Puhkeotstarbeks mõeldud alad - supluskohad

Supluskohad ja supelrannad on puhkeotstarbeks mõeldud kaitset vajavad alad. Supluskoht on veekogu või selle osa, mida kasutatakse suplemiseks, ja sellega piirnev maismaa osa, mis on tähistatud üldsusele arusaadavalt. Suplusveeks nimetatakse supluskohana tähistatud veekogu vett. Supelrand on selleks üldplaneeringuga määratud ala veekogu ääres, mille põhiülesanne on inimestele puhkuse võimaldamine.

Ida-Eesti vesikonnas on (seisuga 1207.101.20261) 248 ametlikku supluskohta, millest 6 on seotud rannikuveega ning 1822 siseveekogudega (järved ja jõed).


Suplusvee kvaliteedi juhtimise põhimõtted on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2006/7/EÜ, mis käsitleb suplusvee kvaliteedi juhtimist. Eestis on direktiivi nõuded üle võetud veeseadusega ja selle alamaktidega.

Nõuded supelrandadele, supluskohtadele ja suplusveele on kehtestatud veeseaduse § 91 lg 2 alusel sotsiaalministri 03.10.2019 määrusega nr 63 „Nõuded suplusveele ja supelrannale“. Määrusega on muu hulgas kehtestatud nõuded suplusvee seirele, klassifitseerimisele ja kvaliteedi juhtimisele ning üldsusele suplusvee kvaliteedi kohta teabe andmisele.
Uue supluskoha asutamiseks peab selle omanik või valdaja esitama Terviseametile kirjaliku taotluse hiljemalt kaks kuud enne suplushooaja algust. Taotlus peab muu hulgas sisaldama vähemalt nelja (erandkorras kolme) eelneva suplushooaja suplusvee seire tulemusi. Kavandatava supluskoha veekogu või selle osa suplusvee kvaliteediklass peab olema vähemalt „piisav“.

Peale supluskoha asutamist peab Ssupluskoha valdaja igal aastal tavama suplushooaja, mis tähendab supluskoha korrastamist, vajaliku teabe paigaldamist ning seirekalendri koostamist. Supluskoht peab enne suplushooaja avamist ja selle vältel olema hooldatud ja korrastatud, seal peab olema tagatud suplejate ohutus ja üldsusele nähtavale kohale peab olema paigutatud vajalik avalik teave supluskoha kohta. Juhul kui supluskohas avastatakse tõrvaseid jääke, klaasi-, plasti-, kummi- või muid jäätmeidReostuse avastamise korral supluskohas peab supluskoha omanik või valdaja viivitamata likvideerima sellise reostuse ning vajaduse korral rakendama asjakohaseid kvaliteedijuhtimismeetmeid ja teavitama üldsust. Sotsiaalministri 03.10.2019 määruses nr 63 sätestatud juhtudel kehtestab Terviseamet supluskohale alalise suplemiskeelu või annab alalise soovituse mitte supelda. Supluskoha omanik või valdaja koostab enne iga suplushooaja algust supluskoha seirekalendri ja kooskõlastab selle Terviseametiga. Vastavalt kooskõlastatud seirekalendrile korraldab ta suplusvee seire. Hooaja avanud supluskohtade nimekiri avalikustatakse suplushooaja alguses Terviseameti veebilehel: https://www.terviseamet.ee/keskkonnatervis/vesi/suplusvesi

Supluskoha asutamiseks peab selle omanik või valdaja vähemalt kaks kuud enne suplushooaja algust esitama Terviseametile kirjaliku taotluse, kus on muu hulgas esitatud suplusvee kvaliteedi näitajate tulemused. Veekogul või selle osal, mille ääres plaanitakse supluskoht avada, peab olema vähemalt kvaliteediklass „piisav kvaliteet” vastavalt eespool nimetatud määrusega seatud kvaliteedinäitajatele.

Supluskoha omanik või valdaja koostab enne suplushooaja algust supluskoha seirekalendri ning korraldab vastavalt suplusvee seire. Enne iga suplushooaja algust ja suplushooaja jooksul tuleb võtta suplusvee proovid. Proovide võtmiste vaheline aeg ei tohi ületada ühte kuud.

Veepoliitika direktiivi rakendamise raames ja veemajanduskavas täiendavaid või rangemaid eesmärke suplusveele määratud ei ole.

Avalike sSupluskohtade nimekirja haldab, suplusvee seiret korraldab ning andmeid suplusvee kvaliteedi kohta kogub ja töötleb Terviseamet. Supluskohtade ja suplusvee kvaliteedi andmed kogutakse vee terviseohutuse keskkonnatervise infosüsteemi. Vee terviseohutuseKeskkonnatervise infosüsteemi vastutav töötleja on Terviseamet ning volitatud töötleja on Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus. Suplusvee seire tulemused kannab infosüsteemi supluskoha valdaja. Järelevalve käigus kogutud veeproovide ja nende kvaliteedi andmed kantakse vastutava töötleja poolt infosüsteemi kohe peale andmete esitamist või järelevalve tulemuste selgumist.

Vee terviseohutuseKeskkonnatervise infosüsteemi avalikud andmed, sh supluskohtade info koos suplusvee kvaliteedi hinnangutega, on avaliku teenusena esitatud infosüsteemi avalikus rakenduses Teabevärav: https://kti.tehik.ee/valdkonnad/keskkonnatervis/suplusvesi ja Maa-ameti geoportaali vee terviseohutuse kaardirakenduses. https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/terviseamet_veetervis

Supluskohtade ja suplusvee kvaliteeti mõjutavate veealade seire

Supluskohtade ja suplusvee kvaliteeti mõjutavate veealade suplusvee seiret koordineerib Terviseamet. Valdkonna detailne regulatsioon on esitatud sotsiaalministri 03.10.2019 määruses nr 63 „Nõuded suplusveele ja supelrannale“.

Avaliku Ssupluskoha seiret teostatakse kogu suplushooaja vältel 1. juunist kuni 31. augustini. Enne suplushooaega koostab supluskoha omanik või valdaja suplusvee seirekalendri ning kooskõlastab selle Terviseametiga. Seirekalendri koostamisel arvestatakse, et enne suplushooaja algust võetakse üks proov ning suplushooaja jooksul minimaalselt kolm proovi. Samuti tuleb jälgida ka hooaja jooksul, et proovide võtmise vaheline aeg ei ületaks 31 päeva.

Suplusvee proovides määratakse kahe mikrobioloogilise näitaja – Escherichia coli (E. coli) ja soole enterokokkide hulka. Lisaks teostatakse ka visuaalset kontrolli, et teha kindlaks, et supluskohas ei esine tõrvaseid jääke, klaasi-, plastiku-, kummi- ja muid jäätmeid ning potentsiaalselt toksiliste tsüanobakterite poolt põhjustatud õitsenguid.

Supluskoha asutamine ja suplushooajaks ametlikult avamine sõltub supluskoha omaniku või valdaja soovist. Kui supluskoht on asutatud, peab supluskoha omanik igal aastal enne suplushooaja algust (1. juunit) avaldama soovi suplushooaja avamiseks. Seoses sellega, et igal aastal uuendatakse supluskohtade nimekirja, võivad mõned seirekohad juurde tulla ja mõned nimekirjast jälle välja jääda. Täpsed seire asukohad on seega igal aastal erinevad.

Seireprogramm veemajandusperioodiks 2022–2027 on esitatud veemajanduskava lisas 5. Seireprogrammi täpsustatakse igal aastal seire lepinguga ja vastav info kajastatakse Keskkonnaministeeriumi veebilehel.

Pädevad asutused ja nende kontaktid
Vesikonnas veeseaduse alusel vee kasutamist ja kaitset korraldavate pädevate asutuste loetelu ja teave nende asutuste kohta, sh nende asutuste kontaktandmed on toodud järgnevalt:
Terviseamet:
Õiguslik vorm: täidesaatva riigivõimu asutus või riigi muu institutsioon
Aadress: Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn
Üldtelefon: (+372) 794 3500
E-post: [email protected]
Veebilehekülg: www.terviseamet.ee
Peamised ülesanded vee kasutamise ja kaitse korraldamisega seoses:
• Järelevalve käigus muu hulgas joogi-, loodusliku mineraal-, ujula- ja suplusvee terviseohutuse kohta kogutud teabe analüüsimine ning terviseohtude riskianalüüsi korraldamine ja tegemine.
• Joogiveega ja suplusveega seotud ohuolukordadele reageerimise seire- ja hoiatussüsteemide väljatöötamisel ning rakendamisel osalemine.
• Tarbijate ja käitlejate nõustamine ning soovituste andmine terviseohtude kõrvaldamiseks.
• Teeb lisauuringuid nende joogivees sisalduvate ainete ja mikroorganismide määramiseks, mille sisaldust ei ole reguleeritud õigusaktides, kui on alust arvata, et nende ainete ja mikroorganismide leidumine või ülemäärane kogus kujutab potentsiaalset ohtu inimese tervisele; osutab joogiveeuuringute referentteenust.
• Loodusliku mineraalvee valdkonnas tunnustab Eestis ammutatavat ja toodetavat vett või ühendusevälisest riigist pärit Eestis turule lastavat vett loodusliku mineraalveena või tunnistab tunnustamisotsuse kehtetuks, kui loodusliku mineraalvee koostis või muud omadused on püsiasjaolude tõttu muutunud.

Andmeallikad
Supluskohtade ja suplusvee kvaliteedi arvestust peetakse …. - Lisada viide allikale ja õiguslik alus