MÄÄRUS

(kuupäev digiallkirjas) nr 60

Rahandusministri 26. septembri 2023. a määruse nr 36

„Moderniseerimisfondist kohaliku omavalitsuse hoonete

energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise

tingimused ja kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1651 lõike 52 ja § 1821 lõike 5 alusel.

§ 1. Määruse muutmine

Rahandusministri 26. septembri 2023. a määruses nr 36 „Moderniseerimisfondist kohaliku

omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja

kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) hoone ja hoonealuse kinnistu või selle kasutusiga ületava pikkusega hoonestusõiguse

omanik on kohaliku omavalitsuse üksus, tema valitseva mõju all olev valitsussektorisse kuuluv

üksus või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olev valitsussektorisse kuuluv

üksus;“;

2) paragrahvi 3 lõike 2 punktis 2 asendatakse tekstiosa „kohaliku omavalitsuse korralduse

seaduse § 6 lõigete 1 ja 2 alusel osutatava“ sõnadega „seadusest tuleneva kohaliku omavalitsuse

üksuse“;

3) paragrahvi 3 lõike 2 punktis 3, § 3 lõigetes 3 ja 4, § 3 lõike 8 punktis 1 ja § 9 lõikes 5

asendatakse sõnad „taotluse esitamise tähtpäeval“ sõnadega „taotlusvooru avamise tähtpäeval“;

4) paragrahvi 3 lõike 2 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) hoonet kasutatakse pärast projekti lõppemist vähemalt viis aastat seadusest tuleneva

kohaliku omavalitsuse üksuse teenuse osutamiseks või muu avaliku sektori teenuse

osutamiseks vähemalt taotluses märgitud mahus.“;

5) paragrahvi 3 lõige 21 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 3 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Hoone osa või sellele vastava osa, mida ei kavandata taotluse esitamisel kasutada või mida

ei kasutata pärast projekti elluviimist avaliku sektori teenuse osutamiseks, energiatõhususe töid

ei toetata. Nimetatut ei kohaldata, kui see hooneosa lammutatakse või kui hooneosa või sellele

2

vastav osa on antud kasutusse seadusest tuleneva kohaliku omavalitsuse üksuse ülesande

täitmise raames avalikku teenust osutavale mittetulundusühingule, sihtasutusele või avaliku

sektori enamusosalusega äriühingule ja see on pärast projekti elluviimist kasutuses seadusest

tuleneva kohaliku omavalitsuse üksuse ülesande täitmiseks.“;

7) paragrahvi 3 lõike 8 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) mille elluviimise tulemusel ei vähene prognoositav hoone tarnitud energia kasutus vähemalt

20 protsenti või ei vähene prognoositav kasvuhoonegaaside heide;“;

8) paragrahvi 5 lõiget 3 täiendatakse punktiga 13 järgmises sõnastuses:

„13) varjumiskoha väljaehitamise eelduseks olev avade ehitamise, avatäidete paigaldamise ja

ventilatsioonisüsteemi ehitamise kulu, kui see sisaldub hoone energiaauditi

energiasäästumeetmete paketis ja sellega on energiakasutuse prognoosis arvestatud.“;

9) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 11 sõnastatakse järgmiselt:

„11) maksimaalne toetuse suurus ühe rekonstrueeritava hoone kohta on lisas 1 sätestatud

individuaalse toetusmäära kohaselt 4 200 000 – 5 880 000 eurot ja see arvutatakse järgmise

valemi järgi: 8 400 000 eurot × individuaalne toetusmäär, tingimusel, et kohaliku omavalitsuse

üksuse kohta esitatakse üks taotlus;“;

10) paragrahvi 6 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui toetuse taotleja on kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju all olev

valitsussektorisse kuuluv üksus või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olev

valitsussektorisse kuuluv üksus, kohaldatakse toetuse määra ja maksimaalse toetuse suuruse

leidmisel lõikes 1 kohaliku omavalitsuse valitseva mõju all oleva valitsussektorisse kuuluva

üksuse või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all oleva valitsussektorisse

kuuluva üksuse investeeringuobjekti asukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele

sätestatut.“;

11) paragrahvi 7 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Toetuse taotleja (edaspidi ka taotleja) võib olla:

1) kohaliku omavalitsuse üksus või

2) kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju all olev valitsussektorisse kuuluv üksus või

kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olev valitsussektorisse kuuluv üksus,

kellel on investeeringuobjekti asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse nõusolek taotluse

esitamiseks.“;

12) paragrahvi 7 lõikes 2 asendatakse sõnad „temast sõltuv“ sõnadega „lõike 1 punktis 2

nimetatud“;

13) paragrahvi 7 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „arengukava“ sõnadega „ja

eelarvestrateegia“;

14) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Kui taotleja on lõike 1 punktis 2 nimetatud isik, peab ta kuuluma valitsussektorisse projekti

elluviimise ajal ja vähemalt viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates.“;

15) paragrahvi 8 lõike 1 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt:

„7) taotlusest peab selguma projekti elluviimise eelse ja järgse hoone köetava pinna

ruutmeetrite arv, projekti elluviimise eelse ja järgse sellise hoone köetava pinna suurus

ruutmeetrites, mis on kasutusel seadusest tuleneva kohaliku omavalitsuse üksuse teenuse

osutamiseks, ja sellise köetava pinna suurus ruutmeetrites, mis on projekti elluviimise eel ja

3

järel kasutusel muu avaliku sektori teenuse osutamiseks, ning vastavalt energiaauditis toodud

tööde loetelule lammutatava köetava pinna suurus ruutmeetrites;“;

16) paragrahvi 8 lõike 2 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:

„6) kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju all oleva üksuse ja kohaliku omavalitsuse

üksuste ühise valitseva mõju all oleva üksuse poolt taotluse esitamise korral selle üksuse

asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse kinnituskiri taotluse esitamisega nõustumise

kohta;“;

17) paragrahvi 18 punktis 1 asendatakse sõnad „suurem kui“ sõnaga „vähemalt“;

18) paragrahvi 18 punktis 6 asendatakse tekstiosa „kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse

§ 6 lõigete 1 ja 2 alusel osutatavate“ sõnadega „seadusest tuleneva kohaliku omavalitsuse

üksuse“;

19) paragrahvi 18 punkt 16 sõnastatakse järgmiselt:

„16) esitama kolme projektijärgse täisaasta kohta taotluse rahuldamise otsuses määratud

tähtpäevadel RTK veebilehel hiljemalt taotlusvooru avamise ajaks avaldatud juhendi alusel

struktuuritoetuste registri kaudu andmed rekonstrueeritud hoone energia tarbimismahtude,

energiasäästu, kasvuhoonegaaside heite ja taastuvenergia tootmise kohta;“;

20) paragrahvi 18 punkti 18 täiendatakse pärast sõnu „volitatud arhitekt“ sõnadega „või sellega

samaväärset välisriigi kutse- või kutsealast kvalifikatsiooni omav arhitekt“;

21) paragrahvi 181 punktis 2 asendatakse sõna „hankemenetluse“ sõnadega „riigihanke

menetluse“;

22) paragrahvi 181 punkt 21 tunnistatakse kehtetuks;

23) paragrahvi 181 punktist 22 jäetakse välja sõnad „ja nende suhtelise osakaalu“;

24) paragrahv 19 sõnastatakse järgmiselt:

㤠19. Toetusele viitamine

(1) Toetuse saaja paigaldab projektiga seotud ehitustööde ajaks ehitusobjektile kohe pärast

ehitustööde alustamist töödest teavitava tahvli, millel on märgitud vähemalt:

1) projekti nimetus;

2) tööde teostaja;

3) tööde valmimise tähtaeg;

4) moderniseerimisfondi logo („Kaasrahastanud Euroopa Liit Heitkogustega kauplemise

süsteem (Moderniseerimisfond)“);

5) valdkonna eest vastutava ministeeriumi ja RTK logo;

6) toetuse suurus.

(2) Kui ehitusobjekti rahastamisel on toetuse summa üle 500 000 euro, teavitab toetuse saaja

avalikkust viie aasta jooksul arvates projekti lõppemisest projekti rahastusallikast, paigaldades

avalikkusele hõlpsasti nähtavasse kohta tahvli, millel on moderniseerimisfondi logo

(„Kaasrahastanud Euroopa Liit Heitkogustega kauplemise süsteem (Moderniseerimisfond)“).

(3) Alates rahastusotsuse saamisest viitab toetuse saaja projektiga seotud kommunikatsioonis,

4

veebilehtedel ja sotsiaalmeediakanalites rahastusallikale sõnastuses „Kaasrahastatud ELi

heitkogustega kauplemise süsteemist (Moderniseerimisfond)“ või kasutades

moderniseerimisfondi logo („Kaasrahastanud Euroopa Liit Heitkogustega kauplemise süsteem

(Moderniseerimisfond)“).“;

25) paragrahvi 22 lõige 16 tunnistatakse kehtetuks;

26) lisa 2 „Nõuded hoone energiaauditile“ asendatakse lisaga 2 „Nõuded hoone

energiaauditile“ uues sõnastuses;

27) lisa 3 „Hoonete energiatõhususe tööde projektide taotluste

hindamiskriteeriumid“ asendatakse lisaga 3 „Hoonete energiatõhususe tööde projektide

taotluste hindamiskriteeriumid“ uues sõnastuses.

§ 2. Määruse jõustumine

Määruse § 1 punktid 22, 23 ja 25 jõustuvad 1. novembril 2026. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Kõrgmaa

Kantsler

Lisa 2 Nõuded hoone energiaauditile

Lisa 3 Hoonete energiatõhususe tööde projektide taotluste hindamiskriteeriumid

Regionaal- ja põllumajandusministri

(kuupäev digiallkirjas) määrus nr 60

„Rahandusministri 26. septembri

2023. a määruse nr 36

„Moderniseerimisfondist kohaliku

omavalitsuse hoonete energiatõhusaks

muutmiseks antava toetuse kasutamise

tingimused ja kord“ muutmine“

Lisa 2

Nõuded hoone energiaauditile

1. Rakendamine

Lisa 2 rakendatakse vaid selle määruse raames tehtavatele energiaaudititele. Lisas on kajastatud

määrusest tulenevad spetsiifilised nõuded, eritingimused, selgitused ja juhised, mis võivad

erineda teistest samalaadsetest üleriigilistest või rahvusvahelistest nõuetest.

2. Alusdokumendid

Energiaauditi koostamisel arvestatakse, et hoone praegusele olukorrale vastav ja

energiatõhususe parandamise pakettide energiatõhususarv (edaspidi ka ETA) leitakse ning

kavandatavate energiatõhususe tööde aluseks olevad arvutused, sealhulgas energiatõhususe

tööde loetelu aluseks olevad arvutused, ja energiatõhususe tööde järgsed arvutused tehakse

taotlusvooru avamise tähtpäeval kehtivatest nõuetest lähtudes. Energiaauditi koostamisel

juhindutakse määruses ja selles lisas ning alljärgnevates määrustes sätestatud nõuetest:

 majandus- ja taristuministri 8. aprilli 2015. a määrus nr 28 „Elamu energiaauditile

esitatavad nõuded“ (edaspidi määrus nr 28);

 ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määrus nr 63 „Hoone

energiatõhususe miinimumnõuded“ (edaspidi määrus nr 63);

 majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määrus nr 36 „Nõuded energiamärgise

andmisele ja energiamärgisele“ (edaspidi määrus nr 36);

 majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määrus nr 58 „Hoone energiatõhususe

arvutamise metoodika“ (edaspidi määrus nr 58).

3. Energiaauditi koostaja pädevus

Energiaauditi koostab spetsialist, kellel on alljärgnevas loetelus nimetatud kehtiv kutse

Väljastatu d kutse

Kutsestand ardi

versioon

Kutsetunnis tuse

väljastamis e aeg

Link, väljastatud kutseid, märkused

Hoonete energiaaudi itor, tase 6

6 20.09.2018 https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/ vaata/11228897 Praegu kehtetu standard, mille alusel enam kutsetunnistusi ei väljastata, aga selle alusel

2

väljastatud kutsetunnistused kehtivad, neid on 6 tk Viimane kaotab kehtivuse 12.04.2028

Energiaaudi itor, tase 6

7 16.04.2024 https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/ vaata/11250587 Asendab hoone energiaaudiitori, tase 6, kutsestandardit Väljastatud 3 tk

Diplomeerit ud

energiatõhu suse

spetsialist, tase 7

5 al 22.06.2018

https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/ vaata/11250787 Väljastatud 19 tk

Osakutse hoonete

energiaaudi itor, tase 7

5 al 22.06.2018

Praegu kehtetu standard, mille alusel enam kutsetunnistusi ei väljastata, aga selle alusel väljastatud kutsetunnistused kehtivad, neid on 5 tk Viimane kaotab kehtivuse 12.04.2028

Volitatud energiatõhu

suse spetsialist,

tase 8

6 al 22.06.2018

https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/ vaata/11250808 Väljastatud 18 tk

Kutse olemasolu ja pädevuse ulatust (vt toodud kutsestandardi A1 osas) tuleb kontrollida

isikupõhiselt veebiaadressil http://kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsetunnistused. Kutse

väljastaja on Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus. Energiakalkulatsioonid ja -

arvutused tehakse määruse nr 58 § 292 kohase valideeritud dünaamilise simulatsiooni tarkvara

abil. Tegemist on arvutusega, mis ei pruugi kuuluda tavapärase energiaauditi koosseisu.

Vajadusel kaasab audiitor pädeva spetsialisti, kes teeb nõutud arvutused valideeritud tarkvara

abil.

4. Määruse § 9 lõikes 4 sätestatud lisanõuded energiaauditile ja nende selgitused

1. Hoone köetava pinna ruutmeetrite arv ehitisregistri põhjal

 enne taotluse koostamist tuleb hoone omanikul kontrollida ehitisregistris olevate

andmete korrektsust ja vastavust tegelikkusele. Vajadusel tuleb andmeid korrigeerida.

Andmete olemasolu ja korrektsuse ning hilisemate andmete muutmise tulemusel

tekkinud võimaliku rikkumise eest vastutab hoone omanik. Ehitisregistri andmete

omavahelist kooskõla taotluses esitatud andmetega kontrollib RTK taotluse esitamise

seisuga. Korrektsete andmete puudumisel on õigus tunnistada taotlus nõuetele

mittevastavaks;

 hoone laiendamise korral peab hoone köetava pinna hinnanguline töödejärgne

suurenemine ruutmeetrites sisalduma energiaauditis nimetatud paketis, sealhulgas peab

olema selgelt eristatud olemasoleva hoone energiatõhususe töödega hõlmatud pind;

 hoone laiendamise korral lisatakse energiaauditisse energiaauditi koostajale taotleja

esitatud laiendust käsitlevad lähteandmed.

2. Hoone praegusele olukorrale vastava energiatõhususarvu määramine selle tüüpilisel

kasutusel käib järgmiselt:

3

 energiaauditi koostamise käigus määratakse hoone praegusele olukorrale vastav

energiatõhususarv tüüpilisel kasutusel;

 energiatõhususarvu [kWh/(m2a)] ehk ETA leidmisel lähtutakse määruses nr 58

sätestatud taotlusvooru avamise tähtpäeval kehtivatest nõuetest.

3. Hoone parameetrite muutumisel lähtutakse alljärgnevast:

 hoone puhul, millest osa soovitakse lammutada, peab energiaauditist selguma

lammutatava hoone ulatus. ETA, tulevased energia- ja ülalpidamiskulud ning CO2 ekv

heide leitakse allesjääva hooneosa kohta;

 hoone puhul, millest osa soovitakse lammutada, peab energiaauditis ette nägema

vältimatud kaasnevad tööd, nagu allesjääva vaheseina või vaheseinte soojustamine,

katuse ja sokli korrastamine, vajalike avatäidete tegemine ning töödest mõjutatud

tehnosüsteemide ümberprojekteerimine, -paigutamine või -korraldamine;

 hoone puhul, mille köetav pind suureneb hoone laiendamise tulemusena, peab

energiaauditist selguma köetava pinna hinnanguline suurenemise ulatus ning tulevased

energia- ja ülalpidamiskulud ning CO2 ekv heide leitakse kavandatavate muudatuste

eelse hoone kohta.

 juhul kui hoone puhul kavandatakse üheaegselt hoone osa lammutamist ja hoone

laiendamist, peab energiaauditist selguma lammutatava hooneosa ulatus ning hoone

köetava pinna hinnanguline suurenemise ulatus. Soovituslike energiatõhususe tööde

loetelu koos maksumuse kalkulatsioonidega koostatakse kavandatavate muudatuste

eelse hoone kohta ning see peab sisaldama lammutamise ja lammutamisega vältimatult

kaasnevaid töid, kuid ei tohi sisaldada laiendamisega seotud töid. Tulevased energia- ja

ülalpidamiskulud ning CO₂ ekv heide leitakse allesjääva, kuid veel laiendamata

hooneosa kohta. Hoone energiatõhususarvu määramisel lähtutakse käesoleva lisa

punktis 5 sätestatust.

4. Soovituslike energiatõhususe tööde loetelu koostamisel koos maksumuse

kalkulatsioonidega, et viia kogu hoone energiatõhususarv tasemele, mis vastab hoone määruses

nr 63 sätestatud kasutusotstarbe või kasutusotstarvete alusel määratud hoone maksimaalsele

lubatud ETA väärtusele, lähtudes taotlusvooru avamise tähtpäeval kehtivatest nõuetest,

arvestatakse alljärgnevat:

 tööde loeteluna käsitatakse energiatõhususe parandamise paketis nimetatud töid, sh

energiatõhususe parandamisega lahutamatult kaasnevad tööd (nt katusekonstruktsiooni

tugevdamine, kui see on vajalik tehnosüsteemi paigaldamiseks aga ka projekti

elluviimisega samaaegselt välja ehitatava varjumiskoha väljaehitamiseks tehtavad

välispiirete avade ja ventilatsiooni tööd, kui need on seotud energiatõhusustöödega);

 hoone laiendamisel peab olema selgelt eristatud ja eraldi välja toodud nende tööde

loetelu, mille abil tehakse olemasoleva hoone energiatõhususe tööd, sh lammutamise

korral lammutamine ja lammutamisega vältimatult kaasnevad tööd. Kui

energiatõhususe töid ja hoone laiendamisega seotud töid tehakse samal ajal, koostatakse

soovituslike energiatõhususe tööde loetelu koos maksumuse kalkulatsioonidega vaid

kavandatavate muudatuste eelse hoone kohta, ning see peab sisaldama lammutamist ja

lammutamisega vältimatult kaasnevaid töid, kuid ei tohi sisaldada laiendamisega seotud

töid;

 hoone energiatõhususe parandamise pakett ehk soovituslik energiatõhususe tööde

loetelu ja tööde tegemiseks kasutatavate materjalide ja seadmete miinimumparameetrid

peavad olema projekteerimishanke ja ehitushanke lähteülesandeks.

4

5. Energiatõhususe parandamise pakettidele energiatõhususarvude määramisel hoone tüüpilisel

kasutusel valideeritud dünaamilise simulatsiooni tarkvara abil (sealhulgas 3D-piltide, laienduse

korral ka laienduse 3D-piltide abil) juhindutakse alljärgnevast:

 energiaauditis kajastatavate pakettide arv võib olla väiksem määruse nr 28 § 6 lõike 5

punktis 3 nõutud kolmest paketist juhul, kui auditis kajastatava(te) paketti(de) väiksem

arv on tingitud taotleja ja audiitori vahelisest kokkuleppest. Pakettide arv peab olema

piisav ja nende arv peab olema loogiliselt põhjendatud nii taotleja kui ka audiitori poolt;

 olemas peab olema valideeritud dünaamilise simulatsiooni tarkvara litsents;

 energiaauditisse tuleb lisada simulatsioonimudeli abil loodud hoone 3D-pildid

(kajastatud peavad olema kõik fassaadid) ning lähteandmed määruse nr 58 lisa 2 vormil

ja arvutustulemused sama määruse lisa 4 vormil;

energiatõhususarvu [kWh/(m2a)] ehk ETA leidmisel lähtutakse määruses nr 58

sätestatud, taotlusvooru avamise tähtpäeval kehtivatest nõuetest;

 hoone laiendamise korral arvutatakse ETA kogu laiendatud hoone kohta.

6. Hoone ülalpidamiskulude, hoonesse tarnitud energia energiakasutuse ja CO2 ekv muutumise

kalkulatsioonid soovituslike energiatõhususe tööde täiemahulisel tegemisel arvutatakse,

arvestades alljärgnevat:

 määruse § 9 lõike 4 punktis 5 sätestatud nõudeid rakendatakse üksnes sisendina

hindamiskriteeriumides olevatele arvutustele (e-toetuse keskkonna taotlusvormile

sisestatavad andmed) ja need ei ole seotud hoone energiaauditi koosseisus määratud

ETA ega muude arvutustega;

 ülalpidamiskulude ja tarnitud energia hulka arvestatakse hoone sisekliima tagamiseks

tehtavad kütte-, jahutus-, ventilatsiooni- ja valgustuskulud, tarbevee soojendamise

kulud ning olme- ja muude elektriseadmete tööks tehtavad kulud. Ülalpidamiskulude

hulka kuuluvad ka hoone tehnosüsteemide hoolduskulud. Projekti elluviimise eelsed ja

järgsed tehnosüsteemide hoolduskulud peavad olema tõendatavad. Hoonesse tarnitud

energia esitatakse energiaauditis kilovatt-tundides ning ülalpidamiskulud eurodes;

 hindamiskriteeriumide sisendiks olevad kalkulatsioonid (hoone ülalpidamiskulude,

hoonesse tarnitud energia energiakasutuse ja CO2 ekv muutumise kalkulatsioonid)

esitatakse vaid selle paketi kohta, mille kohta taotlus esitatakse;

 hoone ülalpidamiskulude, hoonesse tarnitud energia energiakasutuse muutumise ja CO2

ekv kalkulatsioonid esitatakse järgmiste tabelite kujul:

Tabel 1. Tarnitud energiakasutuse ja CO2 ekv heite muutumise kalkulatsioon Energiakasutus Viimased

kolm aastat

Prognoos Muutus Märkused

1. Tarnitud energiate muutused

Kaugküte, kWh/a Küte

Ventilatsioon Tarbevee soojendamine

Taastuvenergia …

Soojus kokku kaugküttest, kWh/a

Elekter, kWh/a

5

Valgustus Seadmed

Küte Ventilatsioon

Tarbevee soojendamine Taastuvenergia

Energiasimulatsioonides vabasoojusena mitte

arvestatav*

…

Elekter kokku, kWh/a Kütused, kWh/a

Küte Ventilatsioon

Tarbevee soojendamine ….

Kütused kokku, kWh/a

Tarnitud (kõik kokku, kWh/a Köetava pinna kohta kWh/(m2a)

2. CO2 ekv heite muutus,

kg CO2 ekv/a

CO2 ekv heide kaugküte ja/või kütused

Lisada arvutuse aluseks olnud eriheitetegur

CO2 ekv heide elekter

Lisada arvutuse aluseks olnud eriheitetegur

CO2 ekv heide kokku

* Energia, mis ei osale vabasoojusena kogu hoones (nt välisvalgustus, vihmaveerenni sulatus, suurköögi kuumutusseadmed jms). Seda energiat ei arvestata simulatsioonimudelites, kuid see energia peab sisalduma summaarses tarnitud energias ning energia, ülalpidamiskulude ja CO2 ekv muutuste kalkulatsioonides.

Tabel 2. Ülalpidamiskulude muutumise kalkulatsioon Näitaja Viimased

kolm aastat, € Prognoos Muutus,

€/a Märkused

Ühik/a €/ühik €/a Soojus Elekter Kütused Hooldus … Kõik kokku, € Köetava pinna kohta €/(m2a)

6

7. Hoone viimase kolme kalendriaasta tegelikud ja tõendatud keskmised tarbimisandmed

pannakse kokku järgmiste kriteeriumide alusel:

 arvutuste tegemisel lähtutakse tegelikest ja tõendatud raamatupidamislikest (v.a

küttesoojus) viimase kolme kalendriaasta aritmeetilistest keskmistest

tarbimisandmetest;

 küttesoojuse andmed (tarnitud energia) kalendriaasta kohta taandatakse normaalaastale,

lähtudes välisõhu kraadpäevadest. Normaalaasta kraadpäevade arv on hoone asukoha

piirkonna keskmine kraadpäevade arv aastas ajavahemikus aastatel 2004–2023, mille

väärtus saadakse ehitisregistrist. Küttesoojuse ülalpidamiskulud kalendriaasta kohta

leitakse konkreetse kalendriaasta tegeliku ja tõendatud küttesoojuse energiatariifi ning

normaalaastaks taandatud konkreetse kalendriaasta tarnitud küttesoojuse energia

korrutisena. Küttesoojuse energiatariif arvutatakse järgmise valemi järgi: tasutud

küttesoojuse ülalpidamiskulud (kalendriaasta kokku) ÷ konkreetse kalendriaasta

tarnitud küttesoojuse energia (kalendriaasta kokku);

 kui viimase kolme aasta jooksul on hoones tehtud selliseid tegevusi või toimunud

muutusi, mis on energiatarvet oluliselt mõjutanud, võetakse aluseks vähemalt viimase

ühe täisaasta, mis kajastab pärast energiatarvet mõjutanud tegevuste või muutuste

järgset olukorda, tegelikud ja tõendatud kulud. Viimase täisaasta valiku otsustab audiitor

koos hoone omanikuga neile teadaoleva kohapealse olustiku põhjal. Selline

tarbimisandmete korrigeerimine ja muutmine peab olema põhjendatud, mõistlik ja

vajalik. Argumentatsioon tarbimisandmete korrigeerimise ja muutmise kohta lisatakse

energiaauditisse.

8. Projektijärgse kalendriaasta prognoosi koostamisel juhindutakse alljärgnevast:

 prognoosi koostamisel lähtutakse energiaarvutuste baasaasta (nn EstonianTRY 1990-

2020) väliskliima tingimustest;

 energiakalkulatsioonid tehakse valideeritud tarkvara abil;

 energiakalkulatsioonide lähteandmed esitatakse MTM-i nr 58 lisa 2 ja

arvutustulemused sama määruse lisa 4 vormil;

 energiahindade puhul kasutatakse konkreetse energiakandja tariifiks (nt €/kWh)

energiaauditi objekti konkreetse energiakandja taotlusvooru avamise aastale eelnenud

aasta viimase kuue kuu (juuli–detsember) aritmeetilist keskmist tariifi;

 lokaalse taastuvenergia kasutusele võtmisel arvestatakse ka võrku müüdav

elektrienergia hoone energiatarbimisest maha. See tähendab, et tarnitud elektrienergia

(tabel 1) väheneb kogu lokaalselt toodetud taastuva elektrienergia võrra, arvestades

juhendis sätestatud piiranguid. Lokaalselt toodetud soojusenergiana läheb arvesse ainult

hoones tarbitud soojusenergia;

 lokaalselt toodetud taastuva elektrienergia aastane toodang ei tohi kõnealuse meetme

jaoks tehtavates arvutustes (tabel 1: tarnitud energiakasutuse ja CO2 ekv heite

muutumise kalkulatsioon ja hoone ülalpidamiskulude kalkulatsioonid) ületada

75 protsenti rekonstrueeritava hoone prognoositavast elektritarbimisest.

Muinsuskaitseseaduses sätestatud korras kultuurimälestiseks tunnistatud hoones

lokaalselt toodetava taastuva elektrienergia aastase toodangu kavandamisel tuleb järgida

selles määruses kehtestatud kasvuhoonegaaside heite ja tarnitud energia vähendamise

nõuet ja eeltoodud piirangut ei kohaldata;

 lokaalselt toodetud taastuva soojusenergia aastane tarbimine ei tohi kõnealuse meetme

jaoks tehtavates arvutustes (hindamiskriteeriumid: hoone ülalpidamiskulude ja

hoonesse tarnitud energia energiakasutuse muutumise kalkulatsioonid) ületada

7

50 protsenti rekonstrueeritava hoone prognoositavast aastasest sooja tarbevee

tarbimisest;

 hoone projektijärgsed keskmised tarbimisandmed peavad sisaldama mõistlikke

hooldus- ja kasutuskulusid, mis on vajalikud hoone ja selle tehnosüsteemide

jätkusuutlikuks ja kasutusjuhendikohaseks kasutamiseks;

 kui energiatõhususe tööde elluviimine mõjutab konkreetse tehnosüsteemi

energiatarbimist, määravad energiaaudiitor ja hoone omanik tarbimisandmete

prognoosimisel selle konkreetse tehnosüsteemi aasta keskmise energiatarbe

energiaauditi koostamise ajal parima teadaoleva info alusel;

 kui energiatõhususe tööde elluviimine ei mõjuta konkreetse tehnosüsteemi

energiatarbimist, lähtuvad energiaaudiitor ja hoone omanik tarbimisandmete

prognoosimisel konkreetse tehnosüsteemi viimase kolme aasta aritmeetilisest

keskmisest tarbimisest (MWh). Näiteks kui sooja tarbevee süsteemi ei rekonstrueerita,

on prognoositav sooja tarbevee energiatarbimine (MWh) võrdne viimase kolme aasta

aritmeetilise keskmise tarbimisega (MWh);

 olemasolevate valgustite asendamisel energiatõhusamatega ei tohi prognoositav

valgustuse aastane energiakulu vähenemine kõnealuse meetme jaoks tehtavates

arvutustes (hindamiskriteeriumid: hoone ülalpidamiskulude ja hoonesse tarnitud

energia energiakasutuse muutumise kalkulatsioonid) ületada 1/3 esialgsest

energiakasutusest. Muinsuskaitseseaduses sätestatud korras kultuurimälestiseks

tunnistatud hoones eeltoodud piirangut ei kohaldata.

 hoone laiendamise korral juhindutakse prognoositavate energiate arvutamisel

olemasoleva hoone mõõtmetest (ei sisalda laiendust) ja kasutusotstarvetest.

Olemasolevaid vahetult laiendusega külgnevaid välispiirdeid, mis muutuvad seetõttu

sisepiireteks, või mis lammutatakse või mida muudetakse, käsitatakse prognoositavate

energiate (soojuskadude) arvutamisel endiselt kui olemasolevaid välispiirdeid, see

tähendab, et nende ehitusfüüsikalised parameetrid (nt soojusläbivus) jäävad endiseks ja

eelduseks on, et piirde teisel pool on välisõhk. Näiteks kui hoone välisseinad

soojustatakse ja hoonele ehitatakse peale lisakorrus, muudetakse dünaamilise

simulatsiooni mudelis võrreldes olemasoleva olukorraga ainult välisseintega seotut (nt

soojusläbivus, joonsoojusläbivus) ja olemasoleva hoone osa lagi, mis varem oli katus,

jääb mudelis endiselt katuseks (sama soojusläbivus, teisel pool on välisõhk). Näiteks

kui hoone muutub pikemaks ja seetõttu olemasolev välissein lammutatakse või seda

muudetakse (nt tehakse seina avasid vms), jääb see sein mudelis ikka endiseks (seina,

avatäite jms soojusläbivus ja mõõtmed, teisel pool seina on välisõhk).

9. Dünaamilise simulatsioonimudeli koostamisel ja arvutustulemuste kasutamisel juhindutakse

järgmisest:

 kõigepealt koostatakse hoone energiabilanss, lähtudes viimase kolme aasta tegelikust

energiatarbimisest, ja selle järgi kalibreeritakse praeguse olukorra kohane

simulatsioonimudel (edaspidi M1);

 mudelis M1 asendatakse olemasolevad õhuvooluhulgad, ruumiõhu temperatuurid,

kasutusajad, vabasoojused jms EIM-i nr 63 ja MTM-i nr 58 kohaste tüüpiliste

tingimustega, mis kehtivad taotlusvooru avamise tähtpäeval, sealhulgas on baasaastaks

nn Estonian-TRY 1990‒2020. Simulatsiooni tulemusi kasutatakse tüüpilisel kasutusel

olemasolevale olukorrale vastava ETA määramisel. Seda mudelit nimetatakse edaspidi

mudeliks M2;

 mudelis M1 muudetakse vastavalt konkreetses paketis kavandatud meetmetele

sisendparameetreid (nt piirete soojusläbivused, õhuvooluhulgad, SFP-d, valgustuse

W/m2 jms). Saadud tulemusi kasutatakse projektijärgsete prognoositavate

8

energiakasutustena (tabelis 1 „Tarnitud energiakasutuse ja CO2 ekv heite muutumise

kalkulatsioon“ veerg „prognoos“). Energiaarvutuste baasaasta on nn Estonian-TRY

1990‒2020. Seda mudelit nimetatakse edaspidi mudeliks M3;

 konkreetse paketi mudelis M3 asendatakse prognoositavad parameetrid (nt

õhuvooluhulgad, vabasoojused, kasutusprofiilid, ruumiõhu temperatuurid jms) EIM-i

nr 63 ja MTM-i nr 58 kohaste tüüpiliste tingimustega, mis kehtivad taotlusvooru

avamise tähtpäeval. Energiaarvutuste baasaastaks on nn Estonian-TRY 1990‒2020.

Simulatsiooni tulemusi kasutatakse paketi tüüpilisele kasutusele vastava ETA

määramisel;

 hoone laiendamise korral tehakse järgmist:

o koostatakse mudel M1 ja M2 sarnaselt eespool kirjeldatule;

o mudelis M1 muudetakse konkreetses paketis loetletud olemasolevasse

hoonemahtu kavandatud meetmete põhjal sisendparameetreid (nt piirete

soojusläbivused, õhuvooluhulgad, SFP-d, valgustuse W/m2 jms). Kui mingi

välispiire muutub hoone laiendamise tulemusel tinglikult sisepiirdeks, tuleb

mudelis seda piiret käsitada siiski samamoodi, nagu oli tehtud mudelis M1

(soojusläbivused, mõõtmed jms jäävad endiseks, teisel pool piiret on välisõhk

jms). Energiaarvutuste baasaastaks on nn Estonian-TRY 1990‒2020. Saadud

tulemusi kasutatakse projektijärgse prognoositava energiakasutusena (tabelis 1

„Tarnitud energiakasutuse ja CO2 ekv heite muutumise kalkulatsioon“ veerg

„prognoos“);

o iga paketi kohta koostatakse hoone mudel koos laiendusega. Mudel peab

kajastama hoonet tervikuna nii, nagu see on kavandatud, see tähendab sisaldama

nii olemasolevat hoone osa koos paketis sisalduvate energiatõhususmeetmetega

kui ka laiendatavat osa, arvestades kavandatavaid kasutusotstarbeid ja

energiatõhususe printsiipe. Kui hoone olemasoleva osa mõni välispiire muutub

hoone laiendamise tulemusel sisepiirdeks või see lammutatakse, siis sellisena

seda mudelis ka kirjeldatakse. Mudeli koostamisel juhindutakse EIM-i nr 63 ja

MTM-i nr 58 kohastest tüüpilistest tingimustest, mis kehtivad taotlusvooru

avamise tähtpäeval. Energiaarvutuste baasaasta on nn Estonian-TRY 1990‒

2020. Simulatsiooni tulemusi kasutatakse paketi tüüpilisele kasutusele vastava

ETA määramisel.

10. Energiaauditis tuleb kajastada projektiga saavutatav CO2 ekv heitkoguse prognoositav

kokkuhoid, mille arvutamisel lähtutakse tabelis 1 kajastatud tarnitud energiakasutuse andmetest

ja alljärgnevast:

 tarnitud elektrienergia (kWh) ümberarvutamisel CO2 ekv heitkoguseks kasutatakse

eriheitetegurit 0,612 kg CO2 ekv /kWh;

 tarnitud kaugkütte ja kaugjahutuse energia (kWh) ümberarvutamisel CO2 ekv

heitkoguseks kasutatakse eriheitetegurit 0,157 kg CO2 ekv /kWh;

 kui hoones ei ole tarbitud kaugkütte soojusenergiat, juhindutakse soojusenergia

tootmiseks kasutatud energia kogustest ning tehakse CO2 ekv heitkoguse arvutus,

lähtudes alljärgnevast: maagaas – 0,195 kg CO2 ekv/kWh; veeldatud gaas (LPG) – 0,228 kg CO2 ekv/kWh; vedelgaas (LNG) – 0,195 kg CO2 ekv/kWh;

biomass (nt puiduhake, saepuru) – 0,00023 kg CO2 ekv/kWh;

kerge kütteõli – 0,267 kg CO2 ekv/kWh;

kerge põlevkiviõli – 0,267 kg CO2 ekv/kWh;

raske põlevkiviõli – 0,279 kg CO2 ekv/kWh;

9

raske kütteõli – 0,279 kg CO2 ekv/kWh.

Andmed pärinevad Kliimaministeeriumi organisatsioonide kasvuhoonegaaside (KHG) jalajälje mudelist. Andmeallikas Kliimaministeeriumi veebileht: https://kliimaministeerium.ee/rohereform-kliima/rohereform/organisatsioonide- jalajalg#mudel „KHG jalajälje arvutusmudeli eriheitetegurid 2025.xlsx“. Kaugkütte andmed on seejuures mudelis keskmistatud Eesti kaugkütte tootjate andmete põhjal, mis on võetud riigihalduse ministri määruse nr 31 „Energiahinna tõusu leevendusmeede vähemkindlustatud peredele“ 7.01.2022 seletuskirjast (kütuse osakaalud 2022).

11. Auditisse lisada taotletavas paketis sisalduvate kõigi energiasäästumeetmete paketis olevate

materjalide, seadmete, konstruktsioonide, süsteemide jms energiatõhusust iseloomustavad

parameetrid tabel 3 toodud näidisvormil

Tabel 3. Näidis hoone energiaauditi energiasäästumeetmete paketis sisalduvate tööde tegemiseks kasutatavate kõigi konstruktsioonide, materjalide, süsteemide, seadmete jms energiatõhusust iseloomustavate parameetrite esitamiseks energiaauditis1

Meede Ühik Tõendamismeetod

(vastavalt kehtivale redaktsioonile)

Audit2 Projekt3 Teostus 4

Märkuse d

Välispiirete soojustus

Sein U W/(m2·K) EVS-EN ISO 6946, EVS 908-1

≤

Katus U W/(m2·K) EVS-EN ISO 6946, EVS 908-1

≤

Põrand U W/(m2·K) EVS 908-1, EVS- EN ISO 13370

≤

Uks U W/(m2·K) Tootja andmed, standardisari EVS-EN ISO 10077

≤

Aken U W/(m2·K) Tootja andmed, standardisari EVS-EN ISO 10077

≤

Ventilatsiooni süsteem

SFP kW/(m³/s) Kogu hoone kaalutud keskmine poolsaastunud filtritega; EVS- EN 16798-3

≤

Tagasti temperatuuri suhtarv

% Tootja andmed; hoone energiatõhususe arvutamise metoodika määrus nr 58

≥

Heitõhu minimaalne temperatuur

°C Tootja andmed; hoone energiatõhususe arvutamise

≤

10

metoodika määrus nr 58

PV paneelid

Aastane toodang

MWh/a Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika määrus nr 58; arvutus energiaarvutuse baasaasta kliimaandmete alusel, arvestades paneelide suunda, kallet ja varjusid

≥

Soojuspump

Aasta keskmine COP

Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika määrus nr 58

≥

Valgustus W/m2 Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika määrus nr 58

≤

Küttesüsteem Kütteallika kasutegur / hooajaline tõhusus

% Tootja andmed; hoone energiatõhususe arvutamise metoodika määrus nr 58

≥

Küttegraafik ja juhtimine

°C Projektlahendus või automaatika seadistus; hoone energiatõhususe arvutamise metoodika määrus nr 58

Soe tarbevesi Tarbevee soojendamise tõhusus / COP

% või COP

Tootja andmed; hoone energiatõhususe arvutamise metoodika määrus nr 58

≥

Tarbevee jaotus- ja ringlustorustik u soojuskadu

W/m või kWh/a

Projektlahendus, isolatsiooni andmed või energiaarvutuse väljavõte; hoone energiatõhususe arvutamise metoodika määrus nr 58

≤

Jahutussüstee m

Jahutusseadme EER / Tootja andmed; ≥

11

hooajaline tõhusus

SEER hoone energiatõhususe arvutamise metoodika määrus nr 58

Jahutuse seadeväärtus

°C Automaatika seadistus, projektlahendus või energiaarvutuse väljavõte

Automaatika ja juhtimine

Vajaduspõhine ventilatsioon

ppm / m³/s Projektlahendus, automaatika seadistus või mõõdistusprotoko ll; EVS-EN 16798-1, EVS-EN 16798-3

Valgustuse juhtimine

juhtimisvii s

Projektlahendus, automaatika kirjeldus või seadistus; hoone energiatõhususe arvutamise metoodika määrus nr 58

Õhupidavus Õhulekkearv q50

m³/(h·m²) Õhulekketest või mõõteprotokoll; EVS-EN ISO 9972

≤

Akende päikeseläbivu s ja varjestus

Klaasi g- väärtus

- Tootja andmed; EVS-EN 410

≤

Varjestustegur / varjestuslahen dus

- Projektlahendus, tootja andmed või energiaarvutuse väljavõte

≤

Energiaarvut use terviktulemus

ETA / arvutuslik energiakasutus

kWh/(m2· a)

Energiaarvutuse aruanne või energiamärgis; hoone energiatõhususe arvutamise metoodika määrus nr 58

≤

1 Sisustab energiaaudiitor vastavalt valitud energiatõhusustööde paketile, vajadusel ridu lisades või kustutades. Tabeli andmeid kasutatakse, et lihtsustada erinevates projekti elluviimise etappides energiatõhusust mõjutavate energiasäästumeetmete parameetrite jälgimist. Tabelis nimetatud standardid on esitatud näitlike tõendamismeetoditena ega välista muu samaväärse tõendamismeetodi

12

kasutamist. 2 Täidab energiaaudiitor 3 Kontrollib tellija ja projekteerija 4 Kontrollib tellija ja omanikujärelevalve

Regionaal- ja põllumajandusministri

(kuupäev digiallkirjas) määrus nr 60

„Rahandusministri 26. septembri

2023.a määruse nr 36

„Moderniseerimisfondist kohaliku

omavalitsuse hoonete energiatõhusaks

muutmiseks antava toetuse kasutamise

tingimused ja kord“ muutmine““

Lisa 3

Hoonete energiatõhususe tööde projektide taotluste hindamiskriteeriumid

Kriteerium 1 – kokku 0–20 punkti1

Hoonesse tarnitud energia vähenemine2 rekonstrueeritava hoone abikõlbliku köetava pinna ühe

ruutmeetri kohta. Mida kõrgem on suhtarv, seda rohkem saab punkte. Punktide summa

arvutatakse järgmist valemit kasutades:

punktide summa = ((taotleja individuaalne suhtarv – minimaalne suhtarv territoriaalses grupis)

÷ (maksimaalne suhtarv territoriaalses grupis – minimaalne suhtarv territoriaalses grupis)) ×

20.

Kriteerium 2 – kokku 0–10 punkti1

Hoone ülalpidamiskulude vähenemine1 rekonstrueeritava hoone abikõlbliku köetava pinna ühe

ruutmeetri kohta. Mida kõrgem on suhtarv, seda rohkem saab punkte. Punktide summa

arvutatakse järgmist valemit kasutades:

punktide summa = ((taotleja individuaalne suhtarv – minimaalne suhtarv territoriaalses grupis)

÷ (maksimaalne suhtarv territoriaalses grupis – minimaalne suhtarv territoriaalses grupis)) ×

10.

1 Kui vastava hindamiskriteeriumi maksimaalne ja minimaalne suhtarv territoriaalses grupis on võrdsed, antakse kõigile

territoriaalse grupi taotlustele selle hindamiskriteeriumi eest maksimaalne punktisumma. 2 Kui hoonet kasutatakse lisaks seadusest tuleneva kohaliku omavalitsuse üksuse teenuse osutamisele või muu avaliku sektori

teenuse osutamisele ka muul otstarbel, siis sellise hoone puhul arvestatakse hoonesse tarnitud energia ja hoone

ülalpidamiskulude vähenemine proportsionaalselt kogu hoonesse tarnitud energia ja hoone ülalpidamiskulude vähenemisest

vastavalt seadusest tuleneva kohaliku omavalitsuse üksuse teenuse osutamiseks või muu abikõlbliku avaliku sektori teenuse

osutamiseks kasutatava hoone köetava pinna ruutmeetrite arvu osatähtsusele kogu hoone köetava pinna ruutmeetritest. Hoone

ülalpidamiskulude vähenemine võib-olla ka negatiivne (see tähendab, et suhteliselt parem on suhteliselt väiksem

ülalpidamiskulude kasv).

Projektide hindamisel, milles sisalduvad lammutustööd, võetakse hoonesse tarnitud energia ning hoone ülalpidamiskulude

vähenemise arvestamise aluseks projekti tulemusel kohandatud alles jäävale köetavale pinnale vastav tarnitud energia ja

ruutmeetrite arv. Projektide hindamisel, milles sisaldub hoone laiendus, võetakse hoonesse tarnitud energia ning hoone

ülalpidamiskulude vähenemise arvestamise aluseks köetavale pinnale vastav tarnitud energia ja ruutmeetrite arv mis ei sisalda

laiendust.

1

SELETUSKIRI

Regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Rahandusministri 26. septembri 2023. a

määruse nr 36 „Moderniseerimisfondist kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks

muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmine“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Rahandusministri 26. septembri 2023. a

määruse nr 36 „Moderniseerimisfondist kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks

muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmine“ eelnõuga (edaspidi

eelnõu) muudetakse toetuse andmise tingimusi, et võimaldada läbi viia taotlusvoorud

moderniseerimisfondi vahenditest kohaliku omavalitsuse üksuste hoonete energiatõhusaks

muutmiseks muudetud tingimustel. Selleks tehakse muudatused seoses kohaliku omavalitsuse

korralduse seaduse (edaspidi KOKS) 01.07.2026 jõustunud muudatustega, täpsustatakse

taotleja mõistet, muudetakse piiranguid maksimaalsetele toetuse suurustele ja tehakse muud

meetme tingimuste ajakohastamiseks vajalikud muudatused.

Peamised eelnõuga kavandatavad muudatused on järgmised:

 Oluline osa muudatustest on seotud asjaoluga, et seoses 01.07.2026 jõustunud KOKSi

muudatustega asendatakse varem kehtinud viide KOKS § 6 lõikes 1 ja 2 sätestatud

kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi KOV) ülesannete osas, millega oli seotud

projekti ja kulude abikõlblikkuse ulatus, KOKS kohase põhimõttega, et KOV ülesanded

saavad tulla ka teistest seadustest. Seega projekti ja kulude abikõlblikkuse piirid

laienevad taotlejale kuuluvatele hoonetele, mida kasutatakse seadusest tuleneva

kohaliku omavalitsuse üksuse teenuse osutamiseks.

 Samuti muudetakse mitut sätet seetõttu, et täpsustatakse tingimusi, kes saab olla taotleja

– lisatakse, et taotleja peab kuuluma valitsussektorisse. Selline lähenemine on kooskõlas

toetusmeetme eesmärgiga, panustada avaliku sektori hoonete energiakasutuse

vähendamisse.

 Läbivalt muudetakse põhimõtet, et hoonete energiatõhusust puudutavate nõuete puhul

lähtutakse seniste taotluse esitamise tähtpäeval kehtinud nõuete asemel taotlusvooru

avamise tähtpäeval kehtivatest nõuetest.

 Tehakse muudatused riigihangete seaduse (edaspidi RHS) alates 1. novembrist 2026

jõustuvatest muudatusest lähtuvalt ja uuendatakse toetusele viitamise nõuded.  Eelnõuga seatakse minimaalne lävend projekti kohta saavutatavale prognoositavale

energiasäästule, et tagatud oleks toetusmeetme eesmärgipärasus energia kokkuhoiu

saavutamiseks.  Olulisema muudatusena muudetakse maksimaalse toetuse suurust ühe projekti kohta,

mis võimaldab energiatõhusaks muudetavate hoonete hulka senisest rohkem kaasata

kogupindalalt suuremaid hooneid, samas kui ühe ruutmeetri kohta kehtestatud

maksimaalse toetuse suurus tagab endiselt toetusvahendite kasutamise efektiivsuse.

Eelnõuga tehakse ka muud muudatused, mille vajadus on üles kerkinud sama määruse

alusel varem läbi viidud projektide menetlemise kogemusel.

 Uuendatakse lisa 2 „Nõuded hoone energiaauditile“ millega uuendatakse

vastavusnõuded energiaaudiitoritele, kes võivad käesoleva toetusmeetme raames

energiaauditit koostada ning juhised taotlejale, kuidas audiitori sobivust hinnata.

Lisatakse abitabel hoone energiatõhususe parandamiseks tehtavate energiatõhusustööde

loetelu fikseerimiseks ja tehakse muud määruse muutmisest ja meetme rakendamisel

üles kerkinud vajadusest tingitud muudatused.

2

 Uuendatakse lisa 3 „Hoonete energiatõhususe tööde projektide taotluste

hindamiskriteeriumid“ millega tehakse muudatused, mis on seotud 01.07.2026

jõustunud KOKSi muudatustega ja millega asendatakse varem kehtinud viide KOKS §

6 lõikes 1 ja 2 sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse ülesannete osas. Olulise

muudatusena antakse hindamisel suurem kaal projekti elluviimise tulemusel

saavutatavale tarnitud energia vähenemisele rekonstrueeritava hoone abikõlbliku

köetava pinna ühe ruutmeetri kohta.

Eeltoodud muudatused ei ole suure mõjuga ega kitsenda oluliselt taotlejate või toetatavate

objektide ringi, kuna senise meetme rakendamise kogemuse põhjal vastavad nii taotlejad kui

ka projektidega seotud hooned ja nende kasutus valdavas osas muudetavatele tingimustele.

Tehtavad muudatused ei mõjuta haldusmenetluse seadusest tulenevalt muudetava määruse

alusel juba toetust saanud projektide elluviimist.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Määruse eelnõu koostas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi regionaalpoliitika

osakonna nõunik Tarmo Kivi (telefon 5885 1476, e-mail [email protected]). Eelnõu juriidilist

kvaliteeti kontrollis kohalike omavalitsuste osakonna õigusnõunik Olivia Taluste (telefon 5885

1453, e-mail [email protected]). Eelnõu keelelist kvaliteeti kontrollis õigusosakonna

peaspetsialist Leeni Kohal (telefon 5698 3427, e-mail [email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu kohaselt muudetakse rahandusministri 26. septembri 2023. a määruse nr 36

„Moderniseerimisfondist kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava

toetuse kasutamise tingimused ja kord” (edaspidi kehtiv määrus) (RT I, 07.03.2025, 4)

paragrahve 3, 5, 6, 7, 8, 18, 181, 19 ja 22 ning asendatakse kehtiva määruse lisa 2 („Nõuded

hoone energiaauditile“) lisaga 2 ja lisa 3 („Hoonete energiatõhususe tööde projektide taotluste

hindamiskriteeriumid“) lisaga 3 uues sõnastuses.

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ega

Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest esimeses nähakse ette määruse muudatused ja

teises paragrahvis määruse jõustumine. Eelnõu § 1 koosneb 27 punktist.

Eelnõu § 1 punkt 1

Eelnõu § 1 punktiga 1 sõnastatakse määruse § 3 lõike 2, millega sätestatakse energiatõhususe

tööde raames rekonstrueeritavale hoonele esitatavad nõuded, punkt 1 järgmiselt:

„1) hoone ja hoonealuse kinnistu või selle kasutusiga ületava pikkusega hoonestusõiguse

omanik on kohaliku omavalitsuse üksus, tema valitseva mõju all olev valitsussektorisse kuuluv

üksus või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olev valitsussektorisse

kuuluv üksus;“.

Punktiga 1 asendatakse senine viide sõltuva üksuse mõistele kohaliku omavalitsuse üksuse

finantsjuhtimise seaduse § 2 punkti 9 tähenduses põhimõttega, et kui hoone ja hoonealune

kinnistu ei kuulu KOVile või hoonestusõiguse omanik ei ole KOV vaid selle valitseva mõju

all olev üksus või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olev üksus, peab see

3

üksus kuuluma valitsussektorisse. Selline lähenemine on kooskõlas toetusmeetme eesmärgiga

panustada avaliku sektori hoonete energiakasutuse vähendamisse. Muudatuse kohane

piiritlemine arvestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2023/1791, mis käsitleb

energiatõhusust ja millega muudetakse määrust (EL) 2023/955 (uuesti sõnastatud) avaliku

sektori asutuse määratlust, mis võetakse menetluses oleva eelnõu kohaselt Eestis üle

energiamajanduse korralduse seadusesse ja mille kohaselt on avaliku sektori asutus

valitsussektori ja keskvalitsuse allsektori üksus riigieelarve seaduse § 2 tähenduses. Eeltoodud

muudatused ei ole suure mõjuga ega kitsenda oluliselt taotlejate ringi, kuna senise meetme

rakendamise kogemuse põhjal vastavad nii taotlejad kui ka projektidega seotud hooned ja

nende kasutus valdavas osas muudetavatele tingimustele.

Valitseva mõju mõiste tuleneb raamatupidamise seadusest. Nimetatud seaduse § 27 lõike 1

järgi on konsolideeriv üksus raamatupidamiskohustuslane, kellel on valitsev mõju teise

raamatupidamiskohustuslase üle. Valitsev mõju võib muu hulgas tuleneda järgmistest

asjaoludest: 1) suurem kui 50%-line osalus konsolideeritava üksuse hääleõiguses; 2) seadusest

või lepingust tulenev otsene või kaudne õigus asutajaõigusi teostades või üldkoosoleku

otsusega nimetada või tagasi kutsuda enamikku tegevjuhtkonnast või kõrgema juhtorgani

liikmetest. Raamatupidamise seaduse tähenduses on kohaliku omavalitsuse üksus

konsolideeriv üksus kõigi oma valitseva mõju all olevate äriühingute, sihtasutuste ja

mittetulundusühingute üle. KOVid täidavad mitmeid omavalitsuslikke ülesandeid enda

asutatud äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute kaudu, võttes muuhulgas nende

vahendusel laenu. See tähendab, et KOVi valitseva mõju all olevad üksused tegutsevad

avalikes huvides. KOV omanikuna vastutab oma konsolideerimisgrupi finantstegevuse eest

ning valitseva mõju all olevate üksuste finantsraskuste korral on KOVil kohustus sekkuda

lahenduse leidmiseks, sest elanike jaoks ei tohi katkeda elutähtsate kohalike teenuste

osutamine.

Valitsussektorisse kuulumise asjaolu kontrollitakse Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi

RTK) kodulehel avaldatud kontoplaani alusel veebiaadressil

https://pilv.rtk.ee/s/C3ctmXqMnbfEgNW?path=%2F1%20Kontoplaan.

Kuna valitsussektorisse kuulumine on ajas muutuv, siis vastavuskontrollis kasutatakse viimast

seisu, mis on kättesaadav taotluse esitamise tähtpäevaks. RTK kodulehel avaldatud

kontoplaanist saab lugeda valitsussekori tunnust veerus B, mille neljas number peab olema

null kuni 3, aga tehingupartneri koodi esimene nr null kuni kuus. Toetuse andmise eesmärgist

ja sihtgrupist lähtuvalt sätestatakse määruse punktiga 14 nõue, et kui taotleja on kohaliku

omavalitsuse üksuse valitseva mõju all olev valitsussektorisse kuuluv üksus või kohaliku

omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olev valitsussektorisse kuuluv üksus, peab

valitsussektorisse kuulumine olema tagatud projekti elluviimise ajal ja vähemalt kuni viie

aasta jooksul projekti lõppemisest arvates. Valitseva mõju all oleva valitsussektorisse kuuluva

üksuse mõiste toetuse andmise tingimustesse sisse toomisega on seotud ka muudatused, mis

tehakse eelnõu § 1 punktidega 5 ja 10-12.

Eelnõu § 1 punkt 2

Eelnõu § 1 punktiga 2 tehakse muudatus seoses 01.07.2026 jõustunud KOKSi muutmisega,

millega muudeti KOKS § 6 lõiget 1 ja tunnistati lõige 2 kehtetuks. Kehtivas määruses sisalduv

viide KOKS § 6 lõikes 1 ja 2 sätestatud KOV ülesannetele, millega on seotud projekti ja

kulude abikõlblikkuse ulatus, asendatakse 01.07.2026. a jõustunud KOKS kohase

põhimõttega, et KOV ülesanded saavad tulla ka teistest seadustest, mida KOKSis

ammendavalt ei loetleta. Seega projekti ja kulude abikõlblikkuse piirid laienevad taotlejale

kuuluvatele hoonetele, mida kasutatakse seadusest tuleneva kohaliku omavalitsuse üksuse

4

teenuse osutamiseks ega ole seotud vaid viidatud KOKS §6 lõikes 1 loetletud ülesannetega.

Kuigi ühed olulisemad kohaliku omavalitsuse teenuste osutamisega seotud ülesanded on

loetletud KOKS § 6 lõikes 1, on rakendusüksusel vajadusel õigus taotlejalt küsida (sh

taotlusvormil) selgitust ja viidet seadusele, millest tulenevalt taotleja käsitleb konkreetse

teenuse osutamist seadusest tuleneva kohaliku omavalitsuse üksuse teenuse osutamisena.

Eeskirjeldatud muudatusega on seotud ka muudatused, mis tehakse eelnõu § 1 punktidega 4,

6, 15 ja 18.

Eelnõu § 1 punkt 3

Eelnõu § 1 punktiga 3 asendatakse määruse § 3 lõike 2 punktis 3, § 3 lõigetes 3 ja 4, § 3 lõike

8 punktis 1 ja § 9 lõikes 5 sõnad „taotluse esitamise tähtpäeval“ sõnadega „taotlusvooru

avamise tähtpäeval“. Sellega muudetakse läbivalt põhimõtet, et hoonete energiatõhusust

puudutavate nõuete puhul lähtutakse senise taotluse esitamise tähtpäeval kehtinud nõuete

asemel taotlusvooru avamise tähtpäeval kehtivatest nõuetest.

Eelnõu § 1 punkt 7

Eelnõu § 1 punktiga 7 sõnastatakse määruse § 3 lõike 8, millega sätestatakse tingimused,

millisel juhul projekti ei toetata, punkt 3 järgmiselt:

„3) mille elluviimise tulemusel ei vähene prognoositav hoone tarnitud energia kasutus vähemalt

20 protsenti või ei vähene prognoositav kasvuhoonegaaside heide;“.

Sätet muudetakse ja toetuse andmise tingimustesse tuuakse sisse minimaalne lävend projekti

kohta saavutatavale prognoositavale energiasäästule, et tagatud oleks toetusmeetme

eesmärgipärasus. Kuigi ka kehtivas määruses on sätestatud nõue, et energiakasutus ja

kasvuhoonegaaside heide ei tohi suureneda ning toetuse taotlemise eelduseks on, et oluliselt

rekonstrueeritavale hoonele kohalduvale energiatõhususarvu piirväärtusele mittevastav hoone

peab tööde tulemusel vastama oluliselt rekonstrueeritava hoone energiatõhususe ja

energiatõhususarvu piirväärtuse nõuetele, võib energiatõhususe vaates suhteliselt heas seisus

hoone saavutada sellise tulemuse ka vähese pingutusega. Kuna toetusmeetmes jagatakse

toetust konkurentsipõhiselt, võttes arvesse projektiga saavutatavat energiasäästu, ning

kasutatakse ka piirkondlikku reastamist NUTS 3 piirkondade kaupa, on võimalik, et vähese

konkurentsi tingimustes eraldatakse toetust väikese mõjuga projektidele, mis omakorda

vähendab meetme eesmärgipärasust. Täiendava lävendi seadmine ei too samas kaasa olulist

piirangut taotlemisel, kuna 20 protsendi piires muutus on üldjuhul saavutatav

energiatõhusustööde tulemusel, millega muutub energiaklass ühe klassi võrra. Meetme varem

läbi viidud voorudes oli keskmine energiaauditite põhjal prognoositud energiasääst projektides

üle 40 protsendi. Samas ei ole 20 protsendi prognoositava säästu lävend ka

väheambitsioonikas, kuna arvestada tuleb, et meetme tingimused eeldavad ka hoone sisekliima

nõuetele vastavusse viimist, mis üldjuhul suurendab energiakulu. Täiendavat lävendit ei seata

kasvuhoonegaaside prognoositavale heite vähenemisele, kuna see sõltub väga olulisel määral

olemasolevast või võimalikust kasutatavast kütteliigist ning kütteliigile või kütusele

kohalduvatest eriheiteteguritest ning võib muuta osa hoonete energiatõhusaks muutmise

võimatuks. Kasvuhoonegaaside heite puhul peab projektiga kaasnema prognoositav heite

vähenemine ja seda ka juhul, kui näiteks hoone sisekliima nõuetele vastavuse tagamiseks

tehtavate tööde puhul elektrienergia kasutus näiteks ventilatsioonile suureneb. Muutus ei ole

olulise mõjuga, kuna kehtivas määruses on juba seatud tingimus, et prognoositav

kasvuhoonegaaside heide ei tohi suureneda.

Eelnõu § 1 punkt 8

Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse paragrahvi 5 lõiget 3, mis sätestab energiatõhususe tööde

5

puhul abikõlblikud kulud, punktiga 13 järgmises sõnastuses:

„13) varjumiskoha väljaehitamise eelduseks olev avade ehitamise, avatäidete paigaldamise ja

ventilatsioonisüsteemi ehitamise kulu, kui see sisaldub hoone energiaauditi

energiasäästumeetmete paketis ja sellega on energiakasutuse prognoosis arvestatud.“.

Kui projektiga hõlmatud hoones ehitatakse välja varjumiskoht või kavandatakse varjumiskoha

väljaehitamist tulevikus, loetakse abikõlblikuks ka kulu, mis on varjumiskoha väljaehitamise

eelduseks ja mis on vajalik teha koos otseselt energiasäästule suunatud töödega, et muudatuse

mõju energiaauditis arvestada ja projekti raames tehtavaid energiasäästutöid hiljem mitte

ümber teha. Peamiselt on sellisteks kuludeks näiteks avatäidete asendamise või avade

kinniehitamise kulu, varuväljapääsu ehitamise kulu jms kulu, mis on seotud välispiirete

soojustamiseks tehtavate kuludega või varjumiskoha ventilatsiooni väljaehitamise kulu, mis

on seotud üldise ventilatsioonilahendusega. Oluline on, et varjumiskoha väljaehitamisega

seotud energiasäästu mõjutavad tööd oleksid enne energiaauditi koostamist teada ja nendega

oleks võimalik energiaauditis arvestada.

Eelnõu § 1 punkt 9

Eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse kehtiva määruse § 6 lõike 2 punkti 11 ja sõnastatakse see

järgmiselt:

„11) maksimaalne toetuse suurus ühe rekonstrueeritava hoone kohta on lisas 1 sätestatud

individuaalse toetusmäära kohaselt 4 200 000 – 5 880 000 eurot ja see arvutatakse järgmise

valemi järgi: 8 400 000 eurot × individuaalne toetusmäär, tingimusel, et kohaliku omavalitsuse

üksuse kohta esitatakse üks taotlus.“.

Sätte muutmisega võimaldatakse oluliselt suuremat maksimaalse toetuse suurust võrreldes

kehtiva määruse tingimustega, milleks on maksimaalselt 2 250 000 – 3 150 000 eurot hoone

kohta ühe taotluse esitamisel. Muudatus tehakse, et kiirendada keskmisest suuremate hoonete

hõlmamist hoonete energiatõhusaks muutmisel. Muudatus ei mõjuta oluliselt vahendite

kasutamise efektiivsust, kuna endiselt jääb kehtima piirang toetuse maksimaalsele suurusele

ühe ruutmeetri köetava pinna kohta (vastavalt individuaalsele toetusmäärale 600–840 eurot 1

ruutmeetri köetava pinna kohta, arvestatuna abikõlblikest kuludest). Meetme elluviimise senise

kogemuse põhjal on osutunud probleemseks suurte hoonete energiatõhusaks muutmine,

eelkõige tervikrenoveerimine, kuna maksimaalse toetuse suuruse piirang tõi mitmel juhul

kaasa vajaduse lisada taotlejapoolset omafinantseeringut märkimisväärselt rohkem kui 30-50%

abikõlblikest kuludest. See omakorda tõi kaasa suuremate projektide elluviimisest loobumise.

Kuigi viimase (2025. aastal korraldatud) taotlusvooru andmed näitavad, et ükski projekt ei

ületanud talle tegelikult kohaldunud absoluutset toetuse ülempiiri, võib eeldada, et oluliselt

suuremate hoonetega just maksimaalse toetuse suuruse ületamisel täiendava omafinantseeringu

vajaduse tõttu taotlusvoorus ei osaletud. Kehtiv piirang maksimaalse toetuse suurusele on

seatud eesmärgiga toetada voorudeks kasutada olevatest vahenditest rohkem projekte. Kuna

vooruks kavandatav eelarve on suurem, võimaldab see tõsta ka maksimaalse toetuse suurust

ühe projekti kohta. Muudatus vähendab mõningal määral toetusvahendite kasutamise

efektiivsust, kuna osa projekte viidaks ilmselt ellu ka suurema omafinantseeringumääraga kui

30-50% abikõlblikest kuludest arvestatuna. Samas on katkestatavate projektide suur osakaal ja

korduv taotlemine olnud koormav nii taotlejatele kui rakendusüksusele ja lükanud edasi

projektidest saadavat energiasäästu. Samuti on oluline liikuda toetusvahendeid kasutades edasi

just suurte hoonete energiatõhusaks muutmiseks, sh vajadusel osaliselt hoone pinda

lammutades, kuna nende korrastamine toetusvahendite lõppemisel omavahenditest on vähem

tõenäoline kui väiksemate hoonete puhul, mille tööde kogukulu on väiksem ja võimekus neid

6

vajadusel omavahenditest korrastada suurem. Tähelepanu pööramine just suurtele KOV

hoonetele nende renoveerimise kiirendamiseks on olnud ka Eesti Linnade ja Valdade Liidu

(ELVL) ettepanek riigieelarve läbirääkimiste protsessis. Peamiseks sihtrühmaks suurte hoonete

puhul on ELVL hinnangul KOV üksustele kuuluvad haridushooned. Maksimaalse toetuse

suurust ühe projekti kohta, juhul kui esitatakse mitu taotlust (kehtiva määruse § 6 lõike 2 punkt

1), ei muudeta ning see on käesoleva määruse jõustumisel endiselt 1 500 000 – 2 100 000 eurot

abikõlblikest kuludest arvestatuna ja see arvutatakse järgmise valemi järgi: 3 000 000 eurot ×

individuaalne toetusmäär. § 6 lõike 2 punkti 1 ei muudeta peamiselt kahel põhjusel. Esiteks ei

nähtu viimase vooru kogemusel, et see oleks saanud takistuseks projektide esitamisel – 2 või 3

projektitaotlust esitati neljal juhul ja kõikide nende projektide puhul jäi vastavale KOV-ile

kehtiva § 6 lg 2 p 1 järgi kohalduva maksimaalse toetuse suurusega mitme taotluse esitamise

korral vaheks vähemalt 0,5 mln eurot. Teiseks, kuna regionaalse kaetuse tagamiseks

kasutatakse meetmes piirkondlikke rahajaotusi NUTS 3 tasandil ja kolme väiksema eelarvega

NUTS 3 piirkonna eelarve jääb ka muudatuste järgselt avatavas voorus eeldatavalt ca 7 mln

euro juurde, võib mitme suure eelarvega projekti toetamise võimaldamine ühele taotlejale

vähendada oluliselt toetuse saajate ringi. Seega muudatus tehakse eesmärgil võimaldada

kaasata meetmesse suuri hooneid arvestusega, et ühes taotlusvoorus esitatakse sellesisulisi

projekte ühe kohaliku omavalitsuse üksuse kohta ainult üks, mis koos kaasnevate kuludega

vastab üldjuhul ka omavalitsusüksuste maksimaalsele investeeringute tegemise võimekusele.

Määruse muutmise järgselt on näiteks maksimaalse toetusmäära (70%) korral võimalik kahe

või kolme taotluse esitamisel anda positiivse toetusotsuse korral maksimaalselt toetust vastavalt

kuni 4,2 või 6,3 miljonit eurot ja ühe taotluse esitamise korral kuni 5,88 miljonit eurot.

Arvestada tuleb eelnimetatud piiranguga toetusele ühe köetava pinna ruutmeetri kohta

abikõlblikest kuludest arvestatuna.

Projekti individuaalne maksimaalne toetuse suurus leitakse, korrutades hoone abikõlblike

ruutmeetrite arv maksimaalse individuaalse toetuse suurusega ühe ruutmeetri köetava pinna

kohta. Seejuures, kui saadud tulemus ületab individuaalset maksimaalse toetuse suurust hoone

kohta, tuleb seda ületav osa katta omafinantseeringu suurendamisega. Toetuse lõplik suurus ja

toetusmäär ühe rekonstrueeritava hoone kohta sõltub tööde reaalsest maksumusest ja kulude

abikõlblikkusest, kuid see ei või ületada kohaliku omavalitsuse üksuse individuaalsest toetuse

määrast sõltuvat maksimaalset toetuse suurust ühe rekonstrueeritava hoone kohta ega taotluse

rahuldamise otsuses sätestatud projekti maksimaalset toetuse summat ja toetusmäära.

Muudatuse mõju arvutusnäide. Näites eeldatakse, et kohaliku omavalitsuse üksuse kohta

esitatakse taotlusvoorus üks taotlus, kohaliku omavalitsuse üksusele kohaldub lisa 1 kohane

70% toetusmäär ning hoone köetav pind on 5000 m².

Määruse § 6 lõike 2 punkti 2 kohaselt sõltub maksimaalne toetus ühe ruutmeetri köetava pinna

kohta kohaliku omavalitsuse üksuse individuaalsest toetusmäärast ning arvutatakse 1200 euro

suurusest arvestuslikust maksumusest. Seega on 70% toetusmäära korral maksimaalne toetus

1200 eurot × 70% = 840 eurot ühe ruutmeetri kohta. Näites kasutatava 5000 m² köetava pinnaga

hoone ruutmeetripõhine maksimaalne toetussumma on seega 5000 m² × 840 eurot/m² = 4,2

miljonit eurot.

Seejärel võrreldakse ruutmeetripõhist maksimaalset toetussummat hoone kohta kehtiva

maksimaalse toetussummaga. Kehtiva korra järgi on ühe taotluse esitamisel ja 70% toetusmäära

korral maksimaalne toetus ühe rekonstrueeritava hoone kohta 4,5 miljonit eurot × 70% = 3,15

miljonit eurot. Eelnõu kohaselt oleks see 8,4 miljonit eurot × 70% = 5,88 miljonit eurot. Seega

piirab kehtiva korra järgi näites toetust 3,15 miljoni euro suurune hoonepõhine ülempiir. Pärast

7

muudatust oleks selle 5000 m² hoone puhul piirav 4,2 miljoni euro suurune ruutmeetripõhine

ülempiir, sest see on väiksem kui uus 5,88 miljoni euro suurune hoonepõhine ülempiir.

Toetuse lõplik suurus on näites käsitletud juhul väikseim järgmistest summadest:

1) abikõlblike kulude tegelik summa × 70%;

2) 5000 m² × 840 eurot/m² ehk 4,2 miljonit eurot;

3) hoone kohta kehtiv maksimaalne toetussumma – kehtiva korra järgi 3,15 miljonit eurot ja

eelnõu järgi 5,88 miljonit eurot;

4) taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti maksimaalne toetussumma.

Lõplik toetusmäär ei või ületada taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetusmäära.

Muudatus hakkab selles näites mõju avaldama siis, kui abikõlblike kulude summa ületab 4,5

miljonit eurot, sest 4,5 miljonit eurot × 70% = 3,15 miljonit eurot. Kui abikõlblikud kulud on

näiteks 5,0 miljonit eurot, on 70% toetusmäära alusel arvutatud toetussumma 3,5 miljonit eurot.

Kehtiva korra järgi piirab toetust 3,15 miljoni euro suurune hoonepõhine ülempiir ning taotleja

omafinantseering abikõlblikest kuludest oleks 1,85 miljonit eurot ehk 37%.

Eelnõu kohaselt oleks võimalik maksta toetust 3,5 miljonit eurot, sest see jääb alla nii 4,2

miljoni euro suurusele ruutmeetripõhisele ülempiirile kui ka 5,88 miljoni euro suurusele uuele

hoonepõhisele ülempiirile. Taotleja omafinantseering abikõlblikest kuludest oleks 1,5 miljonit

eurot ehk 30%. Seega väheneks omafinantseeringu vajadus 350 000 euro võrra.

Selle 5000 m² hoone näite puhul suureneb muudatusest saadav kasu abikõlblike kulude

kasvades kuni ruutmeetripõhise toetuse ülempiirini. Kui abikõlblikud kulud on vähemalt 6,0

miljonit eurot, on 70% neist vähemalt 4,2 miljonit eurot ning toetust hakkab piirama

ruutmeetripõhine ülempiir. Kehtiva korra järgi oleks toetus endiselt kuni 3,15 miljonit eurot,

eelnõu järgi aga kuni 4,2 miljonit eurot. Muudatuse maksimaalne mõju selle hoone puhul on

seega 1,05 miljonit eurot. Uus 5,88 miljoni euro suurune hoonepõhine ülempiir selle suurusega

hoone puhul piiravaks ei muutu.

Portaali minuomavalitsus.ee KOVide kinnisvara ülevaate 2024. aasta andmete põhjal on

KOVidele kuuluvaid ja nende põhiülesannete täitmiseks kasutatavaid hooneid, mis ei ole

püstitatud erasektori kasuks seatud hoonestusõiguse alusel, mille köetav netopind on suurem

kui 5000 m² ja mille energiamärgise klass on madalam kui C, ligikaudu 80. Neist ligikaudu 30

hoone köetav netopind on suurem kui 8000 m². Eelnõuga kavandatav muudatus võib nende

hoonete energiatõhusaks muutmist soodustada, kui projekti abikõlblikud kulud on piisavalt

suured, et kehtiv hoonepõhine toetuse ülempiir muutuks piiravaks.

Kui kohaliku omavalitsuse üksuse kohta esitatakse taotlusvoorus mitu taotlust, kohaldub

määruse § 6 lõike 2 punktis 1 sätestatud hoonepõhine ülempiir: 3,0 miljonit eurot ×

individuaalne toetusmäär ehk 70% toetusmäära korral 2,1 miljonit eurot. Eelnõuga seda

ülempiiri ei muudeta ning kirjeldatud ülempiiri tõstmine sellisele projektile ei kohaldu.

Meetme varasema rakendamise kogemuse põhjal ei ole peamine piirang olnud niivõrd ühe

ruutmeetri kohta kehtiv toetuse ülempiir, vaid abikõlblike kulude loetelu. Rahastusallika ja

meetme eesmärgist tulenevalt hõlmab see eelkõige hoone energiatõhusust parandavaid tegevusi

ega kata kõiki hoone ajakohastamiseks vajalikke tegevusi ja kulusid.

Eelnõu § 1 punkt 13

8

Eelnõu § 1 punktiga 13 täiendatakse määruse § 7 lõiget 3, mille kohaselt on kohaliku

omavalitsuse üksusel õigus toetust taotleda, kui tal on kehtiv KOKS § 372 kohane arengukava,

tingimusega, et kohaliku omavalitsuse üksusel peab toetuse taotlemisel lisaks kehtivale

arengukavale olema ka kehtiv eelarvestrateegia.

Eelnõu § 1 punkt 14

Eelnõu § 1 punktiga 14 lisatakse määruse § 7 lõikega 5 täiendamisel tingimus, et kui taotleja

on kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju all olev valitsussektorisse kuuluv üksus või

kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olev valitsussektorisse kuuluv üksus,

kellel on investeeringuobjekti asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse nõusolek taotluse

esitamiseks, peab ta kuuluma valitsussektorisse projekti elluviimise ajal ja vähemalt viie aasta

jooksul projekti lõppemisest arvates. Tingimus on seatud, et toetuse abil tehtavad

investeeringud panustaksid avaliku sektori hoonetesse.

Eelnõu § 1 punkt 16

Eelnõu § 1 punktiga 16 lisatakse määruse § 8 lõike 2 punkti 6 muutmisega kohustus esitada

kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju all oleva üksuse poolt taotluse esitamisel lisana

kohaliku omavalitsuse üksuse kinnituskiri taotluse esitamisega nõustumise kohta. Muudatus

tehakse seoses taotlejate ringi täpsustamisega ja vajadusega vältida olukorda, kus kohaliku

omavalitsuse üksuse valitseva mõju all olev üksus esitab taotluse kohaliku omavalitsuse

üksuse teadmata. Eeltoodu on oluline, kuna ühe kohaliku omavalitsuse kohta esitatavate

taotluste arvule kohaldub piirang ning esitatud taotluste arvust oleneb ka võimalik

maksimaalne toetuse suurus ühe hoone kohta. Endiselt jääb kehtima nõue, et selline

kinnituskiri esitatakse lisadokumendina, kui taotluse esitab kohaliku omavalitsuse üksuste

ühise valitseva mõju all oleva üksus.

Eelnõu § 1 punkt 17

Eelnõu § 1 punktiga 17 parandatakse kehtiva määruse § 18 punktis 1 sisalduv ebatäpsus.

Kehtiv sõnastus „on suurem kui 20 000 eurot“ tähendab, et hankelepinguid maksumusega 20

000 eurot ei pea rakendusüksusele esitama. Kuna lähtutud on RHS § 8 lõikes 7 sätestatud

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hankelepingu sõlmimise kohustusest, siis peab

lauseosa olema sõnastatud „on vähemalt 20 000 eurot“.

Eelnõu § 1 punkt 19

Eelnõu § 1 punktiga 19 sõnastatakse paragrahvi 18, mis sätestab toetuse saaja kohustused,

punkt 16 järgmiselt:

„16) esitama kolme projektijärgse täisaasta kohta taotluse rahuldamise otsuses määratud

tähtpäevadel RTK veebilehel hiljemalt taotlusvooru avamise ajaks avaldatud juhendi alusel

struktuuritoetuste registri kaudu andmed rekonstrueeritud hoone energia tarbimismahtude,

energiasäästu, kasvuhoonegaaside heite ja taastuvenergia tootmise kohta;“.

Muudatusega sätestatakse, lisaks kehtivas määruses juba olemasolevale kohustusele andmete

esitamise kohta, ka lisatingimus, et toetuse saaja peab andmete esitamisel lähtuma RTK

kodulehel hiljemalt taotlusvooru avamise ajaks avaldatud juhendist. Juhendiga täpsustatakse

andmete esitamise korda, näiteks kohustust normaliseerida enne tarbimisandmete esitamist

soojuseks kasutatud energia tarbimisandmed võrreldavuse tagamiseks kraadpäevade arvuga

ning antakse juhis, millistest eriheiteteguritest lähtutakse kasvuhoonegaaside heite arvutamisel

erinevate energiakandjate puhul.

Eelnõu § 1 punkt 20

Eelnõu § 1 punktiga 20 täiendatakse kehtivat kohustust, tagada rekonstrueerimistööde

9

projekteerimisprotsessi vähemalt 7. taseme kutsestandardit omava volitatud arhitekti

kaasamine, tingimusega, et nõutud kutsestandardit võib asendada ka sellega samaväärne

välisriigi kutse- või kutsealane kvalifikatsioon“. Muudatus tehakse, kuna nii riigihangete seadus

kui ka EL riigihankeõigus nõuavad välisriigi kvalifikatsioonide samaväärset tunnustamist.

Eelnõu § 1 punkt 21

Eelnõu § 1 punktiga 21 tehakse kehtivas sättes muudatus millega asendatakse sõna

„hankemenetluse“ sõnadega „riigihanke menetluse“;

Kuna lihthangete osakaal kõikidest riigihangetest hakkab olema senisest suurem, asendatakse

termin „hankemenetluse“, mis viitab RHS 2. peatüki menetlustele, mõistega „riigihanke

menetluse“, mis sisaldab endas lisaks hankemenetlustele ka mh lihthankemenetlusi.

Eelnõu § 1 punktid 22 ja 23

Eelnõu § 1 punktidega 22 ja 23 tehakse muudatused tulenevalt RHS alates 1. novembrist 2026

jõustuvatest muudatusest, millega RHS § 65 lõike 5 teine lause jäetakse lõikest välja ja § 117

lõike 1 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „antud suhtelisele osakaalule”. RHS § 65 lõike 5

kohaselt võib dialoogi käigus arutada kõiki riigihanke tingimusi. Sellest lähtuvalt tunnistatakse

kehtetuks määruse § 181 punkt 21, mis sätestab, et toetuse saaja peab jälgima, et võistleva

dialoogi korral ei toimuks läbirääkimisi hindamiskriteeriumide üle.

Kehtiva RHS § 117 lõike 1 esimeses lauses sätestatakse, et hankija hindab vastavaks tunnistatud

pakkumusi vastavalt riigihanke alusdokumentides nimetatud pakkumuste hindamise

kriteeriumidele antud suhtelisele osakaalule. 1. novembrist 2026. a jõustuva RHS § 117 lõike 1

muudatuse järgi aga peab hankija hindama vastavaks tunnistatud pakkumusi vastavalt

riigihanke alusdokumentides nimetatud pakkumuste hindamise kriteeriumidele. Seetõttu tuleb

korrigeerida ka määruse § 181 punkti 22, mis sätestab, et toetuse saaja võib tunnistada edukaks

pakkumuste hindamise kriteeriumide ja nende suhtelise osakaalu kohaselt majanduslikult

soodsaima pakkumuse. Eelnõuga jäetaksegi määrusest RHSiga kooskõlla viimiseks välja

kursiivis sõnad.

Eelnõu § 1 punktid 22 ja 23 jõustuvad eelnõu § 2 järgi 1. novembril 2026. a seonduvalt samal

ajal jõustuvast RHSi muudatusest.

Eelnõu § 1 punkt 24

Eelnõu § 1 punktiga 24 täpsustatakse toetusele viitamise korda, sealhulgas sätestatakse

tingimused projekti rahastusallikale viitamiseks veebilehtedel ja sotsiaalmeediakanalites.

Juhised viitamiseks ja moderniseerimisfondi logo teeb RTK kättesaadavaks oma veebilehel.

Eelnõu § 1 punkt 25

Eelnõu § 1 punktiga 25 tunnistatakse määruse § 22 lõige 16 kehtetuks. Säte tunnistatakse

kehtetuks tulenevalt RHS alates 1. novembrist 2026 jõustuvast muudatusest, millega tunnistati

kehtetuks RHS 10. peatükk, mis sätestas väärteovastutuse, kui hankija riigihangete nõudeid ei

täitnud. Riigihangete seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 788 SE seletuskirjas

selgitatakse muudatust nii: „Kuna riik ise on punitiivfunktsiooni kandjaks, ei ole

väärteovastutuse instituut haldusmenetluse, sh riigihanke menetluse, läbiviija poolt

menetlusnõuete järgimise tagamise reguleerimismeetodina kohane. Haldustegevuse

seaduslikkuse, sh riigiasutustele kohustuslikest menetlusreeglitest kinnipidamise, tagamiseks

on muud instrumendid, nt kohtueelne (vaide)menetlus ning sellel järgnev (haldus)kohtulik

kontroll, mida täiendavad internsed järelevalve liigid nagu haldusjärelevalve või

alluvussuhtes teostatav teenistuslik järelevalve, majanduskontroll ehk audit, revisjon jne.”

10

Eelnõu § 1 punkt 25 jõustub 1. novembril 2026. a seonduvalt samal ajal jõustuvast RHSi

muudatusest (vt eelnõu § 2).

Eelnõu § 1 punkt 26

Eelnõu § 1 punktiga 26 kehtestatakse määruse lisa 2 „Nõuded hoone energiaauditile“ uues

sõnastuses määrusest tulenevate muudatustega ning uuendatakse vastavusnõuded

energiaaudiitoritele, kes võivad käesoleva toetusmeetme raames energiaauditit koostada,

lisatakse abitabel hoone energiatõhususe tõstmiseks tehtavate energiatõhusustööde loetelu

fikseerimiseks ja tehakse muud muudatused, mille vajadus on üles kerkinud sama määruse

alusel varem läbi viidud projektide menetlemise kogemusel. Eesnimetatud abitabeli lisamine

on osutunud vajalikuks, et projekti erinevates etappides (hankimine, projekteerimine,

omanikujärelevalve, tulemuse saavutamise kontrollimine) oleks taotlejal ja rakendusüksusel

lihtsam jälgida energiaauditis valitud energiatõhusustööde paketi elluviimist ja tagatud oleks

energiaauditi paketile vastava prognoositud tulemuse saavutamine. Meetme elluviimise

praktikas on olnud juhuseid, kus erinevates etappides on jäänud osa töid energiatõhusustööde

paketist tegemata või ei ole hangitud tööd, materjalid või tehnoloogiad vastanud omadustele,

millega oli energiaaudiitor energiaauditis kajastatud energiatõhusustööde paketi elluviimisel

arvestanud ja mistõttu ei saavutata prognoositud tulemust. Energiaauditis esitatud

energiatõhusustööde ja nende elluviimiseks vajalike kaasnevate tööde tegemine auditis toodud

eeldustel ja tingimustel on oluline, kuna see tõendab hoone arvutusliku energiatõhususe

paranemist isegi juhul, kui hoone reaalne energiatarbimine projekti järgselt kasutusprofiili

muutusest või kasutusintensiivsuse tõusust tulenevalt suureneb.

Eelnõu § 1 punkt 27

Eelnõu § 1 punktiga 27 kehtestatakse määruse lisa 3 „Hoonete energiatõhususe tööde

projektide taotluste hindamiskriteeriumid“ uues sõnastuses. Võrreldes kehtiva sõnastusega

tehakse määruse eelnõuga kaasnevad muudatused, mis on seotud 01.07.2026 jõustunud

KOKSi muudatustega ja millega asendatakse varem kehtinud viide KOKS § 6 lõikes 1 ja 2

sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse ülesannete osas. Olulise muudatusena antakse

hindamisel suurem kaal projekti elluviimise tulemusel saavutatavale tarnitud energia

vähenemisele rekonstrueeritava hoone abikõlbliku köetava pinna ühe ruutmeetri kohta.

Eelnõu § 2

Eelnõu §-ga 2 nähakse ette § 1 punktide 22, 23 ja 25 jõustumine 1. novembril 2026. a seoses

RHSi samal ajal jõustuva muudatusega.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Määruse eelnõu rakendamisega võimaldatakse läbi viia täiendavad taotlusvoorud kohaliku

omavalitsuse üksuse hoonefondi energiatõhususe parandamiseks.

Investeeringud panustavad riikliku energia- ja kliimakava ning rekonstrueerimise strateegia

elluviimisesse ja regionaalarengu programmi, täpsemalt programmi tegevuse

„Regionaalpoliitika kujundamine ja rakendamine” alategevusse „Piirkondliku

konkurentsivõime tõstmist ja elukeskkonna arengut toetavad tegevused”. Ühtlasi

kaasajastatakse avalikes hoonetes pakutavate teenuste ja sisekliima kvaliteeti ja vähendatakse

hoone ülalpidamiskulusid tulevikus. Valdavalt panustab toetusmeede hoonete olulisse

11

rekonstrueerimisse, mistõttu on saavutatav mõju pikaajaline. Toetuse andmisel arvestatakse

toetuse suuruse ja omafinantseeringu osakaalu määramisel taotlejate võimekust, mis panustab

ühtlasema regionaalse arengu saavutamisse. Samuti kasutatakse toetusvahendite regionaalset

eeljaotust, mis toetab hoonefondi renoveerimist regionaalselt ühtlasemas tempos. Mõju

majandusele on positiivne, kuna ühelt poolt pakub energiasäästumeetmete rakendamine tööd

vastava valdkonna ettevõtjatele ning samas aitab vähendada kulusid energiakasutusele.

Määrusel puudub mõju välissuhtlusele ja riigi julgeolekule.

Konkreetsete määruse muudatuste mõju on pigem vähene, kuna kehtiva määruse põhimõtted ja

sihtgrupp oluliselt ei muutu. Olulisema muudatusena muudetakse maksimaalse toetuse suurust

ühe projekti kohta, mis võimaldab energiatõhusaks muudetavate hoonete hulka senisest rohkem

kaasata kogupindalalt suuremaid hooneid, samas kui 1 ruutmeetri kohta kehtestatud

maksimaalse toetuse suurus tagab endiselt toetusvahendite kasutamise efektiivsuse. Muudatuse

mõjul võib väheneda toetuse saajate ja toetust saanud objektide arv, samas kui energiatõhusaks

renoveeritud ruutmeetrite arv ei muutu. Varjumiskoha väljaehitamisega seotud mõningate

kulude lisamine abikõlblike kulude hulka aitab suurendada KOVide kriisivalmidust. Eelnõuga

seatav minimaalne lävend projekti kohta saavutatavale prognoositavale energiasäästule tagab

toetusmeetme eesmärgipärasuse energia kokkuhoiu saavutamisel. Muudetud

hindamiskriteeriumide osakaalud eelistavad varasemast enam suurema energiasäästuga

projekte.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid tulusid ega kulusid riigieelarvele ega kohaliku

omavalitsuse üksuste eelarvetele. Konkreetne toetuseks ja rakenduskuludeks suunatav eelarve

täpsustatakse igakordselt vahetult taotlusvooru väljakuulutamise eel ja kehtestatakse valdkonna

eest vastutava ministri käskkirjaga. Rakenduskulud kaetakse moderniseerimisfondi

vahenditest. Toetuse andmisel taotlusvoorudes lähtutakse uusimast teadaolevast

informatsioonist toetuseks kasutatavate vahendite mahu kohta, sh võib järgnevates voorudes

algselt vooru läbiviimiseks kavandatud toetusmaht vahendite kiiremaks kasutuselevõtuks

suureneda varasemate voorude kasutamata jäänud või tagasi laekunud vahendite võrra.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, st kolmandal päeval pärast määruse Riigi Teatajas avaldamist.

Eelnõu § 1 punktid 22, 23 ja 25 jõustuvad 1. novembril 2026. a seoses RHSi samal ajal

jõustuva muudatusega.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumile,

Kliimaministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule

ning arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Eelnõu kooskõlastusringile

saatmisest ja ettepanekute esitamise võimalusest teavitati MTÜ Eesti Kütte- ja

Ventilatsiooniinseneride Ühendust. Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastas eelnõu

märkustega, Haridus- ja Teadusministeerium märkusteta. Ülejäänud kooskõlastajad

kooskõlastasid eelnõu vaikimisi. Mitteametlikult esitasid e- kirja teel oma märkused Majandus-

12

ja Kommunikatsiooniministeerium, Kliimaministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus.

Ettepanekutega arvestamise tabel on lisatud seletuskirjale.

Eelnõu kooskõlastuskäik on nähtav EISist:

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/918f9abd-89d2-49fa-bde6-0c6d7e5d1d3b.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Kõrgmaa

Kantsler

Kommentaarid määruse „Rahandusministri 26. septembri 2023. a määruse nr 36 „Moderniseerimisfondist kohaliku

omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmine“

eelnõule. Kooskõlastusring eelnõude infosüsteemis 02.09.2026 - 16.09.2026

Ettepane

ku

esitaja

Ettepanek, kommentaar REM vastus

ELVL Eelnõu kooskõlastamine märkustega

Eesti Linnade ja Valdade Liit (edaspidi ELVL),

tuginedes oma liikmete tagasisidele,

kooskõlastab regionaal- ja

põllumajandusministri määruse

„Rahandusministri 26. septembri

2023. a määruse nr 36 „Moderniseerimisfondist

kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks

muutmiseks antava toetuse kasutamise

tingimused ja kord“ muutmine“ eelnõu

(edaspidi eelnõu)

alljärgnevate märkustega.

ELVL toetab eelnõu eesmärki suurendada

suuremate kohaliku omavalitsuse hoonete

energiatõhusaks rekonstrueerimiseks

kättesaadavat toetust ning peab positiivseks

projekti

maksimaalse toetuse suuruse tõstmist, mille

eesmärk on parandada eelkõige suuremate

avalike

hoonete ja haridushoonete rekonstrueerimise

võimalusi.

Seletuskirja kohaselt on muudatuse eesmärk

vähendada suurte hoonete rekonstrueerimisega

seotud rahastamispiiranguid ning vältida

olukordi, kus senine projektipõhine toetuse

ülempiir

suurendab omafinantseeringu vajadust

sedavõrd, et investeeringu elluviimisest

loobutakse.

Samas ei muudeta eelnõuga toetuse

maksimaalset suurust köetava pinna ruutmeetri

kohta ega

toetuse arvutamise põhimõtteid abikõlblike

kulude alusel. Seetõttu ei ole seletuskirjast

üheselt

arusaadav, millises ulatuses võimaldab

projektipõhise toetuse ülempiiri tõstmine

praktikas

suurendada suuremahuliste

rekonstrueerimisprojektide puhul väljamakstava

toetuse suurust ja

vähendada omavalitsuste omafinantseeringu

koormust, arvestades, et toetuse suurust piiravad

jätkuvalt ka ruutmeetripõhine toetuse ülempiir

ning abikõlblike kulude arvestamise

põhimõtted.

Samuti ei nähtu seletuskirjast, milline on

kavandatava muudatuse eeldatav mõju

suuremate

koolide, lasteaedade ja teiste avalike hoonete

rekonstrueerimisprojektide rahastamisele, ning

Arvestatud.

Selgitame muudatuse mõju seletuskirjas alloleva

arvutusnäitega.

Näites eeldatakse, et kohaliku omavalitsuse üksuse

kohta esitatakse taotlusvoorus üks taotlus, kohaliku

omavalitsuse üksusele kohaldub lisa 1 kohane 70%

toetusmäär ning hoone köetav pind on 5000 m².

Määruse § 6 lõike 2 punkti 2 kohaselt sõltub

maksimaalne toetus ühe ruutmeetri köetava pinna

kohta kohaliku omavalitsuse üksuse individuaalsest

toetusmäärast ning arvutatakse 1200 euro suurusest

arvestuslikust maksumusest. Seega on 70%

toetusmäära korral maksimaalne toetus 1200 eurot ×

70% = 840 eurot ühe ruutmeetri kohta. Näites

kasutatava 5000 m² köetava pinnaga hoone

ruutmeetripõhine maksimaalne toetussumma on seega

5000 m² × 840 eurot/m² = 4,2 miljonit eurot.

Seejärel võrreldakse ruutmeetripõhist maksimaalset

toetussummat hoone kohta kehtiva maksimaalse

toetussummaga. Kehtiva korra järgi on ühe taotluse

esitamisel ja 70% toetusmäära korral maksimaalne

toetus ühe rekonstrueeritava hoone kohta 4,5 miljonit

eurot × 70% = 3,15 miljonit eurot. Eelnõu kohaselt

oleks see 8,4 miljonit eurot × 70% = 5,88 miljonit

eurot. Seega piirab kehtiva korra järgi näites toetust

3,15 miljoni euro suurune hoonepõhine ülempiir.

Pärast muudatust oleks selle 5000 m² hoone puhul

piirav 4,2 miljoni euro suurune ruutmeetripõhine

ülempiir, sest see on väiksem kui uus 5,88 miljoni euro

suurune hoonepõhine ülempiir.

Toetuse lõplik suurus on näites käsitletud juhul

väikseim järgmistest summadest:

1) abikõlblike kulude tegelik summa × 70%;

2) 5000 m² × 840 eurot/m² ehk 4,2 miljonit eurot;

3) hoone kohta kehtiv maksimaalne toetussumma –

kehtiva korra järgi 3,15 miljonit eurot ja eelnõu järgi

5,88 miljonit eurot;

4) taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti

maksimaalne toetussumma.

Lõplik toetusmäär ei või ületada taotluse rahuldamise

otsuses sätestatud toetusmäära.

Muudatus hakkab selles näites mõju avaldama siis, kui

abikõlblike kulude summa ületab 4,5 miljonit eurot,

sest 4,5 miljonit eurot × 70% = 3,15 miljonit eurot.

Kui abikõlblikud kulud on näiteks 5,0 miljonit eurot,

on 70% toetusmäära alusel arvutatud toetussumma 3,5

miljonit eurot. Kehtiva korra järgi piirab toetust 3,15

miljoni euro suurune hoonepõhine ülempiir ning

kas projektipõhise toetuse ülempiiri tõstmine

võimaldab selliste projektide puhul, võrreldes

kehtiva korraga, toetust suuremas mahus

kasutada.

Ettepanek:

Täiendada eelnõu seletuskirja mõjuanalüüsiga,

mis selgitab projektipõhise maksimaalse toetuse

ülempiiri tõstmise tegelikku mõju kohaliku

omavalitsuse suuremahuliste hoonete

rekonstrueerimisprojektidele, arvestades

samaaegselt kehtivaid ruutmeetripõhiseid

toetuse

piirmäärasid ja abikõlblike kulude arvestamise

põhimõtteid, ning hinnata, kas kavandatud

muudatus võimaldab saavutada seletuskirjas

seatud eesmärgi suurendada suuremate avalike

hoonete energiatõhusaks rekonstrueerimiseks

kättesaadavat toetust.

taotleja omafinantseering abikõlblikest kuludest on

1,85 miljonit eurot ehk 37%.

Eelnõu kohaselt oleks võimalik maksta toetust 3,5

miljonit eurot, sest see jääb alla nii 4,2 miljoni euro

suurusele ruutmeetripõhisele ülempiirile kui ka 5,88

miljoni euro suurusele uuele hoonepõhisele

ülempiirile. Taotleja omafinantseering abikõlblikest

kuludest oleks 1,5 miljonit eurot ehk 30%. Seega

väheneks omafinantseeringu vajadus 350 000 euro

võrra.

Selle 5000 m² hoone näite puhul suureneb

muudatusest saadav kasu abikõlblike kulude kasvades

kuni ruutmeetripõhise toetuse ülempiirini. Kui

abikõlblikud kulud on vähemalt 6,0 miljonit eurot, on

70% neist vähemalt 4,2 miljonit eurot ning toetust

hakkab piirama ruutmeetripõhine ülempiir. Kehtiva

korra järgi oleks toetus endiselt kuni 3,15 miljonit

eurot, eelnõu järgi aga kuni 4,2 miljonit eurot.

Muudatuse maksimaalne mõju selle hoone puhul on

seega 1,05 miljonit eurot. Uus 5,88 miljoni euro

suurune hoonepõhine ülempiir selle suurusega hoone

puhul piiravaks ei muutu.

Portaali minuomavalitsus.ee KOVide kinnisvara

ülevaate 2024. aasta andmete põhjal on KOVidele

kuuluvaid ja nende põhiülesannete täitmiseks

kasutatavaid hooneid, mis ei ole püstitatud erasektori

kasuks seatud hoonestusõiguse alusel, mille köetav

netopind on suurem kui 5000 m² ja mille

energiamärgise klass on madalam kui C, ligikaudu 80.

Neist ligikaudu 30 hoone köetav netopind on suurem

kui 8000 m². Eelnõuga kavandatav muudatus võib

nende hoonete energiatõhusaks muutmist soodustada,

kui projekti abikõlblikud kulud on piisavalt suured, et

kehtiv hoonepõhine toetuse ülempiir muutuks

piiravaks.

Kui kohaliku omavalitsuse üksuse kohta esitatakse

taotlusvoorus mitu taotlust, kohaldub määruse § 6

lõike 2 punktis 1 sätestatud hoonepõhine ülempiir: 3,0

miljonit eurot × individuaalne toetusmäär ehk 70%

toetusmäära korral 2,1 miljonit eurot. Eelnõuga seda

ülempiiri ei muudeta ning kirjeldatud ülempiiri

tõstmine sellisele projektile ei kohaldu.

Meetme varasema rakendamise kogemuse põhjal ei

ole peamine piirang olnud niivõrd ühe ruutmeetri

kohta kehtiv toetuse ülempiir, vaid abikõlblike kulude

loetelu. Rahastusallika ja meetme eesmärgist

tulenevalt hõlmab see eelkõige hoone energiatõhusust

parandavaid tegevusi ega kata kõiki hoone

ajakohastamiseks vajalikke tegevusi ja kulusid.

Tulevikus võib abikõlblike tegevuste ja kulude loetelu

hõlmata ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivist (EL) 2024/1275 tuleneva elektriautode

laadimiskohtade väljaehitamise nõude täitmisega

seotud tegevusi ja kulusid, kui saadakse nõusolek

Moderniseerimisfondist nende kulude katmiseks.

Haridus-

ja

Teadusm

inisteeriu

m

Kooskõlastatud 28.09.2026

Majandu

s- ja

Kommun

ikatsioon

iministee

rium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

saadab Eesti Standardimis- ja

Akrediteerimiskeskuse tähelepanekul

kommentaari seoses EIS-s kooskõlastamisel

oleva eelnõuga „Rahandusministri 26.

septembri 2023. a määruse nr 36

„Moderniseerimisfondist kohaliku omavalitsuse

hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava

toetuse kasutamise tingimused ja kord“

muutmine“ (EIS-i toimik REM/26-0968).

Kommentaar puudutab eelnõuga muudetavat

määruse lisa 2.

Eelnõu lisa 2 p 11 tabelis 3 tõendamismeetodina

toodud standardite puhul ei ole üheselt

arusaadav, kas standardite järgimine on

kohustuslik või soovituslik, mistõttu juhime

tähelepanu, et toote nõuetele vastavuse seaduse

§ 42 lg 6 kohaselt on tehnilises normis lubatud

standardile kohustuslikku viidet sätestada

üksnes Eestile rahvusvahelisest õigusest või

Euroopa Liidu õigusaktist tulenevate kohustuste

täitmisel.

Kui standardite järgimise kohustus ei tulene EL

õigusaktist või rahvusvahelisest õigusest, siis on

võimalik standardi järgimine sõnastada

soovituslikuna või välja jätta.

Lisaks on EVS-EN ISO 10077 puhul tegemist

kahest osast koosneva standardisarjaga,

seetõttu, kui on silmas peetud mõlema osa

järgimist, siis tuleks standarditähist täiendada ja

kasutada „standardisari EVS-EN ISO 10077“.

Kui silmas on peetud ainult ühte osa, tuleks

kasutada korrektse standarditähisena „EVS-EN

ISO 10077-1“ või „EVS-EN ISO 10077-2“.

Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskuse

veebilehelt leiab ka juhendi „Standarditele

viitamise juhend õigusaktide

ettevalmistajatele“, milles on lühidalt selgitatud

erinevaid standarditele viitamise võimalusi ning

toodud ka näiteid.

Arvestatud. Täiendame tabelit allmärkusega.

Tabeli allmärkus: „Tabelis nimetatud standardid on

esitatud näitlike tõendamismeetoditena ega välista

muu samaväärse tõendamismeetodi kasutamist.”

„EVS-EN ISO 10077” asendame tekstiga

„standardisari EVS-EN ISO 10077”.

RTK Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastab

määruse nr 36 „Moderniseerimisfondist

kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks

muutmiseks antava toetuse kasutamise

tingimused ja kord“ muutmise.

Juhime tähelepanu:

§ 19 lg 1 punktid 4 ja 5 vajaksid täpsustamist.

Arvestatud. Sätet muudeti vastavalt KliM

ettepanekule järgmiselt: (1) Projektiga seotud

ehitustööde ajal tuleb toetuse saajal ehitusobjektile

kohe pärast ehitustööde alustamist paigaldada töödest

teavitav tahvel, millel on märgitud vähemalt:

1) projekti nimetus;

2) tööde teostaja;

3) tööde valmimise tähtaeg;

Praegusest sõnastusest ei ole üheselt arusaadav,

millist EL logo tuleb kasutada. Soovitame

täpsustada, kas silmas peetakse üksnes EL

embleemi või moderniseerimisfondile viitavat

logo. Samuti tuleks selgitada, kas

moderniseerimisfondi logo kasutamisel on

vajalik lisaks logole esitada ka tekst

„Kaasrahastatud ELi heitkogustega kauplemise

süsteemist (moderniseerimisfond)” või loetakse

see logo kasutamisega juba täidetuks.

Ametliku vastuskirja ei edastata.

Palun kindlasti edastada kinnitatud dokumendid

Riigi Tugiteenuste Keskusele

([email protected]).

4) moderniseerimisfondi logo ("Kaasrahastanud

Euroopa Liit Heitkogustega kauplemise süsteem

Moderniseerimisfond") ;

5) valdkonna eest vastutava ministeeriumi ja RTK

logo;

6) toetuse suurus.

(2) Kui ehitusobjekti rahastamisel on toetuse summa

üle 500 000 euro, teavitab toetuse saaja avalikkust viie

aasta jooksul arvates projekti lõppemisest projekti

rahastusallikast, paigaldades avalikkusele hõlpsasti

nähtavasse kohta tahvli, millel on

moderniseerimisfondi logo ("Kaasrahastanud

Euroopa Liit Heitkogustega kauplemise süsteem

Moderniseerimisfond").

(3) Alates rahastusotsuse saamisest viitab toetuse

saaja projektiga seotud kommunikatsioonis,

veebilehtedel ja sotsiaalmeediakanalites

rahastusallikale sõnastuses „Kaasrahastatud ELi

heitkogustega kauplemise süsteemist

(Moderniseerimisfond)“

või kasutades moderniseerimisfondi logo

("Kaasrahastanud Euroopa Liit Heitkogustega

kauplemise süsteem Moderniseerimisfond"). “;