1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Taotlus

Taotluse number T-KL/1035133

Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus

Loa registrinumber Rapm-024

Loa liik Keskkonnaluba

Taotleja andmed

Registrikood / Isikukood 14182536

Ärinimi / Nimi Rapla Turvas OÜ

Tegevuse ülevaade

Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Maksimaalse kaevandamise aastamäära eraldamine Rabivere II turbatootmisala keskkonnaloale, uute tahkete osakeste heitkoguste arvutuste esitamine ja kõrvaltingimuse nr 1 eemaldamine. Keava turbatootmisala maksimaalseks kaevandamise aastamääraks kujuneb 7 tuh t. Vee eriosa tabelites on lisatud vastav teave vaid nendesse lahtritesse, mille täitmine on KOTKAS tänases versioonis kohustuslik. Sisulisi muudatusi neis teha ei tehta.

Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus

Keskkonnaamet on andmas keskkonnaluba nr KL-524247 Rabivere II turbatootmisalale. Soovime taotletavale Rabivere II turbatootmisalale eraldada Keava turbatootmisala keskkonnaloalt nr Rapm- 024 maksimaalset kaevandamise aastamäära mahus 3 tuh t ehk Keava turbatootmisala maksimaalseks kaevandamise aastamääraks kujuneb 7 tuh t.

Maksimaalne kaevandamise aastamäär mõjutab tootmisalal tekkivate tahkete osakeste heitkoguseid, seega esitame kaevandamise aastamäärast lähtuvalt uued korrigeeritud tulemused. Arvutuskäigust tulenevalt ei ületata keskkonnaministri 14.12.2016. a määrusega nr 67 kehtestatud tahkete osakeste künniskogust 1 t/a ning õhu eriosa taotlemine ei ole vajalik. Eelnevast lähtudes palume Keava turbatootmisala keskkonnaloalt nr Rapm-024 eemaldada kõrvaltingimus nr 1 „Kuna ületatakse keskkonnaministri 14.12.2016. a määrusega nr 67 kehtestatud tahkete osakeste künniskogust 1 t/a siis on õhusaasteloa taotlemine vajalik. Taotleja on kohustatud esitama õhu eriosa andmed (taotlema õhuluba) hiljemalt 1,5 aasta jooksul“.

Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus

Taotletav tegevus ei suurenda keskkonnahäiringute ulatust võrreldes kehtiva keskkonnaloaga.

Käitis/tegevuskoht

Nimetus Keava turbatootmisala

Aadress Keava turbatootmisala, Linnaaluste küla, Kehtna vald, Rapla maakond

Territoriaalkood 4392

Katastritunnus(ed) 29202:003:0550

Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6535149, Y: 554822

Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Keava turbatootmisala (29202:003:0550). Puudutatud veekogud: Raja kraav (VEE1110415), Samblakraav (VEE1110414), Samblakraav (VEE1110501), Turbakraav (VEE1110413).

Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline

Kehtivus aastates

Alates

Kuni 03.04.2059

Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimi KOV EHAK kood Kehtna vald, Rapla maakond 0293

4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus

4.3. Saasteainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega

Väljalaskme jrk nr 1.

Reoveepuhasti nimi

Reoveepuhasti kood

Väljalaskme nimi Keava kuivendusvee väljalask 1

Väljalaskme kood RA109

Väljalaskme tüüp Sademevee väljalask

Väljalaskme koordinaadid X: 6535082, Y: 555028

Suublasse juhtimise liik Veekogusse juhtimine

Taotletav vooluhulk suublasse juhtimiseks (m³) Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis

Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus ära juhitavas vees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a

Vee erikasutusega mõjutatava ala/tegevuspiirkonna kirjeldus Vastav informatsioon on välja toodud keskkonnaloa muutmise taotluse seletuskirjas.

Andmed kavandatava tegevusega mõjutatava pinnaveekogu/põhjaveekihi seisundi kohta

Keava turbatootmisalalt ärajuhitava vee kvaliteeti seiratakse turbatootmisalal kolmes väljalasus. Vee kvaliteedi muutuseid suublas jälgitakse Vigala jõe seirepunktides, mis paiknevad turbatootmisala kuivendusvee väljalaskude suhtes üles- ning allavoolu. Vee kvaliteedi seirepunktide andmed ja asukohad ning väljas mõõdetud vee kvaliteedinäitajad ja vee analüüside tuemused on toodud taotlusele lisatud seire protokollis.

Vee erikasutuse asukoha veekogu, maa- ja/või ehitise valdust tõendavad dokumendid

Lisa 1: Keava_turbatootmisala_ja_Rabivere_turbatootmisala_lepingud.pdf

Lisa 2: Maarendilepingu_muutmise_kokkulepe__Keava_turbatootmisala_.bdoc

Teave vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika kohta Keava turbatootmisalal kasutatakse varasema tootmise käigus välja ehitatud kuivendusvõrku.

Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse mõju vähendamise meetmete kirjeldus

Eesvoolu juhitav vesi puhastatakse settebasseinides.

Eksperthinnang Lisa 3: Kuivenduse_moju_Keava_Rabivere_2020_06_20.asice

Muud taotluse vee eriosaga seonduvad lisadokumendid Lisa 4: Keava_vee_kvaliteet_STL_19_579__2019.09_.asice

Lisa 5: Keava_vee_kvaliteet_STL_20_632__2020.05_.asice

Kas tegevuseks on vaja planeeringut? Ei

2/10

Prognoositav sademevee vooluhulk (m³) Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis

2023-2058 9 750 9 750 9 750 9 750 39 000 Arvestuslik

2059-2059 9 750 9 750 0 0 19 500 Arvestuslik

Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a

2023-2059 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 15 mg/l

2023-2059 Heljum 40 mg/l

2023-2059 Naftasaadused 5 mg/l

2023-2059 Üldfosfor (Püld) 1 mg/l

2023-2059 Üldlämmastik (Nüld) 45 mg/l

Väljalaskme seirepunkt Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus

Üksikproov X: 6535082, Y: 555028 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Üks kord poolaastas

Üksikproov X: 6535082, Y: 555028 Heljum Üks kord poolaastas

Üksikproov X: 6535082, Y: 555028 Naftasaadused Üks kord poolaastas

Üksikproov X: 6535082, Y: 555028 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üks kord poolaastas

Üksikproov X: 6535082, Y: 555028 Üldfosfor (Püld) Üks kord poolaastas

Üksikproov X: 6535082, Y: 555028 Üldlämmastik (Nüld) Üks kord poolaastas

Suubla

Suubla nimetus Keava peakraav

Suubla kood VEE1110500

Pinnaveekogumi nimi Vigala lähtest Kuusiku jõeni

Pinnaveekogumi kood 1110400_1

Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund

Ohtlike ainete segunemispiirkonna taotlus

Ohtlike ainete segunemispiirkonna projekt

Heitvee juhtimisel pinnasesse

Pinnase iseloomustus

Asukoha L-EST97 koordinaadid

Immutusala pindala (ha)

Põhjavee kaugus immutussügavusest (m)

Põhjaveekihi kaitstus

3/10

Suubla seirepunktid Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus

Väljalaskme jrk nr 2.

Reoveepuhasti nimi

Reoveepuhasti kood

Väljalaskme nimi Keava kuivendusvee väljalask 2

Väljalaskme kood RA110

Väljalaskme tüüp Sademevee väljalask

Väljalaskme koordinaadid X: 6536069, Y: 555340

Suublasse juhtimise liik Veekogusse juhtimine

Taotletav vooluhulk suublasse juhtimiseks (m³) Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis

Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus ära juhitavas vees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a

Prognoositav sademevee vooluhulk (m³) Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis

2023-2058 34 250 34 250 34 250 34 250 137 000 Arvestuslik

2059-2059 34 250 34 250 0 0 68 500 Arvestuslik

Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a

2023-2059 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 15 mg/l

2023-2059 Heljum 40 mg/l

2023-2059 Naftasaadused 5 mg/l

2023-2059 Üldfosfor (Püld) 1 mg/l

2023-2059 Üldlämmastik (Nüld) 45 mg/l

Väljalaskme seirepunkt Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus

Üksikproov X: 6536069, Y: 555340 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Üks kord poolaastas

Üksikproov X: 6536069, Y: 555340 Heljum Üks kord poolaastas

Üksikproov X: 6536069, Y: 555340 Naftasaadused Üks kord poolaastas

Üksikproov X: 6536069, Y: 555340 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üks kord poolaastas

Üksikproov X: 6536069, Y: 555340 Üldfosfor (Püld) Üks kord poolaastas

Üksikproov X: 6536069, Y: 555340 Üldlämmastik (Nüld) Üks kord poolaastas

4/10

Suubla

Suubla nimetus Samblakraav

Suubla kood VEE1110414

Pinnaveekogumi nimi Vigala lähtest Kuusiku jõeni

Pinnaveekogumi kood 1110400_1

Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund

Ohtlike ainete segunemispiirkonna taotlus

Ohtlike ainete segunemispiirkonna projekt

Heitvee juhtimisel pinnasesse

Pinnase iseloomustus

Asukoha L-EST97 koordinaadid

Immutusala pindala (ha)

Põhjavee kaugus immutussügavusest (m)

Põhjaveekihi kaitstus

Suubla seirepunktid Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus

Väljalaskme jrk nr 3.

Reoveepuhasti nimi

Reoveepuhasti kood

Väljalaskme nimi Keava kuivendusvee väljalask 3

Väljalaskme kood RA111

Väljalaskme tüüp Sademevee väljalask

Väljalaskme koordinaadid X: 6536033, Y: 555641

Suublasse juhtimise liik Veekogusse juhtimine

Taotletav vooluhulk suublasse juhtimiseks (m³) Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis

Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus ära juhitavas vees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a

5/10

Prognoositav sademevee vooluhulk (m³) Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis

2023-2058 34 000 34 000 34 000 34 000 136 000

2059-2059 34 000 34 000 0 0 68 000

Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a

2023-2059 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 15 mg/l

2023-2059 Heljum 40 mg/l

2023-2059 Naftasaadused 5 mg/l

2023-2059 Üldfosfor (Püld) 1 mg/l

2023-2059 Üldlämmastik (Nüld) 45 mg/l

Väljalaskme seirepunkt Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus

Üksikproov X: 6536033, Y: 555641 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Üks kord poolaastas

Üksikproov X: 6536033, Y: 555641 Heljum Üks kord poolaastas

Üksikproov X: 6536033, Y: 555641 Naftasaadused Üks kord poolaastas

Üksikproov X: 6536033, Y: 555641 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üks kord poolaastas

Üksikproov X: 6536033, Y: 555641 Üldfosfor (Püld) Üks kord poolaastas

Üksikproov X: 6536033, Y: 555641 Üldlämmastik (Nüld) Üks kord poolaastas

Suubla

Suubla nimetus Turbakraav

Suubla kood VEE1110413

Pinnaveekogumi nimi Vigala lähtest Kuusiku jõeni

Pinnaveekogumi kood 1110400_1

Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund

Ohtlike ainete segunemispiirkonna taotlus

Ohtlike ainete segunemispiirkonna projekt

Heitvee juhtimisel pinnasesse

Pinnase iseloomustus

Asukoha L-EST97 koordinaadid

Immutusala pindala (ha)

Põhjavee kaugus immutussügavusest (m)

Põhjaveekihi kaitstus

6/10

Suubla seirepunktid Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus

Üksikproov X: 6537054, Y: 555874 Ammoonium (NH4+) Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Lahustunud hapnik (proovivõtul) (%) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld)

1x tootmise maksimaalvõimsuse juures juunis või juulis, 1x tootmishooaja lõppedes sügisel. Üks kord poolaastas

Üksikproov X: 6536879, Y: 556061 Ammoonium (NH4+) Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Lahustunud hapnik (proovivõtul) (%) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld)

1x tootmise maksimaalvõimsuse juures juunis või juulis, 1x tootmishooaja lõppedes sügisel. Üks kord poolaastas

6.1. Maavara kaevandamine 7/10

6.1. Maavara kaevandamine

Maardlad

Maardla ja mäeeraldis

Jrk nr 1.

Mäeeraldise olek olemasoleva muutmine

Registrikaardi nr 113

Maardla nimetus Keava

Maardla osa nimetus

Maardla põhimaavara turvas

Mäeeraldise nimetus Keava turbatootmisala

Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah

Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Mäeeraldise pindala (ha) 112.20

Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 142.24

Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0

Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0

Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Põllumajandus- ja kütteturvas

Minimaalne tootmismaht aastas

Keskmine tootmismaht aastas

Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu

Kogus Ühik Kuupäev

1 plokk 0202 - vähelagunenud turvas aT - aktiivne tarbevaru 179 tuh t 30.09.2023

2 plokk 0201 - hästilagunenud turvas aT - aktiivne tarbevaru 281.50 tuh t 30.09.2023

3 plokk 0202 - vähelagunenud turvas aT - aktiivne tarbevaru 6 tuh t 30.09.2023

4 plokk 0201 - hästilagunenud turvas aT - aktiivne tarbevaru 3 tuh t 30.09.2023

9 plokk 0202 - vähelagunenud turvas aT - aktiivne tarbevaru 4 tuh t 30.09.2023

10 plokk 0201 - hästilagunenud turvas aT - aktiivne tarbevaru 3 tuh t 30.09.2023

Tegevusala andmed

8/10

Jrk nr 1.

Geoloogilise uuringu loa omaja Inseneribüroo STEIGER OÜ

Geoloogilise uuringu loa registreerimise number -

Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 31.03.2020

Geoloogilise uuringu aruande nimetus Keava turbamaardla Keava turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.03.2020)

Geoloogiafondi number 9365

Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/20/1380

Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 29.05.2020

6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid

Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik

1. 0201 - hästilagunenud turvas 7 tuh t 247.50 tuh t 2. 0202 - vähelagunenud turvas 7 tuh t 189 tuh t

Geoloogilised uuringud

Kaevandatud maa korrastamine

Kaevandatud maa kasutamise otstarve Taastuv soo

Graafilised lisad

Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 6: Maeeraldise_plaan.pdf

Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 7: Geoloogilised_labiloiked.pdf

Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 8: Korrastatud_ala_plaan.pdf

Lisadokumendid

Maavara jääkvaru arvutus Lisa 9: EGF9365.zip

Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 10: Seletuskiri.asice

Lisa 11: Seletuskiri__kvoodi_vahendamine_ja_turbatolmu_arvutus_.pdf

9/10

7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks

8. Taotluse lisad

GIS ja CAD failid Lisa 12: isojooned_lamam.dgn

Lisa 13: piir_maeeraldis.dgn

Lisa 14: piir_teenindusmaa.dgn

Lisa 15: isojooned_maapind.dgn

Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus

Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Keava turbatootmisalal turba kaevandamise keskkonnamõjusid on hinnatud keskkonnamõju hindamise raames, mille tulemused on analüüsitud aruandes „Keava turbatootmisala kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise aruanne“ (koostaja Agenda OÜ, töö nr 15-066), mis kiideti heaks Keskkonnaameti 18.05.2016 kirjaga nr 6-3/16/546-9.

OÜ Inseneribüroo STEIGER on 2023. a koostanud eksperthinnangu “Keava turbatootmisala kuivendamise mõju Kõnnumaa maastikukaitsealale ja Rabivere turbatootmisala kuivenduse mõju Rabivere maastikukaitsealale” (töö nr 23/4280).

Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus

Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta

Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed

Nimetus Manus Taotluse allkirjastatud graafilised lisad Lisa 16: Graafilised_lisad.asice

Kuivenduse mõju eksperthinnang Lisa 17: Kuivenduse_moju_Keava_Rabivere_2020_06_20.asice

Seirekava Lisa 18: Keava_seirekava.asice

Turbatolmu arvutuskäik vastavalt metoodikale Lisa 19: Heitkoguste_arvutustabel__Keava_.xlsx

10/10

Seletuskiri

1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara

kasutusalad

OÜ Rapla Turvas kaevandab Keava turbamaardla põhjaosas Keava turbatootmisalal

keskkonnaloa nr Rapm-024 (luba kehtiv kuni 03.04.2029) alusel.

Keava turbatootmisalal on turvast kaevandatud ligikaudu 30 aastat. Aastal 2020 tehti kehtiva

mäeeraldise piires jääkvaru täiendav uuring, mille varu (plokk 1 aT, 2 aT, 9 aT ja 10 aT)

kinnitati Maa-ameti 20.05.2020. a korraldusega nr 1-17/20/1380. Töö tulemusena arvutati

Keava turbatootmisala mäeeraldise aktiivne tarbevaru plokkide lõikes. Kuna mäeeraldise

lõunaosa kattub kuni 20 m laiuse ribana Kõnnumaa maastikukaitsealaga, võeti selles piirkonnas

plokkide 1 aT ja 2 aT piiriks maastikukaitseala piir. Mäeeraldise edelapiiril moodustati uued

aktiivse tarbevaru plokid 9 aT ja 10 aT. Tegemist on seni plokkide 3 aT ja 4 aT koosseisu

kuulunud alaga, mille kasutuselevõtt on turbavaru säästliku kasutamise seisukohast otstarbekas.

Ala on kantud keskkonnaministri 27.12.2016. a määrusega nr 87 vastu võetud kaevandamiseks

sobivate turbaalade nimekirja.

Keava turbatootmisala keskkonnaloa taotlus põhineb tehtud jääkvaru uuringu seletuskirja

tulemustel. Võrreldes hetkel kehtiva kaevandamisloaga soovitakse kaevandamisõiguse

kehtivusaega pikendada 30 aasta võrra, viia olemasolevad mäeeraldise ploki piirid ja mahud

kooskõlla tegelikkusega, laiendada mäeeraldise piiri plokkidele 9 aT ja 10 aT ning hõlmata

keskkonnaloaga kogu ala, kus on reaalselt turvast kaevandatud.

Keava turbatootmisalal viidi 2015. aastal läbi kuivendamise ja kuivendusvee suublasse

juhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamine, mille tulemused kiideti heaks

Keskkonnaameti 18.05.2016 kirjaga nr 6 3/16/546-9.

Kaevandatavat turvast kasutatakse kütte- ja põllumajandusturbana. Keava turbatootmisala

vähelagunenud turvas sobib oma tehniliste näitajate poolest kasutamiseks taimede

kasvusubstraadina, sorbendina puhastusseadmetes ning loomadele allapanuks. Hästilagunenud

turvas sobib kütteks ja turbaväetiste valmistamiseks.

Rapla Turvas OÜ (reg.kood 14182536) esitas 07.03.2022 Keskkonnaametile Keava

turbatootmisalal maavara kaevandamiseks antud keskkonnaloa nr Rapm-024 muutmise taotluse

(registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 07.03.2022 menetluse nr M-119437

juurde). Vastavalt 29.11.2024. a kirjale nr DM-119437-19 palute edastada jääkvaru uuringu ja

jääkvaru arvutuse aluseks olnud markšeiderimõõdistuse dokumentatsiooni.

Maapõueseaduse § 67 lõige 3 ja 4 sätestavad, et kaevandamisloa kehtivusaja pikendamise

taotlusele lisatakse viimase markšeiderimõõdistuse dokumentatsioon koos maavara jääkvaru

arvutusega, mis ei tohi olla tehtud varem kui kolm aastat enne loa kehtivusaja pikendamise

taotluse esitamist. Tellisime 2019. a OÜ-lt Inseneribüroo STEIGER Keava turbatootmisala

markšeiderimõõdistuse ja jääkvaru uuringu. Töö tehti vastavuses majandus- ja taristuministri

03.05.2019. a määrusega nr 32 „Markšeiderimõõdistuse täpsustatud nõuded ja kord“, kus

kontrolliti lamami kõrgusandmeid. Kuna kontrollsondeerimisel saadud lamami kõrgusandmete

keskmine erinevus oli üle 10 sentimeetri, mis näitas, et varasema uuringu turbalasundi lamamit

ei saanud kasutada, tehti mäeeraldise alal maavara jääkvaru uuringu korras tarbevarule

kehtestatud tihedusega uus sondeerimine, võeti proovid jääklasundi loodusliku niiskuse ja

lagunemisastme määramiseks ning arvutati mäeeraldise jääkvaru kogus.

2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus

Keava turbatootmisala mäeeraldis asub Rapla maakonnas Kehtna vallas jäädes Linnaaluste küla

territooriumile riigile kuuluvale kinnistule Keava turbatootmisala (tunnus 29202:003:0550).

Kinnistu valitsejaks on Regionaal- ja Põllumajndusministeerium.

Taotletav Keava mäeeraldis paikneb Rapla maakonna idaosas Rapla linnast ~9 km kagu pool.

Keava maardla pindala on 1590,2 ha, taotletav mäeeraldis hõlmab maardla pindalast 112,2 ha

ja koos teenindusmaaga 142,24 ha. Lähimad Linnaaluste küla majapidamised paiknevad

mäeeraldisest 0,4 – 0,6 km edelas ning Lau küla elamud 0,6 – 0,8 km põhja ja kirde pool.

Mäeeraldisest 0,2 km lääne pool kulgeb Keava-Hõreda kõrvalmaantee nr 20120, millelt tuleb

tootmisala edelanurka turba väljaveo tee. Riigitee nr 20120 Keava-Hõreda äärmise sõiduraja

välimine serv jääb taotletava mäeeraldise teenindusmaa ning mäeeraldise lääneservast vastavalt

~6 m ning ~130 m kaugusele.

Taotletava mäeeraldise ning selle teenindusmaa lõunaosas kulgeb kanal, peakraav valgalaga

kuni 10 km2 Keava peakraav (KKR kood VEE1110500; veekaitsevöönd kuni 10 m). Taotletava

mäeeraldise lõunaosal esineb kattumine eelnimetatud veekogu veekaitsevööndiga kuni 11,4 m

ulatuses, teenindusmaa lõunaosa läbib veekaitsevöönd kogu laiuses.

Peaaegu kogu tootmisala on kuivendatud lahtise kraavitusega, vaid mäeeraldise loodeosas on

umbes 7 ha suurusel alal veel kuivendussüsteem lõplikult välja ehitamata. Keava

turbatootmisalast 0,6 – 0,7 km lääne pool paikneb Keava-Verevainu1 ja Keava-Verevainu2

maaparandushoiualad, 1 – 1,5 km põhja pool Luhavälja1 ja Luhavälja2 maaparandushoiuala

ning 0,2 km kirdes Rämasoo2 maaparandushoiuala. Vigala jõgi, millesse suunatakse suurem

osa Keava turbatootmisala kuivendusveest, kulgeb ~0,7 km kaugusel kirdes. Keava

turbatootmisala lõunaservas olevale piirde- ja kogumiskraavile on Veeseaduse §118 alusel

kehtestatud kalda veekaitsevöönd ulatusega kuni 10 m kraavisüvendi servast. Tegemist on

maavara kaevandamise tõttu tekkinud ja mäeeraldise piires paikneva tehisveekoguga, millele

vastavalt sama seaduse §120-le veekaitsevööndi piirangud ei laiene kuni maa korrastamise

kohustuse täidetuks tunnistamiseni.

Taotletava mäeeraldise teenindusmaa külgneb ida- ja lääneservas vahetult ning kattub

lõunaosas kuni 30,4 m ulatuses Kõnnumaa maastikukaitsealaga (KKR kood KLO1000505),

Natura 2000 võrgustikku kuuluva Kõnnumaa loodusalaga (KKR kood RAH0000562) ning

Natura 2000 võrgustikku kuuluva Kõnnumaa-Väätsa linnualaga (KKR kood RAH0000086).

Taotletav mäeeraldis külgneb eelnimetatud objektidega vahetult. Maa-ameti andmetel on

Kõnnumaa maastikukaitseala piir ja erinevate liikide piirid on joonistatud enam-vähem

taimestikust paljandatud tootmisala piiri järgi. Siiski on jäänud turbatootmisala ääristavad

kraavid kohati maastikukaitseala sisse. Kaevandaja kasutab ja vajab neid kraave ja alasid

mäetööde korraldamiseks ka edaspidi. Maa-ameti soovitusel on mäeeraldise teenindusmaa

määratud mööda katastriüksuse piiri ja Kõnnumaa maastikukaitsealaga kattuvate alade osas

palume Keskkonnaameti kokkulepet, mida kaevandamise tegevustest seal teha võib ja mida

mitte. Palume maastikukaitsealaga seonduvad piirangud lisada loa eritingimusteks.

Taotletav mäeeraldis külgneb lõuna- ja idaservas vahetult ning selle teenindusmaa kattub kuni

149 m ulatuses II kategooria kaitsealuste liikide Podiceps auritius (sarvikpütt; KKR kood

KLO9124760) ja Cygnus cygnus (laululuik; keskkonnaregistri kood KLO9124751)

elupaikadega ning III kategooria kaitsealuste liikide Pluvialis apricaria (rüüt; KKR kood

KLO9124757), Lanius collurio (punaselg-õgija; KKR kood KLO9124753), Lanius excubitor

(hallõgija; keskkonnaregistri kood KLO9124754), Numenius arquate (suurkoovitaja; KKR

kood KLO9124755), Tetrao tetrix (teder; KKR kood KLO9124761), Tringa glareola

(mudatilder; KKR kood KLO9124764), Grus grus (sookurg; KKR kood KLO9124752), Circus

aeruginosus (roo-loorkull; KKR kood KLO9124750), Turdus viscivorus (hoburästas; KKR

kood KLO9124768), Tringa totanus (punajalg-tilder; KKR kood KLO9124767) ja Tringa

nebularia (heletilder; KKR kood KLO9124766) elupaikadega.

Maapinna abs kõrgus on mäeeraldise piires valdavalt 68 – 71 m vahemikus, ala põhjaserval ka

alla 68 m. Praktiliselt kogu Keava mäeeraldise piires on taimestik eemaldatud. Vaid tootmisala

loodeosas kasvab umbes 7 ha suurusel alal veel kanarbikku ja villpead. Kaitsealuseid taimeliike

mäeeraldisel ei esine.

3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja

hüdrogeoloogiline iseloomustus

Keava turbamaardlal (maardla registrikaardi nr 113) on tehtud mitu geoloogilist uuringut.

Olulisemad nendest on ENSV MN Geoloogia Valitsuse 1980. a eeluuring (EGF 5192) ja Eesti

Geoloogiakeskuse 1995. a jääkvaru uuring (EGF 4971). OÜ Inseneribüroo STEIGER viis läbi

Keava turbatootmisala jääkvaru uuringu, mille tulemused on esitatud aruandes „Keava

turbamaardla Keava turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.03.2020)“ (töö

nr 19/2723, EGF 9365).

Eesti maastikulise jaotuse kohaselt paikneb Keava turbamaardla Kõrvemaa ja Harju lavamaa

piiril. Maapinna abs kõrgus on mäeeraldisel valdavalt 67 – 70 m vahemikus, sellest kagu pool

rabas 72 – 73 m. Turbatootmisalast vahetult lääne pool on kirde-edelasuunaline mandrijää

servamoodustiste ahelik (nn Keava mäed), mille kõrgemate osade abs kõrgus on üle 80 m.

Vaadeldavas piirkonnas avanevad Llandovery ladestiku Raikküla lademe (S1rk) lubjakivid.

Aluspõhja kivimitel lasuva moreeni (gIII) kihi paksus on Keava turbatootmisala ümbruses

lähimate puurkaevude (nr 9241, 9249, 9612 keskkonnaregistris) andmeil 1,5 – 3 m. Moreeni

katab liustikujõetekkeline liiv ja saviliiv veeristega (fIII), mille kihi paksus ulatub oosides

10 – 15 meetrini.

Soosetete (bIV) kihi keskmine paksus Keava turbatootmisala mäeeraldisel on 2,7 m, suurim

paksus 4,5 m mäeeraldise idaosas. Turba lamam paikneb valdavalt 65,5 – 67 m abs kõrguste

vahemikus.

Kõige ülemiseks põhjaveekihiks on vaadeldaval alal soosetete veekiht, mille veetase on

kuivendusega alandatud keskmiselt 1 m maapinnast. Soosetete veekiht on vabapinnaline ja

toitub peamiselt sademetest. Uuringute andmeil on turba filtratsioonikoefitsient lasundis

suurusjärgus alla 1,0 m/ööp. Lasundi pealmises, vähelagunenud raba- ja siirdesooturbast

koosnevas osas võib see olla mõnevõrra suurem. Vesi on happeline, madala mineralisatsiooniga

(alla 0,1 g/l). Iseloomulike omaduste (pruunikas värvus, spetsiifiline lõhn ja maitse) tõttu ei

kasutata soosetete vett joogi- või tarbeveena.

Liustikusetete veekiht on seotud väikese veeandvusega savikates setetes esinevate kruu-

sarikkamate läätsedega. Veetase paikneb 1,5 – 5 m sügavusel maapinnast. Kaevude veeandvus

on väike, tavaliselt 0,01 – 0,14 l/s.

Väikese veeandvusega on ka liustikujõesetete veekiht. Sellest toituvate kaevude deebitid on

0,04 – 0,40 l/s, vesi keemiliselt tüübilt hüdrokarbonaatne kaltsiumiline mineralisatsiooniga

0,3 – 0,6 g/l.

Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekompleks on seotud Raikküla lademe lubja- ja dolokividega.

Olenevalt lõhelisusest on kompleksi kivimite filtratsioonikoefitsient väga erinev, ulatudes

1 – 40 m/ööp kuni 25 m/ööp. Lähimate puurkaevude erideebitid on keskkonnaregistri andmeil

1,2 – 8,0 l/s × m. Vesi on hüdrokarbonaatne kaltsiumiline mineralisatsiooniga 0,5 – 0,6 g/l.

Puurkaevude veetase on 1,5 – 10 m maapinnast.

Turbalasundi keskmine paksus Keava turbatootmisala piires on 2,7 m, suurim paksus

mäeeraldise ida- ja põhjaosas üle 4 meetri. Tegemist on märe-alltüüpi raba- ja

siirdesoolasundiga. Väikese lagunemisastmega raba- ja siirdesooturbad (sfagnumiturvas,

villpea-sfagnumiturvas) moodustavad üle poole lasundi kogupaksusest. Vähelagunenud turba

keskmine lagunemisaste Keava mäeeraldisel on 15%. Peamiselt madalsooturvastest (puu-

rohuturvas, sfagnumi-rohuturvas) koosneva hästilagunenud turba kihi paksus lasundi allosas on

paarikümnest sentimeetrist 3 meetrini (keskmine paksus 1,5 m). Lagunemisaste on ka selles

kihis suhteliselt väike, keskmiselt 23%.

Tabel 3.1 Keava turbatootmisala mäeeraldise turba keskmised kvaliteedinäitajad

Varu jaotus

Keskmised kvaliteedinäitajad

Looduslik Tuhasus, Lagunemisaste

niiskus, % % kuivainest % Von Post

Vähelagunenud turvas 90,46 2,24 15 H3

Hästilagunenud turvas 88,15 4,39 23 H3

Keava mäeeraldise turba raskemetallide sisaldust uuriti Eesti Geoloogiakeskuse 1995. a

jääkvaru uuringu käigus. Nimetatud uuringu andmeil on raskemetallide sisaldus seal väike

(tabel 3.2). Ka teatmik „Kahjulikud elemendid Eesti turbas“ kinnitab, et Keava maardla turbas

on raskemetalle väikeses koguses. Teatmikus ei ole antud sisaldust eraldi vähe- ja

hästilagunenud turbas, vaid ainult lasundis tervikuna.

Tabel 3.2 Raskemetallide sisaldus Keava turbatootmisala lasundis

Sisaldus kuivaines, mg/kg

Eesti Geoloogikeskus 1995 Cd Cu Mn Sr Zn Pb U Th

Vähelagunenud turvas 0,007 0,76 6,00 8,76 2,74 0,42 <0,03 <0,03

Hästilagunenud turvas 0,024 2,88 40,92 25,27 3,04 1,54 0,22 0.35

Orru ja Orru, 2003 0,009 1,0 10,4 14,1 2,8 0,6 0,11 0,14

Ka kütteväärtuse määramiseks võeti Keava mäeeraldiselt proove Eesti Geoloogiakeskuse

1995. a uuringu käigus. Kahest uuringupunktist võetud 4 turbaproovist AS-i Viru Geoloogia

laboratooriumis tehtud katsete andmeil oli keskmine kütteväärtus õhkkuivale turbale

ümberarvutatult vähelagunenud turbal 2658 kcal/kg ehk 3,09 MWh/t ning hästilagunenud

turbal 2764 kcal/kg ehk 3,21 MWh/t.

Seisuga 30.09.2021 on hästilagunenud turba aktiivne tarbevaru Keava turbatootmisala

mäeeraldise plokis 2 aT 281,5 tuh t ja plokis 10 aT 3 tuh t. Seega on ploki 2 aT hästilagunenud

turba energiasisaldus 904 GWh ja ploki 10 aT energiasisaldus 10 GWh.

4. Mäeeraldise piiride ja sügavuste põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude

määramisega

Taotletava Keava turbatootmisala mäeeraldise teenindusmaa pindala on 142,24 ha, sh

mäeeraldis pindalaga 112,2 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab täielikult Keava turbamaardla

maavara plokke 1 aT, 9 aT (vähelagunenud turvas) ning 2 aT, 10 aT (hästilagunenud turvas) ja

osaliselt plokke 3 aT (vähelagunenud turvas) ning 4 aT (hästilagunenud turvas).

Plokkidest 3 ja 4 aT on taotletava Keava turbatootmisala mäeeraldisega hõlmatud 1,55 ha, seega

jääb mäeeraldise piiridest välja plokk 3 aT 26,07 ha ulatuses (mahuga ~25 tuh t) ning plokk

4 aT 39,04 ha ulatuses (mahuga ~65 tuh t). Plokid on taotletava mäeeraldisega hõlmatud

osaliselt, kuna varasema kaevandaja poolt on hetkel kehtiva mäeeraldise piirist vahetult

väljapoole jääv ala välja ehitatud ning on võimalik, et sealt on ka turvast kaevandatud.

Taotletava mäeeraldisega hõlmatud plokkide 3 aT ja 4 aT varu kogused on toodud tabelis 4.1.

Varu kogused on arvutatud arvestades plokkide keskmisi paksusi.

Taotletava mäeeraldise piiresse jäävast aktiivsest tarbevarust ei ole kogu hästilagunenud

turbakiht kaevandatav, sest turbalasundi lamamile tuleb jätta korrastamiseks vajalik jääkturba

kiht, mis sõltub korrastamise suunast. Mäeeraldisel on soodsad tingimused ala taastuvaks sooks

moodustamiseks, mille tarbeks jäetakse mäeeraldise põhja 0,2 m paksune jääkkiht. Taotletava

maavaravaru kadu 0,2 m paksuses jääkkihis on leitav järgmiselt: mäeeraldise pindala

(112,2 ha) x jääkkihi paksus (0,2 m) x hästilagunenud turba mahult massile ülemineku

koefitsent (0,180) = jääkkihi maht (40 tuh t).

Tabel 4.1. Taotletav maavara kogus Keava turbatootmisalal (seisuga 30.09.2023. a)

Plokk Maavara Pindala,

ha

Aktiivne

tarbevaru, tuh t

Kadu,

tuh t

Kaevandatav

varu, tuh t

1 aT Vähelagunenud turvas 108,59 179 0 179

2 aT Hästilagunenud turvas 108,59 281,5 38 243,5

3 aT Vähelagunenud turvas 1,55 6 0 6

4 aT Hästilagunenud turvas 1,55 3 1 2

9 aT Vähelagunenud turvas 2,06 4 0 4

10 aT Hästilagunenud turvas 2,06 3 1 2

Hästilagunenud turvas 287,5 40 247,5

Vähelagunenud turvas 189 0 189

Keava turbatootmisala keskkonnaluba taotletakse 30 aastaks maksimaalse aastase

kaevandamise mahuga 10 tuh t.

5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise

kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia

Taotletav mäeeraldis on suures osas töös olev tootmisala, mistõttu on sugekiht ja kännud

eelnevalt juba suuresti eemaldatud ning rajatud on kuivendussüsteem ja väljaveoteed.

Ettevalmistustööde käigus eemaldatud ja edaspidi vajadusel eemaldatav sugekiht kasutatakse

ära tootmisala ettevalmistöödel, kasutades seda planeeritavate teenindusteede muldes

turbalasundi kuivendamisjärgse vajumise kompenseerimiseks, aunapõhjade tihendamiseks ja

vajadusel tootmisväljakute tasandamisel. Tootmisalalt eemaldatud ja eemaldatavad kännud

kasutatakse samuti rajatiste või muu vajaliku taristu rajamiseks või antakse edasi

küttematerjalina. Senise Eesti turbatootjate praktika kohaselt ei ole sugekihti ladustatud

mäeeraldisel ega selle teenindusmaal. Kogu eemaldatud materjal (sh kännud) on leidnud

kasutust vajaliku taristu ja muude rajatiste ehitamisel, seega pole need käsitletavad jäätmena.

Viljakat mulda taotletava mäeeraldise piirides ei leidu.

Turba kaevandamine toimub pinnaviisiliselt freesmeetodil. Turbalasundi freesimissügavus

sõltub peamiselt kuivamistingimustest ning freesitava kihi omadustest. Vähelagunenud turba

puhul on freesitava kihi paksus keskmiselt 15 – 20 mm, hästilagunenud turba puhul keskmiselt

10 mm. Tootmistsükkel koosneb turbakihi freesimisest õhukeste kihtidena, freesitud turba

pööramisest, vallitamisest, kogumisest ja aunatamisest. Turvas aunatatakse vastavalt

vajadusele, tavaliselt 2 – 3 pööramistsükli järel väljaku otsa. Aunade kõrgus oleneb

kasutatavast tehnoloogiast, turbaliigist ja turbahooaja kestusest. Pärast kogutud turba

aunatamist toimub turba laadimine ekskavaatoriga veoautodesse ning väljavedu ekspordiks läbi

kaubasadamate või pakketsehhi. Lähipiirkonna kliendid saavad osta turvast kohapealt.

Freesturba tootmisel loetakse tootmisperioodiks keskmiselt ajavahemikku mai keskelt kuni

augusti lõpuni.

Keava turbatootmisala kuivendusvesi suunatakse kahe väljalasu kaudu põhja suunas Raja

kraavi ning mäeeraldise lõunaosast ühe väljalasuga väikese koguses lääne suunas Keava

peakraavi. Vee erikasutusloa L.VV/328688 kohaselt on Raja kraavi ja Keava peakraavi

suunatavad veekogused vastavalt kuni 273 tuh m3 ja kuni 39 tuh m3 aastas. Viimase

geoloogilise uuringu raames kraavidel tehtud veetasemete mõõtmise andmeil saab turbalasundi

mäeeraldise põhjaosas isevoolselt kuivendada ligikaudu abs kõrguseni 66 m, keskosas 66,5 m.

Keava tootmisala lõunapoolseid väljakuid on vett Keava peakraavi suunates võimalik

kuivendada 68,5 m tasemeni. Kui kuivendussüsteem rekonstrueerida nii, et ka sealt oleks

võimalik vett jälle suunata Raja kraavi kaudu põhja suunas, oleks isevoolse kuivenduse tase

mäeeraldise lõunaosas ligikaudu 67 m. Kuivendamata jääb mäeeraldise põhjaosas ligikaudu

0,5 m ning kesk- ja lõunaosas 1 m paksune turbakiht.

6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad

avariiolukorrad

Keava turbatootmisalal turba kaevandamise keskkonnamõjusid on hinnatud keskkonnamõju

hindamise raames, mille tulemused on analüüsitud aruandes „Keava turbatootmisala

kuivendamise ning kuivendusvee suublasse juhtimise keskkonnamõju hindamise aruanne“

(koostaja Agenda OÜ, töö nr 15-066), mis kiideti heaks Keskkonnaameti 18.05.2016 kirjaga

nr 6-3/16/546-9.

Läbi viidud KMH tulemustest lähtuvalt kaasnevad maavara kaevandamisega pinnasele alati

otsesed mõjud, kuid arvestades seda, et taotletaval turbatootmisalal ja selle lähikonnas on

negatiivsed mõjutused juba avaldunud, võib tegevuse jätkamisel tekkivat täiendavat mõju

pinnasele lugeda suhteliselt väheoluliseks. Arvestada tuleb aruandes väljapakutud

leevendusmeetmetega.

OÜ Inseneribüroo STEIGER on 2023. a koostanud eksperthinnangu “Keava turbatootmisala

kuivendamise mõju Kõnnumaa maastikukaitsealale ja Rabivere turbatootmisala kuivenduse

mõju Rabivere maastikukaitsealale” (töö nr 23/4280).

Turba tootmine avaldab mõju nii maastikule, pinnaveele kui ka looduskeskkonnale. Samuti

tuleb arvestada võimalike keskkonnaavariidega. Keava turbatootmisalal on tegevus toimunud

juba aastakümneid ning kasutatakse traditsioonilist kuivendamis- ja turbatootmistehnoloogiat,

millele arvestatavaid alternatiive pole. Arendaja kasutab antud tehnoloogia ja tingimuste juures

parimat võimalikku tehnikat ning enamus võimalikke leevendusmeetmeid on ka juba

rakendatud.

Turba kaevandamisel kasutatav tehnika põhjustab müra. See on üsna analoogne põlluharimisel

kaasneva müraga. Ülenormatiivse mürataseme levikukaugus turbatootmisalast sõltub

kasutatavast tehnoloogiast, tööprotsessist, masinate ja seadmete paiknemisest, nende tehnilisest

korrasolekust jne. Erinevate tööprotsesside tekitatavad helivõimsuste tasemed on toodud

tabelis 6.1.

Tabel 6.1 Erinevate turbatootmisprotsesside tekitatavad helivõimsustasemed

Protsess Helivõimsustase LwA, dB

Freesimine 99,9 – 110

Pööramine 96,4 – 103

Vaalutamine 100

Kogumine HAKU meetodil 110

Freesturba pneumaatiline kogumine 104,6 – 113,5

Freesturba mehaaniline kogumine 104,1

Pinna profileerimine 117

Laadimine 107

Tabeli 6.1 alusel põhjustab turbatootmisalal kasutatavatest tööprotsessidest kõige suuremat

helivõimsustaset pinna profileerimine, mille LwA on kuni 117 dB. Helivõimsustase on akustiline

energia, mida allikas kiirgab. Müratase ehk helirõhutase LpA on helivõimsustaseme ja kauguse

funktsioon, sest müratase sõltub allika ja vastuvõtja vahelisest kaugusest r ning allika

helivõimsustasemest. Müratase on leitav järgneva valemiga:

= − 20 ∗ log − 8

Valemi järgi väheneb müratase allikast 6 dB võrra kauguse kahekordistumisel. Näiteks 100 m

kaugusel allikast põhjustab pinna profileerimine mürataset 69 dB ja 200 m kaugusel 63 dB. Kui

turbatootmisalal töötab samaaegselt mitu masinat või tööprotsessi, summeeruvad nende

tekitatavad müratasemed seaduspärasuse alusel, mida on kujutatud joonisel 6.1.

Suurimale helirõhutasemele lisatav, dB

Müraallikate erinevus, dB

Joonis 6.1 Müratasemete liitumine mitme allika korral

Turbatootmisel tavaliselt ühel tootmisväljakul mitu erinevat tööprotsessi koos ei tööta. Samuti

on tootmisväljakute mõõtmed piisavalt suured, et erinevatel tootmisväljakutel töötavad

masinad ühte piirkonda tavaliselt ei satu. Seega on müra seisukohast erinevate masinate

koosmõju minimaalne. Toome näiteks, kus ühte piirkonda satub kaks masinat, milleks on kaks

suurimat müraallikat: pinna profileerimine (LwA = 117 dB) ja freesturba pneumaatiline

kogumine (LwA = 113,5 dB). Siis on müraallikate erinevus 117 - 113,5 = 3,5 dB. Vastavalt

joonisele 6.1 liitub suurimale müraallikale ~1,5 dB. Kahe protsessi koostöötamisel oleks

müratase näiteks 100 m kaugusel 69 + 1,5 = ~70,5 dB. Müratase allika(te)st erinevatel kaugustel

on toodud tabelis 6.2 ja joonisel 6.2.

Tabel 6.2 Müratasemed allikatest erinevatel kaugustel

Kaugus r, m 0 100 200 300 400

Müratase LpA, dB

(üks masin, LwA = 117 dB) 117,0 69,0 63,0 59,5 57,0

Joonis 6.2 Müratasemed allikatest erinevatel kaugustel

Vastavalt Eesti Vabariigi keskkonnaministripoolt 16.12.2016. a. kehtestatud määrusele nr 71

“Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”

tohib II kategooria segaalas olla müratase päevasel ajal 60 dB ning öösel 45 dB.

Lähimad majapidamised paiknevad Keava turbatootmisalale ~400 m kaugusel. Arvutuslik

turbatootmise käigus tekkiv maksimaalne müra lähedaimal paiknevas majapidamises jääb

turbatootmisala äärealal elamule lähimas punktis tasemele kuni 57 dB, mis jääb kehtiva

II kategooria segaalas kehtiva päevase piirtaseme piiridesse. Turbatootmisala piirneb rabaga,

mis on absorbeeruv pinnas ja takistab mõningal määral müralevikut. Samuti summutab

müralevikut tootmisala ümbritsev kõrghaljastus. Põhiliselt jääb müra kaevandamisala

territooriumi piiridesse. Eelnevast lähtudes ei ole põhjust eeldada, et turbatootmise käigus tekkiv

müra kujutaks ohtu naabruses olevatele elanikele.

Lisaks mürale tekib ka turba kaevandamisel ja selle transportimisel tolm. Samuti võib tugeva

tuulega kuivalt tootmisväljakult toimuda tolmuosakeste erosioon. Turbatolmu emissioon sõltub

ilmastikutingimustest ehk tuule tugevusest ja sademetest, tootmisprotsessist, turba niiskusest,

lagunemisastmest ja tolmuosakeste hulgast. Sademeterohkel perioodil tekib turbatolmu vähem,

kuid turvast on freesmeetodil võimalik kaevandada ainult kuival ajal. Turba heitkoguste

hindamiseks on Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ) poolt koostatud

hindamismetoodika „Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku“, mille on Keskkonnaamet

kinnitanud sobivaks oma 06.03.2025 kirjaga nr 6-3/24/20410-7. Heitkoguste arvutamisel on

lähtutud koostatud hindamismetoodikast ning arvutuskäik on lisatud taotlusele Exceli tabelina.

Keava turbatootmisalal lasub vähelagunenud turvas (kaevandatav varu ~189 tuh t) ning

hästilagunenud turvas (kaevandatav varu ~248 tuh t), erikaaluga 0,144 ja 0,180 t/m3 vastavalt.

Tootmisala maksimaalne lubatud aastane kaevandamismäär on 10 tuh t ning tootmisel on

kasutusel vaid vaakumkogujad, mis on varustatud tsüklonitega. Keskmiseks

tootmisefektiivsuseks on arvestatud 750 m3/ha. Tsükloni efektiivsuseks on arvestatud 70% ning

keskmiseks tuule kiiruseks vastavalt Keskkonnaagentuuri andmetele 2,6 m/s.

Turba tootmiselt välisõhku paiskuvate osakeste arvutuse tulemused on esitatud tabelis 6.3.

Lisaks turba tootmisele, mis toimub tootmisväljakutel võib põhjustada tolmu levikut ka

toodangu väljavedu. Selle vältimiseks on soovituslik katta koormad katetega, mis piiravad

tolmu levikut turba transportimisel. Kokkuvõttes võib öelda, et suuremad

tolmukontsentratsioonid jäävad tootmisala piiresse. Tootmisalast väljas, ka väljaveotee äärses

piirkonnas, suuri ega ülenormatiivseid tolmukontsentratsioone kavandatav tegevus ei põhjusta.

Tabel 6.3 Keava turbatootmisalal tekkivad arvutuslikud tahkete osakeste heitkogused

TURBATOOTMINE

ARVUTUSKÄIK

Protsess Aastane töödeldav

kogus, m3/a Eriheide, kg/m3 Heitkogus, t/a

Freesimine 60 823 0,00306 0,186

Pööramine 60 823 0,00551 0,33

Vallitamine 0 0,00184 0,000

Vaakum-kogumine 60 823 0,00343 0,208

Mehaaniline

kogumine 0 0,01000 0,000

Aunatamine 60 823 0,00631 0,189

Laadimine 60 823 0,00404 0,121

Kokku 1,040

Eelnevalt toodud arvutuslikud heitkogused tekivad tervikuna kogu aktiivse tootmisala piires.

Turbapinnase ettevalmistustööde puhul eraldub turbaosakesi vahetult maapinnalt lähedalt

(0,5 m kõrguselt), mis valdavalt sadenevad tagasi maha töötava masina ümbruses. Lisaks, kuna

turbatootmisala on suhteliselt suure pindalaga, võimaldab see tuulega kaasa kantud tahkete

osakestel maha sadeneda mitmesaja meetri jooksul, väljumata tootmisala piiridest.

Arvutuskäigust tulenevalt ületatakse keskkonnaministri 14.12.2016. a määrusega nr 67

kehtestatud tahkete osakeste künniskogust 1 t/a ning õhusaasteloa taotlemine on vajalik.

Lähtuvalt Keskkonnaameti 08.04.2025 kirjast nr 12-1/25/5876-2 on loa pikendamise menetluse

kiirendamiseks võimalik edasi liikuda ka loa osalise andmisega. Taotleja on kohustatud

esitama õhu eriosa andmed (taotlema õhuluba) hiljemalt 1,5 aasta jooksul.

Leevendavad meetmed

Kavandatav tegevus tõenäoliselt ei põhjusta negatiivset mõju Kõnnumaa loodusalal

kaitstavatele kooslustele. Kõnnumaa-Väätsa linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele

mõjuraadiuses esinevatele linnuliikidele võib aga esineda vähene negatiivne mõju

pesitsushäiringute põhjustamise läbi. Sellest tulenevalt peab leevendava meetmena ajastama

turbatootmisala Natura ala poolsesse perimeetrisse jäävate kraavide hooldustööd perioodile

august-märts, mil ei ole lindude pesitsusaeg. Sellise toimimisviisiga välditakse

pesitsushäiringuid ja maas pesitsevate lindude võimalike pesade hävimist.

Kuna Keava turbatootmisalal on veel võimalik kuivenduskraavi osaliselt süvendada, on

kraavide süvendamise mõju käsitletud koostatud eksperthinnangus. Kraav K-1 on täna

suuremas osas piisavalt sügav tootmisala turbalasundi ammendamiseks. Edaspidi võib osutuda

vajalikuks kraavi lõigu 7+00 – 14+00 täiendav süvendamine, millel puudub eeldatavalt suur

lisamõju. Täiendava süvenduse vajaduse ilmnemisel lõigus 15+50 – 18+23 on soovitatav jätta

praegune piirikraav süvendamata ja süvendada kraaviks järgmine väljakukraav ning jätta

viimane väljak tootmisest välja. Kraav K-2 on suuremas osas süvendatud lamamist sügavamale

ning on piisavalt sügav tootmise jätkamiseks pikema perioodi jooksul. Kraavi K-2 lõpu

täiendav süvendamine võib avaldada arvestatavat mõju. Kui tulevikus süvendamise vajadus

peaks siiski tekkima, tuleb süvendada pigem kogujast järgmist väljakukraavi ja jätta viimane

väljak tootmisest välja. Kraavide K-1 ja K-2 lõppude vahele jääb kogujakraavita piirilõik, kus

tootmisala piiril on tee. Teekraav ei vaja täiendavat süvendamist.

Settetiikide asemel kasutatakse Keava turbatootmisalal heljumi väljasetitamiseks vastavalt

rajatud laiu kraave. Need on projekteeritud nii, et vee voolukiirus püsib madalana ning enne

eesvoolu jõudmist läbib vesi piisavalt pika maa, et heljum jõuaks välja settida. Puhastustööde

tegemiseks tuleb valida minimaalse vooluveehulgaga periood, mis annab kõige efektiivsema

tulemuse. Ilmastikutingimuste arvestamine raskendab küll tööde planeerimist, kuid vähendab

oluliselt turbaosakeste kannet eesvoolu.

Samuti tuleb arvestada võimalike keskkonnaavariidega. Valmisolekuks tulekahju korral on

Keava turbatootmisalale rajatud kaks tuletõrjetiiki. Masinate evakueerimiseks on teedevõrk

rajatud ringliikluse skeemi kohaselt.

Rakendades käesolevas peatükis väljapakutud leevendusmeetmeid, saab nii empiirikale kui ka

täiendavalt antud hinnangutele tuginedes väljapakutud negatiivse keskkonnamõju vältimise või

minimeerimise meetmeid pidada efektiivseks. Efektiivsus väljendub eelkõige selles, et selle

rakendamisel puudub oluline mõju tegevuspaika ümbritsevale keskkonnale.

Keskkonnaseire ja auditeerimise vajalikkus

Keskkonnamõju hindamisel ja eksperthinnangu koostamisel selgus, et taotletav tegevus

tõenäoliselt ei avalda keskkonnale olulist negatiivset mõju, kui rakendada ette nähtud

leevendavaid meetmeid. Tulenevalt analüüsitud mõjutegurite olulisusest on vajalik jälgida

turbatootmisaladelt ärajuhitava vee kvaliteeti ning täita tuleohutuse ja keskkonnaavariide

vältimiseks loodud nõudeid. Kuivendamise mõju soosetetes tuleb jälgida enne ja peale kraavide

süvendamist. Selleks tuleb rajada mäeeraldise lõunaossa piiriga risti kahest transektist koosnev

seirevõrk, mis ulatub Kõnnumaa loodusalale ja seal kaitstavasse elupaigatüüpidesse 7120

(rikutud kuid taastumisvõimelised rabad) ning 7110* (looduslikus seisundis rabad). Iga

mõõteprofiil koosneb 8-st vaatluspunktist, 0 m (kogujakraavi veetase), 10 m, 50 m, 100 m,

150 m, 250 m ning 350 m kaugusele mäeeraldise piirist (või kogujakraavist).

Veetasemete mõõtmisi tuleb teha vähemalt sagedusega 1 kord kuus perioodil, kui vesi ei ole

torudes külmunud esimesel viiel tootmise aastal. Pidevseire anduritega mõõtes on soovitav

sagedasem veetaseme registreerimine (näiteks kord-kaks päeva jooksul). Veetasemete seiret

tuleb alustada vähemalt aasta enne kraavide süvendustöid, tagamaks praeguse veetasemete

seisundi fikseerimise. Kui seire ei näita olulisi süvendamisjärgseid muutuseid soosetete

veerežiimis, on võimalik teha seiret viiel järgneval aastal üle aasta. Maapinna kõrgus tuleb

fikseerida vähemalt kolmel korral aasta jooksul. Kui veetase muutub jäädavalt rohkem kui

0,5 m, tuleb läbi viia uus vastav eksperthinnang, mille käigus seatakse arendajale täpsemad

nõuded edasiseks leevendustööks (sobiva hüdrotõkke rajamiseks, mille osas on erinevaid

praktikas edukalt kasutatud võimalusi).

Lisaks soosetete veerežiimile on vajalik ka taimkatte seire teostamine, et teha kindlaks

taimkattes kuivenduse mõjul ilmnevad muutused, mis mõjutavad ka kaitse-eesmärgiks olevate

elupaigatüüpide seisundit. Taimkatte seire punktid tuleb rajada seiretransektidele

vaatluspostide ümber, moodustades 4 x 4 m ja 50 x 50 cm püsiruudud. Taimkatte seiret tuleb

läbi viia liigi tasemel ning hinnata ka puistu kõrgust ruutudes. Taimkatte seiret tuleb teha üle

aasta ja seiret peaks läbi viima turbaalade taimkatte spetsialist.

Ärajuhitava vee kvaliteedi seiret tuleks läbi viia kaks korda aastas tootmisperioodil (II ja III

kvartal). Seirata tuleks biokeemilist hapnikutarvet, heljumi, üldfosfori ja üldlämmastiku

sisaldust turbatootmisalalt ärajuhitavas vees. Kuna turbatootmisalal kasutatav tehnika on

võimalik naftasaaduste reostusallikas, on vajalik kuivendusvees seirata ka naftasaaduste

sisaldust. Kui seirega tuvastuvad piirtaset ületavad tasemed (eelkõige heljumi osas), siis tuleb

väljavoolu kraavidele rajada settebasseinid.

Samuti võib seire osutuda vajalikuks mõne avarii korral (näiteks kütuse või määrdeainete leke).

Kui mõni avarii peaks esinema, tuleb koheselt pärast reostuse kokku kogumist konsulteerida

keskkonnaametnike või spetsialistidega, kes otsustavad, kas ja millist seiret on vaja teha. Muud

plaanilist seiret paralleelselt taotletava tegevusega lisaks eeltoodule ei ole vaja läbi viia.

7. Kaevandatud maa korrastamine

Lähtuvalt KMH-st on asjakohaseim pärast kaevandustegevuse lõppemist näha ette ala

korrastamine vastava korrastusprojektiga ning selle raames näha ette tingimused soo

taastamiseks (kraavide korrektne sulgemine jms). Selline tegevus võimaldaks elupaigatüüpide

seisundi parandamist ning tulevikus nende pindala võimalikku suurenemist. Sooks taastamist

soodustab ka ala veerežiim. Kuna praegu kehtival loal pole korrastamise suunda märgitud, siis

palume käesoleva taotlusega muuta korrastamise suunaks soo taastamine.

Arvestades asjaoluga, et üldjuhul ammendatakse turbatootmisalad rohkem kui 30 aastaga võib

tekkida vajadus muuta ala korrastamise suunda lähtuvalt tekkinud olukorrale ning praktika

muutumisest turbaalade korrastamise osas.

Täpsemad korrastamistingimused väljastab Keskkonnaamet vastava arendaja avalduse alusel.

Korrastamistingimuste taotlemisega on soovitav alustada vähemalt 4 aastat enne

kaevandamistööde lõppu. Lähtuvalt praktikast kulub ammendatud turbatootmisala

korrastamiseks 2 – 3 aastat. Kaevandatud maa korrastamine toimub loa andja määratud

tingimuste kohaselt selleks koostatud projekti järgi.

Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e posti aadressile.

Taotleja:

Kristjan Kuuse / allkirjastatud digitaalselt /

OÜ Rapla Turvas

Juhatuse liige

Taotluse koostas 09.11.2023. a ning taotlust täiendas 09.04.2025. a.

Hendrik Klaas / allkirjastatud digitaalselt /

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mäeinsener

Seletuskiri

Keskkonnaamet on andmas keskkonnaluba nr KL-524247 Rabivere II turbatootmisalale.

Soovime taotletavale Rabivere II turbatootmisalale eraldada Keava turbatootmisala

keskkonnaloalt nr Rapm-024 maksimaalset kaevandamise aastamäära mahus 3 tuh t ehk

Keava turbatootmisala maksimaalseks kaevandamise aastamääraks kujuneb 7 tuh t.

Maksimaalne kaevandamise aastamäär mõjutab tootmisalal tekkivate tahkete osakeste

heitkoguseid, seega esitame kaevandamise aastamäärast lähtuvalt uued korrigeeritud

tulemused. Heitkoguste hindamiseks on Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

(ELLE OÜ) poolt koostatud hindamismetoodika „Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku“,

mille on Keskkonnaamet kinnitanud sobivaks oma 06.03.2025 kirjaga nr 6-3/24/20410-7.

Heitkoguste arvutamisel on lähtutud koostatud hindamismetoodikast ning eelmisest taotlusest.

Keava turbatootmisalal lasub seisuga 30.09.2023. a. vähelagunenud turvas (kaevandatav varu

~189 tuh t) ning hästilagunenud turvas (kaevandatav varu ~248 tuh t), erikaaluga 0,144 ja

0,180 t/m3 vastavalt. Tootmisala uus maksimaalne lubatud aastane kaevandamismäär on 7 tuh t

ning tootmisel on kasutusel vaid vaakumkogujad, mis on varustatud tsüklonitega.

Keskmiseks tootmisefektiivsuseks on arvestatud 750 m3/ha. Tsükloni efektiivsuseks on

arvestatud 70%, keskmiseks tuule kiiruseks vastavalt Keskkonnaagentuuri andmetele 2,6 m/s.

Turba tootmiselt välisõhku paiskuvate osakeste arvutuse tulemused on esitatud tabelis 1.

Tabel 1 Keava turbatootmisalal tekkivad arvutuslikud tahkete osakeste heitkogused

TURBATOOTMINE

ARVUTUSKÄIK

Protsess Aastane töödeldav

kogus, m3/a Eriheide, kg/m3 Heitkogus, t/a

Freesimine 42 576 0,00306 0,130

Pööramine 42 576 0,00551 0,235

Vallitamine 0 0,00184 0,000

Vaakumkogumine 42 576 0,00343 0,146

Mehaaniline

kogumine 0 0,01000 0,000

Aunatamine 42 576 0,00311 0,132

Laadimine 42 576 0,00199 0,085

Kokku 0,728

Eelnevalt toodud arvutuslikud heitkogused tekivad tervikuna kogu aktiivse tootmisala piires.

Turbapinnase ettevalmistustööde puhul eraldub turbaosakesi vahetult maapinnalt lähedalt

(0,5 m kõrguselt), mis valdavalt sadenevad tagasi maha töötava masina ümbruses. Lisaks, kuna

turbatootmisala on suhteliselt suure pindalaga, võimaldab see tuulega kaasa kantud tahkete

osakestel maha sadeneda mitmesaja meetri jooksul, väljumata tootmisala piiridest.

Arvutuskäigust tulenevalt ei ületata keskkonnaministri 14.12.2016. a määrusega nr 67

kehtestatud tahkete osakeste künniskogust 1 t/a ning õhu eriosa taotlemine ei ole vajalik.

Eelnevast lähtudes palume Keava turbatootmisala keskkonnaloalt nr Rapm-024 eemaldada

kõrvaltingimus nr 1 „Kuna ületatakse keskkonnaministri 14.12.2016. a määrusega nr 67

kehtestatud tahkete osakeste künniskogust 1 t/a siis on õhusaasteloa taotlemine vajalik. Taotleja

on kohustatud esitama õhu eriosa andmed (taotlema õhuluba) hiljemalt 1,5 aasta jooksul“.

275

65

66

67

68

69

70

65

66

67

68

69

70

64

65

66

67

68

69

70

71

72

64

65

66

67

68

69

70

71

72

65

66

67

68

69

70

71

72

73

74

65

66

67

68

69

70

71

72

73

74

Piketi nr 2-1 2-2 2-3 2-4 2-5

Maapinna abs kõrgus, m 68,04 68,31 67,76 67,22 67,19

Lamami abs kõrgus, m 67,34 66,41 66,16 65,82 65,59

Turbalasundi kogupaksus, m 0,70 1,90 1,60 1,40 1,60

Vähelag. turbakihi paksus, m

Vahekaugused, m

Piketi nr 4-1

Maapinna abs kõrgus, m 68,72 69,56 68,42 68,34 67,09 69,46 70,14 70,44

Lamami abs kõrgus, m 67,82 68,67 65,12 65,54 65,29 65,56 65,64 66,24

Turbalasundi kogupaksus, m 0,90 0,90 3,30 2,80 1,80 3,90 4,50 4,20

Vähelag. turbakihi paksus, m

Vahekaugused, m

Piketi nr 6-1

Maapinna abs kõrgus, m 68,68 68,00 69,85 70,05 70,29

Lamami abs kõrgus, m 66,88 66,00 65,85 65,55 65,99

Turbalasundi kogupaksus, m 1,80 2,00 4,00 4,50 4,30

Vähelag. turbakihi paksus, m

Vahekaugused, m

192 193 192 214

187 201 193 198 178 238 92

183 209 206 190

0,50 0,50 1,80 1,80 1,90

0,50 0,40 0,60 0,80 0,10 3,75 3,10 2,20

0,90 0,50 0,30 0,50

4-2 4-3 4-4 4-5 4-6 4-8 4-9

6-2 6-3 6-4 6-5Ep-2

70,57

67,47

3,1

2,5

65

29202:003:0550

Keava turbatootmisala

29202:003:0550

Keava turbatootmisala

29202:003:0400

Vahastu metskond 37

2 9 2 0 2 :0

0 3 :0

3 9 0

V a h a s tu m

e ts

k o n d 1

0 0

29202:003:0550

Keava turbatootmisala

2 9 2 0 2 :0

0 3 :0

3 9 0

V a h a s tu m

e ts

k o n d 1

0 0

2 9 2 0 2 :0

0 3 :0

3 9 0

V a h a s tu m

e ts

k o n d 1

0 0

29202:003:0400

Vahastu metskond 37

29202:003:0550

Keava turbatootmisala

Plokk 1 aT

Plokk 2 aT

Plokk 1 aT

Plokk 2 aT

Plokk 1 aT

Plokk 2 aT

Plokk 3 aT

Plokk 4 aT

Plokk 5 aR

Plokk 6 aR

Plokk 7 pR

Plokk 8 pR

P lo

k k 4 a

T

P lo

k k 6 a

R

P lo

k k 1

0 a

T

P lo

k k 3 a

T

P lo

k k 5 a

R

Plokk 9 aT

Plokk 3 aT

Plokk 4 aT

Plokk 8 pR

Plokk 7 pR

Plokk 3 aT

Plokk 4 aT

Plokk 3 aT

Plokk 4 aT

Läbilõige I-I' Läbilõige II-II'

Läbilõige III-III'

W m

E m

W m

E m

E m

W m

6-2

6-2

271

272

273

274

275

276

277

278

4-6

291

292

293

294

295

296

297

298

299

300

301

302

303

304

305

306

Mäeeraldise piir

Mäeeraldise teenindusmaa piir

Vähelagunenud turvas

Hästilagunenud turvas

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus

Proovi number

Savi

Proovivõtupunkt

aR - aktiivne reservvaru, pR - passiivne reservvaru)

Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru,

Liivsavi / saviliiv / moreen

Liiv

Uuringuaegne veetase

Eeldatav veetase maavara ammendamisel

0 500 m250

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Koostas

Kinnitas Töö nr

Kuupäev

Joonis nr

+372 668 1011, [email protected]

Loa omanik 2 / 3

V 1 : 100

H 1 : 5000 Põhjaterviku piir (0,2 m lamamist)

Kehtna vald, Rapla maakond

Keava turbatootmisala

I-I' ... III-III'

Geoloogilised läbilõiked

20/3273

[email protected]

Tallinna mnt 22, 79512 Rapla

Rapla Turvas OÜ

(esindaja nimi ja allkiri) /Allkirjastatud digitaalselt/

Hendrik Klaas

Erki Vaguri

21.12.2021

6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

(OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 19/2723).

- Keava turbamaardla Keava turbatootmisala jääkvaru uuringu aruande (varu seisuga 31.03.2020);

- Keskkonnaregistri Keava turbamaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 30.09.2021);

- Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (kitsenduste andmed seisuga 20.12.2021);

- Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 20.12.2021);

5. Plaani koostamisel on kasutatud:

1. Kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:

/Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/

l.20% Lagunemise aste, %

t.2,00% Tuhasus, %

r.

ss.

ms.

Rabaturvas

Siirdesooturvas

Madalsooturvas

150 Proovi number

Maapinna kontuur

Turbalasundi lamam

L<25%

L>25% Vähe- ja hästilagunenud turba vahepiir

(M 1:25)

6-2

läbilõige

Botaaniline

0,00

271

0,25

l.25% t.1,66% r.villpea-sfagnumi

272

0,50

l.13% t.2,27% r.sfagnumi

273

0,75

l.26% t.2,23% r.villpea-sfagnumi

274

1,00

l.25% t.3,15% r.villpea-sfagnumi

275

1,25

l.25% t.3,11% ss.rohu

276

1,50

l.17% t.3,36% ms.sfagnumi-rohu

277

1,75

l.18% t.3,45% ms.sfagnumi-rohu

278

2,00

l.18% t.3,80% ms.sfagnumi-pilliroo

(M 1:25)

4-6

läbilõige

Botaaniline

0,00

291

0,25

l.22% t.4,17% r.sfagnumi

292

0,50

l.14% t.1,75% r.sfagnumi

293

0,75

l.14% t.1,99% r.sfagnumi

294

1,00

l.11% t.1,00% r.sfagnumi

295

1,25

l.14% t.1,37% r.sfagnumi

296

1,50

l.15% t.1,18% r.sfagnumi

297

1,75

l.11% t.1,12% r.sfagnumi

298

2,00

l.10% t.1,58% r.sfagnumi

299

2,25

l.11% t.1,35% r.sfagnumi

300

2,50

l.15% t.2,50% r.sfagnumi

301

2,75

l.15% t.2,58% r.sfagnumi

302

3,00

l.19% t.3,52% r.sfagnumi

303

3,25

l.15% t.4,13% r.sfagnumi

304

3,50

l.16% t.5,49% r.sfagnumi

305

3,75

l.21% t.5,69% ss.sfagnumi

306 3,90

l.20% t.8,60% ms.pilliroo-sfagnumi

(M 1:25)

3-2

läbilõige

Botaaniline

0,00

279

0,25

l.13% t.2,55% r.sfagnumi

280

0,50

l.16% t.1,61% ss.sfagnumi

281

0,75

l.13% t.1,02% ss.sfagnumi

282

1,00

l.13% t.0,89% ss.sfagnumi

283

1,25

l.15% t.1,46% ss.sfagnumi

284

1,50

l.12% t.1,30% ss.sfagnumi

285

1,75

l.13% t.1,63% ss.sfagnumi

286

2,00

l.13% t.1,86% ss.sfagnumi

287

2,25

l.17% t.2,48% ss.puu-sfagnumi

288

2,50

l.23% t.4,53% ms.puu-rohu

289

2,75

l.31% t.5,35% ms.puu-rohu

290

3,00

l.23% t.6,33% ms.tarna

T e eT e e

T e e

6 6

6 6

6 6

67

6 7

6 7

68

68

66

67

8 0

7 8

7 8

79

7 9

68

68

68

67

6 7

67

67

68

6 8

6 8

69

69

6 9

6 9

69

70

70

7 0

7 0

7 0

7 0

7 0

7 1

7 1

71

7 1

7 1

7 2

72

7 2

72

72

7 2

72

7 2

7 3

7 3

7 3

73

73

7 3

7 3

73

7 3

7 4

74

7 4

7 4

7 4

7 4

75

7 5

7 6

7 5

7 6

7 7

77

7 7

7 1

67

6 9

3074

68.52

69.21

69.15

68.97

67.32

67.86

67.05 67.01

67.08

67.17

67.08

67.25

69.18

67.07

67.01

66.97

67.08

72.29

71.94

71.88

71.58

70.87

69.55

70.32

71.34

71.56

68.56

68.97

68.35

68.01

72.16

72.32

72.56

72.59

72.80

73.25 73.27

73.05

72.98

72.83

73.24

71.61

72.40 73.31

72.88

73.58

72.20

73.08

72.04

72.96

72.36

73.63 72.85

72.61

72.53 72.65

72.70

69.63

71.27

72.06

67.94

68.73

68.94

67.84 68.28

68.29 67.79

68.43

7 1 .3 4

7 0 .8

2

7 9 .5

7

8 0 .6 0

7 7 .6

0

8 0 .3

4

7 7 .6

6

7 8 .4

1

66.67

67.33

67.53

67.35

67.46

69.68

69.36

69.63

69.52

69.45

69.47

69.50

69.92 68.39

67.30

68.10

67.35

67.52

68.19

67.72

67.65

67.40

66.62

66.66

67.47

67.70

67.87 67.92

67.87

67.90

68.28

68.86

70.63

71.58

71.81

71.83

72.30

72.30 72.97

73.29

73.47

73.41

73.77

73.59 73.86

74.04

73.95

73.69

73.94

74.17

73.86

73.41

73.58

73.98

73.50

73.38

73.11

73.46

73.19

72.52

72.22

72.32

72.08

72.13

71.86

71.08

71.25

69.45

69.44

68.71

68.89

71.36

68.88

69.15

69.30

75.78

69.57

73.53

68.92

69.00

69.19

78.53

69.01

69.10

69.79

68.52

68.40

73.95

68.34

68.12

68.12

68.30

67.16

67.76

69.41 68.06

67.73

67.36

67.11

69.67

75.83

76.30

68.90

66.97

67.79

66.90 67.22

67.91

66,5

65,5

65,5

65,6

65,5

65,5

65,4

65,2

65,97

65,4

65,5

65,8

65,9

65,4

65,8

65,6

65,9

65,9

66,5

66,5

66,5

66,5

66,5

66,5

66,5

66,5

67,5

67,5

67,5

67,5

67,5

67,5

67,5

68,5

29201:003:0300

29202:003:0390

29201:003:0413

29202:003:1453

29202:003:0001

29202:003:0400

Jõetaguse

Vahastu metskond 100

Raja

Keava turbatootmisala

Loorentsi

Oja

Vahastu metskond 37

29202:003:0550

29202:003:0550

Keava turbatootmisala

2 9 2 0 2 :0 0 3 :1 4 4 1

2 9 2 0 2 :0

0 3 :1

4 5 1

2 0 1 2 0 K

e a v a -H

õ re

d a t e e

65,40

17.10.2019

65,85

17.10.2019

67,79

17.10.2019

66,99

17.10.2019

67,07

17.10.2019

67,80

17.10.2019

Plokk 8 pR

Plokk 7 pR

Plokk 8 pR

Plokk 4 aT

Plokk 4 aT

Plokk 3 aTPlokk 6 aR

Plokk 5 aR

Plokk 2 aT

Plokk 1 aT

Plokk 4 aT

Plokk 3 aT

Plokk 4 aT

Plokk 3 aT

Plokk 10 aT

Plokk 9 aT

Plokk 4 aT

Plokk 3 aT

67,79

17.10.2019

1-1 67,66

0,5 1,5

1-2 67,31

0,2 1,3

1-3 66,85

- 1,0 1-4

67,16

0,4 1,2

2-1 68,04

- 0,7

2-2 68,31

0,9 1,9

2-3 67,76

0,5 1,6

2-4 67,22

0,3 1,4

2-5 67,19

0,5 1,6

3-1 68,22

- 0,8

3-2 69,24

2,25 3,0

3-3 70,39

2,8 4,4

3-4 68,03

2,0 2,3

3-5 67,31

0,2 1,8

3-6 67,38

- 1,6

3-7 67,73

1,1 2,0

3-8 67,66

1,0 1,9

3-9 67,77

1,0 2,2

3-10 67,69

1,0 2,0

4-1 68,72

0,5 0,9

4-2 69,57

0,4 0,9

4-3 68,42

0,6 3,3

4-4 68,34

0,8 2,8

4-5 67,09

0,1 1,8

4-6 69,46

3,9

4-7 70,06

2,1 4,5

4-8 70,14

3,1 4,5

4-9 70,44

2,2 4,2

5-1 69,05

0,3 1,0

5-2 68,12

- 1,2

5-3 70,73

2,1 4,6

5-4 68,64

0,5 3,3

5-5 68,65

1,7 2,8

5-6 70,65

2,8 4,2

5-7 71,22

2,5 4,8

6-1 68,68

0,5 1,8

6-2 68,00

0,5 2,0 6-3

69,85

1,8 4,0

6-4 70,05

1,8 4,5

6-5 70,29

1,9 4,3

7-1 70,76

2,0 3,0

7-2 69,50

1,6 3,3

7-3 69,10

0,9 2,8

7-4 69,37

1,5 4,0

7-5 71,08

1,7 4,3

8-1 70,43

1,7 3,3

8-2 69,85

1,5 3,0

8-3 69,26

1,5 3,5

8-4 70,77

1,8 4,7

8-5 70,43

1,8 4,5

Ep-2

Ep-1 69,93

1,4 2,0

70,57

2,5 3,1

3,75

4-8 70,14

3,1 4,5

Ep-2

1'

2'

3'

4' 5'

6'

7'

8'

9'

10'

11'

12' 13'

14'

15'

16' 17'

18'

19'

20'21'

25'

22'

24' 23'

1 2 3

4 5

6

7

8

9 10

11

12

13

1415

16

17

18 19

20 2122

23

24

25

26

27 Kaardileht nr 632 Türi

Teekaitsevöönd

Elektripaigaldise kaitsevöönd

Ranna või kalda piiranguvöönd

II ja III kategooria kaitsealused liigid

Kõnnumaa maastikukaitseala

Turba proovivõtupunkt

Sondeerimispunkti number Maapinna abs. kõrgus

Turbalasundi kogupaksus, m Vähelagunenud turbakihi paksus, m

Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number

Maapinna samakõrgusjoon, m

Geoloogilise läbilõike joon

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus

I'I

1

1' ja piiripunkti number

Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt

aR - aktiivne reservvaru, pR - passiivne reservvaru)

Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru,

Maardla piir (asendiplaanil)

Ekstrapoleerimispunkt

0 500 m250

Mäeeraldise piiripunktide

koordinaadid

Nr X Y

Taastuva soo kõlvik (142,24 ha)

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Koostas

Kinnitas Töö nr

Kuupäev

Joonis nr

+372 668 1011, [email protected]

Loa omanik 3 / 3

1 : 5 000

Rapla Turvas OÜ

[email protected]

21.12.2021

Kehtna vald, Rapla maakond

Keava turbatootmisala

20/3273

(esindaja nimi ja allkiri) /Allkirjastatud digitaalselt/

Hendrik Klaas

Erki Vaguri

Tallinna mnt 22, 79512 Rapla

Korrastatud ala plaan

4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

(OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 19/2723).

- Keava turbamaardla Keava turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.03.2020)

- Keskkonnaregistri Keava turbamaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 30.09.2021);

- Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (kitsenduste andmed seisuga 20.12.2021);

- Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 20.12.2021);

3. Plaani koostamisel on kasutatud:

2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.

1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:

1 6 536 007,05 555 106,98

2 6 535 963,81 555 311,81

3 6 536 066,28 555 338,07

4 6 536 006,29 555 623,38

5 6 536 029,13 555 648,48

6 6 535 970,89 555 933,10

7 6 535 655,71 555 871,20

8 6 535 613,10 556 400,01

9 6 535 302,63 556 319,89

10 6 535 320,44 556 109,50

11 6 535 171,03 556 077,53

12 6 535 194,78 555 776,37

13 6 535 082,23 555 751,37

14 6 535 137,39 555 490,51

15 6 535 142,36 555 460,56

16 6 534 998,53 555 428,61

17 6 534 697,44 555 365,11

18 6 534 756,17 555 065,59

19 6 534 789,77 554 989,01

20 6 535 089,40 555 047,21

21 6 535 107,84 554 957,96

22 6 535 120,81 554 886,13

23 6 535 349,75 554 942,83

24 6 535 414,78 554 970,87

25 6 535 450,30 554 988,99

26 6 535 694,27 555 035,34

27 6 535 729,32 555 052,87

Pindala 112,2 ha

Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev

29202:003:0047

Vahastu metskond 253

6 536 000

6 535 500

6 535 000

5 5 5 0

0 0

5 5 5 5

0 0

5 5 6 0

0 0

Mäeeraldise teenindusmaa

piiripunktide koordinaadid

Nr X Y

1' 6 536 018,62 555 079,49

2' 6 535 975,00 555 312,07

3' 6 536 162,76 555 356,24

4' 6 536 230,53 555 513,55

5' 6 536 298,96 555 671,78

6' 6 536 042,82 556 011,09

7' 6 535 704,02 555 942,23

8' 6 535 670,81 556 447,24

9' 6 535 618,33 556 434,15

10' 6 535 281,42 556 349,87

11' 6 535 136,67 556 082,70

12' 6 535 067,78 555 761,49

13' 6 535 121,27 555 486,35

14' 6 534 677,34 555 390,32

15' 6 534 769,79 554 963,20

16' 6 535 063,00 555 029,19

17' 6 535 116,00 554 825,33

18' 6 535 130,01 554 763,31

19' 6 535 159,31 554 767,90

20' 6 535 184,65 554 774,63

21' 6 535 206,47 554 779,22

22' 6 535 215,42 554 781,09

23' 6 535 198,20 554 853,21

24' 6 535 197,38 554 856,58

25' 6 535 455,49 554 972,51

Pindala 142,24 ha5 5 6 0

0 0

N

/Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/

67

6 6

6 6

6 6

67

6 7

6 7

68

68

66

67

8 0

7 8

7 8

79

7 9

68

68

68

67

6 7

67

67

68

6 8

6 8

69

69

6 9

6 9

69

70

70

7 0

7 0

7 0

7 0

7 0

7 1

7 1

71

7 1

7 1

7 2

72

7 2

72

72

7 2

72

7 2

7 3

7 3

7 3

73

73

7 3

7 3

73

7 3

7 4

74

7 4

7 4

7 4

7 4

75

7 5

7 6

7 5

7 6

7 7

77

7 7

7 1

67

6 9

3074

68.52

69.21

69.15

68.97

67.32

67.86 67.79

67.46

67.44 67.56

67.49

67.74

67.81

67.49

67.54

67.37

67.23

66.80

67.06 67.11

67.05 67.01

67.08

67.17

67.08

67.25

69.18

68.80

68.83

68.79

68.81

68.42

67.41

67.27

66.99

67.00

67.62

67.71

67.51

69.30 68.93

68.91

68.75

68.30

68.59

68.19

68.22

68.50

67.99

67.83 67.82

67.03

66.98

66.99

66.85

66.89

66.96

66.90

66.92

67.01

67.66 66.91

66.80 66.65

66.75

66.69 66.84

66.93

67.11

66.86

67.94

67.20

66.70

66.71

67.54 68.19

68.28

67.55

67.18

68.54

68.34

67.44

67.23 69.96

68.52

69.74

68.11

67.87

67.57

67.66

67.91

69.53

69.56

69.22

67.98

67.61

67.51

67.98

68.87

69.22

69.40

69.22

68.64

67.63

67.30

67.35

67.69

68.56

68.96 68.54

68.22

67.78

67.70

67.99

71.02 70.84

70.28

69.62 69.96

70.09 69.60

69.13

68.76

68.58

68.42

68.80

68.55

68.40

68.55

68.81

68.93

68.98 69.14

69.36

69.26 69.07

69.57

70.70

70.38

70.72

70.37

69.87

69.88

69.24

68.68

68.40

68.16

67.85

67.58

67.53

67.49

69.18

69.29

69.37

70.12

70.97

70.46

70.23

69.60

70.35

70.83 70.91

68.86

68.80

69.01

69.09

69.02

69.02

68.98

68.95

69.09

68.20

68.76

67.99

68.14

68.39

68.87

68.48

68.36

68.02

68.10

67.99

69.33

68.53

68.10

67.92

67.65

70.25

71.49

71.53

71.47

71.14

71.44

71.31

70.26

69.94

70.02

69.63

70.11

70.40

68.32

67.95

68.04

68.25

68.27

68.60

68.73

68.83

68.75

67.69

67.35

67.59

67.77

68.07

67.77

67.71

67.75

67.72

68.29

70.33

67.07

67.01

66.97

67.08

69.83

70.21

68.89

68.83

69.05

69.32

69.52

69.28

69.79

69.02

69.01

68.90

68.96

68.76

68.73

69.09

68.99

69.51

72.51 72.01

72.31

72.63

71.83

71.66 72.29

71.94

71.88

71.58

70.87

69.55

70.32

71.34

71.56

68.56

68.97

68.35

68.01

72.16

72.32

72.56

72.59

72.80

73.25 73.27

72.85

73.05

72.98

72.83

73.24

71.61

72.40 73.31

72.88

73.58

72.20

73.08

72.04

72.96

72.36

73.63 72.85

72.61

72.53 72.65

72.70

69.63

71.27

72.06

67.94

68.98

68.73

68.67

68.94

69.15

68.65 67.25

67.84

67.96

68.28

68.48

68.29

68.47

67.79

68.43

67.72

68.92

68.87

69.26

69.27

7 1 .3 4

7 0 .8

2

7 9 .5

7

8 0 .6 0

7 7 .6

0

8 0 .3

4

7 7 .6

6

7 8 .4

1

72.26 72.06

72.08 71.57

7 1 .3

0

7 1 .6

4

7 0 .9

0

7 0 .8

2

6 9 .7

4

6 9 .1

4

70.47

70.12

70.11

69.82

69.82

69.42

70.10

69.82

70.00

69.73

70.03

70.85

70.43

70.25

69.40

69.05

69.81

68.07 68.09

67.88

70.66

70.55

69.63

69.64

69.62

69.59

70.21

68.71

69.96

69.47

69.24

70.00

69.30

69.31

69.25

68.76

68.79

69.16 68.97

69.52

69.23

70.58

70.39

68.74

68.60

68.78

68.80

68.61

68.58

70.09

69.97

69.69

68.30

70.18

70.56 70.50 70.47

69.75 69.67

69.61 69.30

69.51

67.44

67.21

66.67

67.33

67.53

67.35

67.46

69.68

69.36

69.75

70.63

69.63

69.52

69.45

69.47

69.50

69.49

67.88

67.96

68.27

68.27

67.82

67.99

69.92 68.39

67.30

68.10

67.35

67.52

68.19

67.72

67.65

67.40

66.62

66.66

67.47

67.70

67.87 67.92

67.87

67.90

68.28

68.86

70.63

71.58

71.81

71.83

72.30

72.30 72.97

73.29

73.47

73.41

73.77

73.59 73.86

74.04

73.95

73.69

73.94

74.17

73.86

73.41

73.58

73.98

73.50

73.38

73.11

73.46

73.19

72.52

72.22

72.32

72.08

72.13

71.86

71.08

71.25

69.45

69.44

68.71

68.89

71.36

68.88

69.15

69.30

75.78

69.57

73.53

68.92

69.00

69.19

78.53

69.01

69.10

69.79

68.52

68.40

73.95

68.34

68.12

68.12

68.30

67.16

67.76

69.41 68.06

67.73

67.36

67.11

69.67

75.83

76.30

68.90

66.97

67.79

66.90 67.22

67.91

29201:003:0300

29202:003:0390

29201:003:0413

29202:003:1453

29202:003:0001

29202:003:0400

Jõetaguse

Vahastu metskond 100

Raja

Keava turbatootmisala

Loorentsi

Oja

Vahastu metskond 37

29202:003:0550

29202:003:0550

Keava turbatootmisala

2 9 2 0 2 :0 0 3 :1 4 4 1

2 9 2 0 2 :0

0 3 :1

4 5 1

2 0 1 2 0 K

e a v a -H

õ re

d a t e e

Plokk 8 pR

Plokk 7 pR

Plokk 8 pR

Plokk 4 aT

Plokk 4 aT

Plokk 3 aTPlokk 6 aR

Plokk 5 aR

Plokk 2 aT

Plokk 1 aT

66,44

17.10.2019

65,59

17.10.2019 66,00

17.10.2019

65,40

17.10.2019

67,06

17.10.2019

65,85

17.10.2019

67,79

17.10.2019

68,70

17.10.2019

65,86

17.10.2019

66,99

17.10.2019

67,07

17.10.2019

67,80

17.10.2019

Plokk 4 aT

Plokk 3 aT

Plokk 4 aT

Plokk 3 aT

Plokk 10 aT

Plokk 9 aT

Plokk 4 aT

Plokk 3 aT

67,79

17.10.2019

I

I'

I'

II'

II

I

1-1 67,66

0,5 1,5

1-2 67,31

0,2 1,3

1-3 66,85

- 1,0 1-4

67,16

0,4 1,2

2-1 68,04

- 0,7

2-2 68,31

0,9 1,9

2-3 67,76

0,5 1,6

2-4 67,22

0,3 1,4

2-5 67,19

0,5 1,6

3-1 68,22

- 0,8

3-2 69,24

2,25 3,0

3-3 70,39

2,8 4,4

3-4 68,03

2,0 2,3

3-5 67,31

0,2 1,8

3-6 67,38

- 1,6

3-7 67,73

1,1 2,0

3-8 67,66

1,0 1,9

3-9 67,77

1,0 2,2

3-10 67,69

1,0 2,0

4-1 68,72

0,5 0,9

4-2 69,57

0,4 0,9

4-3 68,42

0,6 3,3

4-4 68,34

0,8 2,8

4-5 67,09

0,1 1,8

4-6 69,46

3,75 3,9

4-7 70,06

2,1 4,5

4-8 70,14

3,1 4,5

4-9 70,44

2,2 4,2

5-1 69,05

0,3 1,0

5-2 68,12

- 1,2

5-3 70,73

2,1 4,6

5-4 68,64

0,5 3,3

5-5 68,65

1,7 2,8

5-6 70,65

2,8 4,2

5-7 71,22

2,5 4,8

6-1 68,68

0,5 1,8

6-2 68,00

0,5 2,0 6-3

69,85

1,8 4,0

6-4 70,05

1,8 4,5

6-5 70,29

1,9 4,3

7-1 70,76

2,0 3,0

7-2 69,50

1,6 3,3

7-3 69,10

0,9 2,8

7-4 69,37

1,5 4,0

7-5 71,08

1,7 4,3

8-1 70,43

1,7 3,3

8-2 69,85

1,5 3,0

8-3 69,26

1,5 3,5

8-4 70,77

1,8 4,7

8-5 70,43

1,8 4,5

Ep-2

Ep-1 69,93

1,4 2,0

70,57

2,5 3,1

4-8 70,14

3,1 4,5

Ep-2

1'

2'

3'

4' 5'

6'

7'

8'

9'

10'

11'

12' 13'

14'

15'

16' 17'

18'

19'

20'21'

25'

22'

24' 23'

1 2 3

4 5

6

7

8

9 10

11

12

13

1415

16

17

18 19

20 2122

23

24

25

26

27 Kaardileht nr 632 Türi

Teekaitsevöönd

Elektripaigaldise kaitsevöönd

Ranna või kalda piiranguvöönd

II ja III kategooria kaitsealused liigid

Kõnnumaa maastikukaitseala

Turba proovivõtupunkt

Sondeerimispunkti number Maapinna abs. kõrgus

Turbalasundi kogupaksus, m Vähelagunenud turbakihi paksus, m

Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number

Maapinna samakõrgusjoon, m

Geoloogilise läbilõike joon

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus

I'I

1

1'

Lamami samakõrgusjoon, m

ja piiripunkti number

Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt

aR - aktiivne reservvaru, pR - passiivne reservvaru)

Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru,

Maardla piir (asendiplaanil)

Ekstrapoleerimispunkt

0 500 m250

Mäeeraldise piiripunktide

koordinaadid

Nr X Y

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Koostas

Kinnitas Töö nr

Kuupäev

Joonis nr

+372 668 1011, [email protected]

Loa omanik 1 / 3

Mäeeraldise plaan

1 : 5 000

Rapla Turvas OÜ

[email protected]

21.12.2021

Kehtna vald, Rapla maakond

Keava turbatootmisala

20/3273

(esindaja nimi ja allkiri) /Allkirjastatud digitaalselt/

Hendrik Klaas

Erki Vaguri

Tallinna mnt 22, 79512 Rapla

4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

(OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 19/2723).

- Keava turbamaardla Keava turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.03.2020)

- Keskkonnaregistri Keava turbamaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 30.09.2021);

- Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (kitsenduste andmed seisuga 20.12.2021);

- Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 20.12.2021);

3. Plaani koostamisel on kasutatud:

2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.

1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:

1 6 536 007,05 555 106,98

2 6 535 963,81 555 311,81

3 6 536 066,28 555 338,07

4 6 536 006,29 555 623,38

5 6 536 029,13 555 648,48

6 6 535 970,89 555 933,10

7 6 535 655,71 555 871,20

8 6 535 613,10 556 400,01

9 6 535 302,63 556 319,89

10 6 535 320,44 556 109,50

11 6 535 171,03 556 077,53

12 6 535 194,78 555 776,37

13 6 535 082,23 555 751,37

14 6 535 137,39 555 490,51

15 6 535 142,36 555 460,56

16 6 534 998,53 555 428,61

17 6 534 697,44 555 365,11

18 6 534 756,17 555 065,59

19 6 534 789,77 554 989,01

20 6 535 089,40 555 047,21

21 6 535 107,84 554 957,96

22 6 535 120,81 554 886,13

23 6 535 349,75 554 942,83

24 6 535 414,78 554 970,87

25 6 535 450,30 554 988,99

26 6 535 694,27 555 035,34

27 6 535 729,32 555 052,87

Pindala 112,2 ha

Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev

29202:003:0047

Vahastu metskond 253

6 536 000

6 535 500

6 535 000

5 5 5 0

0 0

5 5 5 5

0 0

5 5 6 0

0 0

Mäeeraldise teenindusmaa

piiripunktide koordinaadid

Nr X Y

1' 6 536 018,62 555 079,49

2' 6 535 975,00 555 312,07

3' 6 536 162,76 555 356,24

4' 6 536 230,53 555 513,55

5' 6 536 298,96 555 671,78

6' 6 536 042,82 556 011,09

7' 6 535 704,02 555 942,23

8' 6 535 670,81 556 447,24

9' 6 535 618,33 556 434,15

10' 6 535 281,42 556 349,87

11' 6 535 136,67 556 082,70

12' 6 535 067,78 555 761,49

13' 6 535 121,27 555 486,35

14' 6 534 677,34 555 390,32

15' 6 534 769,79 554 963,20

16' 6 535 063,00 555 029,19

17' 6 535 116,00 554 825,33

18' 6 535 130,01 554 763,31

19' 6 535 159,31 554 767,90

20' 6 535 184,65 554 774,63

21' 6 535 206,47 554 779,22

22' 6 535 215,42 554 781,09

23' 6 535 198,20 554 853,21

24' 6 535 197,38 554 856,58

25' 6 535 455,49 554 972,51

Pindala 142,24 ha5 5 6 0

0 0

N

/Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/

67

66

3074

29201:003:0300

29202:003:0390

29201:003:0413

29202:003:1453

29202:003:0001

29201:003:0768

29202:002:1240

29202:002:1603

29202:003:0400

Jõetaguse

Vahastu metskond 100

Raja

Keava turbatootmisala

Loorentsi

Oja

Tuberiku

Vahastu metskond 40

Linnamäe

Vahastu metskond 37

29202:003:0550

2 9 2 0 2 :0 0 3 :1 4 4 1

2 9 2 0 2 :0

0 3 :1

4 5 1

2 0 1 2 0 K

e a v a -H

õ re

d a t e e

1

2 3

1'

2'

Kaardileht nr 632 Türi

Teekaitsevöönd

Elektripaigaldise kaitsevöönd

Ranna või kalda piiranguvöönd

II ja III kategooria kaitsealused liigid

Kõnnumaa maastikukaitseala

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Koostas

Kinnitas Töö nr

Kuupäev

Joonis nr

+372 668 1011, [email protected]

Loa omanik

1 : 5 000

21.12.2021

Kehtna vald, Rapla maakond

Keava turbatootmisala

20/3273

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus

Maardla piir (asendiplaanil)

Olemasolev kuivenduskraav, voolsuund

Nr X Y

Väljalaskme seirepunkti koordinaadid

2. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

- Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (must-valge põhikaart, kitsenduste andmed).

- Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 20.12.2021. a);

1. Plaani koostamisel on kasutatud:

Märkused:

Mäeeraldise piir

Mäeeraldise teenindusmaa piir

Valgala

1'

Nr X Y

Veekogu suubla seirepunkti koordinaadid

Veeloa taotluse plaan

1 6 536 033 555 641

2 6 536 069 555 340

3 6 535 082 555 028

1' 6 537 054 555 874

2' 6 536 879 556 061

1 / 1

Tallinna mnt 22, 79512 Rapla

[email protected]

Rapla Turvas OÜ

(esindaja nimi ja allkiri) /Allkirjastatud digitaalselt/

Hendrik Klaas

Erki Vaguri

1 Väljalaskme seirepunkt

Veekogu suubla seirepunkt

29202:003:0047

Vahastu metskond 253

29202:003:0550

Keava turbatootmisala

N

/Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/

Tallinn 2023

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Keava turbatootmisala kuivendamise mõju Kõnnumaa maastikukaitsealale ja

Rabivere turbatootmisala kuivenduse mõju Rabivere maastikukaitsealale

Eksperthinnang

Töö nr 23/4280

Tellija: Rapla Turvas OÜ Reg. nr. 14182536 Tallinna mnt 22, Rapla linn, Rapla vald 79512 Rapla maakond Projekti koostaja: OÜ Inseneribüroo STEIGER

Reg. nr. 11206437 Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Kinnitan:

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Keava turbatootmisala kuivendamismõju Kõnnumaa maastikukaitsealale ja Rabivere turbatootmisala kuivendamise mõju Rabivere maastikukaitsealale, eksperthinnang 2

Erki Vaguri . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/

Diplomeeritud mäeinsener

Kutsetunnistus nr 192527

Eksperthinnangu koostas:

Tenno Vaher . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Diplomeeritud hüdrotehnikainsener /allkirjastatud digitaalselt/

Kutsetunnistus nr 192073

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Keava turbatootmisala kuivendamismõju Kõnnumaa maastikukaitsealale ja Rabivere turbatootmisala kuivendamise mõju Rabivere maastikukaitsealale, eksperthinnang 3

SISUKORD

1 SISSEJUHATUS............................................................................................... 5

1.1 Lähteülesanne ...................................................................................................................... 5

1.2 Objektide asukoht ................................................................................................................ 5

1.3 Mõjutatavad loodusalad ...................................................................................................... 5

2 2. UURINGUD, OLEMASOLEV OLUKORD, METOODIKA.................. 6

2.1 Uuringud .............................................................................................................................. 6

2.2 Olemasolev olukord ............................................................................................................ 6

2.2.1 Keava turbatootmisala ..................................................................................................... 6

2.2.2 Rabivere turbatootmisala ................................................................................................. 6

2.3 Metoodika kirjeldus ............................................................................................................. 6

2.3.1 Maapinna ristlõiked ......................................................................................................... 7

2.3.2 Maapinna ribaanalüüs ..................................................................................................... 7

3 ANALÜÜS JA JÄRELDUSED ....................................................................... 8

3.1 Keava turbatootmisala ......................................................................................................... 8

3.1.1 Hinnang täiendava süvendamise vajadusele ................................................................... 8

3.1.2 Hinnang täiendava süvendamise mõju ulatusele ............................................................. 8

3.1.3 Hinnang tänase olukorra mõju ulatusele ......................................................................... 9

3.2 Rabivere turbatootmisala ................................................................................................... 12

3.2.1 Hinnang täiendava süvendamise vajadusele ................................................................. 12

3.2.2 Hinnang täiendava süvendamise mõju ulatusele ........................................................... 13

3.2.3 Hinnang tänase olukorra mõju ulatusele ....................................................................... 13

4 KOKKUVÕTE JA ETTEPANEKUD .......................................................... 16

4.1 Kokkuvõte ......................................................................................................................... 16

4.2 Eksperdi tähelepanekud ..................................................................................................... 16

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Keava turbatootmisala kuivendamismõju Kõnnumaa maastikukaitsealale ja Rabivere turbatootmisala kuivendamise mõju Rabivere maastikukaitsealale, eksperthinnang 4

TABELID

Tabel 1 Kontrollribade vajumi analüüs, Keava raba ..................................................................... 10

Tabel 2 Laugaste vajumi analüüs, Keava raba .............................................................................. 11

Tabel 3 Kontrollribade vajumi analüüs, Rabivere raba ................................................................. 14

Tabel 4 Laugaste vajumi analüüs, Rabivere raba .......................................................................... 15

JOONISED

Joonis 1 Laugaste veetaseme muutuse analüüs, Keava raba ......................................................... 12

Joonis 2 Laugaste veetasemete analüüs, Rabivere raba ................................................................ 15

GRAAFILISED LISAD

1. Keava turbatootmisala asendipaan ja kraavide pikiprofiilid, Graafiline lisa 1/4; lehti 1

2. Keava turbatootmisala lõiked, Graafiline lisa 2/4, lehti 1

3. Rabivere turbatootmisala asendipaan ja kraavide pikiprofiilid, Graafiline lisa 3/4; lehti 1

4. Rabivere turbatootmisala lõiked, Graafiline lisa 3/4, lehti 1

TEKSTILISED LISAD

1. Keskkonnaameti kiri 13.06.2022 nr DM-119437-3

2. Keskkonnaameti kiri 13.06.2022 nr DM-119595-7

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Keava turbatootmisala kuivendamismõju Kõnnumaa maastikukaitsealale ja Rabivere turbatootmisala kuivendamise mõju Rabivere maastikukaitsealale, eksperthinnang 5

1 SISSEJUHATUS

1.1 Lähteülesanne

Käesolev töö tuleneb Keskkonnaameti kirjadest 13.06.2022 nr DM-119437-3 (Keava turbatootmisala) ja 13.06.2022 nr DM-119595 7 (Rabivere turbatootmisala) Rapla Turvas OÜ-le, millega palutakse esitada täiendavaid andmeid keskkonnalubade pikendamise taotlemise menetluseks.

Keava turbatootmisala osas juhib Keskkonnaamet tähelepanu (12.juuni punkt 5), et pole selge, kas kavandataval tegevusel puudub ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku Kõnnumaa loodusala kaitse-eesmärkidele ning sarnaselt Rabivere turbatootmisala korral (punkt 4), kas sellel puudub ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku Rabivere loodusala kaitse-eesmärkidele. Selle tõttu soovib Keskkonnaamet eksperthinnangut, milles selgitatakse välja kraavide süvendamisest avalduv mõju ja selle ulatus Natura ala kaitse-eesmärgiks olevatele rabakooslusele, kuna turbatootmiseks kraavide süvendamine põhjustab Natura alalt vee suuremat äravoolu

Lisaks eksperthinnangule soovitakse edasise mõju seiramist vastavalt seirekavale. Seirekavad on esitatud antud eksperthinnangust eraldisseisvana.

1.2 Objektide asukoht

Keava turbatootmisala (keskkonnaluba Rapm-024) asub Rapla maakonnas Kehtna vallas jäädes Linnaaluste küla territooriumile riigile kuuluvale kinnistule Keava turbatootmisala (katastritunnus 29202:003:0550).

Rabivere turbatootmisala (keskkonnaluba Rapm-011) asub Rapla maakonnas Kohila vallas jäädes Hageri küla territooriumile riigile kuuluvale kinnistule Rabivere turbatootmisala (katastritunnus 31701:006:0850).

1.3 Mõjutatavad loodusalad

Keava turbatootmisala piirneb idast, läänest ja lõunast Kõnnumaa loodusalaga (EE0020325, Natura ala), mille alale jääb Kõnnumaa maastikukaitseala (KLO1000505).

Kõnnumaa maastikukaitseala asub Raplamaal Kehtna, Käru ja Kaiu vallas. Praeguse Kõnnumaa maastikukaitseala koosseisu kuuluvatest loodusobjektidest võeti esimesena 1961. aastal kaitse alla Keava mäed. Järgnesid 1964. aastal Paluküla Hiiemägi ja 1981. aastal Keava, Loosalu ja Palasi raba. Oma praegustes piirides on Kõnnumaa MKA 2000. aastast. Kaitseala eesmärk on Keava, Loosalu ja Palasi rabade, Keava-Esku ja Paluküla-Sillaotsa mandrijää servamoodustiste ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Kõnnumaa maastikukaitseala üks eesmärkidest on kaitsta rabasid ning nendega piirnevaid looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, pinnavorme ja maastikuilmet, elustiku mitmekesisust ja kaitsealuseid liike ning ajaloolis-kultuurilise väärtusega objekte.

Rabivere turbatootmisala piirneb edelast, lõunast ja kagust Rabivere loodusalaga (EE0020316, Natura ala), mille alale jääb Rabivere maastikukaitseala (KLO1000246).

Maastikukaitseala asub Rapla maal Kohila ja Rapla vallas. Rabivere maastikukaitseala üks eesmärkidest on soomaastiku, erinevate sootüüpide, sealse elustiku ning kohalike veevarude kaitse ja säilitamine.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Keava turbatootmisala kuivendamismõju Kõnnumaa maastikukaitsealale ja Rabivere turbatootmisala kuivendamise mõju Rabivere maastikukaitsealale, eksperthinnang 6

2 UURINGUD, OLEMASOLEV OLUKORD, METOODIKA

2.1 Uuringud

Objekti hüdrotehnilise ülevaatuse tegi Tenno Vaher kuupäeval 12.09.2022. Ülevaatuse käigus täpsustati täiendavate uuringute vajadust ja uuringute ulatust (geodeetiliste tööde kava), hinnati kuivendussüsteemi tehnilist seisukorda, hinnati kuivendusmõju visuaalset ulatust ning anti hinnang taimestiku muutustele.

Kuivendusvõrgu kogujakraavide situatsiooni mõõdistas (11.2022.a) Arles Tehu (Geodeet tase 5).

Kogutud andmete ja olemasolevate geoloogliste andmete põhjal koostati kogujakraavide kohta pikiprofiilid, millel on näidatud turbalasundi lamam, kraavi põhi ja perved.

2.2 Olemasolev olukord

2.2.1 Keava turbatootmisala

Kaitsealasid mõjutavad kogujakraavid ja nende pikiprofiilid on toodud graafilisel lisal 1/4 .

Mõõdetud kraavi põhjade võrdlemisel tootmisala turbalasundi lamami andmetega selgus, et kogujakraav K-1 põhi on pikettide vahemikus 0+00 - 15+50 rajatud ligikaudu lamami kõrguseni. Pikettide vahemikus 7+00 - 14+00 on kraavi põhi lamamist ligikaudu 0,5 kuni 1,0 m kõrgemal. Kraav K-1 on pikettide vahemikus 15+50 – 18+23 piirdekraav, mitte kogujakraav. Antud asukohas on kraavi põhi lamamist ca 2 m sügavamal.

Kraav K-2 on suuremal osal pikkusest süvendatud lamamist sügavamale. Maastikukaitsealaga piirnevas lõigus pikettide vahemikus 12+00 – 14+97 on kraavi põhi lamamist kuni 1,2 m kõrgemal. Antud lõigus ei ole tegemist kogujakraaviga vaid tootmisväljaku piirdekraaviga.

Teistel külgnevatel aladel piirneb tootmisala teekraavidega, mis ei vaja süvendustöid.

2.2.2 Rabivere turbatootmisala

Kaitsealasid mõjutavad kogujakraavid ja nende pikiprofiilid on toodud graafilisel lisal 3/4.

Mõõtandmete võrdlemisel tootmisala turbalasundi lamami andmetega selgus, et kogujakraavi K- 1 on rajatud lamamini või sügavamale.

Kraavi K-2 põhi on suudmes ~ 1,0 m lamamist kõrgemal, alguses samas ~ 0,2 m madalamal.

Kraav K-3 on kogujakraav piketini 7+20. Antud lõigus on kraav süvendatud lamamini või peaaegu lamamini. Lõigus 7+20 – 10+14 on tegemist väljakukraavi piirdekraaviga.

Teistel külgnevatel aladel piirneb tootmisala teekraavidega, mis ei vaja süvendustöid.

2.3 Metoodika kirjeldus

Hinnang on antud:

1. kogujakraavide süvendamise vajadusele, 2. kogujakraavide (võimaliku) süvendamise mõjule, 3. olemasoleva olukorra mõjule.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Keava turbatootmisala kuivendamismõju Kõnnumaa maastikukaitsealale ja Rabivere turbatootmisala kuivendamise mõju Rabivere maastikukaitsealale, eksperthinnang 7

Kogujakraavide süvendamise vajadust ja mõju hinnates on lähtutud freesturba tootmiseks vajalikust veerežiimist tootmisalal. Koostatud on oluliste kraavide pikiprofiilid, kus on kajastatud olemasolevate kraavide mõlemad perved ja põhi , lamam ning maapind enne kuivendamist.

Olemasoleva mõju hindamiseks väljaspool mäeeraldise teenindusmaa piire on käesolevas töös kasutatud kahte kõrgusanalüüsi meetodit – kogujakraavidega risti määratud profiilidel (edaspidi nimetatud iseloomulikud ristprofiilid) erineva ajajärgu maapinna kõrgusarvude võrdlemine ja looduslikul alal maapinna kõrgusandmete ribaanalüüs.

Antud hinnangus ei tehta arvutusi, aga on kasutud trükise „Turba vajumine soode kuivendamisel“ (U. Tomberg, Saku 1982) avaldatud põhimõtteid lisaks Keskkonnaameti kirjas viidatud materjalidele.

2.3.1 Maapinna ristlõiked

Kuivenduse mõju hindamiseks ajas on võrreldud järgnevaid maapinna kõrguseid:

1. 2009 või 2010 aerolaserskaneerimise (LIDAR) kõrguspunktid (Maa-amet);

2. 2020 aerolaserskaneerimise kõrguspunktid (Maa-amet);

3. Nõukogude Liidu (NL) M 1:10 000 põhikaardi maapinna samakõrgusjooned.

Muutuste hindamiseks on valitud võimalikult suure ajavahega aerolaserskaneerimise kõrguspunktid. Rabivere turbatootmisala piirkonna kohta on olemas 2009. ja 2020. aastate andmed. Keava turbatootmisala kohta on olemas 2010. ja 2020. aastate andmed. Nende andmete alusel koostati maapinna kõrgusmudelid.

NL mõõtkavas 1: 10 000 kaardimaterjal pole väga täpne, kuid annab siiski võrreldava hinnangu tootmisalal turbalasundi kuivendamise eelsest ajast. Samakõrgusjooned digitaliseeriti, teisendati EH2000 kõrgussüsteemi ja koostati maapinna mudel.

Visualiseeritud andmeid vaadates peab arvestama, et NL kaartidel kujutatud maapinna kõrgused kajastasid pigem pinnase kõrgust (ignoreeriti taimestiku mättaid), seevastu aerolaserskaneerimise järgi koostatud mudel sisaldab peaaegu alati minimaalselt taimestiku ja mättaid, seetõttu on aerolaserskaneeringu mudel eeldatavalt veidi kõrgemal.

Samuti tuleb visualiseeritud andmeid vaadates arvestada, et 2009/2010. ja 2020. aastate aerolaserskaneerimise andmed pole eeldatavalt mõõdetud samade seadmete ja metoodikaga.

2.3.2 Maapinna ribaanalüüs

Maapinna kõrgusliku ribaanalüüsi tegemiseks kasutati sarnaselt ristlõigete koostamisel LIDAR mõõdistuse andmeid. 2009/2010. ja 2020. a kõrgusandmete võrdlemiseks kasutati turbatootmisaladest erinevatel kaugustel looduslikul alal olevatel ribadel maapinna kõrguste võrdlemist. Võrdluseks valiti ribad kummaski rabas lageraba piirkond, kus eeldatavalt muud mõjud maapinna kõrgusandmeid mõjutavad asjaolud on väiksed.

Keava rabas konstrueeriti neli riba, vastavalt 100 m, 200 m, 300 m ja 400 kaugusel turbatootmisalast.

Rabivere rabas konstrueeriti 6 riba, vastavalt 50 m, 100 m, 200 m, 300 m, 400 m ja 500 m kaugusel turbatootmisalast.

Ribade arv kujunes jooksvalt tööde käigus, vastavalt situatsioonile. Võrdlusribad on kantud graafilistele lisadele 1/4 ja 4/4.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Keava turbatootmisala kuivendamismõju Kõnnumaa maastikukaitsealale ja Rabivere turbatootmisala kuivendamise mõju Rabivere maastikukaitsealale, eksperthinnang 8

3 ANALÜÜS JA JÄRELDUSED

3.1 Keava turbatootmisala

3.1.1 Hinnang täiendava süvendamise vajadusele

3.1.1.1 Kraav K-1

Pikettide vahemikus 0+00 – 15+50 on kraav K1 on süvendatud ligikaudu lamami jooneni. Vahemikus 7+00 – 14+00 on lamamist puudu ca 50 cm kuni 1.0 m.

Vahemikus 15+50 – 18+23 pole kraav kogujakraav vaid piirdekraav, lamam on kraavi põhjast ca 2 m sügavamal.

Kraavi K-1 on suuremas osas täna piisavalt sügav toomisala turbalasundi ammendamiseks. Edaspidi võib olla vajalik kraavi K-1 lõiku 7+00 – 14+00 täiendav süvendamine 0,5 – 1,0 m. Kui arvestada kunagise raba pinnaks ca abs kõrgus 73,5 m ja vajaliku süvendamise abs kõrguseks 66 m, on kogu süvendus 7,5 m. Sellest hetkel puudu olev sügavus 0,5 - 1,0 m moodustab kogu sügavusest kuni 13%. Seega ei ole eeldatav lisamõju suur. Arvestades turbavaru säästliku kasutamist ja täiendava süvendamise väikest mõju on pigem mõistlik lubada antud lõigus kraavi süvendamise lamamini.

3.1.1.2 Kraav K-2

Kraav K-2 on suuremal osal pikkusest süvendatud lamamist sügavamale. Maastikukaitsealaga piirnevas lõigus 12+00 – 14+97 kraavi põhi kerkib, olles lõpuks ca 1,2 m lamamist kõrgemal. Ka kraav K-2 on täna piisavalt sügav tootmise jätkamiseks pikema perioodi jooksul.

3.1.1.3 Lõik kraavide K-1 ja K2 vahel

Kraavide K-1 ja K2 lõppude vahele jääb kogujakraavita piirilõik, kus tootmisala piiril on tee. Teekraav ei vaja täiendavat süvendamist.

3.1.2 Hinnang täiendava süvendamise mõju ulatusele

3.1.2.1 Kraav K-1

Kui kraavi K-1 lõiku 7+00 – 14+00 siiski täiendavalt süvendada 0,5 – 1,0 m, oleks mõju vähene. Kui arvestada kunagise raba pinnaks ca 73.5 m abs (EH2000) ja vajaliku süvendamise jooneks 66 m abs, oleks kogu süvendus 7,5 m. Puudu olev 0,5 -1,0 m moodustab kogu sügavusest 6-13%. Seega ei ole eeldatav lisamõju suur. Ekspert soovitab pigem lubada antud lõigus kraavi süvendamise lamamini.

Täiendava süvenduse vajaduse ilmnemisel lõigus 15+50 - 18+23 on soovitatav jätta praegune piirikraav süvendamata ja süvendada kraaviks järgmine väljakukraav ning jätta viimane väljak tootmisest välja.

3.1.2.2 Kraav K-2

Kraavi K-2 lõpu täiendav süvendamine võib avaldada arvestatavat mõju. Kui tulevikus süvendamise vajadus peaks tekkima, tuleks süvendada pigem kogujast järgmist väljakukraavi ja jätta viimane väljak tootmisest välja.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Keava turbatootmisala kuivendamismõju Kõnnumaa maastikukaitsealale ja Rabivere turbatootmisala kuivendamise mõju Rabivere maastikukaitsealale, eksperthinnang 9

3.1.2.3 Lõik kraavide K-1 ja K2 vahel

Teekraav ei vaja täiendavat süvendamist.

3.1.3 Hinnang tänase olukorra mõju ulatusele

3.1.3.1 Ristprofiilide analüüs

Profiile vaadates on täna mõju ulatus kuni 75 m (risti mõju suunaga). Profiil B2 ei ole risti mõju suunaga.

Enamusel profiilidel ulatub mõju ligikaudu kauguseni, mis on kirjeldatav 10% tõusujoone tõmbamisega piirdekraavi asukohast lamami kõrguselt kuni kunagise maapinnani (vt lõigetel violetne joon).

Tõusujoone määramisel mängib lamami sügavus rolli eeldatavalt seetõttu, et kuivendamisel tiheneb ka veepinnast allpool asuv turvas (U. Tomberg, Saku 1982).

Lõikel E pikettide vahemikus 3+40 - 4+00 ja lõikel C pikettide vahemikus 2+20 - 3+80 on eeldatavalt ebastandardne NL 1:10 000 kaardi ebatäpsusest tingitud olukord.

Selleks, et saaks hinnata kogujakraavide kuivendamise mõju peame võrdlema seda loodusliku reljeefi dreeniva mõjuga rabale ehk vaatlema raba rinnakute nõlvust. Kahjuks ei ole Keava rabas kujunenud looduslikke rinnakuid, küll on need olemas Rabivere rabas. Käesoleva töö raames on Rabivere rabas tuvastatud 7-17% languga stabiliseerunud looduslikud rabarinnakuid. Samas on üle 10% languga rinnakud pigem Eesti tingimustes haruldased.

Võib eeldada, et tänase kuivenduse mõju ulatus horisontaalsuunas ei suurene ajas oluliselt. Isegi kui kraavi põhi ei asu täna lamamis vaid selle lähedal. Tiheneb ka veepinnast allpool asuv turvas ning enamus vajumist on tihenemise arvelt (U. Tomberg, Saku 1982). Võib eeldada, et arvestatav osa vajumisest on toimunud ning veerežiim on stabiliseerunud.

3.1.3.2 Kontrollribade analüüs

Tootmisalast kagu suunas, lageraba piirkonnas konstrueeriti 4 riba kaugustega 100 m, 200 m, 300 m ja 400 m. Kuna alates 300-st meetrist arvutatud vajum ei erine, ei ole rohkem ribasid koostatud. Kahe viimase riba arvutusliku vajumit võib pidada erinevate aastakäikude aerolaserskaneerimiste tehnoloogiliseks erinevuseks. Parandatud vajum on saadud Arvutuslik vajum – parand, kus parand on kahe viimase riba vajumi aritmeetiline keskmine. Tulemused on esitatud tabelis 1.

100 m kaugusel on parandatud vajum 10 aasta kohta 5 cm, 200 m kaugusel 3 cm.

Väiksed vajumid viimase 10 aasta jooksul kinnitavad vajumise lõppemist ja rinnaku stabiliseerumist.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Keava turbatootmisala kuivendamismõju Kõnnumaa maastikukaitsealale ja Rabivere turbatootmisala kuivendamise mõju Rabivere maastikukaitsealale, eksperthinnang 10

Tabel 1 Kontrollribade vajumi analüüs, Keava raba

Tähis Pindala Lõige Täide Täide Arvutuslik

vajum Parandatud

vajum m² m³ m³ m³ m m

S100m 12266 36 1277 1241 0.101 0.049 S200m 11466 96 1003 907 0.079 0.027 S300m 10727 144 704 560 0.052 0.001 S400m 10023 108 621 513 0.051 -0.001

Keskmine (parand) 0.051

Kuna töö käigus selgus, et laugaste piirkonnas ei käitu kõrgused sarnaselt raba pinnaga, uuriti analoogse meetodiga laugaste kõrgust eraldi . Tulemused on tabelis 2.

Laugaste veetaseme kõrguste muutuse erinevus ei oma selget trendi (joonis 1). Pigem võib oletada kõrguste muutuses juhuslike asjaolusid või ka tehnoloogiast tulenenud mõõtmisvigu.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Keava turbatootmisala kuivendamismõju Kõnnumaa maastikukaitsealale ja Rabivere turbatootmisala kuivendamise mõju Rabivere maastikukaitsealale, eksperthinnang 11

Tabel 2 Laugaste vajumi analüüs, Keava raba

Tähis Pindala Lõige Täide - Lõige/ +

Täide

Vähim kaugus kraavist

Arvutuslik vajum

m² m³ m³ m³ m m

LG1 944 42 36 -5 220 -0.006

LG2 403 1 30 29 350 0.071

LG3 1588 39 90 51 490 0.032

LG4 3954 316 58 -258 80 -0.065

LG5 1145 140 8 -131 240 -0.115

LG6 998 103 6 -97 400 -0.097

LG7 2192 59 42 -18 240 -0.008

LG8 326 4 39 35 70 0.108

LG9 145 10 2 -8 140 -0.057

LG10 117 4 1 -3 70 -0.026

LG11 342 13 11 -2 170 -0.006

LG12 170 3 9 6 60 0.034

LG13 832 3 103 99 190 0.120

LG14 287 2 33 31 350 0.108

Keskmine 0.007

Siiski võib järeldada, et viimase 10 a jooksul pole laugastes veetase oluliselt langenud.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Keava turbatootmisala kuivendamismõju Kõnnumaa maastikukaitsealale ja Rabivere turbatootmisala kuivendamise mõju Rabivere maastikukaitsealale, eksperthinnang 12

Joonis 1 Laugaste veetaseme muutuse analüüs, Keava raba

3.2 Rabivere turbatootmisala

3.2.1 Hinnang täiendava süvendamise vajadusele

3.2.1.1 Kraav K-1

Kraav K1 on enamasti süvendatud ligikaudu lamami jooneni või sügavmale. Kraavi K-1 ei ole vaja freesturba tootmise seisukohast süvendada.

3.2.1.2 Kraav K-2

Kraavi K-2 süvendamise vajadus on küsitav. Kui antud kraavi on siiski tulevikus vaja süvendada, peaks selle asemel süvendada järgmine väljakukraav ning jätta viimane väljak tootmisest välja.

3.2.1.3 Kraav K-3

Kraav K-3 on kogujakraav piketini 7+20. Antud lõigus on kraav süvendatud lamamini või peaaegu lamamini. Lõigus 7+20 – 10+14 on kraavi põhi lamamist ca 1.5-1.85 m kõrgemal. Antud lõik vajaks freesturba tootmiseks tulevikus süvendamist.

LG1

LG2

LG3

LG4

LG5

LG6

LG7

LG8

LG9

LG10

LG11

LG12

LG13

LG14

R² = 0.0012

-0.150

-0.100

-0.050

0.000

0.050

0.100

0.150

0 100 200 300 400 500 600

V aj

um m

Kaugus m

Laugaste arvutuslik vajum

Arvutuslik vajum m Linear (Arvutuslik vajum m)

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Keava turbatootmisala kuivendamismõju Kõnnumaa maastikukaitsealale ja Rabivere turbatootmisala kuivendamise mõju Rabivere maastikukaitsealale, eksperthinnang 13

3.2.1.4 Lõik kraavide K-2 ja K3 vahel

Kraavide K-1 ja K2 lõppude vahele jääb kogujakraavita piirilõik, on ainult teekraav. Teekraav ei vaja täiendavat süvendamist.

3.2.2 Hinnang täiendava süvendamise mõju ulatusele

3.2.2.1 Kraav K-1

Hinnangut ei anta, kraavi pole vaja süvendada.

3.2.2.2 Kraav K-2

Kraavi K-2 lõpu täiendav süvendamine võib avaldada arvestatavat mõju. Kui tulevikus süvendamise vajadus peaks tekkima, tuleks süvendada pigem kogujast järgmist väljakukraavi ning jätta viimane piirnev väljak tootmisest välja.

3.2.2.3 Kraav K-3

Kraavi K-3 süvendamise mõju lõigus 0+00 7+20 on väike.

Lõigu 7+20 – 10+14 süvendamise mõju rabale on suurem, selle asemel peaks tulevikus pigem süvendama järgmise väljakukraavi. Samas on maastikukaitseala piir antud lõigus kaugemal. Süvendamise mõju kaitsealale pigem puudub.

3.2.2.4 Lõik kraavide K-1 ja K2 vahel

Teekraav ei vaja täiendavat süvendamist.

3.2.3 Hinnang tänase olukorra mõju ulatusele

3.2.3.1 Ristprofiilide analüüs

Profiilide kohaselt on olemasoleva kuivendamise mõju ulatus kuni 74 m (risti mõju suunaga).

Selleks, et saaks hinnata maksimaalset kogujakraavide kuivendamise mõju peame võrdlema seda loodusliku reljeefi dreeniva mõjuga rabale ehk vaatlema raba rinnakute nõlvust. Käesoleva töö raames on Rabivere rabas tuvastatud 7-17% languga stabiliseerunud looduslikud rabarinnakuid. Esitatud on ristprofiilid M ja N ebatavaliselt järsust rinnakust. Siiski võiks pidada ca 10 % languga rabarinnakuid keskmiseks maksimaalseks, suurema languga nõlva tuleks pidada erandiks.

Võrreldes kogujakraavide olemasolevat mõju maapinna reljeefiga kraavide servas nähtub, et enamusel profiilidel ulatub mõju ligikaudu punktini, mis tekib 10% tõusujoone tõmbamisel piirikraavi asukohast lamami kõrguselt kuni kunagise maapinnani (vt lõigetel violetne joon) ehk on sarnane loodusliku rabarinnaku stabiliseerunud maapinnaga nõlvusega.

Võib eeldada, et tänase mõju ulatus horisontaalsuunas ei suurene oluliselt, isegi kui kraavi põhi ei asu lamamis vaid selle lähedal on saavutatud maksimaalne kuivendamise mõju kuivendamisel tiheneb ka veepinnast allpool asuv turvas (U. Tomberg, Saku 1982).

3.2.3.2 Kontrollribade analüüs

Tootmisalast kagu suunas, lageraba piirkonnas konstrueeriti 6 riba kaugustega 50, 100 m, 200 m, 300 m, 400 m ja 500 m.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Keava turbatootmisala kuivendamismõju Kõnnumaa maastikukaitsealale ja Rabivere turbatootmisala kuivendamise mõju Rabivere maastikukaitsealale, eksperthinnang 14

Erinevalt Keava rabast, Rabivere rabas selget seost riba kauguse ja vajumi vahel pole. Pigem on 2020 a andmed üldiselt ca 15 cm kõrgemal 2009 a. andmetest.

Alates 300-st meetrist on eeldatud, et arvutatud vajum ei erine. Kolme viimase riba arvutusliku vajumit võib pidada erinevate aastakäikude aerolaserskaneerimiste tehnoloogiliseks erinevuseks. Parandatud vajum on saadud Arvutuslik vajum – parand, kus parand on kolme kaugema riba arvutusliku vajumi keskmine).

Kuna trend tulemustes puudub, tuvastatud väiksed arvutuslikud maapinna vajumid või tõusud võivad tuleneda pigem metoodika ja andmete ebatäpsusest.

Muutuste puudumine viimase 11 aasta jooksul kinnitab vajumise lõppemist ja rinnaku stabiliseerumist.

Tabel 3 Kontrollribade vajumi analüüs, Rabivere raba

Tähis Pindala Lõige Täide - Lõige/ +

Täide Arvutuslik

vajum Parandatud

vajum

m² m³ m³ m³ m m

S50m 7404 1.83 1201.63 1199.8 0.162 0.013

S100m 12209 3.66 1682.33 1678.66 0.137 -0.011

S200m 7404 5.3 943.42 938.11 0.127 -0.022

S300m 7629 9.98 1093.49 1083.51 0.142 -0.007

S400m 11374 11.17 1637.66 1626.49 0.143 -0.006

S500m 10571 5.57 1709.72 1704.15 0.161 0.012

Keskmine 0.149

Ka Rabivere raba laugaste kõrguse erinevus ei oma selget trendi, pigem esineb nõrk vastupidine seos (joonis 2). Pigem võib oletada kõrguste muutuses juhuslike asjaolusid või ka tehnoloogiast mõõtmisvigu. Tulemused on esitatud tabelis 4.

Siiski võib järeldada, et viimase 11 a jooksul pole laugastes veetase oluliselt muutunud.

Arvatakse, et kuivendamise mõjul turvas laguneb ja tiheneb ning selle veeläbilaskvus väheneb. Sellisel juhul võib sademevesi kauem laugastes püsida pigem kuivenduse mõjupiirkonnas asuvates laugastes. Aga seda pole olemasolevate andmete põhjal võimalik kontrollida.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Keava turbatootmisala kuivendamismõju Kõnnumaa maastikukaitsealale ja Rabivere turbatootmisala kuivendamise mõju Rabivere maastikukaitsealale, eksperthinnang 15

Tabel 4 Laugaste vajumi analüüs, Rabivere raba

Tähis Pindala Lõige Täide - Lõige/ +

Täide

Vähim kaugus kraavist

Arvutuslik vajum

m² m³ m³ m³ m m

LG1 232 19 0 -19 50 -0.080

LG2 974 16 45 29 280 0.029

LG3 716 4 49 45 280 0.063

LG4 905 0 104 104 40 0.114

LG5 5857 395 197 -198 85 -0.034

LG6 8371 1094 12 -1082 150 -0.129

LG7 1448 14 139 125 280 0.086

LG8 419 3 39 36 500 0.087

LG9 1486 20 114 94 240 0.063

LG10 605 4 34 30 190 0.050

LG11 522 22 19 -3 220 -0.006

Keskmine 0.022

Joonis 2 Laugaste veetasemete analüüs, Rabivere raba

LG1

LG2

LG3

LG4

LG5

LG6

LG7 LG8 LG9

LG10

LG11

R² = 0.1884

-0.150

-0.100

-0.050

0.000

0.050

0.100

0.150

0 100 200 300 400 500 600

V aj

um m

Kaugus m

Laugaste arvutuslik vajum

Arvutuslik vajum m Linear (Arvutuslik vajum m)

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Keava turbatootmisala kuivendamismõju Kõnnumaa maastikukaitsealale ja Rabivere turbatootmisala kuivendamise mõju Rabivere maastikukaitsealale, eksperthinnang 16

4 KOKKUVÕTE JA ETTEPANEKUD

4.1 Kokkuvõte

Eksperthinnangu kokkuvõte: 1. Keava ja Rabivere turbatootmisalade kaitsealadega piirnevad kogujakraavid ja

piirdekraavid on sügavad, ulatuvad lamamini või selle lähedale. 2. Kraavide edasise süvendamise mõju pole suur, vajalik süvendus moodustab väikese osa

kogu kraavi sügavusest. 3. Ettevaatlikuse printsiibist tulenevalt võib siiski tulevikus mõned servmised väljakud

tootmisest välja jätta (vt eespool konkreetsete kraavide ja lõikude soovitusi). 4. Suurem osa väljapoole ulatuvast mõjust on juba toimunud (turba vajumine) või kulgevate

protsesside kulgu pole võimalik muuta. Turba vajumine 50-100 m kaugusel on lõppenud või peaaegu lõppenud. Laugaste veetase pole viimase kümne aastaga märgatavalt muutunud ega laukad pole kuivanud. Muutused kohalikus veevarus on juba toimunud.

5. Ekspert kinnitab, et vähene süvendamine seletuskirjas mainitud kohtades ja viisidel ei tekita täiendavat ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku Kõnnumaa loodusala kaitse- eesmärkidele.

6. Puhvertsoonide määratlemine pikaajaliste häiringute leviku piiramiseks või leevendamiseks ei ole antud kuivendamise staadiumis enam asjakohane, mõjud on juba avaldunud.

4.2 Eksperdi tähelepanekud

Allolevalt on toodud eksperdi seisukohad Keskkonnaameti kirjades toodud väidete täpsustamiseks:

1. Marko Kohv jt (2015) on väljendanud seisukohta, et olemasolevatel tootmisaladel kaevandamise jätkamine ei muuda oluliselt kujunenud olukorda.

2. Kuid kraavide süvendamise vajadusel avaldub selgelt täiendav mõju Natura alale, kus on inventeeritud looduslikus seisundis rabade elupaigatüüp.“

3. Keskkonnaamet peab vajalikuks eksperthinnangu tellimist, milles selgitatakse välja kraavide süvendamisest avalduv mõju ja selle ulatus Natura ala kaitse-eesmärgiks olevale rabakooslusele, kuna turbatootmiseks kraavide süvendamine põhjustab Natura alalt vee suuremat äravoolu.

4. Juhime tähelepanu, et 2015. aastal on Consultare OÜ koostatud aruande „Rabade taastamiskava koostamine“, mille ptk 2.6 käsitleb Keava raba veerežiimi taastamise vajalikkust.

Eksperdi täpsustused Keskkonnaameti kirja vastavatele punktidele:

1. Väide ei ole hästi sõnastatud. Tõenäoliselt olukord muutub, kuid kaevandamise jätkamine ei muudaks muutuste suunda ega suurust mõõdetaval määral.

2. Ei suuda tuvastada, kust on väide pärit, aga antud konkreetsetes tingimustes ei muuda vähene süvendamine midagi mõõdetavas koguses. Antud väide on pigem vale.

3. Ekspert ei pea korrektseks sõnastust, et kraavide süvendamine suurendab äravoolu Natura alalt. Kraavid on juba saavutanud maksimaalse sügavuse või peaaegu maksimaalse sügavuse. Vähene süvendamine koos kraavitrassi muutustega ei avalda äravoolule täiendavat mõju. Antud väide on pigem vale.

4. Keava raba veerežiim pole taastatav.

Rapla Turvas OÜ [email protected]

13.06.2022 nr DM-119437-3

Keava turbatootmisala keskkonnaloa taotluse puuduste kõrvaldamine

Olete Keskkonnaametile esitanud Keava turbatootmisala keskkonnaloa taotluse, mis on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 07.03.2022 nr DM-119437-1 all.

Taotluse kontrollimisel ilmnesid järgmised asjaolud:

1. Keskkonnakaitseloa taotluse vormile ei ole märgitud taotletava mäeeraldisega osaliselt hõlmatavate 3 ja 4 plokkide mäeeraldise piiresse jäävaid varu koguseid.

2. Taotluse maapõue osa ei sisalda maksimaalset aastast tootmismahtu.

3. Taotluse seletuskirjas puudub info, et anda hinnang müra ja tolmu leviku/koguste kohta. Kuna lähimad elamud asuvad ligemale 400 m kaugusel, siis Keskkonnaamet palub taotluses/seletuskirjas käsitleda ka müra ja tolmu levikut.

4. Taotluse seletuskirjas ei ole selgitatud turbakihist välja tulevate kändude edasist kasutamist ning selles osas tuleb seletuskirja täiendada. Juhul kui kännud antakse edasi küttematerjalina ja/või kasutatakse taristu rajamiseks, ei loeta neid jäätmeks. Juhul kui kändude edasine kasutamine ei ole kindel, tuleb need jäätmeks lugeda, täita taotluse 3. Eriosa - Jäätmed ning lisada taotlusele kaevandamisjäätmekava.

5. Keskkonnaamet ei ole veendunud, et kavandataval tegevusel puudub ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku Kõnnumaa loodusala kaitse-eesmärkidele. Turbatootmisala veeloa KMH-s ei ole arvestatud täna teada oleva informatsiooniga:

Kull, A. 2016. Soode ökoloogilise funktsionaalsuse tagamiseks vajalike puhvertsoonide määratlemine pikaajaliste häiringute leviku piiramiseks või leevendamiseks, II etapp. Aruanne. Kohv, M., Salm, J.-O., Jakobson, L., Niitlaan, E. 2015. Turba kaevandamise hüdroloogilise mõju vähendamine. Eesti Turbaliit. Aruanne.

Keskkonnaloa kehtivusaja pikendamisel turba kaevandamisega avalduda võiva mõju prognoosimisel tuleb lähtuda kuivendamise mõjuala ulatusest. Ain Kulli poolt juhitud töörühma tulemuste (Kull, 2016) kohaselt ulatub kuivenduse tugev mõju rabades 100 m kaugusele ning nõrk mõju kuni 300 m kaugusele kraavist; ettevaatusprintsiibist lähtuvalt soovitatakse puhvertsooniks arvestada 400 meetrit.

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Marko Kohv jt on oma töös (2015) koondanud erinevates teadusartiklites avaldatud tulemused kuivenduskraavide mõju ulatuse kohta turbakihtidele, mille järgi mõju akrotelmile on 30-200 meetrit, mõju katotelmile e veetasemest sügavamal asuvale turbalasundile on 5-60 meetrit. Nimetatud töös on aluseks võetud Ain Kulli töörühma tulemused ning analüüsil arvestatud tugeva mõjuala ulatuseks 100 m ning nõrga mõjuala ulatuseks 300 meetrit. Aruande koostajad on väljendanud seisukohta, et olemasolevatel tootmisaladel kaevandamise jätkamine ei muuda oluliselt kujunenud olukorda.

Seega juhul kui Keava turbatootmisalal jätkata turbatootmist ilma kraave süvendamata, on tegevus võimalik (analoogselt Meenikunno turbatootmisalal loa pikendamisega). Kuid kraavide süvendamise vajadusel avaldub selgelt täiendav mõju Natura alale, kus on inventeeritud looduslikus seisundis rabade elupaigatüüp.

Keskkonnaamet peab vajalikuks eksperthinnangu tellimist, milles selgitatakse välja kraavide süvendamisest avalduv mõju ja selle ulatus Natura ala kaitse-eesmärgiks olevale rabakooslusele, kuna turbatootmiseks kraavide süvendamine põhjustab Natura alalt vee suuremat äravoolu. Lisaks on eksperthinnangus vajalik välja tuua kaevandamise mõju seireprogramm, mis hõlmab piirnevate alade veetasemete ja taimestiku seiret. Seireandmed võimaldavad koguda tuleviku tarbeks infot võimalike pikajaliste kuivendusmõjude kohta ning veenduda, et tegevusel ei ole täiendavat mõju ning juhul, kui seire siiski tuvastab veetaseme languse väljaspool kaevandusala, tuleb koheselt rakendada meetmed veetaseme tõstmiseks (hüdrotõkked vm). Keskkonnaameti hinnangul on pädev sellist eksperthinnangut andma Tartu Ülikool (Ain Kull, Edgar Karofeld).

Juhime tähelepanu, et 2015. aastal on Consultare OÜ koostatud aruande „Rabade taastamiskava koostamine“, mille ptk 2.6 käsitleb Keava raba veerežiimi taastamise vajalikkust. Keskkonnaameti hinnangul tekib vastuolu raba taastamise ja turbatootmiseks ala kuivendamisega. Lisaks on Keava raba veerežiimi taastamine on ettenähtud Keskkonnaameti peadirektori 27.07.2020 käskkirjaga nr 1-2/20/12 kinnitatud „Kõnnumaa maastikukaitseala, Aela maastikukaitseala, Kuimetsa maastikukaitseala, Kõnnumaa ja Vahastu mõisa hoiuala, üksikobjekti Imsi järve ning Kädva, Kiigemäe ja Saunametsa metsise püsielupaiga (Kõnnumaa loodusala) kaitsekorralduskava 2020-2029“, millega on muuhulgas täpsustatud ka ala kaitse- eesmärgid. Lisaks on Kaitstavate soode tegevuskava (2015) alusel Keava raba arvatud üle- riigiliselt prioriteetse taastamist vajava ala hulka (tabel 2).

Kõikide eelpool nimetatud tööde koostamine on toimunud paralleelselt turbatootmisala veeloa KMH menetlusega või selle heakskiitmise järgselt, mistõttu ei ole saanud selle infoga arvestada ja ebasoodsa mõju avaldumise väljaselgitamiseks on vajalik kaasata ekspert vastavalt eeltoodule.

Palume taotlust vastavalt ülaltoodule täiendada.

Lugupidamisega

2(3)

(allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo

Viktoria Burtin 5688 5603 (maapõu) [email protected]

Mihkel Toom 5918 2731 (välisõhk) [email protected]

Kadri Hänni 5786 6552 (looduskasutus) [email protected]

Liis Promvalds 5355 1850 (jäätmed) [email protected]

3(3)

Rapla Turvas OÜ [email protected]

13.06.2022 nr DM-119595-7

Rabivere turbatootmisala keskkonnaloa taotluse puuduste kõrvaldamine

Olete Keskkonnaametile esitanud Rabivere turbatootmisala keskkonnaloa taotluse, mis on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 22.03.2022 nr DM-119595-1 all. Täiendatud taotlused on registreeritud veel 06.04.2022 nr DM-119595-3 all ja 13.04.2022 nr DM-119595-5 all.

Taotluse viimase versiooni kontrollimisel ilmnesid järgnevad asjaolud:

1. Taotluse seletuskirja punktis 5 on kirjas, et tootmisala idaosast juhitakse kuivendusveed Suurraba kraavi (VEE1097801). Keskkonnaloa taotluses on märgitud Rabivere kuivendusvee väljalaskme 2 suublaks Kiurukraav (VEE1097802) ja pinnaveekogumiks Maidla (1098300_1) ning Rabivere kuivendusvee väljalaskme 3 suublaks Suurraba kraav (VEE1097801) ja pinnaveekogumiks Maidla (1098300_1). Keskkonnaregistri andmetel suubub Kiurukraav Suurraba kraavi. Keskkonnaregistris ei ole märgitud kuhu suubub Suurraba kraav. Seega palume välja selgitada tegelik olukord ja vastavalt sellele parandada/täiendada taotlust ja seletuskirja selles osas. Palume selgitada välja kas eelnimetatud kraavid on seotud Maidla jõega. Kui Suurraba kraav ei suubu Maidla jõkke siis eemaldada Rabivere kuivendusvee väljalaskmetel 2 ja 3 suubla andmetes Maidla pinnaveekogum.

2. Taotluse seletuskirjas ei ole selgitatud turbakihist välja tulevate kändude edasist kasutamist ning selles osas tuleb seletuskirja täiendada. Juhul kui kännud antakse edasi küttematerjalina ja/või kasutatakse taristu rajamiseks, ei loeta neid jäätmeks. Juhul kui kändude edasine kasutamine ei ole kindel, tuleb need jäätmeks lugeda, täita taotluse 3. Eriosa - Jäätmed ning lisada taotlusele kaevandamisjäätmekava.

3. Taotluse maapõue osa ei sisalda maksimaalset aastast tootmismahtu.

4. Keskkonnaamet ei ole veendunud, et kavandataval tegevusel puudub ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku Rabivere loodusala kaitse-eesmärkidele. Turbatootmisala veeloa KMH-s ei ole arvestatud täna teada oleva informatsiooniga:

Kull, A. 2016. Soode ökoloogilise funktsionaalsuse tagamiseks vajalike puhvertsoonide määratlemine pikaajaliste häiringute leviku piiramiseks või leevendamiseks, II etapp. Aruanne. Kohv, M., Salm, J.-O., Jakobson, L., Niitlaan, E. 2015. Turba kaevandamise hüdroloogilise

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

mõju vähendamine. Eesti Turbaliit. Aruanne.

Keskkonnaloa kehtivusaja pikendamisel turba kaevandamisega avalduda võiva mõju prognoosimisel tuleb lähtuda kuivendamise mõjuala ulatusest. Ain Kulli poolt juhitud töörühma tulemuste (Kull, 2016) kohaselt ulatub kuivenduse tugev mõju rabades 100 m kaugusele ning nõrk mõju kuni 300 m kaugusele kraavist; ettevaatusprintsiibist lähtuvalt soovitatakse puhvertsooniks arvestada 400 meetrit.

Marko Kohv jt on oma töös (2015) koondanud erinevates teadusartiklites avaldatud tulemused kuivenduskraavide mõju ulatuse kohta turbakihtidele, mille järgi mõju akrotelmile on 30-200 meetrit, mõju katotelmile e veetasemest sügavamal asuvale turbalasundile on 5-60 meetrit. Nimetatud töös on aluseks võetud Ain Kulli töörühma tulemused ning analüüsil arvestatud tugeva mõjuala ulatuseks 100 m ning nõrga mõjuala ulatuseks 300 meetrit. Aruande koostajad on väljendanud seisukohta, et olemasolevatel tootmisaladel kaevandamise jätkamine ei muuda oluliselt kujunenud olukorda.

Seega juhul kui Rabivere turbatootmisalal jätkata turbatootmist ilma kraave süvendamata, on tegevus võimalik (analoogselt Meenikunno turbatootmisalal loa kehtivusaja pikendamisega). Kuid kraavide süvendamise vajadusel avaldub selgelt täiendav mõju Natura alale, kus on inventeeritud looduslikus seisundis rabade elupaigatüüp.

Keskkonnaamet peab vajalikuks eksperthinnangu tellimist, milles selgitatakse välja kraavide süvendamisest avalduv mõju ja selle ulatus Natura ala kaitse-eesmärgiks olevale rabakooslusele, kuna turbatootmiseks kraavide süvendamine põhjustab Natura alalt vee suuremat äravoolu. Lisaks on eksperthinnangus vajalik välja tuua kaevandamise mõju seireprogramm, mis hõlmab piirnevate alade veetasemete ja taimestiku seiret. Seireandmed võimaldavad koguda tuleviku tarbeks infot võimalike pikajaliste kuivendusmõjude kohta ning veenduda, et tegevusel ei ole täiendavat mõju ning juhul, kui seire siiski tuvastab veetaseme languse väljaspool turbatootmisala, tuleb koheselt rakendada meetmed veetaseme tõstmiseks (hüdrotõkked vm). Keskkonnaameti hinnangul on pädev sellist eksperthinnangut andma Tartu Ülikool (Ain Kull, Edgar Karofeld).

Lisaks on Kaitstavate soode tegevuskava (2015) alusel Rabivere raba arvatud üle-riigiliselt II prioriteetsusega taastamist vajavate alade hulka (tabel 3).

Kõikide eelpool nimetatud tööde koostamine on toimunud paralleelselt turbatootmisala veeloa KMH menetlusega või selle heakskiitmise järgselt, mistõttu ei ole saanud selle infoga arvestada ja ebasoodsa mõju avaldumise väljaselgitamiseks on vajalik kaasata ekspert vastavalt eeltoodule.

Palume taotlust vastavalt ülaltoodule täiendada.

Lugupidamisega

2(3)

(allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo

Viktoria Burtin 5688 5603 (maapõu) [email protected]

Margit Karu 5695 1985 (vesi) [email protected]

Kristo Keevend 5695 8759 (jäätmed) [email protected]

Kadri Hänni 5786 6552 (looduskasutus) [email protected]

3(3)

K

- 1

K -1

1

4

+

9

7

0 +

0 0

1

+

0

0

2

+

0

0

3

+

0

0

4

+

0

0

5

+

0

0

6

+

0

0

7 +

0 0

8 +

0 0

9 +

0 0

1 0 +

0 0

1 1 +

0 0

1

2

+

0

0

1

3

+

0

0

1

4

+

0

0 K

- 2

K

- 2

1 8 +

2 3

0

+

0

0

1

+

0

0

2

+

0

0

3

+

0

0

4

+

0

0

5

+

0

0

6

+

0

0

7

+

0

0

8

+

0

0

9

+

0

0

1

0

+

0

0

1

1

+

0

0

1

2

+

0

0

1

3

+

0

0

1

4

+

0

0

1

5

+

0

0

1 6 +

0 0

1 7 +

0 0

1 8 +

0 0

S100m

S300m

S400m

E

E

'

C

C

'

B

2

B

2

'

A

A

'

B

1

B

1

B

3

B

3

'

7

+

1

8

0

+

0

0

1

+

0

0

2

+

0

0

3

+

0

0

4

+

0

0

5

+

0

0

6

+

0

0

7

+

0

0

1

1

+

0

0

0

+

0

0

1

+

0

0

2

+

0

0

3

+

0

0

4

+

0

0

5

+

0

0

6

+

0

0

7

+

0

0

8

+

0

0

9

+

0

0

1

0

+

0

0

1

2

+

0

0

0

+

0

0

1

+

0

0

2

+

0

0

3

+

0

0

4

+

0

0

5

+

0

0

6

+

0

0

7

+

0

0

8

+

0

0

9

+

0

0

1

0

+

0

0

1

1

+

0

0

5 +

4 8

0 +

0 0

1 +

0 0

2 +

0 0

3 +

0 0

4 +

0 0

5 +

0 0

1

+

6

2

0

+

0

0

1

+

0

0

1

+

6

9

0

+

0

0

1

+

0

0

D

D

'

4

+

9

6

0

+

0

0

1

+

0

0

2

+

0

0

3

+

0

0

4

+

0

0

S200m

LG4

LG1

LG2

LG3

LG5

LG6

LG7

LG8

LG9

LG10

LG11

LG12

LG13

LG14

Kõnnumaa

maastikukaitseala

K-1

66.0

67.0

68.0

69.0

70.0

71.0

72.0

73.0

74.0

75.0

66.0

67.0

68.0

69.0

70.0

71.0

72.0

73.0

74.0

75.0

0 +

0 0

1 +

0 0

2 +

0 0

3 +

0 0

4 +

0 0

5 +

0 0

6 +

0 0

7 +

0 0

8 +

0 0

9 +

0 0

1 0 +

0 0

1 1 +

0 0

1 2 +

0 0

1 3 +

0 0

1 4 +

0 0

1 5 +

0 0

1 6 +

0 0

1 7 +

0 0

1 8 +

0 0

1 8 +

2 3

K-2

65.0

66.0

67.0

68.0

69.0

70.0

71.0

72.0

73.0

65.0

66.0

67.0

68.0

69.0

70.0

71.0

72.0

73.0

0 +

0 0

1 +

0 0

2 +

0 0

3 +

0 0

4 +

0 0

5 +

0 0

6 +

0 0

7 +

0 0

8 +

0 0

9 +

0 0

1 0 +

0 0

1 1 +

0 0

1 2 +

0 0

1 3 +

0 0

1 4 +

0 0

1 4 +

9 7

Uuritud kraav piketaaži, nime ja voou suunaga

9 +

0 0

1 1

+ 0

0

Lõike asukoht piketaaži ja tähistega

1 1

+ 0

0

1 0

+ 0

0

Mäeeraldise teenindusmaa piir

Vajumi kontrolli riba tähisega

Vajumi kontrolli laugas tähisega

Kaitseala

Mäeeraldise piir

S200m

LG11

Asendiplaani tingmärgid:

Kõnnumaa

maastiku-

kaitseala

kraavi paremkallas

lamam

maapind 2020 lidar

olemasoleva kraavi põhi

maapind 2010 lidar

maapind enne kuivendamist

Pikiprofiilide ja lõigete tingmärgid:

kraavi vasakkallas

Rapla Turvas OÜ

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Tel. 668 1011, Faks 668 1018

Projekti nimetus:

Joonise sisu

Töö nr:

23/4280

Kinnitas:

Erki Vaguri

/Allkirjastatud

digitaalselt/

Linnaaluste küla, Kehtna vald, Rapla maakond

Hageri küla, Kohila vald, Rapla maakond

Objekti asukoht:

Tellija:

Vastutav

Tenno Vaher

/Allkirjastatud

digitaalselt/

Koostas:

/Allkirjastatud

digitaalselt/

1/4

Graafiline lisa:

1/1

Leht/lehti:

1 : 10 000

Möötkava:

Kuupäev:

13.06.2023

Versioon:

V01

ProjekteerisKuupäevMuudatus Selgitus

U

Staadium:

Koostas:

/Allkirjastatud

digitaalselt/

spetsialist:

Keava turbatootmisala kuivendamise mõju Kõnnumaa

maastikukaitsealale ja Rabivere turbatootmisala kuivenduse mõju

Rabivere maastikukaitsealale, eksperthinnang

Kaardilehed: 544 Tartu

Keava turbatootmisala

Keava turbatootmisala asendiplaan ja

kraavide pikiprofiilid

Märkused:

1. kasutatud Maa-ameti kaardiserveri kaardimaterljali ja Lidar-i andmeid

A

66.0

67.0

68.0

69.0

70.0

71.0

72.0

73.0

74.0

75.0

66.0

67.0

68.0

69.0

70.0

71.0

72.0

73.0

74.0

75.0

0 +

0 0

1 +

0 0

2 +

0 0

3 +

0 0

4 +

0 0

5 +

0 0

5 +

4 8

72

1

0

%

kraavi paremkallas

lamam

maapind 2020 lidar

olemasoleva kraavi põhi

maapind 2010 lidar

maapind enne kuivendamist

Pikiprofiilide ja lõigete tingmärgid:

kraavi vasakkallas

mõõdetud ristuv kraav

B1

66.0

67.0

68.0

69.0

70.0

71.0

72.0

73.0

74.0

75.0

76.0

66.0

67.0

68.0

69.0

70.0

71.0

72.0

73.0

74.0

75.0

76.0

0 +

0 0

1 +

0 0

1 +

6 2

75

1

0

%

B2

66.0

67.0

68.0

69.0

70.0

71.0

72.0

73.0

74.0

75.0

76.0

66.0

67.0

68.0

69.0

70.0

71.0

72.0

73.0

74.0

75.0

76.0

0 +

0 0

1 +

0 0

2 +

0 0

3 +

0 0

4 +

0 0

5 +

0 0

6 +

0 0

7 +

0 0

8 +

0 0

9 +

0 0

1 0

+ 0

0

1 1

+ 0

0

1 2

+ 0

0 1

2 +

0 0

144

6

%

B1

66.0

67.0

68.0

69.0

70.0

71.0

72.0

73.0

74.0

75.0

76.0

66.0

67.0

68.0

69.0

70.0

71.0

72.0

73.0

74.0

75.0

76.0

0 +

0 0

1 +

0 0

1 +

6 2

75

1

0

%

C

66.0

67.0

68.0

69.0

70.0

71.0

72.0

73.0

74.0

75.0

66.0

67.0

68.0

69.0

70.0

71.0

72.0

73.0

74.0

75.0

0 +

0 0

1 +

0 0

2 +

0 0

3 +

0 0

4 +

0 0

5 +

0 0

6 +

0 0

7 +

0 0

8 +

0 0

9 +

0 0

1 0 +

0 0

1 1 +

0 0

74

1

0

%

D

66.0

67.0

68.0

69.0

70.0

71.0

72.0

73.0

74.0

66.0

67.0

68.0

69.0

70.0

71.0

72.0

73.0

74.0

0 +

0 0

1 +

0 0

2 +

0 0

3 +

0 0

4 +

0 0

4 +

9 6

43

1

0

%

E

66.0

67.0

68.0

69.0

70.0

71.0

72.0

66.0

67.0

68.0

69.0

70.0

71.0

72.0

0 +

0 0

1 +

0 0

2 +

0 0

3 +

0 0

4 +

0 0

5 +

0 0

6 +

0 0

7 +

0 0

7 +

1 8

1

0

%

Rapla Turvas OÜ

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Tel. 668 1011, Faks 668 1018

Projekti nimetus:

Joonise sisu

Töö nr:

23/4280

Kinnitas:

Erki Vaguri

/Allkirjastatud

digitaalselt/

Linnaaluste küla, Kehtna vald, Rapla maakond

Hageri küla, Kohila vald, Rapla maakond

Objekti asukoht:

Tellija:

Vastutav

Tenno Vaher

/Allkirjastatud

digitaalselt/

Koostas:

/Allkirjastatud

digitaalselt/

2/4

Graafiline lisa:

1/1

Leht/lehti:

1 : 10 000

Möötkava:

Kuupäev:

13.06.2023

Versioon:

V01

ProjekteerisKuupäevMuudatus Selgitus

U

Staadium:

Koostas:

/Allkirjastatud

digitaalselt/

spetsialist:

Keava turbatootmisala kuivendamise mõju Kõnnumaa

maastikukaitsealale ja Rabivere turbatootmisala kuivenduse mõju

Rabivere maastikukaitsealale, eksperthinnang

Keava turbatootmisala lõiked

1 3 +

6 4

0 +

0 0

1 +

0 0

2 +

0 0

3 +

0 0

4 +

0 0

5 +

0 0

6 +

0 0

7 +

0 0

8 +

0 0

9 +

0 0

1 0 +

0 0

1 1 +

0 0

1 2 +

0 0

1 3 +

0 0

1

0

+

1

4

0

+

0

0

1

+

0

0

2

+

0

0

3

+

0

0

4

+

0

0

5

+

0

0

6

+

0

0

7

+

0

0

8

+

0

0

9

+

0

0

1

0

+

0

0

2 +

5 0

0 +

0 0

1 +

0 0

2 +

0 0

6+00

0+00

1+00

2+00

3+00

4+00

5+00

2 +

0 0

0 +

0 0

1 +

0 0

0 +

0 0

1 +

0 0

2 +

0 0

2 +

4 8

3 +

0 0

0 +

0 0

1 +

0 0

2 +

0 0

C

C '

B

B '

M

M

'

K - 1

K - 2

K

-

3

K

-

3

A

A '

S

2

0

0

m

LG1

LG2

LG3

LG4

LG5

LG6

LG7

LG8

LG9

LG10

LG11

S

1

0

0

m

S

5

0

m

S

3

0

0

m

S

4

0

0

m

S

5

0

0

m

3 +

0 0

0 +

0 0

1 +

0 0

2 +

0 0

D

D '

3

+

0

0

0

+

0

0

1

+

0

0

2

+

0

0

E

E

'

6

+

6

8

0

+

0

0

1

+

0

0

2

+

0

0

3

+

0

0

4

+

0

0

5

+

0

0

6

+

0

0

F

F

'

6

+

0

0

0

+

0

0

1

+

0

0

2

+

0

0

3

+

0

0

4

+

0

0

5

+

0

0

G

G

'

2

+

0

0

0

+

0

0

1

+

0

0

N

N

'

Rabivere

maastikukaitseala

K-1

62.0

63.0

64.0

65.0

66.0

67.0

68.0

69.0

70.0

62.0

63.0

64.0

65.0

66.0

67.0

68.0

69.0

70.0

0 +

0 0

1 +

0 0

2 +

0 0

3 +

0 0

4 +

0 0

5 +

0 0

6 +

0 0

7 +

0 0

8 +

0 0

9 +

0 0

1 0

+ 0

0

1 1

+ 0

0

1 2

+ 0

0

1 3

+ 0

0

1 3

+ 6

4

K-2

62.0

63.0

64.0

65.0

66.0

67.0

68.0

69.0

70.0

62.0

63.0

64.0

65.0

66.0

67.0

68.0

69.0

70.0

0 +

0 0

1 +

0 0

2 +

0 0

2 +

4 8

K-3

62.0

63.0

64.0

65.0

66.0

67.0

68.0

69.0

70.0

71.0

62.0

63.0

64.0

65.0

66.0

67.0

68.0

69.0

70.0

71.0

0 +

0 0

1 +

0 0

2 +

0 0

3 +

0 0

4 +

0 0

5 +

0 0

6 +

0 0

7 +

0 0

8 +

0 0

9 +

0 0

1 0 +

0 0

1 0 +

1 4

Uuritud kraav piketaaži, nime ja voou suunaga

9 +

0 0

1 1 +

0 0

Lõike asukoht piketaaži ja tähistega

1 1 +

0 0

1 0 +

0 0

Mäeeraldise teenindusmaa piir

Vajumi kontrolli riba tähisega

Vajumi kontrolli laugas tähisega

Kaitseala

Mäeeraldise piir

S200m

LG11

Asendiplaani tingmärgid:

Kõnnumaa

maastiku-

kaitseala

kraavi paremkallas

lamam

maapind 2020 lidar

olemasoleva kraavi põhi

maapind 2010 lidar

maapind enne kuivendamist

mõõdetud ristuv kraav

Pikiprofiilide ja lõigete tingmärgid:

kraavi vasakkallas

Rapla Turvas OÜ

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Tel. 668 1011, Faks 668 1018

Projekti nimetus:

Joonise sisu

Töö nr:

23/4280

Kinnitas:

Erki Vaguri

/Allkirjastatud

digitaalselt/

Linnaaluste küla, Kehtna vald, Rapla maakond

Hageri küla, Kohila vald, Rapla maakond

Objekti asukoht:

Tellija:

Vastutav

Tenno Vaher

/Allkirjastatud

digitaalselt/

Koostas:

/Allkirjastatud

digitaalselt/

3/4

Graafiline lisa:

1/1

Leht/lehti:

1 : 10 000

Möötkava:

Kuupäev:

13.06.2023

Versioon:

V01

ProjekteerisKuupäevMuudatus Selgitus

U

Staadium:

Koostas:

/Allkirjastatud

digitaalselt/

spetsialist:

Keava turbatootmisala kuivendamise mõju Kõnnumaa

maastikukaitsealale ja Rabivere turbatootmisala kuivenduse mõju

Rabivere maastikukaitsealale, eksperthinnang

Kaardilehed: 633 Tallinn

Rabivere turbatootmisala

Rabivere turbatootmisala asendiplaan ja

kraavide pikiprofiilid

Märkused:

1. kasutatud Maa-ameti kaardiserveri kaardimaterljali ja Lidar-i andmeid

C

63.0

64.0

65.0

66.0

67.0

68.0

69.0

70.0

63.0

64.0

65.0

66.0

67.0

68.0

69.0

70.0

0 +

0 0

1 +

0 0

2 +

0 0

2 +

5 0

B

62.0

63.0

64.0

65.0

66.0

67.0

68.0

69.0

62.0

63.0

64.0

65.0

66.0

67.0

68.0

69.0

0 +

0 0

1 +

0 0

2 +

0 0

3 +

0 0

4 +

0 0

5 +

0 0

6 +

0 0

A

62.0

63.0

64.0

65.0

66.0

67.0

68.0

62.0

63.0

64.0

65.0

66.0

67.0

68.0

0 +

0 0

1 +

0 0

2 +

0 0

3 +

0 0

1

0

%

1

0

%

D

63.0

64.0

65.0

66.0

67.0

68.0

69.0

70.0

63.0

64.0

65.0

66.0

67.0

68.0

69.0

70.0

0 +

0 0

1 +

0 0

2 +

0 0

3 +

0 0

1

0

%

40

43

E

62.0

63.0

64.0

65.0

66.0

67.0

68.0

69.0

70.0

71.0

62.0

63.0

64.0

65.0

66.0

67.0

68.0

69.0

70.0

71.0

0 +

0 0

1 +

0 0

2 +

0 0

3 +

0 0

1

0

%

55

kraavi paremkallas

lamam

maapind 2020 lidar

olemasoleva kraavi põhi

maapind 2010 lidar

maapind enne kuivendamist

mõõdetud ristuv kraav

Pikiprofiilide ja lõigete tingmärgid:

kraavi vasakkallas

G

62.0

63.0

64.0

65.0

66.0

67.0

68.0

69.0

70.0

71.0

62.0

63.0

64.0

65.0

66.0

67.0

68.0

69.0

70.0

71.0

0 +

0 0

1 +

0 0

2 +

0 0

3 +

0 0

4 +

0 0

5 +

0 0

6 +

0 0

1

0

%

19

F

62.0

63.0

64.0

65.0

66.0

67.0

68.0

69.0

70.0

71.0

62.0

63.0

64.0

65.0

66.0

67.0

68.0

69.0

70.0

71.0

0 +

0 0

1 +

0 0

2 +

0 0

3 +

0 0

4 +

0 0

5 +

0 0

6 +

0 0

6 +

6 8

1

0

%

74

M

62.0

63.0

64.0

65.0

66.0

67.0

68.0

69.0

62.0

63.0

64.0

65.0

66.0

67.0

68.0

69.0

0 +

0 0

1 +

0 0

2 +

0 0

1 7 %

N

62.0

63.0

64.0

65.0

66.0

67.0

68.0

69.0

70.0

62.0

63.0

64.0

65.0

66.0

67.0

68.0

69.0

70.0

0 +

0 0

1 +

0 0

2 +

0 0

1

3

%

Rapla Turvas OÜ

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Tel. 668 1011, Faks 668 1018

Projekti nimetus:

Joonise sisu

Töö nr:

23/4280

Kinnitas:

Erki Vaguri

/Allkirjastatud

digitaalselt/

Linnaaluste küla, Kehtna vald, Rapla maakond

Hageri küla, Kohila vald, Rapla maakond

Objekti asukoht:

Tellija:

Vastutav

Tenno Vaher

/Allkirjastatud

digitaalselt/

Koostas:

/Allkirjastatud

digitaalselt/

4/4

Graafiline lisa:

1/1

Leht/lehti:

1 : 10 000

Möötkava:

Kuupäev:

13.01.2023

Versioon:

V01

ProjekteerisKuupäevMuudatus Selgitus

U

Staadium:

Koostas:

/Allkirjastatud

digitaalselt/

spetsialist:

Keava turbatootmisala kuivendamise mõju Kõnnumaa

maastikukaitsealale ja Rabivere turbatootmisala kuivenduse mõju

Rabivere maastikukaitsealale, eksperthinnang

Rabivere turbatootmisala lõiked

04.05.2004 SÕLMITUD MAARENDILEPINGU MUUTMISE KOKKULEPE NR 1

7-8/17/66

Keskkonnaministeeriumi volitatud asutus Maa-amet (edaspidi nimetatud Rendileandja), mida

esindab keskkonnaministri 27.03.2015 käskkirja nr 320 „Volituse andmine“ alusel Maa-ameti

peadirektor Tambet Tiits ja Rapla Turvas AS (äriregistri kood 14182536, AS Turvas (äriregistri

kood 10342303) on jagunenud 04.12.2016 jagunemisotsuse alusel eraldumise teel, jagunemise

käigus asutatud ühing on Rapla Turvas AS), mida esindab juhatuse liige Märt Puhmaste (edaspidi

nimetatud Rentnik), mõlemad edaspidi nimetatud eraldi Lepingupool ja koos Lepingupooled, on

kokku leppinud Keava turbatootmisala kinnisasja (katastritunnus 29202:003:0550) kasutamiseks

04.05.2004 sõlmitud maarendilepingu (edaspidi Leping) muutmises alljärgnevalt:

1. Juhindudes maapõueseadusest ning lähtudes Vabariigi Valitsuse 29.12.2016 määrusest nr 161

„Riigile kuuluva kinnisasja maavara kaevandamiseks kasutada andmise täpsustatud nõuded ja

kord“ ja Keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja 02.02.2017 korralduse nr 1-3/17/255

„Maavara kaevandamise lubade nr Rapm-011 ja Rapm-024 muutmine ja ilmse ebatäpsuse

parandamine“ alusel muudetud maavara kaevandamise loast nr Rapm-024 ning võttes aluseks

Lepingu punkti 14.1, mille kohaselt võib Lepingu tingimusi muuta üksnes Lepingupoolte

kirjalikul kokkuleppel, ja punkti 15.3, mille kohaselt Rentniku kui juriidilise isiku

reorganiseerimisel (sh ühinemisel, jagunemisel, ümberkujundamisel) lähevad Rentniku

õigusjärglasele üle kõik Lepingust tulenevad õigused ja kohustused, lugeda edaspidi

Rentnikuks Rapla Turvas AS (äriregistri kood 14182536).

2. Muuta Lepingu punkti 4.1 ja sõnastada see järgnevalt: „Leping jõustub selle sõlmimise päevast

ja kehtib kuni 03.04.2029.“

3. Muuta Lepingu punkti 5.1 ja sõnastada see järgnevalt: „Rendi suurus ümardatult on 2145 (kaks

tuhat ükssada nelikümmend viis) eurotaastas, mis moodustab 5% maa maksustamishinna

aktiga määratud rendile antava maa (142,16 ha) ümardatud kogumaksumusest 42 907

(nelikümmend kaks tuhat üheksasada seitse) eurot.”

4. Muuta Lepingu punkti 5.2 esimest lauset ja sõnastada see järgnevalt: „Rentnik kohustub

maksma ühe aasta eest tasumisele kuuluva rendi Lepingus nimetatud Rendileandja

arveldusarvele kaks korda aastas võrdsete osadena, mille suuruseks on 1072,50 eurot (üks tuhat

seitsekümmend kaks eurot ja viiskümmend senti), hiljemalt 1. juuliks ja 1. jaanuariks

ettemaksuna järgmise poolaasta eest.”

5. Kõik teised Lepingu tingimused jäävad kehtima.

6. Käesolev kokkulepe on Lepingu lahutamatu osa ning kehtib selle allkirjastamisest

Lepingupoolte poolt.

2

Rendileandja:

Maa-amet

Registrikood 70003098

Mustamäe tee 51

10621 Tallinn

Tel 665 0600, faks 665 0604

E-post [email protected]

Rahandusministeerium

A/a nr EE891010220034796011

SEB Pank

(allkirjastatud digitaalselt)

Tambet Tiits

Rentnik:

Rapla Turvas AS

Registrikood 14182536

Keskuse tee 3

Alu alevik

Rapla vald

79601 Rapla maakond

Tel 505 9044

E-post [email protected]

(allkirjastatud digitaalselt)

Märt Puhmaste

Tallinn 2023

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Keava turbatootmisala kuivendamise mõju Kõnnumaa maastikukaitsealale ja

Rabivere turbatootmisala kuivenduse mõju Rabivere maastikukaitsealale

Eksperthinnang

Töö nr 23/4280

Tellija: Rapla Turvas OÜ Reg. nr. 14182536 Tallinna mnt 22, Rapla linn, Rapla vald 79512 Rapla maakond Projekti koostaja: OÜ Inseneribüroo STEIGER

Reg. nr. 11206437 Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Kinnitan:

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Keava turbatootmisala kuivendamismõju Kõnnumaa maastikukaitsealale ja Rabivere turbatootmisala kuivendamise mõju Rabivere maastikukaitsealale, eksperthinnang 2

Erki Vaguri . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/

Diplomeeritud mäeinsener

Kutsetunnistus nr 192527

Eksperthinnangu koostas:

Tenno Vaher . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Diplomeeritud hüdrotehnikainsener /allkirjastatud digitaalselt/

Kutsetunnistus nr 192073

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Keava turbatootmisala kuivendamismõju Kõnnumaa maastikukaitsealale ja Rabivere turbatootmisala kuivendamise mõju Rabivere maastikukaitsealale, eksperthinnang 3

SISUKORD

1 SISSEJUHATUS............................................................................................... 5

1.1 Lähteülesanne ...................................................................................................................... 5

1.2 Objektide asukoht ................................................................................................................ 5

1.3 Mõjutatavad loodusalad ...................................................................................................... 5

2 2. UURINGUD, OLEMASOLEV OLUKORD, METOODIKA.................. 6

2.1 Uuringud .............................................................................................................................. 6

2.2 Olemasolev olukord ............................................................................................................ 6

2.2.1 Keava turbatootmisala ..................................................................................................... 6

2.2.2 Rabivere turbatootmisala ................................................................................................. 6

2.3 Metoodika kirjeldus ............................................................................................................. 6

2.3.1 Maapinna ristlõiked ......................................................................................................... 7

2.3.2 Maapinna ribaanalüüs ..................................................................................................... 7

3 ANALÜÜS JA JÄRELDUSED ....................................................................... 8

3.1 Keava turbatootmisala ......................................................................................................... 8

3.1.1 Hinnang täiendava süvendamise vajadusele ................................................................... 8

3.1.2 Hinnang täiendava süvendamise mõju ulatusele ............................................................. 8

3.1.3 Hinnang tänase olukorra mõju ulatusele ......................................................................... 9

3.2 Rabivere turbatootmisala ................................................................................................... 12

3.2.1 Hinnang täiendava süvendamise vajadusele ................................................................. 12

3.2.2 Hinnang täiendava süvendamise mõju ulatusele ........................................................... 13

3.2.3 Hinnang tänase olukorra mõju ulatusele ....................................................................... 13

4 KOKKUVÕTE JA ETTEPANEKUD .......................................................... 16

4.1 Kokkuvõte ......................................................................................................................... 16

4.2 Eksperdi tähelepanekud ..................................................................................................... 16

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Keava turbatootmisala kuivendamismõju Kõnnumaa maastikukaitsealale ja Rabivere turbatootmisala kuivendamise mõju Rabivere maastikukaitsealale, eksperthinnang 4

TABELID

Tabel 1 Kontrollribade vajumi analüüs, Keava raba ..................................................................... 10

Tabel 2 Laugaste vajumi analüüs, Keava raba .............................................................................. 11

Tabel 3 Kontrollribade vajumi analüüs, Rabivere raba ................................................................. 14

Tabel 4 Laugaste vajumi analüüs, Rabivere raba .......................................................................... 15

JOONISED

Joonis 1 Laugaste veetaseme muutuse analüüs, Keava raba ......................................................... 12

Joonis 2 Laugaste veetasemete analüüs, Rabivere raba ................................................................ 15

GRAAFILISED LISAD

1. Keava turbatootmisala asendipaan ja kraavide pikiprofiilid, Graafiline lisa 1/4; lehti 1

2. Keava turbatootmisala lõiked, Graafiline lisa 2/4, lehti 1

3. Rabivere turbatootmisala asendipaan ja kraavide pikiprofiilid, Graafiline lisa 3/4; lehti 1

4. Rabivere turbatootmisala lõiked, Graafiline lisa 3/4, lehti 1

TEKSTILISED LISAD

1. Keskkonnaameti kiri 13.06.2022 nr DM-119437-3

2. Keskkonnaameti kiri 13.06.2022 nr DM-119595-7

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Keava turbatootmisala kuivendamismõju Kõnnumaa maastikukaitsealale ja Rabivere turbatootmisala kuivendamise mõju Rabivere maastikukaitsealale, eksperthinnang 5

1 SISSEJUHATUS

1.1 Lähteülesanne

Käesolev töö tuleneb Keskkonnaameti kirjadest 13.06.2022 nr DM-119437-3 (Keava turbatootmisala) ja 13.06.2022 nr DM-119595 7 (Rabivere turbatootmisala) Rapla Turvas OÜ-le, millega palutakse esitada täiendavaid andmeid keskkonnalubade pikendamise taotlemise menetluseks.

Keava turbatootmisala osas juhib Keskkonnaamet tähelepanu (12.juuni punkt 5), et pole selge, kas kavandataval tegevusel puudub ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku Kõnnumaa loodusala kaitse-eesmärkidele ning sarnaselt Rabivere turbatootmisala korral (punkt 4), kas sellel puudub ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku Rabivere loodusala kaitse-eesmärkidele. Selle tõttu soovib Keskkonnaamet eksperthinnangut, milles selgitatakse välja kraavide süvendamisest avalduv mõju ja selle ulatus Natura ala kaitse-eesmärgiks olevatele rabakooslusele, kuna turbatootmiseks kraavide süvendamine põhjustab Natura alalt vee suuremat äravoolu

Lisaks eksperthinnangule soovitakse edasise mõju seiramist vastavalt seirekavale. Seirekavad on esitatud antud eksperthinnangust eraldisseisvana.

1.2 Objektide asukoht

Keava turbatootmisala (keskkonnaluba Rapm-024) asub Rapla maakonnas Kehtna vallas jäädes Linnaaluste küla territooriumile riigile kuuluvale kinnistule Keava turbatootmisala (katastritunnus 29202:003:0550).

Rabivere turbatootmisala (keskkonnaluba Rapm-011) asub Rapla maakonnas Kohila vallas jäädes Hageri küla territooriumile riigile kuuluvale kinnistule Rabivere turbatootmisala (katastritunnus 31701:006:0850).

1.3 Mõjutatavad loodusalad

Keava turbatootmisala piirneb idast, läänest ja lõunast Kõnnumaa loodusalaga (EE0020325, Natura ala), mille alale jääb Kõnnumaa maastikukaitseala (KLO1000505).

Kõnnumaa maastikukaitseala asub Raplamaal Kehtna, Käru ja Kaiu vallas. Praeguse Kõnnumaa maastikukaitseala koosseisu kuuluvatest loodusobjektidest võeti esimesena 1961. aastal kaitse alla Keava mäed. Järgnesid 1964. aastal Paluküla Hiiemägi ja 1981. aastal Keava, Loosalu ja Palasi raba. Oma praegustes piirides on Kõnnumaa MKA 2000. aastast. Kaitseala eesmärk on Keava, Loosalu ja Palasi rabade, Keava-Esku ja Paluküla-Sillaotsa mandrijää servamoodustiste ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Kõnnumaa maastikukaitseala üks eesmärkidest on kaitsta rabasid ning nendega piirnevaid looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, pinnavorme ja maastikuilmet, elustiku mitmekesisust ja kaitsealuseid liike ning ajaloolis-kultuurilise väärtusega objekte.

Rabivere turbatootmisala piirneb edelast, lõunast ja kagust Rabivere loodusalaga (EE0020316, Natura ala), mille alale jääb Rabivere maastikukaitseala (KLO1000246).

Maastikukaitseala asub Rapla maal Kohila ja Rapla vallas. Rabivere maastikukaitseala üks eesmärkidest on soomaastiku, erinevate sootüüpide, sealse elustiku ning kohalike veevarude kaitse ja säilitamine.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Keava turbatootmisala kuivendamismõju Kõnnumaa maastikukaitsealale ja Rabivere turbatootmisala kuivendamise mõju Rabivere maastikukaitsealale, eksperthinnang 6

2 UURINGUD, OLEMASOLEV OLUKORD, METOODIKA

2.1 Uuringud

Objekti hüdrotehnilise ülevaatuse tegi Tenno Vaher kuupäeval 12.09.2022. Ülevaatuse käigus täpsustati täiendavate uuringute vajadust ja uuringute ulatust (geodeetiliste tööde kava), hinnati kuivendussüsteemi tehnilist seisukorda, hinnati kuivendusmõju visuaalset ulatust ning anti hinnang taimestiku muutustele.

Kuivendusvõrgu kogujakraavide situatsiooni mõõdistas (11.2022.a) Arles Tehu (Geodeet tase 5).

Kogutud andmete ja olemasolevate geoloogliste andmete põhjal koostati kogujakraavide kohta pikiprofiilid, millel on näidatud turbalasundi lamam, kraavi põhi ja perved.

2.2 Olemasolev olukord

2.2.1 Keava turbatootmisala

Kaitsealasid mõjutavad kogujakraavid ja nende pikiprofiilid on toodud graafilisel lisal 1/4 .

Mõõdetud kraavi põhjade võrdlemisel tootmisala turbalasundi lamami andmetega selgus, et kogujakraav K-1 põhi on pikettide vahemikus 0+00 - 15+50 rajatud ligikaudu lamami kõrguseni. Pikettide vahemikus 7+00 - 14+00 on kraavi põhi lamamist ligikaudu 0,5 kuni 1,0 m kõrgemal. Kraav K-1 on pikettide vahemikus 15+50 – 18+23 piirdekraav, mitte kogujakraav. Antud asukohas on kraavi põhi lamamist ca 2 m sügavamal.

Kraav K-2 on suuremal osal pikkusest süvendatud lamamist sügavamale. Maastikukaitsealaga piirnevas lõigus pikettide vahemikus 12+00 – 14+97 on kraavi põhi lamamist kuni 1,2 m kõrgemal. Antud lõigus ei ole tegemist kogujakraaviga vaid tootmisväljaku piirdekraaviga.

Teistel külgnevatel aladel piirneb tootmisala teekraavidega, mis ei vaja süvendustöid.

2.2.2 Rabivere turbatootmisala

Kaitsealasid mõjutavad kogujakraavid ja nende pikiprofiilid on toodud graafilisel lisal 3/4.

Mõõtandmete võrdlemisel tootmisala turbalasundi lamami andmetega selgus, et kogujakraavi K- 1 on rajatud lamamini või sügavamale.

Kraavi K-2 põhi on suudmes ~ 1,0 m lamamist kõrgemal, alguses samas ~ 0,2 m madalamal.

Kraav K-3 on kogujakraav piketini 7+20. Antud lõigus on kraav süvendatud lamamini või peaaegu lamamini. Lõigus 7+20 – 10+14 on tegemist väljakukraavi piirdekraaviga.

Teistel külgnevatel aladel piirneb tootmisala teekraavidega, mis ei vaja süvendustöid.

2.3 Metoodika kirjeldus

Hinnang on antud:

1. kogujakraavide süvendamise vajadusele, 2. kogujakraavide (võimaliku) süvendamise mõjule, 3. olemasoleva olukorra mõjule.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Keava turbatootmisala kuivendamismõju Kõnnumaa maastikukaitsealale ja Rabivere turbatootmisala kuivendamise mõju Rabivere maastikukaitsealale, eksperthinnang 7

Kogujakraavide süvendamise vajadust ja mõju hinnates on lähtutud freesturba tootmiseks vajalikust veerežiimist tootmisalal. Koostatud on oluliste kraavide pikiprofiilid, kus on kajastatud olemasolevate kraavide mõlemad perved ja põhi , lamam ning maapind enne kuivendamist.

Olemasoleva mõju hindamiseks väljaspool mäeeraldise teenindusmaa piire on käesolevas töös kasutatud kahte kõrgusanalüüsi meetodit – kogujakraavidega risti määratud profiilidel (edaspidi nimetatud iseloomulikud ristprofiilid) erineva ajajärgu maapinna kõrgusarvude võrdlemine ja looduslikul alal maapinna kõrgusandmete ribaanalüüs.

Antud hinnangus ei tehta arvutusi, aga on kasutud trükise „Turba vajumine soode kuivendamisel“ (U. Tomberg, Saku 1982) avaldatud põhimõtteid lisaks Keskkonnaameti kirjas viidatud materjalidele.

2.3.1 Maapinna ristlõiked

Kuivenduse mõju hindamiseks ajas on võrreldud järgnevaid maapinna kõrguseid:

1. 2009 või 2010 aerolaserskaneerimise (LIDAR) kõrguspunktid (Maa-amet);

2. 2020 aerolaserskaneerimise kõrguspunktid (Maa-amet);

3. Nõukogude Liidu (NL) M 1:10 000 põhikaardi maapinna samakõrgusjooned.

Muutuste hindamiseks on valitud võimalikult suure ajavahega aerolaserskaneerimise kõrguspunktid. Rabivere turbatootmisala piirkonna kohta on olemas 2009. ja 2020. aastate andmed. Keava turbatootmisala kohta on olemas 2010. ja 2020. aastate andmed. Nende andmete alusel koostati maapinna kõrgusmudelid.

NL mõõtkavas 1: 10 000 kaardimaterjal pole väga täpne, kuid annab siiski võrreldava hinnangu tootmisalal turbalasundi kuivendamise eelsest ajast. Samakõrgusjooned digitaliseeriti, teisendati EH2000 kõrgussüsteemi ja koostati maapinna mudel.

Visualiseeritud andmeid vaadates peab arvestama, et NL kaartidel kujutatud maapinna kõrgused kajastasid pigem pinnase kõrgust (ignoreeriti taimestiku mättaid), seevastu aerolaserskaneerimise järgi koostatud mudel sisaldab peaaegu alati minimaalselt taimestiku ja mättaid, seetõttu on aerolaserskaneeringu mudel eeldatavalt veidi kõrgemal.

Samuti tuleb visualiseeritud andmeid vaadates arvestada, et 2009/2010. ja 2020. aastate aerolaserskaneerimise andmed pole eeldatavalt mõõdetud samade seadmete ja metoodikaga.

2.3.2 Maapinna ribaanalüüs

Maapinna kõrgusliku ribaanalüüsi tegemiseks kasutati sarnaselt ristlõigete koostamisel LIDAR mõõdistuse andmeid. 2009/2010. ja 2020. a kõrgusandmete võrdlemiseks kasutati turbatootmisaladest erinevatel kaugustel looduslikul alal olevatel ribadel maapinna kõrguste võrdlemist. Võrdluseks valiti ribad kummaski rabas lageraba piirkond, kus eeldatavalt muud mõjud maapinna kõrgusandmeid mõjutavad asjaolud on väiksed.

Keava rabas konstrueeriti neli riba, vastavalt 100 m, 200 m, 300 m ja 400 kaugusel turbatootmisalast.

Rabivere rabas konstrueeriti 6 riba, vastavalt 50 m, 100 m, 200 m, 300 m, 400 m ja 500 m kaugusel turbatootmisalast.

Ribade arv kujunes jooksvalt tööde käigus, vastavalt situatsioonile. Võrdlusribad on kantud graafilistele lisadele 1/4 ja 4/4.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Keava turbatootmisala kuivendamismõju Kõnnumaa maastikukaitsealale ja Rabivere turbatootmisala kuivendamise mõju Rabivere maastikukaitsealale, eksperthinnang 8

3 ANALÜÜS JA JÄRELDUSED

3.1 Keava turbatootmisala

3.1.1 Hinnang täiendava süvendamise vajadusele

3.1.1.1 Kraav K-1

Pikettide vahemikus 0+00 – 15+50 on kraav K1 on süvendatud ligikaudu lamami jooneni. Vahemikus 7+00 – 14+00 on lamamist puudu ca 50 cm kuni 1.0 m.

Vahemikus 15+50 – 18+23 pole kraav kogujakraav vaid piirdekraav, lamam on kraavi põhjast ca 2 m sügavamal.

Kraavi K-1 on suuremas osas täna piisavalt sügav toomisala turbalasundi ammendamiseks. Edaspidi võib olla vajalik kraavi K-1 lõiku 7+00 – 14+00 täiendav süvendamine 0,5 – 1,0 m. Kui arvestada kunagise raba pinnaks ca abs kõrgus 73,5 m ja vajaliku süvendamise abs kõrguseks 66 m, on kogu süvendus 7,5 m. Sellest hetkel puudu olev sügavus 0,5 - 1,0 m moodustab kogu sügavusest kuni 13%. Seega ei ole eeldatav lisamõju suur. Arvestades turbavaru säästliku kasutamist ja täiendava süvendamise väikest mõju on pigem mõistlik lubada antud lõigus kraavi süvendamise lamamini.

3.1.1.2 Kraav K-2

Kraav K-2 on suuremal osal pikkusest süvendatud lamamist sügavamale. Maastikukaitsealaga piirnevas lõigus 12+00 – 14+97 kraavi põhi kerkib, olles lõpuks ca 1,2 m lamamist kõrgemal. Ka kraav K-2 on täna piisavalt sügav tootmise jätkamiseks pikema perioodi jooksul.

3.1.1.3 Lõik kraavide K-1 ja K2 vahel

Kraavide K-1 ja K2 lõppude vahele jääb kogujakraavita piirilõik, kus tootmisala piiril on tee. Teekraav ei vaja täiendavat süvendamist.

3.1.2 Hinnang täiendava süvendamise mõju ulatusele

3.1.2.1 Kraav K-1

Kui kraavi K-1 lõiku 7+00 – 14+00 siiski täiendavalt süvendada 0,5 – 1,0 m, oleks mõju vähene. Kui arvestada kunagise raba pinnaks ca 73.5 m abs (EH2000) ja vajaliku süvendamise jooneks 66 m abs, oleks kogu süvendus 7,5 m. Puudu olev 0,5 -1,0 m moodustab kogu sügavusest 6-13%. Seega ei ole eeldatav lisamõju suur. Ekspert soovitab pigem lubada antud lõigus kraavi süvendamise lamamini.

Täiendava süvenduse vajaduse ilmnemisel lõigus 15+50 - 18+23 on soovitatav jätta praegune piirikraav süvendamata ja süvendada kraaviks järgmine väljakukraav ning jätta viimane väljak tootmisest välja.

3.1.2.2 Kraav K-2

Kraavi K-2 lõpu täiendav süvendamine võib avaldada arvestatavat mõju. Kui tulevikus süvendamise vajadus peaks tekkima, tuleks süvendada pigem kogujast järgmist väljakukraavi ja jätta viimane väljak tootmisest välja.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Keava turbatootmisala kuivendamismõju Kõnnumaa maastikukaitsealale ja Rabivere turbatootmisala kuivendamise mõju Rabivere maastikukaitsealale, eksperthinnang 9

3.1.2.3 Lõik kraavide K-1 ja K2 vahel

Teekraav ei vaja täiendavat süvendamist.

3.1.3 Hinnang tänase olukorra mõju ulatusele

3.1.3.1 Ristprofiilide analüüs

Profiile vaadates on täna mõju ulatus kuni 75 m (risti mõju suunaga). Profiil B2 ei ole risti mõju suunaga.

Enamusel profiilidel ulatub mõju ligikaudu kauguseni, mis on kirjeldatav 10% tõusujoone tõmbamisega piirdekraavi asukohast lamami kõrguselt kuni kunagise maapinnani (vt lõigetel violetne joon).

Tõusujoone määramisel mängib lamami sügavus rolli eeldatavalt seetõttu, et kuivendamisel tiheneb ka veepinnast allpool asuv turvas (U. Tomberg, Saku 1982).

Lõikel E pikettide vahemikus 3+40 - 4+00 ja lõikel C pikettide vahemikus 2+20 - 3+80 on eeldatavalt ebastandardne NL 1:10 000 kaardi ebatäpsusest tingitud olukord.

Selleks, et saaks hinnata kogujakraavide kuivendamise mõju peame võrdlema seda loodusliku reljeefi dreeniva mõjuga rabale ehk vaatlema raba rinnakute nõlvust. Kahjuks ei ole Keava rabas kujunenud looduslikke rinnakuid, küll on need olemas Rabivere rabas. Käesoleva töö raames on Rabivere rabas tuvastatud 7-17% languga stabiliseerunud looduslikud rabarinnakuid. Samas on üle 10% languga rinnakud pigem Eesti tingimustes haruldased.

Võib eeldada, et tänase kuivenduse mõju ulatus horisontaalsuunas ei suurene ajas oluliselt. Isegi kui kraavi põhi ei asu täna lamamis vaid selle lähedal. Tiheneb ka veepinnast allpool asuv turvas ning enamus vajumist on tihenemise arvelt (U. Tomberg, Saku 1982). Võib eeldada, et arvestatav osa vajumisest on toimunud ning veerežiim on stabiliseerunud.

3.1.3.2 Kontrollribade analüüs

Tootmisalast kagu suunas, lageraba piirkonnas konstrueeriti 4 riba kaugustega 100 m, 200 m, 300 m ja 400 m. Kuna alates 300-st meetrist arvutatud vajum ei erine, ei ole rohkem ribasid koostatud. Kahe viimase riba arvutusliku vajumit võib pidada erinevate aastakäikude aerolaserskaneerimiste tehnoloogiliseks erinevuseks. Parandatud vajum on saadud Arvutuslik vajum – parand, kus parand on kahe viimase riba vajumi aritmeetiline keskmine. Tulemused on esitatud tabelis 1.

100 m kaugusel on parandatud vajum 10 aasta kohta 5 cm, 200 m kaugusel 3 cm.

Väiksed vajumid viimase 10 aasta jooksul kinnitavad vajumise lõppemist ja rinnaku stabiliseerumist.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Keava turbatootmisala kuivendamismõju Kõnnumaa maastikukaitsealale ja Rabivere turbatootmisala kuivendamise mõju Rabivere maastikukaitsealale, eksperthinnang 10

Tabel 1 Kontrollribade vajumi analüüs, Keava raba

Tähis Pindala Lõige Täide Täide Arvutuslik

vajum Parandatud

vajum m² m³ m³ m³ m m

S100m 12266 36 1277 1241 0.101 0.049 S200m 11466 96 1003 907 0.079 0.027 S300m 10727 144 704 560 0.052 0.001 S400m 10023 108 621 513 0.051 -0.001

Keskmine (parand) 0.051

Kuna töö käigus selgus, et laugaste piirkonnas ei käitu kõrgused sarnaselt raba pinnaga, uuriti analoogse meetodiga laugaste kõrgust eraldi . Tulemused on tabelis 2.

Laugaste veetaseme kõrguste muutuse erinevus ei oma selget trendi (joonis 1). Pigem võib oletada kõrguste muutuses juhuslike asjaolusid või ka tehnoloogiast tulenenud mõõtmisvigu.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Keava turbatootmisala kuivendamismõju Kõnnumaa maastikukaitsealale ja Rabivere turbatootmisala kuivendamise mõju Rabivere maastikukaitsealale, eksperthinnang 11

Tabel 2 Laugaste vajumi analüüs, Keava raba

Tähis Pindala Lõige Täide - Lõige/ +

Täide

Vähim kaugus kraavist

Arvutuslik vajum

m² m³ m³ m³ m m

LG1 944 42 36 -5 220 -0.006

LG2 403 1 30 29 350 0.071

LG3 1588 39 90 51 490 0.032

LG4 3954 316 58 -258 80 -0.065

LG5 1145 140 8 -131 240 -0.115

LG6 998 103 6 -97 400 -0.097

LG7 2192 59 42 -18 240 -0.008

LG8 326 4 39 35 70 0.108

LG9 145 10 2 -8 140 -0.057

LG10 117 4 1 -3 70 -0.026

LG11 342 13 11 -2 170 -0.006

LG12 170 3 9 6 60 0.034

LG13 832 3 103 99 190 0.120

LG14 287 2 33 31 350 0.108

Keskmine 0.007

Siiski võib järeldada, et viimase 10 a jooksul pole laugastes veetase oluliselt langenud.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Keava turbatootmisala kuivendamismõju Kõnnumaa maastikukaitsealale ja Rabivere turbatootmisala kuivendamise mõju Rabivere maastikukaitsealale, eksperthinnang 12

Joonis 1 Laugaste veetaseme muutuse analüüs, Keava raba

3.2 Rabivere turbatootmisala

3.2.1 Hinnang täiendava süvendamise vajadusele

3.2.1.1 Kraav K-1

Kraav K1 on enamasti süvendatud ligikaudu lamami jooneni või sügavmale. Kraavi K-1 ei ole vaja freesturba tootmise seisukohast süvendada.

3.2.1.2 Kraav K-2

Kraavi K-2 süvendamise vajadus on küsitav. Kui antud kraavi on siiski tulevikus vaja süvendada, peaks selle asemel süvendada järgmine väljakukraav ning jätta viimane väljak tootmisest välja.

3.2.1.3 Kraav K-3

Kraav K-3 on kogujakraav piketini 7+20. Antud lõigus on kraav süvendatud lamamini või peaaegu lamamini. Lõigus 7+20 – 10+14 on kraavi põhi lamamist ca 1.5-1.85 m kõrgemal. Antud lõik vajaks freesturba tootmiseks tulevikus süvendamist.

LG1

LG2

LG3

LG4

LG5

LG6

LG7

LG8

LG9

LG10

LG11

LG12

LG13

LG14

R² = 0.0012

-0.150

-0.100

-0.050

0.000

0.050

0.100

0.150

0 100 200 300 400 500 600

V aj

um m

Kaugus m

Laugaste arvutuslik vajum

Arvutuslik vajum m Linear (Arvutuslik vajum m)

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Keava turbatootmisala kuivendamismõju Kõnnumaa maastikukaitsealale ja Rabivere turbatootmisala kuivendamise mõju Rabivere maastikukaitsealale, eksperthinnang 13

3.2.1.4 Lõik kraavide K-2 ja K3 vahel

Kraavide K-1 ja K2 lõppude vahele jääb kogujakraavita piirilõik, on ainult teekraav. Teekraav ei vaja täiendavat süvendamist.

3.2.2 Hinnang täiendava süvendamise mõju ulatusele

3.2.2.1 Kraav K-1

Hinnangut ei anta, kraavi pole vaja süvendada.

3.2.2.2 Kraav K-2

Kraavi K-2 lõpu täiendav süvendamine võib avaldada arvestatavat mõju. Kui tulevikus süvendamise vajadus peaks tekkima, tuleks süvendada pigem kogujast järgmist väljakukraavi ning jätta viimane piirnev väljak tootmisest välja.

3.2.2.3 Kraav K-3

Kraavi K-3 süvendamise mõju lõigus 0+00 7+20 on väike.

Lõigu 7+20 – 10+14 süvendamise mõju rabale on suurem, selle asemel peaks tulevikus pigem süvendama järgmise väljakukraavi. Samas on maastikukaitseala piir antud lõigus kaugemal. Süvendamise mõju kaitsealale pigem puudub.

3.2.2.4 Lõik kraavide K-1 ja K2 vahel

Teekraav ei vaja täiendavat süvendamist.

3.2.3 Hinnang tänase olukorra mõju ulatusele

3.2.3.1 Ristprofiilide analüüs

Profiilide kohaselt on olemasoleva kuivendamise mõju ulatus kuni 74 m (risti mõju suunaga).

Selleks, et saaks hinnata maksimaalset kogujakraavide kuivendamise mõju peame võrdlema seda loodusliku reljeefi dreeniva mõjuga rabale ehk vaatlema raba rinnakute nõlvust. Käesoleva töö raames on Rabivere rabas tuvastatud 7-17% languga stabiliseerunud looduslikud rabarinnakuid. Esitatud on ristprofiilid M ja N ebatavaliselt järsust rinnakust. Siiski võiks pidada ca 10 % languga rabarinnakuid keskmiseks maksimaalseks, suurema languga nõlva tuleks pidada erandiks.

Võrreldes kogujakraavide olemasolevat mõju maapinna reljeefiga kraavide servas nähtub, et enamusel profiilidel ulatub mõju ligikaudu punktini, mis tekib 10% tõusujoone tõmbamisel piirikraavi asukohast lamami kõrguselt kuni kunagise maapinnani (vt lõigetel violetne joon) ehk on sarnane loodusliku rabarinnaku stabiliseerunud maapinnaga nõlvusega.

Võib eeldada, et tänase mõju ulatus horisontaalsuunas ei suurene oluliselt, isegi kui kraavi põhi ei asu lamamis vaid selle lähedal on saavutatud maksimaalne kuivendamise mõju kuivendamisel tiheneb ka veepinnast allpool asuv turvas (U. Tomberg, Saku 1982).

3.2.3.2 Kontrollribade analüüs

Tootmisalast kagu suunas, lageraba piirkonnas konstrueeriti 6 riba kaugustega 50, 100 m, 200 m, 300 m, 400 m ja 500 m.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Keava turbatootmisala kuivendamismõju Kõnnumaa maastikukaitsealale ja Rabivere turbatootmisala kuivendamise mõju Rabivere maastikukaitsealale, eksperthinnang 14

Erinevalt Keava rabast, Rabivere rabas selget seost riba kauguse ja vajumi vahel pole. Pigem on 2020 a andmed üldiselt ca 15 cm kõrgemal 2009 a. andmetest.

Alates 300-st meetrist on eeldatud, et arvutatud vajum ei erine. Kolme viimase riba arvutusliku vajumit võib pidada erinevate aastakäikude aerolaserskaneerimiste tehnoloogiliseks erinevuseks. Parandatud vajum on saadud Arvutuslik vajum – parand, kus parand on kolme kaugema riba arvutusliku vajumi keskmine).

Kuna trend tulemustes puudub, tuvastatud väiksed arvutuslikud maapinna vajumid või tõusud võivad tuleneda pigem metoodika ja andmete ebatäpsusest.

Muutuste puudumine viimase 11 aasta jooksul kinnitab vajumise lõppemist ja rinnaku stabiliseerumist.

Tabel 3 Kontrollribade vajumi analüüs, Rabivere raba

Tähis Pindala Lõige Täide - Lõige/ +

Täide Arvutuslik

vajum Parandatud

vajum

m² m³ m³ m³ m m

S50m 7404 1.83 1201.63 1199.8 0.162 0.013

S100m 12209 3.66 1682.33 1678.66 0.137 -0.011

S200m 7404 5.3 943.42 938.11 0.127 -0.022

S300m 7629 9.98 1093.49 1083.51 0.142 -0.007

S400m 11374 11.17 1637.66 1626.49 0.143 -0.006

S500m 10571 5.57 1709.72 1704.15 0.161 0.012

Keskmine 0.149

Ka Rabivere raba laugaste kõrguse erinevus ei oma selget trendi, pigem esineb nõrk vastupidine seos (joonis 2). Pigem võib oletada kõrguste muutuses juhuslike asjaolusid või ka tehnoloogiast mõõtmisvigu. Tulemused on esitatud tabelis 4.

Siiski võib järeldada, et viimase 11 a jooksul pole laugastes veetase oluliselt muutunud.

Arvatakse, et kuivendamise mõjul turvas laguneb ja tiheneb ning selle veeläbilaskvus väheneb. Sellisel juhul võib sademevesi kauem laugastes püsida pigem kuivenduse mõjupiirkonnas asuvates laugastes. Aga seda pole olemasolevate andmete põhjal võimalik kontrollida.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Keava turbatootmisala kuivendamismõju Kõnnumaa maastikukaitsealale ja Rabivere turbatootmisala kuivendamise mõju Rabivere maastikukaitsealale, eksperthinnang 15

Tabel 4 Laugaste vajumi analüüs, Rabivere raba

Tähis Pindala Lõige Täide - Lõige/ +

Täide

Vähim kaugus kraavist

Arvutuslik vajum

m² m³ m³ m³ m m

LG1 232 19 0 -19 50 -0.080

LG2 974 16 45 29 280 0.029

LG3 716 4 49 45 280 0.063

LG4 905 0 104 104 40 0.114

LG5 5857 395 197 -198 85 -0.034

LG6 8371 1094 12 -1082 150 -0.129

LG7 1448 14 139 125 280 0.086

LG8 419 3 39 36 500 0.087

LG9 1486 20 114 94 240 0.063

LG10 605 4 34 30 190 0.050

LG11 522 22 19 -3 220 -0.006

Keskmine 0.022

Joonis 2 Laugaste veetasemete analüüs, Rabivere raba

LG1

LG2

LG3

LG4

LG5

LG6

LG7 LG8 LG9

LG10

LG11

R² = 0.1884

-0.150

-0.100

-0.050

0.000

0.050

0.100

0.150

0 100 200 300 400 500 600

V aj

um m

Kaugus m

Laugaste arvutuslik vajum

Arvutuslik vajum m Linear (Arvutuslik vajum m)

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Keava turbatootmisala kuivendamismõju Kõnnumaa maastikukaitsealale ja Rabivere turbatootmisala kuivendamise mõju Rabivere maastikukaitsealale, eksperthinnang 16

4 KOKKUVÕTE JA ETTEPANEKUD

4.1 Kokkuvõte

Eksperthinnangu kokkuvõte: 1. Keava ja Rabivere turbatootmisalade kaitsealadega piirnevad kogujakraavid ja

piirdekraavid on sügavad, ulatuvad lamamini või selle lähedale. 2. Kraavide edasise süvendamise mõju pole suur, vajalik süvendus moodustab väikese osa

kogu kraavi sügavusest. 3. Ettevaatlikuse printsiibist tulenevalt võib siiski tulevikus mõned servmised väljakud

tootmisest välja jätta (vt eespool konkreetsete kraavide ja lõikude soovitusi). 4. Suurem osa väljapoole ulatuvast mõjust on juba toimunud (turba vajumine) või kulgevate

protsesside kulgu pole võimalik muuta. Turba vajumine 50-100 m kaugusel on lõppenud või peaaegu lõppenud. Laugaste veetase pole viimase kümne aastaga märgatavalt muutunud ega laukad pole kuivanud. Muutused kohalikus veevarus on juba toimunud.

5. Ekspert kinnitab, et vähene süvendamine seletuskirjas mainitud kohtades ja viisidel ei tekita täiendavat ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku Kõnnumaa loodusala kaitse- eesmärkidele.

6. Puhvertsoonide määratlemine pikaajaliste häiringute leviku piiramiseks või leevendamiseks ei ole antud kuivendamise staadiumis enam asjakohane, mõjud on juba avaldunud.

4.2 Eksperdi tähelepanekud

Allolevalt on toodud eksperdi seisukohad Keskkonnaameti kirjades toodud väidete täpsustamiseks:

1. Marko Kohv jt (2015) on väljendanud seisukohta, et olemasolevatel tootmisaladel kaevandamise jätkamine ei muuda oluliselt kujunenud olukorda.

2. Kuid kraavide süvendamise vajadusel avaldub selgelt täiendav mõju Natura alale, kus on inventeeritud looduslikus seisundis rabade elupaigatüüp.“

3. Keskkonnaamet peab vajalikuks eksperthinnangu tellimist, milles selgitatakse välja kraavide süvendamisest avalduv mõju ja selle ulatus Natura ala kaitse-eesmärgiks olevale rabakooslusele, kuna turbatootmiseks kraavide süvendamine põhjustab Natura alalt vee suuremat äravoolu.

4. Juhime tähelepanu, et 2015. aastal on Consultare OÜ koostatud aruande „Rabade taastamiskava koostamine“, mille ptk 2.6 käsitleb Keava raba veerežiimi taastamise vajalikkust.

Eksperdi täpsustused Keskkonnaameti kirja vastavatele punktidele:

1. Väide ei ole hästi sõnastatud. Tõenäoliselt olukord muutub, kuid kaevandamise jätkamine ei muudaks muutuste suunda ega suurust mõõdetaval määral.

2. Ei suuda tuvastada, kust on väide pärit, aga antud konkreetsetes tingimustes ei muuda vähene süvendamine midagi mõõdetavas koguses. Antud väide on pigem vale.

3. Ekspert ei pea korrektseks sõnastust, et kraavide süvendamine suurendab äravoolu Natura alalt. Kraavid on juba saavutanud maksimaalse sügavuse või peaaegu maksimaalse sügavuse. Vähene süvendamine koos kraavitrassi muutustega ei avalda äravoolule täiendavat mõju. Antud väide on pigem vale.

4. Keava raba veerežiim pole taastatav.

Rapla Turvas OÜ [email protected]

13.06.2022 nr DM-119437-3

Keava turbatootmisala keskkonnaloa taotluse puuduste kõrvaldamine

Olete Keskkonnaametile esitanud Keava turbatootmisala keskkonnaloa taotluse, mis on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 07.03.2022 nr DM-119437-1 all.

Taotluse kontrollimisel ilmnesid järgmised asjaolud:

1. Keskkonnakaitseloa taotluse vormile ei ole märgitud taotletava mäeeraldisega osaliselt hõlmatavate 3 ja 4 plokkide mäeeraldise piiresse jäävaid varu koguseid.

2. Taotluse maapõue osa ei sisalda maksimaalset aastast tootmismahtu.

3. Taotluse seletuskirjas puudub info, et anda hinnang müra ja tolmu leviku/koguste kohta. Kuna lähimad elamud asuvad ligemale 400 m kaugusel, siis Keskkonnaamet palub taotluses/seletuskirjas käsitleda ka müra ja tolmu levikut.

4. Taotluse seletuskirjas ei ole selgitatud turbakihist välja tulevate kändude edasist kasutamist ning selles osas tuleb seletuskirja täiendada. Juhul kui kännud antakse edasi küttematerjalina ja/või kasutatakse taristu rajamiseks, ei loeta neid jäätmeks. Juhul kui kändude edasine kasutamine ei ole kindel, tuleb need jäätmeks lugeda, täita taotluse 3. Eriosa - Jäätmed ning lisada taotlusele kaevandamisjäätmekava.

5. Keskkonnaamet ei ole veendunud, et kavandataval tegevusel puudub ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku Kõnnumaa loodusala kaitse-eesmärkidele. Turbatootmisala veeloa KMH-s ei ole arvestatud täna teada oleva informatsiooniga:

Kull, A. 2016. Soode ökoloogilise funktsionaalsuse tagamiseks vajalike puhvertsoonide määratlemine pikaajaliste häiringute leviku piiramiseks või leevendamiseks, II etapp. Aruanne. Kohv, M., Salm, J.-O., Jakobson, L., Niitlaan, E. 2015. Turba kaevandamise hüdroloogilise mõju vähendamine. Eesti Turbaliit. Aruanne.

Keskkonnaloa kehtivusaja pikendamisel turba kaevandamisega avalduda võiva mõju prognoosimisel tuleb lähtuda kuivendamise mõjuala ulatusest. Ain Kulli poolt juhitud töörühma tulemuste (Kull, 2016) kohaselt ulatub kuivenduse tugev mõju rabades 100 m kaugusele ning nõrk mõju kuni 300 m kaugusele kraavist; ettevaatusprintsiibist lähtuvalt soovitatakse puhvertsooniks arvestada 400 meetrit.

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Marko Kohv jt on oma töös (2015) koondanud erinevates teadusartiklites avaldatud tulemused kuivenduskraavide mõju ulatuse kohta turbakihtidele, mille järgi mõju akrotelmile on 30-200 meetrit, mõju katotelmile e veetasemest sügavamal asuvale turbalasundile on 5-60 meetrit. Nimetatud töös on aluseks võetud Ain Kulli töörühma tulemused ning analüüsil arvestatud tugeva mõjuala ulatuseks 100 m ning nõrga mõjuala ulatuseks 300 meetrit. Aruande koostajad on väljendanud seisukohta, et olemasolevatel tootmisaladel kaevandamise jätkamine ei muuda oluliselt kujunenud olukorda.

Seega juhul kui Keava turbatootmisalal jätkata turbatootmist ilma kraave süvendamata, on tegevus võimalik (analoogselt Meenikunno turbatootmisalal loa pikendamisega). Kuid kraavide süvendamise vajadusel avaldub selgelt täiendav mõju Natura alale, kus on inventeeritud looduslikus seisundis rabade elupaigatüüp.

Keskkonnaamet peab vajalikuks eksperthinnangu tellimist, milles selgitatakse välja kraavide süvendamisest avalduv mõju ja selle ulatus Natura ala kaitse-eesmärgiks olevale rabakooslusele, kuna turbatootmiseks kraavide süvendamine põhjustab Natura alalt vee suuremat äravoolu. Lisaks on eksperthinnangus vajalik välja tuua kaevandamise mõju seireprogramm, mis hõlmab piirnevate alade veetasemete ja taimestiku seiret. Seireandmed võimaldavad koguda tuleviku tarbeks infot võimalike pikajaliste kuivendusmõjude kohta ning veenduda, et tegevusel ei ole täiendavat mõju ning juhul, kui seire siiski tuvastab veetaseme languse väljaspool kaevandusala, tuleb koheselt rakendada meetmed veetaseme tõstmiseks (hüdrotõkked vm). Keskkonnaameti hinnangul on pädev sellist eksperthinnangut andma Tartu Ülikool (Ain Kull, Edgar Karofeld).

Juhime tähelepanu, et 2015. aastal on Consultare OÜ koostatud aruande „Rabade taastamiskava koostamine“, mille ptk 2.6 käsitleb Keava raba veerežiimi taastamise vajalikkust. Keskkonnaameti hinnangul tekib vastuolu raba taastamise ja turbatootmiseks ala kuivendamisega. Lisaks on Keava raba veerežiimi taastamine on ettenähtud Keskkonnaameti peadirektori 27.07.2020 käskkirjaga nr 1-2/20/12 kinnitatud „Kõnnumaa maastikukaitseala, Aela maastikukaitseala, Kuimetsa maastikukaitseala, Kõnnumaa ja Vahastu mõisa hoiuala, üksikobjekti Imsi järve ning Kädva, Kiigemäe ja Saunametsa metsise püsielupaiga (Kõnnumaa loodusala) kaitsekorralduskava 2020-2029“, millega on muuhulgas täpsustatud ka ala kaitse- eesmärgid. Lisaks on Kaitstavate soode tegevuskava (2015) alusel Keava raba arvatud üle- riigiliselt prioriteetse taastamist vajava ala hulka (tabel 2).

Kõikide eelpool nimetatud tööde koostamine on toimunud paralleelselt turbatootmisala veeloa KMH menetlusega või selle heakskiitmise järgselt, mistõttu ei ole saanud selle infoga arvestada ja ebasoodsa mõju avaldumise väljaselgitamiseks on vajalik kaasata ekspert vastavalt eeltoodule.

Palume taotlust vastavalt ülaltoodule täiendada.

Lugupidamisega

2(3)

(allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo

Viktoria Burtin 5688 5603 (maapõu) [email protected]

Mihkel Toom 5918 2731 (välisõhk) [email protected]

Kadri Hänni 5786 6552 (looduskasutus) [email protected]

Liis Promvalds 5355 1850 (jäätmed) [email protected]

3(3)

Rapla Turvas OÜ [email protected]

13.06.2022 nr DM-119595-7

Rabivere turbatootmisala keskkonnaloa taotluse puuduste kõrvaldamine

Olete Keskkonnaametile esitanud Rabivere turbatootmisala keskkonnaloa taotluse, mis on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 22.03.2022 nr DM-119595-1 all. Täiendatud taotlused on registreeritud veel 06.04.2022 nr DM-119595-3 all ja 13.04.2022 nr DM-119595-5 all.

Taotluse viimase versiooni kontrollimisel ilmnesid järgnevad asjaolud:

1. Taotluse seletuskirja punktis 5 on kirjas, et tootmisala idaosast juhitakse kuivendusveed Suurraba kraavi (VEE1097801). Keskkonnaloa taotluses on märgitud Rabivere kuivendusvee väljalaskme 2 suublaks Kiurukraav (VEE1097802) ja pinnaveekogumiks Maidla (1098300_1) ning Rabivere kuivendusvee väljalaskme 3 suublaks Suurraba kraav (VEE1097801) ja pinnaveekogumiks Maidla (1098300_1). Keskkonnaregistri andmetel suubub Kiurukraav Suurraba kraavi. Keskkonnaregistris ei ole märgitud kuhu suubub Suurraba kraav. Seega palume välja selgitada tegelik olukord ja vastavalt sellele parandada/täiendada taotlust ja seletuskirja selles osas. Palume selgitada välja kas eelnimetatud kraavid on seotud Maidla jõega. Kui Suurraba kraav ei suubu Maidla jõkke siis eemaldada Rabivere kuivendusvee väljalaskmetel 2 ja 3 suubla andmetes Maidla pinnaveekogum.

2. Taotluse seletuskirjas ei ole selgitatud turbakihist välja tulevate kändude edasist kasutamist ning selles osas tuleb seletuskirja täiendada. Juhul kui kännud antakse edasi küttematerjalina ja/või kasutatakse taristu rajamiseks, ei loeta neid jäätmeks. Juhul kui kändude edasine kasutamine ei ole kindel, tuleb need jäätmeks lugeda, täita taotluse 3. Eriosa - Jäätmed ning lisada taotlusele kaevandamisjäätmekava.

3. Taotluse maapõue osa ei sisalda maksimaalset aastast tootmismahtu.

4. Keskkonnaamet ei ole veendunud, et kavandataval tegevusel puudub ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku Rabivere loodusala kaitse-eesmärkidele. Turbatootmisala veeloa KMH-s ei ole arvestatud täna teada oleva informatsiooniga:

Kull, A. 2016. Soode ökoloogilise funktsionaalsuse tagamiseks vajalike puhvertsoonide määratlemine pikaajaliste häiringute leviku piiramiseks või leevendamiseks, II etapp. Aruanne. Kohv, M., Salm, J.-O., Jakobson, L., Niitlaan, E. 2015. Turba kaevandamise hüdroloogilise

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

mõju vähendamine. Eesti Turbaliit. Aruanne.

Keskkonnaloa kehtivusaja pikendamisel turba kaevandamisega avalduda võiva mõju prognoosimisel tuleb lähtuda kuivendamise mõjuala ulatusest. Ain Kulli poolt juhitud töörühma tulemuste (Kull, 2016) kohaselt ulatub kuivenduse tugev mõju rabades 100 m kaugusele ning nõrk mõju kuni 300 m kaugusele kraavist; ettevaatusprintsiibist lähtuvalt soovitatakse puhvertsooniks arvestada 400 meetrit.

Marko Kohv jt on oma töös (2015) koondanud erinevates teadusartiklites avaldatud tulemused kuivenduskraavide mõju ulatuse kohta turbakihtidele, mille järgi mõju akrotelmile on 30-200 meetrit, mõju katotelmile e veetasemest sügavamal asuvale turbalasundile on 5-60 meetrit. Nimetatud töös on aluseks võetud Ain Kulli töörühma tulemused ning analüüsil arvestatud tugeva mõjuala ulatuseks 100 m ning nõrga mõjuala ulatuseks 300 meetrit. Aruande koostajad on väljendanud seisukohta, et olemasolevatel tootmisaladel kaevandamise jätkamine ei muuda oluliselt kujunenud olukorda.

Seega juhul kui Rabivere turbatootmisalal jätkata turbatootmist ilma kraave süvendamata, on tegevus võimalik (analoogselt Meenikunno turbatootmisalal loa kehtivusaja pikendamisega). Kuid kraavide süvendamise vajadusel avaldub selgelt täiendav mõju Natura alale, kus on inventeeritud looduslikus seisundis rabade elupaigatüüp.

Keskkonnaamet peab vajalikuks eksperthinnangu tellimist, milles selgitatakse välja kraavide süvendamisest avalduv mõju ja selle ulatus Natura ala kaitse-eesmärgiks olevale rabakooslusele, kuna turbatootmiseks kraavide süvendamine põhjustab Natura alalt vee suuremat äravoolu. Lisaks on eksperthinnangus vajalik välja tuua kaevandamise mõju seireprogramm, mis hõlmab piirnevate alade veetasemete ja taimestiku seiret. Seireandmed võimaldavad koguda tuleviku tarbeks infot võimalike pikajaliste kuivendusmõjude kohta ning veenduda, et tegevusel ei ole täiendavat mõju ning juhul, kui seire siiski tuvastab veetaseme languse väljaspool turbatootmisala, tuleb koheselt rakendada meetmed veetaseme tõstmiseks (hüdrotõkked vm). Keskkonnaameti hinnangul on pädev sellist eksperthinnangut andma Tartu Ülikool (Ain Kull, Edgar Karofeld).

Lisaks on Kaitstavate soode tegevuskava (2015) alusel Rabivere raba arvatud üle-riigiliselt II prioriteetsusega taastamist vajavate alade hulka (tabel 3).

Kõikide eelpool nimetatud tööde koostamine on toimunud paralleelselt turbatootmisala veeloa KMH menetlusega või selle heakskiitmise järgselt, mistõttu ei ole saanud selle infoga arvestada ja ebasoodsa mõju avaldumise väljaselgitamiseks on vajalik kaasata ekspert vastavalt eeltoodule.

Palume taotlust vastavalt ülaltoodule täiendada.

Lugupidamisega

2(3)

(allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo

Viktoria Burtin 5688 5603 (maapõu) [email protected]

Margit Karu 5695 1985 (vesi) [email protected]

Kristo Keevend 5695 8759 (jäätmed) [email protected]

Kadri Hänni 5786 6552 (looduskasutus) [email protected]

3(3)

K

- 1

K -1

1

4

+

9

7

0 +

0 0

1

+

0

0

2

+

0

0

3

+

0

0

4

+

0

0

5

+

0

0

6

+

0

0

7 +

0 0

8 +

0 0

9 +

0 0

1 0 +

0 0

1 1 +

0 0

1

2

+

0

0

1

3

+

0

0

1

4

+

0

0 K

- 2

K

- 2

1 8 +

2 3

0

+

0

0

1

+

0

0

2

+

0

0

3

+

0

0

4

+

0

0

5

+

0

0

6

+

0

0

7

+

0

0

8

+

0

0

9

+

0

0

1

0

+

0

0

1

1

+

0

0

1

2

+

0

0

1

3

+

0

0

1

4

+

0

0

1

5

+

0

0

1 6 +

0 0

1 7 +

0 0

1 8 +

0 0

S100m

S300m

S400m

E

E

'

C

C

'

B

2

B

2

'

A

A

'

B

1

B

1

B

3

B

3

'

7

+

1

8

0

+

0

0

1

+

0

0

2

+

0

0

3

+

0

0

4

+

0

0

5

+

0

0

6

+

0

0

7

+

0

0

1

1

+

0

0

0

+

0

0

1

+

0

0

2

+

0

0

3

+

0

0

4

+

0

0

5

+

0

0

6

+

0

0

7

+

0

0

8

+

0

0

9

+

0

0

1

0

+

0

0

1

2

+

0

0

0

+

0

0

1

+

0

0

2

+

0

0

3

+

0

0

4

+

0

0

5

+

0

0

6

+

0

0

7

+

0

0

8

+

0

0

9

+

0

0

1

0

+

0

0

1

1

+

0

0

5 +

4 8

0 +

0 0

1 +

0 0

2 +

0 0

3 +

0 0

4 +

0 0

5 +

0 0

1

+

6

2

0

+

0

0

1

+

0

0

1

+

6

9

0

+

0

0

1

+

0

0

D

D

'

4

+

9

6

0

+

0

0

1

+

0

0

2

+

0

0

3

+

0

0

4

+

0

0

S200m

LG4

LG1

LG2

LG3

LG5

LG6

LG7

LG8

LG9

LG10

LG11

LG12

LG13

LG14

Kõnnumaa

maastikukaitseala

K-1

66.0

67.0

68.0

69.0

70.0

71.0

72.0

73.0

74.0

75.0

66.0

67.0

68.0

69.0

70.0

71.0

72.0

73.0

74.0

75.0

0 +

0 0

1 +

0 0

2 +

0 0

3 +

0 0

4 +

0 0

5 +

0 0

6 +

0 0

7 +

0 0

8 +

0 0

9 +

0 0

1 0 +

0 0

1 1 +

0 0

1 2 +

0 0

1 3 +

0 0

1 4 +

0 0

1 5 +

0 0

1 6 +

0 0

1 7 +

0 0

1 8 +

0 0

1 8 +

2 3

K-2

65.0

66.0

67.0

68.0

69.0

70.0

71.0

72.0

73.0

65.0

66.0

67.0

68.0

69.0

70.0

71.0

72.0

73.0

0 +

0 0

1 +

0 0

2 +

0 0

3 +

0 0

4 +

0 0

5 +

0 0

6 +

0 0

7 +

0 0

8 +

0 0

9 +

0 0

1 0 +

0 0

1 1 +

0 0

1 2 +

0 0

1 3 +

0 0

1 4 +

0 0

1 4 +

9 7

Uuritud kraav piketaaži, nime ja voou suunaga

9 +

0 0

1 1

+ 0

0

Lõike asukoht piketaaži ja tähistega

1 1

+ 0

0

1 0

+ 0

0

Mäeeraldise teenindusmaa piir

Vajumi kontrolli riba tähisega

Vajumi kontrolli laugas tähisega

Kaitseala

Mäeeraldise piir

S200m

LG11

Asendiplaani tingmärgid:

Kõnnumaa

maastiku-

kaitseala

kraavi paremkallas

lamam

maapind 2020 lidar

olemasoleva kraavi põhi

maapind 2010 lidar

maapind enne kuivendamist

Pikiprofiilide ja lõigete tingmärgid:

kraavi vasakkallas

Rapla Turvas OÜ

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Tel. 668 1011, Faks 668 1018

Projekti nimetus:

Joonise sisu

Töö nr:

23/4280

Kinnitas:

Erki Vaguri

/Allkirjastatud

digitaalselt/

Linnaaluste küla, Kehtna vald, Rapla maakond

Hageri küla, Kohila vald, Rapla maakond

Objekti asukoht:

Tellija:

Vastutav

Tenno Vaher

/Allkirjastatud

digitaalselt/

Koostas:

/Allkirjastatud

digitaalselt/

1/4

Graafiline lisa:

1/1

Leht/lehti:

1 : 10 000

Möötkava:

Kuupäev:

13.06.2023

Versioon:

V01

ProjekteerisKuupäevMuudatus Selgitus

U

Staadium:

Koostas:

/Allkirjastatud

digitaalselt/

spetsialist:

Keava turbatootmisala kuivendamise mõju Kõnnumaa

maastikukaitsealale ja Rabivere turbatootmisala kuivenduse mõju

Rabivere maastikukaitsealale, eksperthinnang

Kaardilehed: 544 Tartu

Keava turbatootmisala

Keava turbatootmisala asendiplaan ja

kraavide pikiprofiilid

Märkused:

1. kasutatud Maa-ameti kaardiserveri kaardimaterljali ja Lidar-i andmeid

A

66.0

67.0

68.0

69.0

70.0

71.0

72.0

73.0

74.0

75.0

66.0

67.0

68.0

69.0

70.0

71.0

72.0

73.0

74.0

75.0

0 +

0 0

1 +

0 0

2 +

0 0

3 +

0 0

4 +

0 0

5 +

0 0

5 +

4 8

72

1

0

%

kraavi paremkallas

lamam

maapind 2020 lidar

olemasoleva kraavi põhi

maapind 2010 lidar

maapind enne kuivendamist

Pikiprofiilide ja lõigete tingmärgid:

kraavi vasakkallas

mõõdetud ristuv kraav

B1

66.0

67.0

68.0

69.0

70.0

71.0

72.0

73.0

74.0

75.0

76.0

66.0

67.0

68.0

69.0

70.0

71.0

72.0

73.0

74.0

75.0

76.0

0 +

0 0

1 +

0 0

1 +

6 2

75

1

0

%

B2

66.0

67.0

68.0

69.0

70.0

71.0

72.0

73.0

74.0

75.0

76.0

66.0

67.0

68.0

69.0

70.0

71.0

72.0

73.0

74.0

75.0

76.0

0 +

0 0

1 +

0 0

2 +

0 0

3 +

0 0

4 +

0 0

5 +

0 0

6 +

0 0

7 +

0 0

8 +

0 0

9 +

0 0

1 0

+ 0

0

1 1

+ 0

0

1 2

+ 0

0 1

2 +

0 0

144

6

%

B1

66.0

67.0

68.0

69.0

70.0

71.0

72.0

73.0

74.0

75.0

76.0

66.0

67.0

68.0

69.0

70.0

71.0

72.0

73.0

74.0

75.0

76.0

0 +

0 0

1 +

0 0

1 +

6 2

75

1

0

%

C

66.0

67.0

68.0

69.0

70.0

71.0

72.0

73.0

74.0

75.0

66.0

67.0

68.0

69.0

70.0

71.0

72.0

73.0

74.0

75.0

0 +

0 0

1 +

0 0

2 +

0 0

3 +

0 0

4 +

0 0

5 +

0 0

6 +

0 0

7 +

0 0

8 +

0 0

9 +

0 0

1 0 +

0 0

1 1 +

0 0

74

1

0

%

D

66.0

67.0

68.0

69.0

70.0

71.0

72.0

73.0

74.0

66.0

67.0

68.0

69.0

70.0

71.0

72.0

73.0

74.0

0 +

0 0

1 +

0 0

2 +

0 0

3 +

0 0

4 +

0 0

4 +

9 6

43

1

0

%

E

66.0

67.0

68.0

69.0

70.0

71.0

72.0

66.0

67.0

68.0

69.0

70.0

71.0

72.0

0 +

0 0

1 +

0 0

2 +

0 0

3 +

0 0

4 +

0 0

5 +

0 0

6 +

0 0

7 +

0 0

7 +

1 8

1

0

%

Rapla Turvas OÜ

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Tel. 668 1011, Faks 668 1018

Projekti nimetus:

Joonise sisu

Töö nr:

23/4280

Kinnitas:

Erki Vaguri

/Allkirjastatud

digitaalselt/

Linnaaluste küla, Kehtna vald, Rapla maakond

Hageri küla, Kohila vald, Rapla maakond

Objekti asukoht:

Tellija:

Vastutav

Tenno Vaher

/Allkirjastatud

digitaalselt/

Koostas:

/Allkirjastatud

digitaalselt/

2/4

Graafiline lisa:

1/1

Leht/lehti:

1 : 10 000

Möötkava:

Kuupäev:

13.06.2023

Versioon:

V01

ProjekteerisKuupäevMuudatus Selgitus

U

Staadium:

Koostas:

/Allkirjastatud

digitaalselt/

spetsialist:

Keava turbatootmisala kuivendamise mõju Kõnnumaa

maastikukaitsealale ja Rabivere turbatootmisala kuivenduse mõju

Rabivere maastikukaitsealale, eksperthinnang

Keava turbatootmisala lõiked

1 3 +

6 4

0 +

0 0

1 +

0 0

2 +

0 0

3 +

0 0

4 +

0 0

5 +

0 0

6 +

0 0

7 +

0 0

8 +

0 0

9 +

0 0

1 0 +

0 0

1 1 +

0 0

1 2 +

0 0

1 3 +

0 0

1

0

+

1

4

0

+

0

0

1

+

0

0

2

+

0

0

3

+

0

0

4

+

0

0

5

+

0

0

6

+

0

0

7

+

0

0

8

+

0

0

9

+

0

0

1

0

+

0

0

2 +

5 0

0 +

0 0

1 +

0 0

2 +

0 0

6+00

0+00

1+00

2+00

3+00

4+00

5+00

2 +

0 0

0 +

0 0

1 +

0 0

0 +

0 0

1 +

0 0

2 +

0 0

2 +

4 8

3 +

0 0

0 +

0 0

1 +

0 0

2 +

0 0

C

C '

B

B '

M

M

'

K - 1

K - 2

K

-

3

K

-

3

A

A '

S

2

0

0

m

LG1

LG2

LG3

LG4

LG5

LG6

LG7

LG8

LG9

LG10

LG11

S

1

0

0

m

S

5

0

m

S

3

0

0

m

S

4

0

0

m

S

5

0

0

m

3 +

0 0

0 +

0 0

1 +

0 0

2 +

0 0

D

D '

3

+

0

0

0

+

0

0

1

+

0

0

2

+

0

0

E

E

'

6

+

6

8

0

+

0

0

1

+

0

0

2

+

0

0

3

+

0

0

4

+

0

0

5

+

0

0

6

+

0

0

F

F

'

6

+

0

0

0

+

0

0

1

+

0

0

2

+

0

0

3

+

0

0

4

+

0

0

5

+

0

0

G

G

'

2

+

0

0

0

+

0

0

1

+

0

0

N

N

'

Rabivere

maastikukaitseala

K-1

62.0

63.0

64.0

65.0

66.0

67.0

68.0

69.0

70.0

62.0

63.0

64.0

65.0

66.0

67.0

68.0

69.0

70.0

0 +

0 0

1 +

0 0

2 +

0 0

3 +

0 0

4 +

0 0

5 +

0 0

6 +

0 0

7 +

0 0

8 +

0 0

9 +

0 0

1 0

+ 0

0

1 1

+ 0

0

1 2

+ 0

0

1 3

+ 0

0

1 3

+ 6

4