

(Akukon Eesti OÜ töö nr 26113-1-A). Hinnangus arvutati perspektiivsed liiklusmüratasemed nii

projektkiiruse 100 km/h kui ka piirkiiruse 70 km/h korral. Perspektiivse olukorrana käsitleti

kavandatava tee plaanilist ja kõrguslikku lahendust ning tee avamisele järgneva 20 aasta

prognoositavat liiklussagedust. Projektkiiruse 100 km/h korral ulatub planeeritavate hooneteni

päevasel ajal müraindikaatori Ld 69 dB samatugevustsoon ning öisel ajal Ln 59 dB

samatugevustsoon. Piirkiiruse 70 km/h korral ulatub hooneteni päevasel ajal Ld 67 dB ning öisel

ajal Ln 57 dB samatugevustsoon. Kiiruse 70 km/h korral vähenevad arvutuslikud müratasemed

planeeringualal ja hoonete juures sõltuvalt asukohast ligikaudu 2–3 dB.

Põhiprojektiga on ette nähtud perspektiivse tee projektkiiruseks 100km/h, ja seega on valla

hinnangul detailplaneeringu lahenduse elluviimisel vaja müra leevendamiseks aluseks võtta just

see näitaja (mille kohta on koostatud ka mürahinnang), saavutamaks valla üldplaneeringuga uutele

elamupiirkondadele ettenähtud müra sihtväärtuseks 55 dB. Väärtuse saavutamiseks on ette nähtud

müratõkkeseinad, mille parameetrid ja asukoht tuleb täpsustada projekteerimise etapis.

Välisõhus leviva müra normtasemete kohaldamisel lähtutakse atmosfääriõhu kaitse seadusest

(AÕKS) ning keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus

nr 71).

AÕKS § 56 kohaselt on välisõhus leviva müra normtasemeteks müra piirväärtus ja müra

sihtväärtus. Müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist

keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid. Müra

sihtväärtus on piirväärtusest rangem müra normtase müratundlike alade elukeskkonna

parendamiseks või säilitamiseks.

AÕKS § 56 lg 2¹ kohaselt kohaldatakse müra sihtväärtust müratundliku ala planeeringu

koostamisel juhul, kui planeeringuga muudetakse maakasutuse juhtotstarvet ja planeeringualal ei

ole müra sihtväärtus ületatud. Käesoleva detailplaneeringuga üldplaneeringus määratud

maakasutuse juhtotstarvet ei muudeta.

Detailplaneeringu seletuskirja punktis 6 võrdluseks toodud keskuse maa (III kategooria) kohta

KeM määruses nr 71 toodud müra piir- ja sihtväärtusi ei saa valla hinnangul aluseks võtta, kuna

kehtivas Harku valla üldplaneeringus ei ole keskuse maid määratud. Planeeritav ala on seal

elamumaa juhtotstarbega. Samuti ei ole algatatud uut üldplaneeringut ega teada, kas planeeritavat

ala uues üldplaneeringus keskuse maaks määratakse tulevikus.

Võttes aluseks Planeerimisseaduse § 127 lõike 1 § 127 lõike ja 2 ja § 133 lõike 1 ning juhindudes

Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord

ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 2 lõike 2 ja § 3 lõike 12, edastame kooskõlastamiseks

Hirundo OÜ (rg-kood 11220970) poolt koostatud Harku vallas Harku alevikus Instituudi tee 1 ja

Instituudi tee 1a maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu, töö nr HDP-03/2021.

Esitame detailplaneeringu kooskõlastamiseks ning palume kooskõlastamise käigus anda

ühtlasi seisukoht, millisest müra normtasemest tuleb planeeringulahenduse hindamisel

lähtuda.

Palume selgitada, kas olukorras, kus detailplaneeringuga ei muudeta üldplaneeringus

määratud maakasutuse juhtotstarvet, tuleb planeeringulahenduse hindamisel lähtuda

AÕKS-s toodud siht-või piirväärtusest või Harku valla üldplaneeringus uute

elamupiirkondade kavandamiseks ette nähtud 55 dB mürataseme nõudest.

Detailplaneeringu materjalid on leitavad järgnevalt lingilt: (link DP materjalidele), link

menetlusdokumentidele (link menetlusdokumentidele).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Margus Pilter

arhitekt planeerimis- ja ehitusosakonna

juhataja ülesannetes

Lisad: 1) Seletuskiri

2) Põhijoonis-tehnovõrkudega

Lisandra Talving

arhitekt

[email protected], 5553 4305

Laine Vain

planeeringute spetsialist

[email protected], 5887 2860

INSTITUUDI TEE 1 JA INSTITUUDI TEE 1A

MAAÜKSUSTE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING

ASUKOHT: HARJU MAAKOND, HARKU VALD, HARKU ALEVIK

HIRUNDO OÜ TÖÖ NR.: HDP-03/2021

PLANEERINGU ID

HUVITATUD ISIK: Instituudi Arendus OÜ juhatuse liige Remo Holsmer

E-mail: [email protected]

(allkirjastatud digitaalselt

DP KOOSTAJA: HIRUNDO OÜ planeerija Taimi Kirs

Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7

Aadress: Sõpruse pst 218-13, Tallinn

E-mail: [email protected]

Tel: +372 5203279

/digitaalselt allkirjastatud/

2026

Instituudi tee 1 ja Instituudi tee 1a maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 2

SISUKORD

S E L E T U S K I R I 3

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK 3

2. PLANEERINGU OLEMASOLEV OLUKORD 4

2.1. ASUKOHT 4

2.2. PINNAS 5

2.3. RELJEEF JA HALJASTUS 5

2.4. HOONESTUS 5

2.5. TEED 5

2.6. TEHNOVÕRGUD 5

2.7. KEHTIVAD PIIRANGUD 6

3. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED 6

4. SEOS KÕRGEMA TASEME PLANEERINGUTEGA 7

5. DETAILPLANEERINGU LAHENDUS 9

5.1. ÜLDISED PÕHIMÕTTED 9

5.2. KRUNDI EHITUSÕIGUS 10

5.3. ARHITEKTUUR-EHITUSLIKUD TINGIMUSED 10

5.4. TÄNAVA MAA-ALAD JA LIIKLUSKORRALDUSE PÕHIMÕTTED 12

5.5. VERTIKAALPLANEERING 13

5.6. INSENERTEHNILINE LAHENDUS 14

5.6.1. VEEVARUSTUS 14

5.6.2. KANALISATSIOON 14

5.6.3. SADEMEVEE LAHENDUS 15

5.6.4. TULETÕRJEVEE VARUSTUS JA TULEOHUTUSNÕUDED 16

5.6.5. ELEKTRIVARUSTUS 17

5.6.6. TÄNAVAVALGUSTUS 17

5.6.7. TELEKOMMUNIKATSIOON 18

5.6.8. SOOJAVARUSTUS 18

6. LIIKLUSEST PÕHJUSTATUD MÜRA, VIBRATSIOON JA ÕHUSAASTE 18

6.1. Liiklusmüra 18

6.2. Autoliiklusest põhjustatud vibratsioon 21

6.3. Autoliiklusest põhjustatud õhusaaste 22

7. HALJASTUS JA KESKKONNAKAITSELISED ABINÕUD 22

8. RADOONIRISKI VÄHENDAMISE VÕIMALUSED 23

9. KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD 24

10. KITSENDUSED JA SERVITUUDI VAJADUS 24

11. PLANEERINGUGA KAVANDATU REALISEERIMISE VÕIMALUSED 24

12. PLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA 25

13. PLANEERINGUGA KAASNEVAD MÕJUD 25

Instituudi tee 1 ja Instituudi tee 1a maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 3

S E L E T U S K I R I

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK

1. Detailplaneeringu koostamise alused:

• Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015);

• Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015);

• Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja

arvestamise alused”;

• Harku valla üldplaneeringule (Harku Vallavolikogu 17.10.2013 otsusega nr 138);

• HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+ (Riigihalduse minister kehtestas 09.04.2018 käskkirjaga

nr 1.1-4/78)

• Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud „Harku valla ehitustingimusi,

miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrav ning tihehoonestusalasid täpsustav

teemaplaneering“;

• Harku Vallavolikogu 02. mai 2014 otsus nr 31 „Harku alevikus Instituudi tee 1 ja Instituudi tee 1a

maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu algatamine“.

2. Arengukavad ja -strateegiad:

• Harku valla jäätmehoolduseeskiri ( Harku Vallavolikogu 25.02.2016. a määrus nr 7);

3. Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud (nt. ehitusgeoloogilised uurimistööd,

mürauuringud):

• Topo-geodeetilisele alusplaanile M 1:500 (Geodeesiakeskus GEOPOINT töö nr 21-G399

07.09.2021.a).

• Pinnaseuuringud OÜ töö nr 2025-07-02 „Ehitusgeoloogiline uuring“

4. Eesti standardid:

• Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad;

• Eesti Standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimise ja arhitektuuri. Osa

1:Linnaplaneerimine;

• Eesti Standard EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Osa 6:Tuletõrje veevarustus;

• Eesti Standard EVS 840:2023 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes.

Muud Eestis kehtivad õigusaktid, standardid ja projekteerimisnormid

Instituudi tee 1 ja Instituudi tee 1a ning lähiala detailplaneeringu koostamise eesmärgiks

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Instituudi tee 1, Instituudi tee 1a

ja Instituudi kergliiklustee maaüksustest moodustada 3 korterelamumaa, 2 üldkasutatava maa, 1

üldkasutatavate ehitiste maa ja 2 transpordimaa krunti ning määrata ehitusõigus 3 korterelamu ja ühe

ühiskondliku hoone püstitamiseks. Esitatud detailplaneeringu algatamise taotluse kohaselt soovitakse

Instituudi tee 1 maaüksusele kavandada u 43 elamuühikut (kaks 15 korteriga korterelamut ja üks 13

korteriga korterelamu). Kavandatavad transpordimaa ja üldkasutatava maa krundid võõrandatakse

tasuta vallale. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks tehnovõrkudega varustamise ja

juurdepääsude lahendamine.

Detailplaneeringu koostamisel on peetud oluliseks, et perspektiivne elamukvartal moodustaks omaette

terviku ja samaaegselt harmoneeruks ümbritseva keskkonnaga. Korterelamute paigutamisel on lähtuti

vabaplaneeringu printsiipidest, tagatud on maksimaalsed võimalikud vahekaugused hoonete ja

parkimisalade vahel ning avarad vaated. Planeeringuline kontseptsioon näeb ette hoonete grupeerimist

Instituudi tee 1 ja Instituudi tee 1a maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 4

nii, et tekiks autovaba väikelastele turvaline sisehoov ja avalikult kasutatav haljasala sportimiseks

planeeringu ala edela nurgas. Korterelamute vahelisele alale on ette nähtud suuremahuline

perspektiivse haljastuse (puu- ja põõsagrupid) rajamine. Perspektiivsete puu- ja põõsagruppide

paiknemine ning nende liigiline koosseis lahendatakse haljastusprojekti staadiumis. Ehitusaegne

väljakaeve kasutatakse ära samal planeeringualal ruumilise ja põneva maastiku loomisel. Planeeritud on

mänguväljakud lastele, jalgrattaparklad, välijõusaalid, spordiplats ning haljasala planeeringuala

põhjapoolsel küljele, et leevendada maanteest tulenevaid häiringuid. Taoline infrastruktuur on avalikes

huvides ja toetab terviklikku nägemust planeeringualast.

2. PLANEERINGU OLEMASOLEV OLUKORD

2.1. ASUKOHT

Planeeritav ala, suurusega u 3,34 ha, paikneb Harku alevikus 8 Tallinn-Paldiski ja 11401 Laagri-Harku

teede vahelisel alal.

Detailplaneeringu ala hõlmab Harju maakonnas Harku vallas Harku alevikus alljärgnevaid maaüksusi:

Maaüksuse lähiaadress

Katastriüksuse tunnus

Kinnistu nr Pindala Sihtotstarve KÜ liigile

Kinnistui omanik

Instituudi tee 1 19801:001:3861 17233150 22398 m² maatulundusmaa Instituudi Arendus OÜ

Instituudi tee 1a 19801:001:3655 16383750 8367 m² maatulundusmaa Harku vald

Instituudi kergliiklustee

19801:001:3651 16271150 2661 m² sihtotstarbeta maa

Harku vald

Maa-ala piirnevad maaüksused on:

19814:001:0323 Põhja tänav TRANSPORDIMAA SIHTOTSTARBEGA

19814:001:0048 Põhja tn 3 ELAMUMAA SIHTOTSTARBEGA

19814:001:0005 Põhja tn 1 ELAMUMAA SIHTOTSTARBEGA

19814:001:0145 Pikk tn 1 ELAMUMAA SIHTOTSTARBEGA

19801:001:3854 Instituudi tee L3 TRANSPORDIMAA SIHTOTSTARBEGA

72701:001:0521 8 Tallinn-Paldiski tee TRANSPORDIMAA SIHTOTSTARBEGA

19801:001:4230 Aia tn 7/10 SIHTOTSTARBETA MAA

Instituudi tee 1 ja Instituudi tee 1a maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 5

19801:001:4203 Aia tn 7/9 ELAMUMAA SIHTOTSTARBEGA

19801:001:4209 Aia tn 7/8 ELAMUMAA SIHTOTSTARBEGA

19801:001:4191 Aia tn 7/7 SIHTOTSTARBETA MAA

19801:001:4190 Aia tn 7/6 ELAMUMAA SIHTOTSTARBEGA

19801:001:4183 Aia tn 7/5 ELAMUMAA SIHTOTSTARBEGA

19801:001:4202 Aia tn 7/4 ELAMUMAA SIHTOTSTARBEGA

19801:001:4201 Aia tn 7/3 ELAMUMAA SIHTOTSTARBEGA

19801:001:4208 Aia tn 7/2 ELAMUMAA SIHTOTSTARBEGA

19801:001:4222 Aia tn 7/1 ELAMUMAA SIHTOTSTARBEGA

19801:001:4229 Aia tn 7/11 ELAMUMAA SIHTOTSTARBEGA

19801:001:4228 Aia tn 7/60 ELAMUMAA SIHTOTSTARBEGA

19801:001:4221 Aia tn 7/50 ELAMUMAA SIHTOTSTARBEGA

19801:001:4206 Aia tn 7/40 SIHTOTSTARBETA MAA

19801:001:4225 Aia tn 7/30 ELAMUMAA SIHTOTSTARBEGA

19801:001:4180 Ai tn 7/20 ELAMUMAA SIHTOTSTARBEGA

19814:001:0322 Aia tänav TRANSPORDIMAA SIHTOTSTARBEGA

19801:001:4704 Aia põik 14 70% TOOTMISMAA 30% ÄRIMAA

19801:001:4708 Aia põik L1 TRANSPORDIMAA SIHTOTSTARBEGA

19801:001:4703 Aia põik 13 ELAMUMAA SIHTOTSTARBEGA

19801:001:4707 Betooni tn 4 ELAMUMAA SIHTOTSTARBEGA

2.2. PINNAS

Planeeritav alal on õhukese pinnakattega alal.

Detailplaneeringu ala asub Harjumaa radooniriski kaardi andmetele tuginedes kõrge radoonisisaldusega

alal. Planeeritav ala paikneb piirkonnas kus põhjavesi on kaitsmata alal.

2.3. RELJEEF JA HALJASTUS

Planeeritava ala reljeef kulgeb edela-kirde suunas.

Kolvikuliselt koosseisult on:

• Instituudi tee 1 (pindalaga 22398 m²) katastriüksus, millest 22307 m² on looduslik rohumaa ja 91 m²

muu maa;

• Instituudi tee 1a (pindalaga 8367 m²) katastriüksus, millest 6195 m² on haritav maa, 1898 m²

looduslik rohumaa ja 274 m² muu maa;

• Instituudi kergliiklustee (pindala 2661 m²) katastriüksus, millest 2661 m² on looduslik rohumaa.

2.4. HOONESTUS

Planeeringualal puuduvad ehitisregistrisse kantud ehitised ja rajatised.

2.5. TEED

Juurdepääs planeeringu alale on tagatud nii Aia tänava kui ka kõrvalmaanteelt 11401 Laagri-Harku

(Instituudi tee) kaudu.

Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada

ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda

Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

2.6. TEHNOVÕRGUD

Planeeritaval alal kulgevad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustikud ja sideehitised.

Instituudi tee 1 ja Instituudi tee 1a maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 6

2.7. KEHTIVAD PIIRANGUD

Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmetel puuduvad antud alal looduskaitselised kitsendused.

Kultuurmälestised riikliku registri andmetel planeeritaval alal puuduvad.

Ehitusseadustiku § 92 alusel on tänav linnas, alevis või alevikus paiknev tee. Ehitusseadustiku § 71 ütleb,

et tänava kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit ning kaitsevööndit

võib laiendada kuni 50 meetrini, kui see on ette nähtud üld- või detailplaneeringus. Antud

detailplaneeringuga on kõrvalmaantee 11401 Laagri-Harku kaitsevöönditeks määratud äärmise

sõiduraja välimisest servast kuni 30 meetrit, Põhja tänaval ja Aia tänaval 10 m.

Ehitusseadustiku § 71 lg2 kohaselt on ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu poolt nimetatud maantee

kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 50 meetrit. Planeeritav ala

piirneb põhimaanteega 8 Tallinn-Paldiskiga, millel on 50m tee kaitsevöönd äärmise sõiduraja välimisest

servast

Sideehitise kaitsevööndi on 1m ehitise teljest mõlemale poole.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustike kaitsevöönd on 2m torustiku teljest mõlemale poole.

3. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED

Planeeritav ala paikneb Harku aleviku piiril põhimaantee 8 Tallinn-Paldiski ja kõrvalmaantee 11401

Laagri-Harku vahelisel alal.

Harku on alevik Harju maakonnas Harku vallas. Asub Tallinnast vahetult läänes. Harkus asub Harku

mõisaansambel koos Harku mõisa pargiga ja Eesti Maaülikooli Eksperimentaalbioloogia Instituut.

Instituudi tee 5-l asub Harku aleviku raamatukogu, lasteaed. Harku Lasteaed võimaldab hoidu ja

alushariduse omandamist 124 lapsele vanuses 2-7 eluaastat.

Kontaktvööndis kehtestatud, algatatud detailplaneeringud on alljärgnevad:

1. Harku alevikus Harku Kaubanduskeskus maaüksuse detailplaneering, kehtestatud 10.10.2016

korraldusega nr 831 (kehtiv).

2. Harku alevikus Betooni, Betooni 1, Betooni 3, Betooni 5, Betooni 7 kinnistute detailplaneering,

kehtestatud 22.12.2005 otsusega nr 137 (kehtiv).

3. Harku alevikus Paldiski mnt 251a maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu, kehtestatud 29.08.2013

otsusega nr 105 (kehtiv).

4. Harku alevikus Paldiski mnt 251a kinnistu detailplaneering, vastu võetud 26.05.2010 otsusega nr

65.

5. Harku alevikus Paldiski mnt 251 detailplaneering, kehtestatud 19.11.1999 korraldusega nr 2619

(kehtiv).

5a. Harku alevikus Tähetorni 61a ja 63 maaüksuste detailplaneering algatatud 29.04.2021 otsusega

nr 28.

6. Laabi külas Tammi tee 2 ja Tammi tee 4 maaüksuste detailplaneering, algatatud 30.04.2020

otsusega nr 22 (menetlus-eskiis).

7. Harku alevikus Pikk tn 19 ja 19a kinnistute detailplaneering, kehtestatud 27.08.2009 otsusega nr

82 (kehtiv).

8. Harku alevikus AS Trianita (Aia 2) piirkonna detailplaneering, kehtestatud 16.05.2000

korraldusega nr 607 (kehtiv).

9. Harku alevikus Metsa tee 1 ja Instituudi tee 5 detailplaneering, kehtestatud 30.06.2005 otsusega

nr 59.

10. Harku alevikus Instituudi tee 3 kinnistu detailplaneering, kehtestatud 30.06.2005 otsusega nr 58

(kehtiv)

Instituudi tee 1 ja Instituudi tee 1a maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 7

11. Harku alevikus Mõisamüüri detailplaneering, kehtestatud 23.11.2000 otsusega nr 91 (kehtiv).

12. Harku alevikus Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 maaüksuste ning lähiala detailplaneering, algatatud

29.02.2024 otsusega nr 11.

Arhitektuursed tingimused Betooni, Betooni 1, Betooni 3, Betooni 5, Betooni 7 kinnistute

detailplaneering ala korterelamute kohta on alljärgnevad:

• 25-korteriline korterelamu igal elamumaal;

• 4 korruseline, kõrgusega 12m;

• Katusekalle 0°-15°;

• Korterelamute maa koormusindeks on 206-272m².

4. SEOS KÕRGEMA TASEME PLANEERINGUTEGA

Harju maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud 09.04.2018 Riigihalduse minister käskkirjaga nr 1.1-

4/78) kohastelt paikneb planeeritav ala linnalise asustusega alal. Linnalise asustusega ala on kompaktse

asustuse arenguks sobilik ala, mida iseloomustab erinevate maakasutusfunktsioonide mitmekesisus,

ühtsed teede- ja tehnovõrgud ja mitmekesiste teenuste ning töökohtade olemasolu kohapeal.

Harju maakonnaplaneeringu 2030+ planeeringualale konkreetseid maakasutuspiiranguid ja kitsendusi ei

sea, seega detailplaneeringu eesmärgid on kooskõlas Harju maakonnaplaneeringuga 2030+.

Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ja Harku

Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke

alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu

kohaselt paikneb planeeritav ala elamumaa juhtfunktsiooniga tihehoonestusalal ning

kaugküttepiirkonnas. Harku valla üldplaneeringu lahendus põhineb erinevate funktsioonidega maa

kasutus- ja arendamispõhimõtteid kajastavatele maakasutuse põhimõtetele, kus elamualade

mitmekesistamiseks on võimalik ärimaa ja sotsiaalmaa kõrvalsihtotstarbe kavandamine suurematele

elamualadele, võimaldamaks esmatarbeteeninduse ning funktsionaalse ja eluterve avaliku ruumi

arengut.

Üldplaneeringuga on määratud tingimused detailplaneeringute koostamiseks elamumaadel, mis asuvad

kompaktse hoonestusega aladel nn tihehoonestusaladel. Üldplaneeringu seletuskirja peatükk 2.1

kohaselt võivad elamumaa kompaktse asustusega aladele jääda elamuid teenindavad ehitised, sh teed ja

tehnorajatised. Elamumaadel on võimalikuks kõrvalfunktsiooniks kuni 25 % ulatuses kaubandus-,

toitlustus-, teenindus-, majandushoone või büroohoone maa ja/või üldkasutatava hoone maa ja/või

haljasala ja parkmetsa maa. Elamumaadele võivad jääda tehnoehitise maad nagu alajaamad, pumplad

jms.

Kehtestatud teemaplaneering täiendab ja täpsustab Harku valla üldplaneeringu seletuskirja jaotistes 2.1-

2.4 ja 2.6 maakasutuse juhtotstarvete juures olevates raamitud kastides toodud planeerimise reegleid ja

projekteerimistingimuste andmise aluseid. Seega on teemaplaneeringu seletuskirja punktis 3.2.1

esitatud tabelis „Tingimused detailplaneeringute koostamiseks ja projekteerimistingimuste andmiseks

ning maakorralduseks detailplaneeringu kohustusega alal paikneval elamumaal“ täpsustatud ja

täiendatud üldplaneeringu seletuskirja punktis 2.1.1 esitatud tingimusi detailplaneeringute

koostamiseks – väike- ja korterelamumaa kompaktse asustusega aladel. Teemaplaneeringu kohaselt

võib üldplaneeringus määratud elamumaa juhtotstarbega alal elamukrundi kasutamise

kõrvalsihtotstarbeks olla kuni 25 % ulatuses ärimaa (sh kaubandus-, toitlustus-, teenindus-,

majutushoone või büroohoone maa). Elamumaa juhtotstarbega alal võivad asuda ka üldkasutatava

hoone maa ja/või üldmaa (haljasala ja parkmetsa maa) kasutamise sihtotstarbega krundid.

Instituudi tee 1 ja Instituudi tee 1a maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 8

VÄLJAVÕTE HARKU VALLA TEEMAPLANEERINGU KAARDIST

Planeeringu ala asukoht

Koostatava detailplaneeringuga soovitakse Harku alevikus Instituudi tee 1 maaüksusele kavandada

korterelamumaa sihtotstarbega krundid. Teemaplaneeringu seletuskirja punktis nr 3.2.1 on määratud

tingimused detailplaneeringute koostamiseks ja projekteerimistingimuste andmiseks ning

maakorralduseks detailplaneeringu kohustusega alal paikneval elamumaal, kus muuhulgas on märgitud

järgmist:

• Uusi korterelamuid võib rajada ainult Tabasalu ja Harku alevikes ning Tallinna linnaga

piirnevates asustusüksustes (Harkujärve, Tiskre ja Laabi külad) elamumaa juhtotstarbega aladel.

Instituudi tee 1 ja Instituudi tee 1a maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 9

• Korterelamute puhul peab olema iga planeeritava korteri kohta minimaalselt 400 m²

elamukrundi pindala. Korterelamute kavandamisel tuleb arvestada olemasolevate hoonetega. Uue

korterelamu või ridaelamu planeerimisel tuleb jätta piisav puhverala olemasoleva üksikelamu,

kaksikelamu või muu kahe korteriga väikeelamu vahele, mis tagab üksikelamule, kaksikelamule või

muule kahe korteriga elamule vajaliku privaatsuse.

• Korterelamute planeerimisel ja projekteerimisel tuleb hoone juurde planeerida eraldiseisev

(soovitatavalt varikatusega) rattaparkla või hoone koosseisus olev lukustatav jalgrataste ja

lastekärude hoiuruum hoone I korrusel.

• Parkimine lahendatakse elamumaal krundisiseselt. Ette tuleb näha 2 parkimiskohta igale

elamuühikule, millele 3 ja enama korteriga hoonete puhul peab lisanduma külaliste tarbeks 0,4

parkimiskohta iga elamuühiku kohta. Ettenähtud parkimiskohtade vajadus ümardatakse ülespoole

täisarvuni. Korterelamute külalistele ettenähtud parkimiskohtadele peab olema vaba ja takistusteta

(piirdeaed, väravad või tõkkepuu vms) juurdepääs.

Lisaks on Teemaplaneeringu seletuskirja punktis nr 4 välja toodud, et maantee äärde ehitamisel tuleb

uut arendust läbi viival arendajal või maaomanikul vajadusel rajada omal kulul hoone nii, et on tagatud

selle vastavus müranõuetele. Valla eesmärk on vältida müratõkkeid, kui aga selgub, et uute teede

rajamiseks puuduvad alternatiivsed asukohad, peab olemasolevate elamute jt müratundlike hoonete

kaitseks müra-tõkked rajama tee ehitust läbi viiv isik.

Kuivõrd ühiskondliku hoone maa ning korterelamumaad kavandatakse Harku aleviku elamumaa

juhtfunktsiooniga tihehoonestusalale, siis on detailplaneeringu eesmärgid kooskõlas Harku valla

üldplaneeringu ja Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke

määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu lahenduse ja tingimustega.

5. DETAILPLANEERINGU LAHENDUS

5.1. ÜLDISED PÕHIMÕTTED

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Instituudi tee 1, Instituudi tee 1a

ja Instituudi kergliiklustee maaüksustest moodustada 3 korterelamumaa, 2 üldkasutatava maa, 1

üldkasutatavate ehitiste maa ja 2 transpordimaa krunti ning määrata ehitusõigus 3 korterelamu ja ühe

ühiskondliku hoone püstitamiseks. Esitatud detailplaneeringu algatamise taotluse kohaselt soovitakse

Instituudi tee 1 maaüksusele kavandada u 43 elamuühikut (kaks 15 korteriga korterelamut ja üks 13

korteriga korterelamu). Kavandatavad transpordimaa ja üldkasutatava maa krundid võõrandatakse

tasuta vallale. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks tehnovõrkudega varustamise ja

juurdepääsude lahendamine.

Planeeritavad krundid

Pos

nr

Krundi

kasutusotstarve

DP liigi järgi %

Krundi

planeeritud

suurus m²

Moodustatakse

katastriüksusest m²

liites, lahutades (+/-)

Liidetavate/

lahtutavate

osade pindala

m²

Osade senine

sihtotstarve

katastriüksuse

liikide järgi

1 HP 1513 19801:001:3861 -1513 Maatulundusmaa

2 LT 4870 19801:001:3861

19801:001:3655

-3577

-1294

Maatulundusmaa

Maatulundusmaa

3 EK 5100 19801:001:3861 -5100 Maatulundusmaa

4 EK 6001 19801:001:3861 -6001 Maatulundusmaa

5 EK 6000 19801:001:3861 -6000 Maatulundusmaa

6 PS 2539 19801:001:3655

19801:001:3861

-2331

-208

Maatulundusmaa

Maatulundusmaa

Instituudi tee 1 ja Instituudi tee 1a maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 10

7 ÜL või ÜP 4742 19801:001:3655 -4742 Maatulundusmaa

8 LT 2660 19801:001:3651 -2660 Sihtotstarbeta maa

EK- korterelamu maa; LT- tee ja tänava maa; ÜL- haridus- ja lasteasutuse maa;

ÜP- sotsiaalhoolekandeasutuse maa; PS- puhke- ja spordirajatise maa; HP- haljasala maa

5.2. KRUNDI EHITUSÕIGUS

Krundi ehitusõigusega määratakse:

1) krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed;

2) rajatavate hoonete suurim lubatud arv maa-alal;

3) hoonete suurim lubatud ehitisealune pind;

4) hoonete lubatud maksimaalne kõrgus;

5) hoonete suurim lubatud sügavus.

P o

s. n

r

K ru

n d

i p la

n ee

ri tu

d s

u u

ru s

m ²

Su u

ri m

e h

it is

ea lu

n e

p in

d m

² (m

aa p

ea ln

e/ m

aa -a

lu n

e)

Su u

ri m

k o

rr u

se lis

u s

M aa

p ea

ln e/

m aa

-a lu

n e

Su u

ri m

h o

o n

et e

kõ rg

u s-

K

õ rg

u s

m aa

p in

n as

t (m

)

P õ

h ih

o o

n e/

ab ih

o o

n e

H o

o n

et e

a rv

k ru

n d

il P

õ h

ih o

o n

e/ ab

ih o

o n

e

M aa

s ih

to ts

ta rv

e ja

o sa

ka al

( %

)

-d et

ai lp

la n

ee ri

n gu

li ik

id e

ka u

p a

M aa

s ih

to ts

ta rv

e ja

o sa

ka al

( %

)-

K at

as tr

iü ks

u se

li ik

id e

ka u

p a

Su le

tu d

b ru

to p

in d

m aa

p ea

ln e/

m aa

-a lu

n e

El am

u ü

h ik

u te

a rv

1 1513 - - - - HP 100 Üm 100 - -

2 4870 - - - - LT 100 L 100 - -

3 5100 850/850 4/-1 14/5 1/- EK 100 E 100 4000 13

4 6001 850/850 4/-1 14/5 1/- EK 100 E 100 4000 15

5 6000 850/850 4/-1 14/5 1/- EK 100 E 100 4000 15

6 2539 - - - - PS 100 Üm100 - -

7 4742 1600/1600 4/-1 14/5 1/- ÜL/ÜP/ÜK

0-100

Üh 100 8000 -

8 2660 - - - - LT 100 L 100 - -

Katastriüksuse liigi järgi: E- elamumaa, L-transpordimaa, Üm-ühiskondlik maa, Üh-ühiskondlike ehitiste

maa.

Detailplaneeringu liigi järgi: EK- korterelamu maa; LT- tee ja tänava maa; ÜL- haridus- ja lasteasutuse

maa; ÜP- sotsiaalhoolekandeasutuse maa; ÜK- kultuuri- ja spordiasutuse maa; PS- puhke- ja

spordirajatise maa; HP- haljasala maa

5.3. ARHITEKTUUR-EHITUSLIKUD TINGIMUSED

Ehitatavad hooned peavad sobima ümbritseva keskkonnaga. Arvestades planeeritava ala asukohta ja

vaadeldavust, peab hoonete arhitektuur olema planeeritavasse keskkonda sobiv, visuaalselt atraktiivne

ja kõrgetasemeline ning ümbritsevale elukeskkonnale väärtust lisav. Hoonete projekteerimisel kasutada

traditsioonilisi ehitusmaterjale ja neutraalset värvilahendust.

Instituudi tee 1 ja Instituudi tee 1a maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 11

Hoonestuse olulisemad arhitektuurinõuded krundil pos. 3,4,5:

• Hoonestusviis lahtine.

• Krundil pos. 4 ja 5 võib paikneda maksimaalselt üks 15-korteriga korterelamu ning krundil pos. 3

üks 13-korteriga elamu.

• Korterelamud projekteerida maksimaalselt 4 maapealse korrusega, kõrgusega maapinnast kuni

14m. Lubatud on ka keldrikorrus.

• Hoonete lubatud katusekalle on vahemikus -0º-20°.

• Ühtne arhitektuurne stiil elamutel. Materjalikasutus vaba, va palk. Kombineerida vähemalt

kahte materjali ja tooni. Toonid naturaalselt maalähedased ja soojad, et luua piirkonda

hubasust. Fassaadid liigendada hoone mahuga (va rõdud). Põhihoone juurde kuuluvad

ehitisealuse pinnaga rajatised ja väikevormid tuleb lahendada põhihoone stiiliga

harmoneeruvalt.

Korterelamu esimesele korrusele planeerida lukustatav jalgrataste ja laste kärude hoiuruum.

Korterelamu krundile, võib täiendavalt rajada kuni 3 rajatist (kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga ja kuni 5m

kõrge), nagu jalgrataste varjualune, prügimaja ja mänguväljak. Rajatisi võib püstitada ka hoonestusalast

väljapoole. Seejuures tuleb tagada 8 meetrine tuleohutuskuja naaberkinnistutel paiknevatest ehitistest.

Katusega rajatiste ehitisealune pind peab jääma krundile antud maksimaalse ehitisealuse pinna sisse.

Rajatiste rajamisel tuleb lähtuda põhihoone arhitektuurinõuetest.

Hoonestuse olulisemad arhitektuurinõuded krundil pos. 7.

Hoone ja väliruumi parima lahenduse leidmiseks on soovitatav viia läbi arhitektuurivõistlus. Hoone tuleb

projekteerida võimalikult pikaealiseks. See tähendab muuhulgas, et hoone peab võimaldama

kasutusviiside olulist muutumist tulevikus (nt vajadusel muuta noortekeskusteks, hooldekoduks,

haridusasutuseks vms).

• Hoonestusviis lahtine.

• Krundil võib paikneda maksimaalselt üks hoone.

• Hoone projekteerida maksimaalselt 4 maapealse korrusega, kõrgusega maapinnast kuni 14 m.

Lubatud on ka keldrikorrus.

• Hoonete lubatud katusekalle on vahemikus -0º-20°

• Materjalikasutus vaba, va palk. Kombineerida vähemalt kahte materjali ja tooni. Toonid

naturaalselt maalähedased ja soojad, et luua piirkonda hubasust. Fassaadid liigendada hoone

mahuga (va rõdud). Põhihoone juurde kuuluvad ehitisealuse pinnaga rajatised ja väikevormid

tuleb lahendada põhihoone stiiliga harmoneeruvalt.

Ühiskondlike ehitiste maa krundile võib rajada spordi- ja puhkerajatisi (sh mänguväljakuid), samuti kuni

5 meetri kõrguseid katusealuseid. Rajatisi võib püstitada ka hoonestusalast väljapoole. Seejuures tuleb

tagada 8 meetrine tuleohutuskuja naaberkinnistutel paiknevatest ehitistest. Katusega rajatiste

ehitisealune pind peab jääma krundile antud maksimaalse ehitisealuse pinna sisse. Rajatiste rajamisel

tuleb lähtuda põhihoone arhitektuurinõuetest.

Tehnoseadmed (sh ventilatsiooniseadmed) on lubatud paigaldada hoone katusele. Tehnoseadmete

värvitoon peab ühtima katuse värvitooniga, et seadmed ei oleks visuaalselt domineerivad. Lisaks peavad

tehnoseadmed olema varjestatud nii, et need ei ole visuaalselt domineerivad ning on kooskõlas hoone

arhitektuuriga.

Hoonete ja väikeehitiste eskiisprojektid tuleb kooskõlastada valla arhitektiga.

Instituudi tee 1 ja Instituudi tee 1a maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 12

Aiad ja piirded

Piirdeaedu ümber korterelamu hoone kruntide pole ette nähtud. Piirdeaedu võib rajada lasteaedade,

koolide jms haridusasutuste territooriumi ümber. Piirdeaedu on soovitatav vältida avalikku teenust

pakkuvatel üldkasutatavatel hoonete piiramisel (seltsimajad, raamatukogud jms). Ühiskondliku hoone

krundile on lubatud rajada 1,5 m kõrgusega piirdeaia. Plankaia püstitamine on keelatud. Piirdeaia

püstitamiseks sobilikud materjalid oleks näiteks puit või kombineeritud haljaspiirdega.

Korterelamu kruntidele planeerida krunte läbivad jalgteed, mis on ühendatud teemaa jalgteedega ning

kõigi kolme elamukrundiga omavahel.

5.4. TÄNAVA MAA-ALAD JA LIIKLUSKORRALDUSE PÕHIMÕTTED

Juurdepääs planeeringualale on 11401 Laagri-Harku teelt, millelt on planeeritud teeühendus Aia

tänavani. Põhja tänav on ühendatud planeeringualaga kergliiklusteega, sõiduteeühendust planeeritud ei

ole.

Perspektiivselt muutub põhimaantee km 11-14 teeprojektikohane ohutu liikluskorraldus väljaehitamisel.

Kohalikku liiklust teenindav kogujatee on kavandatud marsruudile Tähetorni ringristmik – Aia tänav –

Pikk tänav. Aia tänava lõigu osas on koostatud teeprojekt vastavalt Harku alevikus asuvate Betooni,

Betooni 1, Betooni 3, Betooni 5 ja Betooni 7 kinnistute detailplaneeringule (kehtestatud 22.12.2005

otsusega nr 137). Lisaks koostab Harku vald Aia tänava rekonstrueerimise projekti Tähetorni tee

ristmikust kuni Pika tänavani. Aia tänava kogujatee lahendust käsitletakse osaliselt ka Harku alevikus

Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 maaüksuste ning lähiala detailplaneeringus (vastu võetud 29.12.2025 otsusega nr

101). Pika tänava kogujatee lõigu ning Instituudi tee ristmiku väljaehitamise lahendab perspektiivis

Harku vald.

Detailplaneeringuga on planeeritud Instituudi teelt sujuva parempööre planeeringualale, kuid ülejäänud

pöörded tuleb sooritada Pika tn ristmiku kaudu. Planeeritavalt alalt 11401 Laagri-Harku teele (Instituudi

teele) on võimalik teostada vaid parempööre. Planeeringuala siseselt on liiklus kahesuunaline.

Liiklusruumi planeerimise aluseks on Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad.

Kõik planeeringuala sõiduteed on kavandatud kahesuunalisele liiklusele. Planeeritud teede sõidukiirus

on piiratud, alale on seatud 30 km/h kiirusepiirang. Planeeritud teed on osaliselt äärekivideta.

Planeeritud sõiduteed rajatakse 5.5-5 m laiusega teepeenardega kummalegi poole min 0,5 m (vastavalt

kõrvaltänava mõõtmetele). Kõik planeeritud teed kuuluvad asfalteerimisele.

Parkimislahendus, sõidu- ja kõnniteede paiknemise lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse

teeprojekti koostamisel.

11401 Laagri-Harku mahasõidu ning planeeringualal näidatud teed ehitab välja arendaja.

Planeeritavate teede ristumisel Instituudi tee ja Aia tänavaga on joonisele peale kantud

nähtavuskolmnurgad 15x105 m. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel

näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine

Üldplaneeringus on välja toodud, et parkimiseks tuleb kavandada 2 parkimiskohta igale

eluasemeühikule, millele 3 ja enama korteriga hoonete puhul lisandub külaliste tarbeks 0,4

parkimiskohta igale eluasemeühikule, parkimiskohtade vajadus ümardatakse üles täisarvuni. Lisaks on

planeeritud iga elamumaa krundile 2 jalgratta parkimiskohta 1 korteri koht ning ühiskondliku hoone maa

krundi juurde on kavandatud vähemalt 15 parkimiskohta jalgratastele.

Instituudi tee 1 ja Instituudi tee 1a maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 13

Parkimiskohtade arvutus:

Krunt Parkimisnormatiiv

korruselamute alal

EVS 843:2016

Normatiivne Parkimine vastavalt

Harku valla teema-

planeeringule

Planeeritud

parkimiskohad

Pos. 3 1,5 13x1,5=22 13x2,4=31,2 32, sellest 10 kohta hoone mahus

Pos. 4 1,5 15x1,5=23 15x2,4=36 36, sellest 10 kohta hoone mahus

Pos. 5 1,5 15x1,5=23 15x2,4=36 36

Pos. 7 1/200 lasteaia

puhul

3400/200=17 - 34

Kokku 85 138

Parkimisalad krundi siseselt rajada murukivisillusega. parkimisplatsid peavad olema liigendatud

mitmerindelise haljastusega ja olema jagatud väiksemateks osadeks iga kuni 10 kohaga rea tagant.

Parkimisplatsid ümbritseda mitmerindelise haljastusega.

Roadplan OÜ koostas detailplaneeringule „Instituudi tee 1 ja 1A lähilala detailplaneeringu ristmiku

ekspert arvamus“, kus tõi välja kahe olukorraga/stsenaariumiga:

1. Säilib tänane liikluskorraldus + liiklussageduse kasv seosest ümbruskonna arenguga.

2. T8 rekonstrueerimine on teostatud, liiklus on ümberjagunenud ning liiklussagedus on

vähenenud.

Stsenaarium I arvestab, et säilib tänane liikluskorraldus ning planeeringuala juurepääsutee lisatakse

Laagri-Harku teele. Laagri-Harku tee omand ei muutu ning seda käsitletakse kui kõrvalmaanteed (kiirus

50 km/h). Kuna antud lõik asub asulas, siis võetakse antud juhul arvesse linnatänavate standardit.

Eeldades, et liiklussagedus kasvab aastas ca 2%, saame 20 nda aasta liiklussageduseks ca 10500 sõidukit.

Antud olukorras muutub ristmikul ooteaeg väga pikaks. Linnatänavate standardi mõistes oleks tegemist

kohaliku jaotustänava ning Põhi/jaotusmagistraali ristmikuga (Tabel 7.1), kus on lubatud kasutada

järgnevaid ristmikutüüpe:

1. Eritasandiline riste – ei ole antud piirkonda mõeldav/teostatav;

2. Tavaline samatasandiline foorjuhitav ristmik – järgmine foorjuhitav ristmik kohe lähedal, ei

ole hea lahendus, aga on teatud tingimustel aktsepteeritav;

3. Samatasandiline ristmik, kus on lubatud ainult parempöördega maha- ja pealesõit –

planeeringu järgne lahendus;

4. Ringristmik – kitsaste kohalike olude tõttu ei ole võimalik ära mahutada.

Stsenaarium II näeb ette, et T8 rekonstrueerimine on teostatud. Laagri-Harku tee omand on muutunud

kohaliku omavalituse teeks. Vastavalt liiklusprognoosile jaguneb T8 rekonstrueerimise käigus liiklus

ümber ning liiklussagedus väheneb ca 5000 sõidukini (Stratum OÜ, töö nr T087-2021 ). Linnatänavate

standardi mõistes oleks tegemist kohaliku jaotustänavate ristumisega (Tabel 7.1), kus on lubatud

kasutada järgnevaid ristmikutüüpe:

1. Samatasandiline ristmik, olenevalt liiklussagedusest võib olla foorjuhitav.

2. Ringristmik.

Ringristmiku mahutamine on üsna problemaatiline seoses eramaadega. Ettepanek oli likvideerida

ohutussaar, viia sõidutee ristlõige Instituudi teel vastavusse kohaliku jaotustänava ristlõike

parameetritega, ülekäik nihutada lõuna poole. Ristmiku kaugus T8 maanteest peaks olema vähemalt 100

m. Sel juhul saaks lubada nii parem, kui ka vasakpöörded ning puudub vajadus foori järele.

5.5. VERTIKAALPLANEERING

Vertikaalplaneerimisel lähtuda olemasolevast reljeefist ja vältida sademevee juhtimist naaberkruntidele,

sh teemaale. Elamute vahele on lubatud projekteerida mitmekülgse reljeefiga maastik, samuti

Instituudi tee 1 ja Instituudi tee 1a maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 14

ühiskondliku hoone haljasalale. Hoonete kõrgused arvestada olemasolevast maapinnast, mida võib

vajadusel tõsta hoone vahetus ümbruses kuni 0,5m või põhjendatud juhul rohkem lähtudes pinnasevee

tasemest. Vertikaalplaneerimine lahendada hoonete ehitusprojektis.

5.6. INSENERTEHNILINE LAHENDUS

Krunte läbivate tehnovõrkudega aladele tuleb kehtestada servituut, mis kohustab krundi omanikku

võimaldama trassi ehitust ja hooldamist.

Harku Vallavolikogu 26.03.2015 otsusega number 30 „Harku vallas kavandatavate eļamuühikute tarbeks

vajaliku veeressursi määramine detailplaneeringutes arvestamiseks“ on määratud elamuühiku

teenindamiseks vajalikuks veemahuks 0,3 m³/ööpäevas.

5.6.1. VEEVARUSTUS

Planeeritava ala ööpäevane veevajadus korterelamute tarvis kokku on Q =12,9 m³/d ning ühiskondliku

hoonele on kavandatud veevajaduseks 5 m³/d. Veevarustus lahendada vastavalt OÜ Strantumi

väljastanud tehnilistele tingimustele, mis on väljastatud 19.04.2024.

Krunt Tarbijaid Veevajadus m³/d

Pos. 3 13 korterit 3.9

Pos. 4 15 korterit 4.5

Pos. 5 15 korterid 4.5

Pos. 7 sotsiaalhoone 5

Kokku 17.9

Planeeringuala veevarustus on ühendatud SWECO Projekt AS töös 21240-0013 kavandatud Instituudi

kergliiklusteele (19801:001:3651) kavandatud OÜ Strantum De110 ühisveevärgi torustikuga (algusega

Aia tn/Instituudi Kergliiklustee ristist). Veetoru ringistus on ette Triangulum OÜ töös 155/23 Pikale

tänavale (19814:001:0318) kavandatud De110 veetoruga (Esialgu Pikk tn 1 kohal), liitumispunkt veega

V103001.

5.6.2. KANALISATSIOON

Planeeringu-ala kavandatav heitvee vooluhulk võrdub tarbevee vajadusele Kanalisatsioon on lahendatud

vastavalt OÜ Strantumi väljastanud tehnilistele tingimustele, mis on väljastatud 19.04.2024.

Detailplaneeringu lahendus on põhimõtteline ja täpsustub ehitusprojekti koostamisel.

Krunt Tarbijaid Kanalisatsioon m³/d

Pos. 3 13 korterit 3.9

Pos. 4 15 korterit 4.5

Pos. 5 15 korterid 4.5

Pos. 7 sotsiaalhoone 5

Kokku 17.9

Planeeringuala krundid pos. 3 ja 5 on ühendatud planeeringualal paikneva (Instituudi Kergliiklustee,

Instituudi tee) De315 isevoolse reoveekanalisatsiooniga (olemasolevates kaevudes). Kruntide pos. 4 ja 7

reoveed juhitakse isevoolselt reoveepumplasse, mis on planeeritud Instituudi tee L3 maaüksusele, kust

reeveed pumbatakse survatrassiga voolurahustuskaevu, mis asub enne De315 isevoolse

reoveekanalisatsiooni kaevu. Kanalisatsiooni lahendus täpsustakse edasise projekteerimise käigus.

Reovee eesvooluks on AS Tallinna Vesi reoveepuhasti. Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne.

Sademevee juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku on keelatud. Kanaliseerida on lubatud ainult

olmereovett.

Instituudi tee 1 ja Instituudi tee 1a maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 15

Kõikidele kinnistutele on ette nähtud nõuetele vastav liitumispunkt. Liitumispunktid, mis on paigutatud

0,5-1 m väljapoole kinnistu piiri avalikule maale.

5.6.3. SADEMEVEE LAHENDUS

Antud piirkonnas sademeveekanalisatsioon puudub. Sademeveest vabanemiseks kasutatavaid

looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis

võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee

reostumist, ei käsitata sademevee suublasse juhtimisena käesoleva seaduse tähenduses. (VeeS § 129 lg

3).

Looduslähedased süsteemid on sademevee ärajuhtimisel looduslikke ökosüsteeme jäljendavad

rajatised, mis võimaldavad sademevee tõhusat ja keskkonnasõbralikku käitlemist. Säästlike lahenduste

peamine eesmärk on vähendada sademevee äravoolu kogust ja voolukiirust, hajutades, immutades ning

kasutades sademevett selle tekkekohas nii palju kui võimalik. Selleks rajatakse sademevee

kogumissüsteeme, rohekatuseid ja -seinu, immutusribasid, nõvasid, vett läbilaskvaid kõnniteid, parklaid

jne.

Instituudi tee 1 ja Instituudi tee 1a maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 16

Pinnaseuuringud OÜ (töö nr 3025-07-02) teostas Harku alevikus Instituudi tee 1 „Ehitusgeoloogilise

uuringu“ selgitamaks välja lubjakivi sügavuse. Planeeritud elamumaa kruntide osas pindmise kihi

moodustas 0.40-0.45 m paksune mullakiht, selle all lamas 0.20-0.25 m paksune savimöll moreenikiht.

Lubjakivi alates 0,7 m on keskmiselt tugev kuni tugev kalju, hall.

Pinnas ei võimalda immutamist, kuid sademevesi saab liikuda mööda lubjakivi pinda majadest eemale.

Tehnovõrkude trasside kaevik võib muutuda samuti liigveekollektoriks ning aitab juhtida üleliigsed

sademevett alast eemale.

Planeeritavate korterelamute vahele on kavandatud 127 m pikkune ja 3 m laiune ning 0,5 m sügavune

sademeveekraav /vihmapeenar, mis mahutab 95 m³, kust sademeveed suunatakse krundil pos 1

planeeritud tiiki mille mahtuvus on 0,7 m sügavuse korral 98 m³. Sademeveetiigi täitumisel on äravool

suunatud Instituudi tee L3 maaüksusel olevasse kraavi. Kraavi äravool toimib Paldiski mnt all oleva

truubi kaudu põhjasuunas.

Ühiskondliku hoone krundile pos 7 on planeeritud parkla alla 100 m³ sademevee mahuti, mille äravool

täitumisel on suunatud Instituudi tee L3 maaüksusel olevasse kraavi.

Sademeveelahenduse kohta on koostanud eksperdihinnangu FIE Tiit Ploompuu (MATER-i

majandustegevusteade nr MK0039-00). Hinnangus tuuakse kokkuvõtlikult välja järgmine.

1. Detailplaneeringu alale (edaspidi DP ala) on tehtud sademevee vooluhulga arvutused standardi

EVS 848:2021 järgi, lähtudes kolmeaastasest kordussagedusest. DP ala väljaehitamisega lisanduv

sademeveekogus juhitakse DP ala põhjapiirile planeeritud viibetiiki ehk puhveralale. Selleks et

lisanduv sademeveekogus ei koormaks äravoolukraavi, peab tiigi maht olema vähemalt 105 m³.

Koormust vähendab ka planeeritav 100 m³ sademeveemahuti.

2. Sademevee äravoolukraav tuleb 200 m ulatuses, alates Paldiski maantee truubist T11 ülesvoolu,

settest ja võsast puhastada ning sellel lõigul paiknevad kaks 40 cm läbimõõduga plasttorutruupi

tuleb asendada suurema läbimõõduga truupidega.

3. Koostamisel on projekt Laabi kraavi truubi T5 ehitamiseks õigele põhjakõrgusele. See lahendab

peale käsitletud DP ala ka kogu piirkonna vee äravoolu probleemi.

4. DP alaga külgnevatelt aladelt sademevett juurde ei lisandu, kuna ala paikneb valgala loodepiiril

Instituudi tee ääres. Ida poole maapind langeb ning kõrval asuva Betooni tänava arenduse

sademeveelahendus põhineb Laabi kraavil.

5. Sademevee ärajuhtimine DP alalt on lahendatud sademevee kogumise, ajutise viivitamise ja

kontrollitud äravooluga Instituudi tee äärsesse kraavi. Planeeritava sademevee äravoolu

takistused saavad olla üksnes füüsilised ning neid on võimalik inimtegevuse abil eemaldada.

5.6.4. TULETÕRJEVEE VARUSTUS JA TULEOHUTUSNÕUDED

Planeeritavate hoonete maksimaalne kõrgus on 14m. Hoone maksimaalne korruselisus on 4.

Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ lisa 1 alusel on detailplaneeringu

alale planeeritud korterelamud I kasutusviisiga ehitised ning krundile pos 7 planeeritud ühiskondlik

hoone on III - IV kasutusviisiga.

Hoonete vaheline kuja on määratud vastavalt Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“ § 22. Tule leviku takistamine

Tuleohutuskujad ja ehitiste tulepüsivusklassid määratakse ehitusprojekti koosseisus igale

konkreetsele hoonele või rajatisele. Välise tuletõrjevesivarustuse projekteerimisel tuleb lähtuda

siseministri 18. veebruari 2021. a määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,

korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” nõuetest. Vajalik

kustutusvesi Q=10 l/s 3 tunni jooksul saadakse planeeritud kolmest tuletõrje hüdrandist.

Instituudi tee 1 ja Instituudi tee 1a maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 17

Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks

ettenähtud päästevahenditega.

5.6.5. ELEKTRIVARUSTUS

Kavandatav elektrivarustus tagatakse Elektrilevi OÜ sõlmitava liitumislepinguga vastavalt Elektrilevi OÜ

väljastatud tehnilistele tingimustele nr 471303 03.05.2024

Detailplaneeringu alal on nähtud ette koht uuele komplektalajaamale. Alajaama asukoht on planeeritud

võimalikult koormuskeskme lähedusse, planeeritava tee äärde, selle teenindamiseks peab jääma

ööpäevaringne vaba juurdepääs. Uue alajaama toide on planeeritud 10 kV maakaabelliiniga sisselõikega

olemasolevasse keskpinge kaablisse 27005 Instituudi tee L3 kinnisasjal.

Uuest planeeritud alajaamast on ette nähtud planeeritud kruntidele 0,4 kV maakaabelliinid. Objektide

elektrivarustuseks on planeeritud kinnistute piiridele 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid

planeerida tarbijate kruntide piiridele soovitavalt mitmekohalistena teealasse. Liitumiskilbid peavad

olema alati vabalt teenindatavad.

Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus on tagatud servituudialana, alajaamadele eraldi

katastriüksusi ei moodustada. Kõikide planeeritavate tänavate äärde näha ette perspektiivsete 10 ja 0,4

kV maakaablite koridor.

Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida

liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu

sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid.

Iga korterelamu krundi ja ühiskondlike ehitise krundi autode parklasse tuleb kavandada elektriautode

laadimistaristu vastavalt ehitusseadustik §651. Laadimispunktide arvu täpsustatakse ehitusprojekti

käigus.

Vajaduse korral on lubatud päikesepaneelide paigaldamine ainult hoone katusele.

5.6.6. TÄNAVAVALGUSTUS

Ala välisvalgustuse lahendamiseks on planeeritud tänavavalgustuse maakaabel.

Valgusreostuse vältimiseks:

• Välisvalgustuseks kasutada valgusteid, mille intensiivsus üle 90° (soovitatavalt üle 70°) juures on 0

cd. Kui valgusti ei vasta sellele, siis tuleb seda varjestada.

• Valgusallikad peavad olema varustatud eredust vähendavate kontrollseadmetega.

• Valgusallika intensiivsus ei tohi olla liiga suur, et silma kohanemisvõime pimedatel aladel oleks

kõrge.

• Valgustid peavad väljastama silmale sobiva spektraaljaotusega valgust.

• Ükski valgustusseade ei tohi olla paigaldatud selliselt, et tekib pimestumise oht, et see häirib

kohalikke elanikke või seda pole tehtud efektiivselt.

• Üldjuhul on keelatud kasutada elavhõbe-kvartslampe, kiirvalgusteid ja vilkuvas režiimis valgusteid.

• Keelatud on kasutada energiat raiskavaid ja liiga suure võimsusega lampe, kerakujulise kupliga

lampe, mille ülemine poolsfäär pole läbipaistmatu.

• Ehitiste valgustamine peab toimuma suunaga ülevalt alla. Kui seda pole võimalik teha, siis peab

valgustatud ala piir asuma kuni 1 meetri kaugusel objekti servast.

• Hoonete valgustamiseks ei tohi kasutada pöörlevaid, liikuvaid ja vilkuvaid valgusallikaid.

• Kõik välisvalgustid peavad olema päevasel ajal välja lülitatud.

• Eelistada „nupukaid“ liikumisanduritega valgusteid, mis reguleerivad automaatselt valgustamise

aega ja valguse tugevust.

• Tänavavalgustus tuleb lahendada eraldi tänavavalgustuse projektiga, mille koostamise aluseks on

Harku vallavalitsuselt taotletud tehnilised tingimused.

Instituudi tee 1 ja Instituudi tee 1a maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 18

5.6.7. TELEKOMMUNIKATSIOON

Planeeringualale on planeeritud 58 perspektiivset telekommunikatsiooni abonenti.

Telekommunikatsiooni abonendi all on mõeldud kas telefoni-, andmeside-, või nende ühisliini. Kui

kasutada näiteks Eesti Telekomi kolmikpaketti, saab ühe telekommunikatsiooni liini kaudu lahendada ka

TV-programmide vastuvõtu. Vastavalt Telekommunikatsiooniseadusele on operaatori valik vaba, kuid

peab arvestama, et operaatorid(teenusepakkujad) kasutavad erinevaid edastussüsteeme, mistõttu

mõne operaatori teenustega liitumine võib osutuda tunduvalt kallimaks kui teisega.

Planeeringus on kavandatud sidelahendus vastavalt Telia Eesti AS tehnilistele tingimustele nr 38842946,

mis on väljastatud 03.05.2024. Planeeringus on planeeritud sidekanalisatsiooni põhitrassi ehitus

sidekaevust 11774. Igale kinnisasjale/hoonele on ette nähtud 100 mm individuaalsed sidekanalisatsiooni

sisendid planeeritavast põhitrassist. Vastavalt vajadusele kasutada KKS tüüpi sidekaevusid. Sidetrassi

nõutav sügavus pinnases on 0.7 m, teekatte all 1 m. Planeeritavad sidekaevud ei tohi jääda planeeritava

sõidutee alale.

Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelevalvega.

Tööprojekti koostamiseks taotleda täiendavad tehnilised tingimused.

5.6.8. SOOJAVARUSTUS

Planeeritav ala jääb Harku aleviku kaugkütte piirkonda, seega planeeritavate korterelamute ning

sotsiaalhoone soojavarustusega ühendamine on planeeritud olemasolevast soojatrassist Põhja tänava

ääres. Rajatava hoone soojavarustus süsteemide väljaehitamine tuleb määrata hoone projektiga.

Tehnoseadmed (kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valida ja paigutada selliselt, et müratasemed

vastaksid nii planeeritaval elamualal kui ka teistel lähedusse jäävatel elamualadel KeM määruse nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

lisas 1 II kategooria alale kehtestatud tööstusmüra sihtväärtustele.

Ventilatsiooni- ja jahutusseadmeid on lubatud paigaldada hoone katusele. Ventilatsiooni- ja

jahutusseadmed peavad olema varjestatud nii, et need ei ole visuaalselt domineerivad ja on kooskõlas

hoone arhitektuuriga. Ventilatsiooni- ja jahutusseadmete värvitoon peab ühtima katuse ja varjestuse

värvitooniga.

6. LIIKLUSEST PÕHJUSTATUD MÜRA, VIBRATSIOON JA ÕHUSAASTE

6.1. LIIKLUSMÜRA

Planeeringuala peamiseks välisõhus leviva müra allikaks on riigitee nr 8 Tallinn–Paldiski liiklus.

Planeeringuala paikneb vahetult riigitee mõjualas ning seetõttu tuleb planeeringulahenduse elluviimisel

arvestada nii olemasoleva kui ka perspektiivse liikluskoormuse ning sellest tuleneva liiklusmüraga.

Detailplaneering on kooskõlas Harku Vallavolikogu 17.10.2013 otsusega nr 138 kehtestatud Harku valla

üldplaneeringuga ning Harku Vallavolikogu 31.05.2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla

ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid

täpsustava teemaplaneeringuga. Planeeringuala paikneb nimetatud planeeringute kohaselt elamumaa

juhtfunktsiooniga tihehoonestusalal. Detailplaneeringuga üldplaneeringus määratud maakasutuse

juhtotstarvet ei muudeta.

Detailplaneeringuga kavandatakse kolm korterelamumaa krunti, üldkasutatava maa krundid,

ühiskondliku hoone maa ning transpordimaa krundid. Kavandatud on kokku ligikaudu 43 elamuühikut

ning üks ühiskondlik hoone.

Instituudi tee 1 ja Instituudi tee 1a maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 19

Müra normtasemete kohaldamine

Välisõhus leviva müra normtasemete kohaldamisel lähtutakse atmosfääriõhu kaitse seadusest (AÕKS)

ning keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“.

AÕKS § 56 kohaselt on välisõhus leviva müra normtasemeteks müra piirväärtus ja müra sihtväärtus.

Müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja

mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid. Müra sihtväärtus on piirväärtusest

rangem müra normtase müratundlike alade elukeskkonna parendamiseks või säilitamiseks.

AÕKS § 56 lg 2¹ kohaselt kohaldatakse müra sihtväärtust müratundliku ala planeeringu koostamisel

juhul, kui planeeringuga muudetakse maakasutuse juhtotstarvet ja planeeringualal ei ole müra

sihtväärtus ületatud. Käesoleva detailplaneeringuga üldplaneeringus määratud maakasutuse

juhtotstarvet ei muudeta.

Maa-alade mürakategooria määramisel lähtutakse üldplaneeringu kohasest maakasutuse

juhtotstarbest. Elamu maa-alad kuuluvad II mürakategooriasse ning keskuse maa-alad III

mürakategooriasse. Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt paikneb planeeringuala

üldplaneeringujärgsel elamumaa juhtfunktsiooniga alal. Seetõttu käsitletakse II mürakategooriat

kehtivast üldplaneeringust tuleneva normatiivse lähtekohana.

Seejuures tuleb arvestada Harku valla üldplaneeringu koostamise ja kehtestamise aega. Üldplaneering

kehtestati 17.10.2013 ehk ligi 13 aastat enne käesoleva detailplaneeringu käesoleva redaktsiooni

koostamist. Üldplaneeringu kehtestamise järel on muutunud välisõhus leviva müra reguleeriv

õigusraamistik, sealhulgas on kehtestatud atmosfääriõhu kaitse seadus ja keskkonnaministri määrus nr

71. Seetõttu tuleb üldplaneeringus sätestatud müratingimusi rakendada koos detailplaneeringu

koostamise ajal kehtivate müraalaste õigusaktidega.

Harku valla üldplaneeringu seletuskirja p 2.1.1 kohaselt tuleb uute elamupiirkondade rajamisel järgida,

et müratase ei ületaks 55 dB. Samas näeb üldplaneering ette, et põhimaantee mõju arvestamiseks

vajalik täpne puhverala ning mürakaitsemeetmete lahendus määratakse konkreetse ala edasisel

planeerimisel.

Üldplaneeringus nimetatud 55 dB taset käsitletakse käesolevas detailplaneeringus elukeskkonna

kvaliteedi eesmärgina. Õigusaktidest tulenevate müra normtasemete kohaldamisel lähtutakse AÕKS-ist

ja keskkonnaministri määrusest nr 71.

Perspektiivse olukorra täiendav käsitlemine III mürakategooria suhtes

Lisaks üldplaneeringujärgsest elamumaa juhtotstarbest tulenevale II kategooria käsitlusele hinnatakse

perspektiivset liiklusmüra detailplaneeringus täiendavalt III mürakategooria normtasemete suhtes.

Sellise täiendava hinnangu põhjuseks on planeeringuala paiknemine Harku aleviku tihehoonestuslikus ja

linnalise iseloomuga ruumistruktuuris ning ala kavandatav mitmefunktsiooniline kasutus. Harju

maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt paikneb ala linnalise asustusega alal, mida iseloomustavad

erinevate maakasutusfunktsioonide mitmekesisus, ühised teede ja tehnovõrkude lahendused ning

teenuste ja töökohtade paiknemine piirkonnas.

Ka Harku valla üldplaneering võimaldab suuremate elamualade mitmekesistamiseks ärimaa ja

sotsiaalmaa kõrvalfunktsioone ning teemaplaneeringu kohaselt võib elamumaa juhtotstarbega alal

paikneda muu hulgas ärimaa, üldkasutatava hoone maa ja üldmaa funktsioone.

Instituudi tee 1 ja Instituudi tee 1a maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 20

III mürakategooria kasutamine perspektiivse olukorra täiendaval hindamisel ei muuda

detailplaneeringuga üldplaneeringujärgset elamumaa juhtotstarvet ega tähenda II kategooria

normatiivse käsitluse asendamist III kategooriaga. III kategooria käsitlus võimaldab täiendavalt hinnata

ala pikaajalise ruumilise arengu ja võimaliku keskuseala iseloomuga segakasutuse mõju

mürakeskkonnale.

Samuti ei tähenda III kategooria normtasemete võrdluseks kasutamine üldplaneeringus nimetatud 55 dB

eesmärgist loobumist. Nimetatud taset käsitletakse eraldiseisva elukeskkonna kvaliteedi eesmärgina

ning planeeringulahendusega nähakse ette meetmed mürataseme vähendamiseks eelkõige elamute

müratundlikel välialadel.

Perspektiivse liiklusmüra hinnang

Riigitee nr 8 Tallinn–Paldiski km 11,0–14,0 Tähetorni–Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnangus (Hendrikson & Ko OÜ, töö nr 21004057) on analüüsitud

liiklusest tulenevat müra. Liiklusmüra hinnangu koostas Akukon Eesti OÜ (töö nr 210922-3-B).

Prognoositava olukorra liiklusmüratasemed arvutati 2045. aasta liiklusprognoosi alusel, lähtudes

põhimaantee projektkiirusest 100 km/h.

Lisaks koostas Akukon Eesti OÜ Instituudi tee 1 ja Instituudi tee 1a maaüksuste ning lähiala

detailplaneeringu kohta täiendava liiklusmüra hinnangu (töö nr 26113-1-A). Hinnangus arvutati

perspektiivsed liiklusmüratasemed nii projektkiiruse 100 km/h kui ka piirkiiruse 70 km/h korral.

Perspektiivse olukorrana käsitleti kavandatava tee plaanilist ja kõrguslikku lahendust ning tee avamisele

järgneva 20 aasta prognoositavat liiklussagedust.

Projektkiiruse 100 km/h korral ulatub planeeritavate hooneteni päevasel ajal müraindikaatori Ld 69 dB

samatugevustsoon ning öisel ajal Ln 59 dB samatugevustsoon.

Piirkiiruse 70 km/h korral ulatub hooneteni päevasel ajal Ld 67 dB ning öisel ajal Ln 57 dB

samatugevustsoon. Kiiruse 70 km/h korral vähenevad arvutuslikud müratasemed planeeringualal ja

hoonete juures sõltuvalt asukohast ligikaudu 2–3 dB.

Perspektiivse liiklusmüra hinnangu tulemusel põhjal on keskkonnaministri 16. detsembri 2016. aasta

määruses nr 71 sätestatud III kategooria liiklusmüra piirväärtused täidetud nii päevasel (70 dB) kui ka

öisel (60 dB) ajavahemikul.

Mürakaitsemeetmed

• hoonete paiknemise ja arhitektuurse lahendusega tuleb kujundada riigiteest eemale jäävale küljele

võimalikult vaikne välisruum ning peamised terrassid, puhkealad ja laste mängualad paigutada

eelistatult hoonete liiklusmürast varjatud küljele;

• hoonete riigitee poolsele fassaadile, mille juures perspektiivne liiklusmüratase ületab 55 dB, ei

kavandata üldjuhul avatud rõdusid, lodžasid ega terrasse; vajaduse korral võib kasutada suletud või

akustiliselt varjestatud lahendusi, mille toimivus tõendatakse projekteerimisel;

• kõrgematel korrustel, kus maapinnal paikneva müratõkke efektiivsus väheneb, tuleb rakendada

täiendavaid arhitektuurseid ja ehitusakustilisi meetmeid;

• vaikust nõudvaid eluruume, eelkõige magamistube, ei paigutata võimaluse korral riigitee poolsele

fassaadile ning eluruumide puhul tuleb võimalusel tagada vähemalt ühe avatava akna paiknemine

hoone vaiksemal küljel.

Instituudi tee 1 ja Instituudi tee 1a maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 21

Hoonete välispiirete heliisolatsioon

Hoone välispiirete nõuetekohase heliisolatsiooni ja ruumide sobiva planeeringuga tuleb tagada

siseruumides nõuetekohased akustilised tingimused.

Ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul tuleb rakendada standardi

EVS-EN ISO 717-1:2021 kohast transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata akende ja teiste avatäidete heliisolatsioonile. Ventilatsiooniks vajalikud

värskeõhuklapid ja muud välispiiret läbivad elemendid ei tohi vähendada välispiirde summaarset

heliisolatsiooni tasemeni, mille korral siseruumide müranõuded ei ole täidetud.

Hoonete projekteerimisel määratakse fassaadide, akende ja muude välispiirdeelementide vajalik

heliisolatsioon Akukon Eesti OÜ mürahinnangus toodud perspektiivsete fassaadimüratasemete või

projekteerimise ajal koostatud täpsustatud akustilise hinnangu alusel.

Mürahinnangu täpsustamine ja müratõkke rajamine

Akukon Eesti OÜ töö nr 26113-1-A käsitleb perspektiivset liiklusolukorda ning selles on arvestatud

kavandatava riigitee lahenduse ja perspektiivse liiklussagedusega. Seetõttu ei saa olemasoleva olukorra

müramõõtmist käsitleda perspektiivse liiklusolukorra arvutusliku mürahinnangu asendusena.

Enne hoonete projekteerimist tuleb kontrollida Akukon Eesti OÜ töö nr 26113-1-A lähteandmete

vastavust selleks ajaks realiseeritud või realiseeritavale riigitee lahendusele, liikluskorraldusele,

piirkiirusele ja teadaolevale liiklusprognoosile. Kui nimetatud lähteandmed on oluliselt muutunud, tuleb

mürahinnangut vastavalt täpsustada.

Kui riigitee on selleks ajaks rekonstrueeritud ja liikluskorraldus välja kujunenud, võib vajaduse korral

teha kontrollmõõtmised olemasoleva mürasituatsiooni ja arvutusmudeli lähteandmete kontrollimiseks.

Täpsustatud mürahinnangu alusel tuleb määrata müratõkke vajadus ning vajaduse korral selle täpne

kõrgus, pikkus, paiknemine ja akustilised omadused. Kui müratõkke efektiivseks toimimiseks on vajalik

selle osaline paiknemine valla omandis oleval maa-alal, lahendatakse selle paiknemine koostöös Harku

vallaga ja maaomaniku nõusolekul. Kui müratõke on vajalik planeeringuga kavandatud müratundlike

välialade nõuetekohaste tingimuste tagamiseks, tuleb müratõke rajada enne vastavate elamute

kasutuselevõttu.

Müratõke tuleb kujundada planeeritavate hoonete arhitektuuriga harmoneeruvalt ja looduslähedases

tonaalsuses. Müratõkke nähtava viimistlusmaterjalina ei ole lubatud kasutada plekki ega visuaalselt

domineerivaid kunstmaterjale. Müratõkke mõlemale küljele tuleb ette näha mitmerindeline haljastus.

Planeeringu elluviimisel tuleb rakendada vajalikke ruumilisi, arhitektuurseid ja ehituslikke

mürakaitsemeetmeid, et tagada õigusaktides sätestatud nõuetele vastav mürakeskkond. Meetmete

täpne vajadus ja tehniline lahendus määratakse hoonete projekteerimisel.

6.2. AUTOLIIKLUSEST PÕHJUSTATUD VIBRATSIOON

Autoliiklusega kaasnevad lisaks helilistele võngetele ka madalasageduslikud võnked, mida nimetatakse

vibratsiooniks (10-200 Hz). Vibratsioon levib nii õhus kui maapinnas ning viimase korral sõltub pinnase

materjalist. Sõltuvalt pinnasetüübist on vibratsiooni levimine maapinna kaudu erinev. Tihedad pinnased

summutavad paremini vibratsiooni. Maapinna tihedamad osad nõrgendavad vibratsiooni levimist

oluliselt kiiremini kui vahetihedad pinnaseosad.

Instituudi tee 1 ja Instituudi tee 1a maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 22

Vibratsioon liiklusest tuleneb sõiduki rehvi ja tee pinnakatte hõõrdumisest, teekatte korrasolekust,

sõiduki tüübist (veoauto, väikeauto) ja selle korrasolekust (halvasti kinnitatud haagised, logisevad

varuosad jne). Üldiselt ei põhjusta tavaline transpordist tulenev vibratsioon terviseprobleeme, kuid võib

kahjustada hooneid.

Hoonete vundamentide projekteerimisel näha ette lahendused autoliiklusest tingitud vibratsiooni leviku

tõkestamiseks hoone kandekonstruktsioonidesse. Vibratsiooni isoleeriv kiht on võimalik tekitada

korraliku täitematerjalist aluspadja rajamisega või vibratsiooni isoleeriva materjali kihi paigaldamisega

hoone vundamendi alla ja külgedele või vundamendi peale, eraldades järgneva konstruktsioonid

isoleeriva kihiga vundamendist. Hoone vundamentide ja kandekonstruktsioonide täpsemad lahendused

antakse hoone projektis. Et vähendada vibratsiooni levikut hoones, tuleks hoone projekteerimisel

kasutada soovitavalt massiivseid konstruktsioone.

6.3. AUTOLIIKLUSEST PÕHJUSTATUD ÕHUSAASTE

Liiklusest tekkiv õhusaastekoormus sõltub sõidukite hulgast, nende tehnilisest seisukorrast, kasutatavast

kütusest, keskmisest kiirusest ning liikluse sujuvusest. Planeeringuala õhusaaste leviku piiramiseks tuleb

Planeeringuala põhimaanteega 8 Tallinn-Paldiski teepoolsele küljele krundile pos. 1 rajada nii madal kui

kõrghaljastust (igihaljast), mis takistavad õhusaaste levimist.

Riigiteede omanik (Transpordiamet) on teavitanud võimalikest maanteeliiklusest põhjustatud

häiringutest (müra, vibratsiooni, õhusaaste) ning tee omanik ei võta endale kohustusi maanteeliiklusest

põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal.

7. HALJASTUS JA KESKKONNAKAITSELISED ABINÕUD

Korterelamute vahelisele alale on ette nähtud suuremahuline perspektiivse mitmerindelise haljastuse

(puu- ja põõsagrupid) rajamine. Perspektiivsete puu- ja põõsagruppide paiknemine ning nende liigiline

koosseis lahendatakse haljastusprojekti staadiumis. Ehitusaegne väljakaeve kasutatakse ära samal

planeeringualal ruumilise ja põneva maastiku loomisel.

Kruntide piiridele visuaalse eraldatuse tagamiseks istutada soovitatavalt looduslikke puu- ja põõsaliike.

Mitte rajada kindlapiirilisi hekke, sh elupuuhekke. Hekid võivad olla vabakujulised, sh erinevate

taimedega. Krundi iga 400 m² kohta ette näha vähemalt 1 puu, mille täiskasvanukõrgus on vähemalt 12

m ja liike vähemalt 3. Asukohast tulenevalt peavad osad puud ja põõsad olema igihaljad. Teede

poolsetele piiridele istutada mitmerindeline haljastus. Ka teemaale istutatavate puude

täiskasvanukõrgus peab olema vähemalt 12 m ja istikute kõrgus vähemalt 1,5 m. Piirkonna elurikkuse

suurendamiseks luua võimalused lisaks niidetavatele murualadele ka vähest niitmist vajavavad

niidutaimede kasvualad.

Kvaliteetse avaliku ruumi kujundamiseks ja soojussaarte leevendamiseks tuleb planeerida haljastust

teede ja parklate lähedusse (liigendada parkimiskohti madal- ja kõrghaljastusega), samuti kortermajade

akende ette, et vähendada korterites jahutuskoormust ja tagada seeläbi keskkonnasäästlikkus.

Keskkonnakaitse abinõude alus: Säästva arengu seadus § 3

Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma

sellele kahju tekitamast. Looduskeskkond on ressursiks, mida tuleb kasutada läbimõeldult ja säästvalt.

Kavandatav tegevus (maa sihtotstarbe muutmine ning korterelamu- ja ühiskondlike hoonete maa

kruntide moodustamine ning ehitusõiguse määramine kooskõlas üldplaneeringuga) ei ole vastavalt

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõike 1 punktis 3

nimetatud detailplaneering, s.o detailplaneering, mille alusel kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud

Instituudi tee 1 ja Instituudi tee 1a maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 23

tegevust. Samuti ei ole kavandatav tegevus eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga, lähtudes KeHJS § 6

lõigetes 2–4 sätestatust. Kavandatav tegevus ei kuulu ka Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust,

täpsustatud loetelu“ alla. Seega ei ole antud juhul kavandatud tegevuse puhul kohustuslik

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine ega ka selle tarbeks eelhinnangu koostamine,

mistõttu pole võimalik ega ka vajalik KSH algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse

langetamine.

Jäätmed tuleb koguda liigiti vastavatesse kinnistesse konteineritesse ning korraldada nende ära vedu.

Liigiti tuleb koguda segaolme-, biojäätmed, metall-plastpakend ning papp-paberpakend. Soovitatav on

paigaldada ka klaaspakendile konteiner.

Kortermajade juurde planeerida süvamahutid, mille ümber planeerida vabakujuline hekk. Lahtised

konteinerid on lubatud vaid prügimajas, mis on hoone arhitektuuriga sobivas stiilis. Konteinerite koht

määratakse hoone ehitusprojektis. Jäätmete kogumine lahendatakse vastavuses Jäätmeseadusega ja

Harku valla jäätmehoolduseeskirjadega.

Täpsemalt lahendada krundi haljastus, parkimine, piirded, prügitünnide paigaldus jne. hoone ja

haljastuse projekti mahus. Detailplaneeringu joonisel on näidatud prügikonteinerite/prügihoone

soovituslik asukoht. Detailplaneeringu realiseerimisel koos hoone ehitusprojektiga tuleb esitada

haljastusprojekt ning koos hoonega rajada haljastus (puude kõrgused minimaalselt 1,5 m).

8. RADOONIRISKI VÄHENDAMISE VÕIMALUSED

Radoon on radioaktiivne gaas, mis tekib raadiumi lagunemisel. Siseõhku tungib radoon hoone all olevast

maapinnast, majapidamisveest ning ehitusmaterjalidest. Läbilaskev täitekruusa kiht soodustab radooni

imbumist siseruumidesse.

Peamine radoonileke keldrita maja eluruumidesse toimub põranda ja vundamendi ühenduskohast, kuid

ka aluspõhja ja kandvate välisseinte liitekohtadest, põrandapragudest, keldripõrandast, elektrikaablitest

ja veetorude läbiviimiskohtadest põrandas; radooni võib sisaldada majapidamisvesi, puurkaevud,

ehitusmaterjalid.

Radoonist tulenev terviserisk

Peamine radoonist tulenev risk inimese tervisele on seotud hingamisteede ja kopsuvähiga. Seda

tõestavad nii epidemioloogilised uuringud inimeste hulgas kui ka katselised uuringud loomadel. Radoon

ja tema tütarproduktid sattuvad organitesse sisse hingatava õhuga. Organismis jätkub nii gaasilise

radooni kui sinna aerosoolidele kinnitunult sattunud radooni tütarproduktide spontaanne radioaktiivne

lagunemine. On selge, et radoonisisalduse tõustes suureneb ka kopsuvähiriski tase.

Kõige paremini aitab radooni vähendamiseks tuulutamine. Radoonist lahtisaamiseks tuleb kogu maja

tuulutada iga päev vähemalt tund aega. Majasse kogunenud gaas lahkub sealt tuuletõmbusega kergesti.

Hoone vundamendi alla rajada tuulutustorustik. Välisõhus radoon inimestele ja muudele elusolenditele

ohtu ei kujuta.

Detailplaneeringu ala asub Harjumaa radooniriski kaardi andmetele tuginedes kõrge radoonisisaldusega

alal. Hoonete projekteerimisel tuleb tugineda euronormidele, mis ühtib Eesti Standardiga EVS 840:2023

„Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Enne

detailplaneeringu elluviimist tuleb vastavalt EVS 840:2017 alapeatükile 4.1 Radoon ja selle allikad järgi

teha elamutele pinnase mõõtmised.

Instituudi tee 1 ja Instituudi tee 1a maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 24

9. KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD

Kuritegevuse riske vähendavate abinõude valikul on lähtutud Eesti standardist EVS 809-1:2002

„Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“.

Kuriteohirmu vähendavad hea nähtavus, valgustus, jälgitavus ja korrashoid.

10. KITSENDUSED JA SERVITUUDI VAJADUS

Pos nr

Kitsendused ja servituudid

1 8 Tallinn-Paldiski tee kaitsevöönd (äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 50 meetrit).

Planeeritud tänava kaitsevöönd (äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit).

Sidekaabli servituut (1m siderajatise teljest mõlemale poole).

Ol. ol. veetorustikuga servituut AS Tallinna Vesi kasuks (2 m torustiku teljest mõlemale poole).

Ol. ol. kanalisatsioonitorustiku servituut OÜ Strantum kasuks (2 m torustiku teljest mõlemale

poole).

2 Planeeritud elektrimaakaabli servituudid (1 m kaabli teljest mõlemale poole).

Planeeritud alajaama servituut (2 m alajaama seinast )

Ol.ol. sidekaabli servituut (1m siderajatise teljest mõlemale poole).

Planeeritava sidekaabli servituut (1m siderajatise teljest mõlemale poole).

Planeeritud kaugküttetorustiku servituut (2 m torustiku teljest mõlemale poole).

Planeeritud vee- ja kanalisatsiooni torustikuga servituut (2 m torustiku teljest mõlemale poole).

Tänavavalgustuskaabli servituut (1 m kaabli teljest mõlemale poole).

3 Planeeritud tänava kaitsevöönd (äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit).

Planeeritud kaugküttetorustiku servituut (2 m torustiku teljest mõlemale poole).

4 Planeeritud tänava kaitsevöönd (äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit).

Planeeritud kaugküttetorustiku servituut (2 m torustiku teljest mõlemale poole.

5 Planeeritud tänava kaitsevöönd (äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit).

Põhja tänava kaitsevöönd (äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit).

Planeeritud kaugküttetorustiku servituut (2 m torustiku teljest mõlemale poole).

6 Planeeritud tänava kaitsevöönd (äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit).

7 11401 Laagri-Harku tee kaitsevöönd (äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 30 meetrit).

Planeeritud tänava kaitsevöönd (äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit).

Planeeritud kaugküttetorustiku servituut (2 m torustiku teljest mõlemale poole).

8 8 Tallinn-Paldiski tee kaitsevöönd (äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 50 meetrit).

Ol. ol. veetorustikuga servituut AS Tallinna Vesi kasuks (2 m torustiku teljest mõlemale poole).

Ol. ol. kanalisatsioonitorustiku servituut OÜ Strantum kasuks (2 m torustiku teljest mõlemale

poole).

Planeeritud veetorustikuga servituut OÜ Strantum kasuks (2 m torustiku teljest mõlemale poole).

Planeeritud elektrimaakaabli servituudid (1 m kaabli teljest mõlemale poole).

Planeeritud kaugküttetorustiku servituut (2 m torustiku teljest mõlemale poole).

11. PLANEERINGUGA KAVANDATU REALISEERIMISE VÕIMALUSED

Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele

maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad

ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele.

Detailplaneerinu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuse järjekord:

1) kinnisasja jagamine ja katastriüksuste sihtotstarvete määramine vastavalt detailplaneeringuga

kehtestatud maakasutuse otstarbele;

Instituudi tee 1 ja Instituudi tee 1a maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 25

2) planeeringujärgsete servituutide seadmine ning vastava notariaalse kokkuleppe sõlmimine ja

servituutide kandmine kinnistusraamatusse;

3) planeeritud pos nr 1 (1780 m²) üldkasutatava maa krunt ja pos nr 2 (4587 m²) transpordimaa krunt

võõrandatakse tasuta Harku vallale;

4) detailplaneeringus kavandatud tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine detailplaneeringu

realiseerimisest huvitatud isiku finantseerimisel. Tehnovõrgud ja –rajatised ehitatakse olemasolevatest

liitumispunktidest kuni eraomandisse jääva krundi kavandatud liitumispunktideni;

5) alles pärast eelpool kirjeldatud tegevuste teostamist, mis on planeeringuga kavandatud krundi

ehitusõiguse realiseerimiseks vajalik, teostatakse planeeringuga kavandatud hoonete ehitusõiguse

realiseerimist sellel maaüksusel.

Transpordiameti nõuded detailplaneeringu realiseerimise osas on alljärgnevad:

• Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas

või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone

ehitusloa väljastamist.

• Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

• Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee

kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

12. PLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Tuleb tagada, et kavandatav

ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa

kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju

kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik.

Kahjude all on mõeldud eeskätt ehitustegevusest tulenevaid kahjusid (rikutud teed, haljastus,

tehnovõrgud vms samuti ebamõistlikult pikk teel või tänaval transpordi kinnihoidmine jms).

13. PLANEERINGUGA KAASNEVAD MÕJUD

Detailplaneeringuga ei kavandata “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse“

§6 lg 1 ja 2 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise keskkonnamõjuga

ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastamist.

Mõju sotsiaalsele keskkonnale

• Elanikkonna kasv ja mitmekesistumine: Korterelamud loovad võimaluse uute elanike

lisandumiseks, mis rikastab kogukonda. See toob kaasa rohkem sotsiaalseid sidemeid ja uusi

suhtlusvõimalusi elanike vahel;

• Haridus- ja lastehoiuvõimaluste paranemine: Lasteaed ja algkool annab piirkonnale

haridusasutuse, mis toetab laste arengut ja haridust. See vähendab vajadust kaugemal asuvate koolide

ja lasteaedade kasutamiseks;

• Kogukonnatunne: Detailplaneeringus on kavandatud ühiskasutatav roheala ja mänguväljakuid

korterelamu kruntidel ning välijõusaal, spordiplats sotsiaalmaa krundil, mis soodustavad kohtumis- ja

tegevuspaiku, kus pered saavad vaba aega veeta, tugevdades sellega kogukonnatunnet.

• Planeeringu elluviimisega on tagatud turvaline keskkond ja tänavaruum;

Mõju majanduslikule keskkonnale

• Eluasemeturule mõju: Uued korterelamud laiendavad kohaliku elamispinna pakkumist, mis võib

aidata piirkonna eluasemeturu nõudlusele vastata ja hinnakasvu kontrollida. Samas võib see tõsta ka

piirkonna atraktiivsust ja kinnisvaraväärtust;

Instituudi tee 1 ja Instituudi tee 1a maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 26

• Töökohtade loomine ja kohalikud teenused: Ehitusperioodil luuakse ajutisi töökohti ehitus- ja

arendusvaldkonnas. Pikaajalised töökohad tekivad eelkõige kooli ja lasteaia rajamisel (pedagoogid,

personal), mis omakorda rikastab kohalikku tööturgu;

• Kohaliku majanduse elavnemine: Uued elanikud suurendavad piirkonna kaupade ja teenuste

tarbimist, mis toob kasu kohalikele ettevõtetele ning võib soodustada uute poodide, kohvikute või

muude teenuste rajamist piirkonnas;

Mõju kultuurilisele keskkonnale

• Miljööalad: Detailplaneeringuga on määratud sobilikud arhitektuurilised tingimused hoonete

rajamiseks;

• Kultuurilise mitmekesisuse suurendamine: Elanike arvu kasv ja uued pered võivad tuua

piirkonda kultuurilist mitmekesisust;

• Avaliku ruumi ja väärtuslike maastikuelementide säilitamine: lahendus võimaldab kavandada

turvalise tänavaruumi.

Mõju looduskeskkonnale

• Korterelamute ja ühiskondliku hoone rajamine osaliselt endisaegsele aiandusala territooriumile

ei vähenda oluliselt rohealade pindala, kuna tegemist on suures osas haritava maaga. Planeeritud ala

elamumaa krundid on haljastatavad, võimaldades taastada looduse tasakaalu. Krundile luuakse

läbimõeldud väliruumi lahendus, kus on nii mänguväljakud kui madal- ja kõrghaljastus;

• Planeeringulahendus näeb ette sademevee lokaalse kogumise ja alal immutamise.

• Kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket. Ehitiste

valmimise järgselt negatiivsed mõjud vähenevad oluliselt. Vähest valgusreostust võib tekkida

välisvalgustusest. Planeeritud hoonete rajamine ei põhjusta eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga

tegevust, millega kaasneks pikaajaline keskkonnaseisundi kahjustumine, sealhulgas vee, pinnase,

õhusaastatuse, olulise jäätmetekke või mürataseme suurenemine;

• Liikluskoormuse suurenemine ja õhukvaliteet: Elanike lisandumisel võib suureneda piirkonnas

liikluskoormus, mis toob kaasa nii õhusaaste kui ka mürataseme tõusu. Kavandatud tänavamaad on

eraldatud sõidukite- ja jalakäijate/jalgratturite liiklusega ja turvalised. Elamumaa krundile on kavandatud

optimaalne parkimiskohtade arv;

• Lahendus soodustab jalgsi ja jalgratastega liikumist.

Planeeritud tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke mõjusid kultuurilisele, majanduslikule,

sotsiaalsele ja looduskeskkonnale. Lühiajalised negatiivsed mõjud on ehitusperioodil, pikemaajalised

mõjud puuduvad.

Planeeringu elluviimisel ei avalda kavandatav tegevus olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas

pöördumatuid muutusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit, looduskaitsealuseid

objekte ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale

keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju

puudub. Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava

tegevuse puhul minimaalne. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade

tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste

vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud

nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb

hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse

hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei

ole kompetentsed.

Kallaste tn 12 Tel. +372 600 3848 SWEDBANK IBAN EE622200001120159636 Tabasalu alevik E-post: [email protected] SEB IBAN EE601010002018894005 Harku vald Koduleht: www.harku.ee Luminor Bank IBAN EE611700017002186326 76901 Harjumaa Reg. nr. 75014132 AS LHV Pank IBAN EE517700771003238658

HARKU VALLAVALITSUS

PLANEERIMIS- JA EHITUSOSAKOND

Birgit Lao

Terviseamet

[email protected]

kuupäev digiallkirjas nr 12-1/405-29

Harku vallas Harku alevikus Instituudi tee 1 ja Instituudi tee 1a maaüksuste ning lähiala

detailplaneering

Austatud peadirektor

Harku Vallavolikogu 02. mai 2024 otsusega nr 31 on algatatud detailplaneeringu koostamine

Harku alevikus Instituudi tee 1 (katastritunnus 19801:001:3861), Instituudi tee 1a (katastritunnus

19801:001:3655) ja Instituudi kergliiklustee (katastritunnus 19801:001:3651) maaüksustel.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Instituudi tee 1, Instituudi

tee 1a ja Instituudi kergliiklustee maaüksustest moodustada 3 korterelamumaa, 2 üldkasutatava

maa, 1 üldkasutatavate ehitiste maa ja 2 transpordimaa sihtotstarbega krunti ning määrata

ehitusõigus 3 korterelamu ja ühe ühiskondliku hoone püstitamiseks. Detailplaneeringuga

soovitakse Instituudi tee 1 maaüksusele kavandada u 43 elamuühikut (kaks 15 korteriga

korterelamut ja üks 13 korteriga korterelamu). Kavandatavad transpordimaa ja üldkasutatava maa

krundid võõrandatakse tasuta vallale. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks

tehnovõrkudega varustamise ja juurdepääsude lahendamine.

Planeeritav ala, suurusega u 3,34 ha, paikneb Harku alevikus Tallinn-Paldiski maantee, Instituudi

tee, Pika tänava, Aia tänava ja Betooni tänava vahelisel alal, piirnedes põhjast 8 Tallinn-Paldiski

tee (katastritunnus 72701:001:0521) transpordimaaga, idast Aia põik 14 (katastritunnus

19801:001:4704) tootmis- ja ärimaaga, Aia põik L1 (katastritunnus 19801:001:4708)

transpordimaaga, Aia põik 13 (katastritunnus 19801:001:4703) elamumaaga ja Betooni tn 4

(katastritunnus 19801:001:4707) elamumaaga, kagust Aia tänav (katastritunnus 19814:001:0322)

transpordimaaga, Aia tn 7/60 (katastritunnus 19801:001:4228), Aia tn 7/50 (katastritunnus

19801:001:4221) elamumadeaga, Aia tn 7/40 (katastritunnus 19801:001:4206) sihtotstarbeta

maaga, Aia tn 7/30 (katastritunnus 19801:001:4225) elamumaaga, Aia tn 7/20 (katastritunnus

19801:001:4180) elamumaaga, Aia tn 7/10 (katastritunnus 19801:001:4230) sihtotstarbeta maaga,

Aia tn 7/9 (katastritunnus 19801:001:4203) elamumaaga, Aia tn 7/8 (katastritunnus

19801:001:4209) elamumaaga, Aia tn 7/7 (katastritunnus 19801:001:4191) sihtotstarbeta maaga,

Aia tn 7/6 (katastritunnus 19801:001:4190) elamumaaga, Aia tn 7/5 (katastritunnus

19801:001:4183) elamumaaga, Aia tn 7/4 (katastritunnus 19801:001:4202) elamumaaga, Aia tn

7/3 (katastritunnus 19801:001:4201) elamumaaga, Aia tn 7/2 (katastritunnus 19801:001:4208)

elamumaaga, Aia tn 7/1 (katastritunnus 19801:001:4222), Aia tn 7/11 (katastritunnus

19801:001:4229) elamumaaga, Aia tn 7/21 (katastritunnus 19801:001:4207) elamumaaga ja Põhja

tänav (katastritunnus 19814:001:0323) transpordimaaga, lõunast Põhja tänav 3 (katastritunnus

19814:001:0048) ja Põhja tänav 1 (katastritunnus 19814:001:0005) elamumaadega, edelast Pikk

tn 1 (katastritunnus 19814:001:0145) elamumaaga ning läänest ja loodest Instituudi tee L3

(katastritunnus 19801:001:3854) transpordimaaga.

Instituudi tee 1 maaüksus, suurusega 22398 m2, on 100% maatulundusmaa, millest looduslik

rohumaa moodustab 22088 m2 ning muu maa 310 m2. Maaüksus on hoonestamata. Maaüksusele

on juurdepääs Instituudi teelt ja Pikalt tänavalt.

Instituudi tee 1a maaüksus, suurusega 8367 m2, on 100% maatulundusmaa, millest haritav maa

moodustab 6196 m2, looduslik rohumaa moodustab 1897 m2 ning muu maa 274 m2. Maaüksus on

hoonestamata. Maaüksusele on juurdepääs Instituudi teelt.

Instituudi kergliiklustee, suurusega 2661 m2, on transpordimaa.

Detailplaneeringuga kavandatakse 3 (korter) elamumaa, 1 ühiskondlike ehitiste maa, 2

üldkasutatava maa ja 2 transpordimaa krunti. Detailplaneeringuga määratakse korterelamu

kruntidele ehitusõigus 4-korruseliste 13-15-korteriga korterelamute püstitamiseks, maapealse

ehitisealuse pinnaga kuni 850 m². Korterelamute suurimaks lubatud kõrguseks maapinnast on

planeeritud kuni 14 m ja kuni 4 maapealset korrust. Ühiskondlike ehitiste maa krundile

määratakse ehitusõigus ühe ühiskondliku hoone püstitamiseks, maapealse ehitisealuse pinnaga

kuni 1600 m². Ühiskondliku hoone suurimaks lubatud kõrguseks maapinnast on planeeritud kuni

14 m ja kuni 4 maapealset korrust. Lubatud katuse kalle on määratud vahemikus 0-20°.

Juurdepääs elamumaa krundile on lahendatud Instituudi teelt (lähiaadress 11401 Laagri-Harku tee

L1).

Planeeritava ala veevarustus ja kanalisatsioon on lahendatud olemasoleva ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni baasil vastavalt piirkonna vee-ettevõtja poolt väljastatud tehnilistele tingimusetele.

Detailplaneeringu eesmärgid on kooskõlas Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr

138 kehtestatud üldplaneeringu ning Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud

Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning

tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringuga.

Harku Vallavolikogu 17.10.2013 otsusega nr 138 kehtestatud Harku valla üldplaneeringu kohaselt

jääb Instituudi tee 1 ja Instituudi tee 1a maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu ala elamumaa

juhtfunktsiooniga (II kategooria) alale ning üldplaneeringu seletuskirja p 2.1.1 on märgitud, et uute

elamupiirkondade rajamisel tuleb järgida, et müra tase ei ületaks 55 dB. See on üldplaneeringus

seatud mürataseme nõue, seega planeeritavad elamukrundid (mitte ainult hooned) peavad jääma

kuni 55 dB sisse. Valla eesmärk on olnud müra sihtväärtuse kehtestamisega tagada uutes

planeeritavates elamupiirkondades parem elukeskkond.

Maa- ja Ruumiameti mürakaardi kaardirakenduse alusel jäävad põhjapoolsed detailplaneeringuga

planeeritud müratundlikud hooned ööpäevase 55-59 dB müra sisse (2022. aasta andmetel).

Transpordiameti tellimusel on koostatud Riigitee nr 8 Tallinn–Paldiski km 11,0–14,0 Tähetorni–

Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku põhiprojekt (edaspidi: põhiprojekt).

Põhiprojekti raames teostatud keskkonnamõju eelhinnangus (Hendrikson & Ko OÜ, töö nr

21004057) on analüüsitud liiklusest tulenevat müra. Liiklusmüra hinnangu koostas Akukon Eesti

OÜ (töö nr 210922-3-B). Prognoositava olukorra liiklusmüratasemed arvutati 2045. aasta

liiklusprognoosi alusel, lähtudes põhimaantee projektkiirusest 100 km/h.

Lisaks on detailplaneeringu ala kohta huvitatud isiku poolt tellitud täiendav liiklusmüra hinnang

(Akukon Eesti OÜ töö nr 26113-1-A). Hinnangus arvutati perspektiivsed liiklusmüratasemed nii

projektkiiruse 100 km/h kui ka piirkiiruse 70 km/h korral. Perspektiivse olukorrana käsitleti

kavandatava tee plaanilist ja kõrguslikku lahendust ning tee avamisele järgneva 20 aasta

prognoositavat liiklussagedust. Projektkiiruse 100 km/h korral ulatub planeeritavate hooneteni

päevasel ajal müraindikaatori Ld 69 dB samatugevustsoon ning öisel ajal Ln 59 dB

samatugevustsoon. Piirkiiruse 70 km/h korral ulatub hooneteni päevasel ajal Ld 67 dB ning öisel

ajal Ln 57 dB samatugevustsoon. Kiiruse 70 km/h korral vähenevad arvutuslikud müratasemed

planeeringualal ja hoonete juures sõltuvalt asukohast ligikaudu 2–3 dB.

Põhiprojektiga on ette nähtud perspektiivse tee projektkiiruseks 100km/h, ja seega on valla

hinnangul detailplaneeringu lahenduse elluviimisel vaja müra leevendamiseks aluseks võtta just

see näitaja (mille kohta on koostatud ka mürahinnang), saavutamaks valla üldplaneeringuga uutele

elamupiirkondadele ettenähtud müra sihtväärtuseks 55 dB. Väärtuse saavutamiseks on ette nähtud

müratõkkeseinad, mille parameetrid ja asukoht tuleb täpsustada projekteerimise etapis.

Välisõhus leviva müra normtasemete kohaldamisel lähtutakse atmosfääriõhu kaitse seadusest

(AÕKS) ning keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus

nr 71).

AÕKS § 56 kohaselt on välisõhus leviva müra normtasemeteks müra piirväärtus ja müra

sihtväärtus. Müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist

keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid. Müra

sihtväärtus on piirväärtusest rangem müra normtase müratundlike alade elukeskkonna

parendamiseks või säilitamiseks.

AÕKS § 56 lg 2¹ kohaselt kohaldatakse müra sihtväärtust müratundliku ala planeeringu

koostamisel juhul, kui planeeringuga muudetakse maakasutuse juhtotstarvet ja planeeringualal ei

ole müra sihtväärtus ületatud. Käesoleva detailplaneeringuga üldplaneeringus määratud

maakasutuse juhtotstarvet ei muudeta.

Detailplaneeringu seletuskirja punktis 6 võrdluseks toodud keskuse maa (III kategooria) kohta

KeM määruses nr 71 toodud müra piir- ja sihtväärtusi ei saa valla hinnangul aluseks võtta, kuna

kehtivas Harku valla üldplaneeringus ei ole keskuse maid määratud. Planeeritav ala on seal

elamumaa juhtotstarbega. Samuti ei ole algatatud uut üldplaneeringut ega teada, kas planeeritavat

ala uues üldplaneeringus keskuse maaks määratakse tulevikus.

Võttes aluseks Planeerimisseaduse § 127 lõike 1 § 127 lõike ja 2 ja § 133 lõike 1 ning juhindudes

Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord

ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 2 lõike 2 ja § 3 lõike 12, edastame kooskõlastamiseks

Hirundo OÜ (rg-kood 11220970) poolt koostatud Harku vallas Harku alevikus Instituudi tee 1 ja

Instituudi tee 1a maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu, töö nr HDP-03/2021.

Esitame detailplaneeringu kooskõlastamiseks ning palume kooskõlastamise käigus anda

ühtlasi seisukoht, millisest müra normtasemest tuleb planeeringulahenduse hindamisel

lähtuda.

Palume selgitada, kas olukorras, kus detailplaneeringuga ei muudeta üldplaneeringus

määratud maakasutuse juhtotstarvet, tuleb planeeringulahenduse hindamisel lähtuda

AÕKS-s toodud siht-või piirväärtusest või Harku valla üldplaneeringus uute

elamupiirkondade kavandamiseks ette nähtud 55 dB mürataseme nõudest.

Detailplaneeringu materjalid on leitavad järgnevalt lingilt: (link DP materjalidele), link

menetlusdokumentidele (link menetlusdokumentidele).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Margus Pilter

arhitekt planeerimis- ja ehitusosakonna

juhataja ülesannetes

Lisad: 1) Seletuskiri

2) Põhijoonis-tehnovõrkudega

Lisandra Talving

arhitekt

[email protected], 5553 4305

Laine Vain

planeeringute spetsialist

[email protected], 5887 2860

INSTITUUDI TEE 1 JA INSTITUUDI TEE 1A

MAAÜKSUSTE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING

ASUKOHT: HARJU MAAKOND, HARKU VALD, HARKU ALEVIK

HIRUNDO OÜ TÖÖ NR.: HDP-03/2021

PLANEERINGU ID

HUVITATUD ISIK: Instituudi Arendus OÜ juhatuse liige Remo Holsmer

E-mail: [email protected]

(allkirjastatud digitaalselt

DP KOOSTAJA: HIRUNDO OÜ planeerija Taimi Kirs

Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7

Aadress: Sõpruse pst 218-13, Tallinn

E-mail: [email protected]

Tel: +372 5203279

/digitaalselt allkirjastatud/

2026

Instituudi tee 1 ja Instituudi tee 1a maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 2

SISUKORD

S E L E T U S K I R I 3

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK 3

2. PLANEERINGU OLEMASOLEV OLUKORD 4

2.1. ASUKOHT 4

2.2. PINNAS 5

2.3. RELJEEF JA HALJASTUS 5

2.4. HOONESTUS 5

2.5. TEED 5

2.6. TEHNOVÕRGUD 5

2.7. KEHTIVAD PIIRANGUD 6

3. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED 6

4. SEOS KÕRGEMA TASEME PLANEERINGUTEGA 7

5. DETAILPLANEERINGU LAHENDUS 9

5.1. ÜLDISED PÕHIMÕTTED 9

5.2. KRUNDI EHITUSÕIGUS 10

5.3. ARHITEKTUUR-EHITUSLIKUD TINGIMUSED 10

5.4. TÄNAVA MAA-ALAD JA LIIKLUSKORRALDUSE PÕHIMÕTTED 12

5.5. VERTIKAALPLANEERING 13

5.6. INSENERTEHNILINE LAHENDUS 14

5.6.1. VEEVARUSTUS 14

5.6.2. KANALISATSIOON 14

5.6.3. SADEMEVEE LAHENDUS 15

5.6.4. TULETÕRJEVEE VARUSTUS JA TULEOHUTUSNÕUDED 16

5.6.5. ELEKTRIVARUSTUS 17

5.6.6. TÄNAVAVALGUSTUS 17

5.6.7. TELEKOMMUNIKATSIOON 18

5.6.8. SOOJAVARUSTUS 18

6. LIIKLUSEST PÕHJUSTATUD MÜRA, VIBRATSIOON JA ÕHUSAASTE 18

6.1. Liiklusmüra 18

6.2. Autoliiklusest põhjustatud vibratsioon 21

6.3. Autoliiklusest põhjustatud õhusaaste 22

7. HALJASTUS JA KESKKONNAKAITSELISED ABINÕUD 22

8. RADOONIRISKI VÄHENDAMISE VÕIMALUSED 23

9. KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD 24

10. KITSENDUSED JA SERVITUUDI VAJADUS 24

11. PLANEERINGUGA KAVANDATU REALISEERIMISE VÕIMALUSED 24

12. PLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA 25

13. PLANEERINGUGA KAASNEVAD MÕJUD 25

Instituudi tee 1 ja Instituudi tee 1a maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 3

S E L E T U S K I R I

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK

1. Detailplaneeringu koostamise alused:

• Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015);

• Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015);

• Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja

arvestamise alused”;

• Harku valla üldplaneeringule (Harku Vallavolikogu 17.10.2013 otsusega nr 138);

• HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+ (Riigihalduse minister kehtestas 09.04.2018 käskkirjaga

nr 1.1-4/78)

• Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud „Harku valla ehitustingimusi,

miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrav ning tihehoonestusalasid täpsustav

teemaplaneering“;

• Harku Vallavolikogu 02. mai 2014 otsus nr 31 „Harku alevikus Instituudi tee 1 ja Instituudi tee 1a

maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu algatamine“.

2. Arengukavad ja -strateegiad:

• Harku valla jäätmehoolduseeskiri ( Harku Vallavolikogu 25.02.2016. a määrus nr 7);

3. Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud (nt. ehitusgeoloogilised uurimistööd,

mürauuringud):

• Topo-geodeetilisele alusplaanile M 1:500 (Geodeesiakeskus GEOPOINT töö nr 21-G399

07.09.2021.a).

• Pinnaseuuringud OÜ töö nr 2025-07-02 „Ehitusgeoloogiline uuring“

4. Eesti standardid:

• Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad;

• Eesti Standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimise ja arhitektuuri. Osa

1:Linnaplaneerimine;

• Eesti Standard EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Osa 6:Tuletõrje veevarustus;

• Eesti Standard EVS 840:2023 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes.

Muud Eestis kehtivad õigusaktid, standardid ja projekteerimisnormid

Instituudi tee 1 ja Instituudi tee 1a ning lähiala detailplaneeringu koostamise eesmärgiks

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Instituudi tee 1, Instituudi tee 1a

ja Instituudi kergliiklustee maaüksustest moodustada 3 korterelamumaa, 2 üldkasutatava maa, 1

üldkasutatavate ehitiste maa ja 2 transpordimaa krunti ning määrata ehitusõigus 3 korterelamu ja ühe

ühiskondliku hoone püstitamiseks. Esitatud detailplaneeringu algatamise taotluse kohaselt soovitakse

Instituudi tee 1 maaüksusele kavandada u 43 elamuühikut (kaks 15 korteriga korterelamut ja üks 13

korteriga korterelamu). Kavandatavad transpordimaa ja üldkasutatava maa krundid võõrandatakse

tasuta vallale. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks tehnovõrkudega varustamise ja

juurdepääsude lahendamine.

Detailplaneeringu koostamisel on peetud oluliseks, et perspektiivne elamukvartal moodustaks omaette

terviku ja samaaegselt harmoneeruks ümbritseva keskkonnaga. Korterelamute paigutamisel on lähtuti

vabaplaneeringu printsiipidest, tagatud on maksimaalsed võimalikud vahekaugused hoonete ja

parkimisalade vahel ning avarad vaated. Planeeringuline kontseptsioon näeb ette hoonete grupeerimist

Instituudi tee 1 ja Instituudi tee 1a maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 4

nii, et tekiks autovaba väikelastele turvaline sisehoov ja avalikult kasutatav haljasala sportimiseks

planeeringu ala edela nurgas. Korterelamute vahelisele alale on ette nähtud suuremahuline

perspektiivse haljastuse (puu- ja põõsagrupid) rajamine. Perspektiivsete puu- ja põõsagruppide

paiknemine ning nende liigiline koosseis lahendatakse haljastusprojekti staadiumis. Ehitusaegne

väljakaeve kasutatakse ära samal planeeringualal ruumilise ja põneva maastiku loomisel. Planeeritud on

mänguväljakud lastele, jalgrattaparklad, välijõusaalid, spordiplats ning haljasala planeeringuala

põhjapoolsel küljele, et leevendada maanteest tulenevaid häiringuid. Taoline infrastruktuur on avalikes

huvides ja toetab terviklikku nägemust planeeringualast.

2. PLANEERINGU OLEMASOLEV OLUKORD

2.1. ASUKOHT

Planeeritav ala, suurusega u 3,34 ha, paikneb Harku alevikus 8 Tallinn-Paldiski ja 11401 Laagri-Harku

teede vahelisel alal.

Detailplaneeringu ala hõlmab Harju maakonnas Harku vallas Harku alevikus alljärgnevaid maaüksusi:

Maaüksuse lähiaadress

Katastriüksuse tunnus

Kinnistu nr Pindala Sihtotstarve KÜ liigile

Kinnistui omanik

Instituudi tee 1 19801:001:3861 17233150 22398 m² maatulundusmaa Instituudi Arendus OÜ

Instituudi tee 1a 19801:001:3655 16383750 8367 m² maatulundusmaa Harku vald

Instituudi kergliiklustee

19801:001:3651 16271150 2661 m² sihtotstarbeta maa

Harku vald

Maa-ala piirnevad maaüksused on:

19814:001:0323 Põhja tänav TRANSPORDIMAA SIHTOTSTARBEGA

19814:001:0048 Põhja tn 3 ELAMUMAA SIHTOTSTARBEGA

19814:001:0005 Põhja tn 1 ELAMUMAA SIHTOTSTARBEGA

19814:001:0145 Pikk tn 1 ELAMUMAA SIHTOTSTARBEGA

19801:001:3854 Instituudi tee L3 TRANSPORDIMAA SIHTOTSTARBEGA

72701:001:0521 8 Tallinn-Paldiski tee TRANSPORDIMAA SIHTOTSTARBEGA

19801:001:4230 Aia tn 7/10 SIHTOTSTARBETA MAA

Instituudi tee 1 ja Instituudi tee 1a maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 5

19801:001:4203 Aia tn 7/9 ELAMUMAA SIHTOTSTARBEGA

19801:001:4209 Aia tn 7/8 ELAMUMAA SIHTOTSTARBEGA

19801:001:4191 Aia tn 7/7 SIHTOTSTARBETA MAA

19801:001:4190 Aia tn 7/6 ELAMUMAA SIHTOTSTARBEGA

19801:001:4183 Aia tn 7/5 ELAMUMAA SIHTOTSTARBEGA

19801:001:4202 Aia tn 7/4 ELAMUMAA SIHTOTSTARBEGA

19801:001:4201 Aia tn 7/3 ELAMUMAA SIHTOTSTARBEGA

19801:001:4208 Aia tn 7/2 ELAMUMAA SIHTOTSTARBEGA

19801:001:4222 Aia tn 7/1 ELAMUMAA SIHTOTSTARBEGA

19801:001:4229 Aia tn 7/11 ELAMUMAA SIHTOTSTARBEGA

19801:001:4228 Aia tn 7/60 ELAMUMAA SIHTOTSTARBEGA

19801:001:4221 Aia tn 7/50 ELAMUMAA SIHTOTSTARBEGA

19801:001:4206 Aia tn 7/40 SIHTOTSTARBETA MAA

19801:001:4225 Aia tn 7/30 ELAMUMAA SIHTOTSTARBEGA

19801:001:4180 Ai tn 7/20 ELAMUMAA SIHTOTSTARBEGA

19814:001:0322 Aia tänav TRANSPORDIMAA SIHTOTSTARBEGA

19801:001:4704 Aia põik 14 70% TOOTMISMAA 30% ÄRIMAA

19801:001:4708 Aia põik L1 TRANSPORDIMAA SIHTOTSTARBEGA

19801:001:4703 Aia põik 13 ELAMUMAA SIHTOTSTARBEGA

19801:001:4707 Betooni tn 4 ELAMUMAA SIHTOTSTARBEGA

2.2. PINNAS

Planeeritav alal on õhukese pinnakattega alal.

Detailplaneeringu ala asub Harjumaa radooniriski kaardi andmetele tuginedes kõrge radoonisisaldusega

alal. Planeeritav ala paikneb piirkonnas kus põhjavesi on kaitsmata alal.

2.3. RELJEEF JA HALJASTUS

Planeeritava ala reljeef kulgeb edela-kirde suunas.

Kolvikuliselt koosseisult on:

• Instituudi tee 1 (pindalaga 22398 m²) katastriüksus, millest 22307 m² on looduslik rohumaa ja 91 m²

muu maa;

• Instituudi tee 1a (pindalaga 8367 m²) katastriüksus, millest 6195 m² on haritav maa, 1898 m²

looduslik rohumaa ja 274 m² muu maa;

• Instituudi kergliiklustee (pindala 2661 m²) katastriüksus, millest 2661 m² on looduslik rohumaa.

2.4. HOONESTUS

Planeeringualal puuduvad ehitisregistrisse kantud ehitised ja rajatised.

2.5. TEED

Juurdepääs planeeringu alale on tagatud nii Aia tänava kui ka kõrvalmaanteelt 11401 Laagri-Harku

(Instituudi tee) kaudu.

Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada

ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda

Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

2.6. TEHNOVÕRGUD

Planeeritaval alal kulgevad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustikud ja sideehitised.

Instituudi tee 1 ja Instituudi tee 1a maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 6

2.7. KEHTIVAD PIIRANGUD

Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmetel puuduvad antud alal looduskaitselised kitsendused.

Kultuurmälestised riikliku registri andmetel planeeritaval alal puuduvad.

Ehitusseadustiku § 92 alusel on tänav linnas, alevis või alevikus paiknev tee. Ehitusseadustiku § 71 ütleb,

et tänava kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit ning kaitsevööndit

võib laiendada kuni 50 meetrini, kui see on ette nähtud üld- või detailplaneeringus. Antud

detailplaneeringuga on kõrvalmaantee 11401 Laagri-Harku kaitsevöönditeks määratud äärmise

sõiduraja välimisest servast kuni 30 meetrit, Põhja tänaval ja Aia tänaval 10 m.

Ehitusseadustiku § 71 lg2 kohaselt on ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu poolt nimetatud maantee

kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 50 meetrit. Planeeritav ala

piirneb põhimaanteega 8 Tallinn-Paldiskiga, millel on 50m tee kaitsevöönd äärmise sõiduraja välimisest

servast

Sideehitise kaitsevööndi on 1m ehitise teljest mõlemale poole.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustike kaitsevöönd on 2m torustiku teljest mõlemale poole.

3. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED

Planeeritav ala paikneb Harku aleviku piiril põhimaantee 8 Tallinn-Paldiski ja kõrvalmaantee 11401

Laagri-Harku vahelisel alal.

Harku on alevik Harju maakonnas Harku vallas. Asub Tallinnast vahetult läänes. Harkus asub Harku

mõisaansambel koos Harku mõisa pargiga ja Eesti Maaülikooli Eksperimentaalbioloogia Instituut.

Instituudi tee 5-l asub Harku aleviku raamatukogu, lasteaed. Harku Lasteaed võimaldab hoidu ja

alushariduse omandamist 124 lapsele vanuses 2-7 eluaastat.

Kontaktvööndis kehtestatud, algatatud detailplaneeringud on alljärgnevad:

1. Harku alevikus Harku Kaubanduskeskus maaüksuse detailplaneering, kehtestatud 10.10.2016

korraldusega nr 831 (kehtiv).

2. Harku alevikus Betooni, Betooni 1, Betooni 3, Betooni 5, Betooni 7 kinnistute detailplaneering,

kehtestatud 22.12.2005 otsusega nr 137 (kehtiv).

3. Harku alevikus Paldiski mnt 251a maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu, kehtestatud 29.08.2013

otsusega nr 105 (kehtiv).

4. Harku alevikus Paldiski mnt 251a kinnistu detailplaneering, vastu võetud 26.05.2010 otsusega nr

65.

5. Harku alevikus Paldiski mnt 251 detailplaneering, kehtestatud 19.11.1999 korraldusega nr 2619

(kehtiv).

5a. Harku alevikus Tähetorni 61a ja 63 maaüksuste detailplaneering algatatud 29.04.2021 otsusega

nr 28.

6. Laabi külas Tammi tee 2 ja Tammi tee 4 maaüksuste detailplaneering, algatatud 30.04.2020

otsusega nr 22 (menetlus-eskiis).

7. Harku alevikus Pikk tn 19 ja 19a kinnistute detailplaneering, kehtestatud 27.08.2009 otsusega nr

82 (kehtiv).

8. Harku alevikus AS Trianita (Aia 2) piirkonna detailplaneering, kehtestatud 16.05.2000

korraldusega nr 607 (kehtiv).

9. Harku alevikus Metsa tee 1 ja Instituudi tee 5 detailplaneering, kehtestatud 30.06.2005 otsusega

nr 59.

10. Harku alevikus Instituudi tee 3 kinnistu detailplaneering, kehtestatud 30.06.2005 otsusega nr 58

(kehtiv)

Instituudi tee 1 ja Instituudi tee 1a maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 7

11. Harku alevikus Mõisamüüri detailplaneering, kehtestatud 23.11.2000 otsusega nr 91 (kehtiv).

12. Harku alevikus Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 maaüksuste ning lähiala detailplaneering, algatatud

29.02.2024 otsusega nr 11.

Arhitektuursed tingimused Betooni, Betooni 1, Betooni 3, Betooni 5, Betooni 7 kinnistute

detailplaneering ala korterelamute kohta on alljärgnevad:

• 25-korteriline korterelamu igal elamumaal;

• 4 korruseline, kõrgusega 12m;

• Katusekalle 0°-15°;

• Korterelamute maa koormusindeks on 206-272m².

4. SEOS KÕRGEMA TASEME PLANEERINGUTEGA

Harju maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud 09.04.2018 Riigihalduse minister käskkirjaga nr 1.1-

4/78) kohastelt paikneb planeeritav ala linnalise asustusega alal. Linnalise asustusega ala on kompaktse

asustuse arenguks sobilik ala, mida iseloomustab erinevate maakasutusfunktsioonide mitmekesisus,

ühtsed teede- ja tehnovõrgud ja mitmekesiste teenuste ning töökohtade olemasolu kohapeal.

Harju maakonnaplaneeringu 2030+ planeeringualale konkreetseid maakasutuspiiranguid ja kitsendusi ei

sea, seega detailplaneeringu eesmärgid on kooskõlas Harju maakonnaplaneeringuga 2030+.

Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ja Harku

Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke

alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu

kohaselt paikneb planeeritav ala elamumaa juhtfunktsiooniga tihehoonestusalal ning

kaugküttepiirkonnas. Harku valla üldplaneeringu lahendus põhineb erinevate funktsioonidega maa

kasutus- ja arendamispõhimõtteid kajastavatele maakasutuse põhimõtetele, kus elamualade

mitmekesistamiseks on võimalik ärimaa ja sotsiaalmaa kõrvalsihtotstarbe kavandamine suurematele

elamualadele, võimaldamaks esmatarbeteeninduse ning funktsionaalse ja eluterve avaliku ruumi

arengut.

Üldplaneeringuga on määratud tingimused detailplaneeringute koostamiseks elamumaadel, mis asuvad

kompaktse hoonestusega aladel nn tihehoonestusaladel. Üldplaneeringu seletuskirja peatükk 2.1

kohaselt võivad elamumaa kompaktse asustusega aladele jääda elamuid teenindavad ehitised, sh teed ja

tehnorajatised. Elamumaadel on võimalikuks kõrvalfunktsiooniks kuni 25 % ulatuses kaubandus-,

toitlustus-, teenindus-, majandushoone või büroohoone maa ja/või üldkasutatava hoone maa ja/või

haljasala ja parkmetsa maa. Elamumaadele võivad jääda tehnoehitise maad nagu alajaamad, pumplad

jms.

Kehtestatud teemaplaneering täiendab ja täpsustab Harku valla üldplaneeringu seletuskirja jaotistes 2.1-

2.4 ja 2.6 maakasutuse juhtotstarvete juures olevates raamitud kastides toodud planeerimise reegleid ja

projekteerimistingimuste andmise aluseid. Seega on teemaplaneeringu seletuskirja punktis 3.2.1

esitatud tabelis „Tingimused detailplaneeringute koostamiseks ja projekteerimistingimuste andmiseks

ning maakorralduseks detailplaneeringu kohustusega alal paikneval elamumaal“ täpsustatud ja

täiendatud üldplaneeringu seletuskirja punktis 2.1.1 esitatud tingimusi detailplaneeringute

koostamiseks – väike- ja korterelamumaa kompaktse asustusega aladel. Teemaplaneeringu kohaselt

võib üldplaneeringus määratud elamumaa juhtotstarbega alal elamukrundi kasutamise

kõrvalsihtotstarbeks olla kuni 25 % ulatuses ärimaa (sh kaubandus-, toitlustus-, teenindus-,

majutushoone või büroohoone maa). Elamumaa juhtotstarbega alal võivad asuda ka üldkasutatava

hoone maa ja/või üldmaa (haljasala ja parkmetsa maa) kasutamise sihtotstarbega krundid.

Instituudi tee 1 ja Instituudi tee 1a maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 8

VÄLJAVÕTE HARKU VALLA TEEMAPLANEERINGU KAARDIST

Planeeringu ala asukoht

Koostatava detailplaneeringuga soovitakse Harku alevikus Instituudi tee 1 maaüksusele kavandada

korterelamumaa sihtotstarbega krundid. Teemaplaneeringu seletuskirja punktis nr 3.2.1 on määratud

tingimused detailplaneeringute koostamiseks ja projekteerimistingimuste andmiseks ning

maakorralduseks detailplaneeringu kohustusega alal paikneval elamumaal, kus muuhulgas on märgitud

järgmist:

• Uusi korterelamuid võib rajada ainult Tabasalu ja Harku alevikes ning Tallinna linnaga

piirnevates asustusüksustes (Harkujärve, Tiskre ja Laabi külad) elamumaa juhtotstarbega aladel.

Instituudi tee 1 ja Instituudi tee 1a maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 9

• Korterelamute puhul peab olema iga planeeritava korteri kohta minimaalselt 400 m²

elamukrundi pindala. Korterelamute kavandamisel tuleb arvestada olemasolevate hoonetega. Uue

korterelamu või ridaelamu planeerimisel tuleb jätta piisav puhverala olemasoleva üksikelamu,

kaksikelamu või muu kahe korteriga väikeelamu vahele, mis tagab üksikelamule, kaksikelamule või

muule kahe korteriga elamule vajaliku privaatsuse.

• Korterelamute planeerimisel ja projekteerimisel tuleb hoone juurde planeerida eraldiseisev

(soovitatavalt varikatusega) rattaparkla või hoone koosseisus olev lukustatav jalgrataste ja

lastekärude hoiuruum hoone I korrusel.

• Parkimine lahendatakse elamumaal krundisiseselt. Ette tuleb näha 2 parkimiskohta igale

elamuühikule, millele 3 ja enama korteriga hoonete puhul peab lisanduma külaliste tarbeks 0,4

parkimiskohta iga elamuühiku kohta. Ettenähtud parkimiskohtade vajadus ümardatakse ülespoole

täisarvuni. Korterelamute külalistele ettenähtud parkimiskohtadele peab olema vaba ja takistusteta

(piirdeaed, väravad või tõkkepuu vms) juurdepääs.

Lisaks on Teemaplaneeringu seletuskirja punktis nr 4 välja toodud, et maantee äärde ehitamisel tuleb

uut arendust läbi viival arendajal või maaomanikul vajadusel rajada omal kulul hoone nii, et on tagatud

selle vastavus müranõuetele. Valla eesmärk on vältida müratõkkeid, kui aga selgub, et uute teede

rajamiseks puuduvad alternatiivsed asukohad, peab olemasolevate elamute jt müratundlike hoonete

kaitseks müra-tõkked rajama tee ehitust läbi viiv isik.

Kuivõrd ühiskondliku hoone maa ning korterelamumaad kavandatakse Harku aleviku elamumaa

juhtfunktsiooniga tihehoonestusalale, siis on detailplaneeringu eesmärgid kooskõlas Harku valla

üldplaneeringu ja Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke

määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu lahenduse ja tingimustega.

5. DETAILPLANEERINGU LAHENDUS

5.1. ÜLDISED PÕHIMÕTTED

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Instituudi tee 1, Instituudi tee 1a

ja Instituudi kergliiklustee maaüksustest moodustada 3 korterelamumaa, 2 üldkasutatava maa, 1

üldkasutatavate ehitiste maa ja 2 transpordimaa krunti ning määrata ehitusõigus 3 korterelamu ja ühe

ühiskondliku hoone püstitamiseks. Esitatud detailplaneeringu algatamise taotluse kohaselt soovitakse

Instituudi tee 1 maaüksusele kavandada u 43 elamuühikut (kaks 15 korteriga korterelamut ja üks 13

korteriga korterelamu). Kavandatavad transpordimaa ja üldkasutatava maa krundid võõrandatakse

tasuta vallale. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks tehnovõrkudega varustamise ja

juurdepääsude lahendamine.

Planeeritavad krundid

Pos

nr

Krundi

kasutusotstarve

DP liigi järgi %

Krundi

planeeritud

suurus m²

Moodustatakse

katastriüksusest m²

liites, lahutades (+/-)

Liidetavate/

lahtutavate

osade pindala

m²

Osade senine

sihtotstarve

katastriüksuse

liikide järgi

1 HP 1513 19801:001:3861 -1513 Maatulundusmaa

2 LT 4870 19801:001:3861

19801:001:3655

-3577

-1294

Maatulundusmaa

Maatulundusmaa

3 EK 5100 19801:001:3861 -5100 Maatulundusmaa

4 EK 6001 19801:001:3861 -6001 Maatulundusmaa

5 EK 6000 19801:001:3861 -6000 Maatulundusmaa

6 PS 2539 19801:001:3655

19801:001:3861

-2331

-208

Maatulundusmaa

Maatulundusmaa

Instituudi tee 1 ja Instituudi tee 1a maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 10

7 ÜL või ÜP 4742 19801:001:3655 -4742 Maatulundusmaa

8 LT 2660 19801:001:3651 -2660 Sihtotstarbeta maa

EK- korterelamu maa; LT- tee ja tänava maa; ÜL- haridus- ja lasteasutuse maa;

ÜP- sotsiaalhoolekandeasutuse maa; PS- puhke- ja spordirajatise maa; HP- haljasala maa

5.2. KRUNDI EHITUSÕIGUS

Krundi ehitusõigusega määratakse:

1) krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed;

2) rajatavate hoonete suurim lubatud arv maa-alal;

3) hoonete suurim lubatud ehitisealune pind;

4) hoonete lubatud maksimaalne kõrgus;

5) hoonete suurim lubatud sügavus.

P o

s. n

r

K ru

n d

i p la

n ee

ri tu

d s

u u

ru s

m ²

Su u

ri m

e h

it is

ea lu

n e

p in

d m

² (m

aa p

ea ln

e/ m

aa -a

lu n

e)

Su u

ri m

k o

rr u

se lis

u s

M aa

p ea

ln e/

m aa

-a lu

n e

Su u

ri m

h o

o n

et e

kõ rg

u s-

K

õ rg

u s

m aa

p in

n as

t (m

)

P õ

h ih

o o

n e/

ab ih

o o

n e

H o

o n

et e

a rv

k ru

n d

il P

õ h

ih o

o n

e/ ab

ih o

o n

e

M aa

s ih

to ts

ta rv

e ja

o sa

ka al

( %

)

-d et

ai lp

la n

ee ri

n gu

li ik

id e

ka u

p a

M aa

s ih

to ts

ta rv

e ja

o sa

ka al

( %

)-

K at

as tr

iü ks

u se

li ik

id e

ka u

p a

Su le

tu d

b ru

to p

in d

m aa

p ea

ln e/

m aa

-a lu

n e

El am

u ü

h ik

u te

a rv

1 1513 - - - - HP 100 Üm 100 - -

2 4870 - - - - LT 100 L 100 - -

3 5100 850/850 4/-1 14/5 1/- EK 100 E 100 4000 13

4 6001 850/850 4/-1 14/5 1/- EK 100 E 100 4000 15

5 6000 850/850 4/-1 14/5 1/- EK 100 E 100 4000 15

6 2539 - - - - PS 100 Üm100 - -

7 4742 1600/1600 4/-1 14/5 1/- ÜL/ÜP/ÜK

0-100

Üh 100 8000 -

8 2660 - - - - LT 100 L 100 - -

Katastriüksuse liigi järgi: E- elamumaa, L-transpordimaa, Üm-ühiskondlik maa, Üh-ühiskondlike ehitiste

maa.

Detailplaneeringu liigi järgi: EK- korterelamu maa; LT- tee ja tänava maa; ÜL- haridus- ja lasteasutuse

maa; ÜP- sotsiaalhoolekandeasutuse maa; ÜK- kultuuri- ja spordiasutuse maa; PS- puhke- ja

spordirajatise maa; HP- haljasala maa

5.3. ARHITEKTUUR-EHITUSLIKUD TINGIMUSED

Ehitatavad hooned peavad sobima ümbritseva keskkonnaga. Arvestades planeeritava ala asukohta ja

vaadeldavust, peab hoonete arhitektuur olema planeeritavasse keskkonda sobiv, visuaalselt atraktiivne

ja kõrgetasemeline ning ümbritsevale elukeskkonnale väärtust lisav. Hoonete projekteerimisel kasutada

traditsioonilisi ehitusmaterjale ja neutraalset värvilahendust.

Instituudi tee 1 ja Instituudi tee 1a maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 11

Hoonestuse olulisemad arhitektuurinõuded krundil pos. 3,4,5:

• Hoonestusviis lahtine.

• Krundil pos. 4 ja 5 võib paikneda maksimaalselt üks 15-korteriga korterelamu ning krundil pos. 3

üks 13-korteriga elamu.

• Korterelamud projekteerida maksimaalselt 4 maapealse korrusega, kõrgusega maapinnast kuni

14m. Lubatud on ka keldrikorrus.

• Hoonete lubatud katusekalle on vahemikus -0º-20°.

• Ühtne arhitektuurne stiil elamutel. Materjalikasutus vaba, va palk. Kombineerida vähemalt

kahte materjali ja tooni. Toonid naturaalselt maalähedased ja soojad, et luua piirkonda

hubasust. Fassaadid liigendada hoone mahuga (va rõdud). Põhihoone juurde kuuluvad

ehitisealuse pinnaga rajatised ja väikevormid tuleb lahendada põhihoone stiiliga

harmoneeruvalt.

Korterelamu esimesele korrusele planeerida lukustatav jalgrataste ja laste kärude hoiuruum.

Korterelamu krundile, võib täiendavalt rajada kuni 3 rajatist (kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga ja kuni 5m

kõrge), nagu jalgrataste varjualune, prügimaja ja mänguväljak. Rajatisi võib püstitada ka hoonestusalast

väljapoole. Seejuures tuleb tagada 8 meetrine tuleohutuskuja naaberkinnistutel paiknevatest ehitistest.

Katusega rajatiste ehitisealune pind peab jääma krundile antud maksimaalse ehitisealuse pinna sisse.

Rajatiste rajamisel tuleb lähtuda põhihoone arhitektuurinõuetest.

Hoonestuse olulisemad arhitektuurinõuded krundil pos. 7.

Hoone ja väliruumi parima lahenduse leidmiseks on soovitatav viia läbi arhitektuurivõistlus. Hoone tuleb

projekteerida võimalikult pikaealiseks. See tähendab muuhulgas, et hoone peab võimaldama

kasutusviiside olulist muutumist tulevikus (nt vajadusel muuta noortekeskusteks, hooldekoduks,

haridusasutuseks vms).

• Hoonestusviis lahtine.

• Krundil võib paikneda maksimaalselt üks hoone.

• Hoone projekteerida maksimaalselt 4 maapealse korrusega, kõrgusega maapinnast kuni 14 m.

Lubatud on ka keldrikorrus.

• Hoonete lubatud katusekalle on vahemikus -0º-20°

• Materjalikasutus vaba, va palk. Kombineerida vähemalt kahte materjali ja tooni. Toonid

naturaalselt maalähedased ja soojad, et luua piirkonda hubasust. Fassaadid liigendada hoone

mahuga (va rõdud). Põhihoone juurde kuuluvad ehitisealuse pinnaga rajatised ja väikevormid

tuleb lahendada põhihoone stiiliga harmoneeruvalt.

Ühiskondlike ehitiste maa krundile võib rajada spordi- ja puhkerajatisi (sh mänguväljakuid), samuti kuni

5 meetri kõrguseid katusealuseid. Rajatisi võib püstitada ka hoonestusalast väljapoole. Seejuures tuleb

tagada 8 meetrine tuleohutuskuja naaberkinnistutel paiknevatest ehitistest. Katusega rajatiste

ehitisealune pind peab jääma krundile antud maksimaalse ehitisealuse pinna sisse. Rajatiste rajamisel

tuleb lähtuda põhihoone arhitektuurinõuetest.

Tehnoseadmed (sh ventilatsiooniseadmed) on lubatud paigaldada hoone katusele. Tehnoseadmete

värvitoon peab ühtima katuse värvitooniga, et seadmed ei oleks visuaalselt domineerivad. Lisaks peavad

tehnoseadmed olema varjestatud nii, et need ei ole visuaalselt domineerivad ning on kooskõlas hoone

arhitektuuriga.

Hoonete ja väikeehitiste eskiisprojektid tuleb kooskõlastada valla arhitektiga.

Instituudi tee 1 ja Instituudi tee 1a maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 12

Aiad ja piirded

Piirdeaedu ümber korterelamu hoone kruntide pole ette nähtud. Piirdeaedu võib rajada lasteaedade,

koolide jms haridusasutuste territooriumi ümber. Piirdeaedu on soovitatav vältida avalikku teenust

pakkuvatel üldkasutatavatel hoonete piiramisel (seltsimajad, raamatukogud jms). Ühiskondliku hoone

krundile on lubatud rajada 1,5 m kõrgusega piirdeaia. Plankaia püstitamine on keelatud. Piirdeaia

püstitamiseks sobilikud materjalid oleks näiteks puit või kombineeritud haljaspiirdega.

Korterelamu kruntidele planeerida krunte läbivad jalgteed, mis on ühendatud teemaa jalgteedega ning

kõigi kolme elamukrundiga omavahel.

5.4. TÄNAVA MAA-ALAD JA LIIKLUSKORRALDUSE PÕHIMÕTTED

Juurdepääs planeeringualale on 11401 Laagri-Harku teelt, millelt on planeeritud teeühendus Aia

tänavani. Põhja tänav on ühendatud planeeringualaga kergliiklusteega, sõiduteeühendust planeeritud ei

ole.

Perspektiivselt muutub põhimaantee km 11-14 teeprojektikohane ohutu liikluskorraldus väljaehitamisel.

Kohalikku liiklust teenindav kogujatee on kavandatud marsruudile Tähetorni ringristmik – Aia tänav –

Pikk tänav. Aia tänava lõigu osas on koostatud teeprojekt vastavalt Harku alevikus asuvate Betooni,

Betooni 1, Betooni 3, Betooni 5 ja Betooni 7 kinnistute detailplaneeringule (kehtestatud 22.12.2005

otsusega nr 137). Lisaks koostab Harku vald Aia tänava rekonstrueerimise projekti Tähetorni tee

ristmikust kuni Pika tänavani. Aia tänava kogujatee lahendust käsitletakse osaliselt ka Harku alevikus

Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 maaüksuste ning lähiala detailplaneeringus (vastu võetud 29.12.2025 otsusega nr

101). Pika tänava kogujatee lõigu ning Instituudi tee ristmiku väljaehitamise lahendab perspektiivis

Harku vald.

Detailplaneeringuga on planeeritud Instituudi teelt sujuva parempööre planeeringualale, kuid ülejäänud

pöörded tuleb sooritada Pika tn ristmiku kaudu. Planeeritavalt alalt 11401 Laagri-Harku teele (Instituudi

teele) on võimalik teostada vaid parempööre. Planeeringuala siseselt on liiklus kahesuunaline.

Liiklusruumi planeerimise aluseks on Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad.

Kõik planeeringuala sõiduteed on kavandatud kahesuunalisele liiklusele. Planeeritud teede sõidukiirus

on piiratud, alale on seatud 30 km/h kiirusepiirang. Planeeritud teed on osaliselt äärekivideta.

Planeeritud sõiduteed rajatakse 5.5-5 m laiusega teepeenardega kummalegi poole min 0,5 m (vastavalt

kõrvaltänava mõõtmetele). Kõik planeeritud teed kuuluvad asfalteerimisele.

Parkimislahendus, sõidu- ja kõnniteede paiknemise lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse

teeprojekti koostamisel.

11401 Laagri-Harku mahasõidu ning planeeringualal näidatud teed ehitab välja arendaja.

Planeeritavate teede ristumisel Instituudi tee ja Aia tänavaga on joonisele peale kantud

nähtavuskolmnurgad 15x105 m. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel

näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine

Üldplaneeringus on välja toodud, et parkimiseks tuleb kavandada 2 parkimiskohta igale

eluasemeühikule, millele 3 ja enama korteriga hoonete puhul lisandub külaliste tarbeks 0,4

parkimiskohta igale eluasemeühikule, parkimiskohtade vajadus ümardatakse üles täisarvuni. Lisaks on

planeeritud iga elamumaa krundile 2 jalgratta parkimiskohta 1 korteri koht ning ühiskondliku hoone maa

krundi juurde on kavandatud vähemalt 15 parkimiskohta jalgratastele.

Instituudi tee 1 ja Instituudi tee 1a maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 13

Parkimiskohtade arvutus:

Krunt Parkimisnormatiiv

korruselamute alal

EVS 843:2016

Normatiivne Parkimine vastavalt

Harku valla teema-

planeeringule

Planeeritud

parkimiskohad

Pos. 3 1,5 13x1,5=22 13x2,4=31,2 32, sellest 10 kohta hoone mahus

Pos. 4 1,5 15x1,5=23 15x2,4=36 36, sellest 10 kohta hoone mahus

Pos. 5 1,5 15x1,5=23 15x2,4=36 36

Pos. 7 1/200 lasteaia

puhul

3400/200=17 - 34

Kokku 85 138

Parkimisalad krundi siseselt rajada murukivisillusega. parkimisplatsid peavad olema liigendatud

mitmerindelise haljastusega ja olema jagatud väiksemateks osadeks iga kuni 10 kohaga rea tagant.

Parkimisplatsid ümbritseda mitmerindelise haljastusega.

Roadplan OÜ koostas detailplaneeringule „Instituudi tee 1 ja 1A lähilala detailplaneeringu ristmiku

ekspert arvamus“, kus tõi välja kahe olukorraga/stsenaariumiga:

1. Säilib tänane liikluskorraldus + liiklussageduse kasv seosest ümbruskonna arenguga.

2. T8 rekonstrueerimine on teostatud, liiklus on ümberjagunenud ning liiklussagedus on

vähenenud.

Stsenaarium I arvestab, et säilib tänane liikluskorraldus ning planeeringuala juurepääsutee lisatakse

Laagri-Harku teele. Laagri-Harku tee omand ei muutu ning seda käsitletakse kui kõrvalmaanteed (kiirus

50 km/h). Kuna antud lõik asub asulas, siis võetakse antud juhul arvesse linnatänavate standardit.

Eeldades, et liiklussagedus kasvab aastas ca 2%, saame 20 nda aasta liiklussageduseks ca 10500 sõidukit.

Antud olukorras muutub ristmikul ooteaeg väga pikaks. Linnatänavate standardi mõistes oleks tegemist

kohaliku jaotustänava ning Põhi/jaotusmagistraali ristmikuga (Tabel 7.1), kus on lubatud kasutada

järgnevaid ristmikutüüpe:

1. Eritasandiline riste – ei ole antud piirkonda mõeldav/teostatav;

2. Tavaline samatasandiline foorjuhitav ristmik – järgmine foorjuhitav ristmik kohe lähedal, ei

ole hea lahendus, aga on teatud tingimustel aktsepteeritav;

3. Samatasandiline ristmik, kus on lubatud ainult parempöördega maha- ja pealesõit –

planeeringu järgne lahendus;

4. Ringristmik – kitsaste kohalike olude tõttu ei ole võimalik ära mahutada.

Stsenaarium II näeb ette, et T8 rekonstrueerimine on teostatud. Laagri-Harku tee omand on muutunud

kohaliku omavalituse teeks. Vastavalt liiklusprognoosile jaguneb T8 rekonstrueerimise käigus liiklus

ümber ning liiklussagedus väheneb ca 5000 sõidukini (Stratum OÜ, töö nr T087-2021 ). Linnatänavate

standardi mõistes oleks tegemist kohaliku jaotustänavate ristumisega (Tabel 7.1), kus on lubatud

kasutada järgnevaid ristmikutüüpe:

1. Samatasandiline ristmik, olenevalt liiklussagedusest võib olla foorjuhitav.

2. Ringristmik.

Ringristmiku mahutamine on üsna problemaatiline seoses eramaadega. Ettepanek oli likvideerida

ohutussaar, viia sõidutee ristlõige Instituudi teel vastavusse kohaliku jaotustänava ristlõike

parameetritega, ülekäik nihutada lõuna poole. Ristmiku kaugus T8 maanteest peaks olema vähemalt 100

m. Sel juhul saaks lubada nii parem, kui ka vasakpöörded ning puudub vajadus foori järele.

5.5. VERTIKAALPLANEERING

Vertikaalplaneerimisel lähtuda olemasolevast reljeefist ja vältida sademevee juhtimist naaberkruntidele,

sh teemaale. Elamute vahele on lubatud projekteerida mitmekülgse reljeefiga maastik, samuti

Instituudi tee 1 ja Instituudi tee 1a maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 14

ühiskondliku hoone haljasalale. Hoonete kõrgused arvestada olemasolevast maapinnast, mida võib

vajadusel tõsta hoone vahetus ümbruses kuni 0,5m või põhjendatud juhul rohkem lähtudes pinnasevee

tasemest. Vertikaalplaneerimine lahendada hoonete ehitusprojektis.

5.6. INSENERTEHNILINE LAHENDUS

Krunte läbivate tehnovõrkudega aladele tuleb kehtestada servituut, mis kohustab krundi omanikku

võimaldama trassi ehitust ja hooldamist.

Harku Vallavolikogu 26.03.2015 otsusega number 30 „Harku vallas kavandatavate eļamuühikute tarbeks

vajaliku veeressursi määramine detailplaneeringutes arvestamiseks“ on määratud elamuühiku

teenindamiseks vajalikuks veemahuks 0,3 m³/ööpäevas.

5.6.1. VEEVARUSTUS

Planeeritava ala ööpäevane veevajadus korterelamute tarvis kokku on Q =12,9 m³/d ning ühiskondliku

hoonele on kavandatud veevajaduseks 5 m³/d. Veevarustus lahendada vastavalt OÜ Strantumi

väljastanud tehnilistele tingimustele, mis on väljastatud 19.04.2024.

Krunt Tarbijaid Veevajadus m³/d

Pos. 3 13 korterit 3.9

Pos. 4 15 korterit 4.5

Pos. 5 15 korterid 4.5

Pos. 7 sotsiaalhoone 5

Kokku 17.9

Planeeringuala veevarustus on ühendatud SWECO Projekt AS töös 21240-0013 kavandatud Instituudi

kergliiklusteele (19801:001:3651) kavandatud OÜ Strantum De110 ühisveevärgi torustikuga (algusega

Aia tn/Instituudi Kergliiklustee ristist). Veetoru ringistus on ette Triangulum OÜ töös 155/23 Pikale

tänavale (19814:001:0318) kavandatud De110 veetoruga (Esialgu Pikk tn 1 kohal), liitumispunkt veega

V103001.

5.6.2. KANALISATSIOON

Planeeringu-ala kavandatav heitvee vooluhulk võrdub tarbevee vajadusele Kanalisatsioon on lahendatud

vastavalt OÜ Strantumi väljastanud tehnilistele tingimustele, mis on väljastatud 19.04.2024.

Detailplaneeringu lahendus on põhimõtteline ja täpsustub ehitusprojekti koostamisel.

Krunt Tarbijaid Kanalisatsioon m³/d

Pos. 3 13 korterit 3.9

Pos. 4 15 korterit 4.5

Pos. 5 15 korterid 4.5

Pos. 7 sotsiaalhoone 5

Kokku 17.9

Planeeringuala krundid pos. 3 ja 5 on ühendatud planeeringualal paikneva (Instituudi Kergliiklustee,

Instituudi tee) De315 isevoolse reoveekanalisatsiooniga (olemasolevates kaevudes). Kruntide pos. 4 ja 7

reoveed juhitakse isevoolselt reoveepumplasse, mis on planeeritud Instituudi tee L3 maaüksusele, kust

reeveed pumbatakse survatrassiga voolurahustuskaevu, mis asub enne De315 isevoolse

reoveekanalisatsiooni kaevu. Kanalisatsiooni lahendus täpsustakse edasise projekteerimise käigus.

Reovee eesvooluks on AS Tallinna Vesi reoveepuhasti. Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne.

Sademevee juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku on keelatud. Kanaliseerida on lubatud ainult

olmereovett.

Instituudi tee 1 ja Instituudi tee 1a maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 15

Kõikidele kinnistutele on ette nähtud nõuetele vastav liitumispunkt. Liitumispunktid, mis on paigutatud

0,5-1 m väljapoole kinnistu piiri avalikule maale.

5.6.3. SADEMEVEE LAHENDUS

Antud piirkonnas sademeveekanalisatsioon puudub. Sademeveest vabanemiseks kasutatavaid

looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis

võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee

reostumist, ei käsitata sademevee suublasse juhtimisena käesoleva seaduse tähenduses. (VeeS § 129 lg

3).

Looduslähedased süsteemid on sademevee ärajuhtimisel looduslikke ökosüsteeme jäljendavad

rajatised, mis võimaldavad sademevee tõhusat ja keskkonnasõbralikku käitlemist. Säästlike lahenduste

peamine eesmärk on vähendada sademevee äravoolu kogust ja voolukiirust, hajutades, immutades ning

kasutades sademevett selle tekkekohas nii palju kui võimalik. Selleks rajatakse sademevee

kogumissüsteeme, rohekatuseid ja -seinu, immutusribasid, nõvasid, vett läbilaskvaid kõnniteid, parklaid

jne.

Instituudi tee 1 ja Instituudi tee 1a maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 16

Pinnaseuuringud OÜ (töö nr 3025-07-02) teostas Harku alevikus Instituudi tee 1 „Ehitusgeoloogilise

uuringu“ selgitamaks välja lubjakivi sügavuse. Planeeritud elamumaa kruntide osas pindmise kihi

moodustas 0.40-0.45 m paksune mullakiht, selle all lamas 0.20-0.25 m paksune savimöll moreenikiht.

Lubjakivi alates 0,7 m on keskmiselt tugev kuni tugev kalju, hall.

Pinnas ei võimalda immutamist, kuid sademevesi saab liikuda mööda lubjakivi pinda majadest eemale.

Tehnovõrkude trasside kaevik võib muutuda samuti liigveekollektoriks ning aitab juhtida üleliigsed

sademevett alast eemale.

Planeeritavate korterelamute vahele on kavandatud 127 m pikkune ja 3 m laiune ning 0,5 m sügavune

sademeveekraav /vihmapeenar, mis mahutab 95 m³, kust sademeveed suunatakse krundil pos 1

planeeritud tiiki mille mahtuvus on 0,7 m sügavuse korral 98 m³. Sademeveetiigi täitumisel on äravool

suunatud Instituudi tee L3 maaüksusel olevasse kraavi. Kraavi äravool toimib Paldiski mnt all oleva

truubi kaudu põhjasuunas.

Ühiskondliku hoone krundile pos 7 on planeeritud parkla alla 100 m³ sademevee mahuti, mille äravool

täitumisel on suunatud Instituudi tee L3 maaüksusel olevasse kraavi.

Sademeveelahenduse kohta on koostanud eksperdihinnangu FIE Tiit Ploompuu (MATER-i

majandustegevusteade nr MK0039-00). Hinnangus tuuakse kokkuvõtlikult välja järgmine.

1. Detailplaneeringu alale (edaspidi DP ala) on tehtud sademevee vooluhulga arvutused standardi

EVS 848:2021 järgi, lähtudes kolmeaastasest kordussagedusest. DP ala väljaehitamisega lisanduv

sademeveekogus juhitakse DP ala põhjapiirile planeeritud viibetiiki ehk puhveralale. Selleks et

lisanduv sademeveekogus ei koormaks äravoolukraavi, peab tiigi maht olema vähemalt 105 m³.

Koormust vähendab ka planeeritav 100 m³ sademeveemahuti.

2. Sademevee äravoolukraav tuleb 200 m ulatuses, alates Paldiski maantee truubist T11 ülesvoolu,

settest ja võsast puhastada ning sellel lõigul paiknevad kaks 40 cm läbimõõduga plasttorutruupi

tuleb asendada suurema läbimõõduga truupidega.

3. Koostamisel on projekt Laabi kraavi truubi T5 ehitamiseks õigele põhjakõrgusele. See lahendab

peale käsitletud DP ala ka kogu piirkonna vee äravoolu probleemi.

4. DP alaga külgnevatelt aladelt sademevett juurde ei lisandu, kuna ala paikneb valgala loodepiiril

Instituudi tee ääres. Ida poole maapind langeb ning kõrval asuva Betooni tänava arenduse

sademeveelahendus põhineb Laabi kraavil.

5. Sademevee ärajuhtimine DP alalt on lahendatud sademevee kogumise, ajutise viivitamise ja

kontrollitud äravooluga Instituudi tee äärsesse kraavi. Planeeritava sademevee äravoolu

takistused saavad olla üksnes füüsilised ning neid on võimalik inimtegevuse abil eemaldada.

5.6.4. TULETÕRJEVEE VARUSTUS JA TULEOHUTUSNÕUDED

Planeeritavate hoonete maksimaalne kõrgus on 14m. Hoone maksimaalne korruselisus on 4.

Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ lisa 1 alusel on detailplaneeringu

alale planeeritud korterelamud I kasutusviisiga ehitised ning krundile pos 7 planeeritud ühiskondlik

hoone on III - IV kasutusviisiga.

Hoonete vaheline kuja on määratud vastavalt Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“ § 22. Tule leviku takistamine

Tuleohutuskujad ja ehitiste tulepüsivusklassid määratakse ehitusprojekti koosseisus igale

konkreetsele hoonele või rajatisele. Välise tuletõrjevesivarustuse projekteerimisel tuleb lähtuda

siseministri 18. veebruari 2021. a määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,

korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” nõuetest. Vajalik

kustutusvesi Q=10 l/s 3 tunni jooksul saadakse planeeritud kolmest tuletõrje hüdrandist.

Instituudi tee 1 ja Instituudi tee 1a maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 17

Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks

ettenähtud päästevahenditega.

5.6.5. ELEKTRIVARUSTUS

Kavandatav elektrivarustus tagatakse Elektrilevi OÜ sõlmitava liitumislepinguga vastavalt Elektrilevi OÜ

väljastatud tehnilistele tingimustele nr 471303 03.05.2024

Detailplaneeringu alal on nähtud ette koht uuele komplektalajaamale. Alajaama asukoht on planeeritud

võimalikult koormuskeskme lähedusse, planeeritava tee äärde, selle teenindamiseks peab jääma

ööpäevaringne vaba juurdepääs. Uue alajaama toide on planeeritud 10 kV maakaabelliiniga sisselõikega

olemasolevasse keskpinge kaablisse 27005 Instituudi tee L3 kinnisasjal.

Uuest planeeritud alajaamast on ette nähtud planeeritud kruntidele 0,4 kV maakaabelliinid. Objektide

elektrivarustuseks on planeeritud kinnistute piiridele 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid

planeerida tarbijate kruntide piiridele soovitavalt mitmekohalistena teealasse. Liitumiskilbid peavad

olema alati vabalt teenindatavad.

Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus on tagatud servituudialana, alajaamadele eraldi

katastriüksusi ei moodustada. Kõikide planeeritavate tänavate äärde näha ette perspektiivsete 10 ja 0,4

kV maakaablite koridor.

Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida

liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu

sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid.

Iga korterelamu krundi ja ühiskondlike ehitise krundi autode parklasse tuleb kavandada elektriautode

laadimistaristu vastavalt ehitusseadustik §651. Laadimispunktide arvu täpsustatakse ehitusprojekti

käigus.

Vajaduse korral on lubatud päikesepaneelide paigaldamine ainult hoone katusele.

5.6.6. TÄNAVAVALGUSTUS

Ala välisvalgustuse lahendamiseks on planeeritud tänavavalgustuse maakaabel.

Valgusreostuse vältimiseks:

• Välisvalgustuseks kasutada valgusteid, mille intensiivsus üle 90° (soovitatavalt üle 70°) juures on 0

cd. Kui valgusti ei vasta sellele, siis tuleb seda varjestada.

• Valgusallikad peavad olema varustatud eredust vähendavate kontrollseadmetega.

• Valgusallika intensiivsus ei tohi olla liiga suur, et silma kohanemisvõime pimedatel aladel oleks

kõrge.

• Valgustid peavad väljastama silmale sobiva spektraaljaotusega valgust.

• Ükski valgustusseade ei tohi olla paigaldatud selliselt, et tekib pimestumise oht, et see häirib

kohalikke elanikke või seda pole tehtud efektiivselt.

• Üldjuhul on keelatud kasutada elavhõbe-kvartslampe, kiirvalgusteid ja vilkuvas režiimis valgusteid.

• Keelatud on kasutada energiat raiskavaid ja liiga suure võimsusega lampe, kerakujulise kupliga

lampe, mille ülemine poolsfäär pole läbipaistmatu.

• Ehitiste valgustamine peab toimuma suunaga ülevalt alla. Kui seda pole võimalik teha, siis peab

valgustatud ala piir asuma kuni 1 meetri kaugusel objekti servast.

• Hoonete valgustamiseks ei tohi kasutada pöörlevaid, liikuvaid ja vilkuvaid valgusallikaid.

• Kõik välisvalgustid peavad olema päevasel ajal välja lülitatud.

• Eelistada „nupukaid“ liikumisanduritega valgusteid, mis reguleerivad automaatselt valgustamise

aega ja valguse tugevust.

• Tänavavalgustus tuleb lahendada eraldi tänavavalgustuse projektiga, mille koostamise aluseks on

Harku vallavalitsuselt taotletud tehnilised tingimused.

Instituudi tee 1 ja Instituudi tee 1a maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 18

5.6.7. TELEKOMMUNIKATSIOON

Planeeringualale on planeeritud 58 perspektiivset telekommunikatsiooni abonenti.

Telekommunikatsiooni abonendi all on mõeldud kas telefoni-, andmeside-, või nende ühisliini. Kui

kasutada näiteks Eesti Telekomi kolmikpaketti, saab ühe telekommunikatsiooni liini kaudu lahendada ka

TV-programmide vastuvõtu. Vastavalt Telekommunikatsiooniseadusele on operaatori valik vaba, kuid

peab arvestama, et operaatorid(teenusepakkujad) kasutavad erinevaid edastussüsteeme, mistõttu

mõne operaatori teenustega liitumine võib osutuda tunduvalt kallimaks kui teisega.

Planeeringus on kavandatud sidelahendus vastavalt Telia Eesti AS tehnilistele tingimustele nr 38842946,

mis on väljastatud 03.05.2024. Planeeringus on planeeritud sidekanalisatsiooni põhitrassi ehitus

sidekaevust 11774. Igale kinnisasjale/hoonele on ette nähtud 100 mm individuaalsed sidekanalisatsiooni

sisendid planeeritavast põhitrassist. Vastavalt vajadusele kasutada KKS tüüpi sidekaevusid. Sidetrassi

nõutav sügavus pinnases on 0.7 m, teekatte all 1 m. Planeeritavad sidekaevud ei tohi jääda planeeritava

sõidutee alale.

Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelevalvega.

Tööprojekti koostamiseks taotleda täiendavad tehnilised tingimused.

5.6.8. SOOJAVARUSTUS

Planeeritav ala jääb Harku aleviku kaugkütte piirkonda, seega planeeritavate korterelamute ning

sotsiaalhoone soojavarustusega ühendamine on planeeritud olemasolevast soojatrassist Põhja tänava

ääres. Rajatava hoone soojavarustus süsteemide väljaehitamine tuleb määrata hoone projektiga.

Tehnoseadmed (kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valida ja paigutada selliselt, et müratasemed

vastaksid nii planeeritaval elamualal kui ka teistel lähedusse jäävatel elamualadel KeM määruse nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

lisas 1 II kategooria alale kehtestatud tööstusmüra sihtväärtustele.

Ventilatsiooni- ja jahutusseadmeid on lubatud paigaldada hoone katusele. Ventilatsiooni- ja

jahutusseadmed peavad olema varjestatud nii, et need ei ole visuaalselt domineerivad ja on kooskõlas

hoone arhitektuuriga. Ventilatsiooni- ja jahutusseadmete värvitoon peab ühtima katuse ja varjestuse

värvitooniga.

6. LIIKLUSEST PÕHJUSTATUD MÜRA, VIBRATSIOON JA ÕHUSAASTE

6.1. LIIKLUSMÜRA

Planeeringuala peamiseks välisõhus leviva müra allikaks on riigitee nr 8 Tallinn–Paldiski liiklus.

Planeeringuala paikneb vahetult riigitee mõjualas ning seetõttu tuleb planeeringulahenduse elluviimisel

arvestada nii olemasoleva kui ka perspektiivse liikluskoormuse ning sellest tuleneva liiklusmüraga.

Detailplaneering on kooskõlas Harku Vallavolikogu 17.10.2013 otsusega nr 138 kehtestatud Harku valla

üldplaneeringuga ning Harku Vallavolikogu 31.05.2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla

ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid

täpsustava teemaplaneeringuga. Planeeringuala paikneb nimetatud planeeringute kohaselt elamumaa

juhtfunktsiooniga tihehoonestusalal. Detailplaneeringuga üldplaneeringus määratud maakasutuse

juhtotstarvet ei muudeta.

Detailplaneeringuga kavandatakse kolm korterelamumaa krunti, üldkasutatava maa krundid,

ühiskondliku hoone maa ning transpordimaa krundid. Kavandatud on kokku ligikaudu 43 elamuühikut

ning üks ühiskondlik hoone.

Instituudi tee 1 ja Instituudi tee 1a maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 19

Müra normtasemete kohaldamine

Välisõhus leviva müra normtasemete kohaldamisel lähtutakse atmosfääriõhu kaitse seadusest (AÕKS)

ning keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“.

AÕKS § 56 kohaselt on välisõhus leviva müra normtasemeteks müra piirväärtus ja müra sihtväärtus.

Müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja

mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid. Müra sihtväärtus on piirväärtusest

rangem müra normtase müratundlike alade elukeskkonna parendamiseks või säilitamiseks.

AÕKS § 56 lg 2¹ kohaselt kohaldatakse müra sihtväärtust müratundliku ala planeeringu koostamisel

juhul, kui planeeringuga muudetakse maakasutuse juhtotstarvet ja planeeringualal ei ole müra

sihtväärtus ületatud. Käesoleva detailplaneeringuga üldplaneeringus määratud maakasutuse

juhtotstarvet ei muudeta.

Maa-alade mürakategooria määramisel lähtutakse üldplaneeringu kohasest maakasutuse

juhtotstarbest. Elamu maa-alad kuuluvad II mürakategooriasse ning keskuse maa-alad III

mürakategooriasse. Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt paikneb planeeringuala

üldplaneeringujärgsel elamumaa juhtfunktsiooniga alal. Seetõttu käsitletakse II mürakategooriat

kehtivast üldplaneeringust tuleneva normatiivse lähtekohana.

Seejuures tuleb arvestada Harku valla üldplaneeringu koostamise ja kehtestamise aega. Üldplaneering

kehtestati 17.10.2013 ehk ligi 13 aastat enne käesoleva detailplaneeringu käesoleva redaktsiooni

koostamist. Üldplaneeringu kehtestamise järel on muutunud välisõhus leviva müra reguleeriv

õigusraamistik, sealhulgas on kehtestatud atmosfääriõhu kaitse seadus ja keskkonnaministri määrus nr

71. Seetõttu tuleb üldplaneeringus sätestatud müratingimusi rakendada koos detailplaneeringu

koostamise ajal kehtivate müraalaste õigusaktidega.

Harku valla üldplaneeringu seletuskirja p 2.1.1 kohaselt tuleb uute elamupiirkondade rajamisel järgida,

et müratase ei ületaks 55 dB. Samas näeb üldplaneering ette, et põhimaantee mõju arvestamiseks

vajalik täpne puhverala ning mürakaitsemeetmete lahendus määratakse konkreetse ala edasisel

planeerimisel.

Üldplaneeringus nimetatud 55 dB taset käsitletakse käesolevas detailplaneeringus elukeskkonna

kvaliteedi eesmärgina. Õigusaktidest tulenevate müra normtasemete kohaldamisel lähtutakse AÕKS-ist

ja keskkonnaministri määrusest nr 71.

Perspektiivse olukorra täiendav käsitlemine III mürakategooria suhtes

Lisaks üldplaneeringujärgsest elamumaa juhtotstarbest tulenevale II kategooria käsitlusele hinnatakse

perspektiivset liiklusmüra detailplaneeringus täiendavalt III mürakategooria normtasemete suhtes.

Sellise täiendava hinnangu põhjuseks on planeeringuala paiknemine Harku aleviku tihehoonestuslikus ja

linnalise iseloomuga ruumistruktuuris ning ala kavandatav mitmefunktsiooniline kasutus. Harju

maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt paikneb ala linnalise asustusega alal, mida iseloomustavad

erinevate maakasutusfunktsioonide mitmekesisus, ühised teede ja tehnovõrkude lahendused ning

teenuste ja töökohtade paiknemine piirkonnas.

Ka Harku valla üldplaneering võimaldab suuremate elamualade mitmekesistamiseks ärimaa ja

sotsiaalmaa kõrvalfunktsioone ning teemaplaneeringu kohaselt võib elamumaa juhtotstarbega alal

paikneda muu hulgas ärimaa, üldkasutatava hoone maa ja üldmaa funktsioone.

Instituudi tee 1 ja Instituudi tee 1a maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 20

III mürakategooria kasutamine perspektiivse olukorra täiendaval hindamisel ei muuda

detailplaneeringuga üldplaneeringujärgset elamumaa juhtotstarvet ega tähenda II kategooria

normatiivse käsitluse asendamist III kategooriaga. III kategooria käsitlus võimaldab täiendavalt hinnata

ala pikaajalise ruumilise arengu ja võimaliku keskuseala iseloomuga segakasutuse mõju

mürakeskkonnale.

Samuti ei tähenda III kategooria normtasemete võrdluseks kasutamine üldplaneeringus nimetatud 55 dB

eesmärgist loobumist. Nimetatud taset käsitletakse eraldiseisva elukeskkonna kvaliteedi eesmärgina

ning planeeringulahendusega nähakse ette meetmed mürataseme vähendamiseks eelkõige elamute

müratundlikel välialadel.

Perspektiivse liiklusmüra hinnang

Riigitee nr 8 Tallinn–Paldiski km 11,0–14,0 Tähetorni–Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku

põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnangus (Hendrikson & Ko OÜ, töö nr 21004057) on analüüsitud

liiklusest tulenevat müra. Liiklusmüra hinnangu koostas Akukon Eesti OÜ (töö nr 210922-3-B).

Prognoositava olukorra liiklusmüratasemed arvutati 2045. aasta liiklusprognoosi alusel, lähtudes

põhimaantee projektkiirusest 100 km/h.

Lisaks koostas Akukon Eesti OÜ Instituudi tee 1 ja Instituudi tee 1a maaüksuste ning lähiala

detailplaneeringu kohta täiendava liiklusmüra hinnangu (töö nr 26113-1-A). Hinnangus arvutati

perspektiivsed liiklusmüratasemed nii projektkiiruse 100 km/h kui ka piirkiiruse 70 km/h korral.

Perspektiivse olukorrana käsitleti kavandatava tee plaanilist ja kõrguslikku lahendust ning tee avamisele

järgneva 20 aasta prognoositavat liiklussagedust.

Projektkiiruse 100 km/h korral ulatub planeeritavate hooneteni päevasel ajal müraindikaatori Ld 69 dB

samatugevustsoon ning öisel ajal Ln 59 dB samatugevustsoon.

Piirkiiruse 70 km/h korral ulatub hooneteni päevasel ajal Ld 67 dB ning öisel ajal Ln 57 dB

samatugevustsoon. Kiiruse 70 km/h korral vähenevad arvutuslikud müratasemed planeeringualal ja

hoonete juures sõltuvalt asukohast ligikaudu 2–3 dB.

Perspektiivse liiklusmüra hinnangu tulemusel põhjal on keskkonnaministri 16. detsembri 2016. aasta

määruses nr 71 sätestatud III kategooria liiklusmüra piirväärtused täidetud nii päevasel (70 dB) kui ka

öisel (60 dB) ajavahemikul.

Mürakaitsemeetmed

• hoonete paiknemise ja arhitektuurse lahendusega tuleb kujundada riigiteest eemale jäävale küljele

võimalikult vaikne välisruum ning peamised terrassid, puhkealad ja laste mängualad paigutada

eelistatult hoonete liiklusmürast varjatud küljele;

• hoonete riigitee poolsele fassaadile, mille juures perspektiivne liiklusmüratase ületab 55 dB, ei

kavandata üldjuhul avatud rõdusid, lodžasid ega terrasse; vajaduse korral võib kasutada suletud või

akustiliselt varjestatud lahendusi, mille toimivus tõendatakse projekteerimisel;

• kõrgematel korrustel, kus maapinnal paikneva müratõkke efektiivsus väheneb, tuleb rakendada

täiendavaid arhitektuurseid ja ehitusakustilisi meetmeid;

• vaikust nõudvaid eluruume, eelkõige magamistube, ei paigutata võimaluse korral riigitee poolsele

fassaadile ning eluruumide puhul tuleb võimalusel tagada vähemalt ühe avatava akna paiknemine

hoone vaiksemal küljel.

Instituudi tee 1 ja Instituudi tee 1a maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 21

Hoonete välispiirete heliisolatsioon

Hoone välispiirete nõuetekohase heliisolatsiooni ja ruumide sobiva planeeringuga tuleb tagada

siseruumides nõuetekohased akustilised tingimused.

Ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul tuleb rakendada standardi

EVS-EN ISO 717-1:2021 kohast transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata akende ja teiste avatäidete heliisolatsioonile. Ventilatsiooniks vajalikud

värskeõhuklapid ja muud välispiiret läbivad elemendid ei tohi vähendada välispiirde summaarset

heliisolatsiooni tasemeni, mille korral siseruumide müranõuded ei ole täidetud.

Hoonete projekteerimisel määratakse fassaadide, akende ja muude välispiirdeelementide vajalik

heliisolatsioon Akukon Eesti OÜ mürahinnangus toodud perspektiivsete fassaadimüratasemete või

projekteerimise ajal koostatud täpsustatud akustilise hinnangu alusel.

Mürahinnangu täpsustamine ja müratõkke rajamine

Akukon Eesti OÜ töö nr 26113-1-A käsitleb perspektiivset liiklusolukorda ning selles on arvestatud

kavandatava riigitee lahenduse ja perspektiivse liiklussagedusega. Seetõttu ei saa olemasoleva olukorra

müramõõtmist käsitleda perspektiivse liiklusolukorra arvutusliku mürahinnangu asendusena.

Enne hoonete projekteerimist tuleb kontrollida Akukon Eesti OÜ töö nr 26113-1-A lähteandmete

vastavust selleks ajaks realiseeritud või realiseeritavale riigitee lahendusele, liikluskorraldusele,

piirkiirusele ja teadaolevale liiklusprognoosile. Kui nimetatud lähteandmed on oluliselt muutunud, tuleb

mürahinnangut vastavalt täpsustada.

Kui riigitee on selleks ajaks rekonstrueeritud ja liikluskorraldus välja kujunenud, võib vajaduse korral

teha kontrollmõõtmised olemasoleva mürasituatsiooni ja arvutusmudeli lähteandmete kontrollimiseks.

Täpsustatud mürahinnangu alusel tuleb määrata müratõkke vajadus ning vajaduse korral selle täpne

kõrgus, pikkus, paiknemine ja akustilised omadused. Kui müratõkke efektiivseks toimimiseks on vajalik

selle osaline paiknemine valla omandis oleval maa-alal, lahendatakse selle paiknemine koostöös Harku

vallaga ja maaomaniku nõusolekul. Kui müratõke on vajalik planeeringuga kavandatud müratundlike

välialade nõuetekohaste tingimuste tagamiseks, tuleb müratõke rajada enne vastavate elamute

kasutuselevõttu.

Müratõke tuleb kujundada planeeritavate hoonete arhitektuuriga harmoneeruvalt ja looduslähedases

tonaalsuses. Müratõkke nähtava viimistlusmaterjalina ei ole lubatud kasutada plekki ega visuaalselt

domineerivaid kunstmaterjale. Müratõkke mõlemale küljele tuleb ette näha mitmerindeline haljastus.

Planeeringu elluviimisel tuleb rakendada vajalikke ruumilisi, arhitektuurseid ja ehituslikke

mürakaitsemeetmeid, et tagada õigusaktides sätestatud nõuetele vastav mürakeskkond. Meetmete

täpne vajadus ja tehniline lahendus määratakse hoonete projekteerimisel.

6.2. AUTOLIIKLUSEST PÕHJUSTATUD VIBRATSIOON

Autoliiklusega kaasnevad lisaks helilistele võngetele ka madalasageduslikud võnked, mida nimetatakse

vibratsiooniks (10-200 Hz). Vibratsioon levib nii õhus kui maapinnas ning viimase korral sõltub pinnase

materjalist. Sõltuvalt pinnasetüübist on vibratsiooni levimine maapinna kaudu erinev. Tihedad pinnased

summutavad paremini vibratsiooni. Maapinna tihedamad osad nõrgendavad vibratsiooni levimist

oluliselt kiiremini kui vahetihedad pinnaseosad.

Instituudi tee 1 ja Instituudi tee 1a maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 22

Vibratsioon liiklusest tuleneb sõiduki rehvi ja tee pinnakatte hõõrdumisest, teekatte korrasolekust,

sõiduki tüübist (veoauto, väikeauto) ja selle korrasolekust (halvasti kinnitatud haagised, logisevad

varuosad jne). Üldiselt ei põhjusta tavaline transpordist tulenev vibratsioon terviseprobleeme, kuid võib

kahjustada hooneid.

Hoonete vundamentide projekteerimisel näha ette lahendused autoliiklusest tingitud vibratsiooni leviku

tõkestamiseks hoone kandekonstruktsioonidesse. Vibratsiooni isoleeriv kiht on võimalik tekitada

korraliku täitematerjalist aluspadja rajamisega või vibratsiooni isoleeriva materjali kihi paigaldamisega

hoone vundamendi alla ja külgedele või vundamendi peale, eraldades järgneva konstruktsioonid

isoleeriva kihiga vundamendist. Hoone vundamentide ja kandekonstruktsioonide täpsemad lahendused

antakse hoone projektis. Et vähendada vibratsiooni levikut hoones, tuleks hoone projekteerimisel

kasutada soovitavalt massiivseid konstruktsioone.

6.3. AUTOLIIKLUSEST PÕHJUSTATUD ÕHUSAASTE

Liiklusest tekkiv õhusaastekoormus sõltub sõidukite hulgast, nende tehnilisest seisukorrast, kasutatavast

kütusest, keskmisest kiirusest ning liikluse sujuvusest. Planeeringuala õhusaaste leviku piiramiseks tuleb

Planeeringuala põhimaanteega 8 Tallinn-Paldiski teepoolsele küljele krundile pos. 1 rajada nii madal kui

kõrghaljastust (igihaljast), mis takistavad õhusaaste levimist.

Riigiteede omanik (Transpordiamet) on teavitanud võimalikest maanteeliiklusest põhjustatud

häiringutest (müra, vibratsiooni, õhusaaste) ning tee omanik ei võta endale kohustusi maanteeliiklusest

põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal.

7. HALJASTUS JA KESKKONNAKAITSELISED ABINÕUD

Korterelamute vahelisele alale on ette nähtud suuremahuline perspektiivse mitmerindelise haljastuse

(puu- ja põõsagrupid) rajamine. Perspektiivsete puu- ja põõsagruppide paiknemine ning nende liigiline

koosseis lahendatakse haljastusprojekti staadiumis. Ehitusaegne väljakaeve kasutatakse ära samal

planeeringualal ruumilise ja põneva maastiku loomisel.

Kruntide piiridele visuaalse eraldatuse tagamiseks istutada soovitatavalt looduslikke puu- ja põõsaliike.

Mitte rajada kindlapiirilisi hekke, sh elupuuhekke. Hekid võivad olla vabakujulised, sh erinevate

taimedega. Krundi iga 400 m² kohta ette näha vähemalt 1 puu, mille täiskasvanukõrgus on vähemalt 12

m ja liike vähemalt 3. Asukohast tulenevalt peavad osad puud ja põõsad olema igihaljad. Teede

poolsetele piiridele istutada mitmerindeline haljastus. Ka teemaale istutatavate puude

täiskasvanukõrgus peab olema vähemalt 12 m ja istikute kõrgus vähemalt 1,5 m. Piirkonna elurikkuse

suurendamiseks luua võimalused lisaks niidetavatele murualadele ka vähest niitmist vajavavad

niidutaimede kasvualad.

Kvaliteetse avaliku ruumi kujundamiseks ja soojussaarte leevendamiseks tuleb planeerida haljastust

teede ja parklate lähedusse (liigendada parkimiskohti madal- ja kõrghaljastusega), samuti kortermajade

akende ette, et vähendada korterites jahutuskoormust ja tagada seeläbi keskkonnasäästlikkus.

Keskkonnakaitse abinõude alus: Säästva arengu seadus § 3

Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma

sellele kahju tekitamast. Looduskeskkond on ressursiks, mida tuleb kasutada läbimõeldult ja säästvalt.

Kavandatav tegevus (maa sihtotstarbe muutmine ning korterelamu- ja ühiskondlike hoonete maa

kruntide moodustamine ning ehitusõiguse määramine kooskõlas üldplaneeringuga) ei ole vastavalt

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõike 1 punktis 3

nimetatud detailplaneering, s.o detailplaneering, mille alusel kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud

Instituudi tee 1 ja Instituudi tee 1a maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 23

tegevust. Samuti ei ole kavandatav tegevus eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga, lähtudes KeHJS § 6

lõigetes 2–4 sätestatust. Kavandatav tegevus ei kuulu ka Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust,

täpsustatud loetelu“ alla. Seega ei ole antud juhul kavandatud tegevuse puhul kohustuslik

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine ega ka selle tarbeks eelhinnangu koostamine,

mistõttu pole võimalik ega ka vajalik KSH algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse

langetamine.

Jäätmed tuleb koguda liigiti vastavatesse kinnistesse konteineritesse ning korraldada nende ära vedu.

Liigiti tuleb koguda segaolme-, biojäätmed, metall-plastpakend ning papp-paberpakend. Soovitatav on

paigaldada ka klaaspakendile konteiner.

Kortermajade juurde planeerida süvamahutid, mille ümber planeerida vabakujuline hekk. Lahtised

konteinerid on lubatud vaid prügimajas, mis on hoone arhitektuuriga sobivas stiilis. Konteinerite koht

määratakse hoone ehitusprojektis. Jäätmete kogumine lahendatakse vastavuses Jäätmeseadusega ja

Harku valla jäätmehoolduseeskirjadega.

Täpsemalt lahendada krundi haljastus, parkimine, piirded, prügitünnide paigaldus jne. hoone ja

haljastuse projekti mahus. Detailplaneeringu joonisel on näidatud prügikonteinerite/prügihoone

soovituslik asukoht. Detailplaneeringu realiseerimisel koos hoone ehitusprojektiga tuleb esitada

haljastusprojekt ning koos hoonega rajada haljastus (puude kõrgused minimaalselt 1,5 m).

8. RADOONIRISKI VÄHENDAMISE VÕIMALUSED

Radoon on radioaktiivne gaas, mis tekib raadiumi lagunemisel. Siseõhku tungib radoon hoone all olevast

maapinnast, majapidamisveest ning ehitusmaterjalidest. Läbilaskev täitekruusa kiht soodustab radooni

imbumist siseruumidesse.

Peamine radoonileke keldrita maja eluruumidesse toimub põranda ja vundamendi ühenduskohast, kuid

ka aluspõhja ja kandvate välisseinte liitekohtadest, põrandapragudest, keldripõrandast, elektrikaablitest

ja veetorude läbiviimiskohtadest põrandas; radooni võib sisaldada majapidamisvesi, puurkaevud,

ehitusmaterjalid.

Radoonist tulenev terviserisk

Peamine radoonist tulenev risk inimese tervisele on seotud hingamisteede ja kopsuvähiga. Seda

tõestavad nii epidemioloogilised uuringud inimeste hulgas kui ka katselised uuringud loomadel. Radoon

ja tema tütarproduktid sattuvad organitesse sisse hingatava õhuga. Organismis jätkub nii gaasilise

radooni kui sinna aerosoolidele kinnitunult sattunud radooni tütarproduktide spontaanne radioaktiivne

lagunemine. On selge, et radoonisisalduse tõustes suureneb ka kopsuvähiriski tase.

Kõige paremini aitab radooni vähendamiseks tuulutamine. Radoonist lahtisaamiseks tuleb kogu maja

tuulutada iga päev vähemalt tund aega. Majasse kogunenud gaas lahkub sealt tuuletõmbusega kergesti.

Hoone vundamendi alla rajada tuulutustorustik. Välisõhus radoon inimestele ja muudele elusolenditele

ohtu ei kujuta.

Detailplaneeringu ala asub Harjumaa radooniriski kaardi andmetele tuginedes kõrge radoonisisaldusega

alal. Hoonete projekteerimisel tuleb tugineda euronormidele, mis ühtib Eesti Standardiga EVS 840:2023

„Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Enne

detailplaneeringu elluviimist tuleb vastavalt EVS 840:2017 alapeatükile 4.1 Radoon ja selle allikad järgi

teha elamutele pinnase mõõtmised.

Instituudi tee 1 ja Instituudi tee 1a maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 24

9. KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD

Kuritegevuse riske vähendavate abinõude valikul on lähtutud Eesti standardist EVS 809-1:2002

„Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“.

Kuriteohirmu vähendavad hea nähtavus, valgustus, jälgitavus ja korrashoid.

10. KITSENDUSED JA SERVITUUDI VAJADUS

Pos nr

Kitsendused ja servituudid

1 8 Tallinn-Paldiski tee kaitsevöönd (äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 50 meetrit).

Planeeritud tänava kaitsevöönd (äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit).

Sidekaabli servituut (1m siderajatise teljest mõlemale poole).

Ol. ol. veetorustikuga servituut AS Tallinna Vesi kasuks (2 m torustiku teljest mõlemale poole).

Ol. ol. kanalisatsioonitorustiku servituut OÜ Strantum kasuks (2 m torustiku teljest mõlemale

poole).

2 Planeeritud elektrimaakaabli servituudid (1 m kaabli teljest mõlemale poole).

Planeeritud alajaama servituut (2 m alajaama seinast )

Ol.ol. sidekaabli servituut (1m siderajatise teljest mõlemale poole).

Planeeritava sidekaabli servituut (1m siderajatise teljest mõlemale poole).

Planeeritud kaugküttetorustiku servituut (2 m torustiku teljest mõlemale poole).

Planeeritud vee- ja kanalisatsiooni torustikuga servituut (2 m torustiku teljest mõlemale poole).

Tänavavalgustuskaabli servituut (1 m kaabli teljest mõlemale poole).

3 Planeeritud tänava kaitsevöönd (äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit).

Planeeritud kaugküttetorustiku servituut (2 m torustiku teljest mõlemale poole).

4 Planeeritud tänava kaitsevöönd (äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit).

Planeeritud kaugküttetorustiku servituut (2 m torustiku teljest mõlemale poole.

5 Planeeritud tänava kaitsevöönd (äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit).

Põhja tänava kaitsevöönd (äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit).

Planeeritud kaugküttetorustiku servituut (2 m torustiku teljest mõlemale poole).

6 Planeeritud tänava kaitsevöönd (äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit).

7 11401 Laagri-Harku tee kaitsevöönd (äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 30 meetrit).

Planeeritud tänava kaitsevöönd (äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit).

Planeeritud kaugküttetorustiku servituut (2 m torustiku teljest mõlemale poole).

8 8 Tallinn-Paldiski tee kaitsevöönd (äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 50 meetrit).

Ol. ol. veetorustikuga servituut AS Tallinna Vesi kasuks (2 m torustiku teljest mõlemale poole).

Ol. ol. kanalisatsioonitorustiku servituut OÜ Strantum kasuks (2 m torustiku teljest mõlemale

poole).

Planeeritud veetorustikuga servituut OÜ Strantum kasuks (2 m torustiku teljest mõlemale poole).

Planeeritud elektrimaakaabli servituudid (1 m kaabli teljest mõlemale poole).

Planeeritud kaugküttetorustiku servituut (2 m torustiku teljest mõlemale poole).

11. PLANEERINGUGA KAVANDATU REALISEERIMISE VÕIMALUSED

Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele

maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad

ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele.

Detailplaneerinu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuse järjekord:

1) kinnisasja jagamine ja katastriüksuste sihtotstarvete määramine vastavalt detailplaneeringuga

kehtestatud maakasutuse otstarbele;

Instituudi tee 1 ja Instituudi tee 1a maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 25

2) planeeringujärgsete servituutide seadmine ning vastava notariaalse kokkuleppe sõlmimine ja

servituutide kandmine kinnistusraamatusse;

3) planeeritud pos nr 1 (1780 m²) üldkasutatava maa krunt ja pos nr 2 (4587 m²) transpordimaa krunt

võõrandatakse tasuta Harku vallale;

4) detailplaneeringus kavandatud tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine detailplaneeringu

realiseerimisest huvitatud isiku finantseerimisel. Tehnovõrgud ja –rajatised ehitatakse olemasolevatest

liitumispunktidest kuni eraomandisse jääva krundi kavandatud liitumispunktideni;

5) alles pärast eelpool kirjeldatud tegevuste teostamist, mis on planeeringuga kavandatud krundi

ehitusõiguse realiseerimiseks vajalik, teostatakse planeeringuga kavandatud hoonete ehitusõiguse

realiseerimist sellel maaüksusel.

Transpordiameti nõuded detailplaneeringu realiseerimise osas on alljärgnevad:

• Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas

või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone

ehitusloa väljastamist.

• Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

• Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee

kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

12. PLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Tuleb tagada, et kavandatav

ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa

kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju

kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik.

Kahjude all on mõeldud eeskätt ehitustegevusest tulenevaid kahjusid (rikutud teed, haljastus,

tehnovõrgud vms samuti ebamõistlikult pikk teel või tänaval transpordi kinnihoidmine jms).

13. PLANEERINGUGA KAASNEVAD MÕJUD

Detailplaneeringuga ei kavandata “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse“

§6 lg 1 ja 2 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise keskkonnamõjuga

ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastamist.

Mõju sotsiaalsele keskkonnale

• Elanikkonna kasv ja mitmekesistumine: Korterelamud loovad võimaluse uute elanike

lisandumiseks, mis rikastab kogukonda. See toob kaasa rohkem sotsiaalseid sidemeid ja uusi

suhtlusvõimalusi elanike vahel;

• Haridus- ja lastehoiuvõimaluste paranemine: Lasteaed ja algkool annab piirkonnale

haridusasutuse, mis toetab laste arengut ja haridust. See vähendab vajadust kaugemal asuvate koolide

ja lasteaedade kasutamiseks;

• Kogukonnatunne: Detailplaneeringus on kavandatud ühiskasutatav roheala ja mänguväljakuid

korterelamu kruntidel ning välijõusaal, spordiplats sotsiaalmaa krundil, mis soodustavad kohtumis- ja

tegevuspaiku, kus pered saavad vaba aega veeta, tugevdades sellega kogukonnatunnet.

• Planeeringu elluviimisega on tagatud turvaline keskkond ja tänavaruum;

Mõju majanduslikule keskkonnale

• Eluasemeturule mõju: Uued korterelamud laiendavad kohaliku elamispinna pakkumist, mis võib

aidata piirkonna eluasemeturu nõudlusele vastata ja hinnakasvu kontrollida. Samas võib see tõsta ka

piirkonna atraktiivsust ja kinnisvaraväärtust;

Instituudi tee 1 ja Instituudi tee 1a maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 26

• Töökohtade loomine ja kohalikud teenused: Ehitusperioodil luuakse ajutisi töökohti ehitus- ja

arendusvaldkonnas. Pikaajalised töökohad tekivad eelkõige kooli ja lasteaia rajamisel (pedagoogid,

personal), mis omakorda rikastab kohalikku tööturgu;

• Kohaliku majanduse elavnemine: Uued elanikud suurendavad piirkonna kaupade ja teenuste

tarbimist, mis toob kasu kohalikele ettevõtetele ning võib soodustada uute poodide, kohvikute või

muude teenuste rajamist piirkonnas;

Mõju kultuurilisele keskkonnale

• Miljööalad: Detailplaneeringuga on määratud sobilikud arhitektuurilised tingimused hoonete

rajamiseks;

• Kultuurilise mitmekesisuse suurendamine: Elanike arvu kasv ja uued pered võivad tuua

piirkonda kultuurilist mitmekesisust;

• Avaliku ruumi ja väärtuslike maastikuelementide säilitamine: lahendus võimaldab kavandada

turvalise tänavaruumi.

Mõju looduskeskkonnale

• Korterelamute ja ühiskondliku hoone rajamine osaliselt endisaegsele aiandusala territooriumile

ei vähenda oluliselt rohealade pindala, kuna tegemist on suures osas haritava maaga. Planeeritud ala

elamumaa krundid on haljastatavad, võimaldades taastada looduse tasakaalu. Krundile luuakse

läbimõeldud väliruumi lahendus, kus on nii mänguväljakud kui madal- ja kõrghaljastus;

• Planeeringulahendus näeb ette sademevee lokaalse kogumise ja alal immutamise.

• Kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket. Ehitiste

valmimise järgselt negatiivsed mõjud vähenevad oluliselt. Vähest valgusreostust võib tekkida

välisvalgustusest. Planeeritud hoonete rajamine ei põhjusta eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga

tegevust, millega kaasneks pikaajaline keskkonnaseisundi kahjustumine, sealhulgas vee, pinnase,

õhusaastatuse, olulise jäätmetekke või mürataseme suurenemine;

• Liikluskoormuse suurenemine ja õhukvaliteet: Elanike lisandumisel võib suureneda piirkonnas

liikluskoormus, mis toob kaasa nii õhusaaste kui ka mürataseme tõusu. Kavandatud tänavamaad on

eraldatud sõidukite- ja jalakäijate/jalgratturite liiklusega ja turvalised. Elamumaa krundile on kavandatud

optimaalne parkimiskohtade arv;

• Lahendus soodustab jalgsi ja jalgratastega liikumist.

Planeeritud tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke mõjusid kultuurilisele, majanduslikule,

sotsiaalsele ja looduskeskkonnale. Lühiajalised negatiivsed mõjud on ehitusperioodil, pikemaajalised

mõjud puuduvad.

Planeeringu elluviimisel ei avalda kavandatav tegevus olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas

pöördumatuid muutusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit, looduskaitsealuseid

objekte ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale

keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju

puudub. Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava

tegevuse puhul minimaalne. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade

tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste

vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud

nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb

hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse

hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei

ole kompetentsed.