| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.1-2/26/17610-2 |
| Registreeritud | 12.10.2026 |
| Sünkroonitud | 14.10.2026 |
| Liik | Valjaminev kiri |
| Funktsioon | 7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine |
| Sari | 7.1-2 Väliste isikute ehitiste ja lubade kooskõlastamise dokumendid |
| Toimik | 7.1-2/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Alutaguse Vallavalitsus, Alutaguse Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Alutaguse Vallavalitsus, Alutaguse Vallavalitsus |
| Vastutaja | Kristi Kuuse (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Uusküla puhkeala projekt
Kobras OÜ Koostajad: Kadri Kattai, Kreete Lääne, Triinu Sinimets, Priit Paalo Eskiisi seletuskiri Ala iseloom:
Rahulik, looduslik, viisakas, loodusega harmoneeruv, „vahemereline“ õhkkond. Männid, liiv, vaated järvele, luited. Läheduses on maamärgina Uusküla hotell-spa, millega kavandatud ala saab olema funktsionaalselt seotud. Ala läbivad jalgrajad viitavad sellele, et rand on kohalike elanike poolt aktiivselt kasutatav. Kontseptsioon (Joonised: Paiga vaim, Kontseptsioon, Väikevormide näidised): Projektalale luuakse puhkeala, mis on viisaka ja hotelliga harmoneeruva väljanägemisega, ent jätab ruumi loodusele ning ei domineeri selle üle, arvestab luitepealse õrna taimestikuga.
Peipsi järve äärsetele aladele on iseloomulikud luited ehk liivakuhjad, mis kujundavad ka projektala iseloomu. Luidetest tulenevad reljeefierinevused ja rannaalast kaugemal olev segamets võimaldab „peita“ erinevaid tegevuspaiku, et mitte ala üle koormata ning säilitada ala omapärase looduse ja pinnavormide võlu, olemus ja tunnetus.
Kujunduses on välja pakutud väikevormid, mis oleksid loogelised, kuhja motiiviga (diagonaal või kaar) ja sobituksid värvi poolest nii männitüvede kui ka liivaväljadega. Väikevormid on valitud soojades toonides: puidutooni, liivatooni või roostesest terasest (cor-ten).
Mitmetes projekteeritud tegevuspaikades tuuakse nähtavale projektala aluskihis olev liiv ka metsaalal – lahendus iseloomustab projektala järveäärset asukohta ning võimaldab samal ajal rajada turvakatendi ka hoogsamat tegevust nõudvatele mänguelementidele.
Eskiislahendus (Joonis: Eskiis):
Eskiislahenduse keskseks teljeks on ala läbiv laudtee, mis suunab avastama Peipsi järve luidete ja ranna võlu ning kutsub loodust vaatlema ja selles viibima. Lahenduse eesmärk on suunata inimesi loodusega suhestuma, arvestades samas luidete tundliku taimestikuga.
I etapi laudtee trajektoor ühendab kergliiklustee, parkla ja rannaala. See teekoridor on teistest laiem, et rõhutada telje olulisust ja jätta ruumi ka promenaadil toimuvate kohtumiste ja tegevuste jaoks. Ühtlasi on see suund, mida mööda tõenäoliselt liigub enim rahvast, sest see on otsetee hotellist järveni. Trajektoori äärde on kavandatud kohvik ja wc, kioskid, istumis- ja söömisvõimalused ning randa teenindavad funktsionaalsed elemendid (riietuskabiin, kraanid vee võtmiseks ja jalgade pesemiseks). Lastele on kavandatud loodusliku ilmega mänguelemente, mis kutsuksid loodusega mängima ka neid, kes looduses harva viibivad (nt lamapuidust ronimiselemendid, käbidega märki tabamise mäng).
Laudtee trajektoor on rannani valgustatud. Valgustite osas on välja pakutud luiteni puidust pollarid, luitest alla kulgeva panduse ääres kaalutakse valgusketi kasutamise võimalusi, mis looks metsa vahele hubase atmosfääri. Ujuvkai saab valgustada portatiivse lahendusega (nt aku pealt).
Peapromenaadi lähedusse ranna-alale on ette nähtud sobiv asukoht informatiivsele avaliku ranna infotahvlile, enne luiteserva on kavandatud asukoht turvakaamerale, mille kaudu oleks võimalik jälgida ranna rahvastatust.
II etapi laudtee laiendab liikumistrajektoori piki luitemännikut. Tee on siin põhitrajektoorist kitsam, ent piisavalt lai, et mahuks liikuma ka ratastooliga. Tee äärde on kavandatud mitmeid istumiskohti, sest siin avanevad kauneimad vaated järvele ja ranna-alale. Istumiskohad on paigutatud nii, et tee kulgeks nende eest, tagades toetatud seljataguse tunde.
Peapromenaadilt idasuunas viiv laudtee on mõeldud ennekõike rahulikeks tegevusteks, läänesuunas viiva laudtee äärde kavandatud istumiskohtade lähedusse paigutatakse ka väiksemamõõdulisi mänguelemente.
Vee ääres viibijatele on istumiseks või asjade asetamiseks kavandatud pingid ka rannas paiknevate põõsagruppide lähedusse.
III etapi laudtee võimaldab külastajal suunduda tagasi parklasse ilma sama trajektoori läbimata. Raja äärde on kavandatud mõned mänguelemendid, et pakkuda ka sellel lõigul avastamist ja aktiivsemaid tegevusi.
Laudtee on kavandatud vastupidavast lehisepuidust ning paigutatud vaiadele, et säästa säilitatavate puude juurestikku. Tee järgib võimalikult palju looduslikku reljeefi ja väljakujunenud liikumisradasid – vajadusel on ligipääsetavuse suurendamiseks kavandatud platvorme või paigutatud tee maapinnast kõrgemale. Luitest randa pääsemiseks on kavandatud lisaks kesksele pandusele ka trepid või järsemad kaldteed, mis võimaldavad külastajal randa liikuda ka projektala ida- ja lääneservast. Joonisel on näidatud tee põhimõtteline trajektoor – asukohta täpsustatakse põhiprojekti staadiumis, võttes arvesse vertikaalplaneerimise lahendust ja dendroloogilise inventuuri tulemusi.
Parkimine ja liikluskorraldus: Parkla on kavandatud projektala kirdeosasse, olemasoleva sissesõidutee jätkuna. Parkla on jaotatud väiksemateks osadeks (nö parkimissoppideks), et see sulanduks olemasoleva kõrghaljastuse vahele ning võimaldaks maksimaalselt haljastust säilitada.
Ühesuunalise ringsõidu kontseptsioon võimaldab hoida parklat läbiva tee võimalikult tagasihoidliku ja väikesemahulisena. Liikumisraskustega inimeste parkimiskoht on kavandatud laudtee ja tulevaste teenindushoonete lähedusse.
Parklast laudteeni on kavandatud tihendatud kruusakattega tee, mis lihtsustab müügikioskite teenindamist. Tee on kavandatud laudtee poolses otsas laiemana, et kergliiklejatel oleks võimalik peatuvast teenindussõidukist mööda pääseda.
Ranna hooldamisest:
Randa hooldava transpordi trajektoor on paigutatud kavandatud promenaadist ja tegevustaskutest kaugemale, et see ei lõhuks laudteed ega häiriks promenaadil jalutajaid. Traktori tarbeks on kavandatud puutüvede vahele ruum, kus masin saab liikuda. Näidatud trajektoor kulgeb kaldanõlvast alla võimalikult lauge koha peal.
Juhuks, kui päästeauto peab saama rannale lähemale, nähakse ette metsaalusel teetrajektoori osal pinnase tugevdamine. Rannapoolsel alal jäetakse teekoridor olemasoleva katendiga, et mitte pinnast rikkuda ning võimaldada hooldusmasina juhil olenevalt rannaäärsete liivavallide paiknemisest vajadusel veidi erineva nurga alt rannale läheneda.
35.20
35.20
34.98
35.06
34.92
34.84
34.76
34.84
34.73
34.80
34.73
34.66
34.70
34.77
34.63
34.69
34.60
34.55
34.42
34.48
34.35
34.29
34.32
34.39
34.70
34.70
34.44 34.68
34.64
34.90 34.92
34.93 34.99
34.87 34.94
35.03
35.09
35.00
35.12
35.16
35.06
35.06
35.08
35.00
34.88
34.93
34.89
34.63 34.59
34.50
34.81 34.88
34.81 34.73
34.78 34.73
34.94
34.90
34.98 34.91
34.85
34.90
34.83
34.71
34.76
34.71
34.80 34.83
34.80
34.87 34.90
34.87
34.84
34.88
34.84
34.78
34.83
34.79
35.38
35.22
35.28
35.07
35.15
35.11 35.04
35.10
35.08
35.02
34.99
35.06
34.89
35.01
34.66
34.74
34.93 34.89
34.99
34.95 34.94
34.95
34.71
34.69
34.81
34 .8
2 34.66
34.71
34.67
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
3.5 2.7
7.0
12201:001:0014 Linnu tee 11
12201:001:0047 Linnu tee 6
13001:001:1103 Linnu tee 13
12201:001:0371
13111 Kauksi-Vasknarva tee
12201:001:0887 Männiku tee 40
12201:001:1057 Iisaku metskond 163
12201:001:0460 Iisaku metskond 35
Kiosk
3.5
2.7
5.0
3.5
3.5
MÄNNID
MÄNNID
METSASALU
Mänd
Mänd
KAITSEALUSED SUURED MÄNNID
KAITSEALUSED SUURED MÄNNID Mänd
KAITSEALUSED SUURED MÄNNID
KAITSEALUSED SUURED MÄNNID
KAITSEALUSED SUURED MÄNNID
NOORED MÄNNID
NOORED MÄNNID
Mänd
Mänd
Mänd
Mänd KAITSEALUSED SUURED MÄNNID
Sarapuu
Tulevikus
perspektiivne
kohvikuhoone
W C
Ist um
isk oh
t
Teisaldatav
laudtee
22-kohaline
parkla
Ujuvkai
Piknikulauad ja- toolid
Kiosk
Istumiskoht
Istumiskoht
Istumiskoht/
vaateplatvorm
Istumiskoht /
mänguelement
Riietuskabiin, lamatüved ronimiseks
Istumiskoht
Veekraan,
jalapesukraan
Istumiskoht
Istumiskoht
Võimalik
kiigepuu
Võimalik platvorm
Võimalik Istumiskoht
Võimalik kiigepuu
Regulaarselt niidetav lagendik (võimalik sulgpalli mängimise ala)
II etapp -
1,5 m laiune laudtee
I etapp - 2,5 m laiune
peapromenaad
Olem asolev
kuklasepesa
Is tu
m is
ko ht
, m
än gu
el em
en di
d. Tu
rv aa
la l l
iiv
III eta
pp -
tag as
i p ar
kla ju
ur de
vii v 1
,5 m la
iun e
lau dte
e
Niidetava raja ligikaudne asukoht
Istumiskoht
Rannapingid
Rannapingid
Rannapingid
Infotahvel
Rannakaamera posti asukoht
Randa hooldava
transpordi trajektoor
Ujuvkai
0 10 25 50 m5
Märkused: 1. Joonise alusplaanina on kasutatud Kobras OÜ juulis 2026 mõõdistatud "Uusküla puhkeala
geodeetiline mõõdistus" geoalust M 1:500. Kauksi-Vasknarva teelõik ja sellel paiknevad tehnovõrgud on kajastatud vastavalt 2025 ja 2026 aastal koostatud teostusmõõdistustele. Katastriüksuste piirid on kajastatud Maa-ameti geoportaali info põhjal seisuga 20.05.2026.
2. Projektala jääb terviklikult 10.09.2026 kinnitatud Alutaguse rahvuspargi laienemise alale. 3. Projektala jääb terviklikult Peipsi järve piiranguvööndi alale. Metsamaal ulatub
ehituskeeluvöönd looduskaitseseaduse kohaselt kalda piiranguvööndi piirini. 4. Projektala jääb terviklikult Kauksi-Remniku väärtusliku maastiku alale. 5. Projekti joonised ja seletuskiri on lahutamatult seotud osad.
TINGMÄRGID
olemasolev katastriüksuse piir
projektala piir
UUSKÜLA PUHKEALA PROJEKT
ESKIIS
ALUTAGUSE VALLAVALITSUS
Priit Paalo
Priit Paalo
Kadri Kattai, Kreete Lääne, Triinu Sinimets
1:500 ESK MA-4-02 14.09.2026v012026-141
Peipsi järve asukoht põhikaardil
olemasolev kallasrada (10 m põhikaardil oleva veekogu veepiirist)
kalda ehituskeeluvöönd (100 m põhikaardil oleva veekogu veepiirist) - vt ka märkus 3
olemasolev veekaitsevöönd (20 m põhikaardile kantud veekogu piirist)
olemasolev tee / tehnovõrgu kaitsevöönd
UJUVKAI VÕIMALIK ASUKOHT
lehtpuu / okaspuu / säilitatava puu või puude grupi nimetus
projekteeritud tihendatud kruusa katend / hooldusmasina liiklemistrajektoor
projekteeritud lehisepuidust laudtee / niidetav rada projekteeritud puidust ajutine laudtee / trepp või järsem laudtee osa (ei ole kõigile ligipääsetav)
projekteeritud inventar / likvideeritav puu
veetorustik / reovee kanalisatsiooni- torustik (ühenduskohaga)
valgustuskaabel / sidekaabel (ühenduskohaga)
vääriselupaik (männikud ja männisegametsad) / rohevõrgustiku tugiala lõunapiir
projekteeritud kahesuunaline / ühesuunaline sõidutee
olemasolev teekaitsevöönd
Puu
metsaala / põõsastik
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Lisa 1.
Nõuded tehnovõrkude kavandamiseks riigitee nr 13111 Kauksi – Vasknarva tee km 5,28-5,35 tee
piiridesse (teemaale) ja tee kaitsevööndisse
Tehnovõrkude (ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustikud, sidetrassid, madalpingekaablid) eeldatav
projekteerimine ja ehitustööd esitatud eskiisi joonise nr MA-4-02_v01 järgi jäävad riigitee nr 13111 Kauksi
– Vasknarva tee km 5,28-5,35 tee piiridesse (teemaale) ja tee kaitsevööndisse:
Juhime tähelepanu, et mitme planeerimismenetluse (projekteerimise, ehitamise) samaaegsel läbiviimisel
peavad pädevad asutused püüdma planeeringute (projektide) omavahelist vastuolu (konflikti) vältida.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 13, § 19, § 24, § 70, § 71, § 72, § 92, § 97, § 99 ning
Transpordiameti põhimääruse esitame nõuded tehnovõrkude projekteerimiseksning ehitamiseks riigiteede
tee piirides (teemaal) ja tee kaitsevööndis.
Tehnovõrkude projekteerimisel riigiteede teemaal ja tee kaitsevööndis palume arvestada alltoodud
informatsiooni, asjaolude ja nõuetega:
1. Tehnovõrkude projekteerimisel tuleb arvestada piirkonnas juba algatatud ja töös olevate projektide ja
planeeringutega.
2. Tehnovõrkude projekt tuleb koostada vastavalt selle tehnovõrgu projekteerimisnormidele ja riigiteede
tee piirides Tee projekteerimise normidele (EhS § 99 lg 4).
3. Tehnovõrkude projekteerimisel ja ehitustöödel riigiteede piirides tuleb juhinduda Transpordiameti
tüüpnõuetest: „Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel“ (Nõuded) , asub:
https://transpordiamet.ee/riigiteede-juhendid#tehnovorgud .
4. Kaevetöödel ja lahtiste kaevikute kavandamisel tuleb juhinduda Tööinspektsiooni juhendist
„Tööohutus ehitusplatsil, 2022“, asub: https://www.ti.ee/ennetus-ja-teave/infomaterjalid/trukised
5. Varisemisnurk millega me tehnovõrkude paigaldamisel kaevetöödel piki teed nõustume (mitte järsem)
on 1:3/4 (53°) eeldades A-tüüpi pinnast vt „Tööohutus ehitusplatsil).
6. Kavandades ehitisi (sh kaevud, mahutid, kapid jne) või rajatisi riigitee piirides ja tee kaitsevööndis
tuleb juhinduda „Tee projekteerimise normid“ (EhS § 99 lg 4) sätestatust (edaspidi Normid).
7. Enne riigitee teemaale sisenemist tuleb alati kaaluda alternatiivseid lahendusi (sh naaberkinnistud).
Tuleb arvestada, et riigitee teemaad saab kasutada ainult tee toimimise vajadustest üle jääva vaba maa
olemasolul. Vastavalt riigivaraseaduse § 15 lg 2 ei anta riigivara kasutamiseks, kui kasutamiseks
andmine raskendaks oluliselt selle varaga seotud riigivara otstarbekohast kasutamist või muudaks selle
võimatuks.
8. Tehnovõrkude projekti plaanijoonistel ja ristlõikejoonistel tuleb näidata ehitustehnoloogia sh kinnisel
meetodil tehnovõrkude ehitamisel puurkaevikute asukohad, lähima lahtise kaeviku ääre kaugus riigitee
asfaltkatte servast.
9. Joonised tuleb esitada ka dwg formaadis.
10. Tehnovõrkude projekti koosseisus peavad olema ka Isikliku kasutusõiguse (IKÕ) plaanid kui
kavandatakse tehnovõrke riigitee alusele maale (kinnistule).
11. Tehnovõrkude projektis (seletuskiri, joonised) tuleb selgitada kuidas on ette nähtud ehitustööde
tehnoloogia riigiteede teemaal ja tee kaitsevööndis.
12. Kui kavandatakse uusi mahasõite, juurdepääsuteid tehnovõrkude ehitistele riigiteedelt (ristumiskohad
riigiteega) tuleb vastavasisuline taotlus esitada Transpordiametile, kes väljastab nõuded ristumiskoha
projekti koostamiseks ja ristumiskoha ehitamiseks.
Väljastatud nõuded kehtivad 2 aastat väljaandmise kuupäevast.
Järelevalvet „Ehitusseadustiku“ ja „Liiklusseaduse“ ning esitatud nõuete täitmise üle riigitee ja selle
kaitsevööndi ulatuses teostab Transpordiamet sama seadusega kehtestatud korras.
2 (2)
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristi Kuuse
peaspetsialist
planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus
58603278, [email protected]
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Liina Talistu
Alutaguse Vallavalitsus
Tartu mnt 56
41101, Ida-Viru maakond, Alutaguse
vald, Iisaku alevik
Teie 05.10.2026
Meie 12.10.2026 nr 7.1-2/26/17610-2
Uusküla puhkeala eskiisprojektist
Olete esitanud Transpordiametile tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks Ida-Viru maakonnas
Alutaguse vallas Uusküla puhkeala eskiisprojekti.
Iisaku metskond 163 kinnistu (katastritunnus 12201:001:1057) asub riigitee nr 13111 km 5,19-
5,35 kaitsevööndis.
Maa-alal kehtib Uusküla spa-hotelli ja selle lähiala detailplaneering. Projektiga kavandatakse
puhkeala Peipsi järve kaldale.
Läheduses puudub navigatsioonimärgistus, mida võiks ehitustegevus mõjutada. Eskiisi
seletuskirjas kirjeldatud tegevuse järgi ei ole sadama rajamist kavandatud (ei kavatseta võimaldada
veesõidukite sildumist ega osutada sadamateenuseid), mistõttu sadamaseadus ei kohaldu. Kui
planeeritakse randumissilda või teisaldatavat ujuvkaid, siis peab see olema valgustatud vastavalt
Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusel nr 28 „Laevatatavatel sisevetel liiklemise
kord“ § 30 lg 4 ning § 32 lg 5. Seadusandlikult pole täpsustatud, missugused peaksid valgustid
olema. Valgustite valikul tuleb arvestada, et valgusallikad ei pimestaks veeliiklejaid ega ujuvkail
liikujaid ega oleks otse vaadeldavad, valgusreostus oleks minimaalne ning ujuvkai kasutajate
ohutus tagatud.
Tehnovõrkude kavandamiseks riigitee nr 13111 Kauksi – Vasknarva tee km 5,28-5,35 tee piiridesse
(teemaale) ja tee kaitsevööndisse lähtuda kirja lisast 1.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristi Kuuse
peaspetsialist
planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus
Lisad:
1. Tehnovõrkude nõuded
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|