Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Riigikantselei [email protected] Rahukohtu 3 15161, Tallinn

Meie 12.10.2026 nr 7-1/7377

Eesti seisukohad Eurojusti määruse muutmise eelnõu kohta Esitame Vabariigi Valitsuse istungile edastamiseks Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu kohta, mis käsitleb Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ametit (Eurojust) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2018/1727. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisa: 1. Protokollilise otsuse eelnõu

2. Seletuskiri 3. Seletuskirja lisa (kooskõlastustabel) 4. Määruse eelnõu COM(2026) 570 5. Määruse eelnõu COM(2026) 570 lisad

Reet Kase 524 3096 [email protected]

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 24.6.2026 COM(2026) 570 final

ANNEXES 1 to 3

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

mis käsitleb Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ametit (Eurojust) ja millega

tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2018/1727

{SEC(2026) 570 final} - {SWD(2026) 570 final} - {SWD(2026) 571 final} - {SWD(2026) 572 final} - {SWD(2026) 573 final}

ET 1 ET

I LISA

Artikli 5 lõike 1 punkti a kohaselt Eurojusti pädevusse kuuluvate raskete kuritegude liikide

loetelu:

(1) terrorism;

(2) organiseeritud kuritegevus;

(3) ebaseaduslik uimastikaubandus;

(4) rahapesu;

(5) tuumamaterjali ja radioaktiivsete ainetega seotud kuritegevus;

(6) rändajate ebaseaduslik üle piiri toimetamine;

(7) inimkaubandus;

(8) mootorsõidukitega seotud kuritegevus;

(9) mõrv ja raske tervisekahjustuse tekitamine;

(10) ebaseaduslik kauplemine inimorganite ja -kudedega;

(11) inimrööv, ebaseaduslik vabadusevõtmine ja pantvangi võtmine;

(12) rassism ja ksenofoobia;

(13) röövimine ja vargus raskendavatel asjaoludel;

(14) ebaseaduslik kauplemine kultuuriväärtustega, kaasa arvatud antiikesemed ja

kunstiteosed;

(15) kelmus ja pettus;

(16) liidu finantshuve kahjustavad kuriteod;

(17) siseteabe alusel kauplemine ja finantsturuga manipuleerimine;

(18) väljapressimine ja raha väljapressimine;

(19) võltsimine ja toodete piraatkoopiate valmistamine;

(20) haldusdokumentide võltsimine ja nendega kauplemine;

(21) raha või muu maksevahendi võltsimine;

(22) küberkuritegevus, sealhulgas küberründed;

(23) korruptsioon;

(24) ebaseaduslik kauplemine relvade, laskemoona ja lõhkeainetega;

(25) ebaseaduslik kauplemine ohustatud loomaliikidega;

(26) ebaseaduslik kauplemine ohustatud taimeliikide ja -sortidega;

(27) keskkonnakuriteod, sealhulgas laevade põhjustatud reostus,

(28) ebaseaduslik kauplemine hormoonpreparaatide ja muude kasvukiirendajatega;

(29) seksuaalne väärkohtlemine ja seksuaalne ärakasutamine, sealhulgas laste seksuaalset

väärkohtlemist kujutav materjal ja laste ahvatlemine seksuaalsuhte eesmärgil;

(30) sooline vägivald;

(31) genotsiid, inimsusvastased kuriteod, sõjakuriteod ja agressioonikuriteod;

ET 2 ET

(32) liidu sanktsioonide rikkumine.

ET 3 ET

II LISA

ARTIKLIS 46 OSUTATUD ISIKUANDMETE LIIGID

(1) Artikli 44 lõikes 1 osutatud isikuandmete liigid:

(a) perekonnanimi, sünninimi, eesnimed ja kõik varjunimed;

(b) sünniaeg ja -koht;

(c) kodakondsus;

(d) sugu;

(e) asjaomase isiku elukoht, amet ja asukoht;

(f) sotsiaalkindlustusnumber või liikmesriigis isikute tuvastamiseks kasutatavad

muud liiki ametlikud numbrid, juhiload, isikut tõendavad dokumendid,

passiandmed, tolli identifitseerimisnumbrid ja maksukohustuslasena

registreerimise numbrid;

(g) juriidilisi isikuid puudutav teave, kui see sisaldab teavet, mis on seotud

kindlakstehtud või kindlakstehtavate üksikisikutega, kelle suhtes toimub

kohtulik uurimine või kes on antud kohtu alla;

(h) pangakontode või muude finantsasutuste kontode üksikasjad;

(i) väidetavate süütegude kirjeldus ja olemus, nende toimepanemise kuupäev, liik

ja uurimise kulg;

(j) asjaolud, mis viitavad juhtumi rahvusvahelisele ulatusele;

(k) üksikasjad, mis on seotud isiku väidetava kuulumisega kuritegelikku

organisatsiooni;

(l) telefoninumbrid, e-posti aadressid, andmeliiklus- ja asukohaandmed ning

nendega seotud muud andmed, mis on vajalikud abonendi või kasutaja

kindlakstegemiseks;

(m) sõidukite registreerimisandmed;

(n) DNA mittekodeeritavast osast saadud DNA-profiilid, fotod ja sõrmejäljed.

(2) Artikli 44 lõikes 2 osutatud isikuandmete liigid:

(a) perekonnanimi, sünninimi, eesnimed ja kõik varjunimed;

(b) sünniaeg ja -koht;

(c) kodakondsus;

(d) sugu;

(e) asjaomase isiku elukoht, amet ja asukoht;

(f) selliste süütegude kirjeldus ja olemus, millega asjaomane isik on seotud, nende

toimepanemise kuupäev, liik ja uurimise kulg;

(g) sotsiaalkindlustusnumber või liikmesriigis isikute tuvastamiseks kasutatavad

muud liiki ametlikud numbrid, juhiload, isikut tõendavad dokumendid,

passiandmed, tolli identifitseerimisnumbrid ja maksukohustuslasena

registreerimise numbrid;

(h) pangakontode ja muude finantsasutuste kontode üksikasjad;

ET 4 ET

(i) telefoninumbrid, e-posti aadressid, andmeliiklus- ja asukohaandmed ning

nendega seotud muud andmed, mis on vajalikud abonendi või kasutaja

kindlakstegemiseks;

(j) sõidukite registreerimisandmed.

ET 5 ET

III LISA

Artikli 37 lõikes 4, artikli 41 lõikes 1 ja artikli 44 lõikes 5 osutatud isikuandmed:

(1) teave, mida on vaja kahtlustatava, süüdistatava või süüdi või õigeks mõistetud isiku

tuvastamiseks,

(a) kui tegemist on füüsilise isikuga:

i) perekonnanimi;

ii) eesnimi (eesnimed);

iii) varjunimed;

iv) sünniaeg;

v) sünnikoht (linn ja riik);

vi) kodakondsus (kodakondsused);

vii) isikut tõendav dokument (dokumendi liik ja number);

viii) sugu;

ix) elukoht;

(b) kui tegemist on juriidilise isikuga:

i) ärinimi;

ii) õiguslik vorm;

iii) peakontori asukoht;

(c) nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute puhul:

i) telefoninumbrid;

ii) e-posti aadressid;

iii) pangakontode või muude finantsasutuste kontode üksikasjad;

(2) teave terrorikuriteo kohta:

i) teave juriidiliste isikute kohta, kes on seotud terrorikuriteo

ettevalmistamise või toimepanemisega;

ii) kuriteo kvalifikatsioon riigisisese õiguse kohaselt;

iii) kohaldatav raske kuriteo liik I lisas esitatud raskete kuritegude liikide

loetelust;

iv) seostatus terrorirühmitusega;

v) terroristlik suunitlus, näiteks džihadism, separatism, äärmusvasakpoolsus

või äärmusparempoolsus;

vi) juhtumi lühikokkuvõte;

(3) teave riigisisese menetluse kohta:

i) sellise menetluse staatus;

ET 6 ET

ii) vastutav prokuratuur;

iii) juhtumi number;

iv) ametliku kohtumenetluse algatamise kuupäev;

v) seosed muude asjakohaste juhtumitega;

(4) kahtlustatava tuvastamiseks vajalik lisateave:

i) sõrmejäljeandmed, mis on kogutud kriminaalmenetluse käigus kooskõlas

riigisisese õigusega;

ii) fotod.

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 24.6.2026 COM(2026) 570 final

2026/0164 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

mis käsitleb Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ametit (Eurojust) ja millega

tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2018/1727

{SEC(2026) 570 final} - {SWD(2026) 570 final} - {SWD(2026) 571 final} -

{SWD(2026) 572 final} - {SWD(2026) 573 final}

ET 1 ET

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Käesoleva ettepanekuga võtta vastu uus Eurojusti määrus reageeritakse Euroopa Liidus

raskest ja organiseeritud piiriülesest kuritegevusest tulenevatele muutuvatele probleemidele.

Eurojust (Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Amet) loodi nõukogu otsusega

2002/187/JSK1 valitsustevahelise organina ja muudeti edaspidi määruse (EL) 2018/17272

alusel ELi asutuseks. Sellest ajast alates on Eurojust hõlbustanud tegevuse koordineerimist ja

koostööd liikmesriikide uurimisasutuste ja süüdistuse ettevalmistamise eest vastutavate

asutuste vahel. Eurojust on aidanud olulisel määral kaasa vastastikuse usalduse loomisele ning

ELi õigussüsteemide ja -traditsioonide erinevuste ületamisele. Õiguslike probleemide kiire

lahendamise ja liikmesriikide pädevate asutuste kindlakstegemise kaudu on Eurojust

hõlbustanud koostöötaotluste täitmist ja vastastikust tunnustamist. Euroopa Liidu toimimise

lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 85 on sõnaselgelt sätestatud, et Eurojusti ülesanne on

toetada ja tugevdada liikmesriikide uurimisasutuste ja süüdistuse ettevalmistamise eest

vastutavate asutuste tegevuse koordineerimist ja koostööd raskete kuritegude puhul, mis

puudutavad kahte või enamat liikmesriiki või nõuavad süüdistuse esitamist ühistel alustel.

Seetõttu on oluline tagada, et Eurojusti kasutatakse parimal võimalikul viisil, ja kõrvaldada

takistused, mis ei lase Eurojustil tõhusalt toimida.

Eurojusti hindamise käigus, mis toimus 2025. aastal ja mille tulemused avaldati 2. juulil

2025,3 tehti kindlaks märkimisväärsed struktuursed ja tegevusega seotud takistused, mille

tõttu Eurojustil ei ole võimalik oma potentsiaali täielikult ära kasutada. Hindamise tulemuste

kohaselt hõlmavad need takistused sisemise juhtimissüsteemi ebatõhusust, liikmesriikide

järjekindlusetust määruse kohaldamisel ning piiranguid ELi partnerite ja kolmandate riikidega

koostöö tegemisel.

Käesoleva ettepaneku peamine eesmärk on kõrvaldada 2025. aasta hindamise käigus

tuvastatud puudused ja ajakohastada ameti õigusraamistikku kooskõlas Lissaboni lepinguga

ning ELi detsentraliseeritud asutusi käsitleva ühisavalduse ja ühise lähenemisviisiga4.

Muudatustega soovitakse parandada Eurojusti sisemist toimimist, juhtimist ja tegevuse

tulemuslikkust ning ühtlasi tugevdada Eurojusti koostööd ELi partnerite ja kolmandate

riikidega, sealhulgas ELi kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikidega. Lisaks on

ettepaneku eesmärk laiendada Eurojusti volitusi, et need hõlmaksid esilekerkivaid

kuritegevuse valdkondi, nagu küberkuritegevus, sooline vägivald ja ELi sanktsioonide

rikkumine, sealhulgas juhul, kui sellistel kuritegudel on hübriidmõõde, ning tugevdada

Eurojusti analüüsi- ja ennetussuutlikkust.

ELi sisejulgeoleku strateegias ProtectEU, strateegia ProtectEU terrorismi ennetamise ja selle

vastu võitlemise tegevuskavas ning ELi tegevuskavas võitluseks ebaseadusliku

uimastikaubanduse ja organiseeritud kuritegevusega on esile toodud Eurojusti oluline roll

piiriüleses kriminaalõigusalases koostöös ning tunnistatud vajadust tema operatiivrolli

1 EÜT L 063, 6.3.2002, lk 1. 2 ELT L 295, 21.11.2018, lk 138. 3 SWD(2025) 182 final. 4 Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni ühisavaldus ja ühine lähenemisviis

detsentraliseeritud asutuste kohta.

ET 2 ET

organiseeritud kuritegevuse, terrorismi ja muutuvate piiriüleste ohtude vastu võitlemisel

veelgi tugevdada.

Käesolev algatus sisaldub komisjoni 2026. aasta tööprogrammis,5 milles on seatud ELi

väärtuste ja demokraatia kaitsmiseks olulisele kohale Eurojusti õigusraamistiku muutmine

paralleelselt Europoli määruse, Euroopa uurimismääruse direktiivi ja Euroopa Liidu

isikuandmete kaitse määruse muutmisega.

Ettepaneku eesmärk on järgida ka ELi kriminaalõiguse tulevikku käsitleva kõrgetasemelise

foorumi soovitusi,6 milles on rõhutatud vajadust saavutada sidusam kriminaalõiguse struktuur

ning tagada Eurojusti toimimine ELi õiguse ja julgeolekuga seotud õigusalase koostöö

keskpunktina laiemalt.

Käesolevas ettepanekus võetakse kõiki neid elemente arvesse ning nähakse Eurojusti jaoks

ette ühtne uuendatud õigusraamistik. Ettepanekuga ajakohastatakse Eurojusti

õigusraamistikku ning tõhustatakse selle toimimist ja struktuuri kooskõlas detsentraliseeritud

asutusi käsitleva ühisavalduse ja ühise lähenemisviisi nõuetega, ent samas säilitatakse

tõhusaks osutunud haldus- ja tegevusalased elemendid.

• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Kriminaalõiguse algatuste paketil on ühtne ja sidus eesmärk: tugevdada liidu suutlikkust

ennetada, avastada ja uurida piiriülese mõõtmega raskeid kuritegusid ning esitada nende eest

süüdistusi üha keerulisemaks muutuvas julgeolekukeskkonnas. Õiguskaitse-, kohtu- ja muude

asjaomaste asutuste vahelist koostööd reguleerivate õigusraamistike ajakohastamise kaudu

püütakse paketiga suurendada liidu sisejulgeoleku struktuuri tulemuslikkust, sidusust ja

koostalitlusvõimet.

Selle eesmärgi saavutamise keskmes on Europoli ja Eurojusti määruste kavandatud

muutmine. Europol ja Eurojust täidavad vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal

erinevaid, kuid üksteist täiendavaid funktsioone: kui Europol toetab kuritegude ennetamist,

avastamist ja uurimist, siis Eurojust hõlbustab õigusalast koostööd ning aitab kaasa

kriminaalasjade menetlemisele ja tagab tulemuslikud kriminaalmenetluse järelmeetmed.

Seepärast on paketi eesmärk tugevdada koostööd ja vastastikust täiendavust nii nende kahe

asutuse vahel kui ka muude asjaomaste liidu organitega justiits- ja siseküsimuste ning

pettustevastase võitluse valdkonnas, et tagada õiguskaitsemeetmete ja kriminaalmenetluse

järelmeetmete sujuv järjepidevus kriminaalõiguse kohaldamise kõigis etappides.

Selle eesmärgi saavutamisele aitavad kaasa muudatused, mis tehakse Euroopa

uurimismääruse raamistikus ning justiits- ja siseküsimuste valdkonnas kohaldatavates

andmekaitsenormides ja millega hõlbustatakse tõhusat piiriülest koostööd, parandatakse

teabevahetuse tingimusi ning tagatakse tegeliku tegevusolukorra ja tehnoloogia arenguga

kohandatud sidus õigusraamistik. Kokkuvõttes suurendavad selles paketis kavandatud

meetmed liidu võimet reageerida muutuvatele julgeolekuohtudele, ent samal ajal austatakse

täielikult põhiõigusi, õigusriigi põhimõtet ja vastutusalade jaotust eri osalejate vahel.

Eurojusti määruse muutmise ettepanek on ka täielikult kooskõlas muude kriminaalasjades

tehtava õigusalase koostöö valdkonnas kehtivate õigusnormidega. See on kooskõlas ELi

toimimise lepingu artikliga 85, millega on Eurojustile antud volitused toetada piiriülest

5 Komisjoni 2026. aasta tööprogramm ja lisad, 21. oktoober 2025. 6 ELi kriminaalõiguse tulevikku käsitleva kõrgetasemelise foorumi aruanne, veebruar – detsember 2025.

ET 3 ET

õigusalast koostööd, ning täiendab hiljutisi seadusandlikke samme, nagu elektrooniliste

tõendite raamistik (määrus (EL) 2023/1543) ja rahapesuvastane pakett (määrus (EL)

2023/1113 ja määrus (EL) 2024/1620). Ettepanekuga toetatakse ka ELi infosüsteemide

koostalitlusvõime tagamist (määrus (EL) 2019/818), mis eeldab tihedamat koostööd Eurojusti,

Europoli ning muude justiits- ja siseküsimustega tegelevate asutuste vahel.

Eurojusti määruses on varem tehtud sihipäraseid temaatilisi muudatusi: kui algas Venemaa

täiemahuline agressioonisõda Ukraina vastu, loodi määrusega (EL) 2022/838 raskete

rahvusvaheliste kuritegude tõendite andmebaas (CICED), määrusega (EL) 2023/2131

tugevdati terrorismijuhtumitega seotud teabevahetust ning määrusega (EL) 2025/2082

pikendati Eurojusti uue kohtuasjade haldamise süsteemi loomise ajakava.

Käesoleva ettepanekuga parandatakse olemasolevate õigusalase koostöö vahendite toimimist.

Näiteks parandatakse Eurojusti suutlikkust hõlbustada Euroopa uurimismääruse, Euroopa

vahistamismääruse ning arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikust tunnustamist ja

nendega seotud kohtualluvuskonfliktide lahendamist. Käesoleva ettepanekuga tagatakse, et

Eurojust saab liikmesriike raske ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemisel

tulemuslikumalt toetada. Selleks kõrvaldatakse 2025. aasta hindamise käigus kindlaks tehtud

struktuursed ja tegevusega seotud takistused.

• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Ettepanek on kooskõlas liidu mitme laiema poliitikasuunaga ning aitab tugevdada ELi õigus-

ja õiguskaitseraamistiku sidusust. Digitaliseerimise valdkonnas nähakse Europoli määruse

muutmise ettepanekuga ette Eurojusti kohtuasjade haldamise süsteemi parandamine ja

Europoli tegevustaristu paralleelne edasiarendamine ning samal ajal tagatakse nende kahe

sujuv koostalitlus. Edasiarendamine hõlmab ristkontrolliteenuste, analüüsikeskkondade ja

turvalise taristu ajakohastamist, mis tagab tõhusama teabevahetuse ja tegevuse

koordineerimise Eurojusti, Europoli ja liikmesriikide asutuste vahel. Lisaks tugevdatakse

ettepanekuga Eurojusti suutlikkust kasutada digivahendeid, sealhulgas raskete rahvusvaheliste

kuritegude tõendite andmebaasi (CICED) ja päringutabamusel või selle puudumisel põhinevat

automatiseeritud süsteemi, et vahetada kiiremini andmeid Europoli, Euroopa Prokuratuuri ja

OLAFiga, ning tema rolli ECRIS-TCNis, hõlbustades seeläbi juurdepääsu kolmandate riikide

karistusregistritele. Need meetmed on kooskõlas ELi digitaalse õigusemõistmise

prioriteediga, milleks on piiriüleste uurimiste tõhususe ja koostöö parandamine. Samuti saab

Eurojust paremad vahendid elektrooniliste tõendite, piiriüleste andmepäringute ja

digitaalkriminalistika analüüside käsitlemiseks. See aitab parandada ameti suutlikkust toetada

liikmesriike küberkuritegevuse, terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse uurimisel kooskõlas

elektrooniliste tõendite raamistikus7 sätestatud prioriteetidega.

Ettepanekuga tugevdatakse Euroopa Liidu põhiõiguste harta järgimist, eelkõige isikuandmete

kaitse valdkonnas. Muutmisega tagatakse, et Eurojusti laiendatud volituste ja

tegevussuutlikkuse rakendamisel austatakse täielikult üksikisikute õigusi, sealhulgas nende

õigust eraelu puutumatusele ja õigust õiglasele kohtumenetlusele. Selleks kehtestatakse

andmevahetusele ranged õiguslikud alused, mis on kooskõlas ELi isikuandme kaitse

määrusega,8 millega reguleeritakse isikuandmete töötlemist ELi institutsioonides, organites ja

7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2023. aasta määrus (EL) 2023/1543, mis käsitleb Euroopa

andmeesitamismäärust ja Euroopa andmesäilitamismäärust elektrooniliste tõendite hankimiseks

kriminaalmenetluses ja kriminaalmenetluse järgsete vabadusekaotuslike karistuste täitmisele pööramiseks

(ELT L 191, 28.7.2023, lk 118–180, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/1543/oj). 8 Muudetud redaktsioon, millega muudetakse määrust (EL) 2018/1725.

ET 4 ET

asutustes, sealhulgas Eurojustis. Euroopa Andmekaitseinspektori tehtava järelevalvega

tagatakse, et Eurojust järgib oma andmetöötlustoimingutes rangeimaid läbipaistvuse ja

aruandekohustuse standardeid. Piiriülesel tõendite kogumisel kohaldatavad täiustatud

menetluslikud tagatised kajastavad vastastikuse tunnustamise ja õigusalase koostöö

põhimõtteid, mis sisalduvad Euroopa uurimismääruse direktiivis,9 mida paralleelselt

käesoleva ettepanekuga samuti muudeti.

Ettepanek on kooskõlas strateegiliste prioriteetidega, mis määrati kindlaks pettustevastase

võitluse struktuuri läbivaatamisel, täpsemalt valges raamatus ELi pettustevastase võitluse

struktuuri läbivaatamise kohta,10 milles rõhutatakse vajadust Eurojusti, OLAFi, Euroopa

Prokuratuuri, Europoli ja liikmesriikide asutuste vastastikku täiendavate volituste, tõrgeteta

teabevoo ja tegevusalase koostoime järele. Tugevdades Eurojusti rolli õigusalase

koordineerimise keskpunktina, tagatakse ettepanekuga, et Eurojusti tegevus integreeritakse

täielikult laiemasse ELi pettustevastase võitluse ökosüsteemi ja see toetab liidu finantshuve

kahjustavate kuritegude ja muude piiriülese mõõtmega raskete kuritegude uurimist ja nende

eest vastutusele võtmist.

Ettepanekuga tugevdatakse Eurojusti koostööd kolmandate riikidega, sealhulgas

kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikidega, ning rahvusvaheliste

organisatsioonidega kooskõlas ELi üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegiaga ja

ebaseadusliku uimastikaubanduse vastase tegevuskavaga, milles mõlemas rõhutatakse

rahvusvahelise koostöö tähtsust rahvusvahelise kuritegevuse vastu võitlemisel. Eurojusti

määruse läbivaatamisega tagatakse, et Eurojusti välistegevus on kooskõlas liidu

välispoliitikaga, sealhulgas põhimõtetega, mis käsitlevad andmete edastamist kolmandatele

riikidele ELi isikuandmete kaitse määruse ja õiguskaitsedirektiivi11 alusel.

2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

• Õiguslik alus

Ettepaneku õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikkel 85, milles on sätestatud, et

Eurojusti struktuur, toimimine, tegevusvaldkond ja ülesanded määratakse kindlaks

määrustega, mis võetakse vastu seadusandliku tavamenetluse kohaselt. Samuti tuleb

kõnealuse artikli kohaselt määrata neis määrustes kindlaks kord Euroopa Parlamendi ja

liikmesriikide parlamentide kaasamiseks Eurojusti tegevuse hindamisse, et aidata kaasa

Eurojusti tegevuse demokraatlikule järelevalvele ELi tasandil.

• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Eurojusti ülesanded (koordineerimine, koostöö hõlbustamine ja operatiivtugi) on oma

olemuselt riikidevahelised ja neid ei ole võimalik tõhusalt täita ainuüksi liikmesriigi tasandil.

Amet tagab ELi tasandi neutraalse vaatenurga eri jurisdiktsioonide lõikes, hõlbustab

paralleelset mitmepoolset koostööd ja veendub, et ühtegi liikmesriiki ei panda ebasoodsasse

olukorda. Piiriüleste uurimiste ulatuse ja keerukuse tõttu on ELi tasandi koordineerimine

9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/41/EL, mis käsitleb Euroopa

uurimismäärust kriminaalasjades (ELT L 130, 1.5.2014, lk 1–36,

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/41/oj). 10 COM(2025) 546 final, 16. juuli 2025. 11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute

kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja

nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete

vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016,

lk 89–131, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2016/680/oj).

ET 5 ET

riiklike süüdistuse ettevalmistamise eest vastutavate asutuste ja õigusasutuste jaoks

hädavajalik, mistõttu on vaja võtta meetmeid ELi tasandil, järgides subsidiaarsuse põhimõtet.

Eurojust pakub tegevus- ja õigusalast ning strateegilist väärtust, tänu millele paraneb

liikmesriikide süsteemide toimimine ning ELi vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala

sidusus. Eurojusti tegevus ei asenda liikmesriikide asutuste tegevust, vaid tugiteenuste kaudu

pigem tõhustab seda. Eurojusti edasise täiustamisega saavutatakse selge mastaabisääst ja

suurem tõhusus, mis võimaldab Eurojustil koondada kokku liikmesriikide praktikute

eksperditeadmised, koordineerida kiiresti ja tõhusamalt võitlust piiriülese kuritegevuse vastu

ning vältida dubleerimist ja vastuolulisi uurimisi.

• Proportsionaalsus

Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev ettepanek kaugemale sellest, mis

on vajalik selle eesmärkide saavutamiseks. See on sihipärane, kuna keskendub struktuursetele

ja tegevusega seotud parandustele, ent ei ületa Eurojusti toetava ja koordineeriva rolli piire.

Eelistatud meetmepaketiga käsitletakse tuvastatud probleeme kõige terviklikumal ja

kulutõhusamal viisil. Ettepanekule lisatud mõjuhinnangu koostamisel tehtud analüüs, milles

kasutati mitut kriteeriumi ning milles võeti kõigi poliitikavariantide puhul arvesse nende

tulemuslikkust, tõhusust, sidusust ja proportsionaalsust, näitas, et kõik kindlaksmääratud

meetmed annavad positiivset netokasu, kuid eelistatud meetmed saavutasid parima hinnangu

(vt mõjuhinnangu 7. peatükk ja analüüsimeetodeid käsitlev 4. lisa). Käesoleva ettepaneku

hinnangulised kulud on eesmärkidega proportsionaalsed ja üldiselt peaks ettepanek olema

Eurojustile väga kasulik, eelkõige muudetud juhtimismudeli tõttu, nagu on kirjeldatud

mõjuhinnangus (vt 8. peatükk). Näiteks aitab juhtimist tõhustada strateegilist järelevalvet

teostava haldusnõukogu ja haldusotsuseid tegeva juhatuse loomine, ilma et oleks ohus

liikmesriikide liikmete tegevuse sõltumatus. Samuti on vaja laiendada Eurojusti volitusi, et

paremini võidelda uute kuritegevuse vormidega, nagu küberkuritegevus, liidu sanktsioonide

rikkumine ja sooline vägivald, ning pidada sammu piiriülese kuritegevuse muutuva

olemusega, kuid volituste laiendamine on hoolikalt tasakaalustatud, et vältida kattuvust teiste

ELi ametite ja liikmesriikide pädevustega.

• Vahendi valik

Käesolev ettepanek esitatakse määruse vormis, kuna ELi toimimise lepingu artikli 85 kohaselt

tuleb Eurojusti struktuuri, toimimise, tegevusvaldkonna ja ülesannete kindlaksmääramiseks

kasutada just seda õigusakti.

3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU

HINDAMISE TULEMUSED

• Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Eurojusti 2025. aasta hindamise käigus tehti kindlaks kaks põhiprobleemi, mis nõuavad

seadusandlikku sekkumist. Esimene probleem seisneb Eurojusti sisemise korralduse ja

protsesside optimaalsest väiksemas tõhususes. Seda probleemi iseloomustab asjaolu, et

juhtumeid ei seata tähtsuse järjekorda ning Eurojusti töökoormus hõlmab suuresti

kahepoolseid ja vähem keerukaid juhtumeid, mistõttu suure lisaväärtusega mitmepoolsete

uurimiste jaoks jääb vähem ressursse. Lisaks toodi esile juhtimise ebatõhusus – liikmesriikide

liikmed kulutavad 40–50 % oma ajast haldusülesannetele, mis vähendab nende võimalusi

keskenduda operatiivtegevusele. Lisaks on liikmesriikide liikmete volitused liikmesriigiti

väga erinevad ning selle tulemuseks on ebaühtlane toetus ja tegevuse killustatus.

ET 6 ET

Teine probleem puudutab Eurojusti vähest koostööd partneritega, sealhulgas Europoli ja

Euroopa Prokuratuuriga, samuti raskusi kolmandate riikidega tehtavas koostöös. Hindamise

käigus leiti, et päringutabamusel või selle puudumisel põhinev süsteem, mida kasutatakse

andmete vahetamiseks Europoli ja Euroopa Prokuratuuriga, on automatiseerimata ja selle

kasutamine on tülikas, mistõttu venib operatiivsete järelmeetmete rakendamine. Peale selle on

kolmandate riikidega rahvusvaheliste lepingute üle läbirääkimiste pidamine aeganõudev ning

sidekohtunike ja -prokuröride abi kasutatakse liiga vähe. Hindamisel jõuti järeldusele, et ilma

ELi sekkumiseta jääksid need probleemid õiguslike, struktuuriliste ja kultuuriliste tõkete tõttu

püsima ning seetõttu tuleb Eurojusti määrust põhjalikult muuta.

• Konsulteerimine sidusrühmadega

Käesoleva määruse ettevalmistamiseks konsulteeris komisjon mitmel korral pädevate

sidusrühmadega. Konsultatsioonid hõlmasid kõigis 24 ELi ametlikus keeles korraldatud

avalikku konsultatsiooni, tagasisidekorjet ja veebiküsitlust. Lisaks küsitles välistöövõtja

paljusid sidusrühmi, sealhulgas Eurojusti töötajaid, liikmesriikide liikmeid, liikmesriikide

asutusi, praktikuid ning kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid.

Kaksteist nädalat (3. detsembrist 2025 kuni 24. veebruarini 2026) kestnud avaliku

konsultatsiooni käigus saadi 20 vastust, kusjuures enamik vastajatest rõhutas Eurojusti rolli

tähtsust raske ja organiseeritud piiriülese kuritegevuse vastu võitlemisel. Sidusrühmad tõid

esile ka vajaduse võtta paremini arvesse ohvrite ja tunnistajate vaatenurka ning selgitada seda,

kuidas tuleb kohtuasju Eurojusti ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vahel jaotada.

Tagasisidekorje raames, millega saab tutvuda veebisaidil „Avaldage arvamust!“, saadi 21 ELi

liikmesriigi sidusrühmadelt 42 vastust. Oma tagasisides rõhutasid sidusrühmad Eurojusti ja

Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku üksteist täiendavat rolli, vajadust tugevdada Eurojusti

volitusi rohkemate operatiivfunktsioonidega ning seda, kui tähtis on parandada juhtimis- ja

otsustusprotsesse. Sidusrühmad toonitasid ka, et Eurojust peab omistama kolmandate

riikidega tehtavale koostööle suuremat tähtsust ja investeerima tehnoloogilistesse

vahenditesse, et reageerida kuritegevuse muutuvale olemusele. Veebiküsitlus, milles oli

võimalik osaleda 4. märtsini 2026, oli suunatud praktikutele, Eurojusti administratsiooni

esindajatele ja liikmesriikide liikmetele ning nii ELi kui ka kolmandate riikide ametiisikutele.

Küsitluse tulemused näitasid laialdast toetust juhtimise reformimisele, sealhulgas

haldusnõukogu loomisele, et leevendada kolleegiumi halduskoormust ja täpsustada ülesannete

jaotust. Samuti olid sidusrühmad nõus, et vaja oleks ühtlustada liikmesriikide liikmete staatust

ja volitusi ning tugevdada koostööd asjaomaste ELi asutuste ja organitega, nagu Europol ja

Euroopa Prokuratuur. Probleemina toodi esile, et Eurojusti ja kolmandate riikide vahelise

koostöö tase on riigiti erinev, ning mõned vastajad soovitasid võtta kasutusele

tingimuslikkuse klauslid koostöö tõhustamiseks, eelkõige ELi kandidaatriikide ja

potentsiaalsete kandidaatriikide puhul. Lisaks avalikele konsultatsioonidele korraldati

küsitlused 115 sidusrühma, sealhulgas Eurojusti administratsiooni esindajate, liikmesriikide

liikmete, sideprokuröride, ELi asutuste, liikmesriikide asutuste ja rahvusvaheliste

organisatsioonide seas. Need küsitlused andsid põhjalikuma ülevaate Eurojusti tegevusega

seotud probleemidest, mille hulka kuuluvad vananenud vahendid, vähene koostöö Euroopa

Pettustevastase Ametiga (OLAF) ja vajadus täpsustada ameti pädevust, näiteks elektrooniliste

tõendite valdkonnas. Kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide sidusrühmad

tunnustasid Eurojusti töö väärtust ning tõid samas esile võimalusi parandada koostööd selliste

meetmete abil nagu Eurojusti juures tegutsevate kontaktisikute kasutamine ja sidekohtunike

ametisse nimetamine.

Sidusrühmade seisukohti on käesoleva ettepaneku väljatöötamisel hoolikalt arvesse võetud.

ET 7 ET

• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Käesoleva ettepaneku väljatöötamisel tugineti nii sise- kui ka välisekspertide teadmistele.

Eurojusti tegevusalastest ja juhtimisprobleemidest andsid olulise ülevaate ameti

sisehindamised, sealhulgas 2025. aasta hindamine, ja 2026.–2027. aasta tegevuskava.

Välisekspertidelt saadi teadmisi toetava uuringu kaudu, milles analüüsiti Eurojusti tegevust ja

juhtimist mõjutavaid takistusi ning pakuti välja poliitikavariandid nende kõrvaldamiseks.

Komisjon tugines ka ELi kriminaalõiguse tulevikku käsitleva kõrgetasemelise foorumi

soovitustele, milles rõhutati vajadust sidusama kriminaalõiguse struktuuri järele, mille

keskmes oleks Eurojust. Neid eksperditeadmisi kasutati ettepanekus sisalduvate

poliitikavariantide väljatöötamiseks, tagades sellega nende tõenduspõhisuse.

• Mõjuhinnang

Käesolevat ettepanekut toetab mõjuhinnang, mille raames hinnati erinevaid võimalusi

Eurojusti tegevusalaste ja struktuuriprobleemide lahendamiseks. Valitud meetmed kujutavad

endast kõige tõhusamat lahendust, mis keskendub Eurojusti volituste laiendamisele, et

hõlmata uusi kuritegevuse valdkondi, liikmesriikide liikmete staatuse ja volituste

standardimisele ning juhtimise tõhususe parandamisele. Need muudatused peaksid aitama

tõhustada piiriülest õigusalast koostööd, vähendada halduskoormust ning tugevdada koostööd

Europoli, Euroopa Prokuratuuri ja teiste partneritega. Hinnangulisi kulusid õigustab

märkimisväärne tegevusalane kasu, sealhulgas juhtumite kiirem menetlemine ja ressursside

parem jaotamine.

Hindamisel võrreldi erinevaid poliitikavariante lähtestsenaariumiga, mille kohaselt Eurojust

jätkaks tegutsemist oma praeguste volituste piires ilma struktuurireformita. Eelistatud

variandiks osutus kõige terviklikum lahendus: see hõlmab seadusandlikke muudatusi,

juhtimise reformimist ja tegevuse täiustamist, et muuta Eurojust ELi õiguse ja julgeoleku

valdkonnas kokkuvõttes proaktiivsemaks ja mõjusamaks õigusalase koostöö keskpunktiks.

Valitud meetmed keskenduvad kolmele peamisele parendamist vajavale valdkonnale. Esiteks

laiendatakse muutmise tulemusena Eurojusti volitusi, et tugevdada Eurojusti reageerimist

sellistes esilekerkivates kuritegevuse valdkondades nagu küberkuritegevus, ELi sanktsioonide

rikkumine ja sooline vägivald. Samal ajal nähakse ette poolalaliste operatiivplatvormide

loomise võimalus, et toetada tegevuse paremat koordineerimist liikmesriikide asutuste vahel,

sealhulgas ühiste uurimisrühmade kaudu. Volituste laiendamine võimaldab Eurojustil

paremini reageerida piiriülese kuritegevuse muutuvale olemusele, pidades eelkõige silmas

digitaalse või geopoliitilise mõõtmega kuritegevust. Teiseks täpsustatakse reformiga teatavaid

määratlusi ning ühtlustatakse kõigi liikmesriikide liikmete staatust ja volitusi, et tagada

ühtlane tegevussuutlikkus, sealhulgas õigus teha arestimisotsuseid ja elektrooniliste

tõenditega seotud otsuseid. Volituste ja suutlikkuse standardimisega kõrvaldatakse praegused

ebakõlad selles, kuidas eri liikmesriigid Eurojusti volitusi kasutavad, ning tagatakse

liikmesriikide asutustele ühtsem toetus. Kolmandaks viiakse muutmise tulemusel

juhtimisstruktuur vastavusse kõigi ELi detsentraliseeritud asutuste suhtes kohaldatava ühise

lähenemisviisiga. Selleks moodustatakse haldusnõukogu, mis võtab enda kanda haldus- ja

juhtimisülesanded ning võimaldab liikmesriikide liikmete kolleegiumil keskenduda üksnes

operatiivküsimustele. Selline funktsioonide lahusus peaks eelduste kohaselt märkimisväärselt

vähendama liikmesriikide liikmete halduskoormust, mis praegu moodustab hinnanguliselt

40 % nende töökoormusest.

Mõjuhinnang näitab, et need meetmed üheskoos aitavad parandada Eurojusti suutlikkust

avastada keerukaid piiriüleseid kuritegusid ning koordineerida nende lahendamist ja nende

ET 8 ET

eest vastutusele võtmist. Reformi abil luuakse integreeritum ELi kriminaalõiguse ökosüsteem,

sest selle käigus tugevdatakse automatiseeritud andmevahetussüsteemide kaudu

operatiivkoostööd Europoliga ja kehtestatakse selgemad raamistikud Euroopa Prokuratuuriga

tehtavale koostööle. Välissuhete valdkonnas täpsustatakse sidekohtunike tegevust reguleerivat

õigusraamistikku ja institutsionaliseeritakse prioriteetsetest kolmandatest riikidest lähetatavad

kontaktisikud, luues seeläbi stabiilsemad rahvusvahelise õigusalase koostöö kanalid.

Hindamisel jõuti järeldusele, et need põhjalikud muudatused nõuavad küll Eurojusti

ressursside vastavat suurendamist, toovad aga märkimisväärset tegevusalast kasu, sest

võimaldavad muu hulgas kiirendada juhtumite menetlemist, parandada ressursside jaotamist

ja suurendada suutlikkust võidelda esilekerkivate kuritegevuse ohtudega.

Õiguskontrollikomitee esitas mõjuhinnangu kohta 4. mail 2026 positiivse arvamuse.

Mõjuhinnangut ajakohastati, et võtta arvesse õiguskontrollikomitee märkusi.

• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Ettepanek on kooskõlas õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi põhimõtetega,

sest sellega tõhustatakse Eurojusti juhtimist, täpsustatakse juhtumite jaotamist ja

automatiseeritakse andmevahetus. Haldusnõukogu loomine vähendab kolleegiumi

halduskoormust ja võimaldab liikmesriikide liikmetel keskenduda rohkem

operatiivülesannetele. Täpsustades Eurojusti pädevuse piire, eelkõige võrreldes Euroopa

õigusalase koostöö võrgustikuga, on ettepaneku eesmärk minimeerida tegevuse dubleerimist

ning tagada, et Eurojusti ressursid suunatakse keerukatele ja suure väärtusega uurimistele.

Europoli ja Euroopa Prokuratuuriga andmete vahetamiseks kasutatava, päringutabamusel või

selle puudumisel põhineva süsteemi automatiseerimine aitab vähendada käsitsi sekkumise

vajadust ning parandada seega tõhusust ja operatiivset reageerimisvõimet.

• Põhiõigused

Ettepaneku mõju põhiõiguste kaitsele on hoolikalt kaalutud. Ettepaneku ülesehitus tagab selle

kooskõla Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga, eelkõige valdkondades, kus Eurojusti laiendatud

volitused ristuvad kriminaalmenetluslike tagatiste ja andmekaitsega. Eurojusti määruse

muutmisel nähakse ette ranged õiguslikud alused andmevahetusele. Nendega tagatakse, et

igasugune isikuandmete töötlemine on vajalik, proportsionaalne ja toimub Euroopa

Andmekaitseinspektori järelevalve all. Eesmärgiga piirdumist nõudvad kaitsemeetmed

takistavad andmete taaskasutamist muudel kui ette nähtud eesmärkidel. Andmetega

tegelemine peab toimuma läbipaistvalt, et üksikisikutel oleks selge võimalus vaidlustada oma

õigusi mõjutavaid andmetöötlus- või tegevusalaseid otsuseid.

Samuti tugevdatakse menetluslikke tagatisi, et Eurojust täidaks jätkuvalt toetavat ja

koordineerivat rolli ega mõjutaks liikmesriikide kohtute sõltumatust. Ettepanek sisaldab

läbipaistvuse ja õiguskaitsevahendite tagamise mehhanisme, mis võimaldavad üksikisikutel

vaidlustada otsuseid, mis võivad mõjutada nende õigusi. Sellega tagatakse, et Eurojusti

operatiivrolli laiendamine, eelkõige sellistes valdkondades nagu elektroonilised tõendid ja

vara tagasivõitmine, ei kahjusta piiriüleste kriminaalmenetlustega seotud isikute põhiõigusi.

4. MÕJU EELARVELE

Eurojusti määruse muutmine eeldab ametile aastatel 2028–2034 antava ELi toetuse

suurendamist ligikaudu 119 miljoni euro võrra (sellest 83 miljonit eurot lisandub

finantsplaneeringusse ning 36 miljonit eurot tuleneb rahalist toetust käsitlevatest lepingutest ja

lisatakse ameti korralisesse eelarvesse). ELi kogutoetus Eurojustile moodustab järgmise

ET 9 ET

mitmeaastase finantsraamistiku kehtivuse ajal 625 miljonit eurot, nagu on üksikasjalikult

kirjeldatud finants- ja digiselgituses. Suurenenud summaga toetatakse ameti laiendatud

volitusi, sealhulgas ennetavat juhtumite käsitlemist, suuremat analüüsisuutlikkust ning

tihedamat koostööd ELi ja rahvusvaheliste partneritega.

Eelarvest rahastatakse peamiselt 87 täiendava töötaja (40 ajutise teenistuja, 20 lepingulise

töötaja, 27 lähetatud riikliku eksperdi) järkjärgulist palkamist ning IT-taristu uuendamist,

sealhulgas raskete rahvusvaheliste kuritegude tõendite andmebaasi (CICED) laiendamist ja

digitaalsete koostöövahendite, nagu päringutabamusel või selle puudumisel põhineva

süsteemi täiustamist. Kulud kasvavad järk-järgult ja stabiliseeruvad 2033. aastal. Ettepanek

tagab rahalise jätkusuutlikkuse ning on samal ajal kooskõlas ELi prioriteetidega julgeoleku,

digitaliseerimise ja õigusalase koostöö valdkonnas.

Lisaks oma tavapärasele tegevusele viib Eurojust praegu ellu viit projekti, mida rahastatakse

komisjoni peadirektoraatidega sõlmitud rahalist toetust käsitlevate lepingute alusel. Kuna

mõned nende projektidega seotud ülesanded hõlmatakse nüüd kindlalt Eurojusti volitustega,

lisatakse need lepingud ameti korralisesse eelarvesse. Sellega kaasneb Eurojustile antava ELi

toetuse vastav suurenemine, mis kompenseeritakse praegu nende lepingute rahastamiseks

kasutatavate programmide rahastamispaketi samaväärse vähendamisega – see tähendab, et

kokkuvõttes finantsplaneering ei muutu. Alates uue määruse jõustumisest integreeritakse

projektide jaoks praegu ette nähtud rahalised vahendid Eurojusti korralisse eelarvesse ning

seega tagatakse järjepidevus ilma lisakuludeta. See võimaldab stabiilselt kasutada 16 töötajat

(11 ajutist teenistujat ja 5 lepingulist töötajat), et tagada järjepidevus elektrooniliste tõendite ja

üliraskete rahvusvaheliste kuritegude valdkonnas.

Reformiga kõrvaldatakse hindamise käigus kindlaks tehtud tegurid, mis vähendavad Eurojusti

toimimise tõhusust. Eelkõige võimaldab tõhustatud juhtimisstruktuur, mis põhineb operatiiv-

ja haldusülesannete selgemal eristamisel, liikmesriikide liikmetel ja liikmesriikide esindustel

pühendada rohkem aega ja eksperditeadmisi juhtumitega tegelemisele. Tõhustatud

koostöömehhanismid, mida toetavad ajakohastatud töömeetodid ja -süsteemid, võimaldavad

samal ajal vähendada tegevuse dubleerimist ja parandada tegevuse koordineerimist

partneritega ning hõlbustavad taotluste menetlemist ja teabevahetust.

Samal ajal laiendatakse reformiga märkimisväärselt Eurojusti ülesandeid ja kohustusi. See

võimaldab ametil pakkuda paremat tuge piiriülese mõõtmega raskete kuritegude muutuvate

vormidega tegelemisel. Kavandatud meetmed peaksid märkimisväärselt suurendama tõhusust

ja olemasolevate ressursside kasutamise tulemuslikkust, ent selleks üksi uutest volitustest

tuleneva täiendava töökoormusega toimetulekuks ei piisa. Seetõttu on eespool kirjeldatud

hinnanguliste ressursivajaduste hindamisel arvesse võetud reformist tulenevat eeldatavat

tõhususe kasvu.

5. MUU TEAVE

• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Muudetud Eurojusti määruse rakendamist toetab tugev järelevalve-, hindamis- ja

aruandlusraamistik. Ettepaneku eesmärkide saavutamisel tehtavate edusammude jälgimiseks

on paika pandud peamised tulemusnäitajad, milleks on liikmesriikide liikmete

halduskoormuse vähenemine, omaalgatuslike juhtumite (mille Eurojust avab proaktiivselt, kui

ta on teinud kindlaks koordineerimise või kohtuliku sekkumise vajaduse) arvu suurenemine ja

andmevahetuse päringutabamustega seotud järelmeetmete arvu suurenemine. Nende peamiste

tulemusnäitajate kohta saadakse andmeid Eurojusti kohtuasjade haldamise süsteemist, iga-

ET 10 ET

aastasest konsolideeritud tegevusaruandest ja Euroopa Andmekaitseinspektori aruannetest

andmekaitsenõuete täitmise kohta.

Määruse esialgse mõju hindamiseks tehakse nelja aasta möödudes vahepealne läbivaatamine,

millele järgneb viie aasta pärast täiemahuline hindamine. Hindamise käigus analüüsitakse

uute meetmete toimimise tõhusust, ELi partnerite ja kolmandate riikidega tehtava koostöö

kvaliteeti ning põhiõiguste järgimist. Hindamise tulemused avalikustatakse ning neid

jagatakse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja liikmesriikide parlamentidega, et tagada

läbipaistvus ja aruandekohustuse täitmine. Eurojust edastab oma konsolideeritud aastaaruande

Euroopa Parlamendile, nõukogule ja liikmesriikide parlamentidele, kes võivad esitada

tähelepanekuid ja järeldusi. Selline aruandluskord tagab pideva järelevalve ja võimaldab

sidusrühmadel anda määruse rakendamise kohta tagasisidet.

• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Kavandatud määrus koosneb üheksast peatükist, mis sisaldavad 87 artiklit.

I peatükk. Üldsätted, eesmärgid ja ülesanded

Selles peatükis on sätestatud Eurojusti alusraamistik ning kinnitatud Eurojusti õiguslikku

seisundit liidu asutusena, millel on juriidilise isiku staatus, samuti on selles ette nähtud, et

Eurojusti asukoht on Haagis. Lisaks on selles sätestatud Eurojusti üldeesmärk toetada ja

tugevdada liikmesriikide uurimisasutuste ja süüdistuse ettevalmistamise eest vastutavate

asutuste tegevuse koordineerimist ja koostööd piiriülese mõõtmega raskete kuritegude

valdkonnas. Selles on esitatud ka täielik loetelu ülesannetest, mida Eurojust peab kõnealuse

eesmärgi saavutamiseks täitma, sealhulgas liikmesriikide asutuste ja rahvusvaheliste asutuste

abistamine uurimiste koordineerimisel, teabe ristkontrollimine piiriüleste juhtumite vaheliste

seoste kindlakstegemiseks, tõendite kogumine ja säilitamine üliraskete rahvusvaheliste

kuritegude kohta, vara tagasivõitmise toetamine ning koostöö liidu asutuste ja organitega,

nagu Europol ja Euroopa Prokuratuur. Samuti on selles peatükis kindlaks määratud Eurojusti

pädevus, mis hõlmab I lisas loetletud raskeid kuritegusid ja nendega seotud kuritegusid, ning

sätestatud geograafilised ja olukorratingimused, milles Eurojust võib tegutseda, sealhulgas

seoses Euroopa Prokuratuuri ja kolmandate riikidega.

II peatükk. Eurojusti korraldus

Selles peatükis, mis koosneb neljast jaost, on sätestatud Eurojusti juhtimise kord, milles

eristatakse haldusstruktuuri ja tegevusstruktuuri.

I jaos on sätestatud Eurojusti kahetine struktuur: haldusstruktuuri alla kuuluvad

haldusnõukogu, juhatus ja haldusdirektor ning tegevusstruktuuri alla liikmesriikide liikmed ja

kolleegium.

II jagu sisaldab sätteid haldusnõukogu kohta, kes teeb olulisi juhtimisotsuseid ja annab

Eurojusti tegevusele strateegilise suuna. Haldusnõukogusse kuulub üks esindaja igast

liikmesriigist ja üks komisjoni esindaja ning haldusnõukogu ülesandeks on võtta vastu ühtsed

programmdokumendid, aastaeelarved, personalieeskirjad ja julgeolekunormid ning muud

mitteoperatiivsed otsused. II peatükis on sätestatud detsentraliseeritud asutusi käsitlevast

ühisavaldusest ja ühisest lähenemisviisist tulenevad eeskirjad koosseisu, esimehe valimise,

koosolekute sageduse ja läbiviimise, funktsioonide ja hääletuskorra kohta, sealhulgas

kahekolmandikulise häälteenamuse nõue selliste oluliste otsuste tegemisel nagu

haldusdirektori ametisse nimetamine ja eelarve vastuvõtmine. Samuti on selles ette nähtud

ET 11 ET

iga-aastane ja mitmeaastane programmitöö protsess, sealhulgas haldusnõukogu kohustus võtta

iga aasta 30. novembriks vastu ühtne programmdokument.

III jaoga on ette nähtud juhatus, mida juhib Eurojusti president ja mis abistab haldusnõukogu,

valmistades ette haldusnõukogu otsused, vaadates läbi eelarveprojektid ja tööprogrammid,

tagades auditileidudega seotud järelmeetmete võtmise ja võttes vastu teatavad haldusotsused.

IV jagu sisaldab sätteid haldusdirektori kohta, kes juhib ametit sõltumatult ja annab aru

haldusnõukogule. Haldusnõukogu nimetab haldusdirektori ametisse viieks aastaks, lähtudes

tema saavutustest, ning haldusdirektor vastutab igapäevase halduse, eelarve täitmise,

pettusevastaste meetmete ja personalijuhtimise eest.

V jaos käsitletakse liikmesriikide liikmeid ja liikmesriikide esindusi. Iga liikmesriik lähetab

Eurojusti asukohta Haagis ühe oma liikmesriigi liikme, keda toetab vähemalt üks asetäitja ja

üks assistent. Liikmesriikide liikmetel peab olema prokuratuuris või kohtus kõrgete

ametikohtade täitmiseks nõutav kvalifikatsioon, samuti peavad neil olema teatavad kohtulikud

volitused. Liikmesriikide liikmete volitused on loetletud artiklis 19. Seejuures on eristatud

volitusi, mida võib kasutada ilma eelneva loata, ja volitusi, mille kasutamiseks on vaja

liikmesriigi pädeva asutuse nõusolekut. Esimese kategooria puhul võivad liikmesriikide

liikmed võtta otse ühendust liikmesriikide pädevate asutustega, kolmandate riikide asutustega

ja asjaomaste liidu organitega ning vahetada nendega operatiivteavet ja tõendeid, avada ja

hallata juhtumeid kohtuasjade haldamise süsteemis, korraldada koordineerimisnõupidamisi ja

koordineerimiskeskusi, osaleda ühistes uurimisrühmades ja hõlbustada nende tegevust, muu

hulgas ühiste uurimisrühmade kokkulepete allkirjastamise kaudu, osaleda ühiste

operatiivplatvormide ja õigusalase koordineerimise platvormide tegevuses, paluda

liikmesriikide pädevatel asutustel viia läbi uurimisi või esitada süüdistusi ning aidata kaasa

kohtualluvuskonfliktide kindlakstegemisele ja lahendamisele. Teise kategooria puhul võivad

liikmesriikide liikmed oma riigi pädeva asutuse nõusolekul (kiireloomulistel juhtudel ilma

nõusolekuta) esitada ja täita õiguskoostöö taotlusi ja vastastikuse tunnustamise vahendeid,

sealhulgas anda välja nende aluseks olevaid otsuseid vastavalt riigisisesele õigusele. V jaos on

ette nähtud ka hüvitamismehhanism liikmesriikide jaoks, kelle liige on Eurojusti president, et

katta presidendi ametiajal liikmesriigi esinduse tugevdamise kulud.

VI jagu käsitleb kõigist liikmesriikide liikmetest koosnevat kolleegiumi, kes vastutab

Eurojusti operatiivülesannete täitmise eest ja tegutseb täiesti sõltumatult. Kolleegium tegeleb

juhtumitega, teeb liikmesriikide edastatud juhtumitega seotud asjakohaseid operatiivseid

otsuseid ja vajaduse korral avab juhtumeid omal algatusel. Kolleegium valib liikmesriikide

liikmete seast kahekolmandikulise häälteenamusega presidendi ja asepresidendi, kelle

ametiaeg kestab neli aastat.

III peatükk. Operatiivküsimused

III peatükk on määruse peamine tegevust puudutav peatükk. See koosneb neljast jaost, milles

käsitletakse Eurojusti operatiivtegevuse eri viise ja vorme.

I jaos käsitletakse Eurojusti peamist operatiivülesannet, milleks on õigusalase koostöö ja

tegevuse koordineerimise hõlbustamine. Selles on sätestatud, kuidas Eurojust toetab

piiriüleseid uurimisi ja kriminaalasjade menetlusi, sealhulgas korraldades

koordineerimisnõupidamisi ja koordineerimiskeskusi, hõlbustades õigusalase koostöö

vahendite toimimist, abistades kohtualluvuskonfliktide lahendamisel ja tehes asjakohastes

andmebaasides sisalduva teabe ristkontrolli. Selles on üksikasjalikult kirjeldatud Eurojusti

operatiiv-, tehnilist, analüütilist, õiguslikku ja rahalist tuge ühistele uurimisrühmadele,

sealhulgas abi ühiste uurimisrühmade kokkulepete koostamisel ja Eurojusti poolt ühiste

uurimisrühmade tegevusele antava rahalise toetuse haldamisel. Samuti on selle jaoga ette

ET 12 ET

nähtud õigusalase koordineerimise platvormid, mille Eurojust võib luua kahe või enama

liikmesriigi taotlusel või omal algatusel, et toetada eriti keerukaid piiriüleseid uurimisi,

pakkudes neile platvormidele ja nende osalejatele operatiiv-, tehnilist, analüütilist, õiguslikku

ja rahalist tuge.

II jaoga reguleeritakse operatiivtegevust, mida Eurojust viib ellu omal algatusel, st ilma

liikmesriikide asutuste või Euroopa Prokuratuuri taotluseta. Selles on sätestatud tingimused ja

menetlused, mille kohaselt liikmesriikide liikmed võivad taotleda oma liikmesriigi pädevatelt

asutustelt uurimiste algatamist või laiendamist, ühiste uurimisrühmade loomist, õiguskoostöö

taotluste tähtsuse järjekorda seadmist või muude põhjendatud meetmete võtmist. Samuti

käsitletakse selles Eurojusti suutlikkust talletada, analüüsida ja säilitada üliraskete

rahvusvaheliste kuritegudega seotud tõendeid, tehes need kättesaadavaks liikmesriikidele,

kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele kriminaalkohtutele, et hõlbustada kohtuasjade

ettevalmistamist. Lisaks on II jaos ette nähtud Eurojusti käsitletud juhtumitega seotud tööst

saadud operatiivteadmiste säilitamine, suuniste ja parimate tavade väljatöötamine ning

Eurojusti kriminaalasjade eksperdikeskuste loomine, et pakkuda prioriteetsetes kuritegevuse

valdkondades strateegilist, analüütilist ja operatiivtuge.

III jaos käsitletakse Eurojusti pakutava operatiivtoe täiendavaid vorme, sealhulgas Eurojusti

rolli kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide kontaktpunktina ECRIS-TCNi

käsitleva määruse (EL) 2019/816 alusel, tema toetust kuriteoohvritele piiriülestes

kriminaalmenetlustes ning tema ja Europoli osalust EMPACTi tsüklites kummagi ameti

vastavate volituste piires, et aidata kaasa strateegiliste analüüside koostamisele ja raske

kuritegevuse vastu võitlemist käsitlevate liidu prioriteetide operatiivsele rakendamisele.

IV jaos on sätestatud Eurojusti ja liikmesriikide asutuste vahelise teabevahetuse raamistik.

Selle kohaselt peab iga liikmesriik looma Eurojusti riikliku koordineerimissüsteemi, et tagada

tegevuse tõhus koordineerimine liikmesriigi esinduse ja tema asutuste vahel.

Koordineerimissüsteemi osaks peavad olema ka asjaomaste Euroopa võrgustike

kontaktpunktid ja riiklik kontaktpunkt terrorismiküsimustes. Selles jaos on sätestatud

liikmesriikide pädevate asutuste üldine kohustus vahetada kogu teavet, mis on vajalik

Eurojusti ülesannete täitmiseks, sealhulgas konkreetsed teavitamisnõuded juhul, kui juhtum

hõlmab vähemalt kolme liikmesriiki, ja kõigi õigusasutustele edastatud terrorismijuhtumite

korral.

Selle jaoga reguleeritakse ka operatiivteabe liikumist Eurojusti töötajate ja liikmesriikide

vahel liikmesriikide liikmete kaudu, nähakse ette turvaline digitaalne teabevahetus e-

CODEXil põhineva detsentraliseeritud IT-süsteemi kaudu ning sätestatakse operatiivsete

isikuandmete töötlemise, juhtumite haldamise, teabe ristkontrollimise ja tõendite säilitamise

keskse vahendina kohtuasjade haldamise süsteem. Lisaks on selles sätestatud eeskirjad, mis

käsitlevad juurdepääsu kohtuasjade haldamise süsteemile riikide tasandil ning teabe haldamist

liikmesriikide liikmete ja volitatud töötajate poolt.

IV peatükk. Teabe töötlemine

Selles peatükis on sätestatud andmekaitseraamistik, mille alusel Eurojust töötleb

isikuandmeid. Selle peatüki kohaselt kohaldatakse Eurojusti andmetöötlustoimingute suhtes

nii käesolevat määrust kui ka määrust (EL) 2018/1725, kusjuures käesolevas määruses

sätestatud operatiivsete isikuandmete kaitse normid on määruse (EL) 2018/1725 üldnormide

suhtes ülimuslikud (lex specialis). See lähenemisviis tagab õigusselguse ning säilitab liidu

institutsioonide, organite ja asutuste suhtes kohaldatava üldise andmekaitseraamistiku.

IV peatükis on kindlaks määratud operatiivsete isikuandmete liigid, mida Eurojust võib

töödelda. Need hõlmavad kahtlustatavate, süüdimõistetute, ohvrite ja muude menetlusosaliste

ET 13 ET

andmeid ning erandlikel ja ajaliselt piiratud asjaoludel täiendavaid andmeid, mis on

käimasolevate koordineeritud uurimiste jaoks otseselt vajalikud. Selles peatükis on sätestatud

ranged tähtajad operatiivsete isikuandmete säilitamiseks pärast menetluse lõpetamist ning

nõuded seoses automaatsete läbivaatamismehhanismidega, millega tagatakse tähtaegadest

kinnipidamine.

Samuti on selles peatükis sätestatud andmesubjektide õigused seoses operatiivsete

isikuandmetega, sealhulgas õigus andmetega tutvuda ja selle õiguse piirangud, õigus

isikuandmete töötlemise piiramisele ning tingimused, mille alusel võib andmetega tutvumise

võimaldamisest keelduda, kui see ohustaks käimasolevat uurimist või mõne inimese

turvalisust. IV peatüki kohaselt on juurdepääs Eurojusti valduses olevatele operatiivsetele

isikuandmetele üksnes liikmesriikide liikmetel, volitatud lähetatud riiklikel ekspertidel,

riiklike süsteemide kasutajatel, kes on selleks määratud, ja Eurojusti volitatud töötajatel. Selle

peatükiga on ette nähtud, et juhatus määrab andmekaitseametniku, ja selles on kehtestatud

isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamise normid. Vastutus andmete täpsuse ja

õigusnormidele vastavuse eest omistatakse kas Eurojustile või liikmesriikidele, sõltuvalt

andmete päritolust ja edasisest töötlemisest.

V peatükk. Suhted partneritega

Selle peatükiga reguleeritakse Eurojusti välissuhteid. See koosneb kolmest jaost, milles

käsitletakse suhteid liidu organite ja asutustega ning rahvusvahelist koostööd.

I jagu sisaldab ühissätteid, mida kohaldatakse kõigi Eurojusti koostöösuhete suhtes. Selle jao

kohaselt võib Eurojust pärast komisjoniga konsulteerimist sõlmida koostöökordi liidu

institutsioonide, organite ja asutuste, kolmandate riikide ametiasutuste ja rahvusvaheliste

organisatsioonide organitega. Need koostöökorrad ei tohi olla isikuandmete vahetamise

õiguslikuks aluseks ega luua liidule või liikmesriikidele õiguslikke kohustusi. I jaoga

reguleeritakse ka päringutabamusel või selle puudumisel põhinevat ühist süsteemi, mis

võimaldab määratud liidu asutustel ja organitel, eelkõige Europolil, Euroopa Prokuratuuril,

OLAFil, Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Ametil ning ELi Tolliametil,

saada automatiseeritud indeksi abil kaudse juurdepääsu Eurojusti kohtuasjade haldamise

süsteemile, kusjuures komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, milles määratakse

kindlaks päringutabamusel või selle puudumisel põhineva süsteemi tehniline ja funktsionaalne

kirjeldus.

II jaos käsitletakse Eurojusti suhteid teatavate liidu organite ja asutustega. Selle jao kohaselt

luuakse erisuhe Euroopa õigusalase koostöö võrgustikuga, mis muu hulgas tähendab, et

võrgustiku sekretariaat moodustab osa Eurojusti töötajatest ja et koordineerimine

korraldatakse riikliku koordineerimissüsteemi kaudu. Selle jaoga on pandud Eurojustile

kohustus toetada mitmeid muid õigusalases koostöös osalevaid võrgustikke ja organeid,

sealhulgas ühiste uurimisrühmade võrgustikku, küberkuritegevuse vastase õigusalase koostöö

Euroopa võrgustikku ja organiseeritud kuritegevuse vastase õigusalase koostöö Euroopa

võrgustikku. Selles jaos käsitletakse ühtlasi Eurojusti koostööd Europoliga ning selles on ette

nähtud, et nende kahe asutuse vahel tuleb sõlmida koostöökord, milles sätestatakse koostöö

praktilised üksikasjad, vastastikune juurdepääs teatavale asjakohastes andmebaasides olevale

teabele päringutabamusel või selle puudumisel põhineva süsteemi kaudu ning võimalus luua

ühiseid operatiivplatvorme. Selles jaos on sätestatud ka Euroopa Prokuratuuriga tehtava

koostöö raamistik, mis põhineb vastastikusel koostööl kummagi asutuse volituste piires,

sealhulgas Eurojusti kohustus teatada põhjendamatu viivituseta igast Euroopa Prokuratuuri

pädevusse kuuluvast kuriteost, ning nähtud ette, et Eurojusti juurde lähetatakse Euroopa

Prokuratuuri kontaktametnik. Samuti on selles jaos sätestatud Eurojusti koostöösuhted

ET 14 ET

OLAFi, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti, Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise

Tõkestamise Ameti (AMLA) ning ELi Tolliametiga.

Ettepanekus on viidatud Eurojusti ja Euroopa Prokuratuuri vahelisi suhteid reguleerivale

kehtivale õigusraamistikule, mis kajastab asjaolu, et Euroopa Prokuratuur on loodud

tõhustatud koostöö kaudu. See ei mõjuta võimalikke tulevasi muudatusi, mis tulenevad

muutustest liikmesriikide osaluses Euroopa Prokuratuuris, sealhulgas Ungari kavandatavast

ühinemisest.

III jaoga reguleeritakse Eurojusti ning kolmandate riikide ametiasutuste ja rahvusvaheliste

organisatsioonide vahelist rahvusvahelist koostööd. Selle jaoga on ette nähtud, et vastu

võetakse nelja-aastane koostööstrateegia ning et kolmandatesse riikidesse lähetatakse

õigusalase koostöö hõlbustamise eesmärgil Eurojusti sidekohtunikud. Selles jaos on sätestatud

ka tingimused kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide sideprokuröride

lähetamiseks Eurojusti juurde rahvusvaheliste lepingute alusel, sealhulgas nende võimalus

pääseda juurde kohtuasjade haldamise süsteemile. See jagu võimaldab lähetada Eurojusti

juurde kolmandate riikide kontaktisikuid, et hoogustada õigusalast koostööd, ning määrata

kontaktisikud kolmandates riikides ja rahvusvahelistes organisatsioonides, kui see on ette

nähtud Eurojusti ja asjaomaste kolmandate riikide asutuste või rahvusvaheliste

organisatsioonide organite vahelise koostöökorraga, täpsustades seejuures, et sellised

kontaktisikud ei saa vahetut juurdepääsu kohtuasjade haldamise süsteemile ega operatiivsetele

isikuandmetele.

VI peatükk. Eelarve koostamine ja struktuur

Selles peatükis on kirjeldatud iga-aastast eelarvemenetlust, mille kohaselt peab haldusdirektor

koostama tulude ja kulude eelarvestuse projekti, mille vaatab läbi juhatus ja kiidab heaks

haldusnõukogu ning mis seejärel edastatakse komisjonile (iga aasta 31. jaanuariks). Eelarve

muutub lõplikuks pärast seda, kui eelarvepädevad institutsioonid on liidu üldeelarve lõplikult

vastu võtnud.

See peatükk sisaldab Eurojusti eelarve struktuuri, täitmist ja kontrolli käsitlevaid sätteid.

Nende sätete kohaselt peavad eelarve tulud ja kulud olema tasakaalus ning tuluallikate hulka

kuuluvad liidu toetus, liikmesriikide vabatahtlikud toetused, kolmandate riikide toetused ning

väljaannete ja teenuste eest saadavad tasud. Haldusdirektor tegutseb eelarvevahendite

käsutajana ja vastutab eelarve täitmise eest kooskõlas säästlikkuse, tõhususe ja tulemuslikkuse

põhimõttega. Selles peatükis on sätestatud esialgse ja lõpliku raamatupidamise aastaaruande

esitamise, kontrollikojale, komisjonile, Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruannete

esitamise ning eelarve täitmisele Euroopa Parlamendi heakskiidu andmise üksikasjalikud

tähtajad ja menetlused. Selle peatüki kohaselt võtab haldusnõukogu vastu finantseeskirjad,

mis ei tohi kõrvale kalduda detsentraliseeritud asutuste raammäärusest, kui komisjon ei ole

selleks eelnevalt nõusolekut andnud. Pettusevastase raamistikuga, millega kohaldatakse

määrust (EL, Euratom) nr 883/2013,12 on kontrollikojale antud auditeerimisvolitused ja

OLAFile uurimisvolitused ning sellega tunnustatakse Euroopa Prokuratuuri pädevust uurida

liidu finantshuve kahjustavaid pettusi.

VII peatükk. Töötajad

See peatükk sisaldab Eurojusti töötajate suhtes kohaldatavaid üldsätteid, millega nähakse ette,

et nad töötavad haldusdirektori alluvuses ning nende suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu

12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb

Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013,

lk 1–22, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/883/oj).

ET 15 ET

ametnike personalieeskirju ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi. Selles

peatükis on määratletud „Eurojusti volitatud töötajad“ kui töötajad, kes on määratud täitma

konkreetseid operatiiv-, haldus- või tehnilisi ülesandeid, ning sätestatud nende funktsioonid,

mis hõlmavad liikmesriikide esinduste toetamist, juhtumite haldamist, operatiivanalüüsi ja

mitmesuguseid haldustoiminguid. VII peatükis on samuti sätestatud, et Eurojust võib kasutada

liikmesriikide lähetatud eksperte ja muid töötajaid, kes ei tööta otseselt Eurojustis, ning

kinnitatud, et Eurojusti ja selle töötajate suhtes kohaldatakse protokolli nr 7 Euroopa Liidu

privileegide ja immuniteetide kohta.

VIII peatükk. Hindamine ja aruandlus

Selles peatükis on kehtestatud Eurojusti vastutuse ja aruandluse raamistik. Selle kohaselt peab

Eurojust edastama iga aasta 1. maiks oma konsolideeritud aastaaruande Euroopa

Parlamendile, nõukogule ja liikmesriikide parlamentidele ning Eurojusti president peab igal

aastal esinema Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide ees parlamentidevahelisel

komisjonide kohtumisel. Lisaks peab Eurojust andma oma panuse ELi toimimise lepingu

artikli 325 lõike 5 kohaselt koostatavasse liidu finantshuvide kaitset käsitlevasse

aastaaruandesse, kasutades komisjoni määratletud aruandlusnäitajaid. VIII peatükis on ka

sätestatud, et komisjon ja liikmesriigid võivad taotleda Eurojusti arvamust ELi toimimise

lepingu artikli 76 kohaldamisalasse kuuluvate seadusandlike aktide ettepanekute kohta. Iga

viie aasta järel tuleb teha Eurojusti tegevuse sõltumatu hindamine ja iga kümne aasta järel

tuleb hinnata, kas ameti tegevuse jätkamine on endiselt põhjendatud.

IX peatükk. Üld- ja lõppsätted

Selles peatükis on sätestatud Eurojusti tegevuse üldine raamistik ja määruse jõustumisega

kaasnev üleminekukord. Selle peatüki kohaselt kohaldatakse Eurojusti valduses olevate

dokumentide suhtes määrust (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta dokumentidele,

kohustatakse Eurojusti võtma komisjoni otsuste (EL, Euratom) 2015/443 ja (EL, Euratom)

2015/444 alusel vastu julgeolekunormid salastatud teabe ja tundliku, kuid salastamata teabe

kaitseks ning kinnitatakse keeltekasutuse korda käsitleva nõukogu määruse nr 1 kohaldamist.

Selles peatükis on kehtestatud iga viie aasta järel toimuv hindamisprotsess, sätestatud

Eurojusti lepingulist ja lepinguvälist vastutust reguleeriv vastutuskord ning nähtud ette

peakorterileping Madalmaadega. IX peatükiga tunnistatakse kehtetuks määrus (EL)

2018/1727, tagades samal ajal Eurojusti kui juriidilise isiku, tema töötajate ja ametisse

määratud ametiisikute säilimise, käimasoleva operatiivtegevuse ja juhtumite käsitlemise

jätkumise, samuti kohtuasjade haldamise süsteemi ja selle alusel töödeldavate andmete ning

kehtivate rahvusvaheliste lepingute ja koostöökordade täieliku jätkuvuse. Selles peatükis on

sätestatud, et kehtivates õigusaktides sisalduvaid viiteid määrusele (EL) 2018/1727 tuleb

käsitada viidetena käesolevale määrusele ning et käesolev määrus jõustub kahekümnendal

päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

ET 1 ET

2026/0164 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

mis käsitleb Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ametit (Eurojust) ja millega

tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2018/1727

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 85,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Amet (Eurojust) moodustati nõukogu

otsusega 2002/187/JSK13 juriidilise isiku staatusega liidu asutusena, et ergutada ja

parandada liikmesriikide pädevate õigusasutuste tegevuse koordineerimist ja koostööd

piiriülese mõõtmega raskete kuritegude ja organiseeritud kuritegevuse valdkonnas.

Pärast Lissaboni lepingu jõustumist võeti 14. novembril 2018 vastu Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1727,14 millega tunnistati nõukogu otsus

2002/187/JSK kehtetuks ja asendati see. Eurojusti õigusraamistikku muudeti edaspidi

määrusega (EL) 2022/838,15 määrusega (EL) 2023/213116 ja määrusega (EL)

2025/208217.

(2) ELi toimimise lepingu artikli 85 kohaselt on Eurojusti ülesandeks toetada ja tõhustada

liikmesriikide asutuste ja Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol)18 läbi

viidud uurimistoimingute ja hangitud teabe põhjal riikide uurimise ja süüdistuse

ettevalmistamise eest vastutavate asutuste tegevuse koordineerimist ja koostööd

13 Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus 2002/187/JSK, millega moodustatakse Eurojust, et tugevdada

võitlust raskete kuritegude vastu (EÜT L 63, 6.3.2002, lk 1), muudetud nõukogu otsusega 2003/659/JSK

(ELT L 245, 29.9.2003, lk 44) ja nõukogu otsusega 2009/426/JSK (ELT L 138, 4.6.2009, lk 14). 14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1727 Euroopa Liidu

Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) kohta ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks

nõukogu otsus 2002/187/JSK (ELT L 295, 21.11.2018, lk 138). 15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2022. aasta määrus (EL) 2022/838, millega muudetakse määrust

(EL) 2018/1727 seoses tõendite säilitamise, analüüsimise ja hoiustamisega Eurojustis genotsiidi,

inimsusvastaste kuritegude, sõjakuritegude ja nendega seotud kuritegude kohta (ELT L 148, 31.5.2022, lk 1). 16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. oktoobri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2131, millega muudetakse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1727 ning nõukogu otsust 2005/671/JSK

terrorismijuhtumeid käsitleva digitaalse teabevahetuse osas (ELT L, 2023/2131, 11.10.2023). 17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. oktoobri 2025. aasta määrus (EL) 2025/2082, millega muudetakse

määrust (EL) 2018/1727 seoses Eurojusti kohtuasjade haldamise süsteemi loomise ajakava pikendamisega

(ELT L, 2025/2082, 15.10.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2025/2082/oj). 18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu

Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu

otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK (ELT L 135,

24.5.2016, lk 53).

ET 2 ET

raskete kuritegude puhul, mis puudutavad kahte või enamat liikmesriiki või eeldavad

süüdistuse esitamist ühistel alustel. Lisaks tuleb ELi toimimise lepingu artikli 85

kohaselt kaasata Euroopa Parlament ja liikmesriikide parlamendid Eurojusti tegevuse

hindamisse.

(3) Käesoleva määruse eesmärk on tagada, et Eurojust täidab jätkuvalt oma otstarvet,

võttes arvesse kuritegevuse muutuvat olemust ja liidu sisejulgeoleku struktuuri.

Seetõttu tugevdatakse käesoleva määrusega Eurojusti operatiivvolitusi, muudetakse

Eurojusti juhtimisstruktuuri toimimine kiiremaks ja kohandatakse Eurojusti

õigusraamistikku, et võtta arvesse muutusi piiriülese mõõtmega raske kuritegevuse

olemuses ja ulatuses, samuti nii kuritegevust kui ka õigusalast koostööd vormivaid

tehnoloogilisi edusamme ning liidu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala

laiemat arengut.

(4) Kuna nende eesmärkide saavutamiseks tuleb teha arvukaid ja olulisi muudatusi, tuleks

määrus (EL) 2018/1727 selguse ja õiguskindluse huvides tervikuna kehtetuks

tunnistada ja asendada käesoleva määrusega nende liikmesriikide puhul, kelle suhtes

see on siduv. Käesoleva määrusega asutatud Eurojust on määrusega (EL) 2018/1727

asutatud Eurojusti õigusjärglane. Tagada tuleks Eurojusti ning kolmandate riikide,

rahvusvaheliste organisatsioonide ja liidu organite vahelist koostööd reguleerivate

lepingute, koostöökordade ja muude vahendite järjepidevus vastavalt neis sätestatud

tingimustele.

(5) Eurojust peaks toetama ja tugevdama liikmesriikide uurimisasutuste ja süüdistuse

ettevalmistamise eest vastutavate asutuste tegevuse koordineerimist ja koostööd

juhtudel, kui raske kuritegu mõjutab kahte või enamat liikmesriiki või nõuab

süüdistuse esitamist ühistel alustel, sealhulgas juhul, kui kuriteol on tagajärjed liidu

tasandil. Liidu tasandil avalduvate tagajärgede tõlgendamisel tuleks võtta arvesse

raskete kuritegude üha piiriülesemat olemust ja liikmesriikide õigusasutuste

tegevuskonteksti. Kuritegelik tegevus, mida kavandatakse, korraldatakse või juhitakse

väljaspool liitu, võib põhjustada liidus märkimisväärseid julgeolekualaseid ja

õiguslikke tagajärgi, eriti kui sellistel kuritegudel on hübriidmõõde. See on iseäranis

ilmne siis, kui tegemist on terroriaktidega, mida kavandatakse või rahastatakse

väljaspool liitu, kuid mis leiavad aset liidus, inimkaubanduse ja inimsmugeldamisega

marsruutidel, mis saavad alguse väljaspool liitu, uimastikaubandusega, mida

korraldavad kolmandates riikides asuvad organisatsioonid, kes varustavad tarbijaturge

liidus, ning küberrünnetega, mis on liikmesriikide elutähtsa taristu või avaliku sektori

asutuste vastu suunatud väljastpoolt liitu. Kuritegelikku laadi tegevus, nagu rahapesu

või organiseeritud kuritegevus, võib olla seotud ka välisriikidest lähtuvate

infomanipulatsioonide, sekkumiste ja desinformatsioonikampaaniatega, mis kujutavad

endast täiendavat ohtu liidu julgeolekule. Kui sellise kuritegeliku käitumise puhul

ilmneb põhjuslik seos liidu julgeoleku, kodanike või põhihuvidega, võib Eurojust

aidata kaasa selle uurimisele ja süüdistuste esitamisele, tingimusel et asjaomased

kuriteod kuuluvad käesoleva määruse I lisa kohaldamisalasse ning et Eurojusti abi on

kooskõlas kohaldatavate rahvusvaheliste lepingute ja liidu andmekaitsenormidega.

(6) Võttes arvesse raske ja piiriülese kuritegevuse muutuvat maastikku, on vaja

ajakohastada Eurojusti pädevust, et tagada õigusraamistiku eesmärgipärasus ja selle

suutlikkus reageerida kuritegevuse uuele reaalsusele. Liit seisab silmitsi muutuvate ja

üha keerukamate kuritegevuse ohtudega, sealhulgas küberneetilistest vahenditest

sõltuvate ja küberruumi kasutades toime pandavate kuritegudega ning digitaristute

kasutamisega terroristlikel eesmärkidel – need õõnestavad demokraatlikke

institutsioone, avalikku julgeolekut, elutähtsat taristut ja ühiskonna vastupanuvõimet.

ET 3 ET

Muudel raskete kuritegude liikidel, nagu sooline vägivald, on samuti sügav ja püsiv

mõju ohvritele, võrdõiguslikkusele ja põhiõigustele, eriti kui nende toimepanemist

hõlbustab digitehnoloogia või kui need sisaldavad piiriüleseid elemente. Selliste

kuritegude tulemuslikuks uurimiseks ja nende eest süüdistuse esitamiseks tuleb

rakendada liidu koordineeritud lähenemisviisi, teha tõhustatud piiriülest õigusalast

koostööd ning tugevdada ühist julgeoleku- ja teabe tervikluse alast suutlikkust,

austades täiel määral põhiõigusi ja õigusriigi põhimõtet. Seetõttu tuleks Eurojusti

pädevusse kuuluvate raskete kuritegude liikide loetelu ajakohastada, et võtta arvesse

neid arenevaid kuritegevuse ohte, mille hulgas on liidu sanktsioonide rikkumine ja

sooline vägivald, ning see loetelu tuleks korrapäraselt läbi vaadata, et tagada Eurojusti

volituste jätkuv asjakohasus ja tulemuslikkus.

(7) Eurojusti ülesandeid tuleks laiendada ja täpsustada, et need kajastaksid tema rolli

piiriülese õigusalase koostöö strateegilise, analüütilise ja proaktiivse keskusena, mis

toetab liikmesriikide pädevaid asutusi operatiiv- ja analüütilise abiga. Samuti tuleks

võimendada Eurojusti osalust liidu poliitika kujundamises ja asjakohastes

strateegilistes tsüklites, et Eurojustil oleks võimalik anda oma juhtumite käsitlemisest

tulenevate eksperditeadmistega panus liidu prioriteetide kindlaksmääramisse raskete

kuritegude tõkestamise valdkonnas. Erilist rõhku tuleks panna Eurojusti rollile

õigusalase koostöö ja vastastikuse tunnustamise vahendite väljaandmise ja täitmise

hõlbustamisel ja toetamisel, liikmesriikide pädevate asutuste vaheliste

kohtualluvuskonfliktide lahendamisel, vara piiriülese tagasivõitmise toetamisel,

üliraskete rahvusvaheliste kuritegude kohta tõendite kogumisel, talletamisel ja

säilitamisel, ning raskete kuritegude ohvrite abistamisel piiriülestes

kriminaalmenetlustes.

(8) Eurojust peaks ka arendama ja alal hoidma kriminaalasjades tehtava õigusalase

koostöö alaseid eri- ja eksperditeadmisi, sealhulgas Eurojusti kriminaalasjade

eksperdikeskuste loomise kaudu. Kriminaalasjade eksperdikeskused peaksid tegema

tihedat koostööd liidu tasandil loodud sarnaste eristruktuuridega, sealhulgas liidu

eriteadmiste keskuste ja laste seksuaalse väärkohtlemise eest kaitsmise ELi keskusega,

nende vastavate volituste piires ja tagades vastastikuse täiendavuse, et maksimeerida

ühendatud eksperditeadmiste väärtust liikmesriikide pädevate asutuste tegevuse

toetamisel.

(9) On oluline, et Eurojust võtaks suurema rolli raskete kuritegude ohvrite toetamisel

piiriüleste juhtumite korral kooskõlas liidu strateegiaga selles valdkonnas ning

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2012/29/EL, millega kehtestatakse

kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded19. See on

eriti oluline juhtumite puhul, mis hõlmavad suurt hulka ohvreid või massiliste pettuste,

eelkõige võrgupettuste ohvreid ning mis on seotud eri liikmesriikidega, samuti

juhtumite puhul, mis võivad kuuluda mitme jurisdiktsiooni alla, ja juhtumite puhul,

mis hõlmavad piiriülese mõõtmega soolist vägivalda. Eurojust peaks liikmesriike

aktiivselt abistama ohvrite õiguste kaitsmisel piiriülestes kriminaalmenetlustes,

sealhulgas hõlbustades ohvrite tuvastamist, nõustades liikmesriikide pädevaid asutusi

ohvrite riigisisesest ja liidu õigusest tulenevate menetlusõiguste alal ning abistades

ohvreid hüvitise ja tagasimakse saamisel, sealhulgas juhul, kui nende vara suhtes

kohaldatakse arestimis- ja konfiskeerimismeetmeid.

19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/29/EL, millega kehtestatakse

kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu

raamotsus 2001/220/JSK (ELT L 315, 14.11.2012, lk 57).

ET 4 ET

(10) Eurojusti pädevus seoses I lisas loetletud raskete kuritegude liikidega tuleks selgelt

kindlaks määrata ja see peaks lisaks sõnaselgelt loetletud kuritegudele hõlmama ka

kuritegusid, mis on toime pandud selleks, et hankida loetletud raskete kuritegude

toimepanemise jaoks vahendeid, hõlbustada või soodustada selliste kuritegude

toimepanemist või tagada nende toimepanijate karistamatus. Lisaks sõnaselgelt

loetletud kuriteoliikidele peaks Eurojustil olema võimalik olla liikmesriigi pädeva

asutuse taotlusel käesolevas määruses sätestatud volituste piires abiks ka muudel

juhtudel, kui selleks on operatiivne erivajadus.

(11) Kuna Euroopa Prokuratuur on asutatud tõhustatud koostöö raames, on nõukogu

määrus (EL) 2017/193920 tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav üksnes nende

liikmesriikide suhtes, kes selles tõhustatud koostöös osalevad. Juhtumid, mis ei kuulu

Euroopa Prokuratuuri pädevusse, kuuluvad käesoleva määruse I lisas loetletud raskete

kuriteoliikide piires täielikult Eurojusti pädevusse. Eurojustil peaks olema

mitteosalevate liikmesriikide või Euroopa Prokuratuuri taotlusel võimalik tegutseda

Euroopa Prokuratuuri pädevusse kuuluvate selliste kuriteojuhtumite korral, mis

hõlmavad nii koostöös osalevaid kui ka mitteosalevaid liikmesriike või mille korral

Euroopa Prokuratuur otsustab mitte tegutseda, võttes arvesse kummagi asutuse

volitusi. Eurojustile peaks igal juhul jääma pädevus toetada liidu finantshuve

kahjustavate kuritegudega seotud selliste juhtumite käsitlemist, mis ei kuulu Euroopa

Prokuratuuri pädevusse või mille puhul Euroopa Prokuratuur ei teosta oma pädevust.

Euroopa Prokuratuur ja Eurojust peaksid arendama oma volituste piires tihedat

operatiivkoostööd, mida reguleeritakse täiendavalt nendevahelise koostöökorraga.

(12) ELi toimimise lepingu artikli 85 kohaselt võib Eurojusti ülesannete hulka kuuluda

kriminaaluurimise algatamine. Eurojusti roll ei tohiks piirduda liikmesriikide abi- ja

operatiivtoe taotlustele reageerimisega, vaid see peaks hõlmama ka rasketele

kuritegudele koordineeritud ja strateegilise kohtuliku reageerimise proaktiivset

edendamist liidu tasandil. Tuginedes oma positsioonile liikmesriikide uurimiste ja

liidu tasandi koostöö kokkupuutepunktis, peaks Eurojustil olema võimalik rakendada

oma analüüsisuutlikkust ja eksperditeadmisi, et hõlbustada meetmeid, mida ta võtab

omal algatusel, koostöös liikmesriikidega ja teabe alusel, mille on esitanud

liikmesriigid, Europol, komisjoni otsusega 1999/352/EÜ, ESTÜ, Euratom21 asutatud

Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF), Euroopa Prokuratuur ning muud liidu organid

ja asutused. See õigus peaks hõlmama nende liikmesriikide kaasamist, kes ei

pruukinud algselt olla juhtumiga seotud, ning liikmesriikidelt uurimise algatamise või

teatavate uurimistoimingute tegemise taotlemist, eelkõige juhul, kui Eurojust teeb oma

analüüsi põhjal kindlaks juhtumite vahelised seosed või muud õiguslikku

koordineerimist vajavad olukorrad. Selleks peaks liikmesriikide liikmetel olema õigus

avada Eurojusti kohtuasjade haldamise süsteemis juhtumeid omal algatusel – see

tugevdab Eurojusti suutlikkust tegeleda ennetava koordineerimisega ning säilitab

samal ajal liikmesriikide pädevate asutuste esimuse uurimiste läbiviimisel ja

süüdistuste esitamisel.

(13) Käesoleva määruse tulemuslikuks ja ühtlaseks kohaldamiseks on oluline tagada

kõikide liikmesriikide liikmete staatuse, profiili ja volituste ühetaolisus. Seepärast

tuleks liikmesriike kohustada nimetama ametisse liikmesriikide liikmed, kes on

20 Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd

Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1). 21 Komisjoni 28. aprilli 1999. aasta otsus 1999/352/EÜ, ESTÜ, Euratom, millega asutatakse Euroopa

Pettustevastane Amet (OLAF) (teatavaks tehtud numbri SEC(1999) 802 all) (EÜT L 136, 31.5.1999, lk 20,

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/1999/352/oj).

ET 5 ET

prokuratuuri või kohtusüsteemi tegevliikmed ja kellel on prokuratuuri või kohtu

kõrgete ametikohtade täitmiseks nõutav kvalifikatsioon ning asjakohased praktilised

kogemused liikmesriikide õigussüsteemide ja kriminaalasjades tehtava rahvusvahelise

õigusalase koostöö alal. Selleks et erinevused liikmesriikide töökorralduses ei

takistaks Eurojusti tegevust, eelkõige kiireloomulistel juhtudel, tuleks liikmesriikide

liikmetele anda kooskõlas vastava liikmesriigi õigusega vähemalt volitused, mis on

vajalikud nende käesolevast määrusest tuleneva pädevuse täielikuks teostamiseks ja

käesolevast määrusest tulenevate ülesannete tõhusaks täitmiseks. Need volitused

peaksid hõlmama vähemalt õigust võtta otse ühendust ja vahetada operatiivteavet ja

tõendeid liikmesriikide ja kolmandate riikide pädevate asutustega ning asjaomaste

liidu organite ja asutustega; õigust avada, registreerida ja hallata juhtumeid

kohtuasjade haldamise süsteemis; õigust korraldada koordineerimisnõupidamisi ja

koordineerimiskeskusi; õigust osaleda ühistes uurimisrühmades ning vajaduse korral

algatada nende moodustamine või hõlbustada nende moodustamist ja toimimist,

sealhulgas ühise uurimisrühma moodustamise kokkuleppe (edaspidi „ühise

uurimisrühma kokkulepe“) allkirjastamise kaudu; õigust osaleda ühiste

operatiivplatvormide, kriminaalasjade eksperdikeskuste ja õigusalase koordineerimise

platvormide tegevuses; õigust taotleda liikmesriikide pädevatelt asutustelt uurimise

algatamist või süüdistuse esitamist või muude uurimise või süüdistuse esitamise

seisukohast põhjendatud meetmete võtmist.

(14) Selleks et tagada õigeaegne tegutsemine piiriüleste juhtumite korral, peaks

liikmesriikide liikmetel olema ka õigus oma liikmesriigi pädeva asutuse nõusolekul ja

kooskõlas riigisisese õigusega esitada või täita õigusalase koostöö või vastastikuse

tunnustamise taotlusi, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2014/41/EL22 kohaseid uurimistoimingute taotlusi, Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2018/180523 kohaseid arestimis- ja konfiskeerimisotsuseid ning Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/154324 kohaseid Euroopa

andmeesitamismäärusi või Euroopa andmesäilitamismäärusi. Kui see on riigisisese

õiguse kohaselt nõutav ja kooskõlas liikmesriigi liikme staatusega prokuratuuri või

kohtusüsteemi tegevliikmena, peaks see õigus hõlmama ka selliste riigisiseste

alusdokumentide väljastamist, mis on vajalikud nende vahendite õigusliku toime

tagamiseks kooskõlas kohaldatava liidu ja riigisisese õigusega. Lisaks peaks neil

olema võimalik taotleda oma riigi kriminaaltulu jälitamise üksustelt teabe esitamist

kuriteovahendite, tulude ja varade kohta, mille kohta on tehtud või võidakse teha

arestimis- või konfiskeerimisotsus, ning viivitamata meetmete võtmist kuni

arestimisotsuse tegemiseni, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivis (EL) 2024/126025. Kiireloomulistel juhtudel, kui liikmesriigi pädevat

asutust ei ole võimalik õigeaegselt kindlaks teha või sellega ühendust võtta, peaks

liikmesriikide liikmetel olema pädevus võtta neid meetmeid omal vastutusel kooskõlas

riigisisese õigusega, teavitades sellest põhjendamatu viivituseta oma riigi pädevat

asutust. Asjaomased pädevad asutused ja kohtud vaatavad meetmed, mille

22 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/41/EL, mis käsitleb Euroopa

uurimismäärust kriminaalasjades (ELT L 130, 1.5.2014, lk 1). 23 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1805, mis käsitleb arestimis- ja

konfiskeerimisotsuste vastastikust tunnustamist (ELT L 303, 28.11.2018, lk 1). 24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2023. aasta määrus (EL) 2023/1543, mis käsitleb Euroopa

andmeesitamismäärust ja Euroopa andmesäilitamismäärust elektrooniliste tõendite hankimiseks

kriminaalmenetluses ja kriminaalmenetluse järgsete vabadusekaotuslike karistuste täitmisele pööramiseks

(ELT L 191, 28.7.2023, lk 1). 25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. aprilli 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/1260, mis käsitleb kriminaaltulu

tuvastamist ja konfiskeerimist (ELT L, 2024/1260, 2.5.2024).

ET 6 ET

liikmesriikide liikmed on sellises olukorras võtnud, kooskõlas kohaldatava riigisisese

menetlusõigusega läbi. Liikmesriigid võivad anda oma liikmesriigi liikmele

täiendavaid volitusi, mis lisanduvad käesolevas määruses sätestatutele, teavitades

sellest komisjoni ja kolleegiumi. Tagamaks, et liikmesriikide liikmetel, nende

asetäitjatel ja asjakohasel juhul nende assistentidel on võimalik neile käesoleva

määrusega antud volitusi tulemuslikult kasutada ja tegutseda liidu õigusalase koostöö

struktuuris täievoliliste õigusalase koostöö autoriteetidena, peaksid liikmesriigid

määrama nad kriminaalasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitlevate kohaldatavate

liidu õigusaktide, eelkõige käesolevas määruses osutatud õigusaktide kohaldamise

kontekstis pädevaks asutuseks. Omal algatusel tegutsedes peaks Eurojustil olema

võimalik tegutseda oma liikmesriikide liikmete kaudu, kes võivad taotleda oma

liikmesriigi pädevatelt asutustelt uurimise alustamist või konkreetsete tegudega seotud

süüdistuse esitamist või muude uurimise või süüdistuse esitamise eesmärgil õigustatud

meetmete võtmist, põhjendades oma taotlust. See õigus võiks hõlmata näiteks

asjakohase õigusalase koostöö vahendi väljaandmise, finantsuurimise läbiviimise,

kohtueelsete ajutiste meetmete võtmise, tunnistajate või ekspertide ärakuulamise või

ohvrite ja tunnistajate kaitseks meetmete võtmise taotlusi.

(15) Eurojustile tuleb tagada juhtimisstruktuur, mis võimaldab tal täita oma ülesandeid

tulemuslikumalt ja tõhusamalt – selleks tuleks viia see kooskõlla liidu asutuste suhtes

kohaldatavate põhimõtetega, eelkõige Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja

Euroopa Komisjoni 2012. aasta ühisavaldusega detsentraliseeritud asutuste kohta.

Samas tuleks selles lähenemisviisis asjakohaselt arvesse võtta Eurojusti kui õigusalase

koostöö asutuse eripära. Sellest tulenevalt tuleks tagada liikmesriikide liikmete ja

kolleegiumi sõltumatus nende operatiivülesannete täitmisel. Eurojustil peaks olema

haldusstruktuur, mis hõlmab haldusnõukogu, juhatust ja haldusdirektorit, ning

tegevusstruktuur, mis hõlmab liikmesriikide liikmeid ja kolleegiumi – nende organite

funktsioonid on käesolevas määruses selgelt piiritletud.

(16) Selleks et Eurojust saaks täita oma ülesandeid ja kasutada piiriülese mõõtmega raskete

kuritegude tõkestamisel ära kogu oma potentsiaali, tuleks tugevdada Eurojusti

operatiivtegevuse mõõdet liikmesriikide liikmete halduskoormuse vähendamise

kaudu, et võimaldada neil keskenduda juhtumite käsitlemisele. Operatiivküsimustes

peaks pädevus olema kolleegiumil, võttes arvesse ameti ainulaadset rolli kohtuasjade

käsitlemisel ja liikmesriikide asutustega suhtlemisel vastastikuse usalduse alusel,

samas kui haldus- ja eelarvealased kohustused peaksid jääma haldusnõukogu ja

juhatuse kanda. Samuti tuleks lihtsustamise eesmärgil ja selleks, et vähendada

kolleegiumi ülesandeid, mis ei ole seotud ameti põhitegevusega, usaldada strateegiliste

aruannete, juhenddokumentide ja praktikutele oluliste muude analüütiliste väljundite

koostamine ja kooskõlastamine, sealhulgas kriminaalasjade eksperdikeskuste

kontekstis, üha enam Eurojusti töötajate hooleks.

(17) Otsustusprotsesside kvaliteedi ja tõhususe parandamiseks tuleks moodustada

haldusnõukogu kui sõltumatu järelevalveorgan, mille ülesandeks on võtta vastu kõige

kõrgema taseme otsused eelarve, strateegiliste prioriteetide ja juhtimisküsimuste

kohta, sealhulgas ühtne programmdokument, aastaeelarve, personalieeskirjad ja

julgeolekunormid. Liikmesriigid on haldusnõukogus esindatud ja selle kaudu

kaasatakse nad täielikult ameti juhtimisse. Selleks et säilitada haldus- ja

operatiivküsimuste lahusus ning et juhtumite käsitlemise ja haldusjärelevalvega

tegeleksid asjakohaste eksperditeadmistega isikud, ei tohiks liikmesriikidel olla

lubatud nimetada oma esindajateks haldusnõukogus liikmesriikide liikmeid. Kõik

haldusnõukogus esindatud osalised peaksid püüdma piirata oma esindajate vahetumist,

ET 7 ET

et tagada haldusnõukogu töö järjepidevus, ning seadma sihiks sooliselt tasakaalustatud

esindatuse.

(18) Tuleks luua juhatus, kelle ülesandeks on valmistada ette haldusnõukogu tööd ja

koosolekuid, anda haldusnõukogule vajalikku teavet ja abistada haldusnõukogu selle

töös. Lisaks peaks juhatus tegema käesolevas määruses sätestatud juhtudel oma

pädevuse piires otsuseid Eurojusti igapäevase juhtimisega seotud küsimustes.

(19) Juhul kui haldusotsused võivad märkimisväärselt mõjutada Eurojusti

operatiivülesannete täitmist, eelkõige seoses prioriteetsete kuriteovaldkondade

määratlemisega, tuleks nende puhul arvestada kolleegiumi seisukohti, võttes seejuures

täiel määral arvesse haldus- ja operatiivülesannete lahusust. Seetõttu peaksid

haldusnõukogu ja juhatus konsulteerima kolleegiumiga, enne kui nad teevad

käesolevas määruses loetletud küsimustes oma pädevuse piires otsuse. Kolleegiumi

seisukohtade nõuetekohase esindatuse tagamiseks peaks haldusnõukogus ja juhatuses

osalema kolleegiumi esindajana Eurojusti president. Juhul kui juhatuse poolt vastu

võetavatel aruannetel, arvamustel, poliitikadokumentidel ja suunistel on tõenäoliselt

otsene mõju operatiivtegevusele, eriti kui need on seotud käimasolevate uurimiste või

süüdistuste esitamise või muu mitteavaliku strateegilise teabega, tuleks eelnevalt

konsulteerida kolleegiumiga.

(20) Eurojusti juhiks peaks olema haldusdirektor, kes annab aru haldusnõukogule.

Haldusdirektor peaks vastutama Eurojustile käesoleva määrusega pandud ülesannete

täitmise eest, sealhulgas ameti igapäevase juhtimise tagamise, haldusnõukogu ja

juhatuse poolt vastu võetud otsuste rakendamise ning eelarve ja ühtse

programmdokumendi koostamise ja täitmise eest. Haldusdirektor tuleks nimetada

ametisse tema saavutuste põhjal, võttes arvesse tema dokumenteeritud haldamis- ja

juhtimisoskusi ning asjakohast pädevust ja kogemust. Haldusdirektor on Eurojusti

seaduslik esindaja.

(21) Kolleegium peaks valima liikmesriikide liikmete seast Eurojusti presidendi ja

asepresidendi nelja aasta pikkuseks ametiajaks, mida võib üks kord pikendada. Juhul

kui liikmesriigi liige valitakse presidendiks, peaks asjaomasel liikmesriigil olema

võimalik lähetada presidendi ametiajaks vajaliku kvalifikatsiooni ja kogemustega

ametnik, et tugevdada liikmesriigi esindust ja tagada selle jätkuv tõhus toimimine,

ning taotleda kulude hüvitamist Eurojusti eelarvest. Sellel ametnikul võib olla kas

presidendiks valitud liikmesriigi liikme asetäitja või assistendi staatus või ta võib

tegeleda pigem haldus- või tehniliste ülesannete täitmisega – iga liikmesriik peaks

saama määrata kindlaks, mida ta sellega seoses vajab. Kuna hüvitusmehhanismil on

mõju eelarvele, tuleks selle mehhanismiga seotud rakendamisvolitused anda

nõukogule. Kuigi haldusdirektor on Eurojusti seaduslik esindaja, esindab poliitilistel

foorumitel Eurojusti kolleegiumi president, eriti juhul, kui liidu institutsioonidele,

organitele ja asutustele, kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele

tutvustatakse Eurojusti tegevust, tegevusprioriteete ja strateegilisi kaalutlusi.

(22) Selleks et Eurojustil oleks kiireloomulistel juhtudel võimalik oma ülesandeid

viivitamata täita, peaks iga liikmesriigi esindus olema igal ajal valmis võtma vastu ja

menetlema kiireloomulisi taotlusi. Selleks tuleks kehtestada kord, millega tagatakse, et

vähemalt ühe liikmega igast liikmesriigi esindusest on igal ajal võimalik ühendust

võtta ja vastavat liikmesriiki puudutavaid kiireloomulisi taotlusi oleks seega võimalik

viivitusteta käsitleda.

(23) Iga liikmesriik peaks looma Eurojusti riikliku koordineerimissüsteemi, et toetada oma

liikmesriigi liikme tööd ning tagada tegevuse koordineerimine liikmesriigi esinduse ja

ET 8 ET

pädevate asutuste vahel. See süsteem peaks hõlmama nende võrgustike kontaktpunkte,

millega Eurojustil on koostöösuhted, nagu ühiste uurimisrühmade riiklike ekspertide

võrgustik (ühiste uurimisrühmade võrgustik), nõukogu otsusega 2002/494/JSK26

loodud kontaktpunktide võrgustik seoses genotsiidi, inimsusvastaste kuritegude ja

sõjakuritegude eest vastutavate isikutega, nõukogu otsusega 2008/852/JSK27 loodud

korruptsioonivastane Euroopa kontaktpunktide võrgustik, Euroopa küberkuritegevuse

vastase õigusalase koostöö võrgustik ja organiseeritud kuritegevuse vastase õigusalase

koostöö Euroopa võrgustik, samuti peaks see hõlmama nõukogu otsuse

2007/845/JSK28 alusel määratud kontaktpunkte, riigisiseseid kontaktpunkte Eurojusti

küsimustes, terrorismiküsimustes ja Euroopa Prokuratuuri pädevusega seotud

küsimustes ning nõukogu otsusega 2008/976/JSK29 loodud Euroopa õigusalase

koostöö võrgustiku kontaktpunkte. Liikmesriigid võivad otsustada, et üks ja sama

riigisisene kontaktpunkt täidab üht või mitut nimetatud ülesannet.

(24) Selleks et ergutada ja parandada liikmesriikide uurimisasutuste ja süüdistuse

ettevalmistamise eest vastutavate asutuste tegevuse koordineerimist ja koostööd, on

ülioluline, et Eurojust saaks liikmesriikide asutustelt oma ülesannete täitmiseks

vajalikku teavet. Liikmesriikide pädevad asutused peaksid oma liikmesriigi liiget

ühiste uurimisrühmade moodustamisest ja nende töö tulemustest põhjendamatu

viivituseta teavitama. Samuti peaksid nad oma liikmesriigi liiget põhjendamatu

viivituseta teavitama Eurojusti pädevusse kuuluvatest juhtumitest, millesse on vahetult

segatud vähemalt kolm liikmesriiki ja millega seoses on vähemalt kahele liikmesriigile

edastatud õigusalase koostöö taotlus või otsus. Teatavatel asjaoludel peaksid nad

liikmesriigi liiget teavitama ka kohtualluvuskonfliktidest, kontrollialustest saadetistest

ja õiguskoostöö taotluste täitmisel ette tulnud korduvatest raskustest.

Terrorikuritegude korral peaksid liikmesriikide pädevad asutused vastavalt käesolevas

määruses sätestatud tingimustele teavitama oma liikmesriigi liiget kõigist

asjakohastest kriminaaluurimistest niipea, kui õigusasutused on neid alustanud,

olenemata sellest, kas on olemas teadaolev seos mõne teise liikmesriigi või kolmanda

riigiga.

(25) Üks peamisi raskusi piiriülese mõõtmega raskete kuritegude vastases võitluses on

vajadus teha õigeaegselt kindlaks seosed ja kattuvused kuritegelike võrgustike,

eelkõige uimastikaubandusega seotud rahvusvaheliste organiseeritud kuritegelike

rühmituste uurimiste ja süüdistuste esitamise ning finantspettuste või muude raskete

pettustega seotud uurimiste ja süüdistuste esitamise vahel. Selles kontekstis aitab

kohtusüsteemi tõhusust suurendada asjakohase teabe ristkontrollimine, mis hoiab ära

paralleelsete menetluste dubleerimise eri riikide kohtutes ja vähendab seeläbi

topeltkaristamise keelu põhimõtte rikkumise ohtu. Eurojust peaks süstemaatiliselt

ristkontrollima asjakohastes andmebaasides sisalduvat teavet, et teha kindlaks

piiriüleste uurimiste vahelised seosed ning pakkuda liikmesriikide pädevatele

asutustele tõhusat koordineerimist ja tuge. Analüüsitud andmekogumite ja

26 Nõukogu 13. juuni 2002. aasta otsus 2002/494/JSK, millega luuakse kontaktpunktide Euroopa võrk seoses

genotsiidi, inimsusevastaste kuritegude ja sõjakuritegude eest vastutavate isikutega (EÜT L 167, 26.6.2002,

lk 1). 27 Nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta otsus 2008/852/JSK korruptsioonivastase kontaktpunktide võrgustiku

kohta (ELT L 301, 12.11.2008, lk 38). 28 Nõukogu 6. detsembri 2007. aasta otsus 2007/845/JSK, mis käsitleb kriminaaltulu jälitamise talituste vahelist

koostööd kuritegelikul teel saadud tulu või kuritegevusega seotud muu vara jälitamise ja tuvastamise

valdkonnas (ELT L 332, 18.12.2007, lk 103). 29 Nõukogu 16. detsembri 2008. aasta otsus 2008/976/JSK Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kohta (ELT

L 348, 24.12.2008, lk 130, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2008/976/oj).

ET 9 ET

ristkontrollitud teabe kättesaadavus on kohtuasjade tulemuslikuks ettevalmistamiseks

ülioluline ning aitab toetada liikmesriikide pädevaid asutusi süüdistuse esitamise

strateegiliste lähenemisviiside väljatöötamisel.

(26) Üks Eurojusti operatiivtegevuse nurgakive on ühiste uurimisrühmade loomine ja

toetamine. Eurojust peaks pakkuma ühistele uurimisrühmadele operatiiv-, tehnilist,

analüütilist, õiguslikku ja rahalist tuge, sealhulgas nõustades ühise uurimisrühma

loomise võimaluste ja õiguslike nõuete teemal, aidates koostada ühiste

uurimisrühmade kokkuleppeid ja pidada nende üle läbirääkimisi ning andes nõu

süüdistuse esitamise strateegiate ja operatiivmeetmete rakendamise ning Europoli

kaasamise võimaluse teemal. Rahalist toetust tuleks anda vastavalt kohaldatavatele

finantseeskirjadele ja see võib hõlmata lihtsustatud rahastamisvorme, nagu

kindlasummalised maksed või ühikuhindade või ühtse määra alusel rahastamine.

Eurojust peaks ühiste uurimisrühmade võrgustikku toetama ka oma töötajate kaudu,

eelkõige korraldades võrgustiku kohtumisi ja koolitusi, kogudes ja analüüsides

erinevate ühiste uurimisrühmade hinnanguid ning hallates Eurojusti rahalist toetust

nendele rühmadele. Kui see on tõhusa piiriülese uurimise seisukohast asjakohane,

peaks Eurojust hõlbustama ja toetama ka kolmandate riikide, sealhulgas ELi

kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide osalemist ühistes

uurimisrühmades.

(27) Selleks et toetada eriti keerulisi piiriüleseid uurimisi või kriminaalasjade menetlusi või

tõhustada õigusalast koostööd raskete kuritegude konkreetsete liikide käsitlemisel,

peaks Eurojustil olema võimalik luua kahe või enama liikmesriigi taotlusel või omal

algatusel ja asjaomaste liikmesriikide nõusolekul õigusalase koordineerimise

platvorme. Need poolalalised struktureeritud koostöö mehhanismid peaksid tooma

kokku liikmesriikide pädevate asutuste esindajad, sealhulgas liikmesriikide esinduste

liikmed, ning neid peaksid toetama Eurojusti volitatud töötajad. Need peaksid

hõlbustama uurimise ja kriminaalasjade menetlemise sünkroniseerimist eri

jurisdiktsioonides, hoidma ära võimalikke kohtualluvuskonflikte, võimaldama

õigusasutuste jaoks oluliste andmete ja tõendite õigeaegset jagamist, toetama ühiste

süüdistuse esitamise strateegiate väljatöötamist ja rakendamist ning pakkuma

liikmesriikide pädevatele asutustele spetsialiseeritud abi. Õigusalase koordineerimise

platvormi raames töödeldavat teavet tuleks käsitleda kooskõlas käesoleva määrusega

ja säilitada kohtuasjade haldamise süsteemis. Õigusalase koordineerimise platvormide

loomisel lähtutakse Eurojusti hallatava Ukraina-vastaste agressioonikuritegude eest

vastutusele võtmise rahvusvahelise keskuse (ICPA) eduka tegevuse kogemustest, mis

on demonstreerinud struktureeritud, alalise ja mitut jurisdiktsiooni hõlmava õigusalase

koostöö mehhanismi väärtust üliraskete rahvusvaheliste kuritegude käsitlemisel.

(28) Eurojusti suutlikkus koguda, talletada, analüüsida ja säilitada teavet, mida võidakse

kasutada tõendina kriminaalmenetluses, on äärmiselt oluline genotsiidi,

inimsusvastaste kuritegude, sõjakuritegude, agressioonikuritegude ja nendega seotud

kuritegude valdkonnas. Eurojusti loodud ja hallatav raskete rahvusvaheliste kuritegude

tõendite andmebaas (CICED) on kinnitanud tsentraliseeritud ja turvalise mehhanismi

ainulaadset väärtust üliraskete rahvusvaheliste kuritegude kohta eri jurisdiktsioonides

kogutud tõendite talletamise ja ristkontrollimise, riikide prokuratuuride toetamise ning

rahvusvaheliste kriminaalkohtute töö hõlbustamise seisukohast. Käesoleva määruse

tõlgendamisel ja ilma et see mõjutaks rahvusvahelise õiguse edasist arengut, tuleks

üliraskete rahvusvaheliste kuritegude mõistet mõista nii, et see hõlmab genotsiidi,

inimsusvastaseid kuritegusid, sõjakuritegusid ja agressioonikuritegusid, nagu need on

määratletud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudis.

ET 10 ET

(29) Käesoleva määrusega tugevdatakse CICEDi edasiarendamiseks vajaliku

õigusraamistiku loomise kaudu Eurojusti volitusi tõendite talletamise, analüüsimise ja

säilitamise vallas. Vajaduse korral tuleks seda suutlikkust laiendada muudele Eurojusti

pädevusse kuuluvatele raskete kuritegude liikidele, eelkõige organiseeritud

kuritegevusele, et toetada konkreetseid uurimisi ja kriminaalasjade menetlusi, mille

jaoks on loodud ühine uurimisrühm või õigusalase koordineerimise platvorm. Eeskätt

selles valdkonnas peaksid Eurojust ja Europol tegema oma volituste piires tihedat

koostööd organiseeritud kuritegevuse vastase võitlusega seotud teabe töötlemisel ja

analüüsimisel, et vältida tegevuse dubleerimist.

(30) Üks Eurojusti üks põhifunktsioone on liikmesriikidevaheliste kohtualluvuskonfliktide

ennetamine ja lahendamine – see täiendab nõukogu raamotsusega 2009/948/JSK30

kehtestatud raamistikku. Kõnealuse raamotsusega on kehtestatud liikmesriikide

pädevatele asutustele kohustus alustada vahetuid konsultatsioone, kui on põhjendatud

alus arvata, et eri liikmesriikides viiakse läbi paralleelseid menetlusi, ning nähtud ette

Eurojusti kaasamine, kui kõnealuste konsultatsioonide tulemusel ei saavutata

üksmeelt. Sellele raamistikule tuginedes peaks Eurojust täitma keskset rolli

liikmesriikide pädevate asutuste abistamisel kohtualluvuskonfliktide tuvastamisel,

ennetamisel ja lahendamisel, sealhulgas tehes kindlaks paralleelsed või omavahel

seotud menetlused, andes õigusalast nõu Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 50

sätestatud topeltkaristamise keelu põhimõtte kohaldamise kohta, esitades

mittesiduvaid põhjendatud arvamusi või soovitusi kohtualluvuskonfliktide

lahendamise kohta ning hõlbustades menetluse üleviimist sellesse jurisdiktsiooni, kus

on kõige paremad süüdistuse esitamise võimalused. See funktsioon on oluline, et

vältida karistamatust, hoida ära dubleerivaid menetlusi ja tagada kohtusüsteemi

ressursside tõhus kasutamine kõigis liikmesriikides.

(31) Üks Eurojusti pakutava operatiivtoe prioriteetseid valdkondi on kuritegelikul teel

saadud vara jälitamine, arestimine, konfiskeerimine ja tagasivõitmine. Eurojust peaks

abistama liikmesriike vara tagasivõitmise piiriüleste juhtumite käsitlemisel, sealhulgas

süüdimõistva kohtuotsuse järgse ja ilma süüdimõistva kohtuotsuseta konfiskeerimise

korral, ning tegema tihedat koostööd nõukogu otsuse 2007/845/JSK kohaselt määratud

kriminaaltulu jälitamise üksuste ja muude pädevate asutustega, et maksimeerida – muu

hulgas direktiivis (EL) 2024/1260 sätestatud vahendite kasutamise kaudu –

finantsuurimiste ja kuritegelikul teel saadud vara tagasivõitmise menetluste tõhusust.

(32) Eurojust peaks toetama liikmesriikide pädevaid asutusi digitaalsete uurimiste ja

elektroonilistele tõenditele juurdepääsu kontekstis, täiendades oma volituste piires

Europoli tegevust. Võttes arvesse elektrooniliste tõendite üha kasvavat tähtsust

piiriülestes kriminaaluurimistes, on vaja, et Eurojust toimiks spetsiaalse operatiiv- ja

teadmuskeskusena, mis abistab õigusasutusi andmetele piiriülest juurdepääsu

reguleerivas keerukas õigusraamistikus orienteerumisel, sealhulgas määruse (EL)

2023/154331 kohaselt teenuseosutajatele otsetaotluste esitamisel. Siin peaksid Eurojust

ja Europol tuginema oma väljakujunenud koostööle elektrooniliste tõendite

valdkonnas ja seda edasi arendama, sealhulgas projekti SIRIUS kaudu, mille raames

30 Nõukogu 30. novembri 2009. aasta raamotsus 2009/948/JSK kohtualluvuskonfliktide vältimise ja

lahendamise kohta kriminaalmenetluses (ELT L 328, 15.12.2009, lk 42). 31 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2023. aasta määrus (EL) 2023/1543, mis käsitleb Euroopa

andmeesitamismäärust ja Euroopa andmesäilitamismäärust elektrooniliste tõendite hankimiseks

kriminaalmenetluses ja kriminaalmenetluse järgsete vabadusekaotuslike karistuste täitmisele pööramiseks

(ELT L 191, 28.7.2023, lk 1).

ET 11 ET

pakutakse õigus- ja õiguskaitsetöötajatele teadmisi, vahendeid ja koolitust seoses

piiriülese juurdepääsuga elektroonilistele tõenditele.

(33) Liikmesriikide pädevate asutuste ja Eurojusti vaheline teabevahetus peaks toimuma e-

CODEXi pääsupunktidel põhineva turvalise detsentraliseeritud IT-süsteemi kaudu,

mis võimaldab usaldusväärset ja turvalist piiriülest teabevahetust. Komisjon peaks

vastutama sellise etalonteostuse tarkvara loomise, hooldamise ja edasiarendamise eest,

mida liikmesriigid ja Eurojust võivad otsustada kasutada oma tagasüsteemina,

nõudmata selle eest tasu. Eurojust peaks looma operatiivsete isikuandmete

töötlemiseks kohtuasjade haldamise süsteemi, mis võimaldab hallata ja koordineerida

uurimiste ja süüdistuste esitamist, vahetada turvaliselt teavet, ristkontrollida andmeid

juhtumitevaheliste seoste kindlakstegemiseks ning talletada ja analüüsida tõendeid.

Juurdepääs kohtuasjade haldamise süsteemile peaks olema rangelt piiratud volitatud

isikutega, kellele antakse juurdepääs käesolevas määruses sätestatud ulatuses.

Käesoleva määruse alusel loodav detsentraliseeritud IT-süsteem on sama tehniline

taristu, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL)

2023/2844,32 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/1543 ning Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/3011,33 ning tugineb samale e-CODEXi

pääsupunktide võrgule ja etalonteostuse tarkvarale. Käesolev määrus ei tohiks

mõjutada kõnealuse ühise detsentraliseeritud IT-süsteemi kasutamist suhtluseks,

tegevuse hõlbustamiseks ja teabevahetuseks seoses nimetatud määruste kohaste

õigusalase koostöö vahenditega, ning see peaks aitama tagada liidu õigusalase koostöö

digitaalse struktuuri sidususe ja koostalitlusvõime ning vältida eri õigusaktidega ette

nähtud tehnilise taristu dubleerimist.

(34) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2016/68034 on sätestatud ühtsed

normid süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise

või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise, sealhulgas avalikku julgeolekut

ähvardavate ohtude eest kaitsmise ja nende ennetamise eesmärgil töödeldavate

isikuandmete kaitse ja selliste andmete vaba liikumise kohta. Selleks et tagada kogu

liidus füüsiliste isikute kohtulikult kaitstavate õiguste kaitse ühetaoline tase ning

vältida seda, et erinevused takistavad isikuandmete vahetamist Eurojusti ning

liikmesriikide pädevate asutuste vahel, peaksid Eurojusti töödeldud operatiivsete

isikuandmete kaitset ja vaba liikumist käsitlevad õigusnormid olema kooskõlas

direktiiviga (EL) 2016/680. Eurojustis toimuva isikuandmete töötlemise suhtes tuleks

kohaldada käesolevat määrust ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL)

2018/1725,35 kusjuures käesoleva määruse konkreetsed andmekaitsenormid on

määruse (EL) 2018/1725 üldnormide suhtes erinormidena (lex specialis) ülimuslikud.

32 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2844, mis käsitleb digipööret

õigusalase koostöö ning piiriüleste tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjadega seotud õiguskaitse

kättesaadavuse vallas ning millega muudetakse teatavaid õigusalast koostööd käsitlevaid õigusakte (ELT L,

2023/2844, 27.12.2023). 33 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2024. aasta määrus (EL) 2024/3011, mis käsitleb

kriminaalmenetluse üleandmist (ELT L, 2024/3011, 18.12.2024). 34 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute

kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja

nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete

vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016,

lk 89). 35 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste

isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba

liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ

(ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

ET 12 ET

Need erinormid on kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 aluspõhimõtete ja kõnealuse

määruse selliste sätetega, mis käsitlevad sõltumatut järelevalvet, õiguskaitsevahendeid,

vastutust ja karistusi.

(35) Igasugust Eurojustis tema pädevuse raames ja tema ülesannete täitmiseks toimuvat

isikuandmete töötlemist tuleks käsitada operatiivsete isikuandmete töötlemisena.

Operatiivsete isikuandmete töötlemine Eurojustis peaks rangelt piirduma II lisas

loetletud andmekategooriatega ja selle juures tuleks kohaldada rangeid andmete

säilitamise tähtaegu, mis on seotud menetluste lõpetamise, isikute õigeksmõistmise ja

lõplike kohtuotsustega, ning automaatseid läbivaatamismehhanisme, et tagada nõuete

täitmine. Selleks et toetada Eurojusti tema laiendatud analüütiliste ja strateegiliste

ülesannete täitmisel, nähakse käesoleva määrusega ette võimalus säilitada

operatiivseid isikuandmeid pikema aja jooksul, kui see on analüütilistel ja

strateegilistel eesmärkidel hädavajalik; see toimub selgete tingimuste ja rangete

andmekaitsemeetmete alusel ning selges ja õiguskindlas raamistikus, mis on kooskõlas

kohaldatavate liidu andmekaitsenormidega. Kuna Eurojust töötleb ka halduslikku laadi

isikuandmeid, mis ei ole seotud kriminaaluurimistega, tuleks selliste andmete

töötlemise suhtes kohaldada määruse (EL) 2018/1725 üldnorme. Käesoleva määruse

andmekaitsesätted ei mõjuta selliste sätete kohaldamist, mis käsitlevad isikuandmete

tõendusmaterjalina vastuvõetavust kohtueelses kriminaalmenetluses ja

kohtumenetluses. Eurojusti töödeldavad andmed tuleks talletada Euroopa pilvetaristus,

et järk-järgult tagada suveräänsed digitaristud ja pilvvõimed.

(36) Andmesubjektide õiguste ja vabaduste kaitsmiseks on vaja selgelt kindlaks määrata

käesoleva määruse kohaste andmekaitseülesannete jaotus. Liikmesriikide ülesandeks

peaks olema tagada Eurojustile edastatavate ja Eurojusti poolt muutmata kujul

töödeldavate andmete õigsus ja nende ajakohastamine ning nimetatud andmete

Eurojustile edastamise õiguspärasus. Eurojusti ülesandeks peaks olema tagada talle

muude andmeesitajate poolt edastatud või tema enda analüüside või andmete

kogumise tulemusel saadud andmete õigsus. Eurojust peaks tagama, et isikuandmeid

töödeldakse õiglaselt ja seaduslikult, neid kogutakse ja töödeldakse konkreetsetel

eesmärkidel, need on asjakohased, olulised ja piirduvad kõnealusteks konkreetseteks

eesmärkideks vajalikuga, neid ei säilitata kauem kui vajalik ning neid töödeldakse

viisil, mis tagab vajaliku turvalisuse ja konfidentsiaalsuse.

(37) Eurojusti kodukorras tuleks ette näha asjakohased kaitsemeetmed, mida kohaldatakse

operatiivsete isikuandmete säilitamisele avalikes huvides toimuva arhiveerimise või

statistika eesmärgil. Kui liikmesriik edastab või annab Eurojustile operatiivseid

isikuandmeid, peaks pädeval asutusel, liikmesriigi liikmel ning Eurojusti riigisisesel

kontaktpunktil olema õigus nõuda nende andmete parandamist või kustutamist

vastavalt käesoleva määruse ja määruse (EL) 2018/1725 kohaldatavatele sätetele.

(38) Andmesubjektil peaks olema võimalik kasutada oma õigust tutvuda teda puudutavate

ja Eurojusti töödeldavate operatiivsete isikuandmetega vastavalt määrusele (EL)

2018/1725. Vastava taotluse võib esitada tasuta mõistlike ajavahemike järel

Eurojustile või andmesubjekti valitud liikmesriigi järelevalveasutusele. Andmetega

tutvumise õigust võib käesolevas määruses ja määruses (EL) 2018/1725 sätestatud

tingimustel piirata, kui avalikustamine ohustaks käimasolevat uurimist või mõne

inimese turvalisust. Juurdepääs Eurojusti valduses olevatele operatiivsetele

isikuandmetele peaks rangelt piirduma liikmesriikide liikmete, nende asetäitjate,

volitatud lähetatud riiklike ekspertide, riiklike süsteemide määratud kasutajate ja

Eurojusti volitatud töötajatega ning käesolevas määruses sätestatud ulatusega.

ET 13 ET

(39) Eurojusti andmekaitseametnikuks määratud isikul peaksid olema andmekaitseõigusi ja

-tavasid käsitlevad vajalikud eriteadmised, mis on vastavuses Eurojusti tehtavate

andmetöötlustoimingutega ja töödeldavate isikuandmete nõutava kaitse tasemega.

(40) Euroopa Andmekaitseinspektori ja liikmesriikide andmekaitse järelevalveasutuste

vahelise koostöö hõlbustamiseks peaksid Euroopa Andmekaitseinspektor ja

liikmesriikide andmekaitse järelevalveasutused vastavalt määruses (EL) 2018/1725

sätestatud koordineeritud järelevalve normidele Euroopa Andmekaitsenõukogus

korrapäraselt kokku saama, ilma et see mõjutaks Euroopa Andmekaitseinspektori

sõltumatust või tema vastutust Eurojusti andmekaitsealase järelevalve eest.

(41) Kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide esitatud või neilt saadud

isikuandmete esimese vastuvõtjana liidu territooriumil peaks Eurojust vastutama

nende andmete õigsuse eest ja võtma kõik mõistlikud meetmed, et veenduda nende

õigsuses nende vastuvõtmisel või nende muudele asutustele kättesaadavaks tegemisel.

Erandjuhtudel peaks Eurojustil olema võimalik operatiivsete isikuandmete säilitamise

tähtaegu oma eesmärkide saavutamiseks pikendada, järgides eesmärgiga piirdumise

põhimõtet ja kaaludes hoolikalt kõigi asjaosaliste, sealhulgas andmesubjektide huve,

ning pikendades neid Euroopa Andmekaitseinspektori järelevalve all. Vastavalt

kohaldatavale andmekaitsealasele õigusraamistikule kehtivad Eurojusti suhtes liidu

institutsioonide, organite ja asutuste suhtes kohaldatavad lepingulise ja lepinguvälise

vastutuse üldnormid.

(42) Eurojust peaks säilitama Euroopa õigusalase koostöö võrgustikuga erisuhted, mis

põhinevad konsulteerimisel ja vastastikusel täiendavusel ning mida arendavad

eelkõige liikmesriikide esinduste liikmed, kes on määratud Euroopa õigusalase

koostöö võrgustiku kontaktisikuteks. Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku ja

Eurojusti vastastikust täiendavust tuleks teostada kooskõlas kummagi volitustega,

kusjuures Eurojusti pädevuses on keerukad juhtumid, mis hõlmavad piiriülese

mõõtmega raskeid kuritegusid ning nõuavad tegevuse aktiivset koordineerimist ja

potentsiaalselt ühist süüdistuse esitamise strateegiat mitmes jurisdiktsioonis. Eurojusti

ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vaheline juhtumite jaotamise süsteem peaks

tagama, et Eurojust suunab oma ressursid kõige keerukamatele raskete kuritegude

piiriülestele uurimistele, mida iseloomustavad eelkõige paralleelsed uurimised või

paralleelne kriminaalasjade menetlemine eri liikmesriikides, kohtualluvuskonfliktid,

mitme õigusraamistiku kohaldamine või mitme õigusasutuse osalemine, seosed

organiseeritud kuritegevusega või erakordselt kiireloomuline operatiivne vajadus või

strateegiline tähtsus liidu tasandil.

(43) Eurojusti sisestruktuuride loomist käsitlevaid otsuseid tehes peaks haldusnõukogu

määrama kindlaks institutsioonilised ja haldussuhted Eurojusti ja tema hallatavate

võrgustike vahel, pidades eelkõige silmas nõukogu otsustega 2002/494/JSK,

2007/845/JSK ja 2008/852/JSK loodud võrgustikke ning organiseeritud kuritegevuse

vastase õigusalase koostöö Euroopa võrgustikku, mis loodi nõukogu 14. juuni

2024. aasta järelduste alusel.

(44) Eurojust peaks seadma sisse ja säilitama tiheda koostöö Europoliga, et tagada

kummagi ameti volituste sidus ja koordineeritud teostamine, vältida tegevuse

dubleerimist ning luua õiguskaitsealase luureteabe ja õigusalase koordineerimise

vaheline järjepidevus, mis võimaldab hangitud kriminaalteabe alusel kiiresti algatada

õigeaegseid ja hästi koordineeritud eeluurimisi ja kriminaalasjade menetlusi. Europoli

kriminaalteabe hankimise ja analüüsivõimete ning Eurojusti õigusalase

koordineerimise funktsioonide ühendamine võimaldab pädevatel asutustel kiiremini

ET 14 ET

avastada piiriülese kuritegevuse mustreid ja tulemuslikult reageerida tekkivatele

kuritegevuse ohtudele. Koostöökorras, mis vaadatakse korrapäraselt läbi ning mida

komisjoni taotlusel ja temaga konsulteerides ajakohastatakse, tuleks sätestada

kõnealuse koostöö praktilised üksikasjad ja konsolideerida väljakujunenud

koostöötavad, sealhulgas praktiline kord vastastikuseks kaudseks juurdepääsuks

Eurojusti ja Europoli valduses olevale teabele päringutabamusel või selle puudumisel

põhineva optimeeritud automatiseeritud süsteemi kaudu. Ristkontrollisuutlikkuse

parandamiseks tuleks seda süsteemi tehniliste meetmete abil optimeerida. Lisaks

tuleks näha ette võimalus luua liikmesriikide pädevate asutuste nõusolekul ühiseid

operatiivplatvorme ning Europoli esindajate võimalus osaleda kolleegiumi

koosolekutel, kui neil arutatakse ühist huvi pakkuvaid küsimusi – see aitaks tõhustada

operatiivarutelusid ning suunata juhtumitega seotud aruteludesse täiendavaid

eksperditeadmisi ja teavet. Europoli juurdepääsu Eurojusti käsutuses olevatele

andmetele tuleks tehniliste vahendite abil piirata teabega, millega tutvumiseks on

kõnealustel liidu ametitel volitus. Eurojust ja Europol peaksid teavitama teineteist

ühiste uurimisrühmade rahastamisega seotud tegevusest.

(45) Eurojust peaks seadma Euroopa Prokuratuuriga sisse tihedad suhted, mis põhinevad

kummagi asutuse volituste ja pädevuse piires tehtaval koostööl, ja neid suhteid

säilitama. Eurojustile tuleks anda sõnaselged volitused pakkuda Euroopa Prokuratuuri

taotlusel tugevamat toetust Euroopa Prokuratuuri pädevusse kuuluvate juhtumite

korral, eelkõige selliste juhtumite korral, mis nõuavad uurimismeetmeid või muus

vormis koostööd liikmesriikides, kes ei osale Euroopa Prokuratuuri asutamisega

seotud tõhustatud koostöös, või juhtumite korral, mis hõlmavad kolmandaid riike või

mis nõuavad Euroopa Prokuratuuri läbiviidavate uurimiste ja Euroopa Prokuratuuris

mitteosalevate liikmesriikide pädevate asutuste läbiviidavate uurimiste

koordineerimist. Parem koordineerimine nende kahe asutuse vahel peaks aitama

vältida tegevuse dubleerimist, hõlbustada koostööd mitteosalevate liikmesriikide ja

kolmandate riikidega ning toetada juhtumite terviklikku käsitlemist piiriülese

mõõtmega uurimiste läbiviimisel. Selleks et parandada tegevuse koordineerimist ja

suurendada vastastikust teadlikkust, tuleks ette näha, et Euroopa Prokuratuuri

esindajad osalevad sellistel kolleegiumi koosolekutel, kus arutatakse ühist huvi

pakkuvaid küsimusi. Teabevahetuse parandamiseks tuleks tehniliste meetmete abil

optimeerida Eurojusti ja Euroopa Prokuratuuri vahelist päringutabamusel või selle

puudumisel põhinevat automatiseeritud süsteemi. Eurojust peaks põhjendamatu

viivituseta teatama Euroopa Prokuratuurile igast kuriteost, mille suhtes Euroopa

Prokuratuur võiks teostada oma pädevust, ning teavitama sellest liikmesriike, välja

arvatud juhul, kui Euroopa Prokuratuur leiab, et teavitamine mõjutaks tema uurimiste

tulemuslikkust või konfidentsiaalsust. Eurojusti ja Euroopa Prokuratuuri vahelise

koostöö praktilised üksikasjad tuleks sätestada koostöökorras, mis tuleks korrapäraselt

läbi vaadata.

(46) Selleks et aidata kaasa liidu finantshuvide tõhusale kaitsele, peaks Eurojust tegema

koostööd muude pettustevastaste asutustega, kes osalevad liidu finantshuvide

kaitsmises, näiteks Euroopa Prokuratuuri, Europoli, OLAFi, AMLA ja ELi

Tolliametiga, et käsitleda pettustevastase tegevuse koordineerimisega seotud küsimusi,

nagu teabevahetuse hõlbustamine, koordineeritud või ühismeetmete võtmine, teabe

vahetamine liidu finantshuve kahjustavas tegevuses esilekerkivate kuritegevuse

suundumuste kohta, parimate tavade jagamine, sealhulgas infotehnoloogia turvalisuse

ja arendamisega seotud küsimustes, ühise aruandluse kriteeriumide kehtestamine,

koolitustegevuse koordineerimine või liidu pettustevastase struktuuriga seotud üldine

ET 15 ET

areng. Kuna Eurojustil on liidu finantshuvide kaitsmisel oluline roll, peaks ta sellises

ühises koostöötegevuses aktiivselt osalema.

(47) Selleks et komisjoni poolt igal aastal vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 325

lõikele 5 esitatav aruanne sisaldaks põhjalikku ülevaadet meetmetest, mida on võetud

liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu võitlemiseks, peaks Eurojust andma oma

panuse kõnealuse aruande koostamisse. See panus peaks kätkema teavet Eurojusti

poolt sel eesmärgil ellu viidud tegevuse ja saavutatud tulemuste kohta.

(48) Eurojust peaks saama vahetada isikuandmeid liidu muude institutsioonide, organite ja

asutustega määral, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks, austades täielikult eraelu

puutumatuse kaitse põhimõtet ning muid põhiõigusi ja -vabadusi. Eurojust peaks

tihendama koostööd kolmandate riikide pädevate asutuste ja rahvusvaheliste

organisatsioonide organitega, tuginedes koostööstrateegiale, mis töötatakse iga nelja

aasta järel välja komisjoniga konsulteerides. Eurojusti ja kolmanda riigi pädevate

asutuste vaheline koostöökord võib kujutada endast kas strateegilist koostöökorda, mis

on liidu poolt ELi toimimise lepingu artikli 218 kohaselt sõlmitud rahvusvahelisest

lepingust sõltumatu, kuid sageli eelneb sellele lepingule, või kokkulepet sellise

rahvusvahelise lepingu rakendamise kohta. Asjakohasel juhul tuleks liidu poolt

kolmandate riikidega sõlmitavatesse rahvusvahelistesse lepingutesse lisada

finantsmõjuga koostöökohustused, et tagada operatiivkoostöö jaoks piisavad ressursid.

Rahvusvaheliste partneritega tehtava koostöö hõlbustamiseks ja vastastikuse usalduse

loomiseks tuleks täpsustada õigusraamistikku, millega reguleeritakse sidekohtunike

lähetamist kolmandatesse riikidesse, sealhulgas selles osas, mis puudutab

sidekohtunike ülesandeid, andmekaitsekohustusi ja kolmanda riigi pädevate asutustega

operatiivsete isikuandmete vahetamise tingimusi. Kui Eurojust tuvastab operatiivse

vajaduse teha koostööd kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga, peaks tal

olema võimalik juhtida komisjoni tähelepanu vajadusele teha kaitse piisavuse otsus

või esitada soovitus rahvusvahelise lepingu üle läbirääkimiste alustamiseks vastavalt

ELi toimimise lepingu artiklile 218.

(49) Ka juhul, kui rahvusvaheline leping puudub, peaks Eurojust seadma sisse ja säilitama

operatiivsuhted õigusalase koostöö seisukohast strateegiliselt oluliseks peetavate

kolmandate riikidega, eelkõige ELi kandidaatriikide ja potentsiaalsete

kandidaatriikidega, kus rahastatakse ELi projekte, mille eesmärk on pakkuda ELi

õigusalase koostöö ja töömeetodite kaudu partneritele operatiivtuge ja abi. Selleks

peaksid saama Eurojusti juures vastava koostöökorra alusel ja pärast haldusnõukogu

poolt ametisse nimetamist tegutseda prioriteetsetest kolmandatest riikidest lähetatud

kontaktisikud, kes toimivad õigusalase teabe vahetamise usaldusväärsete ja stabiilsete

kanalitena ning aitavad vähendada viivitusi koostöötaotluste käsitlemisel. Nende

kontaktisikute ülesanne on kiirendada, koordineerida või hõlbustada õiguskoostöö

taotluste täitmist, toetada teabevahetust ja tegevuse koordineerimist Eurojusti,

liikmesriikide ja asjaomase kolmanda riigi pädevate asutuste vahel ning hõlbustada

nende asutuste osalemist Eurojusti toetatavatel koordineerimisnõupidamistel ja ühistes

uurimisrühmades. Kõnealuste kontaktisikute juurdepääs Eurojusti kohtuasjade

haldamise süsteemile peaks rangelt piirduma nende ülesannete täitmiseks vajalike

andmetega ning operatiivsete isikuandmete vahetamine peaks toimuma üksnes

käesolevas määruses konkreetsete olukordade jaoks sätestatud erandite alusel. Selleks

et selliste isikute integreerimisega Eurojusti tegevusse kaasneksid asjakohased

infoturbe- ja andmekaitsemeetmed, tuleks kehtestada spetsiaalne kord.

(50) Tuleks ette näha, et kolmandatest riikidest või rahvusvahelistest organisatsioonidest

Eurojusti juurde lähetatud sideprokurörid saavad osaleda sellistel kolleegiumi

ET 16 ET

koosolekutel, kus arutatakse ühist huvi pakkuvaid küsimusi – see peaks aitama

tugevdada operatiivsuhteid ja hõlbustada otsest teabevahetust praktikute vahel.

(51) Eurojusti täieliku autonoomia ja sõltumatuse tagamiseks tuleks talle anda autonoomne

eelarve, mille peamine tuluallikas on liidu üldeelarvest saadav toetus, välja arvatud

liikmesriikide liikmete, asetäitjate ja assistentide töötasud ja hüvitised, mille katavad

nende päritoluliikmesriigid. Liidu toetuse ja võimalike muude liidu üldeelarvest

makstavate summade suhtes tuleks kohaldada liidu eelarvemenetlust.

Raamatupidamisarvestust peaks auditeerima Euroopa Kontrollikoda ja sellele tuleks

saada Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni heakskiit. Eurojusti suhtes tuleks

kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) 2024/250936.

(52) Selleks et tõkestada pettusi, korruptsiooni ja muud liidu finantshuve kahjustavat

ebaseaduslikku tegevust või ametiülesannete täitmisega seotud tõsiseid juhtumeid, mis

kujutavad endast liidu ametnike ja muude teenistujate kohustuste eiramist ning millega

võib kaasneda distsiplinaar- või asjakohasel juhul kriminaalmenetlus, tuleks Eurojusti

suhtes piiranguteta kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom)

nr 883/201337 (kehtivas redaktsioonis) ning OLAFil peaks olema võimalik viia läbi

juurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi. Vastavalt määrusele

(EL) 2017/1939 on Euroopa Prokuratuuri pädevuses uurida liidu finantshuve

kahjustavaid pettusi ja muud ebaseaduslikku tegevust ning esitada nende eest

süüdistusi, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis

(EL) 2017/137138.

(53) Kolleegium peaks saama üksikasjalikku ja põhjalikku eksperdinõu põhiõiguste kohta,

mida ameti tegevus võib mõjutada. Selleks peaks Eurojusti töötajate hulgas olema

vähemalt üks ekspert, kelle ülesanne on toetada Eurojusti põhiõiguste järgimise

tagamisel kogu ameti tegevuses ja kõigi ülesannete täitmisel, eelkõige ameti

operatiivtegevuses, sealhulgas isikuandmete vahetamisel kolmandate riikidega.

Eksperdiks peaks olema võimalik määrata Eurojusti töötaja, kes on läbinud

erikoolituse põhiõigusi käsitlevate õigusnormide ja tavade alal. See määratud ekspert

peaks tegema oma pädevuse piires tihedat koostööd andmekaitseametnikuga.

Andmekaitseküsimustes peaks täielik vastutus lasuma andmekaitseametnikul.

(54) Selleks et suurendada Eurojusti läbipaistvust ja tema tegevuse demokraatlikku

järelevalvet, on vaja ELi toimimise lepingu artikli 85 lõike 1 kohaselt luua mehhanism

Eurojusti tegevuse ühiseks hindamiseks Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide

parlamentide poolt. Eurojusti tegevuse hindamine peaks toimuma

parlamentidevahelise komisjonide kohtumisel, kus osalevad Euroopa Parlamendi ja

riikide parlamentide pädevate komisjonide liikmed, ning selle raames tuleks täiel

määral austada Eurojusti sõltumatust konkreetsete operatiivjuhtumite korral võetavate

meetmete ning vaikimis- ja konfidentsiaalsuskohustuse osas. Käesoleva määruse

kohaldamist on asjakohane korrapäraselt hinnata. Hiljemalt viis aastat pärast käesoleva

36 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2024. aasta määrus (EL, Euratom) 2024/2509, mis käsitleb

liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (ELT L, 2024/2509, 26.9.2024). 37 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb

Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013,

lk 1), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2016/2030 (ELT L 317,

23.11.2016, lk 1) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2020/2223 (ELT L 437,

28.12.2020, lk 49). 38 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu

finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2017/1371/oj).

ET 17 ET

määruse jõustumist ja seejärel iga viie aasta järel peaks komisjon hindama Eurojusti

tulemuslikkust, pidades silmas ameti eesmärke, volitusi, ülesandeid, juhtimist ja

asukohta, ning iga kümne aasta järel tuleks hinnata, kas ameti tegevuse jätkamine on

endiselt põhjendatud.

(55) Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 15 lõikega 3 peaks Eurojusti tegevus olema

läbipaistev. Haldusnõukogu peaks võtma vastu konkreetsed sätted selle kohta, kuidas

tagatakse üldsuse õigus dokumentidega tutvuda. Läbipaistvuskohustust tuleks

Eurojusti suhtes kohaldada viisil, mis ei sea mingil moel ohtu

konfidentsiaalsuskohustuse täitmist ameti operatiivtegevuses. Euroopa Ombudsmani

haldusuurimiste läbiviimisel tuleks seda kohustust arvesse võtta. Selleks et suurendada

Eurojusti läbipaistvust liidu kodanike jaoks ning tugevdada tema aruandekohustust,

peaks Eurojust oma veebisaidil avaldama oma haldusnõukogu ja juhatuse liikmete

nimekirja ning – kui see on kohane – haldusnõukogu koosolekute tulemuste

kokkuvõtted, järgides seejuures kohaldatavaid andmekaitsenõudeid.

(56) Vajalikud sätted Eurojusti käsutusse antavate ruumide kohta Madalmaades, kus on

ameti asukoht, ning Eurojusti töötajate ja nende pereliikmete suhtes kohaldatavad

erieeskirjad tuleks kehtestada Eurojusti ja Madalmaade Kuningriigi vahelises

peakorterilepingus. Kuna käesoleva määrusega luuakse haldusnõukogu, mis ei olnud

määrusega (EL) 2018/1727 ette nähtud, tuleks peakorterilepingut muuta või see

asendada, tagamaks, et selle isikuline kohaldamisala hõlmab haldusnõukogu liikmeid

ja nende perekondi. Sama peaks asjakohasel juhul kehtima ka kolmandatest riikidest

lähetatud kontaktisikute ja nende pereliikmete kohta. Vastuvõttev liikmesriik peaks

tagama võimalikult head tingimused Eurojusti toimimiseks, sealhulgas mitmekeelse ja

Euroopale orienteeritud koolihariduse ning asjakohased transpordiühendused, et

meelitada ligi kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid võimalikult laialt geograafiliselt alalt.

(57) Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt luua üksus, mille ülesanne on toetada ja

tugevdada liikmesriikide õigusasutuste tegevuse koordineerimist ja nende koostööd

seoses raskete kuritegudega, mis mõjutavad kahte või enamat liikmesriiki või nõuavad

ühistel alustel süüdistuse esitamist, ei suuda liikmesriigid üksi piisavalt saavutada,

vaid meetmete ulatuse ja toime tõttu saab seda paremini saavutada liidu tasandil, võib

liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse

põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei

lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(58) [ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi

ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes)

artiklite 1 ja 2 kohaselt ja ilma et see mõjutaks kõnealuse protokolli artikli 4

kohaldamist, ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema

suhtes siduv ega kohaldatav.] VÕI [ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud

protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel

ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt on Iirimaa oma [kuupäev] kirjaga

teatanud soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.]

(59) ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha

kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning

see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(60) Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti vastavalt määruse (EL) 2018/1725

artiklile 42 ning ta esitas oma arvamuse [kuupäev].

ET 18 ET

(61) Käesolevas määruses austatakse täielikult põhiõigusi ja -vabadusi ning järgitakse

eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, nimelt õigust

isikuandmete kaitsele ja õigust eraelu puutumatusele, mis on kaitstud vastavalt harta

artiklitega 8 ja 7 ning ELi toimimise lepingu artikliga 16, õigust tõhusale

õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, mis on sätestatud harta

artiklis 47, süütuse presumptsiooni, mis on sätestatud harta artiklis 48, ning

kuriteoohvrite õigusi,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

ET 19 ET

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED, EESMÄRGID JA ÜLESANDED

Artikkel 1

Reguleerimisese

1. Käesoleva määrusega asutatakse Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Amet

(Eurojust).

2. Käesoleva määrusega asutatud Eurojust asendab määrusega (EL) 2018/1727 asutatud

ameti ja on selle õigusjärglane.

3. Käesolevas määruses on sätestatud õigusnormid, mis käsitlevad Eurojusti struktuuri,

toimimist, tegevusvaldkonda ja ülesandeid.

4. Eurojust toetab ja tugevdab liikmesriikide uurimisasutuste ja süüdistuse

ettevalmistamise eest vastutavate asutuste tegevuse koordineerimist ja koostööd

selliste raskete kuritegude korral, millega tegelemine kuulub artikli 5 kohaselt

Eurojusti pädevusse, juhul kui need kuriteod mõjutavad kahte või enamat liikmesriiki

või eeldavad ühistel alustel süüdistuse esitamist, sealhulgas juhul, kui neil on

tagajärjed liidu tasandil.

Artikkel 2

Õiguslik seisund

1. Eurojust on liidu asutus ja juriidiline isik.

2. Eurojustil on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis saab

juriidilistel isikutel selle liikmesriigi õiguse kohaselt olla. Muu hulgas võib ta

omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus menetlusosaline.

3. Eurojusti esindab haldusdirektor.

Artikkel 3

Asukoht

Eurojusti asukoht on Madalmaades Haagis.

Artikkel 4

Ülesanded

Eurojust täidab järgmisi ülesandeid:

(a) abistab liikmesriikide pädevaid asutusi ja rahvusvaheliste organisatsioonide

pädevaid organeid uurimiste läbiviimise ja süüdistuste esitamise parima

võimaliku koordineerimise tagamisega, sealhulgas hõlbustab ja toetab Eurojust

kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö taotluste ja sellist koostööd

käsitlevate otsuste, eelkõige vastastikuse tunnustamise põhimõtet rakendavatel

vahenditel põhinevate taotluste ja otsuste tegemist ja täitmist;

ET 20 ET

(b) võtab kooskõlas käesoleva määruse ja kohaldatavate andmekaitsenormidega

vastu, kogub, talletab, töötleb, analüüsib ja vahetab liikmesriikide pädevate

asutuste, liidu institutsioonide, organite ja asutuste, kolmandate riikide,

rahvusvaheliste organisatsioonide ja asjaomaste eraõiguslike isikutega oma

ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses teavet, sealhulgas operatiivseid

isikuandmeid;

(c) teeb asjakohastes andmebaasides talletatud teabe ristkontrolli, et teha kindlaks

piiriüleste uurimiste vahelised seosed, ja teavitab neist asjaomaseid

liikmesriike või asjakohasel juhul Euroopa Prokuratuuri;

(d) kogub, talletab, analüüsib ja säilitab tõendeid üliraskete rahvusvaheliste

kuritegude ja nendega seotud kuritegude kohta ning hõlbustab selliste tõendite

vahetamist liikmesriikide ja kolmandate riikide pädevate asutuste ning

rahvusvaheliste kriminaalkohtute pädevate organitega või nende otsest

kättesaadavaks tegemist sellistele asutustele ja organitele;

(e) toetab liikmesriikide pädevaid asutusi piiriüleste juhtumite korral tegevuses,

mille eesmärk on jälitada, arestida, konfiskeerida ja tagasi võita kuritegelikul

teel saadud vara, sealhulgas konfiskeerida vara pärast süüdimõistva otsuse

tegemist või ilma süüdimõistva kohtuotsuseta kriminaalmenetlustes;

(f) toetab liikmesriikide pädevaid asutusi kolmandate riikide ja rahvusvaheliste

organisatsioonidega koostöösuhete sisseseadmisel ja säilitamisel, et hõlbustada

õigusalast koostööd kriminaalasjades;

(g) teeb tihedat koostööd liidu organite ja asutustega, eelkõige:

i) Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametiga (Europol), sealhulgas

vastastikuse kaasamise ja operatiivtegevuse koordineerimise kaudu;

ii) Euroopa Prokuratuuriga, toetades viimase uurimisi, mille jaoks on vaja

võtta uurimismeetmeid liikmesriikides või teha muus vormis koostööd

liikmesriikidega, kes ei osale Euroopa Prokuratuuri asutamisega seotud

tõhustatud koostöös,39või kolmandates riikides või kolmandate riikidega,

samuti siis, kui juhtum nõuab Euroopa Prokuratuuri läbiviidavate

uurimiste ja Euroopa Prokuratuuris mitteosalevate liikmesriikide

pädevate asutuste läbiviidavate uurimiste koordineerimist, sealhulgas

ühiste uurimisrühmade loomise toetamist;

iii) muude liidu organite ja asutustega, kes oma vastavate volituste piires

koguvad Eurojusti ülesannete täitmiseks vajalikku teavet;

(h) teeb koostööd kriminaalasjades tehtavas õigusalases koostöös osalevate

võrgustike ja asutustega, koordineerib nende tegevust ja toetab neid ning muu

hulgas võimaldab neil vajaduse korral oma ruumides tegutseda;

(i) aitab liikmesriikide pädevatel asutustel kaitsta piiriülestes kriminaalmenetlustes

ohvrite õigusi;

(j) kogub ja analüüsib eriteadmisi, eelkõige uurides Eurojusti kohtuasjade

haldamise süsteemis talletatud teavet ning asjakohast riiklikku, rahvusvahelist

ja liidu kohtupraktikat ning arendades parimaid tavasid ja andes oma volituste

39 Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd

Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).

ET 21 ET

piires nõu, asjakohasel juhul Eurojusti kriminaalasjade eksperdikeskuste

kontekstis;

(k) esitab taotluse korral liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele

analüüsitulemusi ja annab tehnilist nõu, tuginedes käsitletud juhtumitega

seotud eksperditeadmistele;

(l) annab oma pädevusse kuuluvates küsimustes vajaduse korral tehnilist,

operatiiv-, analüütilist, õigus-, finants- ja strateegilist abi;

(m) teeb struktureeritud ja korrapärast koostööd liidu finantshuvide kaitsmises

osalevate pettustevastaste asutustega, nagu Euroopa Prokuratuur, Europol,

OLAF, AMLA ja ELi Tolliamet, sealhulgas sõlmides koostöö üksikasju

reguleerivaid kahe- või mitmepoolseid koostöökordi.

Artikkel 5

Eurojusti pädevus

1. Eurojusti pädevuses on järgmised kuriteod, sealhulgas juhul, kui need kuriteod on

pandud toime seoses tegevusega, millel on hübriidmõõde, või need moodustavad osa

sellisest tegevusest:

(a) I lisas loetletud raskete kuritegude liigid;

(b) Euroopa Prokuratuuri pädevusse kuuluvad kuriteod;

(c) kuriteod, mis on toime pandud selleks, et hankida vahendeid I lisas loetletud

raskete kuritegude toimepanemiseks, hõlbustada või soodustada selliste

kuritegude toimepanemist või tagada nende toimepanijate karistamatus.

2. Eurojust tegutseb oma pädevuse piires liikmesriigi pädeva asutuse, rahvusvahelise

organisatsiooni pädeva organi või Euroopa Prokuratuuri esitatud taotluse alusel või

omal algatusel.

3. Muude kui I lisas loetletud kuriteoliikide puhul võib Eurojust aidata uurimisi läbi

viia ja kriminaalasju menetleda liikmesriigi pädeva asutuse esitatud taotluse alusel.

4. Euroopa Prokuratuuri pädevusse kuuluvate kuritegude puhul teostab Eurojust oma

pädevust järgmiselt:

(a) selliste juhtumite korral, mis hõlmavad liikmesriike, kes ei osale Euroopa

Prokuratuuri asutamisega seotud tõhustatud koostöös: nende liikmesriikide või

Euroopa Prokuratuuri taotluse alusel;

(b) selliste juhtumite korral, mis hõlmavad liikmesriike, kes osalevad Euroopa

Prokuratuuri asutamisega seotud tõhustatud koostöös: kui Euroopa Prokuratuur

on otsustanud oma pädevust mitte teostada.

5. Eurojust on pädev abistama Euroopa Prokuratuuri ka juhtumite korral, mis hõlmavad

kolmandaid riike, või kui on vaja koordineerida Euroopa Prokuratuuri läbiviidavaid

uurimisi ja selliste liikmesriikide pädevate asutuste läbiviidavaid uurimisi, kes ei

osale Euroopa Prokuratuuri asutamisega seotud tõhustatud koostöös.

6. Eurojust võib aidata uurimisi läbi viia ja kriminaalasju menetleda selliste juhtumite

korral, mis mõjutavad:

(a) vähemalt kahte liikmesriiki;

ET 22 ET

(b) ühte liikmesriiki, kuid juhtumil on tagajärjed liidu tasandil;

(c) vähemalt ühte liikmesriiki ja kolmandat riiki või rahvusvahelist

organisatsiooni, kui on täidetud mõni järgmistest tingimustest:

i) kooskõlas direktiivi (EL) 2016/680 artikliga 36 on vastu võetud kaitse

piisavuse otsus või kõnealuse kolmanda riigi või rahvusvahelise

organisatsiooniga on sõlmitud rahvusvaheline leping, koostööleping või

koostöökord;

ii) kõnealuses kolmandas riigis või rahvusvahelises organisatsioonis on

määratud kontaktpunkt; või

iii) esineb oluline huvi sellist abi anda;

(d) kahte või enamat kolmandat riiki või rahvusvahelist organisatsiooni, kui

juhtumil võivad olla tagajärjed liidu tasandil, tingimusel et kooskõlas direktiivi

(EL) 2016/680 artikliga 36 on vastu võetud kaitse piisavuse otsus, igaühega

neist on sõlmitud rahvusvaheline leping, koostööleping või koostöökord ning

kolleegium on abistamise eelnevalt heaks kiitnud.

ET 23 ET

II PEATÜKK

EUROJUSTI KORRALDUS

I JAGU

STRUKTUUR

Artikkel 6

Eurojusti struktuur

1. Eurojustil on haldusstruktuur ja tegevusstruktuur.

2. Haldusstruktuur koosneb järgmisest:

(a) haldusnõukogu, kes täidab artiklis 10 sätestatud funktsioone;

(b) juhatus, kes täidab artiklis 13 sätestatud funktsioone;

(c) haldusdirektor, kes täidab artiklis 15 sätestatud ülesandeid.

3. Tegevusstruktuur koosneb järgmisest:

(a) liikmesriikide liikmed, kes teostavad artiklis 18 sätestatud volitusi;

(b) kolleegium, kes teostab artiklis 20 sätestatud volitusi.

II JAGU

HALDUSNÕUKOGU

Artikkel 7

Haldusnõukogu koosseis

1. Haldusnõukokku kuulub üks esindaja igast liikmesriigist ja üks komisjoni esindaja.

2. Lisaks kuuluvad haldusnõukokku:

(a) Eurojusti president, kellel ei ole hääleõigust;

(b) haldusdirektor, kellel ei ole hääleõigust.

3. Igal haldusnõukogu liikmel on asendusliige. Asendusliige esindab asjaomast liiget

viimase puudumise korral. Liikmesriiki esindavaks haldusnõukogu liikmeks ega

tema asendusliikmeks ei tohi olla kõnealuse liikmesriigi Eurojusti liige ega ükski

teine Eurojusti juurde lähetatud liikmesriigi esinduse liige.

4. Haldusnõukogu liikmete ja nende asendusliikmete ametisse nimetamisel lähtutakse

nende eksperditeadmistest kriminaalõiguse valdkonnas, võttes arvesse nende

asjakohast staaži ja kogemusi, sealhulgas juhtimis-, haldus- ja eelarveküsimustes.

5. Kõik haldusnõukogus esindatud osalised püüavad minimeerida oma esindajate

vahetumist, et tagada haldusnõukogu töö järjepidevus. Kõik osalised seavad

eesmärgi saavutada haldusnõukogus sooline tasakaal.

ET 24 ET

6. Liikmete ja nende asendusliikmete ametiaeg on neli aastat ning seda võib üks kord

pikendada.

Artikkel 8

Haldusnõukogu esimees

1. Haldusnõukogu valib oma hääleõiguslike liikmete hulgast kahekolmandikulise

häälteenamusega esimehe ja aseesimehe. Kui esimees ei saa oma ülesandeid täita,

asendab teda automaatselt aseesimees.

2. Esimehe ja aseesimehe ametiaeg on neli aastat ning seda võib üks kord pikendada.

Kui nende liikmesus haldusnõukogus lõpeb nende ametiaja jooksul, lõpeb nende

ametiaeg automaatselt samal päeval.

Artikkel 9

Haldusnõukogu koosolekud

1. Haldusnõukogu koosolekud kutsub kokku esimees.

2. Eurojusti president ja haldusdirektor osalevad aruteludes ilma hääleõiguseta.

3. Haldusnõukogu peab aastas vähemalt kaks koosolekut. Lisaks sellele tuleb

haldusnõukogu kokku esimehe algatusel, komisjoni taotlusel või vähemalt ühe

kolmandiku liikmete taotlusel.

4. Haldusnõukogu võib kutsuda oma koosolekutele vaatlejana osalema isikuid, kelle

seisukoht võib olla huvipakkuv.

5. Vajaduse korral võib haldusnõukogu pidada ühiseid koosolekuid Europoli

haldusnõukoguga.

6. Haldusnõukogu liikmed ja nende asendusliikmed võivad vastavalt haldusnõukogu

kodukorrale kasutada koosolekutel nõunike või ekspertide abi.

7. Kui päevakorras on konfidentsiaalsusküsimus või huvide konflikt, arutab

haldusnõukogu seda ja teeb selle kohta otsuse ilma asjaomase liikme juuresolekuta.

Käesoleva sätte kohaldamise üksikasjalikud normid võib kehtestada töökorras.

Artikkel 10

Haldusnõukogu ülesanded

1. Haldusnõukogu annab Eurojusti tegevusele strateegilise suuna ning teeb eelkõige

järgmist:

(a) võtab vastu artiklis 12 osutatud ühtse programmdokumendi projekti, mis

esitatakse komisjonile arvamuse saamiseks;

(b) võtab ühtse programmdokumendi komisjoni arvamust arvesse võttes

hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastu;

(c) võtab vastu konsolideeritud iga-aastase tegevusaruande ning iga-aastase ja

mitmeaastase tööprogrammi;

(d) võtab vastu oma kodukorra ja juhatuse kodukorra;

ET 25 ET

(e) võtab vastu haldusnõukogu liikmete, liikmesriikide liikmete ja liikmesriikide

esinduste liikmete huvide konfliktide ärahoidmise ja lahendamise eeskirjad;

(f) võtab vastu julgeolekunormid;

(g) teostab kooskõlas lõikega 2 Eurojusti töötajate suhtes ametisse nimetava

asutuse volitusi, mis on Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjadega antud

ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule ning liidu muude teenistujate

teenistustingimustega töölepingute sõlmimiseks volitatud asutusele või

ametiisikule40;

(h) võtab vastu rakenduseeskirjad Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade ja

liidu muude teenistujate teenistustingimuste jõustamiseks vastavalt Euroopa

Liidu ametnike personalieeskirjade artikli 110 lõikele 2;

(i) nimetab ametisse haldusdirektori ja vajaduse korral pikendab tema ametiaega

või vabastab ta ametist kooskõlas artikliga 14;

(j) nimetab ametisse kolmandatesse riikidesse lähetatavad kontaktametnikud,

kellele on osutatud artiklis 61;

(k) nimetab ametisse ja vabastab ametist peaarvepidaja ja andmekaitseametniku,

kes on oma ametikohustuste täitmisel funktsionaalselt sõltumatud;

(l) võtab vastu turvalisuse kava, talitluspidevuse kava ja suurõnnetusest taastumise

kava;

(m) võtab vastu otsuse, milles on sätestatud artiklis 72 osutatud riiklike ekspertide

Eurojusti juurde lähetamise eeskirjad;

(n) võtab hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastu

Eurojusti aastaeelarve ja täidab muid Eurojusti eelarvega seotud ülesandeid

vastavalt VI peatükile;

(o) võtab vastu Eurojusti suhtes kohaldatavad finantseeskirjad vastavalt

artiklile 69;

(p) võtab pärast kolleegiumiga konsulteerimist vastu artiklis 60 osutatud

koostööstrateegia;

(q) annab loa koostöökordade sõlmimiseks vastavalt artikli 54 lõikele 3;

(r) võtab vastu otsused Eurojusti sisestruktuuride loomise ja vajaduse korral nende

muutmise kohta, võttes arvesse Eurojusti tegevusega seotud vajadusi ja

lähtudes usaldusväärsest eelarvehaldusest;

(s) võtab vastu muid mitteoperatiivseid otsuseid, mille vastuvõtmine ei ole

käesoleva määruse kohaselt sõnaselgelt tehtud juhatuse või haldusdirektori

ülesandeks.

2. Haldusnõukogu võtab kooskõlas Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade

artikli 110 lõikega 2 vastu otsuse, mis põhineb Euroopa Liidu ametnike

personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 ja liidu muude teenistujate teenistustingimuste

artiklil 6 ning millega delegeeritakse asjakohased ametisse nimetava asutuse

volitused haldusdirektorile ja määratakse kindlaks tingimused, mille alusel võib

40 Nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, millega kehtestatakse

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused ning komisjoni

ametnike suhtes ajutiselt kohaldatavad erimeetmed (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1).

ET 26 ET

volituste delegeerimise peatada. Haldusdirektorile antakse õigus need volitused edasi

delegeerida.

3. Erandlike asjaolude korral võib haldusnõukogu oma hääleõiguslike liikmete

kahekolmandikulise häälteenamusega vastu võetud otsusega ajutiselt peatada

ametisse nimetava asutuse volituste delegeerimise haldusdirektorile ja viimase poolt

nende volituste edasidelegeerimise ning teostada kõnealuseid volitusi ise või

delegeerida need ühele oma liikmetest või mõnele muule töötajale peale

haldusdirektori.

Artikkel 11

Haldusnõukogu hääletuskord

1. Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, teeb haldusnõukogu otsuseid oma

hääleõiguslike liikmete häälteenamusega.

2. Kui komisjon väljendab tõsist muret seoses mõne haldusnõukogule esitatud otsuse

ettepanekuga küsimustes, mis on seotud komisjoni delegeeritud määruse (EL)

2019/71541 ning Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade ja liidu muude

teenistujate teenistustingimustega, lükkab haldusnõukogu otsuse vastuvõtmise edasi.

Haldusnõukogu vaatab selle 15 päeva jooksul uuesti läbi ja võtab selle koos

võimalike muudatustega teisel lugemisel vastu kas oma hääleõiguslike liikmete,

sealhulgas komisjoni esindaja kahekolmandikulise häälteenamusega või

liikmesriikide esindajate neljaviiendikulise häälteenamusega.

3. Igal hääleõiguslikul liikmel on üks hääl. Kui hääleõiguslik liige ei saa hääletusel

osaleda, võib tema eest hääletada tema asendusliige.

4. Esimees osaleb hääletamisel.

5. Eurojusti president ja haldusdirektor ei osale hääletamisel.

6. Kui president väljendab kolleegiumi konsensusega vastu võetud otsuse alusel

tõsiseid kahtlusi seoses artikli 10 lõike 1 punktis a, c, p või r osutatud otsusega, võtab

haldusnõukogu neid kahtlusi täiel määral arvesse ja vaatab vajaduse korral otsuse

eelnõu enne selle vastuvõtmist uuesti läbi.

7. Haldusnõukogu kodukorras kehtestatakse üksikasjalikum hääletuskord, eelkõige

asjaolud, mille korral üks liige võib tegutseda teise liikme nimel.

Artikkel 12

Aastane ja mitmeaastane programm

1. Iga aasta 30. novembriks võtab haldusnõukogu komisjoni arvamust arvesse võttes

vastu aastast ja mitmeaastast programmi sisaldava ühtse programmdokumendi, mis

põhineb haldusdirektori koostatud ja juhatuse poolt läbi vaadatud projektil.

Haldusnõukogu edastab programmdokumendi Euroopa Parlamendile, nõukogule ja

komisjonile.

41 Komisjoni 18. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/715 raamfinantsmääruse kohta

asutustele, mis on asutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse

asutamislepingu alusel ning millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom)

2018/1046 artiklis 70 (ELT L 122, 10.5.2019, lk 1).

ET 27 ET

2. Programmdokument jõustub pärast liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist ja vajaduse

korral kohandatakse programmdokumenti vastavalt sellele.

3. Aasta tööprogramm sisaldab üksikasjalikke eesmärke ja eeldatavaid tulemusi,

sealhulgas tulemuslikkuse näitajaid. Samuti sisaldab see rahastatavate tegevuste

kirjeldust ning iga tegevuse jaoks määratud finants- ja inimressursside näitajaid

kooskõlas tegevuspõhise eelarvestamise ja juhtimise põhimõtetega. Aasta

tööprogramm on kooskõlas lõikes 4 osutatud mitmeaastase tööprogrammiga. Selles

näidatakse selgelt, millised ülesanded on eelmise majandusaastaga võrreldes lisatud,

muudetud või kustutatud.

4. Kui Eurojustile antakse uus ülesanne, muudab haldusnõukogu vastuvõetud aastast

tööprogrammi. Iga oluline muudatus aasta tööprogrammis võetakse vastu sama korra

kohaselt kui algne aasta tööprogramm. Haldusnõukogu võib delegeerida

haldusdirektorile õiguse teha aastases tööprogrammis ka vähem olulisi muudatusi.

5. Mitmeaastases tööprogrammis esitatakse üldine strateegiline kava, sealhulgas

eesmärgid, artiklis 60 osutatud strateegia koostööks kolmandate riikide asutustega ja

rahvusvaheliste organisatsioonide organitega, eeldatavad tulemused ja

tulemuslikkuse näitajad. Selles esitatakse ka ressursside kasutamise kava, sealhulgas

mitmeaastane eelarve ja personaliplaan mitmeks aastaks. Ressursside kasutamise

kava ajakohastatakse igal aastal. Strateegilist programmi ajakohastatakse, kui selleks

on vajadus, ja eelkõige artiklis 74 osutatud hindamise tulemuse arvesse võtmiseks.

III JAGU

JUHATUS

Artikkel 13

Juhatus

1. Haldusnõukogu abistab juhatus.

2. Juhatuse esimeheks on Eurojusti president.

3. Juhatus teeb järgmist:

(a) valmistab ette haldusnõukogus vastu võetavad otsused ja jälgib

haldusnõukogus vastu võetud otsuste rakendamist;

(b) vaatab läbi haldusdirektori koostatud aastaeelarve projekti, aasta tööprogrammi

projekti ja konsolideeritud iga-aastase tegevusaruande projekti;

(c) tagab koos haldusnõukoguga, et sise- ja välisauditi aruannetest ning sise- ja

välishindamistest tulenevate järelduste ja soovituste, Euroopa Pettustevastase

Ameti (OLAF)42 juurdluste tulemuste ning Euroopa Prokuratuuri juurdluste

tulemuste, sealhulgas kohtuotsuste suhtes võetakse kooskõlas kohaldatava liidu

õigusega asjakohased järelmeetmed;

42 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb

Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013,

lk 1).

ET 28 ET

(d) abistab ja nõustab haldusdirektorit ilma viimase kohustusi mõjutamata

haldusnõukogu otsuste elluviimisel eesmärgiga tugevdada haldusjuhtimise ja

eelarvehalduse järelevalvet;

(e) võtab vastu aruandeid, poliitikadokumente, suuniseid liikmesriikide pädevatele

asutustele ja Eurojusti tööga seotud arvamusi, konsulteerides erandjuhtudel

eelnevalt kolleegiumiga, kui küsimus on operatiivtegevuse seisukohast olulise

tähtsusega;

(f) täidab muid talle haldusnõukogu poolt delegeeritud ülesandeid.

4. Juhatus võtab vastu haldusotsuseid, sealhulgas järgmise kohta:

(a) pettustevastane strateegia, mille aluseks on haldusdirektori koostatud projekt ja

mis on proportsionaalne pettuseriskiga, pidades silmas rakendatavate

meetmetega seotud kulusid ja tulusid;

(b) auditiaruannete, sealhulgas Euroopa Andmekaitseinspektori43 aruannete

järelmeetmed;

(c) strateegiad, mis on seotud suhetega liidu institutsioonidega ning eelarve

planeerimise ja läbirääkimistega, sealhulgas mitmeaastase finantsraamistiku

kontekstis;

(d) Eurojusti juurde lähetatud sideprokuröride ja kontaktisikute kinnitamine;

(e) koostöökorra sõlmimist käsitlevate läbirääkimiste alustamine.

5. Kiireloomulistel juhtudel võib juhatus võtta haldusnõukogu nimel vastu esialgseid

otsuseid, eelkõige haldusjuhtimise ja eelarvehalduse küsimustes, sealhulgas ametisse

nimetava asutuse volituste delegeerimise peatamise kohta. Sellised otsused esitatakse

haldusnõukogu järgmisel koosolekul kinnitamiseks.

6. Juhatus koosneb järgmistest hääleõiguslikest liikmetest:

(a) Eurojusti president,

(b) asepresident,

(c) kaks liiget, kelle haldusnõukogu määrab oma hääleõiguslike liikmete hulgast,

(d) üks komisjoni esindaja.

7. Haldusdirektor osaleb juhatuse koosolekutel hääleõiguseta ja võib delegeerida oma

osalemise vajaduse korral mõnele teisele isikule.

8. Seoses konkreetsete päevakorrapunktidega võib juhatus kutsuda koosolekutele

hääleõiguseta vaatlejatena osalema ka teisi isikuid.

9. Haldusnõukogu liikmetest juhatuse liikmete ametiaeg on kaks aastat. Ametiaeg lõpeb

ennetähtaegselt, kui asjaomane liige lakkab olemast haldusnõukogu liige.

10. Juhatus tuleb kokku vähemalt üks kord kuus. Juhatus tuleb kokku ka esimehe

algatusel või juhatuse liikmete taotlusel.

11. Juhatus teeb otsused liikmete häälteenamusega.

43 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste

isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba

liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ

(ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

ET 29 ET

IV JAGU

HALDUSDIREKTOR

Artikkel 14

Ametisse nimetamine, ametist vabastamine ja ametiaja pikendamine

1. Haldusdirektor võetakse tööle Eurojusti ajutise teenistujana liidu muude teenistujate

teenistustingimuste artikli 2 punkti a kohaselt.

2. Haldusnõukogu nimetab haldusdirektori ametisse tema saavutuste ja

dokumenteeritud oskuste põhjal juhatuse esitatud kandidaatide nimekirjast pärast

avatud ja läbipaistvat valikumenetlust, mille eesmärk on tagada kandidaatide

võimalikult laialdane osalemine ja asjakohane sooline tasakaal.

3. Haldusdirektoriga lepingu sõlmimisel esindab Eurojusti haldusnõukogu esimees.

4. Haldusdirektori ametiaeg on viis aastat. Enne selle aja lõppu korraldab juhatus

hindamise, milles võetakse arvesse haldusdirektori töö tulemuslikkusele antud

hinnangut ning Eurojusti edasisi ülesandeid ja lahendamist vajavaid küsimusi.

5. Haldusnõukogu võib juhatuse ettepanekul, milles võetakse arvesse lõikes 4 osutatud

hindamist, haldusdirektori ametiaega üks kord kuni viieks aastaks pikendada.

6. Haldusdirektor, kelle ametiaega on pikendatud, ei või pikendatud ametiaja lõppedes

osaleda sama ametikoha täitmiseks korraldatavas valikumenetluses.

7. Haldusdirektori võib ametist vabastada üksnes haldusnõukogu otsusega, mis tehakse

juhatuse ettepanekul.

8. Haldusnõukogu võtab haldusdirektori ametisse nimetamise, ametiaja pikendamise ja

ametist vabastamise otsused vastu oma hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise

häälteenamusega.

Artikkel 15

Haldusdirektori ülesanded ja kohustused

1. Haldusdirektor juhib Eurojusti ja annab aru haldusnõukogule. Haldusdirektorit

abistavad tema ülesannete täitmisel Eurojusti töötajad vastavalt artiklile 71.

2. Haldusdirektor on oma ülesannete täitmisel sõltumatu ning ta ei küsi ega saa juhiseid

üheltki valitsuselt ega muult organilt.

3. Haldusdirektor on Eurojusti seaduslik esindaja.

4. Haldusdirektor vastutab käesoleva määrusega Eurojustile pandud ülesannete täitmise

eest. Eelkõige vastutab haldusdirektor järgmise eest:

(a) Eurojusti igapäevase juhtimise tagamine;

(b) haldusnõukogu ja juhatuse poolt vastu võetud otsuste rakendamine;

(c) Eurojusti finantseeskirjade järgimise tagamine;

(d) ühtse programmdokumendi projekti koostamine ning selle esitamine juhatusele

läbivaatamiseks ja haldusnõukogule vastuvõtmiseks pärast komisjoniga

konsulteerimist;

ET 30 ET

(e) ühtse programmdokumendi rakendamine ja selle kohta haldusnõukogule aru

andmine;

(f) Eurojusti iga-aastase konsolideeritud tegevusaruande koostamine ning selle

haldusnõukogule hindamiseks ja vastuvõtmiseks esitamine;

(g) haldusnõukogu esimehe toetamine haldusnõukogu koosolekute

ettevalmistamisel ning Eurojusti presidendi toetamine juhatuse ja kolleegiumi

koosolekute ettevalmistamisel;

(h) sellise tegevuskava väljatöötamine, mille alusel võetakse kooskõlas

kohaldatava liidu õigusega meetmeid seoses sise- ja välisauditi aruannetest

ning sise- ja välishindamistest tulenevate järelduste ja soovituste, OLAFi

juurdluste tulemuste ning Euroopa Prokuratuuri juurdluste tulemuste,

sealhulgas kohtuotsustega, ning tehtud edusammudest kaks korda aastas

komisjonile ning korrapäraselt haldusnõukogule ja juhatusele aru andmine;

(i) liidu finantshuvide kaitsmine ennetusmeetmete rakendamisega pettuste,

korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks, ilma et see

mõjutaks OLAFi ja Euroopa Prokuratuuri pädevust, ning valesti makstud

vahendite tagasinõudmisega õigusnormide rikkumise avastamise korral;

(j) Eurojusti pettustevastase võitluse strateegia, tõhususe kasvu ja koostoime

strateegia, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega tehtava

koostöö strateegia ning organisatsiooni juhtimise ja sisekontrollisüsteemide

strateegia koostamine ning nende haldusnõukogule heakskiitmiseks esitamine;

(k) Eurojusti suhtes kohaldatavate finantseeskirjade projekti koostamine, et

haldusnõukogu saaks selle vastu võtta;

(l) Eurojusti tulude ja kulude eelarvestuse projekti koostamine, et haldusnõukogu

saaks selle vastu võtta, ning Eurojusti eelarve täitmine;

(m) mitmekesisuse ja soolise tasakaalu edendamine Eurojusti töötajate värbamisel.

V JAGU

LIIKMESRIIKIDE LIIKMED

Artikkel 16

Liikmesriikide liikmete staatus

1. Iga liikmesriik lähetab kooskõlas oma õigussüsteemiga Eurojusti juurde ühe liikme.

Liikmesriigi liikme alaline töökoht on Eurojusti asukohas.

2. Liikmesriigi liige vastab järgmistele nõutele:

(a) ta on asjaomase liikmesriigi prokuratuuri või kohtusüsteemi tegevliige;

(b) tal on oma liikmesriigi prokuratuuri või kohtu kõrge ametikoha täitmiseks

nõutav kvalifikatsioon ning asjakohased praktilised kogemused riiklike

õigussüsteemide või asjakohaste rahvusvaheliste või liidu organite ning

kriminaalasjades tehtava rahvusvahelise õigusalase koostöö valdkonnas ning

(c) oma ülesannete täitmiseks on tal vähemalt artiklis 18 osutatud volitused.

ET 31 ET

3. Liikmesriigi liikme ametiaeg on viis aastat ja seda võib üks kord pikendada. Kui

liikmesriigi liikme asetäitja ei saa liikmesriigi liikme nimel tegutseda või teda

asendada, jääb liikmesriigi liige pärast ametiaja lõppu asjaomase liikmesriigi

nõusolekul ametisse kuni tema ametiaja pikendamiseni või tema väljavahetamiseni.

4. Iga liikmesriigi liiget toetab artiklis 17 osutatud liikmesriigi esindus.

Artikkel 17

Liikmesriikide esindused

1. Iga liikmesriigi esindus koosneb liikmesriigi liikmest, vähemalt ühest liikmesriigi

liikme asetäitjast ja ühest assistendist. Asetäitja alaline töökoht on Eurojusti

asukohas. Kui liikmesriik nii otsustab, võib assistendi alaline töökoht olla asjaomases

liikmesriigis.

2. Asetäitjal on kohaldatava riigisisese õiguse kohaselt sama staatus ning samad

volitused ja juurdepääsuõigused nagu liikmesriigi liikmel. Asetäitjal on õigus

tegutseda liikmesriigi liikme nimel või teda asendada. Asetäitja ametiaeg on viis

aastat ja seda võib üks kord pikendada.

3. Liikmesriigi liikme nimel tegutseda või teda asendada võib ka assistent, kui tal on

artikli 16 lõikes 2 osutatud staatus.

4. Liikmesriigi liiget võivad toetada täiendavad asetäitjad või assistendid. Vajaduse

korral ja kolleegiumi nõusolekul võib nende alaline töökoht olla Eurojusti asukohas.

Liikmesriigid teavitavad liikmesriikide liikmete, asetäitjate ja assistentide ametisse

nimetamisest Eurojusti presidenti ja komisjoni.

5. Liikmesriigi liikme, tema asetäitja ja assistendi töötasud ja hüvitised maksab nende

liikmesriik, ilma et see mõjutaks artikli 24 kohaldamist.

6. Iga liikmesriigi esindust toetab vähemalt üks lähetatud riiklik ekspert. Lähetatud

riiklikel ekspertidel on kas prokuröri, kohtuniku või riigisisese õiguse kohaselt

prokuröri või kohtunikuga võrdväärse pädevusega õigusasutuse esindaja staatus.

7. Liikmesriigid võivad määrata oma esindusse lühiajaliste operatiivülesannete

täitmiseks lisatöötajaid, sealhulgas Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku

praktikante.

8. Lähetatud riiklikud eksperdid ja muud lisatöötajad alluvad Eurojusti

operatiivülesannetega seotud ülesannete täitmisel liikmesriigi liikmele.

9. Liikmesriikide esindusi abistavad Eurojusti volitatud töötajad. Iga liikmesriigi

esinduse juurde määratud Eurojusti volitatud töötajate arvu ja nende tööülesanded

määrab kindlaks haldusdirektor pärast asjaomase liikmesriigi liikmega

konsulteerimist.

10. Vähemalt üks liikmesriigi esinduse liige määratakse kontaktisikuks Euroopa

õigusalase koostöö võrgustiku 44 jaoks ja tema ülesanne on aidata kindlaks teha, kas

taotlust tuleks käsitleda Eurojusti või Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku abiga.

11. Selleks et Eurojust suudaks kiireloomulistel juhtudel oma ülesandeid viivitamata

täita, on liikmesriigi liige, tema asetäitja või assistent, kellel on õigus liikmesriigi

44 Nõukogu 16. detsembri 2008. aasta otsus 2008/976/JSK Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kohta

(ELT L 348, 24.12.2008, lk 130).

ET 32 ET

liiget asendada, või lähetatud riiklik ekspert valmis võtma vastu ja käsitlema

kiireloomulisi taotlusi igal ajal ehk igal nädalapäeval ja ööpäev läbi.

12. Kui liikmesriikide esinduste liikmed tegutsevad Eurojusti operatiivülesannete

raames, käsitatakse kõnealuse tegevusega seotud asjaomaseid kulusid

tegevuskuludena.

Artikkel 18

Liikmesriikide liikmete volitused

1. Liikmesriigi liikmel on õigus teha järgmist:

(a) avada, registreerida ja hallata juhtumeid Eurojusti kohtuasjade haldamise

süsteemis;

(b) võtta otse ühendust, konsulteerida ja vahetada operatiivteavet ja tõendeid iga

oma liikmesriigi pädeva asutusega ning liidu asjakohase organi või asutusega,

sealhulgas Euroopa Prokuratuuri ja Europoliga;

(c) võtta otse ühendust, konsulteerida ning vahetada operatiivteavet ja tõendeid

kolmandate riikide pädevate asutustega ja rahvusvaheliste organisatsioonide

pädevate organitega vastavalt oma liikmesriigi rahvusvahelistele kohustustele

ja kooskõlas andmekaitsenormidega;

(d) hõlbustada või muul viisil toetada õiguskoostöö taotluste ja vastastikuse

tunnustamise taotluste esitamist ja täitmist;

(e) anda kogu olemasoleva asjakohase teabe, sealhulgas asjakohasel juhul

andmekaitseametnikult saadud teabe põhjal luba edastada kooskõlas määruse

(EL) 2018/1725 artiklitega 94b, 94c ja 94d operatiivseid isikuandmeid, mis on

vajalikud konkreetse uurimise jaoks, millega tema liikmesriik on seotud; kui

edastatavad operatiivsed isikuandmed on selle uurimise raames esitanud mitu

liikmesriiki, on vajalik iga andmed esitanud liikmesriigi liikme luba;

(f) korraldada koordineerimisnõupidamisi või koordineerimiskeskusi;

(g) osaleda ühistes uurimisrühmades ning vajaduse korral algatada või hõlbustada

nende moodustamist ja toimimist, sealhulgas allkirjastades ühiste

uurimisrühmade kokkuleppeid;

(h) osaleda ühiste operatiivplatvormide, kriminaalasjade eksperdikeskuste ja

õigusalase koordineerimise platvormide tegevuses;

(i) osaleda vajaduse korral operatiivrakkerühmades ja Europoli

operatiivnõupidamistel;

(j) paluda oma liikmesriigi pädevatel asutustel nõustuda

koordineerimismehhanismide, sealhulgas ühiste operatiivplatvormide

loomisega Europoliga, nagu on osutatud artikli 57 lõikes 5;

(k) taotleda oma liikmesriigi pädevatelt asutustelt konkreetsete tegude uurimist või

nendega seoses süüdistuse esitamist või kriminaalmenetluses konkreetse

toimingu tegemist või mis tahes muu meetme võtmist, mis on uurimise või

süüdistuse esitamise seisukohast põhjendatud;

(l) aidata teha kindlaks, hoida ära ja lahendada kohtualluvuskonflikte, sealhulgas

esitades põhjendatud arvamusi, kutsudes oma liikmesriigi pädevaid asutusi üles

ET 33 ET

nõustuma, et üks neist on süüdistuse esitamiseks kõige sobivam, ning

hõlbustades menetluste üleandmist.

2. Liikmesriigi liige võib oma liikmesriigi pädeva asutuse nõusolekul ja kooskõlas

riigisisese õigusega teha järgmist:

(a) esitada või täita õiguskoostöö taotlusi või vastastikuse tunnustamise taotlusi,

sealhulgas:

i) anda korraldusi või esitada taotlusi uurimismeetmete võtmiseks, nagu on

sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/41/EL;

ii) anda välja, taotleda või täita arestimisotsuseid, nagu on sätestatud

määruses (EL) 2018/1805;

iii) anda välja Euroopa andmeesitamismäärusi või Euroopa

andmesäilitamismäärusi, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruses (EL) 2023/154345;

(b) taotleda oma liikmesriigi kriminaaltulu jälitamise üksustelt teavet

kuriteovahendite, tulude ja varade kohta, mille kohta on tehtud või võidakse

teha arestimis- või konfiskeerimisotsus, ning viivitamata meetmete võtmist

kuni arestimisotsuse tegemiseni, nagu on sätestatud direktiivis (EL)

2024/126046.

3. Kiireloomulistel juhtudel, kui liikmesriigi pädeva asutusega ei ole võimalik

õigeaegselt ühendust võtta, on lõikes 2 osutatud meetmeid vastavalt oma riigisisesele

õigusele pädevad võtma liikmesriikide liikmed. Nad teavitavad liikmesriigi pädevat

asutust põhjendamatu viivituseta kõigist käesoleva lõike kohaselt võetud meetmetest.

4. Kui riigisisese õiguse kohaselt antakse lõigetes 2 ja 3 osutatud volitused mõnele

muule liikmesriigi pädevale asutusele, võib liikmesriigi liige taotleda kõnealuselt

asutuselt asjaomase meetme võtmist või täitmist.

5. Ilma et see mõjutaks lõigete 1 ja 2 kohaldamist, võivad liikmesriigid anda oma

Eurojusti liikmetele käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks

lisavolitusi. Need liikmesriigid teavitavad komisjoni ja kolleegiumi kõnealustest

volitustest.

6. Liikmesriikide liikmetel on kooskõlas riigisisese õigusega juurdepääs järgmistes oma

liikmesriigi registrites sisalduvale teabele või võimalus seda teavet põhjendamatu

viivituseta saada:

(a) karistusregister;

(b) vahistatud isikute register;

(c) uurimisregistrid;

(d) DNA, sõrmejälgede ja sõidukite registrid, kui vastav teave on

kriminaaluurimise seisukohast oluline;

45 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2023. aasta määrus (EL) 2023/1543, mis käsitleb Euroopa

andmeesitamismäärust ja Euroopa andmesäilitamismäärust elektrooniliste tõendite hankimiseks

kriminaalmenetluses ja kriminaalmenetluse järgsete vabadusekaotuslike karistuste täitmisele pööramiseks

(ELT L 191, 28.7.2023, lk 118). 46 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. aprilli 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/1260, mis käsitleb kriminaaltulu

tuvastamist ja konfiskeerimist (ELT L, 2024/1260, 2.5.2024).

ET 34 ET

(e) ECRIS-TCN vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2019/81647 artikli 14 lõigetele 1 ja 4;

(f) pangakontode keskregistrid ja andmeotsingusüsteemid, mis on loodud vastavalt

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2019/115348;

(g) muud avaliku sektori asutuste registrid, kui neis sisalduv teave on vajalik

selleks, et liikmesriikide liikmed saaksid täita käesolevast määrusest tulenevaid

ülesandeid.

VI JAGU

KOLLEEGIUM

Artikkel 19

Kolleegiumi koosseis

1. Kolleegiumi moodustavad kõik liikmesriikide liikmed.

2. Kolleegiumi liikmeid võivad abistada nõunikud või eksperdid.

Artikkel 20

Kolleegiumi volitused ja ülesanded

1. Kolleegium vastutab Eurojusti operatiivülesannete täitmise eest ja tegutseb täiesti

sõltumatult.

2. Kolleegium teeb eelkõige järgmist:

(a) hõlbustab omavahel seotud menetluste kindlakstegemist, muu hulgas paludes

liikmesriikide liikmetel kontrollida, kas nende vastavates liikmesriikides on

pooleli paralleelsed uurimised või kriminaalasjade menetlused, mis on seotud

sarnaste faktide või süütegudega;

(b) teeb kindlaks valdkonnaülesed teemad ja parimad tavad operatiivküsimustes,

paludes vajaduse korral liikmesriikide liikmetel teha koostööd õigusalase

koostöö võrgustike asjaomaste riiklike kontaktpunktide või oma liikmesriigi

muude pädevate asutustega;

(c) palub haldusdirektoril koostada analüüse rahvusvahelise, liidu ja liikmesriikide

kohtupraktika mõju kohta operatiivküsimustele;

(d) annab juhatusele operatiivset teavet kolmandate riikidega tehtava koostöö

prioriteetide kindlaksmääramiseks ja operatiivdokumentide koostamiseks,

millega seoses Europol on taotlenud Eurojusti panust;

47 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/816, millega luuakse kesksüsteem

nende liikmesriikide väljaselgitamiseks, kellel on teavet kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta

isikute suhtes tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste kohta, et täiendada Euroopa karistusregistrite infosüsteemi

(ECRIS-TCN), ning muudetakse määrust (EL) 2018/1726 (ELT L 135, 22.5.2019, lk 1). 48 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1153, millega kehtestatakse

normid finants- ja muu teabe kasutamise hõlbustamiseks teatavate kuritegude tõkestamisel, avastamisel,

uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2000/642/JSK

(ELT L 186, 11.7.2019, lk 12).

ET 35 ET

(e) taotleb juhatuselt kriminaalasjade eksperdikeskuste loomist kooskõlas

artikliga 31 ja õigusalase koordineerimise platvormide loomist kooskõlas

artikliga 27;

(f) annab juhatuse või haldusnõukogu taotlusel nõu teemadel, mis on otseselt

seotud operatiivküsimustega;

(g) võtab vastu oma ülesannete täitmiseks vajaliku rakendamiskorra.

3. Kolleegium teeb operatiivseid otsuseid, sealhulgas järgmistes küsimustes:

(a) omaalgatuslike juhtumite avamine, registreerimine ja haldamine Eurojusti

kohtuasjade haldamise süsteemis ühe või mitme liikmesriigi esitatud teabe või

kolmandalt riigilt, rahvusvaheliselt organisatsioonilt või liidu organilt või

asutuselt, eelkõige Europolilt ja Euroopa Prokuratuurilt saadud teabe või

Eurojusti töötajate poolt välja töötatud teabe alusel;

(b) juhul kui on avatud omaalgatuslik juhtum vastavalt punktile a, sellise teabe

edastamine asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele, mis on oluline

nende pädevusse kuuluda võivate uurimiste ja kriminaalasjade menetluste

algatamiseks, laiendamiseks või läbiviimiseks;

(c) juhul kui on avatud omaalgatuslik juhtum vastavalt punktile a,

koordineerimisnõupidamise korraldamine, kui kolleegium leiab, et asjaomaste

liikmesriikide pädevate asutuste otsene koostöö on vajalik nende uurimiste ja

kriminaalasjade menetluste tulemusliku koordineerimise tagamiseks;

(d) selle hindamine, kas ühe liikmesriigiga seotud juhtumil on tagajärjed liidu

tasandil artikli 5 lõike 6 punkti b tähenduses;

(e) selle kindlaksmääramine, kas on olemas oluline huvi pakkuda abi juhtudel, mis

hõlmavad vähemalt ühte liikmesriiki ja kolmandat riiki või rahvusvahelist

organisatsiooni, vastavalt artikli 5 lõike 5 punkti c alapunktile iii;

(f) artikli 5 lõike 6 punkti d kohaldamisalasse kuuluvate kolmandate riikide või

rahvusvaheliste organisatsioonide esitatud koostöötaotluste heakskiitmine.

Artikkel 21

Kolleegiumi koosolekud

1. Kolleegiumi koosolekud kutsub kokku president.

2. Kolleegium tuleb kokku vähemalt üks kord kuus. Kolleegium tuleb kokku ka

presidendi algatusel või vähemalt ühe kolmandiku kolleegiumi liikmete taotlusel.

3. Vajaduse korral kutsutakse kolleegiumi koosolekutel ilma hääleõiguseta osalema

haldusdirektor ja Eurojusti volitatud töötajad.

4. Kui arutatakse ühist huvi pakkuvaid küsimusi, kutsub kolleegium oma koosolekutel

ilma hääleõiguseta osalema Euroopa Prokuratuuri ja Europoli esindajaid. Vajaduse

korral võib ta kutsuda oma koosolekutel ilma hääleõiguseta osalema ka liidu asutuste

esindajaid, Eurojusti juurde lähetatud sideprokuröre, Eurojusti juurde lähetatud

kontaktisikuid ja muude riiklike või rahvusvaheliste pädevate asutuste esindajaid.

5. Kolleegium võib oma koosolekul vaatlejana osalema kutsuda mis tahes teisi isikuid,

kelle arvamus võib kolleegiumile huvi pakkuda.

ET 36 ET

Artikkel 22

Kolleegiumi hääletuskord

1. Kolleegium püüab oma otsused vastu võtta konsensuse alusel. Kui konsensust ei

saavutata, võtab kolleegium otsused vastu oma liikmete häälteenamusega ilma

põhjendamatu viivituseta.

2. Igal liikmesriigi liikmel on üks hääl. Hääleõigusega liikme puudumise korral võib

hääleõigust kasutada tema asetäitja vastavalt artikli 17 lõikes 2 sätestatud

tingimustele. Asetäitja puudumise korral võib hääleõigust kasutada assistent

vastavalt artikli 17 lõikes 3 sätestatud tingimustele.

Artikkel 23

Eurojusti president ja asepresident

1. Kolleegium valib liikmesriikide liikmete seast oma liikmete kahekolmandikulise

häälteenamusega presidendi ja ühe asepresidendi. Kui pärast teist valimisvooru ei ole

kahekolmandikulise häälteenamuseni jõutud, valitakse asepresident kolleegiumi

liikmete lihthäälteenamusega, presidendi valimiseks on aga endiselt vajalik

kahekolmandikuline häälteenamus.

2. President täitab oma ülesandeid kolleegiumi nimel. President teeb järgmist:

(a) esindab Eurojusti institutsioonilistes välissuhetes;

(b) kutsub kokku ja juhatab kolleegiumi ja juhatuse koosolekuid ning hoiab

kolleegiumi kursis viimasele huvi pakkuvate küsimustega;

(c) juhib kolleegiumi tööd;

(d) osaleb ilma hääleõiguseta haldusnõukogu koosolekutel;

(e) täidab muid kodukorras sätestatud ülesandeid.

3. Asepresident täidab lõikes 2 sätestatud ülesandeid, mille president on talle

usaldanud, ja asendab presidenti, kui viimane ei saa oma ülesandeid täita. Presidenti

ja asepresidenti abistavad nende ülesannete täitmisel Eurojusti töötajad.

4. Presidendi ja asepresidendi ametiaeg on neli aastat ning seda võib üks kord

pikendada.

5. Kui liikmesriigi liige valitakse Eurojusti presidendiks või asepresidendiks,

pikendatakse tema ametiaega tagamaks, et ta saab täita oma ülesandeid presidendi

või asepresidendina.

6. Kui president või asepresident ei vasta enam oma ülesannete täitmiseks vajalikele

tingimustele, võib kolleegium ta ühe kolmandiku liikmete ettepanekul ametist

vabastada. Otsus võetakse vastu kolleegiumi liikmete kahekolmandikulise

häälteenamusega, millest on välja arvatud asjaomase presidendi või asepresidendi

hääl.

7. Kui liikmesriigi liige valitakse Eurojusti presidendiks, võib asjaomane liikmesriik

lähetada uue nõuetekohase kvalifikatsiooniga isiku, et liikmesriigi esindust

presidendi volituste ajaks tugevdada. Kui liikmesriik otsustab sellise isiku lähetada,

on tal õigus taotleda kulude hüvitamist vastavalt artiklile 24.

ET 37 ET

Artikkel 24

Presidendi ametikohale valimisega seotud kulude hüvitamise mehhanism

1. Liikmesriigil, kelle liige valitakse presidendiks, on õigus artikli 23 lõikes 7 osutatud

kulude hüvitamisele nõukogu poolt rakendusaktidega kindlaks määratud mehhanismi

kohaselt.

2. Liikmesriigil on õigus hüvitisele, kui:

(a) tema liige on valitud presidendiks;

(b) ta taotleb kolleegiumilt hüvitist ja esitab põhjenduse vajaduse kohta tugevdada

suurenenud töökoormuse tõttu liikmesriigi esindust.

3. Antav hüvitis moodustab 50 % töötasust, mida liikmesriik lähetatud isikule maksab.

Elamiskulud ja muud seotud kulud hüvitatakse alusel, mis on võrreldavad välismaale

lähetatud liidu ametnikele või muudele teenistujatele makstava hüvitisega.

4. Hüvitusmehhanismi rahastatakse Eurojusti eelarvest.

ET 38 ET

III PEATÜKK

OPERATIIVKÜSIMUSED

I JAGU

ÕIGUSALASE KOOSTÖÖ JA KOORDINEERIMISE HÕLBUSTAMINE

Artikkel 25

Piiriüleste uurimiste ja kriminaalasjade menetluste toetamine

1. Eurojust toetab ja tugevdab koostööd liikmesriikide pädevate asutuste, kolmandate

riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide pädevate organite vahel ning tagab

uurimiste ja kriminaalasjade menetlemise parima võimaliku koordineerimise,

eelkõige operatiiv-, analüütilise ja strateegilise toe pakkumise kaudu.

2. Lõike 1 kohaldamisel võib Eurojust eelkõige teha järgmist:

(a) korraldada ja hõlbustada koordineerimisnõupidamisi ja koordineerimiskeskusi

ning pakkuda vajalikku logistilist tuge, sealhulgas kirjalikku ja suulist tõlget;

(b) hõlbustada ja toetada õigusalase koostöö ja vastastikuse tunnustamise

vahendite taotluste esitamist, edastamist ja täitmist, eelkõige järgmiselt:

i) andes nõu asjakohaste vahendite ja kohaldatavate õiguslike nõuete kohta;

ii) toetades taotluste koostamist, edastamist ja nende suhtes järelmeetmete

võtmist;

iii) hõlbustades kontaktide loomist liikmesriikide pädevate asutuste,

kolmandate riikide pädevate asutuste ja rahvusvaheliste

organisatsioonide pädevate organitega ning vajaduse korral eraõiguslike

isikutega;

iv) leides taotluste täitmisest keeldumise korral alternatiivseid lahendusi;

v) osutades abi konkureerivate või vastuoluliste õiguskoostöö taotluste,

sealhulgas nõukogu raamotsuse 2002/584/JSK49 kohaselt välja antud

Euroopa vahistamismääruste korral, esitades näiteks põhjendatud

arvamusi;

(c) olla abiks liikmesriikide pädevate asutuste vaheliste kohtualluvuskonfliktide

ennetamisel, kindlakstegemisel ja lahendamisel, sealhulgas järgmiselt:

i) tehes kindlaks paralleelsed või omavahel seotud menetlused;

ii) andes õigusnõu, sealhulgas topeltkaristamise keelu põhimõtte

kohaldamise kohta;

iii) esitades mittesiduvaid põhjendatud arvamusi või soovitusi

kohtualluvuskonfliktide lahendamise kohta;

49 Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja

liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta (EÜT L 190, 18.7.2002, lk 1), mida on muudetud nõukogu

26. veebruari 2009. aasta raamotsusega 2009/299/JSK (ELT L 81, 27.3.2009, lk 24).

ET 39 ET

iv) kutsudes pädevaid asutusi üles nõustuma, et üks neist on süüdistuse

esitamiseks kõige sobivam;

v) hõlbustades menetluste üleviimist;

(d) hõlbustada ja toetada teabevahetust liikmesriikide pädevate asutuste ja

rahvusvaheliste organisatsioonide pädevate organite vahel;

(e) ristkontrollida kooskõlas käesoleva määrusega asjakohastes andmebaasides

sisalduvat teavet, et teha kindlaks piiriüleste uurimiste vahelised seosed ja

toetada neid uurimisi;

(f) hõlbustada ja toetada piiriüleste juhtumite korral kuritegelikul teel saadud vara

piiriülest jälitamist, arestimist, konfiskeerimist ja tagasivõitmist, sealhulgas

vara konfiskeerimist pärast süüdimõistva otsuse tegemist või ilma

süüdimõistva kohtuotsuseta kriminaalmenetlustes;

(g) paluda Europolilt tuge, sealhulgas käimasolevate konkreetsete

kriminaaluurimistega seotud operatiivanalüüse, mille aluseks on Eurojusti või

liikmesriikide esitatud uurimisandmed.

3. Liikmesriikide pädevad asutused teavitavad Eurojusti viimase taotluse korral selliste

menetluste tulemustest, mille raames nad on saanud käesoleva artikli alusel abi,

sealhulgas võimaluse korral asjakohastest kohtuotsustest ja võetud järelmeetmetest.

4. Eurojust toetab käesoleva artikli rakendamist oma volitatud töötajate kaudu, kes

tegutsevad liikmesriikide liikmete juhtimisel kooskõlas käesoleva määrusega.

Artikkel 26

Ühiste uurimisrühmade toetamine

1. Eurojust pakub ühistele uurimisrühmadele operatiiv-, tehnilist, analüütilist,

õiguslikku ja rahalist tuge, sealhulgas järgmiselt:

(a) andes nõu ühise uurimisrühma moodustamise võimaluste ja õiguslike nõuete,

sealhulgas Europoli võimaliku osalemise teemal;

(b) abistades ühiste uurimisrühmade moodustamist käsitlevate kokkulepete

koostamisel ja nende üle läbirääkimiste pidamisel;

(c) andes nõu süüdistuse esitamise strateegiate ja operatiivmeetmete rakendamise

teemal.

2. Liikmesriikide liikmete ja liikmesriikide esinduste teiste liikmete roll ja staatus

ühises uurimisrühmas määratakse kindlaks ühise uurimisrühma moodustamise

kokkuleppes.

3. Kui see on ühise uurimisrühma moodustamise kokkuleppega nii ette nähtud, võivad

Eurojusti töötajad osaleda kõnealuse ühise uurimisrühma tegevuses kokkuleppes

sätestatud tingimuste, sealhulgas kohaldatavat vastutust käsitlevate tingimuste

kohaselt.

4. Eurojusti töötajad võivad ühise uurimisrühma tegutsemiskohaks oleva liikmesriigi

õiguse piires aidata kaasa uurimisrühma tegevusele ja selle liikmete vahelisele

teabevahetusele.

ET 40 ET

5. Eurojust töötleb Eurojusti volitatud töötajate poolt ühises uurimisrühmas osalemise

käigus saadud teavet teabe esitanud liikmesriigi nõusolekul ja vastutusel käesolevas

määruses sätestatud tingimuste kohaselt.

6. Eurojust toetab ühiste uurimisrühmade riiklike ekspertide võrgustikku (ühiste

uurimisrühmade võrgustikku) oma töötajate kaudu, eelkõige järgmiselt:

(a) korraldades võrgustiku koosolekuid ja koolitusi;

(b) kogudes ja analüüsides erinevate ühiste uurimisrühmade hinnanguid;

(c) hallates Eurojusti rahalist toetust ühistele uurimisrühmadele;

(d) täites ühiste uurimisrühmade võrgustiku sekretariaadile Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrusega (EL) 2023/96950 määratud ülesandeid.

7. Eurojusti rahalist toetust antakse vastavalt määrusele (EL, Euratom) 2024/2509 ning

see võib hõlmata lihtsustatud rahastamisvormide kasutamist, sealhulgas

kindlasummalisi makseid, või ühikuhindade või ühtse määra alusel rahastamist.

Eurojust võib otse katta või hüvitada ühiste uurimisrühmade moodustamiseks ja

toimimiseks vajalikke kulusid, sealhulgas reisi, majutuse, suulise ja kirjaliku tõlke,

koordineerimistegevuse, varustuse ja operatiivtoega seotud kulusid.

Artikkel 27

Õigusalase koordineerimise platvormid

1. Eurojust võib kahe või enama liikmesriigi taotlusel või omal algatusel ja asjaomaste

liikmesriikide nõusolekul luua õigusalase koordineerimise platvorme, et toetada eriti

keerulisi piiriüleseid uurimisi või kriminaalasjade menetlusi või tõhustada koostööd

teatavate raskete kuritegude liikide käsitlemisel.

2. Õigusalase koordineerimise platvormid koosnevad asjaomaste liikmesriikide

pädevate asutuste esindajatest, sealhulgas liikmesriikide esinduste liikmetest, ning

neid toetavad Eurojusti volitatud töötajad.

3. Liikmesriikide pädevate asutuste nõusolekul võib kutsuda platvormi tegevuses

osalema liidu organite ja asutuste ning muude asjaomaste rahvusvaheliste

õigusvaldkonna osalejate, samuti kolmandate riikide ja rahvusvaheliste

organisatsioonide esindajaid.

4. Eurojust pakub õigusalase koordineerimise platvormidele operatiiv-, tehnilist,

analüütilist, õiguslikku ja rahalist tuge. Samuti pakub ta vajalikku logistilist tuge,

sealhulgas ruume ja turvalisi sidevahendeid.

5. Õigusalase koordineerimise platvormid teevad eelkõige järgmist:

(a) hõlbustavad õigusasutuste jaoks oluliste andmete ja tõendite vahetamist,

sealhulgas selleks, et toetada ühiste süüdistuse esitamise strateegiate

väljatöötamist ja rakendamist;

(b) annavad Eurojustile teavet operatiivanalüüside tegemiseks kooskõlas käesoleva

määrusega;

50 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. mai 2023. aasta määrus (EL) 2023/969, millega luuakse

koostööplatvorm ühiste uurimisrühmade tegevuse toetuseks ja muudetakse määrust (EL) 2018/1726 (ELT

L 132, 17.5.2023, lk 1).

ET 41 ET

(c) pakuvad liikmesriikide pädevatele asutustele spetsialiseeritud abi, sealhulgas

vajaduse korral artiklis 31 osutatud kriminaalasjade eksperdikeskuste toel.

6. Õigusalase koordineerimise platvormi raames töödeldavat teavet käsitletakse

kooskõlas käesoleva määrusega ning talletatakse ja töödeldakse artiklis 41 osutatud

kohtuasjade haldamise süsteemis.

II JAGU

EUROJUSTI OMAALGATUSLIK OPERATIIVTEGEVUS

Artikkel 28

Omaalgatuslik tegevus

1. Kui liikmesriikide pädevad asutused või Euroopa Prokuratuur ei ole taotlust esitanud,

võib Eurojust kooskõlas käesoleva määrusega viia omal algatusel ellu

operatiivtegevust seoses käimasolevate või võimalike uurimiste või kriminaalasjade

menetlustega, mis hõlmavad käesoleva määruse kohaselt Eurojusti pädevusse

kuuluvaid raskeid kuritegusid, tuginedes teabele, mille on esitanud liikmesriigid,

kolmandad riigid, rahvusvahelised organisatsioonid, liidu institutsioonid, organid ja

asutused või eraõiguslikud isikud või mis on saadud avalikult kättesaadavatest

allikatest.

2. Kui Eurojust tegutseb omal algatusel, võivad liikmesriikide liikmed, tuues välja

asjaomased põhjused, paluda oma liikmesriigi pädevatel asutustel teha järgmist:

(a) alustada teatavate tegude uurimist või seotud kriminaalasja menetlemist;

(b) nõustuda, et mõne teise liikmesriigi pädeval asutusel võivad olla paremad

võimalused alustada teatavate tegude uurimist või seotud kriminaalasja

menetlemist;

(c) laiendada uurimiste ulatust, hõlmates muud liikmesriigid või kolmandad riigid,

mis algselt ei olnud uurimisega seotud;

(d) prioriseerida vastuoluliste või konkureerivate õiguskoostöö taotluste korral

teatav taotlus;

(e) anda luba teha vajaduse korral asjakohaste andmebaaside ristkontroll, mis

aitaks teha kindlaks juhtumitevahelised seosed;

(f) koordineerida asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste tegevust;

(g) taotleda Europolilt operatiiv- või analüütilist tuge kooskõlas artikliga 57;

(h) moodustada ühise uurimisrühma;

(i) teha uurimise eritoiminguid;

(j) edastada Eurojustile tema ülesannete täitmiseks vajalikku teavet;

(k) võtta muid uurimise ja kriminaalasjade menetlemise seisukohast põhjendatud

meetmeid.

3. Lisaks võivad liikmesriikide liikmed teha järgmist:

ET 42 ET

(a) teavitada oma liikmesriigi pädevaid asutusi uurimistest või kriminaalasjade

menetlustest, millel võivad olla tagajärjed liidu tasandil või mis võivad

mõjutada veel teisi liikmesriike peale nende, kes on asjaga otseselt seotud;

(b) edastada oma liikmesriigi pädevatele asutustele Eurojusti pädevusse kuuluvate

uurimiste ja kriminaalasjade menetluste algatamise, laiendamise või

läbiviimise seisukohast asjakohast teavet;

(c) esitada teatavate juhtumite kohta põhjendatud arvamusi ja edastada need

arvamused asjaomastele liikmesriikidele;

(d) esitada või täita kiireloomulistel juhtudel kooskõlas käesoleva määrusega

õiguskoostöö taotlusi.

4. Kui kahe või enama liikmesriigi vahelise õigusalase koostöö taotluste või koostöö

suhtes tehtud otsuste puhul ilmnevad takistused, sealhulgas juhul, kui tegemist on

vastastikuse tunnustamise põhimõtet rakendavatel vahenditel põhinevate taotluste või

otsustega, ja kui neid takistusi ei ole võimalik asjaomaste pädevate asutuste vaheliste

konsultatsioonide abil kõrvaldada, võivad liikmesriikide liikmed omal algatusel või

oma riigi asjaomaste pädevate asutuste taotlusel esitada juhtumi kohta põhjendatud

arvamuse.

5. Asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused vastavad liikmesriikide liikmete lõike 2

kohastele taotlustele ning lõigetes 3 ja 4 osutatud põhjendatud arvamustele

põhjendamatu viivituseta. Nad võivad keelduda neid taotlusi täitmast või neid

arvamusi mitte järgida, kui nende täitmine või järgimine kahjustaks riigi olulisi

julgeolekuhuve, ohustaks käimasoleva uurimise või kriminaalasja menetlemise

edukust või mõne inimese turvalisust.

6. Seoses lõike 2 kohaldamisega võivad Eurojusti volitatud töötajad lõikes 1 osutatud

teavet kasutades koondada, analüüsida ja edastada asjakohast operatiivteavet

liikmesriikide liikmetele või kolleegiumile asjakohaste järelmeetmete võtmiseks.

Selleks võivad Eurojusti volitatud töötajad kohtuasjade haldamise süsteemis

isikuandmeid ajutiselt talletada ja analüüsida, ent üksnes selleks, et liikmesriigi liige

või kolleegium saaks otsustada, kas need andmed on Eurojusti ülesannete täitmise

seisukohast asjakohased ja kas kohtuasjade haldamise süsteemis tuleks avada

juhtum. Neid andmeid võib säilitada Eurojusti poolt selleks otstarbeks ette nähtud

turvalises ja kontrollitud keskkonnas kuni kuus kuud, tingimusel et kohaldatakse

asjakohaseid kaitsemeetmeid, mis on sisuliselt samaväärsed kohtuasjade haldamise

süsteemi jaoks kindlaks määratud kaitsemeetmetega. Kui liikmesriigi liige või

kolleegium ei ole erandjuhul suutnud seda otsust kõnealuse tähtaja jooksul teha, võib

seda tähtaega üks kord kuni kuus kuud pikendada.

7. Eurojusti töötajad võivad seoses lõigete 3 ja 4 kohaldamisega koostada ka

põhjendatud arvamusi ning edastada need liikmesriikide liikmetele või kolleegiumile

asjakohaste järelmeetmete võtmiseks.

8. See, kas ja milliseid meetmeid kooskõlas riigisisese ja liidu õigusega seoses

Eurojusti käesoleva artikli kohase tegevusega võtta, jääb asjaomaste liikmesriikide

pädevate asutuste otsustada.

ET 43 ET

Artikkel 29

Tõendite talletamine, analüüsimine ja säilitamine

1. Selleks et toetada liikmesriikide tegevust võitluses üliraskete rahvusvaheliste

kuritegude ja nendega seotud kuritegude vastu, arendab ja säilitab Eurojust kooskõlas

käesoleva määrusega suutlikkust koguda, talletada, analüüsida ja säilitada tõendeid ja

teavet, mida saab kasutada nende kuritegudega seotud tõenditena.

2. Kolleegiumi või komisjoni taotlusel võib Eurojust nõuetekohaselt põhjendatud

juhtudel laiendada lõikes 1 osutatud suutlikkust muudele raskete kuritegude liikidele,

mis kuuluvad käesoleva määruse kohaselt tema pädevusse, tingimusel et see on

oluline selliste uurimiste ja kriminaalasjade menetluste toetamiseks, mille jaoks on

loodud ühine uurimisrühm või õigusalase koordineerimise platvorm.

3. Lõike 1 kohaldamisel võib Eurojust kooskõlas käesoleva määrusega saada tõendeid

liikmesriikide ja kolmandate riikide pädevatelt asutustelt ning rahvusvaheliste

kriminaalkohtute pädevatelt organitelt. Eurojust võib koguda asjakohast teavet, mida

saab kasutada tõendina, ka liidu organitelt ja asutustelt, rahvusvahelistelt

organisatsioonidelt, eraõiguslikelt isikutelt ja avalikult kättesaadavatest allikatest.

4. Eurojust hõlbustab lõikes 1 osutatud teabe ja tõendite turvalist ja õigeaegset

vahetamist liikmesriikide ja kolmandate riikide pädevate asutuste ning

rahvusvaheliste kriminaalkohtute pädevate organite vahel või teeb asjakohasel juhul

ja kooskõlas käesoleva määrusega sellise teabe ja tõendid neile otse kättesaadavaks.

5. Käesoleva artikli kohaldamisel teeb Eurojust oma volitatud töötajate kaudu järgmist:

(a) toetab liikmesriikide pädevaid asutusi ja rahvusvahelisi asutusi tõendite

edastamisel Eurojustile ning kogub teavet avalikult kättesaadavatest allikatest;

(b) toetab liikmesriikide pädevaid asutusi ja rahvusvahelisi asutusi uurimiste

läbiviimisel ja kriminaalasjade menetlemisel, sealhulgas tehes kindlaks

tõendites esinevad lüngad ja paralleelselt toimuvad uurimised ning andes nõu

süüdistuse esitamise strateegiate kohta, ning

(c) teeb Europoliga kummagi asutuse volituste piires tihedat koostööd, et teha

kindlaks seosed kummagi asutuse töödeldava teabe vahel, sealhulgas koostades

vajaduse korral ühiseid analüütilisi aruandeid.

Artikkel 30

Teadmiste säilitamine

1. Eurojusti volitatud töötajad säilitavad, analüüsivad ja vajaduse korral vahetavad

kriminaalasjades tehtava õigusalase koostööga seotud operatiivteadmisi, sealhulgas

teadmisi, mis on saadud Eurojusti käsitletud juhtumitega seotud töö, Euroopa

õigusalase koostöö võrgustiku ning kriminaalasjades tehtava õigusalase koostööga

tegelevate muude asjaomaste võrgustike ja asutuste kontaktisikute kogemuste kaudu.

2. Eurojust teeb kindlaks kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnaülesed

teemad ja parimad tavad ning töötab välja abivahendid, sealhulgas koostab suuniseid,

poliitikadokumente ja juhtumianalüüse, et abistada praktikuid piiriüleste uurimiste

korraldamisel ja kriminaalasjade menetlemisel.

ET 44 ET

3. Eurojust võib, muu hulgas automatiseeritud vahendite abil, koondada ja analüüsida

liikmesriikide ja liidu kohtupraktikat, mis on seotud kriminaalasjades tehtava

õigusalase koostööga, sealhulgas tõendite vastuvõetavusega.

Artikkel 31

Eurojusti kriminaalasjade eksperdikeskused

1. Eurojust võib spetsiaalsete sisemiste struktuuridena moodustada kriminaalasjade

eksperdikeskusi, et pakkuda liikmesriikide esindustele, liikmesriikide pädevatele

asutustele ja muudele asjaomastele sidusrühmadele strateegilist, analüütilist ja

operatiivtuge prioriteetsete kuriteoliikide vastu võitlemisel liidu tasandil ning

kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnaüleste küsimuste

lahendamisel.

2. Kriminaalasjade eksperdikeskuste tegevust koordineerivad Eurojusti töötajad, kes

pärast seda, kui nad on konsulteerinud asjaomase kriminaalasjade eksperdikeskusega

seotud liikmesriikide esinduste liikmetega, otsustavad tegevuste ja tulemuste

prioriseerimise üle. Liikmesriikide esinduste liikmed võivad ühtlasi taotleda

kriminaalasjade eksperdikeskuse tuge analüütilises ja operatiivtegevuses. Keskuse

töösse võivad oma panuse anda ka õigusalase koostöö võrgustikud ja muud

liikmesriikide õigusala praktikute organid.

3. Kriminaalasjade eksperdikeskuse töösse võib kutsuda osalema muude liidu organite

ja asutuste esindajaid ning muid asjaomaseid sidusrühmi, kui see on nende vastavate

ülesannete täitmise seisukohast asjakohane.

4. Kriminaalasjade eksperdikeskuse moodustamist võivad taotleda kolleegium,

haldusdirektor või komisjon. Juhatus hindab sellise taotluse tegevusalast lisaväärtust

ja finantsmõju ning esitab hinnangu haldusnõukogule, kes teeb vastavalt artikli 10

lõike 1 punktile r otsuse.

III JAGU

TÄIENDAVAD OPERATIIVTOE VORMID

Artikkel 32

Kontaktpunkt kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide jaoks vastavalt

määrusele (EL) 2019/816

1. Täites vastavalt määruse (EL) 2019/816 artiklile 17 oma rolli kolmandate riikide ja

rahvusvaheliste organisatsioonide jaoks määratud kontaktpunktina, mille ülesanne on

teha kindlaks kolmanda riigi kodaniku kohta karistusregistriandmeid omavad

liikmesriigid, tagab Eurojust kõnealuses artiklis osutatud taotluste tõhusa ja turvalise

menetlemise ning nendega seotud järelmeetmete võtmise kooskõlas kohaldatavate

andmekaitsenormidega. Selleks kehtestab ta asjakohased korralduslikud ja tehnilised

meetmed selliste taotluste menetlemiseks ja tähtsuse järjekorda seadmiseks ning

järelmeetmete võtmiseks.

2. Lõikes 1 osutatud meetmete kehtestamisel kohaldatakse määruse (EL) 2019/816

artiklis 17 sätestatud menetlust elektrooniliselt.

ET 45 ET

Artikkel 33

Piiriülestes kriminaalmenetlustes kuriteoohvritega seoses osutatav abi

Eurojust abistab piiriülestes kriminaaluurimistes uurimisasutusi ja süüdistuse

ettevalmistamise eest vastutavaid asutusi ohvrite õiguste kaitsmisel. Eelkõige võib Eurojust

liikmesriikide pädevate uurimisasutuste ja süüdistuse ettevalmistamise eest vastutavate

asutuste taotlusel teha järgmist:

(a) aidata kaasa ohvrite tuvastamisele juhtudel, kus on tegemist suure hulga

ohvritega;

(b) nõustada liikmesriikide pädevaid asutusi seoses ohvrite õigusega osaleda

piiriüleste juhtumite korral kriminaalmenetluses vastavalt riigisisesele või liidu

õigusele;

(c) aidata liikmesriikide pädevatel asutustel tagada ohvritele hüvitise maksmine ja

vara tagastamine, sealhulgas juhul, kui vara suhtes kohaldatakse arestimis- või

konfiskeerimismeetmeid;

(d) osutada oma pädevuse piires kooskõlas käesoleva määrusega täiendavat abi

seoses kuriteoohvrite õigustega piiriülestes kriminaalmenetlustes.

Artikkel 34

Osalemine kuritegevusega seotud ohte käsitleva valdkondadevahelise Euroopa

platvormi (EMPACT) tegevuses

1. Eurojust toetab Europoli sisejulgeolekut käsitlevate analüütiliste dokumentide,

sealhulgas strateegiliste analüüside, ohuhinnangute, suundumuste aruannete ja

olukorraülevaadete koostamisel, eelkõige selleks, et olla nõukogule ja komisjonile

abiks liidu strateegiliste, poliitiliste ja tegevusprioriteetide kehtestamisel raskete

kuritegude vastu võitlemise valdkonnas.

2. Eurojust abistab Europoli liidu raskete kuritegude vastu võitlemise valdkonna

prioriteetide operatiivsel rakendamisel, toetades eeskätt õigusasutuste osalemist

EMPACTis.

3. Eurojust võib liikmesriikide juhitavat tegevust EMPACTi raames Europoliga

kooskõlastades operatiivselt, analüütiliselt, õiguslikult, halduslikult ja logistiliselt

toetada. See tugi võib hõlmata asjaomaste pädevate asutuste vahelise teabevahetuse

hõlbustamist.

4. Kõnealune tugi piirdub tegevusega, mida juhivad või milles osalevad õigusasutused.

Europoli ja Eurojusti tegevuse koordineerimise praktilised üksikasjad selles

kontekstis sätestatakse nendevahelises koostöökorras, millele on osutatud artiklis 57.

ET 46 ET

IV JAGU

TEABEVAHETUS LIIKMESRIIKIDE PÄDEVATE ASUTUSTEGA

Artikkel 35

Eurojusti riiklik koordineerimissüsteem

1. Iga liikmesriik loob Eurojusti riikliku koordineerimissüsteemi, et toetada oma

liikmesriigi liikme tööd ning tagada tegevuse koordineerimine liikmesriigi esinduse

ja liikmesriigi pädevate asutuste vahel.

2. Eurojusti riiklik koordineerimissüsteem hõlmab nende võrgustike kontaktpunkte,

millega Eurojustil on vastavalt artiklile 56 koostöösuhted, samuti riigisiseseid

kontaktpunkte terrorismiküsimustes ja muid asjaomaseid õigusasutusi.

3. Iga liikmesriik võib määrata Eurojusti riigisisese kontaktpunkti, kes tegutseb

Eurojusti riikliku koordineerimissüsteemi liikmete koordinaatorina riigi tasandil.

4. Iga liikmesriik määrab ühe oma pädeva asutuse Eurojusti riigisiseseks

kontaktpunktiks terrorismiküsimustes. Riigisisene kontaktpunkt terrorismiküsimustes

on õigusasutus või muu pädev asutus. Kui see on liikmesriigi õigussüsteemi kohaselt

nõutav, võib liikmesriik määrata Eurojusti riigisiseseks kontaktpunktiks

terrorismiküsimustes mitu pädevat asutust. Riigisisesel kontaktpunktil

terrorismiküsimustes on juurdepääs kogu asjakohasele artikli 37 kohasele teabele.

Riigisisesel kontaktpunktil on õigus seda teavet koguda ja Eurojustile edastada

kooskõlas riigisisese ja liidu õigusega, eelkõige riigisisese

kriminaalmenetlusõigusega ja kohaldatavate andmekaitsenormidega.

5. Eurojusti riikliku koordineerimissüsteemi liikmed teevad eelkõige järgmist:

(e) tagavad, et artikli 37 kohane asjaomase liikmesriigiga seotud teave edastatakse

tõhusal ja usaldusväärsel viisil artiklis 41 osutatud kohtuasjade haldamise

süsteemi;

(a) aitavad liikmesriigi liikmel teha kindlaks asutused, kes on pädevad täitma

õiguskoostöö taotlusi ja õiguskoostöö kohta tehtud otsuseid, sealhulgas

vastastikuse tunnustamise põhimõtet rakendavatel vahenditel põhinevaid

taotlusi või otsuseid;

(b) teavitavad liikmesriigi liiget koosolekutest, kus arutatakse Eurojusti jaoks

olulisi operatiivküsimusi, ning kutsuvad liikmesriigi liikme neil koosolekutel

osalema;

(c) hoiavad tihedaid sidemeid Europoli riikliku üksusega;

(d) suurendavad oma liikmesriigi uurimisasutuste ja süüdistuse ettevalmistamise

eest vastutavate asutuste teadlikkust toetusest, mida Eurojust saab pakkuda

piiriüleste juhtumite korral;

(e) edastavad Eurojustile kriminaalasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitleva

riigisisese kohtupraktika, sealhulgas tõendite vastuvõetavuse kohta;

(f) juhivad Eurojusti tähelepanu kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö

valdkonnaülestele küsimustele ja parimatele tavadele, et aidata kaasa Eurojusti

teadmiste säilitamisele vastavalt artiklile 30, ning osalevad artiklis 31 osutatud

kriminaalasjade eksperdikeskuste töös.

ET 47 ET

6. Liikmesriigi liige kohtub korrapäraselt oma liikmesriigi Eurojusti riikliku

koordineerimissüsteemi liikmetega. Eelkõige korraldab liikmesriigi liige

korrapäraselt spetsiaalseid kohtumisi lõikes 2 osutatud võrgustike kontaktpunktidega,

et käsitleda iga sellise võrgustiku pädevusse kuuluvaid küsimusi ning tagada

tegevuse tõhus koordineerimine liikmesriigi esinduse ja liikmesriigi asjaomaste

pädevate asutuste vahel.

7. Lõikes 5 osutatud eesmärkide saavutamiseks ühendatakse lõikes 2 osutatud

kontaktpunktid, kui nad tegutsevad pädevate asutustena, artiklis 40 osutatud

detsentraliseeritud IT-süsteemiga.

8. Käesoleva artikli rakendamisel võivad abiks olla Eurojusti volitatud töötajad.

Artikkel 36

Teabevahetus liikmesriikidega ja liikmesriikide liikmete vahel

1. Liikmesriikide pädevad asutused vahetavad kooskõlas kohaldatavate

andmekaitsenormidega Eurojustiga kogu teavet, mis on vajalik Eurojusti ülesannete

täitmiseks vastavalt artiklitele 4 ja 25. See teave hõlmab vähemalt käesoleva artikli

lõigetes 4, 5 ja 6 osutatud teavet.

2. Teabe edastamist Eurojustile käsitatakse asjaomase juhtumi korral Eurojustilt abi

taotlemisena üksnes juhul, kui liikmesriigi pädev asutus on sellele niimoodi

osutanud.

3. Liikmesriikide liikmed vahetavad Eurojusti ülesannete täitmiseks vajalikku teavet

omavahel ja oma liikmesriigi pädevate asutustega selleks eelnevalt luba küsimata.

Eelkõige teavitavad liikmesriikide pädevad asutused oma liikmesriigi liiget

viivitamata neid puudutavatest juhtumitest.

4. Liikmesriikide pädevad asutused teavitavad oma liikmesriigi liiget ühiste

uurimisrühmade moodustamisest ja nende rühmade töö tulemustest.

5. Liikmesriikide pädevad asutused teavitavad oma liikmesriigi liiget põhjendamatu

viivituseta igast juhtumist, mis hõlmab vähemalt kolme liikmesriiki ning millega

seoses on vähemalt kahele liikmesriigile edastatud õiguskoostöö taotlus või

õiguskoostöö otsus, sealhulgas vastastikuse tunnustamise põhimõtet rakendavatel

vahenditel põhinev taotlus või otsus, kui on täidetud üks või mitu järgmistest

tingimustest:

(a) asjaomane süütegu on taotlevas liikmesriigis või otsuse teinud liikmesriigis

karistatav vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetmega, mille

maksimaalne kestus on olenevalt asjaomase liikmesriigi otsusest vähemalt viis

või kuus aastat, ja see süütegu sisaldub järgnevas loetelus:

i) inimkaubandus;

ii) seksuaalne kuritarvitamine või seksuaalne ärakasutamine, sealhulgas

lapsporno ja laste ahvatlemine seksuaalsuhte eesmärgil;

iii) ebaseaduslik uimastikaubandus;

iv) ebaseaduslik kauplemine tulirelvade, nende osade või komponentidega

või laskemoona või lõhkeainetega;

v) korruptsioon;

ET 48 ET

vi) liidu finantshuvide vastu suunatud kuriteod;

vii) raha või maksevahendi võltsimine;

viii) rahapesu;

ix) küberkuritegevus;

(b) on faktilisi tõendeid, et juhtumiga on seotud kuritegelik ühendus;

(c) on tõendeid, et juhtumil võib olla tõsine piiriülene mõõde või sellel võivad olla

tagajärjed liidu tasandil või see võib mõjutada liikmesriike, mis ei ole

juhtumiga vahetult seotud.

6. Liikmesriikide pädevad asutused teavitavad oma liikmesriigi liiget järgmisest:

(a) juhtumid, mille puhul on tekkinud või võib tekkida kohtualluvuskonflikt;

(b) kontrollialused saadetised, mis on seotud vähemalt kolme riigiga, millest

vähemalt kaks on liikmesriigid;

(c) õiguskoostöö taotluste või õiguskoostöö kohta tehtud otsuste, sealhulgas

vastastikuse tunnustamise põhimõtet rakendavatel vahenditel põhinevate

taotluste ja otsuste täitmisel ilmnenud korduvad raskused või keeldumised.

7. Liikmesriikide pädevad asutused ei ole kohustatud konkreetse juhtumi puhul teavet

esitama, kui see kahjustaks riigi olulisi julgeolekuhuve või seaks ohtu mõne inimese

turvalisuse.

8. Käesolev artikkel ei mõjuta liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelistes kahe- või

mitmepoolsetes lepingutes või kokkulepetes sätestatud tingimusi, sealhulgas

kolmandate riikide kehtestatud tingimusi juba edastatud teabe kasutamise suhtes.

9. Käesolev artikkel ei mõjuta muid Eurojustile teabe edastamise kohustusi.

10. Liikmesriikide pädevad asutused ei ole kohustatud käesolevas artiklis osutatud teavet

esitama, kui selline teave on Eurojustile käesoleva määruse muude sätete kohaselt

juba edastatud.

Artikkel 37

Terrorismijuhtumeid käsitlev teabevahetus

1. Terrorikuritegude puhul teavitavad liikmesriikide pädevad asutused oma liikmesriigi

liiget kõigist käimasolevatest või lõpetatud kriminaaluurimistest, mille üle teevad

järelevalvet õigusasutused, niipea kui juhtum suunatakse riigisisese õiguse, eelkõige

riigisisese kriminaalmenetlusõiguse kohaselt õigusasutustele, samuti kõigist

käimasolevatest või lõpetatud kriminaalasjade menetlustest ja kohtumenetlustest ning

terrorikuritegude kohta tehtud kohtuotsustest. Seda kohustust kohaldatakse kõigi

terrorikuritegudega seotud kriminaaluurimiste suhtes, olenemata sellest, kas on teada

seos mõne muu liikmesriigi või kolmanda riigiga, välja arvatud juhul, kui

kriminaaluurimine mõjutab oma konkreetsete asjaolude tõttu selgelt ainult ühte

liikmesriiki.

2. Lõiget 1 ei kohaldata juhul, kui:

a) teabe jagamine seaks ohtu käimasoleva uurimise või mõne inimese turvalisuse

või

ET 49 ET

b) teabe jagamine oleks vastuolus asjaomase liikmesriigi oluliste

julgeolekuhuvidega.

3. Käesoleva artikli kohaldamisel käsitatakse terrorikuritegudena Euroopa Parlamendi

ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/54151 osutatud kuritegusid.

4. Lõike 1 kohaselt edastatav teave sisaldab III lisas sätestatud operatiivseid

isikuandmeid ja isikustamata andmeid. Selline teave võib sisaldada III lisa punkti 4

kohaseid isikuandmeid, kuid ainult juhul, kui need isikuandmed on liikmesriikide

pädevate asutuste valduses või neid on võimalik kooskõlas riigisisese õigusega neile

asutustele edastada ja kui nende andmete edastamine on vajalik andmesubjekti

usaldusväärseks tuvastamiseks vastavalt artikli 44 lõikele 5.

5. Kui tegemist on lõikes 2 osutatud olukorraga, teavitavad liikmesriikide pädevad

asutused oma liikmesriigi liiget kõigist lõike 1 kohaselt edastatud teabes tehtud

muudatustest põhjendamatu viivituseta ja võimaluse korral hiljemalt 10 tööpäeva

jooksul pärast selliste muudatuste tegemist.

6. Liikmesriigi pädev asutus ei ole kohustatud kõnealust teavet esitama, kui see teave

on Eurojustile juba edastatud.

7. Liikmesriikide pädevad asutused võivad igas etapis taotleda Eurojustilt tuge

järelmeetmete rakendamisel käesoleva artikli kohaselt esitatud teabe põhjal

tuvastatud seoste suhtes.

Artikkel 38

Eurojusti poolt liikmesriikide pädevatele asutustele edastatav teave

1. Eurojust edastab liikmesriikide pädevatele asutustele põhjendamatu viivituseta teavet

teabe töötlemise tulemuste kohta, sealhulgas seoste kohta kohtuasjade haldamise

süsteemis juba talletatud juhtumitega. Kõnealune teave võib sisaldada isikuandmeid.

2. Kui liikmesriigi pädev asutus palub Eurojustil esitada teabe teatava aja jooksul,

edastab Eurojust teabe selle aja jooksul.

Artikkel 39

Operatiivteabe vahetamine Eurojusti volitatud töötajate ja liikmesriikide vahel

1. Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, toimub Eurojusti ja liikmesriikide

pädevate asutuste vaheline operatiivteabe vahetamine liikmesriikide liikmete kaudu

vastavalt kohtuasjade haldamise süsteemis sisalduva teabe haldamise eeskirjadele,

mis on sätestatud artiklis 42.

2. Kui Eurojust ja liikmesriikide pädevad asutused vahetavad operatiivteavet vastavalt

lõikele 1 liikmesriikide liikmete kaudu, võib liikmesriigi liige igal üksikjuhul eraldi

volitada ühte või mitut volitatud Eurojusti töötajat oma järelevalve all ja vastutusel

vahetama operatiivteavet otse oma liikmesriigi pädevate asutustega, kui see on

vajalik Eurojusti käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

51 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse

kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu

otsust 2005/671/JSK (ELT L 88, 31.3.2017, lk 6).

ET 50 ET

3. Kui Eurojusti volitatud töötajad tegutsevad vastavalt lõikele 2, toimub teabevahetus

artiklis 40 osutatud detsentraliseeritud IT-süsteemi kaudu, välja arvatud juhul, kui

kohaldatakse artikli 40 lõiget 2. Asjaomane liikmesriigi liige vastutab vahetatava

teabe sisu ja selle edasise töötlemise eest kohtuasjade haldamise süsteemis vastavalt

artikli 42 lõikele 1.

Artikkel 40

Turvaline digitaalne side ja andmevahetus liikmesriikide pädevate asutuste ja Eurojusti

vahel

1. Käesoleva määruse kohane suhtlus liikmesriikide pädevate asutuste ja Eurojusti

vahel toimub IT-süsteemide ja koostalitlusvõimeliste e-CODEXi pääsupunktide

võrgu kaudu, mille toimimise ja haldamise eest vastutavad iga liikmesriik ja Eurojust

ning mis võimaldab turvalist ja usaldusväärset piiriülest teabevahetust (edaspidi

„detsentraliseeritud IT-süsteem“). Artiklis 41 osutatud kohtuasjade haldamise

süsteem ühendatakse detsentraliseeritud IT-süsteemiga.

2. Kui lõike 1 kohane teabevahetus detsentraliseeritud IT-süsteemi kaudu ei ole

võimalik, näiteks detsentraliseeritud IT-süsteemi häire, edastatava materjali laadi,

tehniliste piirangute, nagu andmete suurus, taotletud andmete tõendina

vastuvõetavusega seotud õiguslike piirangute või taotletud andmete suhtes

kohaldatavate kohtuekspertiisi nõuete või erandlike asjaolude tõttu, edastatakse teave

kõige asjakohasemate alternatiivsete vahenditega, võttes arvesse vajadust tagada

kiire, turvaline ja usaldusväärne teabevahetus, mis võimaldab saajal teha kindlaks

andmete ehtsuse.

3. Liikmesriikide pädevad asutused edastavad käesoleva määruse artiklites 36 ja 37

osutatud teabe Eurojustile riiklikest registritest poolautomatiseeritud ja

struktureeritud viisil vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2025/244752.

4. Komisjon vastutab sellise etalonteostuse tarkvara loomise, hooldamise ja arendamise

eest, mida liikmesriigid ja Eurojust võivad otsustada kasutada oma tagasüsteemina.

Kõnealune etalonteostuse tarkvara põhineb modulaarsel ülesehitusel, mis tähendab,

et tarkvara on pakitud ja tarnitakse eraldi e-CODEXi komponentidest, mida on vaja

selle detsentraliseeritud IT-süsteemiga ühendamiseks. Selline ülesehitus võimaldab

liikmesriikidel oma olemasolevaid riiklikke õigusalase teabevahetuse taristuid

piiriüleseks kasutuseks täiustada või taaskasutada ning võimaldab Eurojustil oma

kohtuasjade haldamise süsteemi detsentraliseeritud IT-süsteemiga ühendada.

5. Komisjon tagab etalonteostuse tarkvara tasuta pakkumise, hoolduse ja toe.

Etalonteostuse tarkvara loomist, hooldamist ja arendamist rahastatakse liidu

üldeelarvest.

6. Liikmesriigid ja Eurojust kannavad oma vastavad kulud, mis on seotud määruse

(EL) 2022/850 artikli 3 punktis 3 määratletud volitatud e-CODEXi pääsupunktide

loomise ja toimimisega ning oma vastavate riiklike IT-süsteemide loomise ja

pääsupunktiga koostalitusvõimeliseks kohandamisega.

52 Komisjoni 4. detsembri 2025. aasta rakendusmäärus (EL) 2025/2447, millega kehtestatakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1727 rakenduseeskirjad teabe turvalise töötlemise ja edastamise

detsentraliseeritud IT-süsteemi loomise ja kasutamise tehniliste kirjelduste, meetmete ja muude nõuete osas

(ELT L, 2025/2447, 5.12.2025).

ET 51 ET

7. Kui Eurojust loob või hangib käesoleva määruse kohaldamiseks

pilvandmetöötlusteenuseid, tagab ta, et need teenused vastavad kohaldatavale liidu

õigusele, sealhulgas nõuetele, mis käsitlevad ELi pilvandmetöötluse suveräänsuse

raamistikku, andmeturvet, andmekaitset, küberturvalisust ja digitaalset suveräänsust,

tagades seeläbi käesoleva määruse alusel vahetatavate andmete turvalise majutuse ja

töötlemise koos range juurdepääsukontrolli ja andmete segmentideks jaotamisega.

Artikkel 41

Kohtuasjade haldamise süsteem

1. Eurojust loob kohtuasjade haldamise süsteemi II lisas loetletud operatiivsete

isikuandmete, III lisas loetletud andmete ja isikustamata andmete töötlemiseks.

2. Kohtuasjade haldamise süsteemil on järgmised eesmärgid:

(a) toetada Eurojusti abil toimuvate uurimiste ja kriminaalasjade menetluste

juhtimist ja koordineerimist;

(b) toetada Eurojusti artikli 28 kohase omaalgatusliku tegevuse elluviimisel;

(c) tagada turvaline juurdepääs teabele käimasolevate uurimiste ja kriminaalasjade

menetluste kohta ning sellise teabe turvaline vahetamine;

(d) hõlbustada teabe ja tõendite turvalist vahetamist liikmesriikide pädevate

asutuste, liidu organite ja asutuste, kolmandate riikide pädevate asutuste,

rahvusvaheliste organisatsioonide pädevate organite ja eraõiguslike isikutega,

sealhulgas lõikes 3 osutatud sidekanalite kaudu, järgides artikli 42 lõikes 3

sätestatud käitlemispiiranguid;

(e) võimaldada teabe ja tõendite analüüsimist ja süstemaatilist ristkontrollimist

eesmärgiga teha kindlaks seosed piiriüleste uurimiste ja kriminaalasjade

menetluste vahel, et toetada kohtuasjade ettevalmistamist liikmesriikide

pädevate asutuste poolt;

(f) talletada, analüüsida ja säilitada tõendeid kooskõlas artikliga 29;

(g) võimaldada teha operatiiv-, analüütilistel ja statistilistel eesmärkidel andmetest

väljavõtteid;

(h) hõlbustada seiret, mille eesmärk on tagada, et süsteemis talletatud operatiivseid

isikuandmeid töödeldakse õiguspäraselt ning kooskõlas käesoleva määruse ja

kohaldatavate andmekaitsenormidega.

3. Kohtuasjade haldamise süsteem ühendatakse artiklis 40 osutatud detsentraliseeritud

IT-süsteemiga. Selle võib ühendada ka nõukogu otsuse 2008/976/JSK artiklis 9

osutatud turvatud sideühenduse ja muude kohaldatava liidu õiguse kohaselt loodud

turvaliste sidekanalitega.

4. Kui Eurojustile on antud juurdepääs muude liidu õigusaktide alusel loodud liidu

infosüsteemides sisalduvatele või neist saadud andmetele, võib ta kasutada

kohtuasjade haldamise süsteemi, et saada juurdepääs sellistes infosüsteemides

sisalduvatele andmetele või luua nende süsteemidega ühendus teabe, sealhulgas

isikuandmete hankimiseks ja töötlemiseks, tingimusel et see on vajalik tema

ülesannete täitmiseks ja on kooskõlas nende infosüsteemide loomist käsitlevate liidu

õigusaktidega.

ET 52 ET

5. Lõigetega 3 ja 4 ei laiendata õigusi, mis on antud Eurojustile juurdepääsuks muudele

liidu infosüsteemidele nende süsteemide loomist käsitlevates liidu õigusaktide alusel.

6. Operatiivsete isikuandmete töötlemisel ei teosta Eurojust automatiseeritud

andmetöötlust väljaspool kohtuasjade haldamise süsteemi integreeritud

andmetöötluskeskkonda, välja arvatud käesolevas määruses sõnaselgelt sätestatud

juhtudel. Liikmesriikide liikmed võivad ajutiselt säilitada ja analüüsida

isikuandmeid, et otsustada, kas need andmed on Eurojusti ülesannete seisukohast

asjakohased ja kas kohtuasjade haldamise süsteemis tuleks avada juhtum. Neid

andmeid võib säilitada Eurojusti poolt selleks otstarbeks ette nähtud turvalises ja

kontrollitud keskkonnas kuni kuus kuud, tingimusel et kohaldatakse asjakohaseid

kaitsemeetmeid, mis on sisuliselt samaväärsed kohtuasjade haldamise süsteemi jaoks

kindlaks määratud kaitsemeetmetega. Kui liikmesriigi liige ei ole erandjuhul suutnud

seda otsust kõnealuse tähtaja jooksul teha, võib seda tähtaega üks kord kuni kuus

kuud pikendada.

7. Kui Eurojustil on õigus töödelda operatiivseid või mitteoperatiivseid isikuandmeid,

kuid ta ei tegutse selliste andmete vastutava töötlejana, tagab ta nende turvalise

töötlemise. Erandina lõikest 6 võib Eurojust vajaduse korral luua selliste andmete

töötlemiseks eraldi süsteemi. Neid andmeid ei kasutata ühegi muu Eurojusti ülesande

ega eesmärgi täitmiseks, ka mitte ristkontrolliks.

8. Oma ülesannete täitmisel võivad liikmesriikide liikmed töödelda isikuandmeid

kooskõlas käesoleva määruse või muude kohaldatavate õigusaktidega konkreetsete

juhtumite raames, millega nad tegelevad. Nad võimaldavad andmekaitseametnikul

tutvuda kohtuasjade haldamise süsteemis töödeldavate isikuandmetega.

Artikkel 42

Kohtuasjade haldamise süsteemis sisalduva teabe haldamine

1. Liikmesriigi liige või tema volitusel tegutsev muu liikmesriigi esinduse liige säilitab

oma käesoleva määruse või muude kohaldatavate õigusaktide kohaselt kogutud või

talle edastatud teavet kohtuasjade haldamise süsteemis. Liikmesriigi liige vastutab

enda töödeldavate andmete haldamise eest.

2. Liikmesriigi liige otsustab igal üksikjuhul eraldi, kas piirata juurdepääsu teabele või

anda juurdepääs teabele või selle osadele ühele või mitmele järgmistest isikutest:

(a) teised liikmesriikide liikmed;

(b) artikli 63 kohaselt Eurojusti juurde lähetatud sideprokurörid;

(c) artikli 58 kohaselt Eurojusti juurde lähetatud Euroopa Prokuratuuri

kontaktametnik;

(d) artikli 63 kohaselt Eurojusti juurde lähetatud kontaktisikud;

(e) Eurojusti volitatud töötajad vastavalt käesoleva artikli lõikele 5 või

(f) mis tahes muu Eurojusti nimel tegutsev isik, kes on saanud haldusdirektorilt

vajaliku loa vastavalt artikli 71 lõikele 5.

3. Kui on kindlaks tehtud artikli 41 lõike 2 punktis e nimetatud seos, osutab liikmesriigi

liige pärast teabe esitanud pädevate asutustega konsulteerimist üldiselt või

konkreetselt asjaomase teabe edasise käitlemise, sellele juurdepääsu ja selle

edastamise võimalikele piirangutele. Need piirangud on siduvad kõigile isikutele,

ET 53 ET

kellele on antud teabele juurdepääs vastavalt käesoleva artikli lõikele 2, ning need

registreeritakse kohtuasjade haldamise süsteemis.

4. Eurojusti volitatud töötajad võivad säilitada teavet kohtuasjade haldamise süsteemis

liikmesriigi liikme või kolleegiumi järelevalve all kooskõlas käesoleva määrusega.

5. Eurojusti volitatud töötajatele antakse kohtuasjade haldamise süsteemile juurdepääs

ulatuses, mis on rangelt vajalik neile käesoleva määruse alusel antud ülesannete

täitmiseks, eelkõige järgmistel eesmärkidel:

(a) operatiivteadmiste säilitamine ja haldamine vastavalt artiklile 31;

(b) artikli 28 kohaste omaalgatuslike juhtumitega seotud ülesannete täitmine;

(c) taotluste menetlemine päringutabamusel või selle puudumisel põhineva

automatiseeritud süsteemi alusel vastavalt artiklile 55, võttes arvesse käesoleva

artikli lõike 3 kohaselt seatud käitlemispiiranguid.

6. Lõike 5 rakendamise praktilised üksikasjad määrab kindlaks kolleegium.

ET 54 ET

IV PEATÜKK

TEABE TÖÖTLEMINE

Artikkel 43

Isikuandmete töötlemine Eurojustis

1. Käesolevas määruses tähendavad „kohaldatavad andmekaitsenormid“ selles

määruses ja määruses (EL) 2018/1725 sätestatud andmekaitsenorme.

2. Eurojust määrab halduslikku laadi isikuandmete säilitamise tähtajad kindlaks oma

kodukorra andmekaitsesätetes.

Artikkel 44

Operatiivsete isikuandmete töötlemine

1. Kui see on tema ülesannete täitmiseks vajalik, võib Eurojust oma pädevuse raames ja

selleks, et täita kooskõlas käesoleva määrusega oma operatiivülesandeid, töödelda

automatiseeritud vahendite abil või struktureeritud automatiseerimata failides üksnes

II lisa punktis 1 loetletud operatiivseid isikuandmeid isikute kohta, kes asjaomaste

liikmesriikide õiguse alusel on isikud, kelle puhul on mõjuv põhjus arvata, et nad on

toime pannud või kavatsevad toime panna Eurojusti pädevusse kuuluva kuriteo või

kes on sellises kuriteos süüdi mõistetud.

2. Isikute puhul, keda asjaomaste liikmesriikide õiguse alusel käsitatakse ohvrina või

kuriteoga seotud muu isikuna, näiteks isikud, keda võidakse kutsuda üht või mitut

liiki kuriteo ja artiklis 6 osutatud kuriteoga seotud kriminaaluurimises või

kriminaalasja menetluses tunnistust andma, samuti isikute puhul, kes saavad anda

kuriteo kohta teavet, ning käesoleva artikli lõikes 1 osutatud isikute kontaktisikute ja

kaasosaliste puhul võib Eurojust töödelda üksnes II lisa punktis 2 loetletud

operatiivseid isikuandmeid. Neid operatiivseid isikuandmeid võib töödelda üksnes

juhul, kui see on vajalik Eurojusti ülesannete täitmiseks tema pädevuse piires ja tema

operatiivülesannete täitmiseks.

3. Eurojust võib erandjuhul ja piiratud aja jooksul, mis ei ületa selle juhtumi

lõpetamiseks vajalikku aega, millega seoses andmeid töödeldakse, töödelda peale

II lisas osutatud isikuandmete muid kuriteo asjaoludega seotud operatiivseid

isikuandmeid, kui sellised andmed on otseselt asjassepuutuvad ja seotud käimasoleva

uurimisega, mida Eurojust koordineerib või mida Eurojust aitab koordineerida, ning

kui nende töötlemine on vajalik lõikes 1 sätestatud eesmärkidel. Artiklis 50 osutatud

andmekaitseametnikku teavitatakse viivitamata selliste operatiivsete isikuandmete

töötlemisest ning konkreetsetest asjaoludest, mis õigustavad nende operatiivsete

isikuandmete töötlemise vajalikkust. Kui kõnealuste muude andmete puhul on

tegemist lõike 2 tähenduses tunnistajate või ohvrite andmetega, võtavad asjaomased

liikmesriikide liikmed otsuse nende andmete töötlemise kohta vastu ühiselt.

4. Kui operatiivsete isikuandmete eriliikide puhul on tegemist käesoleva artikli lõike 2

tähenduses tunnistajate või ohvrite andmetega, võtavad otsuse nende töötlemise

kohta vastu asjaomased liikmesriikide liikmed.

ET 55 ET

5. Kui operatiivseid isikuandmeid kooskõlas artikliga 37 edastatakse, võib Eurojust

töödelda järgmiste isikute III lisas loetletud operatiivseid isikuandmeid:

(a) isikud, kelle puhul on asjaomase liikmesriigi õiguse alusel mõjuv põhjus

arvata, et nad on toime pannud või kavatsevad toime panna Eurojusti

pädevusse kuuluva kuriteo;

(b) isikud, kes on sellises kuriteos süüdi mõistetud.

6. Kui liikmesriigi pädev asutus ei otsusta seoses asjaomase juhtumiga teisiti, võib

Eurojust jätkata lõike 5 punktis a osutatud operatiivsete isikuandmete töötlemist ka

pärast seda, kui menetlus on asjaomase liikmesriigi õiguse alusel lõpetatud, isegi

juhul, kui isik on mõistetud õigeks või kui on tehtud lõplik otsus süüdistust mitte

esitada. Kui menetluse tulemusel ei ole süüdimõistvat otsust tehtud, töödeldakse

operatiivseid isikuandmeid üksnes selleks, et teha artikli 41 lõike 2 punkti c alusel

kindlaks seosed käimasolevate, eesseisvate või lõpetatud uurimiste ja

kriminaalasjade menetluste vahel.

Artikkel 45

Operatiivsete isikuandmete säilitamise tähtajad

1. Eurojustis töödeldud operatiivseid isikuandmeid säilitatakse Eurojustis ainult nii

kaua, kui neid on vaja Eurojusti ülesannete täitmiseks. Eelkõige ja ilma, et see

mõjutaks käesoleva artikli lõike 4 kohaldamist, ei tohi artiklis 44 osutatud

operatiivseid isikuandmeid säilitada kauem kui lähima kohaldatava kuupäevani

järgmiste kuupäevade seas:

(a) kuupäev, mil üheski uurimise ja kriminaalasja menetlemisega seotud

liikmesriigis ei saa aegumistähtaja tõttu enam süüdistust esitada;

(b) kuupäev, mil Eurojusti teavitatakse sellest, et isik on õigeks mõistetud ning

kohtuotsus on lõplikult jõustunud; asjaomane liikmesriik peab Eurojusti sellisel

juhul viivitamata teavitama;

(c) kolm aastat pärast kuupäeva, mil kohtuotsus viimases uurimise või

kriminaalasja menetlemisega seotud liikmesriigis lõplikult jõustus;

(d) kuupäev, mil Eurojust ja asjaomased liikmesriigid on üheskoos otsustanud või

kokku leppinud, et Eurojustil ei ole enam vaja uurimisi ja kriminaalasjade

menetlusi koordineerida, välja arvatud juhul, kui vastavalt artikli 36 lõikele 5

või 6 on kohustus edastada Eurojustile sellist teavet;

(e) kolm aastat pärast kuupäeva, mil edastati operatiivsed isikuandmed vastavalt

artikli 36 lõikele 5 või 6, välja arvatud juhul, kui need andmed on seotud

juhtumiga, mille suhtes on kõnealuse tähtaja möödumisel veel pooleli

kriminaalmenetlus, sealhulgas võimalik apellatsioonimenetlus – sellisel juhul

võib andmeid säilitada kuni lõpliku kohtuotsuse tegemiseni.

2. Eurojust ei säilita artikli 38 kohaselt edastatud operatiivseid isikuandmeid kauem kui

kõige varasema kuupäevani järgmiste kuupäevade seas:

(a) kuupäev, mil üheski uurimise või kriminaalasja menetlemisega seotud

liikmesriigis ei saa aegumistähtaja tõttu enam süüdistust esitada;

(b) viis aastat pärast kuupäeva, mil kohtuotsus viimases uurimise või kriminaalasja

menetlemisega seotud liikmesriigis lõplikult jõustus, või kaks aastat pärast

ET 56 ET

kuupäeva, mil isik õigeks mõisteti või mil tehti lõplik otsus süüdistust mitte

esitada;

(c) kuupäev, mil Eurojustile teatatakse liikmesriigi pädeva asutuse otsusest

vastavalt artikli 46 lõikele 5.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud säilitamistähtaegadest kinnipidamist kontrollitakse pidevalt

Eurojusti asjakohase automatiseeritud andmetöötluse abil, eelkõige alates hetkest,

mil Eurojust on oma toetuse lõpetanud. Andmete säilitamise vajadus vaadatakse läbi

ka iga kolme aasta tagant pärast andmete sisestamist. Kui artikli 44 lõikes 4 osutatud

operatiivseid isikuandmeid säilitatakse kauem kui viis aastat, teavitatakse sellest

Euroopa Andmekaitseinspektorit.

4. Enne, kui mõni lõigetes 1 ja 2 osutatud säilitamistähtaeg möödub, vaatab Eurojust

läbi vajaduse jätkata operatiivsete isikuandmete säilitamist juhul ja seni, kui see on

vajalik tema ülesannete täitmiseks. Erandkorras võib ta otsustada säilitada neid

andmeid kuni järgmise läbivaatamiseni. Andmete edasist säilitamist tuleb

põhjendada ja põhjused dokumenteerida. Kui läbivaatamise ajal ei tehta operatiivsete

isikuandmete edasise säilitamise otsust, kustutakse need andmed automaatselt.

5. Kui kooskõlas lõikega 3 on operatiivseid isikuandmeid säilitatud lõikes 1 osutatud

säilitamistähtaegadest kauem, vaatab Euroopa Andmekaitseinspektor kõnealuste

andmete säilitamise vajaduse samuti iga kolme aasta tagant läbi.

6. Kui viimase failis sisalduva automatiseeritult töödeldava andmeüksuse

säilitamistähtaeg on möödunud, hävitatakse kõik failis olevad dokumendid, välja

arvatud dokumentide originaalid, mille Eurojust on saanud liikmesriigi pädevatelt

asutustelt ja mis tuleb tagastada nende esitajale.

7. Kui Eurojust on koordineerinud uurimisi või kriminaalasjade menetlusi, teavitavad

asjaomased liikmesriikide liikmed üksteist, kui nad saavad teavet selle kohta, et

juhtumi menetlemine on lõpetatud või et kõik juhtumiga seotud kohtuotsused on

jõustunud.

8. Lõiget 6 ei kohaldata juhul, kui:

(a) see kahjustaks kaitset vajava andmesubjekti huve; sellistel juhtudel kasutatakse

operatiivseid isikuandmeid üksnes andmesubjekti sõnaselgel kirjalikul

nõusolekul;

(b) andmesubjekt vaidlustab operatiivsete isikuandmete õigsuse; sellistel juhtudel

ei kohaldata lõiget 5 ajavahemikul, mis võimaldab liikmesriikidel või

asjakohasel juhul Eurojustil kontrollida kõnealuste andmete õigsust;

(c) operatiivseid isikuandmeid tuleb säilitada tõendamise eesmärgil või

õigusnõuete koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks;

(d) andmesubjekt on operatiivsete isikuandmete kustutamisele vastu ning nõuab

selle asemel nende kasutamise piiramist või

(e) operatiivseid isikuandmeid on endiselt vaja avalikes huvides toimuva

arhiveerimise eesmärgil või statistilisel eesmärgil. Eurojust ja liikmesriigid

määravad kindlaks mehhanismid määruse (EL) 2018/1725 artiklis 91 osutatud

turbemeetmete tagamiseks kogu infosüsteemi piires.

ET 57 ET

Artikkel 46

Operatiivsete isikuandmete töötlemise turvalisus

Eurojust ja liikmesriigid määravad kindlaks mehhanismid määruse (EL) 2018/1725 artiklis 91

osutatud turbemeetmete tagamiseks kogu infosüsteemi piires.

Artikkel 47

Andmesubjekti õigus andmetega tutvuda

1. Iga andmesubjekt, kes soovib kasutada määruse (EL) 2018/1725 artiklis 80 osutatud

õigust tutvuda temaga seotud operatiivsete isikuandmetega, mida Eurojust on

töödelnud, võib esitada sellekohase taotluse Eurojustile või andmesubjekti valitud

liikmesriigi järelevalveasutusele. See asutus edastab taotluse Eurojustile viivitamata

ja igal juhul ühe kuu jooksul pärast selle kättesaamist.

2. Eurojust vastab taotlusele põhjendamatu viivituseta ja igal juhul kolme kuu jooksul

pärast seda, kui ta on taotluse kätte saanud.

3. Eurojust konsulteerib asjaomase liikmesriigi pädevate asutustega selle üle, milline

otsus tuleks taotluse kohta teha. Andmetele juurdepääsu otsuse teeb Eurojust tihedas

koostöös liikmesriikidega, kes on andmete edastamisega otseselt seotud. Kui

liikmesriik ei ole Eurojusti poolt ette pandud otsusega nõus, teavitab ta Eurojusti oma

vastuseisu põhjustest. Eurojust võtab neid vastuväiteid arvesse. Seejärel teavitavad

asjaomased liikmesriikide liikmed pädevaid asutusi Eurojusti otsuse sisust.

4. Asjaomased liikmesriikide liikmed käsitlevad taotlust ja teevad Eurojusti nimel

otsuse. Kui asjaomased liikmesriikide liikmed ei jõua kokkuleppele, suunavad nad

küsimuse kolleegiumile, kes teeb otsuse taotluse kohta kahekolmandikulise

häälteenamusega.

Artikkel 48

Andmetega tutvumise õiguse piirangud

Määruse (EL) 2018/1725 artiklis 81 osutatud juhtudel teavitab Eurojust andmesubjekti pärast

seda, kui ta on asjaomaste liikmesriikide pädevate asutustega käesoleva määruse artikli 47

lõike 3 kohaselt konsulteerinud.

Artikkel 49

Töötlemise piiramise õigus

Kui operatiivsete isikuandmete töötlemist on määruse (EL) 2018/1725 artikli 82 lõike 3 alusel

piiratud, võib neid operatiivseid isikuandmeid töödelda üksnes andmesubjekti õiguste

kaitsmiseks või mõne muu sellise füüsilise või juriidilise isiku õiguste kaitsmiseks, kes osaleb

menetluses, milles osaleb ka Eurojust, või määruse (EL) 2018/1725 artikli 82 lõikes 3

sätestatud eesmärgil, ilma et see mõjutaks käesoleva määruse artikli 45 lõikes 8 sätestatud

erandeid.

ET 58 ET

Artikkel 50

Andmekaitseametnik

1. Haldusnõukogu nimetab ametisse andmekaitseametniku. Andmekaitseametnik on

spetsiaalselt sel eesmärgil ametisse nimetatud Eurojusti töötaja.

2. Andmekaitseametnik nimetatakse ametisse neljaks aastaks ja ta võidakse ametisse

tagasi nimetada.

3. Juhatus võtab vastu andmekaitseametnikku käsitlevad rakenduseeskirjad.

Kõnealused rakenduseeskirjad käsitlevad eelkõige andmekaitseametniku valimise

korda, andmekaitseametniku ametist vabastamist, tema ülesandeid, kohustusi ja

pädevust ning tema sõltumatuse tagatisi.

4. Kui andmekaitseametnik leiab oma ülesannete täitmisel, et määruse (EL) 2018/1725

sätteid, mis käsitlevad halduslikku laadi isikuandmete töötlemist või operatiivsete

isikuandmete töötlemist, ei ole järgitud, teavitab ta sellest juhatust ja palub tal selle

puudujäägi kindlaksmääratud aja jooksul kõrvaldada. Kui juhatus seda puudujääki

kindlaksmääratud aja jooksul ei kõrvalda, saadab andmekaitseametnik asja

arutamiseks Euroopa Andmekaitseinspektorile.

Artikkel 51

Isikuandmetega seotud rikkumisest teatamine asjaomastele asutustele

1. Isikuandmetega seotud rikkumise korral teatab Eurojust sellest rikkumisest

põhjendamatu viivituseta asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele, ilma et see

mõjutaks määruse (EL) 2018/1725 artikli 34 või 92 kohaldamist.

2. Lõikes 1 osutatud teates tuleb kirjeldada vähemalt järgmist:

(a) isikuandmetega seotud rikkumise laad, sealhulgas võimaluse ja vajaduse korral

asjaomaste andmesubjektide kategooriad ja arv ning asjaomaste andmekirjete

kategooriad ja arv;

(b) isikuandmetega seotud rikkumise tõenäolised tagajärjed;

(c) Eurojusti kavandatud või võetud meetmed isikuandmetega seotud rikkumise

kõrvaldamiseks.

3. Asjakohasel juhul soovitatakse lõikes 1 osutatud teates meetmeid isikuandmetega

seotud rikkumise võimaliku negatiivse mõju leevendamiseks.

Artikkel 52

Euroopa Andmekaitseinspektori ja liikmesriikide järelevalveasutuste koostöö

1. Euroopa Andmekaitseinspektor teeb liikmesriikide järelevalveasutustega tihedat

koostööd riigi osalust vajavates konkreetsetes küsimustes, eelkõige juhul, kui

Euroopa Andmekaitseinspektor või liikmesriigi järelevalveasutus tuvastab suured

lahknevused liikmesriikide tavades või võimaliku ebaseadusliku andmete edastamise

Eurojusti teabeedastuskanalite kaudu, või küsimustes, mille ühe või mitme

liikmesriigi järelevalveasutus on tõstatanud seoses käesoleva määruse rakendamise ja

tõlgendamisega.

ET 59 ET

2. Lõikes 1 osutatud juhtudel tagatakse koordineeritud järelevalve kooskõlas määruse

(EL) 2018/1725 artikliga 62.

3. Euroopa Andmekaitseinspektor hoiab liikmesriikide järelevalveasutusi täiel määral

kursis kõigi neid otseselt mõjutavate või neile muul viisil oluliste küsimustega. Ühe

või mitme liikmesriigi järelevalveasutuse taotluse alusel teavitab Euroopa

Andmekaitseinspektor neid konkreetsetest küsimustest.

4. Juhtudel, mis on seotud ühelt või mitmelt liikmesriigilt saadud andmetega,

konsulteerib Euroopa Andmekaitseinspektor asjaomaste liikmesriikide

järelevalveasutustega. Euroopa Andmekaitseinspektor ei otsusta täiendavate

meetmete võtmise üle enne, kui need liikmesriikide järelevalveasutused on teatanud

Euroopa Andmekaitseinspektorile viimase kehtestatud tähtaja jooksul oma

seisukoha. See tähtaeg on vähemalt üks kuu ja mitte pikem kui kolm kuud. Euroopa

Andmekaitseinspektor võtab asjaomaste liikmesriikide järelevalveasutuste seisukohta

täiel määral arvesse. Juhul kui Euroopa Andmekaitseinspektor kavatseb nende

seisukohta mitte järgida, annab ta neile sellest teada, esitab oma põhjenduse ning

edastab küsimuse Euroopa Andmekaitsenõukogule. Juhtudel, mida Euroopa

Andmekaitseinspektor peab äärmiselt kiireloomuliseks, võib ta otsustada võtta

viivitamata meetmeid. Sellistel juhtudel teavitab Euroopa Andmekaitseinspektor

otsekohe asjaomaseid liikmesriikide järelevalveasutusi ning põhjendab olukorra

kiireloomulisust ja võetud meedet.

5. Liikmesriikide järelevalveasutused teatavad Euroopa Andmekaitseinspektorile

kõikidest meetmetest, mida nad käesoleva määruse alusel liikmesriikide poolt

operatiivsete isikuandmete edastamise, nendest väljavõtete tegemise või muul viisil

vahendamise suhtes võtavad.

Artikkel 53

Andmekaitsega seotud vastutus

1. Eurojust töötleb operatiivseid isikuandmeid selliselt, et on võimalik kindlaks teha,

milline asutus andmed esitas või kust andmed saadi.

2. Vastutus operatiivsete isikuandmete õigsuse eest lasub:

(a) Eurojustil seoses liikmesriigi või liidu institutsioonide, organite ja asutuste

esitatud operatiivsete isikuandmetega juhul, kui esitatud andmeid on Eurojustis

toimunud töötlemise käigus muudetud;

(b) liikmesriigil või liidu institutsioonil, organil või asutusel, kes andmed

Eurojustile esitas, juhul kui esitatud andmeid ei ole Eurojustis toimunud

andmetöötluse käigus muudetud;

(c) Eurojustil seoses operatiivsete isikuandmetega, mille on esitanud kolmandad

riigid või rahvusvahelised organisatsioonid või mille Eurojust on saanud

avalikult kättesaadavatest allikatest või eraõiguslikelt isikutelt.

3. Vastutus määruse (EL) 2018/1725 nõuetele vastavuse eest halduslikku laadi

isikuandemete puhul ning käesoleva määruse ja määruse (EL) 2018/1725 nõuetele

vastavuse eest operatiivsete isikuandmete puhul lasub Eurojustil. Vastutus

operatiivsete isikuandmete edastamise õiguspärasuse eest lasub:

ET 60 ET

(a) liikmesriigil, kui Eurojustile on operatiivsed isikuandmed esitanud see

liikmesriik;

(b) Eurojustil, kui ta on esitanud asjaomaseid operatiivseid isikuandmeid

liikmesriikidele, liidu institutsioonidele, organitele või asutustele, kolmandatele

riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele.

4. Kui käesoleva määruse muudest sätetest ei tulene teisiti, vastutab Eurojust kõigi enda

töödeldavate andmete eest.

ET 61 ET

V PEATÜKK

SUHTED PARTNERITEGA

I JAGU

ÜHISSÄTTED

Artikkel 54

Ühissätted

1. Kui see on käesolevas määruses sätestatud eesmärkide saavutamiseks vajalik, võib

Eurojust seada sisse ja säilitada koostöösuhteid liidu institutsioonide, organite ja

asutustega kooskõlas nende vastavate eesmärkidega ning kolmandate riikide

pädevate asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide organitega kooskõlas

artiklis 65 osutatud koostööstrateegiaga.

2. Kui see on Eurojusti ülesannete täitmiseks vajalik ega ole vastuolus ühegi artikli 36

lõikes 8 ega artiklis 80 nimetatud piiranguga, võib Eurojust vahetada käesoleva

artikli lõikes 1 osutatud üksustega otse mis tahes teavet, välja arvatud operatiivseid

isikuandmeid.

3. Lõigete 1 ja 2 kohaldamise eesmärgil võib Eurojust pärast komisjoniga

konsulteerimist sõlmida lõikes 1 osutatud üksustega koostöökorra. Ükski selline

koostöökord ole isikuandmete vahetamise aluseks ega loo liidule ega selle

liikmesriikidele õiguslikke kohustusi.

4. Eurojust võib kooskõlas kohaldatavate andmekaitsenormidega võtta vastu ja

töödelda lõikes 1 osutatud üksuste edastatud isikuandmeid, kui see on vajalik

Eurojusti ülesannete täitmiseks.

5. Kui edastatavad andmed on saadud mõnelt liikmesriigilt, peab Eurojust saama

kõnealuse liikmesriigi asjaomase pädeva asutuse nõusoleku, välja arvatud juhul, kui

liikmesriik on andnud eelnevalt andmete edasisaatmiseks üldise või konkreetsete

piirangutega loa. Sellise nõusoleku võib igal ajal tagasi võtta.

6. Kui liikmesriigid on saanud isikuandmeid liidu institutsioonidelt, organitelt või

asutustelt, kolmandatelt riikidelt või rahvusvahelistelt organisatsioonidelt, võivad nad

neid andmeid kolmandatele isikutele edasi saata ainult juhul, kui on täidetud kõik

järgnevad tingimused:

(a) Eurojust on saanud andmed esitanud pädevatelt riiklikelt asutustelt eelneva

nõusoleku;

(b) Eurojust on pärast asjaomase juhtumi asjaolude kaalumist andnud selleks

sõnaselge nõusoleku;

(c) edasisaatmine ei ole vastuolus andmete algse edastamise eesmärgiga.

ET 62 ET

Artikkel 55

Ühissätted kaudse teabevahetuse kohta päringutabamusel või selle puudumisel põhineva

süsteemi kaudu

1. Eurojust võtab kõik asjakohased meetmed, et tagada teistele liidu organitele ja

asutustele vastastikkuse põhimõttel kaudne juurdepääs Eurojusti valduses olevale

teabele päringutabamusel või selle puudumisel põhineva automatiseeritud süsteemi

kaudu, mida kasutatakse ajakohasena hoitavates indeksites otsingute tegemiseks, kui

selline juurdepääs on liidu õigusega ette nähtud.

2. Lõike 1 kohane kaudne juurdepääs teabele ei mõjuta teabe esitanud liikmesriikide,

liidu institutsioonide, organite ja asutuste, kolmandate riikide või rahvusvaheliste

organisatsioonide seatud võimalikke piiranguid.

3. Päringutabamuse korral algatab Eurojust menetluse päringutabamuse aluseks oleva

teabe edastamiseks vastavalt lõikele 1 teavet otsivale liidu organile või asutusele

kooskõlas teabe esitaja poolt käesoleva määruse kohaselt kehtestatud piirangutega.

Kui päringutabamus on seotud teabega, mille suhtes kehtivad piirangud, ei teavita

lõikes 1 osutatud päringutabamusel või selle puudumisel põhinev automatiseeritud

süsteem teavet otsivat liidu organit või asutust sellest päringutabamusest. Sellisel

juhul võtab Eurojust kiiresti ühendust teabe esitajaga, et küsida, kas päringutabamuse

aluseks olevat teavet võib teavet otsiva liidu organi või asutusega jagada. Kui teabe

esitaja need piirangud tühistab, edastab Eurojust päringutabamuse aluseks oleva

teabe teavet otsivale liidu organile või asutusele. Kui teabe esitaja oma piirangud

säilitab, järgib Eurojust neid piiranguid ega edasta päringutabamuse aluseks olevat

teavet asjaomasele liidu organile või asutusele.

4. Lõigete 1 ja 2 kohaseid teabeotsinguid tehakse ainult selleks, et teha kindlaks, kas

mõne teise liidu organi või asutuse käsutuses olev teave langeb kokku Eurojustis

töödeldava teabega.

5. Eurojust lubab lõigete 1 ja 2 kohaseid otsinguid teha üksnes isikutel, keda muud liidu

organid või asutused on volitanud selliseid otsinguid tegema, ent seejuures säilitab ta

päringutabamusel või selle puudumisel põhineva süsteemi automatiseerituse.

6. Lõikes 1 osutatud vastastikkuse põhimõtte kohaselt on Eurojustil tema pädevuse

piires ja liidu õiguses sätestatud tingimustel päringutabamusel või selle puudumisel

põhineva automatiseeritud süsteemi kaudu kaudne juurdepääs liidu organitele ja

asutustele esitatud teabele.

See juurdepääs ei mõjuta teabe esitanud liikmesriigi, liidu institutsiooni, organi või

asutuse või kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni seatud võimalikke

piiranguid.

7. Eurojust ning muud liidu organid ja asutused teavitavad üksteist, kui lõigete 1 ja 3

kohane päringutabamus osutab sellele, et andmed võivad olla ebaõiged või vastuolus

muude andmetega.

8. Kui see on lõigetes 1–7 osutatud päringutabamusel või selle puudumisel põhineva

süsteemi rakendamiseks vajalik, kehtestatakse tehniline kord, sealhulgas indeksites

sisalduvad andmestikud, ning toimivus- ja käideldavusnõuded artikli 84 lõike 2

kohaselt vastu võetud rakendusaktidega.

ET 63 ET

II JAGU

SUHTED LIIDU ORGANITE JA ASUTUSTEGA

Artikkel 56

Suhted Euroopa õigusalase koostöö võrgustikuga ja muude kriminaalasjades tehtavas

õigusalases koostöös osalevate liidu võrgustikega

1. Eurojust ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik säilitavad kriminaalasjades oma

erisuhted, mis põhinevad konsulteerimisel ja vastastikusel täiendavusel, eelkõige

liikmesriikide esinduste liikmete kaudu, kes on vastavalt artiklile 17 määratud

kontaktisikuteks Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku jaoks. Eurojusti ja Euroopa

õigusalase koostöö võrgustiku vastastikust täiendavust teostatakse kooskõlas

kummagi volitustega. Eurojust teostab oma pädevust piiriülese mõõtmega raskete

kuritegudega seotud juhtumite puhul, kui tulemuslikuks uurimiseks või

kriminaalasjade menetlemiseks on vaja koordineerida liikmesriikide pädevate

asutuste tegevust, kaasata kolmandaid riike või rahvusvahelisi organisatsioone või

töötada välja ühine süüdistuse esitamise strateegia kahes või enamas jurisdiktsioonis.

Sel eesmärgil kohaldatakse järgmist korda:

(a) Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku sekretariaadi töötajad moodustavad

Eurojusti personali osa; sekretariaat võib kasutada Eurojusti haldusressursse,

mis on vajalikud Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku ülesannete täitmiseks,

sealhulgas võrgustiku üldkoosolekute kulude katmiseks;

(b) Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktisikuid võib kutsuda Eurojusti

asjakohastele koosolekutele, kaaludes seda kutset igal üksikjuhul eraldi;

(c) Eurojust ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik võivad kasutada artikli 35

kohaselt loodud Eurojusti riiklikku koordineerimissüsteemi, et otsustada, kas

taotlust tuleks käsitleda Eurojusti või Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku

kaasabil.

2. Eurojust toetab järgmisi kriminaalasjades tehtavas õigusalases koostöös osalevaid

võrgustikke ja organeid:

(a) otsusega 2008/976/JSK loodud Euroopa õigusalase koostöö võrgustik;

(b) otsusega 2002/494/JSK loodud kontaktpunktide Euroopa võrk seoses

genotsiidi, inimsusevastaste kuritegude ja sõjakuritegude eest vastutavate

isikutega;

(c) otsusega 2008/852/JSK loodud korruptsioonivastane kontaktpunktide

võrgustik;

(d) ühiste uurimisrühmade võrgustik;

(e) Euroopa küberkuritegevuse vastase õigusalase koostöö võrgustik;

(f) organiseeritud kuritegevuse vastase õigusalase koostöö Euroopa võrgustik;

(g) muud Eurojusti pädevusse kuuluvates valdkondades tegutsevad õiguspraktikute

spetsialiseeritud võrgustikud või organid.

3. Lõikes 2 osutatud võrgustikud ja organid võivad kasutada Eurojusti haldusressursse,

kui see on vajalik nende ülesannete täitmiseks.

ET 64 ET

4. Ühendus lõigetes 1 ja 2 osutatud võrgustike ja organite ning liikmesriikide pädevate

asutuste vahel tagatakse riikide tasandil artikli 35 kohaselt loodud Eurojusti riikliku

koordineerimissüsteemi kaudu.

5. Lõigetes 1 ja 2 osutatud võrgustikud ja organid aitavad kaasa Eurojusti teadmiste

säilitamisele ja võivad osaleda kriminaalasjade eksperdikeskuste töös vastavalt

artiklitele 30 ja 31.

Artikkel 57

Suhted Europoliga

1. Eurojust seab sisse ja säilitab tiheda koostöö Europoliga, et tagada kummagi asutuse

volituste sidus ja koordineeritud rakendamine ning vältida tegevuse dubleerimist.

2. Eurojust sõlmib Europoliga53 koostöökorra, milles sätestatakse koostöö praktilised

üksikasjad, konsulteerides nii koostöökorra kui ka selle võimalike muudatuste asjus

komisjoniga. Koostöökord vaadatakse läbi vastavalt vajadusele ja igal juhul siis, kui

komisjon seda taotleb.

3. Kui Eurojustil või liikmesriigil tekib Eurojusti tegevuse raames, sealhulgas ükskõik

millises ühise uurimisrühma etapis, vajadus Europoli volituste kohase

koordineerimise, koostöö või toetuse järele, teavitab Eurojust sellest Europoli ja

algatab asjakohase teabe jagamise menetluse vastavalt teabe esitanud liikmesriigi

otsusele. Sellisel juhul konsulteerib Eurojust Europoliga.

4. Kui Eurojust saab määruse (EL) [Europoli määrus] artikli 74 lõike 1 kohase teate,

milles osutatakse võimalikule kriminaalmenetluse järelmeetmete vajadusele, vaatab

ta saadud teabe põhjendamatu viivituseta läbi ja võtab oma volituste piires kõik

vajalikud meetmed, teavitades muu hulgas asjaomaste liikmesriikide pädevaid

asutusi ning tegutsedes vajaduse korral omal algatusel vastavalt artiklile 28. Eurojust

konsulteerib vajaduse korral Europoliga ja teavitab Europoli selle teabe kasutamisest

vastavalt teabe esitanud liikmesriigi otsusele.

5. Eurojust ja Europol võivad oma eesmärkide saavutamiseks ja asjaomaste

liikmesriikide pädevate asutuste nõusolekul luua koordineerimismehhanisme,

sealhulgas ühiseid operatiivplatvorme, et toetada strateegilist ja

operatiivkoordineerimist piiriülestes kriminaaluurimistes, mis nõuavad kahe või

enama liikmesriigi tegevuse koordineerimist. Liikmesriigid võivad määrata selliste

koordineerimismehhanismide jaoks kindlaks teabe, mis tehakse liikmesriikidele,

Eurojustile ja Europolile konkreetse uurimise või kuritegevuse valdkonna kontekstis

ühise operatiivanalüüsi jaoks vahetult kättesaadavaks, ilma et see piiraks

liikmesriikide seatud võimalike piirangute kohaldamist ning järgides käesoleva

määruse kohaseid isikuandmete töötlemise norme ja kaitsemeetmeid.

6. Eurojusti toetatavate piiriüleste kriminaaluurimiste kontekstis võib Eurojust taotleda

Europolilt liikmesriikide pädevate asutuste nõusolekul tuge, mis seisneb eelkõige

järgmises:

(a) asjakohase teabe, analüüside, eksperditeadmiste ja operatiivtoe pakkumine;

53 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu

Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu

otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK (ELT L 135,

24.5.2016, lk 53).

ET 65 ET

(b) operatiivanalüüsi tegemine Eurojusti, liikmesriikide või muude pädevate

asutuste esitatud uurimisandmete alusel;

(c) teabe võrdlemine Europoli andmebaasidega ja teabe vahetamine vastavalt

artiklile 55.

7. Käesolev artikkel ei mõjuta liikmesriigi, liidu organi või asutuse, kolmanda riigi või

rahvusvahelise organisatsiooni seatud üldiseid või konkreetseid piiranguid seoses

juurdepääsuga nende esitatud teabele või nende esitatud teabe kasutamisega ning

Europol järgib neid piiranguid.

8. Eurojust teeb kummagi asutuse volitusi järgides Europoliga koostööd, et toetada

liikmesriikide pädevaid asutusi digitaalsete uurimiste ja andmetele juurdepääsu

kontekstis, ning tegutseb eelkõige teadmuskeskusena, et anda nõu ja abi ning aidata

suurendada suutlikkust seoses piiriülese juurdepääsuga elektroonilistele tõenditele.

Artikkel 58

Suhted Euroopa Prokuratuuriga

1. Eurojust seab Euroopa Prokuratuuriga sisse ja säilitab tihedad suhted, mis põhinevad

kummagi asutuse volituste ja pädevuse piires tehtaval koostööl. Eurojusti president ja

Euroopa peaprokurör kohtuvad korrapäraselt, et arutada ühist huvi pakkuvaid

küsimusi. Need kohtumised toimuvad Eurojusti presidendi või Euroopa peaprokuröri

taotlusel.

2. Eurojust ja Euroopa Prokuratuur teevad tihedat koostööd ning vahetavad oma

ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses ja oma vastavate volituste piires õigeaegselt

ja tõhusalt teavet vastavalt artiklile 55.

3. Eurojust abistab Euroopa Prokuratuuri, eelkõige selliste juhtumite korral, mis

nõuavad uurimismeetmeid või muus vormis koostööd liikmesriikides, kes ei osale

Euroopa Prokuratuuri asutamisega seotud tõhustatud koostöös, või kolmandates

riikides, ning juhtumite korral, mis nõuavad Euroopa Prokuratuuri läbiviidavate

uurimiste ja Euroopa Prokuratuuris mitteosalevate liikmesriikide pädevate asutuste

läbiviidavate uurimiste koordineerimist. Selleks toetab Eurojust kas Euroopa

Prokuratuuri või liikmesriikide pädevate asutuste taotlusel Euroopa Prokuratuuri

tema ülesannete täitmisel, sealhulgas järgmiselt:

(a) hõlbustades ühiste uurimisrühmade loomist ja tegevust;

(b) korraldades koordineerimisnõupidamisi ja koordineerimiskeskusi;

(c) hõlbustades õigusalast koostööd liikmesriikidega, kes ei osale Euroopa

Prokuratuuri asutamisega seotud tõhustatud koostöös, või kolmandate

riikidega.

4. Eurojust käsitleb Euroopa Prokuratuuri toetustaotlusi põhjendamatu viivituseta ning

asjakohasel juhul nii, nagu need oleks esitanud liikmesriigi asutus, kellel on pädevus

kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas.

5. Lõike 3 kohaselt antav toetus ei mõjuta Euroopa Prokuratuuri sõltumatust uurimiste

läbiviimisel ja kriminaalasjade menetlemisel.

6. Euroopa Prokuratuuri pädevusse kuuluvate operatiivküsimuste puhul teavitab

Eurojust Euroopa Prokuratuuri oma piiriüleste kriminaalasjadega seotud tegevusest

ET 66 ET

ja asjakohasel juhul kaasab Euroopa Prokuratuuri sellesse tegevusse, muu hulgas

järgmiselt:

(a) jagades oma juhtumite kohta kooskõlas käesoleva määrusega asjakohast teavet,

sealhulgas isikuandmeid, või

(b) taotledes Euroopa Prokuratuuri tuge.

7. Vastavalt määruse (EL) 2017/1939 artikli 24 lõikele 1 teatab Eurojust põhjendamatu

viivituseta Euroopa Prokuratuurile kõigist kuritegudest, mille suhtes Euroopa

Prokuratuur võib vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 teostada oma pädevust.

8. Kui Eurojust saab Euroopa Prokuratuurilt teavet sellist liiki kuritegude kohta, mis ei

kuulu Euroopa Prokuratuuri pädevusse ja jäävad Eurojusti volituste piiresse, vaatab

Eurojust saadud teabe läbi ja võtab oma volituste piires vajalikke meetmeid.

9. Euroopa Prokuratuur lähetab käesoleva artikli kohase koostöö eesmärgil Eurojusti

juurde kontaktametniku. Kontaktametnikule antakse juurdepääs kohtuasjade

haldamise süsteemile, vahetamaks turvaliselt andmeid, mis on olulised tema

ülesannete täitmiseks, sealhulgas vajaduse korral Eurojusti ja Euroopa Prokuratuuri

käesoleva artikli kohase koostöö ulatusse kuuluvate juhtumite avamiseks,

registreerimiseks ja haldamiseks. Eurojust vastutab selle eest, kuidas kontaktametnik

kohtuasjade haldamise süsteemis isikuandmeid töötleb.

10. Euroopa Prokuratuuri esindajad, sealhulgas kontaktametnik, kutsutakse osalema

Eurojusti kolleegiumi koosolekutel, kus arutatakse ühist huvi pakkuvaid küsimusi.

11. Käesoleva artikli rakendamise praktilised üksikasjad sätestatakse Eurojusti ja

Euroopa Prokuratuuri vahelises koostöökorras, mis vaadatakse korrapäraselt läbi.

Artikkel 59

Suhted muude liidu organite ja asutustega

1. Eurojust seab sisse ja säilitab käesolevas artiklis osutatud liidu organite ja asutustega

koostöösuhted sellises ulatuses, mis on vajalik tema eesmärkide saavutamiseks ja

käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks, ning milles arvestatakse

osapoolte vastavaid volitusi ja mis on täielikus kooskõlas kohaldatavate

andmekaitsenormidega.

2. Eurojust seab sisse ja säilitab koostöösuhted OLAFiga, et hõlbustada OLAFi panust

Eurojusti koordineerimistegevusse seoses liidu finantshuvide kaitsmisega vastavalt

tema volitustele, mis tulenevad määrusest (EL, Euratom) nr 883/2013. Sel eesmärgil:

(a) tagavad liikmesriigid Eurojusti ja OLAFi vahelise teabe vastuvõtmise ja

edastamise otstarbel ning ilma et see mõjutaks käesoleva määruse artikli 8

kohaldamist, et Eurojusti liikmesriikide liikmeid käsitatakse liikmesriikide

pädevate asutustena ainult määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 tähenduses;

(b) ei piira ega mõjuta OLAFi ja liikmesriikide liikmete vaheline teabevahetus

kohustust esitada asjaomast teavet teistele pädevatele asutustele määruse (EL,

Euratom) nr 883/2013 või muu kohaldatava liidu või liikmesriigi õiguse alusel.

3. Eurojust seab sisse ja säilitab koostöösuhted Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga

(Frontex), mida reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL)

ET 67 ET

2019/1896,54 et hõlbustada Frontexi panust Eurojusti töösse, sealhulgas Frontexi

volituste kohaselt töödeldud asjakohase teabe edastamist Eurojustile, eelkõige seoses

kuritegudega, mis vastavalt käesoleva määruse artiklile 6 kuuluvad Eurojusti

pädevusse. Eurojusti ja Frontexi vahelise koostöö praktilised üksikasjad sätestatakse

käesoleva määruse artikli 58 lõike 3 kohaselt sõlmitavas koostöökorras.

4. Eurojust seab sisse ja säilitab koostöösuhted Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise

Tõkestamise Ametiga (AMLA) ning sõlmib käesoleva määruse artikli 54 lõike 3

kohaselt AMLAga koostöökorra, milles sätestatakse nendevahelise koostöö

üksikasjad. Sel eesmärgil:

(a) tagavad liikmesriigid, et Eurojusti liikmesriikide liikmeid käsitatakse määruse

(EL) 2024/1620 artikli 27 lõike 8 kohaldamisel liikmeriigi asjaomaste

asutustena, hõlbustamaks teabevahetust AMLA ja Eurojusti vahel Eurojusti

pädevusse kuuluvate juhtumite korral;

(b) ei mõjuta AMLA ja liikmesriikide liikmete vaheline teabevahetus kohustust

esitada asjaomast teavet teistele pädevatele asutustele määruse (EL) 2024/1620

või muu kohaldatava liidu või liikmesriigi õiguse alusel.

5. Eurojust seab sisse ja säilitab koostöösuhted ELi Tolliametiga, kui see on loodud,

ning sõlmib käesoleva määruse artikli 54 lõike 3 kohaselt koostöökorra, milles

sätestatakse koostöö üksikasjad, et hõlbustada õigusalast koostööd kriminaalasjades,

mis puudutavad tollieeskirjade rikkumisi ning muid liidu finants- ja majandushuve

kahjustavaid kuritegusid.

III JAGU

RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ

Artikkel 60

Suhted kolmandate riikide asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide organitega

1. Eurojust võib sisse seada ja säilitada koostöö kolmandate riikide asutuste ja

rahvusvaheliste organisatsioonide organitega, sealhulgas artikli 54 lõikes 3 osutatud

koostöökordade sõlmimise kaudu.

2. Eurojust võtab pärast komisjoniga konsulteerimist iga nelja aasta järel vastu

koostööstrateegia kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega tehtava

õigusalase koostöö tugevdamiseks, sealhulgas lõikes 1 osutatud koostöökordade

sõlmimiseks ja artiklis 63 osutatud kontaktisikute Eurojusti juurde lähetamiseks.

Seda strateegiat rakendatakse koostöös komisjoniga.

54 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/1896, mis käsitleb Euroopa

piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1052/2013 ning (EL)

2016/1624 (ELT L 295, 14.11.2019, lk 1).

ET 68 ET

Artikkel 61

Kolmandatesse riikidesse lähetatud kontaktametnikud

1. Liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelise õigusalase koostöö hõlbustamiseks

võib Eurojust lähetada kolmandatesse riikidesse kontaktametnikke, tingimusel et

asjaomase kolmanda riigi pädevate asutustega on sõlmitud artikli 54 lõikes 3

osutatud koostöökord.

2. Kontaktametnik on Eurojusti töötaja, kellel on piisavad eksperditeadmised õigusalase

koostöö alal.

3. Kontaktametnike ülesanded hõlmavad igasugust tegevust, mille eesmärk on

soodustada ja kiirendada õigusalast koostööd kriminaalasjades, eelkõige asjaomase

kolmanda riigi pädevate asutustega otsekontaktide loomise teel. Liikmesriikide

liikmed võivad volitada kontaktametnikke vahetama liikmete järelevalve all ja

vastutusel oma liikmesriiki puudutavaid operatiivseid isikuandmeid otse kolmanda

riigi pädevate asutustega.

4. Liikmesriikide pädevad asutused ja lõikes 1 osutatud kontaktametnikud võivad

omavahel otse suhelda. Sellisel juhul teavitab kontaktametnik kõnealusest suhtlusest

asjaomast liikmesriigi liiget.

5. Kontaktametnikud annavad korrapäraselt aru kolleegiumile. Kontaktametnikud

teavitavad liikmesriikide liikmeid ja liikmesriikide pädevaid asutusi kõigist nende

liikmesriiki puudutavatest juhtumitest.

6. Kontaktametnikel on juurdepääs kohtuasjade haldamise süsteemile ja nende

operatiivteabevahetus kolmandate riikidega registreeritakse selles süsteemis.

Artikkel 62

Eurojusti juurde lähetatud sideprokurörid

1. Kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon võib lähetada Eurojusti juurde

sideprokuröri, kui:

(a) Eurojusti ja asjaomase kolmanda riigi vahel on enne 12. detsembrit 2019

sõlmitud koostööleping;

(b) liidu ja asjaomase kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel on

ELi toimimise lepingu artikli 218 kohaselt sõlmitud rahvusvaheline leping või

(c) komisjon on võtnud direktiivi (EL) 2016/680 artikli 36 kohaselt vastu kaitse

piisavuse otsuse.

2. Sideprokuröri õigused ja kohustused sätestatakse lõikes 1 osutatud koostöölepingus

või rahvusvahelises lepingus ning neid võib täiendada artikli 54 lõikes 3 osutatud

koostöökorraga.

3. Eurojusti juurde lähetatud sideprokuröridele antakse juurdepääs kohtuasjade

haldamise süsteemile nende ülesannete täitmiseks vajalike andmete turvaliseks

vahetamiseks, sealhulgas vajaduse korral juhtumite avamiseks, registreerimiseks ja

haldamiseks. Eurojust vastutab selle eest, kuidas sideprokurörid kohtuasjade

haldamise süsteemis isikuandmeid töötlevad.

ET 69 ET

4. Operatiivsete isikuandmete edastamine sideprokuröridele kohtuasjade haldamise

süsteemi kaudu toimub üksnes kooskõlas käesoleva määrusega ja määrusega (EL)

2018/1725.

5. Sideprokuröride poolt andmete haldamise suhtes ja nende teabele juurdepääsu suhtes

kohaldatakse mutatis mutandis artikli 42 lõikeid 1 ja 2.

6. Kolleegium kehtestab üksikasjalikud tingimused, mis reguleerivad sideprokuröride

juurdepääsu kohtuasjade haldamise süsteemile.

Artikkel 63

Eurojusti juurde lähetatud kontaktisikud

1. Eurojust võib artikli 54 lõike 3 kohaselt sõlmitud koostöökorra alusel teha koostööd

kolmandate riikide pädevate asutuste poolt selleks otstarbeks määratud ja Eurojusti

juurde lähetatud kontaktisikutega.

2. Eurojusti juurde lähetatud kontaktisikud võivad teha järgmist:

(a) kiirendada, koordineerida või hõlbustada kriminaalasjades tehtava õigusalase

koostöö taotluste täitmist;

(b) toetada teabevahetust ja koordineerimist Eurojusti, liikmesriikide ja kolmanda

riigi pädevate asutuste vahel;

(c) anda õigusalase koostöö seisukohast olulist teavet kolmanda riigi õiguse ja

menetluste kohta;

(d) hõlbustada kolmanda riigi pädevate asutuste osalemist Eurojusti

korraldatavatel koordineerimisnõupidamistel, koordineerimiskeskustes ja

õigusalase koordineerimise platvormidel ning Eurojusti toetatavates ühistes

uurimisrühmades ning

(e) esitada Eurojustile abitaotlusi punktides a–d osutatud küsimustes.

3. Kolmanda riigi pädev asutus määrab Eurojusti juurde lähetatavad kontaktisikud

prokuratuuri, keskasutuste või justiitsministeeriumi samaväärsete talituste ametnike

seast, kes on pädevad kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas.

4. Eurojusti juurde lähetatud kontaktisikutega tehtava koostöö praktilised üksikasjad

sätestatakse lõikes 1 osutatud koostöökorras.

5. Eurojusti juurde lähetatud kontaktisikutele antakse andmete turvaliseks vahetamiseks

juurdepääs kohtuasjade haldamise süsteemile. See juurdepääs piirdub andmetega,

mis on vajalikud lõikes 2 sätestatud ülesannete täitmiseks, sealhulgas vajaduse korral

juhtumite avamiseks, registreerimiseks ja haldamiseks. Operatiivsete isikuandmete

vahetamine toimub üksnes vastavalt määrusele (EL) 2018/1725 ja kooskõlas

artikli 54 lõikega 3.

6. Eurojust vastutab selle eest, kuidas Eurojusti juurde lähetatud kontaktisikud

kohtuasjade haldamise süsteemis isikuandmeid töötlevad.

7. Eurojusti juurde lähetatud kontaktisikute suhtes kohaldatakse mutatis mutandis

artikli 42 lõikeid 1 ja 2.

ET 70 ET

8. Kolleegium kehtestab üksikasjalikud tingimused, mis reguleerivad Eurojusti juurde

lähetatud kontaktisikute juurdepääsu kohtuasjade haldamise süsteemile ja muudele

Eurojusti teenustele.

Artikkel 64

Kontaktisikud kolmandates riikides ja rahvusvahelistes organisatsioonides

1. Eurojust võib teha koostööd kolmanda riigi pädevate asutuste või rahvusvahelise

organisatsiooni määratud ja selles kolmandas riigis või rahvusvahelises

organisatsioonis tegutsevate kontaktisikutega.

2. Kolmandates riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide määratud kontaktisikute

kaudu püüab Eurojust toetada ja hõlbustada koostööd asjaomase kolmanda riigi

pädevate asutuste või rahvusvahelise organisatsiooniga, eelkõige piiriülese

mõõtmega raskete kuritegude puhul. Käesoleva lõike kohaselt tegutsedes võivad

need kontaktisikud täita artikli 63 lõikes 2 osutatud ülesandeid, mis sätestatakse

artikli 54 lõike 3 kohaselt sõlmitavas koostöökorras.

3. Käesoleva artikli kohaldamisel püüab Eurojust tagada, et tema kontaktisikud

kolmandates riikides ja rahvusvahelistes organisatsioonides määratakse prokuratuuri,

keskasutuste või justiitsministeeriumi samaväärsete talituste ametnike seast, kes on

pädevad kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas.

4. Kolmandates riikides ja rahvusvahelistes organisatsioonides määratud kontaktisikutel

ei ole juurdepääsu kohtuasjade haldamise süsteemile ega Eurojusti valduses olevatele

operatiivsetele isikuandmetele.

5. Ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, vahetab Eurojust asjaomase kolmanda riigi

või rahvusvahelise organisatsiooniga operatiivseid isikuandmeid kooskõlas

määrusega (EL) 2018/1725. Neid operatiivseid isikuandmeid võivad kohtuasjade

haldamise süsteemi sisestada üksnes Eurojusti volitatud töötajad.

ET 71 ET

VI PEATÜKK

EELARVE KOOSTAMINE JA STRUKTUUR

Artikkel 65

Eelarve koostamine

1. Igal aastal koostab haldusdirektor Eurojusti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude

eelarvestuse projekti, mis sisaldab ametikohtade loetelu, ning esitab selle juhatusele.

Euroopa õigusalase koostöö võrgustikku ja asjakohasel juhul muid artiklis 56

osutatud liidu võrgustikke, mis osalevad kriminaalasjades tehtavas õigusalases

koostöös, teavitatakse nende tegevusega seotud eelarve osadest õigeaegselt enne

eelarvestuse edastamist komisjonile.

2. Juhatus vaatab nimetatud projekti alusel Eurojusti järgmise eelarveaasta tulude ja

kulude esialgse eelarvestuse läbi ning edastab selle haldusnõukogule.

3. Haldusnõukogu poolt heaks kiidetud Eurojusti tulude ja kulude eelarvestuse projekt

esitatakse komisjonile hiljemalt iga aasta 31. jaanuariks.

4. Komisjon edastab tulude ja kulude eelarvestuse eelarvepädevatele institutsioonidele

koos liidu üldeelarve projektiga.

5. Tulude ja kulude eelarvestuse põhjal kannab komisjon arvestuslikud summad, mida

ta peab ametikohtade loetelu põhjal vajalikuks, liidu üldeelarve projekti, ning esitab

selle kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklitega 313 ja 314 eelarvepädevatele

institutsioonidele.

6. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad Eurojusti toetuseks eraldatavad

assigneeringud.

7. Eelarvepädevad institutsioonid võtavad vastu Eurojusti ametikohtade loetelu.

8. Eurojusti eelarve võtab vastu haldusnõukogu. Eelarve muutub lõplikuks pärast liidu

üldeelarve lõplikku vastuvõtmist. Vajaduse korral teeb haldusnõukogu selles

asjakohased kohandused.

Artikkel 66

Eelarve struktuur

1. Igaks eelarveaastaks koostatakse Eurojusti kõigi tulude ja kulude eelarvestus, mis

esitatakse Eurojusti eelarves. Eelarveaasta on kalendriaasta.

2. Eurojusti eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

3. Ilma et see mõjutaks muid sissetulekuallikaid, koosnevad Eurojusti tulud järgmisest:

(a) liidu toetus, mis on kantud liidu üldeelarvesse;

(b) võimalik vabatahtlik rahaline toetus liikmesriikidelt;

(c) Eurojusti töös osalevate kolmandate riikide rahaline toetus;

(d) liidu rahalised vahendid rahalist toetust käsitlevate lepingute või

sihtotstarbeliste toetuste vormis kooskõlas artiklis 69 osutatud Eurojusti

ET 72 ET

finantseeskirjadega ja liidu poliitikat toetavate asjakohaste liidu õigusaktide

sätetega, võttes arvesse asjaomaste lepingute erandlikkust;

(e) tasud väljaannete ja Eurojusti osutatavate teenuste eest.

4. Eurojusti kulud hõlmavad töötajate töötasusid, haldus- ja taristukulusid ning

tegevuskulusid.

Artikkel 67

Eelarve täitmine

1. Haldusdirektor tegutseb eelarvevahendite käsutajana ning täidab Eurojusti eelarvet

säästlikkuse, tõhususe ja tulemuslikkuse põhimõtte ning usaldusväärse

finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt.

2. Haldusdirektor esitab igal aastal eelarvepädevatele institutsioonidele kogu

hindamismenetluste tulemuste seisukohast asjakohase teabe.

Artikkel 68

Raamatupidamise aastaaruanded ja eelarve täitmisele heakskiidu andmine

1. Eurojusti peaarvepidaja esitab eelarveaasta (aasta n) esialgse raamatupidamise

aastaaruande komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale järgmise eelarveaasta

(aasta n+1) 1. märtsiks.

2. Eurojust saadab aasta n eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruande Euroopa

Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale 31. märtsiks aastal n+1.

3. Komisjoni peaarvepidaja edastab Eurojusti aasta n esialgse raamatupidamise

aastaaruande, mis on konsolideeritud komisjoni raamatupidamisaruannetega,

kontrollikojale 31. märtsiks aastal n+1.

4. Kontrollikoda koostab kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 246

lõikega 1 oma tähelepanekud Eurojusti esialgse raamatupidamise aastaaruande kohta

1. juuniks aastal n+1.

5. Kui kontrollikoda on esitanud määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 246 kohaselt

oma tähelepanekud Eurojusti esialgse raamatupidamise aastaaruande kohta, koostab

haldusdirektor omal vastutusel Eurojusti lõpliku raamatupidamise aastaaruande ning

esitab selle juhatusele arvamuse saamiseks.

6. Juhatus esitab arvamuse Eurojusti aasta n lõpliku raamatupidamise aastaaruande

kohta ning edastab selle aruande koos oma arvamusega haldusnõukogule

vastuvõtmiseks.

7. Haldusnõukogu esitab Eurojusti aasta n lõpliku raamatupidamise aastaaruande kohta

oma arvamuse.

8. Haldusdirektor saadab aasta n lõpliku raamatupidamise aastaaruande koos juhatuse

arvamuse ja haldusnõukogu arvamusega Euroopa Parlamendile, nõukogule,

komisjonile ja kontrollikojale 1. juuliks aastal n+1.

9. Link selle veebisaidi lehekülgedele, kus on esitatud Eurojusti lõplik raamatupidamise

aastaaruanne, avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas 15. novembriks aastal n+1.

ET 73 ET

10. Haldusdirektor saadab kontrollikojale vastuse kontrollikoja tähelepanekute kohta

30. septembriks aastal n+1. Haldusdirektor saadab selle vastuse ka juhatusele,

haldusnõukogule ja komisjonile.

11. Euroopa Parlamendi taotlusel esitab haldusdirektor parlamendile kooskõlas määruse

(EL, Euratom) 2024/2509 artikli 261 lõikega 3 kogu teabe, mida on vaja kõnealust

eelarveaastat käsitleva eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tõrgeteta

kohaldamiseks.

12. Kvalifitseeritud häälteenamusega otsustava nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa

Parlament enne 15. maid aastal n+2 heakskiidu haldusdirektori tegevusele aasta n

eelarve täitmisel.

13. Euroopa Parlament annab Eurojusti eelarve täitmisele heakskiidu nõukogu soovituse

alusel, ELi toimimise lepingu artiklis 319 ning määruse (EL, Euratom) 2024/2509

artiklites 260, 261 ja 262 sätestatud menetluse kohaselt ning kontrollikoja

auditiaruandele tuginedes.

14. Kui Euroopa Parlament keeldub heakskiidu andmisest 15. maiks aastal n+2,

palutakse haldusdirektoril selgitada oma seisukohta haldusnõukogule, kes teeb selles

küsimuses oma lõpliku otsuse. Haldusnõukogu võib vajaduse korral kooskõlas

käesoleva määrusega võtta vajalikke meetmeid, sealhulgas meetmeid, mis on seotud

haldusdirektori volitustega.

Artikkel 69

Finantseeskirjad

1. Haldusnõukogu võtab pärast komisjoniga konsulteerimist vastu Eurojusti suhtes

kohaldatavad finantseeskirjad. Need ei või lahkneda delegeeritud määrusest (EL)

2019/715,55 välja arvatud juhul, kui lahknemine on tingimata vajalik Eurojusti

toimimiseks ja komisjon on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

2. Eurojust koostab oma eelarve ja täidab seda kooskõlas oma finantseeskirjadega ja

määrusega (EL, Euratom) 2024/2509.

3. Seoses ühiste uurimisrühmade tegevuse rahalise toetamisega kehtestavad Eurojust ja

Europol ühiselt eeskirjad ja tingimused, mille alusel menetletakse toetusetaotlusi.

4. Eurojust võib anda toetusi, mis on seotud artikli 4 lõikes 1 sätestatud Eurojusti

ülesannete täitmisega. Artikli 4 lõike 1 punktis d osutatud ülesannete täitmiseks

antavaid toetusi võib anda liikmesriikidele ilma toetustaotluse esitamise kutseta.

Artikkel 70

Pettuste ja õigusnormide rikkumiste ennetamine ja nende vastu võitlemine

1. Pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemisel kohaldatakse

piiranguteta määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 sätteid.

55 Komisjoni 18. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/715 raamfinantsmääruse kohta

asutustele, mis on asutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse

asutamislepingu alusel ning millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom)

2018/1046 artiklis 70 (ELT L 122, 10.5.2019, lk 1).

ET 74 ET

2. Kontrollikojal on õigus auditeerida dokumentide põhjal ja kohapeal kõiki

toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, kes on saanud Eurojustilt liidu vahendeid.

3. OLAF võib määruses (EL, Euratom) nr 883/2013 ja määruses (Euratom, EÜ)

nr 2185/96 sätestatud korra kohaselt viia läbi juurdlusi, sealhulgas kohapealseid

kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni

või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust või ametikohustuste

täitmisega seotud tõsiseid juhtumeid, mis kujutavad endast liidu ametnike ja muude

teenistujate kohustuste eiramist ning millega võib kaasneda distsiplinaar- või

asjakohasel juhul kriminaalmenetlus.

4. Ilma et see mõjutaks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, sisaldavad kolmandate riikide

asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide organitega sõlmitavad koostöökorrad

ning Eurojusti lepingud, toetuslepingud ja toetuse andmise otsused sätteid, milles

volitatakse kontrollikoda ja OLAFit sõnaselgelt vastavalt oma pädevusele selliseid

auditeid ja juurdlusi läbi viima.

5. Eurojusti töötajad, haldusdirektor ning kolleegiumi ja juhatuse liikmed annavad

OLAFile ja Euroopa Prokuratuurile viivitamata ning seejuures oma vastutust

kahtluse alla seadmata teada igasugusest kahtlusest, mis on seotud nende vastavate

volituste raames toimuva, eeskirjadele mittevastava või ebaseadusliku tegevusega,

millest nad on saanud teada oma ülesannete täitmisel.

ET 75 ET

VII PEATÜKK

TÖÖTAJAD

Artikkel 71

Üldsätted

1. Eurojust võtab tööle oma ülesannete täitmiseks ja oma teenuste toimimiseks

vajalikud töötajad.

2. Ilma et see mõjutaks volitusi, mis on käesoleva määrusega antud muudele Eurojusti

organitele, alluvad töötajad haldusdirektorile ja tegutsevad vastavalt tema juhistele.

3. Haldusdirektor vastutab personalijuhtimise eest kooskõlas Euroopa Liidu ametnike

personalieeskirjade ning liidu muude teenistujate teenistustingimustega, mida

kohaldatakse Eurojusti töötajate suhtes koos eeskirjadega, mis on võetud liidu

institutsioonide kokkuleppel vastu eespool nimetatud eeskirjade ja

teenistustingimuste jõustamiseks. Kui haldusnõukogu teeb artikli 10 lõike 2 kohase

otsuse, teostab haldusdirektor Eurojusti töötajate suhtes ka ametisse nimetava asutuse

või ametiisiku volitusi, sealhulgas töölevõtmise, järelevalve, hindamise ja

distsiplinaarvõimu teostamisega seotud volitusi.

4. Töötajad toetavad Eurojusti selle operatiiv- ja haldusülesannete täitmisel, eelkõige

seoses järgmisega:

(a) liikmesriikide esinduste ja liikmesriikide pädevate asutuste toetamine

piiriülestes uurimistes ja kriminaalasjade menetlustes;

(b) juhtumite haldamine ja operatiivanalüüs;

(c) personalijuhtimine;

(d) eelarve- ja finantshaldus;

(e) infotehnoloogia- ja andmehaldus;

(f) strateegiline, õiguslik ja poliitiline tugi;

(g) turvalisus ja rajatiste haldamine;

(h) teabevahetus ja teadmushaldus;

(i) välissuhted ja institutsioonilised küsimused.

5. Käesoleva määruse kohaldamisel tähendavad „Eurojusti volitatud töötajad“

haldusdirektori määratud töötajaid, kes täidavad spetsiifilisi operatiiv-, haldus- või

tehnilisi ülesandeid, sealhulgas ülesandeid, mis hõlmavad juurdepääsu operatiivsetele

isikuandmetele ja kohtuasjade haldamise süsteemile.

6. Operatiivülesannete täitmisel tegutsevad Eurojusti volitatud töötajad haldusdirektori

alluvuses ning asjakohasel juhul liikmesriikide liikmete või kolleegiumi järelevalve

all kooskõlas käesoleva määruse ja kohaldatavate sise-eeskirjadega.

7. Töötajad jagavad eksperditeadmisi põhiõiguste küsimustes ning annavad vajaduse

või taotluse korral nõu Eurojusti tegevuse põhiõiguslike aspektide asjus, ilma seda

tegevust takistamata või viivitamata. Sellega seoses võivad nad esitada mittesiduvaid

arvamusi asjakohaste dokumentide või meetmete kohta. Nad aitavad tagada

põhiõiguste järgimise Eurojustis selle ülesannete täitmisel ja selle tegevuses.

ET 76 ET

Artikkel 72

Liikmesriikide lähetatud eksperdid ja muud töötajad

Eurojust võib kasutada liikmesriikide lähetatud eksperte ja muid töötajaid, kelle tööandja ta ei

ole. Käesolevas artiklis nimetatud isikute suhtes artikli 71 sätteid ei kohaldata.

ET 77 ET

VIII PEATÜKK

HINDAMINE JA ARUANDLUS

Artikkel 73

Liidu institutsioonide ja liikmesriikide parlamentide kaasamine

1. Eurojust edastab oma konsolideeritud aastaaruande Euroopa Parlamendile,

nõukogule ja liikmesriikide parlamentidele, kes võivad esitada tähelepanekuid ja

järeldusi. Aastaaruanne edastatakse iga aasta 1. maiks. Komisjon võtab vastu

rakendusaktid, millega kehtestatakse aruandlusnäitajad, et tagada ühtne

lähenemisviis liidu finantshuve kahjustavate kuritegudega seotud teabe kogumisele

ja esitamisele Eurojusti poolt.

2. Eurojusti president esineb pärast seda, kui ta on ametisse valitud, Euroopa

Parlamendi pädeva komisjoni või pädevate komisjonide ees ning vastab

komisjoni(de) liikmete küsimustele. Aruteludes ei käsitleta otse ega kaudselt kindlate

operatiivjuhtumitega seotud konkreetseid meetmeid.

3. Eurojusti president osaleb kord aastas parlamentidevahelisel komisjonide

kohtumisel, kus Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamendid annavad

Eurojusti tegevusele ühise hinnangu, ning arutab seal komisjonidega Eurojusti senist

tegevust ja tutvustab Eurojusti konsolideeritud aastaaruannet või muid olulisi

dokumente. Aruteludes ei käsitleta otse ega kaudselt kindlate operatiivjuhtumitega

seotud konkreetseid meetmeid.

4. Lisaks muude käesolevas määruses sätestatud teavitamis- ja

konsulteerimiskohustuste täitmisele edastab Eurojust Euroopa Parlamendile ja

liikmesriikide parlamentidele asjaomaste liikmesriikide ametlikes keeltes nende

teavitamise eesmärgil

(a) Eurojusti koostatud või tellitud uuringute ja strateegiliste projektide tulemused;

(b) artiklis 12 osutatud programmdokumendid;

(c) kolmandate isikutega sõlmitud koostöökorrad.

Artikkel 74

Hindamine

1. Hiljemalt viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist ja seejärel iga viie aasta

järel tellib komisjon Eurojusti tegevuse hindamise, milles käsitletakse ameti

eesmärke, ülesandeid, juhtimist ja asukohta ning mis tehakse vastavalt komisjoni

suunistele. Hindamise raames kuulatakse ära haldusnõukogu.

2. Hindamise eesmärk on eelkõige selgitada välja vajadus muuta Eurojusti volitusi ja

selliste võimalike muudatuste finantsmõju.

3. Iga teise hindamise käigus hinnatakse Eurojusti saavutatud tulemusi, võttes arvesse

tema eesmärke, volitusi, juhtimist ja ülesandeid, sealhulgas seda, kas Eurojusti

tegevuse jätkamine on asjaomaste eesmärkide, volituste, juhtimise ja ülesannete

seisukohast endiselt põhjendatud.

ET 78 ET

4. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Eurojusti haldusnõukogule

aruande hindamise järelduste kohta. Hindamise järeldused avalikustatakse.

ET 79 ET

IX PEATÜKK

ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 75

Privileegid ja immuniteedid

Eurojusti ja selle töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu

toimimise lepingule lisatud protokolli nr 7 Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide

kohta56.

Artikkel 76

Kasutatavad keeled

1. Eurojusti suhtes kohaldatakse nõukogu määruse nr 157 sätteid.

2. Eurojusti-sisese keelte kasutamise korra otsustab haldusnõukogu oma liikmete

kahekolmandikulise häälteenamusega.

3. Kirjaliku tõlke teenust ja kõiki muid Eurojustile vajalikke keeleteenuseid, välja

arvatud suulist tõlget, osutab nõukogu määrusega (EÜ) nr 2965/9458 asutatud

Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus.

Artikkel 77

Konfidentsiaalsus

1. Liikmesriikide liikmed ning nende asetäitjad ja assistendid, Eurojusti töötajad,

riigisisesed kontaktisikud, liikmesriikide lähetatud eksperdid, kontaktametnikud,

andmekaitseametnik ja Euroopa Andmekaitseinspektori töötajad kohustuvad hoidma

neile nende ülesannete täitmisel teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsust.

2. Konfidentsiaalsuskohustus kehtib kõigi isikute ja organite suhtes, kes teevad

Eurojustiga koostööd.

3. Konfidentsiaalsuskohustus kehtib ka pärast ametist või töölt lahkumist ning pärast

lõigetes 1 ja 2 osutatud isikute tegevuse lõppemist.

4. Konfidentsiaalsuskohustus kehtib kogu teabe suhtes, mida Eurojust on saanud või

vahetanud, välja arvatud juhul, kui see teave on juba seaduslikult avalikustatud või

üldsusele kättesaadav.

Artikkel 78

Riigisiseste menetluste konfidentsiaalsuse tingimused

1. Eurojusti kaudu teabe saamisel või vahetamisel võib teabe esitanud liikmesriigi

asutus kehtestada oma riigisisese õiguse alusel vastuvõtvale ametiasutusele tingimusi

56 Protokoll nr 7 Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta (ELT C 202, 7.6.2016, lk 266). 57 Nõukogu 15. aprilli 1958. aasta määrus nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses

kasutatavad keeled (EÜT 17, 6.10.1958, lk 385). 58 Nõukogu 28. novembri 1994. aasta määrus (EÜ) nr 2965/94 Euroopa Liidu asutuste tõlkekeskuse asutamise

kohta (EÜT L 314, 7.12.1994, lk 1).

ET 80 ET

kõnealuse teabe kasutamiseks riigisisestes menetlustes, ilma et see mõjutaks

artikli 36 lõike 3 kohaldamist.

2. Lõikes 1 osutatud teavet vastu võtva liikmesriigi asutuse jaoks on need tingimused

siduvad.

Artikkel 79

Läbipaistvus ja teavitustegevus

1. Eurojusti valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrust (EÜ) nr 1049/200159. Haldusnõukogu võtab kuue kuu jooksul

alates oma esimese koosoleku kuupäevast vastu määruse (EÜ) nr 1049/2001

kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad.

2. Eurojusti poolt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 8 alusel tehtud otsuste peale võib

ELi toimimise lepingu artiklites 228 ja 263 sätestatud tingimuste kohaselt esitada

kaebuse vastavalt Euroopa Ombudsmanile või Euroopa Kohtule.

3. Eurojust avaldab oma veebisaidil juhatuse liikmete loetelu ja juhatuse koosolekute

tulemuste kokkuvõtted. Selliste kokkuvõtete avaldamisest loobutakse või nende

avaldamist piiratakse kas ajutiselt või alaliselt, kui avaldamine võib ohustada

Eurojusti ülesannete täitmist, võttes arvesse Eurojusti vaikimis- ja

konfidentsiaalsuskohustust ning operatiivset olemust.

4. Haldusnõukogu kehtestab kuue kuu jooksul alates oma esimese koosoleku

kuupäevast meetmed, mida Eurojust rakendab määruse (EL) 2018/1725

kohaldamiseks, sealhulgas andmekaitseametniku ametisse nimetamisega seotud

meetmed. Need meetmed kehtestatakse pärast Euroopa Andmekaitseinspektoriga

konsulteerimist.

5. Eurojust võib tegeleda omal algatusel ja oma pädevuse piires teavitustegevusega.

Teavitustegevuse jaoks ressursside eraldamine ei tohi kahjustada Eurojusti

ülesannete tulemuslikku täitmist. Teavitustegevust viiakse ellu kooskõlas

haldusnõukogus vastu võetud asjakohaste teavitamis- ja teabe levitamise kavadega.

Artikkel 80

Salastatud teabe ja salastamata tundliku teabe kaitset käsitlevad julgeolekunormid

1. Eurojust võtab vastu oma julgeolekunormid, lähtudes põhimõtetest ja normidest, mis

on sätestatud Euroopa Liidu salastatud teabe ja tundliku salastamata teabe kaitset

käsitlevates komisjoni julgeolekunormides, sealhulgas sellise teabe kolmandate

riikidega vahetamise ning töötlemise ja säilitamise normides, mis on sätestatud

komisjoni otsustes (EL, Euratom) 2015/44360 ja (EL, Euratom) 2015/44461.

Halduskokkulepete sõlmimine ELi salastatud teabe vahetamiseks kolmanda riigi

59 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43). 60 Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/443 komisjoni julgeoleku kohta (ELT L 72,

17.3.2015, lk 41). 61 Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike

julgeolekunormide kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 53).

ET 81 ET

asjaomaste asutustega või sellise kokkuleppe puudumise korral ELi salastatud teabe

erakorraline ühekordne avaldamine nimetatud asutustele toimub üksnes komisjoni

eelneval loal.

2. Haldusnõukogu võtab Eurojusti julgeolekunormid vastu pärast komisjonilt

heakskiidu saamist. Kavandatud julgeolekunormide hindamisel veendub komisjon, et

need on otsustega (EL, Euratom) 2015/443 ja (EL, Euratom) 2015/444 kooskõlas.

Artikkel 81

Haldusuurimine

Euroopa Ombudsman uurib Eurojusti haldustegevust vastavalt ELi toimimise lepingu

artiklile 228.

Artikkel 82

Vastutus

1. Eurojusti lepingulist vastutust reguleeritakse asjaomase lepingu suhtes kohaldatava

õigusega. Eurojusti sõlmitud lepingutes sisalduva vahekohtuklausli kohaselt kuulub

otsuste tegemine Euroopa Liidu Kohtu pädevusse.

2. Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab Eurojust kooskõlas liikmesriikide õiguse

ühiste üldpõhimõtetega ning sõltumata artikli 44 kohasest võimalikust vastutusest

kogu kahju, mille on põhjustanud Eurojusti osakonnad või töötajad oma ülesannete

täitmisel.

3. Lõikes 2 osutatud kahju hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine kuulub Euroopa

Liidu Kohtu pädevusse. Liikmesriikide kohtud, kes on pädevad lahendama

käesolevas artiklis nimetatud Eurojusti vastutusega seotud vaidlusi, määratakse

kindlaks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1215/2012

kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja

kaubandusasjades.

4. Lõiget 2 kohaldatakse ka kahju suhtes, mille on põhjustanud liikmesriigi liikme,

tema asetäitja või assistendi viga oma ülesannete täitmisel. Kui aga liikmesriigi liige,

tema asetäitja või assistent tekitab kahju, tegutsedes talle käesoleva määruse

artikli 18 kohaselt antud volituste alusel, hüvitab tema liikmesriik Eurojustile

summad, mille Eurojust on kõnealuse kahju hüvitamiseks maksnud.

5. Iga liikmesriik vastutab oma riigisisese õiguse kohaselt igasuguse üksikisikutele

põhjustatud kahju eest, mis on tekkinud Eurojustile esitatud teabe omavolilisel või

ebaõigel töötlemisel asjaomase liikmesriigi poolt.

6. Töötajate isiklikku vastutust Eurojusti ees reguleerivad nende suhtes kohaldatavad

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade ja liidu muude teenistujate

teenistustingimuste sätted.

7. Liidu ja liikmesriikide rahaline vastutus Eurojusti võlgade eest piirdub nende poolt

halduskulude katmiseks juba makstud toetusega.

ET 82 ET

Artikkel 83

Peakorterileping ja tegutsemistingimused

Madalmaades Eurojusti käsutusse antavaid ruume ja vahendeid käsitlev vajalik kord ning

erieeskirjad, mida kohaldatakse Madalmaades haldusnõukogu liikmete, juhatuse liikmete,

liikmesriikide liikmete, asetäitjate ja assistentide, haldusdirektori, Eurojusti töötajate,

Eurojusti juurde lähetatud sideprokuröride, Eurojusti juures tegutsevate kontaktisikute ja

nende pereliikmete ning muude isikute suhtes, kelle kohalolek Eurojustis või seotus

Eurojustiga on Eurojusti ülesannete täitmiseks vajalik, sätestatakse Eurojusti ja Madalmaade

vahelises peakorterilepingus.

Artikkel 84

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab komitee. See komitee on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) nr 182/201162 kohane komitee.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

3. Kui komitee oma arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja sel

juhul kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

Artikkel 85

Kehtetuks tunnistamine

1. Määrus (EL) 2018/1727 tunnistatakse alates käesoleva määruse kohaldamise

alguskuupäevast kehtetuks.

2. Kõiki viited määrusele (EL) 2018/1727 tuleb käsitada viidetena käesolevale

määrusele.

Artikkel 86

Üleminekusätted

1. Käesoleva määrusega asutatud Eurojust on määrusega (EL) 2018/1727 asutatud

Eurojusti õigusjärglane.

2. Liikmesriikide liikmed, kelle liikmesriigid on lähetanud määruse (EL) 2018/1727

alusel, täidavad liikmesriikide liikmete ülesandeid vastavalt käesolevale määrusele ja

jätkavad oma ülesannete täitmist kuni määruse (EL) 2018/1727 alusel kindlaks

määratud ametiaja lõpuni. Nende ametiaega võib käesoleva määruse alusel üks kord

pikendada, tingimusel et nende volituste kogukestus, sealhulgas määruse (EL)

2018/1727 alusel ametis oldud aeg, ei ületa kümmet aastat. Kui liikmesriigi liikme

staatus või volitused ei ole käesoleva määrusega vastavuses, võtab asjaomane

liikmesriik vajalikud meetmed, et tagada vajalik vastavus põhjendamatu viivituseta

pärast [käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

62 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse

eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida

kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

ET 83 ET

3. Määruse (EL) 2018/1727 alusel valitud Eurojusti president ja asepresident täidavad

presidendi ja asepresidendi rolli vastavalt käesolevale määrusele ja jätkavad oma

ülesannete täitmist kuni määruse (EL) 2018/1727 alusel kindlaks määratud ametiaja

lõpuni. Nad võib käesoleva määruse alusel üks kord tagasi valida, tingimusel et

nende volituste kogukestus, sealhulgas määruse (EL) 2018/1727 alusel ametis oldud

aeg, ei ületa kaheksat aastat.

4. Määruse (EL) 2018/1727 alusel viimati ametisse nimetatud haldusdirektor täidab

haldusdirektori rolli vastavalt käesolevale määrusele ja jätkab oma ülesannete

täitmist kuni määruse (EL) 2018/1727 alusel kindlaks määratud ametiaja lõpuni.

Selle haldusdirektori ametiaega võib käesoleva määruse alusel üks kord pikendada,

tingimusel et tema ametiaja kogukestus, sealhulgas määruse (EL) 2018/1727 alusel

ametis oldud aeg, ei ületa kümmet aastat.

5. Määruse (EL) 2018/1727 alusel loodud kolleegium ja juhatus jätkavad oma

ülesannete täitmist vastavalt käesolevale määrusele kuni käesoleva määruse alusel

moodustatud haldusnõukogu esimese koosoleku toimumiseni. Haldusnõukogu peab

oma esimese koosoleku põhjendamatu viivituseta pärast [käesoleva määruse

jõustumise kuupäeva]. Haldusdirektor võtab vajalikud meetmed, et tagada

haldusnõukogu moodustamine vastavalt käesolevale määrusele. Seni kui

haldusnõukogu ei ole tegevust alustanud, täidab kolleegium üleminekuperioodil neid

käesoleva määruse alusel haldusnõukogule määratud juhtimis- ja strateegilisi

funktsioone, mis on hädavajalikud Eurojusti tegevuse järjepidevuse tagamiseks ning

mis hõlmavad eelkõige eelarve ja ühtse programmdokumendi vastuvõtmist.

6. Määruse (EL) 2018/1727 alusel tööle võetud töötajad jätkavad teenistust käesoleva

määruse alusel. Kõik töötajate õigused ja kohustused, sealhulgas need, mis tulenevad

määruse (EL) 2018/1727 alusel sõlmitud töölepingutest, säilivad.

7. Määruse (EL) 2018/1727 alusel viimati ametisse nimetatud andmekaitseametnik

täidab andmekaitseametniku rolli vastavalt käesolevale määrusele ja jätkab oma

ülesannete täitmist kuni määruse (EL) 2018/1727 alusel kindlaks määratud ametiaja

lõpuni. Selle andmekaitseametniku ametiaega võib käesoleva määruse alusel üks

kord pikendada, tingimusel et tema ametiaja kogukestus, sealhulgas määruse (EL)

2018/1727 alusel ametis oldud aeg, ei ületa kaheksat aastat.

8. Käesolev määrus ei mõjuta Eurojusti poolt otsuse 2002/187/JSK või määruse (EL)

2018/1727 alusel sõlmitud koostöölepingute ja koostöökordade kehtivust. Sellised

koostöölepingud ja koostöökorrad jäävad jõusse ning neid kohaldatakse kuni nende

kehtivusaja lõpuni või kuni nende muutmise või asendamiseni.

9. Kolleegiumi, juhatuse ja haldusdirektori poolt vastu võetud otsused ning määruse

(EL) 2018/1727 alusel vastu võetud rakendusmeetmed ja sise-eeskirjad jäävad

käesoleva määruse alusel jõusse, kui haldusnõukogu ei otsusta käesoleva määruse

kohaldamisel teisiti.

10. Määruse (EL) 2018/1727 alusel võetud eelarvelised kulukohustused, sõlmitud

finantstehingud ja võetud lepingulised kohustused jäävad kehtima ning nende

täitmist jätkatakse vastavalt käesolevale määrusele. Määruse (EL) 2018/1727 alusel

ühistele uurimisrühmadele antud rahalist toetust hallatakse vastavalt käesolevale

määrusele. Määruse (EL) 2018/1727 alusel heaks kiidetud eelarvete täitmisele

heakskiidu andmise menetlust rakendatakse kooskõlas nimetatud määruses

kehtestatud eeskirjadega.

ET 84 ET

11. Esimene käesoleva määruse alusel vastu võetud ühtne programmdokument hõlmab

ajavahemikku alates [kuupäev]. Kuni selle dokumendi lõplikuks muutumiseni

jätkatakse määruse (EL) 2018/1727 alusel asjaomaseks ajavahemikuks vastu võetud

ühtse programmdokumendi kohaldamist.

12. Enne käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva toimunud isikuandmete edastus

kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele jääb kehtima,

tingimusel et see on kooskõlas enne kõnealust kuupäeva kohaldatud liidu õigusega.

Kui käimasolev edastus põhineb sellistel määruse (EL) 2018/1727 sätetel, mis

erinevad määruse (EL) 2018/1725 sätetest, viiakse edastus määrusega (EL)

2018/1725 vastavusse [X kuu] jooksul alates käesoleva määruse kohaldamise

alguskuupäevast.

13. Eurojusti ja Madalmaade Kuningriigi vahel nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsuse

2002/187/JSK63 alusel sõlmitud peakorterileping jääb jõusse. Vajaduse korral

kohandavad Eurojust ja Madalmaade Kuningriik kõnealust lepingut, et viia see

käesoleva määrusega vastavusse [X kuu] jooksul alates käesoleva määruse

kohaldamise alguskuupäevast.

Artikkel 87

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu

Teatajas.

Seda kohaldatakse alates […].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas

aluslepingutega.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

63 Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus 2002/187/JSK, millega moodustatakse Eurojust, et tugevdada

võitlust raskete kuritegude vastu (EÜT L 63, 6.3.2002, lk 1), muudetud nõukogu otsusega 2003/659/JSK

(ELT L 245, 29.9.2003, lk 44) ja nõukogu otsusega 2009/426/JSK (ELT L 138, 4.6.2009, lk 14).

ET 85 ET

FINANTS- JA DIGISELGITUS – ASUTUSED

Sisukord

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK ............................................................ 87

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus ...................................................................................... 87

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad ............................................................................... 87

1.3. Eesmärgid ................................................................................................................... 87

1.3.1. Üldeesmärgid ............................................................................................................. 87

1.3.2. Erieesmärgid .............................................................................................................. 87

1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju .................................................................................... 88

1.3.4. Tulemusnäitajad ......................................................................................................... 88

1.4. Ettepanek/algatus käsitleb .......................................................................................... 89

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused .............................................................................. 90

1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse

rakendamise üksikasjalik ajakava .............................................................................. 90

1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest

saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva

punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu

sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud. 91

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid ....................................................... 91

1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude

asjakohaste vahenditega ............................................................................................. 92

1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite

ümberpaigutamise võimaluste hinnang ...................................................................... 92

1.6. Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus ........................................................ 93

1.7. Kavandatud eelarve täitmise viis(id) .......................................................................... 94

2. HALDUSMEETMED ................................................................................................ 95

2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid ............................................................................... 95

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id) .................................................................................. 95

2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise

korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus ....................................................... 95

2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud

sisekontrollisüsteemi(de) kohta .................................................................................. 96

2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate

vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja

sulgemise ajal) ............................................................................................................ 96

2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed ....................................... 97

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU ....................... 99

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub99

ET 86 ET

3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele ......................................... 100

3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade........................................ 100

3.2.1.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud ................................................... 100

3.2.8. Detsentraliseeritud asutuse hinnanguline personali- ja assigneeringute vajadus ..... 105

3.2.9. Ülevaade eelarvesse integreeritud rahalist toetust käsitlevatest lepingutest ................ 109

ET 87 ET

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega

sõnastatakse uuesti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta

määrus (EL) 2018/1727 Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti

(Eurojust) kohta ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus

2002/187/JSK

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad

Kriminaalõigusalane koostöö, võitlus piiriülese kuritegevuse vastu.

1.3. Eesmärgid

1.3.1. Üldeesmärgid

Eurojusti määruse muutmisega püütakse paremini saavutada eesmärke, mida amet

peab aluslepingute kohaselt täitma.

Eelkõige on muutmise eesmärk suurendada Eurojusti rolli riiklike uurimisasutuste ja

süüdistuse ettevalmistamise eest vastutavate asutuste tegevuse koordineerimise ja

koostöö toetamisel ja tugevdamisel piiriüleste juhtumite korral ning tugevdada seega

Eurojusti rolli kriminaalõigusalase koostöö keskpunktina liidu õigus- ja

julgeolekustruktuuris.

Muudetud määrus on osa laiemast õigusaktide paketist, mille eesmärk on tagada

kogu ELis kõrge turvalisuse tase meetmete abil, millega ennetatakse ja tõkestatakse

kuritegevust ning edendatakse pädevate asutuste tegevuse koordineerimist ja

koostööd kriminaalõiguse valdkonnas.

1.3.2. Erieesmärgid

Üldeesmärk jaguneb kaheks omavahel seotud erieesmärgiks, mis on suunatud

struktuurilistele ja funktsionaalsetele piirangutele, mis praegu vähendavad Eurojusti

suutlikkust kasutada täielikult ära oma potentsiaali piiriülese kuritegevuse vastases

võitluses.

Erieesmärk nr 1: muuta Eurojusti toetav ja koordineeriv tegevus tõhusamaks,

õigeaegsemaks ja strateegiliselt sihipärasemaks, pidades silmas kogu piiriülese

mõõtmega raskete kuritegude tsüklit.

Maksimeeritakse Eurojusti keskendumist operatiivtegevusele (tööle

kriminaalasjadega). Selle aluseks on ameti juhtimisstruktuuri muutmine, et

lihtsustada otsustusprotsesse ja vabastada liikmesriikide liikmed (operatiivtegevust

juhtivad kohtunikud ja prokurörid) halduskoormusest. Ajakohastatakse Eurojusti

ülesandeid ja pädevusi ning tõhustatakse tema ennetavat tegevust, et võimaldada

ametil paremini toime tulla piiriülese kuritegevuse uue reaalsusega ja pidada sammu

koostöövajadustega.

Erieesmärk nr 2: saavutada institutsionaliseeritum koostöö ja õigeaegsem

teabevahetus Eurojusti ning ELi ja rahvusvaheliste partnerite vahel.

Partneritega tehtava koostöö institutsionaliseerituse taset tõstetakse vastastikuse

teavitamise kohustuste tugevdamise ja teabevahetussüsteemide parandamise kaudu.

ET 88 ET

Selle eesmärk on maksimeerida kuritegude avastamise ja pädevate õigusasutuste

varajase kaasamise võimalusi.

1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

Eurojusti määruse muutmine peaks avaldama märkimisväärset mõõdetavat mõju

liikmesriikidele, ohvritele ja ELi kodanikele, sest sellega tugevdatakse Eurojusti

operatiivrolli piiriülese mõõtmega raskete kuritegude, sealhulgas eelkõige

organiseeritud kuritegevuse, terrorismi, küberkuritegude ja finantskuritegude

tõkestamisel.

Ettepanek peaks aitama lühendada liikmesriikide toetustaotluste menetlemise

aega ja maksimeerida Eurojusti koordineerimistegevuse lisaväärtust. Sellele

aitab kaasa toetustaotluste tugevdatud filtreerimise süsteem, tänu millele

menetletakse taotlusi asjakohaste kanalite kaudu ja Eurojust saab keskenduda

keerulistele mitmepoolsetele juhtumitele. Lisaks kaasnevad ameti uute ülesannete ja

liikmesriikide liikmete volitustega liikmesriikide asutuste parem toetamine,

õigusasutuste varajane kaasamine piiriülestesse uurimistesse ja

lõppkokkuvõttes suurem edukus kriminaalasjade menetlemisel.

Juhtimissüsteemi ümberkorraldamine ning suurem sidusus Europoli ja

Euroopa Prokuratuuri tegevusega võimaldavad suurendada ameti tõhusust. Uue

raamistiku eesmärk on vabastada ressursse operatiivtegevuseks, nihutades vastutuse

haldus- ja juhtimisotsuste eest mujale ning lihtsustades otsustusprotsesse. Tõhustatud

koostöö ja vastastikune koostöö partneritega peaks aitama vähendada tegevuse

kattuvust, võimaldada tugineda koostoimele ja vältida töö dubleerimist.

Muudetud määrusega tugevdatakse ka väliskoostööd, muutes kolmandate riikide

ametiasutustega suhtlemise struktureeritud kanalid ametlikuks ning tagades seeläbi

sujuvama järelmeetmete võtmise õigusalase koordineerimise taotlustele.

Kumulatiivselt aitavad need meetmed kujundada Eurojustist reageeriva koordinaatori

asemel proaktiivse õiguskoostöö keskpunkti ning tugevdada seega ELi

suutlikkust avastada ja uurida piiriüleseid kuritegusid ning võtta nende eest

vastutusele.

See reform on kooskõlas ELi strateegiliste prioriteetidega, toob toetuse saajatele

(kohtud, õiguskaitseasutused, ohvrid) käegakatsutavat kasu ning tagab pikaajalise

sidususe ELi laiema õigus- ja julgeolekustruktuuriga.

1.3.4. Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

Reformi eesmärkide saavutamist jälgitakse peamiselt alljärgnevalt kirjeldatud

näitajate abil.

1. Liikmesriikide liikmetel haldusülesannete täitmiseks kuluva aja osakaal.

Reformi eesmärk on vähendada liikmesriikide liikmete halduskoormust. Kui

praegune lähtetase on ligikaudu 40 % kogu nende töökoormusest, siis kahe aasta

jooksul alates muudetud määruse jõustumisest peaks see osakaal vähenema ligikaudu

20–25 %ni, võttes arvesse üleminekuperioodi, ning saavutama viie aasta jooksul

stabiilse taseme 10–15 %. Selle näitaja saavutamist jälgitakse komisjoni osalemise

kaudu juhatuses ja haldusnõukogus ning hinnatakse määruse ja ameti toimimise

järgmise hindamise raames.

ET 89 ET

2. Omaalgatuslike juhtumite arv64.

Edusammud Eurojusti proaktiivsuse suurenemisel kajastuvad ameti avatud ja

käsitletud omaalgatuslike juhtumite suuremas arvus. Pärast esialgset

kohanemisetappi eeldatakse avatud omaalgatuslike juhtumite järkjärgulist kasvu ning

viie aasta jooksul peaks selliste juhtumite keskmine aastane arv suurenema 10–15 %.

Selleks et vältida moonutusi, mis tulenevad Eurojusti käsitletavate juhtumite arvu

tavapärasest kõikumisest aastate lõikes, arvutatakse lähtetase muudetud määruse

kohaldamise alguskuupäevale eelnenud viie aasta jooksul avatud omaalgatuslike

juhtumite keskmise aastase arvuna. Edusamme hinnatakse selle lähtetaseme suhtes,

vaadates määruse kohaldamise alguskuupäevale järgneva viie aasta keskmist ja

kasutades selleks Eurojusti iga-aastastes konsolideeritud tegevusaruannetes esitatud

andmeid.

3. Eurojustis käsitletavate „lihtsate“ juhtumite osakaal.

Reformi tulemusel peaks järk-järgult, kuid märkimisväärselt vähenema Eurojustis

käsitletavate kahepoolsete ja lihtsamate juhtumite osakaal. See osakaal peaks kahe

aasta jooksul vähenema ligikaudu 60 %-ni, viie aasta jooksul 40 %-ni ja kümne aasta

jooksul 20–25 %-ni. Järelejääv osakaal 20–25 % kajastab juhtumeid, mis algselt

näivad keerukad või mis eskaleeritakse Euroopa õigusalase koostöö

võrgustikust. Lähtetasemeks võetakse lihtsate juhtumite osakaal muudetud määruse

kohaldamise alguskuupäevale eelnenud aastal avatud juhtumite koguarvus.

Edusamme jälgitakse statistika ja peamiste tulemusnäitajate alusel, mida Eurojust

oma iga-aastastes konsolideeritud tegevusaruannetes korrapäraselt esitab.

4. Süsteemi päringutabamuste65 järelmeetmete arv.

Eeldatakse paremat teabevahetust ELi partneritega, eriti Europoliga, eelkõige

infosüsteemides tuvastatud päringutabamuste järelmeetmete arvu suurenemise

kaudu, mis kajastab õigeaegsuse ja asjakohasuse paranemist. Lähtetasemeks

võetakse muudetud määruse kohaldamise alguskuupäevale eelnenud aastal

registreeritud päringutabamuste järelmeetmete arv. Viie aasta jooksul võib eeldada

kuni 50 % kasvu. Edusamme jälgitakse Eurojusti iga-aastastes konsolideeritud

tegevusaruannetes esitatud andmete põhjal, mida võrreldakse Europoli iga-aastastes

konsolideeritud tegevusaruannetes esitatud vastavate andmetega.

1.4. Ettepanek/algatus käsitleb

uut meedet

uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest66

olemasoleva meetme pikendamist

64 Omaalgatuslike juhtumitena käsitatakse juhtumeid, mille Eurojust avab ennetavalt, tuginedes saadud

teabele, tehtud analüütilisele tööle ja uurimiste vahel tuvastatud seostele, et juhtida liikmesriikide pädevate

asutuste tähelepanu olukordadele, mis võivad pakkuda õigusalast huvi, selle asemel et pelgalt reageerida

liikmesriikide toetus- või koordineerimistaotlustele. 65 Päringutabamusel või selle puudumisel põhinevas süsteemis saadud päringutabamus on positiivne

tulemus, mis näitab, et Eurojusti valduses olev teave langeb kokku mõne muu pädeva asutuse või ELi

partneri valduses oleva teabega (ilma et päringutabamuse aluseks olevaid andmeid automaatselt avaldataks)

ning mis võib seega osutada võimalikule seosele kriminaalmenetluse järelmeetmeid või koordineerimist

nõudvate uurimiste vahel. Päringutabamuse järelmeede tähendab selle seose hindamiseks ja sellele

reageerimiseks vajaliku teabe edastamist vajaduse korral ja kooskõlas kohaldatava õigusraamistikuga. 66 Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

ET 90 ET

ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist

teise või uue meetmega

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse

rakendamise üksikasjalik ajakava

Algatuse rakendamine peaks toimuma järk-järgult mitmeaastase finantsraamistiku

2028–2034 perioodi jooksul.

Arvestades nõukogus ja seejärel seadusandliku tavamenetluse raames Euroopa

Parlamendiga peetavate läbirääkimiste eeldatavat ajakava, eeldatakse praeguse

seisuga, et poliitiline kokkulepe saavutatakse ja muudetud määrus jõustub

2027. aasta lõpu poole. Määruse kohaldamine ja sellega seotud rakendusmeetmete

vastuvõtmine peaksid järk-järgult algama 2028. aastal.

Määrust peaks kohaldatama tervikuna, koos üleminekusätetega, millega

reguleeritakse üleminekut praeguselt juhtimis- ja tegevusmudelilt muudetud

raamistikule.

Eurojustile antavad uued pädevused hakkaksid kehtima määruse jõustumisel. Samal

ajal eeldatakse töömeetodite järkjärgulist kohandamist ning liikmesriikide

toetustaotluste laadi ja mahu järkjärgulist muutumist.

Investeeringud Eurojusti IT-taristusse peaksid algama muudetud määruse

kohaldamise esimesel aastal. Kulud vastaksid IT-projektide tavapärasele

arendustsüklile, mis hõlmab kavandamis-, arendus-, testimis-, kasutuselevõtu- ja

hooldusetappi, ning need makstaks järk-järgult välja kooskõlas projekti rakendamise

vahe-eesmärkidega.

Kuna Eurojust hakkaks oma uusi pädevusi teostama alates muudetud määruse

jõustumisest, peaks ka enamiku täiendavate töötajate värbamine algama alates

2028. aastast. Värbamine toimuks järguti, vastavalt Eurojusti haldus- ja

personalialasele suutlikkusele värvata ja kaasata täiendavaid töötajaid, keda Eurojusti

hinnangul on maksimaalselt ligikaudu 20 inimest aastas.

2028. aastal toimuvas esimeses värbamisetapis keskendutaks lühiajaliste operatiiv- ja

tehniliste vajaduste rahuldamisele. See hõlmaks eelkõige selliste lepinguliste

töötajate värbamist, kes toetavad päringutabamusel või selle puudumisel põhineva

süsteemi kohandamist ning IT-taristu arendamist, sealhulgas ühiseid uurimisrühmi ja

ühiseid operatiivplatvorme toetavate töövoogude täiustamist. Värbamisel seataks

esikohale ka Eurojusti poolt tegevusprioriteetidena kindlaks määratud valdkonnad,

keskendudes peamiselt töötajatele, kes toetavad vahetult põhilist operatiivtegevust,

eelkõige riikide lähetatud ekspertidele, kes tugevdavad liikmesriikide esindusi,

pidades silmas juhtumite käsitlemisega seotud töö mahu suurenemist.

Mitmeaastase finantsraamistiku perioodi järgmistel aastatel värvatakse tasapisi

(vastavalt sellele, kuidas Eurojust laiendab oma tegevust muudetud määrusega

hõlmatud uutes valdkondades) uusi ajutisi töötajaid, kes asuvad täitma uusi määratud

ülesandeid, mis hõlmavad praktikute paremat toetamist sellistes valdkondades nagu

elektroonilised tõendid ja vara tagasivõitmine.

Perioodi 2030–2031 üks oluline vahe-eesmärk on seotud Eurojusti tõendite

säilitamise suutlikkuse suurendamisega. Nimelt on kavas täiustada ja laiendada

praegust raskete rahvusvaheliste kuritegude tõendite andmebaasi (CICED), mis

eeldatavasti integreeritakse kohtuasjade haldamise süsteemi, et talletada ja säilitada

ET 91 ET

muude piiriülese mõõtmega raskete kuritegude liikidega seotud tõendeid.

Paralleelselt toimub analüütiku/assistendi profiiliga ajutiste töötajate värbamise

põhietapp.

Tugevdamis- ja värbamiskava peaks olema suures osas ellu viidud aastateks 2032–

2033. Seejärel peaks töötajate arv 2034. aastal ja mitmeaastase finantsraamistiku

järgsel perioodil stabiliseeruma. Personaliga mitteseotud kulud peaksid aga pärast

algset investeerimisetappi järk-järgult vähenema, kusjuures järele jäävad kulud on

peamiselt seotud hoolduse ja tegevustoetusega pärast peamiste arendus- ja

tõhustamisprojektide lõpuleviimist.

1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest

saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva

punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu

sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

ELi tasandi meetme põhjused (ex-ante): Eurojusti funktsioonid (koordineerimine,

koostöö hõlbustamine ja operatiivtugi) on oma olemuselt riikidevahelised ja neid ei

saa tõhusalt täita ainuüksi liikmesriigi tasandil. Amet tagab ELi tasandi neutraalse

vaatenurga eri jurisdiktsioonide lõikes, hõlbustab paralleelset mitmepoolset koostööd

ja veendub, et ühtegi liikmesriiki ei panda ebasoodsasse olukorda. Piiriüleste

uurimiste ulatuse ja keerukuse tõttu on ELi tasandi koordineerimine riiklike

süüdistuse ettevalmistamise eest vastutavate asutuste ja õigusasutuste jaoks

hädavajalik, mistõttu on vaja võtta meetmeid ELi tasandil – see on kooskõlas

subsidiaarsuse põhimõttega. Eurojust pakub tegevus- ja õigusalast ning strateegilist

väärtust, tänu millele paraneb liikmesriikide süsteemide toimimine ning ELi

vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala sidusus. Eurojusti tegevus ei asenda

liikmesriikide asutuste tegevust, vaid tugi-, koordineerimis- ja stimuleerimisteenuste

kaudu pigem tõhustab seda.

Oodatav tekkiv ELi lisaväärtus (ex-post): Eurojusti edasise täiustamisega

saavutatakse selge mastaabisääst ja suurem tõhusus, mis võimaldab Eurojustil

koondada liikmesriikide praktikute eksperditeadmised ühte asutusse, koordineerida

kiiresti ja tõhusamalt võitlust piiriülese kuritegevuse vastu ning vältida dubleerimist

ja vastuolulisi uurimisi.

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat on asjakohaseid poliitilisi ja

seadusandlusega seotud kogemusi saanud määruse (EL) 2018/1727 (millega loodi

Eurojust detsentraliseeritud asutusena ja asendati nõukogu otsuses 2002/187/JSK

sätestatud varasem raamistik) ettevalmistamisel ja rakendamisel.

Eurojusti toimimise pidevast järelevalvest, sealhulgas õigus- ja tarbijaküsimuste

peadirektoraadi kui vastutava peadirektoraadi osalemisest ameti

juhtimisstruktuurides, on saadud täiendavaid kogemusi. Need kogemused

kulmineerusid 2025. aastal Eurojusti määruse ja ameti toimimise hindamisega.

Peamine saadud õppetund on see, et ameti juhtimisstruktuuri institutsiooniline

ülesehitus peab olema piisavalt selgepiiriline ja funktsionaalne ning vastutusalad ja

nendega seotud aruandekohustused peavad olema selgelt jaotatud. Otsustusprotsessid

peaksid olema võimalikult tõhusad ja samal ajal peaks halduskoormus olema

võimalikult väike.

ET 92 ET

Kogemused on ka näidanud, et üksnes pehmete meetmetega võib olla väljakujunenud

töötavasid ja institutsioonilist kultuuri keeruline muuta. Sihipärane propageerimine

või piiratud ulatusega kohandused ei pruugi olla piisavad, kui juhtimisraamistik ise ei

loo muutusteks selgeid stiimuleid.

Eelkõige juhul, kui institutsiooniline korraldus tingib kohustuste jagunemisel nn

halle alasid või ei taga teatavate otsuste puhul aruandekohustuse osas piisavat

selgust, võib see kaasa tuua keerukad ja pikalevenivad otsustusprotsessid. Seda võib

veelgi süvendada liigne tuginemine konsensuse saavutamisele, ka haldus- või

juhtimisküsimustes.

Neid kogemusi on käesoleva algatuse ettevalmistamisel arvesse võetud, eelkõige

seoses vajadusega tagada selge, tõhus ja Eurojusti operatiivvolitusi toetav

juhtimisraamistik.

1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude

asjakohaste vahenditega

Ettepanek nõuab täiendavaid ressursse lisaks neile, mis sisalduvad komisjoni

ettepanekus mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 kohta, kuid vajadus

suurendada Eurojusti suutlikkust on täielikult põhjendatud ELi edaspidiste

julgeolekuvajaduste laiema kontekstiga. Täiendavaid ressursse on vaja selleks, et

Eurojust suudaks pidada sammu muutuvate ja üha keerukamate kuritegevuse

liikidega, teha oma partneritega tõhusat koostööd, säilitada õiguskaitsemeetmete ja

kriminaalmenetluse järelmeetmete järjepidevuse ning lõppkokkuvõttes saavutada

reformi eesmärgid. Neid kaalutlusi tuleb järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üle

peetavatel läbirääkimistel asjakohaselt arvesse võtta, et tagada Eurojustile tulevases

finantsraamistikus piisavad ressursid.

Ametile järgmises mitmeaastases finantsraamistikus eraldatavate assigneeringute

summa on esialgne ja sõltub mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevast

kokkuleppest. See tuleks lisada ametile ettenähtud toetusse, kuna käesoleva

ettepanekuga määratud ülesanded on alalised, ning vajaduse korral

kompenseeritakse see mitmeaastase finantsraamistiku sama rubriigi asjaomase

programmi rahastamispaketi samaväärse vähendamisega. Kui kompenseeriv

vähendamine on vajalik, võib osutuda vajalikuks ka ametile eraldatud ressursside

läbivaatamine iga-aastase eelarvemenetluse käigus.

1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite

ümberpaigutamise võimaluste hinnang

Eurojusti reguleeriva õigusraamistiku muutmise eesmärk on tugevdada ameti

operatiivset panust piiriülese mõõtmega raskete kuritegude ennetamisse ja nende

vastu võitlemisse, tagades samal ajal ressursside võimalikult tõhusa ja

proportsionaalse kasutamise. Kasutada olevate rahastamisvõimaluste hindamisel on

erilist tähelepanu pööratud ameti suutlikkusele tugineda uute ülesannetega

toimetulemiseks sisemistele ümberkorraldustele, prioriteetide muutmisele ja tõhususe

suurendamisele kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega.

Eurojust on juba teinud märkimisväärseid jõupingutusi ressursside sisemise

jaotamise muutmiseks, et maksimeerida operatiivtegevuse tulemuslikkust. Need on

hõlmanud töötajate ja eelarvevahendite keerulist ümberpaigutamist haldus- ja

tugifunktsioonide juurest sellise operatiivtegevuse juurde, mis on otseselt seotud

õigusalase koostöö, uurimiste ja kriminaalasjade menetluste koordineerimise ning

ET 93 ET

liikmesriikidele keeruliste piiriüleste juhtumite lahendamisel toe pakkumisega.

Praeguseks on Eurojust jõudnud töötajate sisemise ümberpaigutamise piirini.

Ümberpaigutuste tegemisel on amet parimal võimalikul viisil säilitanud oluliste

funktsioonide, sealhulgas juhtimise, turvalisuse, andmekaitse, infotehnoloogia,

inimressursside ja finantsjuhtimise järjepidevuse ja kvaliteedi, ehkki finantsjuhtimise

puhul on kontrollikoda korduvalt esile toonud makseviivitused, mis on peamiselt

tingitud ressursside nappusest ja SUMMA rakendamisest ametis ühena kolmest

katseasutusest. Sisemiste töövoogude sujuvamaks muutmise, haldusprotsesside

ulatuslikuma digitaliseerimise, asutustevahelise koostöö tugevdamise ja

tugistruktuuride optimeerimise kaudu on suurendatud tõhusust. Need jõupingutused

on võimaldanud Eurojustil tugevdada oma tegevuse fookust, kuigi ametikohtade

loetelus sisalduvate ametikohtade arvu ega rahalisi assigneeringuid ei ole vastavalt

suurendatud.

Käesoleva läbivaatamise raames nõutakse, et amet otsiks jätkuvalt aktiivselt

võimalusi suurendada veelgi tõhusust ja teha asutusesiseseid ümberpaigutusi, kui see

on võimalik. See hõlmab jätkuvaid jõupingutusi, et optimeerida haldus- ja

tegevuskulude vahelist tasakaalu, lihtsustada menetlusi ning kasutada ära

digitaliseerimisest ja organisatsioonidevahelisest koostööst tulenev koostoime.

Selliseid meetmeid rakendatakse jätkuvalt viisil, mis tagab ameti suutlikkuse täita

oma õiguslikke ning juhtimis-, küberturvalisuse, andmekaitse- ja aruandekohustusi.

Samal ajal näitab hindamine, et täiendava ümberpaigutamise võimalused on

olemuslikult piiratud. Ametis juba aset leidnud ressursside märkimisväärne

ümberjaotamine on langetanud haldussuutlikkuse tasemele, mis läheneb sellele, mis

on vajalik, et vastata minimaalsetele vastavus- ja toetusnõuetele. Ressursside

täiendav ümberpaigutamine haldusülesannete juurest operatiivülesannete juurde,

võib juhul, kui sellega ei kaasne ressursside vastavat suurenemist, mõjutada ameti

tugistruktuuride jätkusuutlikkust, vastupidavust ja õigusnormidele vastavust,

eelkõige valdkondades, kus regulatiivsed ja julgeolekualased kohustused suurenevad.

Seega, kuigi tõhususe suurendamine ja sisemine ümberprioriseerimine on jätkuvalt

ameti juhtimisalase lähenemisviisi lahutamatu osa, ei võimalda sellised meetmed

üksi tulla toime muudetud volitustest tuleneva täiendava töökoormuse ja ameti

tegevusele suunatud suuremate ootustega. Kavandatav rahastamisviis kajastab seega

tasakaalustatud hinnangut, milles on arvesse võetud nii jätkuvaid ametisiseseid

jõupingutusi tõhususe suurendamiseks kui ka vajadust tagada, et ametil on piisav

operatiiv- ja tehniline suutlikkus muudetud määruse eesmärkide tulemuslikuks

täitmiseks, mis võimaldab Eurojustil pidada sammu ELi laiema õigus- ja

julgeolekuolukorraga.

1.6. Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus

Piiratud kestusega

–  hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

–  finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–

AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.

Piiramatu kestusega

– Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku 2028–2033,

– millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

ET 94 ET

1.7. Kavandatud eelarve täitmise viis(id)

Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

–  tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat

komisjoni personali;

–  rakendusametite kaudu

Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on

delegeeritud:

–  kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–  rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

–  Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

–  finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

–  avalik-õiguslikele asutustele;

–  avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile

antakse piisavad finantstagatised;

–  liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku

ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;

–  asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise

kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on

kindlaks määratud asjaomases alusaktis;

–  liikmesriigis asutatud asutustele, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi

eraõigust või liidu õigust ja kellele võib kooskõlas valdkondlike normidega

usaldada liidu rahaliste vahendite või eelarveliste tagatiste haldamise niivõrd,

kuivõrd selliseid asutusi kontrollivad avalik-õiguslikud asutused või avalikke

teenuseid osutavad eraõiguslikud asutused ja kontrollivad organid annavad neile

solidaarvastutuse vormis piisavad finantstagatised või samaväärsed

finantstagatised, mis võivad iga meetme puhul piirduda liidu toetuse

maksimumsummaga.

ET 95 ET

2. HALDUSMEETMED

2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid

Eurojusti muudetud volituste rakendamist jälgitakse ja selle kohta antakse aru

vastavalt detsentraliseeritud asutuste suhtes kohaldatavale kehtivale raamistikule,

võttes samal ajal arvesse ameti tegevuse erilist operatiivset iseloomu

kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas. Järelevalvekorra eesmärk

on tagada läbipaistvus, aruandekohustus, usaldusväärne finantsjuhtimine ja tegeliku

tulemuslikkuse mõõtmine, lähtudes muudetud määrusega taotletavatest eesmärkidest.

Kooskõlas ameti juhtimisraamistikuga annab Eurojust oma tegevuse elluviimise

kohta korrapäraselt aru iga-aastaste ja mitmeaastaste programmdokumentide,

eelkõige ühtse programmdokumendi kaudu, mis hõlmab strateegilist planeerimist,

iga-aastast tööprogrammi ja ressursside planeerimist. Ühtses programmdokumendis

esitatakse muudetud volituste rakendamisega seotud tegevuseesmärgid, eeldatavad

väljundid, tulemusnäitajad ja ressursside jaotus. Eesmärkide saavutamisel tehtud

edusamme hinnatakse ja neist antakse igal aastal aru iga-aastase konsolideeritud

tegevusaruande kaudu, mis võimaldab Eurojusti juhatusel ja kolleegiumil, komisjonil

(õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadil), Euroopa Parlamendil ja nõukogul

jälgida rakendamist, tõhusust ja tegevuse tulemuslikkust.

Järelevalve tugineb ka kehtestatud sisekontrolli- ja tulemusjuhtimise

mehhanismidele, sealhulgas haldusdirektori poolt juhatusele esitatavale korrapärasele

aruandlusele ameti tegevuse välisauditite ja hindamiste, sealhulgas sisemiste

riskijuhtimisprotsesside rakendamise kohta. Vajaduse korral täpsustatakse peamisi

tulemusnäitajaid ja kvalitatiivseid hindamisi, et kajastada mõju, mida avaldab

administratsiooni poolt liikmesriikide esindustele ning – asjakohasel juhul ja

mõõdetavuse korral – liikmesriikide õigusasutustele pakutav tõhustatud

operatiivtugi, sealhulgas seoses piiriüleste uurimiste ja kriminaalasjade menetluste

koordineerimise, õigusalase koostöö vahendite, digitaliseerimismeetmete ja

keerukates kriminaalasjades toetamisega.

Vastavalt kohaldatavale finants- ja institutsioonilisele raamistikule tagatakse

jätkuvalt väline järelevalve. Eelkõige jätkab Euroopa Kontrollikoda kooskõlas

detsentraliseeritud asutuste suhtes kohaldatava finantsmäärusega Eurojusti

raamatupidamise aastaaruande ja selle aluseks olevate tehingute iga-aastast

auditeerimist. Lisaks kohaldatakse ameti suhtes ka edaspidi iga-aastast eelarve

täitmisele heakskiidu andmise menetlust, mille viib läbi Euroopa Parlament nõukogu

soovituse alusel. Peale selle võib komisjon hinnata määruse rakendamist ja

tulemuslikkust kooskõlas parema õigusloome põhimõtete ja õigusraamistikus

sisalduvate hindamisalaste sätetega.

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise

korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

Käesolev finantsselgitus sisaldab ametile makstava rahalise toetuse suurendamist

järgmiseks perioodiks 2028–2034. See on seotud piisavate ressursside tagamisega

uute tegevuste jaoks, mis tulenevad seadusandja ja sidusrühmade ootuste kohaselt

rakendatavatest muudetud volitustest. Nende ülesannete täitmiseks vajalikud

rahalised vahendid ja personal arvestatakse iga-aastase eelarvemenetluse käigus

ametile antava ELi toetuse ja kogu ameti personalivajaduse hulka. Komisjon

ET 96 ET

kohaldab detsentraliseeritud üksuste järelevalve raames nende kulutuste suhtes oma

vastavaid kontrollistrateegiaid. Lisaks sellele annab Euroopa Parlament igal

eelarveaastal nõukogu soovituse põhjal heakskiidu ELi iga asutuse eelarve täitmisele;

seda menetlust kohaldatakse ka ameti suhtes.

2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud

sisekontrollisüsteemi(de) kohta

Eurojusti muudetud volituste rakendamist toetab jätkuvalt tugev

sisekontrolliraamistik, mille eesmärk on tagada tegevuse seaduslikkus ja korrektsus,

usaldusväärne finantsjuhtimine ja tulemuslik riskide maandamine. Amet on eelmiste

programmitöö tsüklite käigus saadud kogemustele tuginedes kindlaks teinud mitu

tegevus- ja haldusprotsessi, mille puhul keerukus, toimingute killustatus või

regulatiivsete nõuete karmistamine võis tekitada suure vea- või ebatõhususe riski,

ning neid protsesse juba parandanud. Seega on aastate jooksul pööratud erilist

tähelepanu töövoogude lihtsustamisele, vastutusalade täpsustamisele ja

kontrollimehhanismide tugevdamisele valdkondades, mis hõlmavad tegevuskulusid,

hankeid, toetusi, teabehaldust ja digitaalseid koostöövahendeid.

Võetud meetmete eesmärk oli kõrvaldada eelnevalt kindlaks tehtud riskide ja

võimalike veaallikate algpõhjused. Eelkõige on amet püüdnud lihtsustada ja

standardida finants- ja haldusmenetlusi, sealhulgas võtnud kasutusele rohkem

ühtlustatud vorme, andnud selgemaid tegevussuuniseid, tõhustanud

kontrolliprotsesse ja hoogustanud töövoogude digitaliseerimist (sealhulgas võtnud

kasutusele e-allkirja). Need meetmed on vähendanud eeskirjade ebajärjekindla

kohaldamise riski ning parandanud tehingute jälgitavust ja auditeeritavust. Samal ajal

jätkab Eurojust töötajate teadlikkuse ja vastavussuutlikkuse suurendamist sihipärase

koolituse, ametisiseste ajakohastatud suuniste ning operatiiv-, õigus-, finants- ja

sisekontrolli funktsioonide tugevdatud koordineerimise kaudu.

Selliste tegevuste suhtes, millega kaasneb nende tundlikkuse, keerukuse või

finantsmõju tõttu olemuslikult suurem risk, jätkab amet tuvastatud riski tasemega

proportsionaalsete tugevdatud eel- ja järelkontrollide kohaldamist. See hõlmab

tõhustatud kontrollimenetlusi, riskipõhist valimikontrolli, tugevdatud järelevalvelist

läbivaatamist ning tundlike tehingute ja operatiivtoega seotud tegevuste sihipärast

jälgimist. Ameti kontrollikeskkonna pideval parandamisel võetakse jätkuvalt arvesse

siseauditi talituse soovitusi, saadud kogemusi ja väliste järelevalveasutuste,

sealhulgas Euroopa Kontrollikoja järeldusi. Sellise töökorralduse eesmärk on tagada,

et muudetud määrusega ette nähtud laiendatud operatiivfunktsiooni täidetakse

rahaliselt usaldusväärselt, nõuetele vastavalt ja jätkusuutlikult.

2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate

vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja

sulgemise ajal)

Kuna määrust rakendatakse peamiselt eelarve otsese täitmise raames ning ameti enda

tegevus- ja haldusstruktuuride kaudu, peaksid kontrollikulud jääma suuresti ameti

tasandile. Kontrollikulud hõlmavad peamiselt finantskontrolli, hangete ja lepingute

haldamist, infoturvet, andmekaitsenõuete täitmist ning (finantsalaseid) eel- ja

järelkontrollitoiminguid, mis on integreeritud finants- ja tegevusalastesse

töövoogudesse. Kontrollikulude hinnangu aluseks on kehtivad haldus- ja

finantsjuhtimisstruktuurid ning varasematest rakendustsüklitest ja iga-aastastest

eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlustest saadud kogemused.

ET 97 ET

Kontrollimeetmete kogukulusid peetakse hallatava rahalise mahu ja ameti

tegevusega seotud konkreetse riskiprofiiliga proportsionaalseks. Teatavad

kontrollifunktsioonid tekitavad Eurojusti tundliku tegevuskeskkonna tõttu

paratamatult suhteliselt suuremaid halduskulusid, sealhulgas operatiivkoostöö

andmete käsitlemise, turvalise teabevahetuse, õigusalase koordineerimise toetamise

ning muutuvate küberturvalisuse ja andmekaitsega seotud kohustuste täitmise

kontekstis. Lisaks võib ameti tegevuse suhteliselt spetsiifiline iseloom ja teatavate

tegevuskulude eelarveridade piiratud ulatus vähendada mastaabisäästu võimalusi

võrreldes suuremate ELi rahastamisprogrammidega. Samal ajal nõuavad ressursside

piiratus ja märkimisväärse täiendava haldussuutlikkuse puudumine ametilt

kontrollide tegemisel riskipõhist ja sihipärast lähenemisviisi, mille puhul seatakse

esikohale olemuslikult suurema riskiga valdkonnad, lihtsustades ja tõhustades samal

ajal võimaluse korral väiksema riskiga toiminguid.

Kooskõlas kohaldatavate liidu sisekontrollipõhimõtetega on ameti eesmärk hoida

oodatav veariski tase nii maksete tegemisel kui ka lõpetamisel allpool olulisuse läve

(2 %). Seda eesmärki toetavad tugevdatud eelkontrollitoimingud, riskipõhised

järelkontrollid, pideva seire mehhanismid ja korrapärane järelevalveline

läbivaatamine. Muudetud raamistikust tulenevad lihtsustamismeetmed, sealhulgas

standardmenetlused, ulatuslikum digitaliseerimine ning selgemad tegevussuunised ja

juhtimine, peaksid veelgi vähendama menetluste keerukuse või eeskirjade

ebajärjekindla kohaldamisega seotud vigade tõenäosust. Sellest hoolimata sõltub

ameti suutlikkus säilitada kõrgetasemeline kontrollikindlus ja reageerida samal ajal

kasvavatele operatiivvajadustele endiselt asjakohase tasakaalu tagamisest

operatiivtoe ning minimaalse haldus- ja kontrollisuutlikkuse vahel. Seega on vaja

kontrolliraamistiku tulemuslikkust ja proportsionaalsust kogu rakendusperioodi

jooksul pidevalt jälgida.

2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed

Eurojust kohaldab jätkuvalt kehtivat ELi ja ameti tasandi raamistikku pettuste,

korruptsiooni, huvide konfliktide ja muude rikkumiste ennetamiseks, avastamiseks ja

kõrvaldamiseks. Määruse muutmine ei muuda ameti kohustusi selles valdkonnas.

Seetõttu säilitab Eurojust tervikliku pettustevastase ja sisekontrollikeskkonna, mille

aluseks on ELi finantsmääruses, detsentraliseeritud asutuste suhtes kohaldatavas

sisekontrolliraamistikus ja komisjoni pettustevastase võitluse strateegias sätestatud

põhimõtted.

Ennetusmeetmete hulka kuuluvad ülesannete selge lahusus, finants- ja

hankemenetluste süstemaatiline eelkontroll, riskipõhised kontrollid, huvide

konfliktide haldamine, turvalised ja jälgitavad finantstöövood, töötajate teadlikkuse

suurendamise meetmed ning kõigi ameti töötajate ja lähetatud töötajate suhtes

kohaldatavad eetika- ja vastavuskohustused.

Amet jätkab asjakohast koostööd Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) ja Euroopa

Prokuratuuriga nende vastavate pädevuste piires, samuti koostööd Euroopa

Kontrollikojaga.

Olemasolevad aruandlus-, auditeerimis- ja uurimismehhanismid, sealhulgas

asutusesisesed teatamiskanalid ja rikkumisest teatajate kaitse kooskõlas asjakohase

ELi raamistikuga, jäävad täielikult kohaldatavaks. Lisaks jätkab Eurojust pettustega

seotud riskide korrapärast hindamist oma riskijuhtimisprotsesside raames ja

kohandab vajaduse korral riskimaandamismeetmeid, eelkõige valdkondades, mis

ET 98 ET

hõlmavad hankeid, ühiste uurimisrühmade toetusi, infotehnoloogiat, välislepinguid ja

operatiivtoega seotud kulusid.

ET 99 ET

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju

avaldub

• Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees

eelarveridade kaupa

Mitmeaasta

se

finantsraam

istiku

rubriik

Eelarverida Kulu liik Rahaline osalus

Nr

Liigendatud

/liigendama

ta

EFTA

riigid

Kandidaatri

igid ja

potentsiaals

ed

kandidaadi

d

Muud

kolmanda

d riigid

Muu

sihtotstarbeline

tulu

2 [E.07100700] Liigendat

ud EI EI EI EI

ET 100 ET

3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

–  Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist

–  Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.1.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik Nr 2

DG: <…….> Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane finantsraamistik

2028–2034 KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

Tegevusassigneeringud

Eelarverida Kulukohustused (1a) 0 0 0 0 0 0 0 0

Maksed (2a) 0 0 0 0 0 0 0 0

Eelarverida Kulukohustused (1b) 0 0 0 0 0 0 0 0

Maksed (2b) 0 0 0 0 0 0 0 0

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud67

Eelarverida (3) 0

DG: <…….>

assigneeringud KOKKU Kulukohustused = 1a + 1b + 3 0 0 0 0 0 0 0 0

Maksed = 2a + 2b + 3 0 0 0 0 0 0 0 0

67 Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

ET 101 ET

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

[Asutus]: Eurojust Aasta

2028 Aasta

2029 Aasta

2030 Aasta

2031 Aasta

2032 Aasta

2033 Aasta

2034

Mitmeaastane

finantsraamistik

2028–2034

KOKKU

Eelarverida: E.07100700 / ELi eelarvest asutusele ette nähtud toetus

Korralisse eelarvesse lisatavad varasemad rahalist toetust käsitlevad

lepingud68

5,109 5,109 5,109 5,109 5,109 5,109 5,109 35,763

Eelarverida: E.07100700 / ELi eelarvest asutusele ette nähtud toetus

Uute volituste rakendamiseks taotletud lisavahendid69 2,988 6,454 9,086 12,077 16,689 17,382 18,476 83,152

Ametile antava ELi toetuse kogusuurenemine seoses uute volitustega 8,097 11,56314,19517,18621,79822,49123,585118,915

Eelarverida: E.07100700 / ELi eelarvest asutusele ette nähtud toetus

LÄHTETASE: komisjoni ettepanek mitmeaastase finantsraamistiku

2028–2034 kohta70

72,360 72,360 72,360 72,360 72,360 72,360 72,360 506,520

Eelarverida: E.07100700 / ELi eelarvest asutusele ette nähtud toetus

KOKKU 80,457 83,923 86,555 89,546 94,158 94,851 95,945 625,435

* Ametile järgmises mitmeaastases finantsraamistikus eraldatavate assigneeringute summa on esialgne ja sõltub mitmeaastast

finantsraamistikku käsitlevast kokkuleppest. See tuleks lisada ametile ettenähtud toetusse, kuna käesoleva ettepanekuga määratud ülesanded

on alalised, ning vajaduse korral kompenseeritakse see mitmeaastase finantsraamistiku sama rubriigi asjaomase programmi rahastamispaketi

samaväärse vähendamisega. Kui kompenseeriv vähendamine on vajalik, võib osutuda vajalikuks ka ametile eraldatud ressursside

läbivaatamine iga-aastase eelarvemenetluse käigus.

68 Rahalist toetust käsitlevate lepingute hõlmamine ELi eelarvest Eurojustile antava toetusega kompenseeritakse nende programmide rahastamispaketi samaväärse

vähendamisega, millest neid lepinguid varem rahastati, mistõttu suurendamine üldist finantsplaneeringut ei mõjuta.

69 Sellel real kajastatud summasid taotletakse lisaks kavandatud finantsplaneeringule.

70 Mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 ettepanek on esitatud 2025. aasta hindades.

ET 102 ET

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2028–2034

KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

Tegevusassigneeringud

KOKKU (sealhulgas

detsentraliseeritud

asutusele ette nähtud

toetus)

Kulukohustused (4) 80,457 83,923 86,555 89,546 94,158 94,851 95,945 625,435

Maksed (5) 80,457 83,923 86,555 89,546 94,158 94,851 95,945 625,435

Eriprogrammide vahenditest

rahastatavad haldusassigneeringud

KOKKU

(6) 0 0 0 0 0 0 0 0

Mitmeaastase

finantsraamistiku

RUBRIIGI <2>

assigneeringud

KOKKU

Kulukohustused = 4 + 6 80,457 83,923 86,555 89,546 94,158 94,851 95,945 625,435

Maksed = 5 + 6 80,457 83,923 86,555 89,546 94,158 94,851 95,945 625,435

ET 103 ET

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta

Mitmeaastane

finantsraamistik

2028–2034

KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

•

Tegevusassigneeringud

KOKKU (kõik

rubriigid)

Kulukohustused (4) 80,457 83,923 86,555 89,546 94,158 94,851 95,945 625,435

Maksed (5) 80,457 83,923 86,555 89,546 94,158 94,851 95,945 625,435

• Eriprogrammide vahenditest

rahastatavad haldusassigneeringud

KOKKU (kõik rubriigid)

(6) 0 0 0 0 0 0 0 0

Mitmeaastase

finantsraamistiku

rubriikide 1‒3

assigneeringud

KOKKU

Kulukohustused = 4 + 6 80,457 83,923 86,555 89,546 94,158 94,851 95,945 625,435

(vajalikud vahendid) Maksed = 5 + 6 80,457 83,923 86,555 89,546 94,158 94,851 95,945 625,435

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 4 „Halduskulud“

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

DG: / Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2028–2034

KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

 Personalikulud 0 0 0 0 0 0 0 0

 Muud halduskulud 0 0 0 0 0 0 0 0

DG <…….>

KOKKU Assigneeringud 0 0 0 0 0 0 0 0

ET 104 ET

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 4

assigneeringud KOKKU

(Kulukohustuste

kogusumma =

maksete

kogusumma)

0 0 0 0 0 0 0 0

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2028–2034

KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

Mitmeaastase

finantsraamistikuKulukohustused 80,457 83,923 86,555 89,546 94,158 94,851 95,945 625,435

RUBRIIKIDE 1–4

assigneeringud

KOKKU

Maksed 80,457 83,923 86,555 89,546 94,158 94,851 95,945 625,435

ET 105 ET

3.2.8. Detsentraliseeritud asutuse hinnanguline personali- ja assigneeringute vajadus

* Ametile järgmises mitmeaastases finantsraamistikus eraldatavate assigneeringute summa on

esialgne ja sõltub mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevast kokkuleppest. See tuleks lisada ametile

ettenähtud toetusse, kuna käesoleva ettepanekuga määratud ülesanded on alalised, ning vajaduse

korral kompenseeritakse see mitmeaastase finantsraamistiku sama rubriigi asjaomase programmi

rahastamispaketi samaväärse vähendamisega. Kui kompenseeriv vähendamine on vajalik, võib

osutuda vajalikuks ka ametile eraldatud ressursside läbivaatamine iga-aastase eelarvemenetluse

käigus.

Personalivajadus (täistööaja ekvivalendina)

Sulgudes (+n) esitatud arv osutab suurenemisele võrreldes eelmise aastaga, st see on osutatud aastal

tööle võetud töötajate arv.

Järgmise mitmeaastase finantsraamistiku jooksul on ette nähtud kokku +87 täiendava täistööajale

taandatud töötaja palkamine; sellele lisandub sellise 16 täistööajale taandatud töötaja alalhoidmine või

värbamine, keda Eurojust kasutab rahalist toetust käsitlevatel lepingutel põhinevate projektide

elluviimiseks.

Asutus: Eurojust Aasta

2028

Aasta

2029

Aasta

2030

Aasta

2031

Aasta

2032

Aasta

2033

Aasta

2034

Ajutised teenistujad

(AD palgaastmed) 4 (+4) 8 (+4) 13 (+5) 19 (+6) 28 (+9) 36 (+8) 36 (+0)

Ajutised teenistujad

(AST palgaastmed) 0 (+0) 2 (+2) 3 (+1) 4 (+1) 4 (+0) 4 (+0) 4 (+0)

Ajutised teenistujad (AD +

AST) kokku 4 (+4) 10 (+6)16 (+6)23 (+7)32 (+9) 40 (+8) 40 (+0)

Lepingulised töötajad 0 (+0) 4 (+4) 8 (+4) 12 (+4) 16 (+4) 20 (+4) 20 (+0)

Riikide lähetatud eksperdid 0 (+0) 6 (+6) 15 (+9) 21 (+6) 25 (+4) 27 (+2) 27 (+0)

Lepingulised töötajad ja

riikide lähetatud eksperdid

kokku

0 (+0) 10 (+10)23 (+13)33 (+10)41 (+8) 47 (+6) 47 (+0)

Töötajate arv kokku

(lisaks

finantsplaneeringule)

4 (+4) 20 (+16) 39 (+19) 56 (+17) 73 (+17) 87 (+14) 87 (+0)

(Varasematest) rahalist

toetust käsitlevatest

lepingutest tulenevate

vahenditega tööle võetud /

alal hoitud töötajad –

ajutised teenistujad (AD)

11 (+11)11 (+0)11 (+0)11 (+0)11 (+0)11 (+0)11 (+0)

(Varasematest) rahalist

toetust käsitlevatest

lepingutest tulenevate

vahenditega tööle võetud /

alal hoitud töötajad –

lepingulised töötajad

5 (+5)5 (+0)5 (+0)5 (+0)5 (+0)5 (+0)5 (+0)

(Varasematest) rahalist

toetust käsitlevatest

lepingutest tulenevate

vahenditega tööle võetud

/alal hoitud töötajate arv

16 (+16)16 (+0)16 (+0)16 (+0)16 (+0)16 (+0)16 (+0)

ET 106 ET

KOKKU

Ettepanekuga seotud

töötajate arv KOKKU 20 (+20) 36 (+16) 55 (+19) 72 (+17) 89 (+17) 103 (+14) 103 (+0)

LÄHTETASE: komisjoni

ettepanek mitmeaastase

finantsraamistiku 2028–

2034 kohta71

Aasta

2028

Aasta

2029

Aasta

2030

Aasta

2031 Aasta

2032

Aasta

2033

Aasta

2034

Ajutised teenistujad

(AD palgaastmed) 141 141 141 141 141 141 141

Ajutised teenistujad

(AST palgaastmed) 110 110 110 110 110 110 110

Ajutised teenistujad (AD +

AST) kokku 251 251251251251 251 251

Lepingulised töötajad 18 18 18 18 18 18 18

Riikide lähetatud eksperdid 24 24 24 24 24 24 24

Lepingulised töötajad ja

riikide lähetatud eksperdid

kokku

42 42424242 42 42

Töötajate arv kokku

(lähtetase) 293 293 293 293 293 293 293

Töötajate arv KOKKU

(muudetud Eurojusti

määrus)

Aasta

2028

Aasta

2029

Aasta

2030

Aasta

2031 Aasta

2032

Aasta

2033

Aasta

2034

Ajutised teenistujad

(AD palgaastmed) 156 160 165 171 180 188 188

Ajutised teenistujad

(AST palgaastmed) 110 112 113 114 114 114 114

Ajutised teenistujad (AD +

AST) kokku 266 272278285294 302 302

Lepingulised töötajad 23 27 31 35 39 43 43

Riikide lähetatud eksperdid 24 30 39 45 49 51 51

Lepingulised töötajad ja

riikide lähetatud eksperdid

kokku

47 57708088 94 94

Töötajate arv KOKKU 313 329 348 365 382 396 396

71 Töötajate arv enne muudetud määruse kohaldamise alguskuupäeva, 2026. aastaks kinnitatud ametikohtade

alusel. Kavandatud finantsplaneeringu kohaselt jääb Eurojusti töötajate arv samaks.

ET 107 ET

ELi eelarvest ette nähtud toetusest kaetavad assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast

koma)

Asutus: Eurojust Aasta

2028

Aasta

2029

Aasta

2030

Aasta

2031

Aasta

2032

Aasta

2033

Aasta

2034

2028–2034

KOKKU

Jaotis 1. Personalikulud

lisaks kavandatud

finantsplaneeringule

0,388 1,892 4,286 6,777 9,289 11,682 12,776 47,090

Jaotis 2. Taristu- ja

tegevuskulud

lisaks kavandatud

finantsplaneeringule

1,900 3,300 3,100 3,300 5,200 3,500 3,500 23,800

Jaotis 3. Tegevuskulud

lisaks kavandatud

finantsplaneeringule

0,700 1,262 1,700 2,000 2,200 2,200 2,200 12,262

Lisaks kavandatud

finantsplaneeringule

ELi eelarvest kaetavad

assigneeringud

KOKKU

2,9886,4549,08612,07716,68917,38218,47683,152

Korralisse eelarvesse

lisatavad (varasemad)

rahalist toetust

käsitlevad lepingud

(kõik jaotised)

5,1095,1095,109 5,1095,1095,1095,10935,763

Komisjoni ettepanek

mitmeaastase

finantsraamistiku 2028–

2034 kohta

72,360 72,360 72,360 72,360 72,360 72,360 72,360 506,520

ELi eelarvest kaetavad

assigneeringud

KOKKU

80,457 83,92386,55589,54694,158 94,851 95,945 625,435

Detsentraliseeritud asutuse personali- ja assigneeringute (miljonites eurodes) vajadus

ettepaneku/algatuse rakendamiseks – ülevaade

Asutus: Eurojust Aasta

2028

Aasta

2029

Aasta

2030

Aasta

2031

Aasta

2032

Aasta

2033

Aasta

2034

2028–

2034

KOKKU

Ajutised teenistujad (AD +

AST) 15 (+15) 21 (+6) 27 (+6) 34 (+7) 43 (+9) 51 (+8) 51 (+0) 51

Lepingulised töötajad 5 (+5) 9 (+4) 13 (+4) 17 (+4) 21 (+4) 25 (+4) 25 (+0) 25

Riikide lähetatud

eksperdid 0 (+0) 6 (+6) 15 (+9) 21 (+6) 25 (+4) 27 (+2) 27 (+0) 27

ET 108 ET

Töötajate koguarv

(vajalik vastavalt

ettepanekule, sealhulgas

varasemate rahalist

toetust käsitlevate

lepingute kaudu tööle

võetud / alal hoitud

töötajad)

20 (+20) 36 (+16) 55 (+19) 72 (+17) 89 (+17) 103 (+14) 103 (+0) 103

ELi eelarvest kaetavad

assigneeringud 8,097 11,563 14,195 17,186 21,798 22,491 23,585 118,915

Tasudest kaetavad

assigneeringud

(kui see on asjakohane)

0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Kaasrahastatavad

assigneeringud

(kui see on asjakohane)

0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Assigneeringud KOKKU

(vajalikud vastavalt

ettepanekule)

8,09711,56314,19517,18621,79822,49123,585118,915

3.2.9. Ülevaade eelarvesse integreeritud rahalist toetust käsitlevatest lepingutest

Eurojust saab rahalisi vahendeid seoses järgmiste rahalist toetust käsitlevate lepingutega:

Projekt Kestus

Eelarve

kogukestuse

jooksul

(miljonites

eurodes)

Täistööajale

taandatud

töötajate

arv aastas

Lepingupool Projekti eesmärk

Projekt EuroMed

Justice

4 aastat 6 000 000

eurot

(1,5 miljonit

eurot aastas)

6,5 Euroopa

Komisjon –

DG MENA

Projekti eesmärk on

tõhustada õigusalast

koostööd liikmesriikide

ja lõunapoolsete

partnerriikide (Alžeeria,

Egiptus, Iisrael,

Jordaania, Liibanon,

Liibüa, Maroko,

Palestiina ja Tuneesia)

vahel.

Projekt SIRIUS 3 aastat 1 475 622

eurot

(0,492 miljonit

eurot aastas)

4 Euroopa

Komisjoni

välispoliitika

vahendite

talitus

Projekti eesmärk on

parandada piiriülest

juurdepääsu

elektroonilistele

tõenditele, pakkudes

ametiasutustele teadmisi

ja vahendeid ning

hõlbustades nende

koostööd

teenuseosutajatega

kõikjal maailmas.

ET 109 ET

Projekt WB CRIM

JUST

4 aastat 6 000 000

eurot

(1,5 miljonit

eurot aastas)

5Euroopa

Komisjon –

DG ENEST

Projekti eesmärk on

toetada

operatiivkoostööd

Lääne-Balkani

partnerite vahel ning

nende ja ELi

liikmesriikide vahel,

sealhulgas ühiste

uurimisrühmade kaudu.

Komisjoni 24. juuni

2025. aasta

rakendusotsuse

C(2025) 4066 final

kohaselt rahastab

komisjon projekti

kolmeaastast II etappi,

mis algab 1. jaanuaril

2027, 6 miljoni euro

suuruse eelarvega

Lääne-Balkanile ja

3 miljoni euro suuruse

eelarvega

idapartnerlusele.

Rahvusvaheline

keskus Ukraina-

vastaste

agressioonikuritegude

eest vastutusele

võtmiseks

13 kuud 5 000 000

eurot

(4,617 miljonit

eurot aastas)

12 Euroopa

Komisjon –

DG ENEST

Keskuse eesmärk on

tugevdada

rahvusvahelist

õigusalast koostööd, et

tagada Ukraina-vastaste

agressioonikuritegude

eest vastutusele

võtmine.

Projekt IMPNA

(riiklikud

ametiasutused

karistamatuse vastu)

4 aastat 3 000 000

eurot

(0,750 miljonit

eurot aastas)

3 Euroopa

Komisjon –

DG INTPA

Projekti eesmärk on

aidata kaasa

õigusemõistmisele ja

üliraskete

rahvusvaheliste

kuritegude eest

vastutusele võtmisele,

tõhustades koostööd nii

ELi kui ka kolmandate

riikide

kodanikuühiskonna

organisatsioonide ning

üliraskeid

rahvusvahelisi

kuritegusid uurivate ja

nende eest süüdistusi

esitavate riiklike

asutuste vahel.

Alljärgnevalt loetletud projektidega seotud rahalist toetust käsitlevate lepingute alusel täidetavad

ülesanded on hõlmatud ameti volitustega. Alates muudetud määruse kohaldamise algusaastast

ET 110 ET

integreeritakse nende rahalist toetust käsitlevate lepingute kaudu saadavad rahalised vahendid

Eurojusti eelarvesse. Eurojustile nende tegevuste jaoks antava ELi toetuse vastav suurenemine

kompenseeritakse vastavate programmide rahastamispaketi samaväärse vähendamisega. Üldine

finantsplaneering seega ei muutu.

Allpool kokkuvõtlikult esitatud ressursid ja personal on kajastatud eespool olevates tabelites,

milles kirjeldatakse ELi toetust detsentraliseeritud asutusele.

Projekt / aastaeelarve Aasta

2028

Aasta

2029

Aasta

2030

Aasta

2031

Aasta

2032

Aasta

2033

Aasta

2034

2028–

2034

KOKKU

Projekt SIRIUS 0,492 0,492 0,492 0,492 0,492 0,492 0,492 3,444

Rahvusvaheline keskus

Ukraina-vastaste

agressioonikuritegude eest

vastutusele võtmiseks

4,617 4,617 4,617 4,617 4,617 4,617 4,617 32,319

Toetused KOKKU 5,109 5,109 5,109 5,109 5,109 5,109 5,109 35,763

Projekt / töötajate arv Aasta

2028

Aasta

2029

Aasta

2030

Aasta

2031

Aasta

2032

Aasta

2033

Aasta

2034

2028–

2034

KOKKU

Projekt SIRIUS 4 4 4 4 4 4 4 4

Rahvusvaheline keskus

Ukraina-vastaste

agressioonikuritegude eest

vastutusele võtmiseks

12 12 12 12 12 12 12 12

Töötajad KOKKU

(ajutised teenistujad +

lepingulised töötajad)

16 16 16 16 16 16 16 16

Projekti EuroMed Justice, projekti WB CRIM JUST ja projekti IMPNA, mis on käivitatud ajutisel

alusel ja mis eeldavad ülesannete täitmist väljaspool Eurojusti volitusi, jätkatakse rahalist toetust

käsitlevate lepingute alusel.

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja

__. oktoober 2026

Päevakorrapunkt nr …

Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu kohta, mis

käsitleb Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ametit (Eurojust) ja millega

tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2018/1727

1. Kiita heaks järgmised justiits- ja digiministri esitatud seisukohad Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu kohta, mis käsitleb Euroopa Liidu

Kriminaalõigusalase Koostöö Ametit (Eurojust) ja millega tunnistatakse kehtetuks

määrus (EL) 2018/1727: 1.1. Eesti toetab Eurojusti juhtimise tõhustamist, kuid eelistab uue haldusnõukogu

loomisele olemasolevate juhtorganite ülesannete selgemat jaotamist.

Juhtimiskorralduse muudatused peavad vähendama halduskoormust tervikuna

ega tohi põhjustada ülesannete dubleerimist või ebaproportsionaalset

lisakoormust liikmesriikidele. 1.2. Eesti toetab liidu piiravate meetmete rikkumise ja agressioonikuriteo lisamist

Eurojusti pädevusse kuuluvate kuritegude loetellu. Eesti toetab ka Eurojusti

rolli tugevdamist hübriidrünnakutega seotud kuritegude menetlemise

toetamisel. 1.3. Eesti toetab Eurojusti liikmete riiklike menetlusvolituste ja registriandmetele

juurdepääsuõiguste ühtlustamist, et vältida liikmesriikide esinduste erinevast

pädevusest tulenevaid viivitusi piiriüleste kriminaalasjade menetlemisel.

Selliste volituste kasutamine peab jääma kooskõlla liikmesriigi menetlusõiguse,

menetlusgarantiide ning menetlustoiminguteks ette nähtud loa- ja

pädevuskorraga. 1.4. Eesti ei toeta eelnõus sätestatud kohustust tagada igas liikmesriigi esinduses

lisaks Eurojusti liikmele alaliselt töötav asetäitja ja vähemalt üks riiklik ekspert.

Liikmesriikidele peab jääma õigus otsustada esinduse suuruse ja koosseisu üle,

lähtudes konkreetse liikmesriigi töökoormusest ja ülesannete mahust

Eurojustis. Asetäitjal ja riiklikul eksperdil peab olema võimalik töötada ka

koduriigist, kui on tagatud esinduse ülesannete täitmine, Eurojusti liikme

asendamine ning kiireloomuliste taotluste ööpäevaringne menetlemine. 1.5. Eesti toetab Eurojusti analüütilise võimekuse tugevdamist, et abistada

liikmesriike piiriüleste menetluste tõhusamal läbiviimisel. Eesti eelistab

Eurojusti seniste koostöövõimaluste tõhusamat kasutamist ega pea vajalikuks

omaalgatusliku tegevuse ehk liikmesriigi pädeva asutuse taotluseta tegutsemise

laiendamist. Eesti toetab kriminaalasjade eksperdikeskuste loomist tingimusel,

et nende loomise ja tegevuse prioriteedid otsustab kolleegium, lähtudes

liikmesriikide vajadustest ja Eurojusti finantsvõimalustest. 1.6. Eesti toetab menetlusandmete edastamist Eurojustile riiklike infosüsteemide

kaudu, vähendades käsitsi tehtavat tööd ja säilitades liikmesriigi pädeva asutuse

kontrolli andmete edastamise üle. Määruses peaks olema selge, milliste

kriminaalasjade kohta, milliseid andmeid ja millal tuleb edastada. Kohustusliku

teavitamise asemel eelistab Eesti, et menetleja jagab teavet üksnes siis kui

selleks on tegelik vajadus. Terrorismikuritegude teabeedastuskohustuse

säilimist Eesti toetab. Riigisisese koostöö korraldamiseks eelistab Eesti toimivat

teabevahetust valdkondlike kontaktisikutega ning ei toeta eraldi

koordineerimissüsteemi ega kohtumiste korraldamise kohustust. 1.7. Eesti toetab koostöö tugevdamist kolmandate riikidega, sealhulgas

koostööstrateegia ja kontaktisikute süsteemi loomist. Eesti toetab eelnõus ette

nähtud isikuandmete kolmandatele riikidele edastamise korra täpsustamist, et

vähendada andmete korduvat kontrolli. Kui pädev liikmesriigi asutus on samade

andmete edastamist samale kolmanda riigi asutusele samal eesmärgil juba

hinnanud ja lubanud, peaks Eurojust saama sellele hinnangule tugineda. 1.8. Eesti toetab selgeid koostööreegleid Eurojusti ja Euroopa Prokuratuuri vahel,

eelkõige selleks, et Eurojust saaks aidata Euroopa Prokuratuuril teha

kriminaalasjades koostööd liikmesriikidega, kes Euroopa Prokuratuuri

tegevuses ei osale, ning kolmandate riikidega. Eesti toetab teabevahetuse

parandamist Eurojusti ja Euroopa Prokuratuuri vahel, et Euroopa Prokuratuuri

menetlustes ilmnenud ja tema pädevusest välja jäävad kuriteod jõuaksid

pädevate liikmesriigi asutusteni ning vajalik piiriülene koostöö saaks Eurojusti

tuge. Koostöö peab arvestama mõlema asutuse pädevust, kuid vältima tarbetut

lisatööd ja sama teabe korduvat esitamist.

2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada

ülaltoodud seisukohti.

3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukohad Riigikogu

juhatusele ning teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi

liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja

Regioonide Komitee liikmetele.

Kristen Michal

Peaminister Keit Kasemets

Riigisekretär

1

Lisa 1. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel

Ettepaneku

esitaja

Ettepanek Arvestamine

Siseministeerium Siseministeeriumis näeme positiivselt, et Eurojusti määruse eelnõu menetlemine toimub üheaegselt Europoli määruse eelnõuga. Leiame, et mõlema organisatsiooni võimestamine on väga oluline ja vajalik Euroopa Liidu siseturvalisuse ja julgeoleku vaatest. Samas on tegemist mahukate reformidega, mis vajavad põhjalikku ettevalmistamist - tasakaalukust seoses uute ressursimahukate ülesannetega liikmesriikidele, juurdepääsuõiguste skoobi ja vastutusalade selgemat piiritlemist ning lisarahastust liikmesriikidele vajalike reformide/arenduste korraldamiseks.

Arvestatud osaliselt. Eesti seisukoha punktis 1.1 toetatakse

Eurojusti juhtimise tõhustamist ning rõhutatakse, et

juhtimiskorralduse muudatused peavad vähendama

halduskoormust ega tohi põhjustada ülesannete dubleerimist või

ebaproportsionaalset lisakoormust liikmesriikidele. Esinduse

koosseisuga seotud ressursikoormust käsitleb punkt 1.4.

Siseministeerium Siiski leiame, et agentuuride vahel ei tohi tekkida dubleerimist operatiivjuhtimise korraldamises ning reformid ei tohiks mõjutada negatiivselt politsei operatiivjuhtimist liikmesriikides. Nõuded täiendavate üksuste või koostööstruktuuride loomiseks liikmesriikides peaksid piirduma miinimumnõuete täitmisega, et vajalikud protsessid saaksid toimida. Väikeriigina soovime vältida mitte hädavajalike ressursipaigutusi.

Arvestatud osaliselt. Eesti seisukoha punktis 1.1 nõutakse

ülesannete dubleerimise ja liikmesriikidele tekkiva

ebaproportsionaalse lisakoormuse vältimist. Punktis 1.6 ei toetata

eraldi formaalse riigisisese koordineerimissüsteemi ega

korrapäraste kohtumiste kohustuse sätestamist.

Siseministeerium Peame oluliseks, et süsteemidesse juurdepääs on reguleeritud „need to know“ põhimõtte alusel. Samuti on oluline, et säiliks info „omaniku“ õigus info jagamise (või jagamisest keeldumise) osas ning seda arvestavad ka agentuurid, kellele liikmesriigid oma info edastavad. See puudutab eriti agentuuri(de) infovahetust kolmandate osapooltega.

Arvestatud osaliselt. Eesti seisukoha punktis 1.3 seotakse

registriandmetele juurdepääsuõiguste kasutamine liikmesriigi

menetlusõiguse, menetlusgarantiide ning loa- ja pädevuskorraga.

Punktis 1.6 nähakse menetlusandmete edastamisel ette pädeva

asutuse kontrolli säilimine.

Siseministeerium Eurojusti tugevdatud mandaat ei tohi muuta Eurojusti de facto politseikoostöö või politseioperatsioonide juhtimise asutuseks. Eurojust ei tohiks hakata juhtima politseiuurimist (sh JITide puhul), määrata uurimise puhul liikmesriikide operatiivprioriteete ega suunama liikmesriikide politseiressursse. Politseiasutustel peab säilima operatiivtöö osas oma otsustuspädevus ja sõltumatus.

Arvestatud osaliselt. Eesti seisukoha punktis 1.5 ei peeta vajalikuks

Eurojusti omaalgatusliku tegevuse ehk liikmesriigi pädeva asutuse

taotluseta tegutsemise laiendamist. See toetab ettepaneku

eesmärki säilitada riigisiseste asutuste otsustuspädevus.

2

Siseministeerium Eelnõu artikkel 28 lubab Eurojustil ilma pädeva riigiasutuse taotluseta algatada operatiivtegevust omaalgatuslikult, tuginedes liikmesriikidelt, kolmandatelt riikidelt, EL asutustelt, eraõiguslikelt isikutelt või avalikest allikatest saadud infole. Eurojust võib seejärel paluda riigiasutusel näiteks uurimist alustada, laiendada uurimise ulatust, koordineerida tegevust, moodustada JITi või võtta muid uurimisega seotud meetmeid. Eurojusti omaalgatuslik tegevus ei tohiks kujuneda mehhanismiks, mille kaudu Euroopa Liidu asutus hakkab riigisisese uurimise prioriteete, taktikat, ulatust või ressursside kasutamist sisuliselt suunama. Eurojusti roll peab jääma koordinatiivseks ja toetavaks ning riigisisese uurimise juhtimine ja selle taktikalised otsused peavad jääma täielikult Eesti pädevate asutuste pädevusse.

Arvestatud. Eesti seisukoha punktis 1.5 eelistatakse Eurojusti

seniste koostöövõimaluste tõhusamat kasutamist ega peeta

vajalikuks omaalgatusliku tegevuse ehk liikmesriigi pädeva asutuse

taotluseta tegutsemise laiendamist.

Siseministeerium Eelnõu artikkel 36 lg 1 näeb ette, et liikmesriigi pädevad asutused vahetavad Eurojustiga kogu teabe, mis on vajalik Eurojusti ülesannete täitmiseks. Lisaks on artiklis 37 terrorismijuhtumite kohta veel oluliselt ulatuslikum kohustus: pädevad riigiasutused peavad teavitama oma National Member'it põhimõtteliselt kõigist terroristlike süütegudega seotud kriminaaluurimistest, välja arvatud juhul, kui jagamine ohustaks uurimist, isikut või olulisi julgeolekuhuve. Määrus ei tohi luua olukorda, kus PPA-l tekib otse EL õigusest tulenev üldine kohustus hinnata oma politseiinfo Eurojusti jaoks asjakohaseks ning seejärel see edastada. Soovime selgemat sõnastust seoses artikliga 37. Antud kohustus on uus, allasutuste jaoks ressursimahukas ja olemasolevas sõnastuses muutub laiemaks Eurojusti põhifunktsioonidest - piiriülese uurimiskoostöö koordineerimise eesmärkidest. Tekib küsimus kas see on sellisena asjakohane ja proportsionaalne meede.

Arvestatud osaliselt. Eesti seisukoha punktis 1.6 toetatakse

menetlusandmete edastamist Eurojustile riiklike infosüsteemide

kaudu, kuid üldise teabeedastuskohustuse asemel eelistatakse

teabe jagamist üksnes tegeliku vajaduse korral. Samas toetatakse

terrorismikuritegude teabeedastuskohustuse säilimist.

Terrorismikuritegusid puudutava teabe edastamise kohustust

eelnõu sisuliselt ei muuda, vaid artikkel 37 kordab kehtiva määruse

artiklis 21a sätestatud korda.

Siseministeerium Eelnõu sõnastus „access to, or shall be able to obtain without undue delay“ võib praktikas tähendada survet võimaldada otsene ja kiire ligipääs Eesti politsei andmekogudele. Soovime, et selguse huvides sõnastust täpsustataks, millist infot ja millistel eesmärkidel saab

Arvestatud osaliselt. Eesti seisukoha punktis 1.3 toetatakse

Eurojusti liikmete registriandmetele juurdepääsuõiguste

ühtlustamist tingimusel, et volituste kasutamine jääb kooskõlla

liikmesriigi menetlusõiguse, menetlusgarantiide ning

menetlustoiminguteks ette nähtud loa- ja pädevuskorraga.

3

Eurojust hakata andmeid kasutama ning et need ambitsioonid oleksid kindlalt piiritletud.

Mainitud sõnastus ei viita ka Eurojusti kui asutuse ligipääsule, vaid

Eruojusti riikliku liikme registrile juurdepääsule. Eesti Eurojusti liige

on Eesti õiguse alusel riigiprokuröri volitustega, mistõttu on tal

nagunii nimetatud õigused olemas.

Siseministeerium Eelnõu artikkel 40 näeb ette detsentraliseeritud IT-süsteemi ja e- CODEXi kasutamise. Liikmesriikidel ja Eurojustil tekivad lisakulud ning liikmesriik peab oma IT-süsteeme vajalikul määral kohandama ning see võib puudutada ka PPAd. Oluline on saada selgust planeeritud arenduste ajakavast ja maksumusest ning võimalustest saada riigisisesteks arendusteks lisarahastust (vajadusel ka PPAle).

Arvestatud osaliselt. Eesti seisukoha punktis 1.6 toetatakse

menetlusandmete edastamist Eurojustile riiklike infosüsteemide

kaudu ja käsitsi tehtava töö vähendamist.

Siseministeerium Lisaks ilmnes eelnõu tekstis kaks tehnilist ebatäpsust, mis võiks läbirääkimiste käigus parandada:

Artikkel 35 lõige 5. Punktide tähistus on vigane: esimene kohustus on märgitud punktina (e), sellele järgnevad punktid (a)–(d) ning hiljem esineb uuesti punkt (e).

Artikkel 42 lõike 2 punkt b. Tekst viitab „liaison prosecutors posted at Eurojust pursuant to Article 63“, kuid kolmandate riikide sideprokurörid on reguleeritud artiklis 62, samas kui artikkel 63 käsitleb Eurojusti juurde lähetatud kontaktisikuid.

Mõlemad nimetatud puudused on tehnilist laadi ning nende parandamine oleks asjakohane edasise menetlemise käigus.

Arvestatud. Tegemist on tehniliste ebatäpsustega, mille

parandamisele juhitakse eelnõu läbirääkimistel tähelepanu. Neid

küsimusi Eesti seisukohtade punktides 1.1–1.8 eraldi ei käsitleta.

Riigiprokuratuur I Juhtimisstruktuuri reform

Juhtimisstruktuuri reform on ajendatud Eurojusti määruse hindamisraportist, mille kohaselt on praegune juhtimisstruktuur ebaefektiivne. Eelkõige on probleemiks kolleegiumi (College) ja juhatuse (Executive Board) dubleeriv töö ja kolleegiumi tegelemine väheoluliste administratiivsete küsimustega. Eelnõu kohaselt luuakse Eurojustis neljas juhtimisorgan: haldusdirektorile, juhatusele ja kolleegiumile lisaks ka väline haldusnõukogu (Management Board). Haldusnõukogu hakkaks otsustama kõige olulisemaid administratiivseid ja strateegilisi küsimusi ning kolleegium tegeleks

Arvestatud. Eesti seisukoha punktis 1.1 toetatakse Eurojusti

juhtimise tõhustamist, kuid eelistatakse uue haldusnõukogu

loomisele olemasolevate juhtorganite ülesannete selgemat

jaotamist. Samuti rõhutatakse, et juhtimiskorralduse muudatused

peavad vähendama halduskoormust ega tohi põhjustada

ülesannete dubleerimist või ebaproportsionaalset lisakoormust

liikmesriikidele.

4

tulevikus üksnes operatiivküsimustega. Seda muudatust on põhjendatud muu hulgas sellega, et see vabastaks rahvuslikud liikmed administratiivülesannetest ja võimaldaks keskenduda operatiivküsimuste lahendamisele. Prokuratuur, sarnaselt Eurojusti kolleegiumile, seda muudatust ei toeta. Täiendava juhtimistasandi loomine ei muuda juhtimist efektiivsemaks, vaid pigem keerulisemaks ja bürokraatlikumaks, sest senise kolme organi vahel tuleb otsustamisele minevad küsimused tuleb jagada nelja organi vahel. Väline juhtimisorgan tähendab seda, et Eurojusti tegevuse üle otsustavad inimesed, kes ei osale Eurojusti igapäevatöös ning ei ole kursis asutuse igapäevaste tegevuse, probleemide ja vajadustega. Suure tõenäosusega hakkavad haldusnõukogu liikmed toetuma ka tulevikus rahvuslikele liikmetele, kes peavad otsustamisele tulevad küsimused ja võimalikud jutupunktid ette valmistama. Seega ei väheneks rahvuslike liikmete seotus juhtimisküsimustega, v.a hääletamine. Täiendava liikme (ja asendusliikme) nimetamine Eurojusti juhtimisorganisse tähendab riikide jaoks lisaressursi vajadust, sest haldusnõukogu liige vajab aega küsimuste ettevalmistamiseks, nõupidamistel osalemiseks ja reisimiseks. Väikese riigi jaoks võib olla problemaatiline määrata prokuratuurist veel kaks täiendavat inimest Eurojusti tegevuses (juhtimises) osalema. Haldusnõukogu liikme määramine justiitsministeeriumist võib kaasa tuua olukorra, kus Eurojusti tegevus kaugeneb prokuröride igapäevastest vajadustest. Isegi kui aktsepteerida neljanda juhtimistasandina haldusnõukogu loomist, jääb mõistetamatuks eelnõu säte, mille kohaselt ei tohi haldusnõukogusse määrata rahvuslikku liiget ega tema asetäitjat. Riik peaks saama ise otsustada, kes on sobiv sellesse rolli. Näiteks Europoli haldusnõukogus sellist piirangut ei ole.

Ühe võimaliku lahendusena võiks säilitada senise juhtimisstruktuuri, kuid määratleda Eurojusti määruses täpsemalt iga juhtorgani ülesanded ja pädevus, et vältida ülesannete dubleerimist ning kolleegiumi koormamist haldusülesannetega. Näiteks võiks kolleegiumile anda pädevuse, mis on eelnõu kohaselt kavandatud

5

haldusnõukogule. Kui eesmärk on liikmesriike Eurojusti juhtimisse rohkem kaasata, võiks kaaluda konsultatiivfoorumile ehk peaprokuröride igaaastasele nõupidamisele nõuandva rolli andmist. Eelnõus ei ole konsultatiivfoorumi rolli praegu käsitletud.

Riigiprokuratuur II Pädevuse laiendamine

Prokuratuur toetab Eurojusti pädevuse laiendamist. Kuigi kehtiv määrus võimaldab Eurojustil aidata ka määruses nimetamata kuritegude uurimisel, suurendaks regulatsiooni selgust agressioonikuritegude, sanktsioonide rikkumiste ja teiste sarnaste kuritegude sõnaselge lisamine Eurojusti pädevusse kuuluvate kuritegude loetellu.

Arvestatud. Eesti seisukoha punktis 1.2 toetatakse liidu piiravate

meetmete rikkumise ja agressioonikuriteo lisamist Eurojusti

pädevusse kuuluvate kuritegude loetellu. Samuti toetatakse

Eurojusti rolli tugevdamist hübriidrünnakutega seotud kuritegude ja

rahvusvaheliste kuritegude menetlemisel.

Riigiprokuratuur III Eurojusti liikme ja riikliku büroo (national desk) staatus ning volitused

Eesti rahvuslikul liikmel on olemas kõik eelnõuga kavandatavad riigi esindaja õigused ja ligipääsud. Muudatuse ajendiks on asjaolu, et mõne liikmesriigi esindajal ei ole kõiki neid õigusi ja ligipääse registritesse, mis raskendab koostööd kiireloomustes olukordades. Seetõttu toetab prokuratuur kõnealust muudatust. Prokuratuur ei toeta eelnõud osas, mis näeb riigile ette kohustuse saata Haagi vähemalt kolm inimest. Väikeste riikide juhtumite arv ei ole nii suur, et õigustaks vähemalt kolme inimese töötamist Haagis. Prokuratuuri jaoks tähendab see täiendavat ressursikulu. Eesti kontekstis oleks õigustatud kahe inimese töötamine Haagis, kuid seda arvu ei peaks määrus ette kirjutama.

Arvestatud. Eesti seisukoha punktis 1.3 toetatakse Eurojusti

liikmete riigisiseste menetlusvolituste ja registriandmetele

juurdepääsuõiguste ühtlustamist. Punktis 1.4 ei toetata kohustust

tagada igas liikmesriigi esinduses lisaks Eurojusti liikmele alaliselt

töötav asetäitja ja vähemalt üks riiklik ekspert ning rõhutatakse

liikmesriigi õigust otsustada esinduse suuruse, koosseisu ja töökoha

üle.

Riigiprokuratuur IV Operatiivfunktsioonide, omaalgatusliku tegevuse ja analüütilise rolli tugevdamine

Eurojustil on juba praegu võimalik tegutseda omaalgatuslikult ja juhtida riikide tähelepanu menetluste alustamise või koostöö vajadusele. Prokuratuur ei pea vajalikuks seda rolli suurendada, kuna nimetatud taotlused ei ole liikmesriikidele siduvad. Eurojusti

Arvestatud. Eesti seisukoha punktis 1.5 eelistatakse Eurojusti

seniste koostöövõimaluste tõhusamat kasutamist ega peeta

vajalikuks omaalgatusliku tegevuse ehk liikmesriigi pädeva asutuse

taotluseta tegutsemise laiendamist.

6

omaalgatusliku rolli suurendamine võib vähendada riikide autonoomiat menetluste ja prioriteetide üle otsustamisel.

Riigiprokuratuur Prokuratuur toetab Eurojusti analüütilise rolli tugevdamist, kuid Eurojusti prioriteediks peaks jääma jätkuvalt riikide abistamine piiriülestes menetlustes. Analüüsid ja strateegiliste keskuste tegevus peaksid lähtuma liikmesriikide vajadustest ja operatiivkoostöös tõusetunud küsimustest ning selle tagamiseks peaks nende loomise otsustama kolleegium (rahvuslikud liikmed). Analüütilise võimekuse tugevdamine ja suurendamine eeldab Eurojustile täiendava ressurssi eraldamist, sest vastasel korral võib kannatada Eurojusti operatiivtöö.

Arvestatud. Eesti seisukoha punktis 1.5 toetatakse Eurojusti

analüütilise võimekuse tugevdamist liikmesriikide abistamiseks

piiriülestes menetlustes. Samas punktis toetatakse kriminaalasjade

eksperdikeskuste loomist tingimusel, et nende loomise ja tegevuse

prioriteedid otsustab kolleegium, lähtudes liikmesriikide

vajadustest ja Eurojusti finantsvõimalustest.

Riigiprokuratuur V Andmevahetus, digitaliseerimine ning koostöö Europoli ja EPPO- ga

Eurojusti rahvuslik koordineerimissüsteem (eelnõu art 35, kehtiv määrus art 20) on ette nähtud ka kehtivas määruses, kuid selle praktiline toimimine ja vajadus ei ole seni olnud selgelt põhjendatud. Eesti õiguses ei ole koordineerimissüsteemi sätestatud ja kontaktpunktid on määratud prokuratuuri tööjaotuskavas. Kontaktpunktide ülesanne on tagada, et rahvuslikul liikmel oleks liikmesriigis kindlad prokurörid, kelle poole vajadusel pöörduda ning keda kaasata strateegilistesse nõupidamistesse. Samas piisaks vaid valdkondlike kontaktprokuröride määramisest ilma kohustuseta luua eraldiseisev koordineerimissüsteem. Prokuratuur ei pea põhjendatuks eelnõu sätet, mille kohaselt tuleb koordineerimissüsteemi raames korraldada regulaarseid koosolekuid. Senises praktikas on koordineerimissüsteem olnud pigem formaalne ning eelnõu uus sõnastus seda ei muuda. Pigem võiks eelnõus olla säte, mille kohaselt liikmesriik ja rahvuslik büroo teevad koostööd, liikmesriigi prokurörid ja kohtunikud on kohustatud vastama rahvusliku büroo päringutele ning riigid määravad valdkondlikud kontaktprokurörid. Liikmesriigid peaksid saama ise otsustada, kuidas praktikas koostöö tagada.

Arvestatud. Eesti seisukoha punktis 1.6 eelistatakse riigisisese

koostöö korraldamiseks toimivat teabevahetust valdkondlike

kontaktisikute vahel ning ei toetata eraldi formaalse

koordineerimissüsteemi ega korrapäraste kohtumiste kohustuse

sätestamist.

Riigiprokuratuur Käimasolevate piiriüleste menetluste kohta Eurojustile teabe jagamise kohustus (eelnõu art 36, kehtiv määrus art 21) on sätestatud

Arvestatud. Eesti seisukoha punktis 1.6 eelistatakse üldise

teabeedastuskohustuse asemel, et menetleja jagaks teavet üksnes

7

ka kehtivas määruses, kuid praktikas on infovahetus olnud vähene ning liikmesriigid ei täida seda kohustust järjepidevalt. Seetõttu on põhjust küsida, kas selline regulatsioon on vajalik. Prokuröril peaks olema õigus otsustada, kas konkreetse menetluse puhul on Eurojusti abi vajalik ning millist teavet on põhjendatud Eurojustiga jagada. Kuigi teabevahetus võib teoreetiliselt aidata tuvastada paralleelseid või omavahel seotud menetlusi, eeldaks süsteemi tõhus toimimine kõigi liikmesriikide aktiivset osalemist. Seni ei ole see regulatsioon soovitud eesmärki saavutanud ning arvestades, et teabe edastamisest võib keelduda juhul, kui see võiks kahjustada käimasolevat menetlust, ei ole tõenäoline, et olukord tulevikus oluliselt muutub. Seetõttu võiks kaaluda vastava kohustuse eelnõust väljajätmist või selle muutmist liikmesriikidele antavaks võimaluseks, mitte kohustuseks. Terrorismiküsimustes peaks teabe vahetamine siiski säilima.

tegeliku vajaduse korral. Samas toetatakse terrorismikuritegude

teabeedastuskohustuse säilimist.

Riigiprokuratuur VI Koostöö kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega ning andmekaitse

Eelnõu ei lahenda kolmandatele riikidele isikuandmete edastamisega (nt õigusabitaotluste täitmisel) seotud probleeme. Kui liikmesriigi prokurör on juba otsustanud õigusabitaotluse ja selles sisalduvate andmete edastamise kolmandale riigile, tuleb Eurojusti kaasamisel siiski läbida täiendav aeganõudev ja bürokraatlik andmekaitsealane hindamisprotsess. Praktikas lõpeb see enamasti järeldusega, et kolmandas riigis ei ole piisav andmekaitse tagatud ning andmete edastamine on lubatav üksnes erandina kriminaalmenetluse huvidest lähtudes. Selline dubleeriv menetlus nõuab täiendavat ressurssi, kuid selle vajadus ei ole põhjendatud, sest tegemist on liikmesriigi andmetega ning liikmesriik on nende edastamise vajadust juba hinnanud ja vastava otsuse teinud.

Arvestatud. Eesti seisukoha punktis 1.7 toetatakse koostöö

tugevdamist kolmandate riikidega ning isikuandmete edastamise

korra täpsustamist korduva kontrolli vähendamiseks. Kui pädev

riigisisene asutus on samade andmete edastamise samale

kolmanda riigi asutusele samal eesmärgil juba hinnanud ja lubanud,

peaks Eurojust saama sellele hinnangule tugineda.

1

SELETUSKIRI

Vabariigi Valitsuse otsuse juurde

„Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu kohta, mis käsitleb

Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ametit (Eurojust) ja millega tunnistatakse

kehtetuks määrus (EL) 2018/1727“

1. Sissejuhatus

Vabariigi Valitsuse seisukoht antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu kohta, mis

käsitleb Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ametit (Eurojust) ja millega tunnistatakse

kehtetuks määrus (EL) 2018/17271 (edaspidi „määruse eelnõu“). Eelnõuga asendatakse senine

Eurojusti määrus tervikuna ning ajakohastatakse ameti juhtimist, ülesandeid ja koostööd teiste

asutustega.

Eurojusti määruse eelnõu ajakohastab ameti pädevust, juhtimist ja teabevahetust ning tugevdab

piiriüleste kriminaalmenetluste toetamise võimalusi. Eesti toetab sanktsioonirikkumiste ja

agressioonikuriteo lisamist Eurojusti pädevusse kuuluvate kuritegude loetellu ning ameti rolli

tugevdamist hübriidrünnakutega seotud kuritegude menetlemise toetamisel.

Eelnõu annab strateegilised ja haldusülesanded uuele haldusnõukogule. Eesti eelistab uue

haldusnõukogu loomisele olemasolevate juhtorganite ülesannete selgemat jaotamist. Juhtimissüsteemi muudatused peavad vähendama halduskoormust tervikuna, vältides ülesannete

dubleerimist ja ebaproportsionaalset lisakoormust liikmesriikidele.

Eelnõuga ühtlustatakse Eurojusti liikmete menetlusvolitusi ja juurdepääsu registriandmetele. Eesti

toetab ühtlustamist, kuid peab oluliseks, et volituste kasutamisel tuleb järgida riiklikku

menetlusõigust.

Eelnõu nõuab Eurojusti liikme asetäitja alalist töötamist Haagis ja vähemalt ühe riikliku eksperdi

tuge igale esindusele. Eesti ei toeta kõigile esindustele ühetaoliste koosseisu- ja

kohalolekunõuete kehtestamist. Liikmesriik peab saama ise otsustada esinduse suuruse ja

töökorralduse üle ning võimaldada asetäitjal ja eksperdil töötada koduriigist, tagades samas

ülesannete täitmise, liikme asendamise ja ööpäevaringse valmisoleku.

Eelnõu laiendab automatiseeritud teabevahetust ning kohustab liikmesriike edastama laiemat hulka

teavet. Eesti toetab andmete edastamist infosüsteemide kaudu, kuid eelistab kohustuslikule

teavitamisele tegelikul vajadusel põhinevat andmeedastust. Määrusest peab nähtuma, milliste

kriminaalasjade kohta, milliseid andmeid ja millal tuleb edastada. Riigisisene koostöö peab jääma

liikmesriigi korraldada, ilma eraldi formaalse koordineerimissüsteemi ja korrapäraste kohtumiste

korraldamise kohustuseta.

Eelnõu täpsustab ka Eurojusti koostööd Euroopa Prokuratuuriga (EPPO). Eesti toetab Eurojusti

rolli EPPO abistamisel koostöös kolmandate riikide ja EPPOs mitteosalevate

liikmesriikidega, sealhulgas EPPO pädevusest välja jäävate kuritegude menetlemise

1 COM(2026) 570.

2

koordineerimisel. Koostöö peab toimuma kummagi asutuse pädevuse piires, vältides tarbetut

lisatööd ja sama teabe korduvat esitamist.

Eesti toetab Eurojusti koostöö tugevdamist kolmandate riikidega, sealhulgas koostööstrateegia

ja kontaktisikute süsteemi loomist. Eesti toetab eelnõus ette nähtud isikuandmete kolmandatele

riikidele edastamise korra täpsustamist, et vähendada andmete korduvat kontrolli.

Eurojust toetab liikmesriikide asutusi raskete piiriüleste kuritegude uurimisel ja süüdistuse

esitamisel. Eelnõu lähtub 2. juulil 2025 avaldatud Eurojusti hindamisest, milles toodi esile

haldusülesannete suur osakaal liikmete töös, liikmete staatuse ja volituste erinevused ning aeglane

teabevahetus. Samuti leiti, et praktikas kasutatakse liiga vähe võimalusi koostööks, mida pakub

kolmandate riikide esindajate lähetamine Eurojusti.

Eelnõu kuulub samasse paketti Europoli määruse, Euroopa uurimismääruse direktiivi ja liidu

institutsioonide andmekaitsemääruse (EL) 2018/1725 läbivaatamise ettepanekutega2. Eelnõu

koosneb üheksast peatükist, 87 artiklist ja kolmest lisast. Osa seniseid lahendusi säilib, kuid sätete

numeratsioon muutub.

Määrus on vahetult kohaldatav. Selle rakendamine võib siiski nõuda kriminaalmenetluse seadustiku

(edaspidi KrMS) ja teiste Eesti õigusaktide muutmist ning prokuratuuri ja teiste pädevate asutuste

töökorralduse ja infosüsteemide kohandamist. Määruse kohaldamise kuupäev on eelnõus veel

kindlaks määramata.

Euroopa Komisjon esitas määruse eelnõu 24. juunil 2026. Eelnõu menetletakse seadusandliku

tavamenetluse korras. Euroopa Liidu Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega ning

Euroopa Parlament osaleb kaasseadusandjana.

Eelnõu arutatakse Euroopa Liidu Nõukogu kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö töörühmas

COPEN. Esimene arutelu toimus 16. septembril 2026. Järgmised arutelud on eeldatavalt 7.

oktoobril, 3. novembril ja 27. novembril 2026. Subsidiaarsuskontrolli tähtaeg on 9. november 2026.

Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostasid Justiits- ja Digiministeeriumi

kriminaalpoliitika osakonna kriminaalkoostöö ja õigusloome talituse juhataja Laura Vaik

([email protected]) ja sama talituse nõunik Aare Pere ([email protected]).

Valdkonna eest vastutab Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsleri ülesannetes

Mari-Liis Sööt ([email protected]).

2. Määruse eelnõu sisukokkuvõte

Kehtiva määruse järgi toetab Eurojust liikmesriikide asutuste koostööd kriminaalasjades, aitab

koordineerida uurimist ja süüdistuse esitamist ning lahendada menetluskonflikte. Eelnõu säilitab

selle põhiülesande, kuid muudab ameti juhtimist ning täpsustab ja laiendab koostöövõimalusi.

Peamised sisulised muudatused on järgmised.

Eurojusti juhtimine Eelnõuga luuakse uue organina haldusnõukogu, kuhu kuulub üks esindaja igast liikmesriigist ja üks

Euroopa Komisjonist. Haldusnõukogu vastutab strateegiliste ja haldusotsuste eest, et kolleegium

saaks keskenduda operatiivtööle. Liikmesriigi liige ega teised Eurojusti lähetatud sama riigi

esinduse liikmed ei või oma riiki haldusnõukogus esindada. Asepresidentide arvu vähendatakse

kahelt ühele ning haldusdirektori nimetab ametisse haldusnõukogu.

2 Vt Euroopa Komisjoni eelnõu Europoli uue määruse kohta (COM(2026) 580), eelnõu Euroopa

uurimismääruse direktiivi kohta (COM(2026) 313) ja eelnõu Euroopa Liidu institutsioonide

andmekaitset käsitleva määruse (EL) 2018/1725 muutmise kohta (COM(2026) 314).

3

Eurojusti pädevus ja operatiivülesanded

Eelnõu I lisas täiendatakse Eurojusti pädevusse kuuluvate raskete kuritegude loetelu liidu piiravate

meetmete rikkumise ja soolise vägivallaga. Seni loetelus nimetatud genotsiidi, inimsusevastaste

kuritegude ja sõjakuritegude kõrvale lisatakse agressioonikuritegu. Arvutikuritegude puhul, mis

kuuluvad Eurojusti pädevusse juba kehtiva määruse alusel, täpsustatakse, et need hõlmavad ka

küberrünnakuid. Artiklis 5 sätestatakse, et Eurojusti pädevus hõlmab asjaomaseid kuritegusid ka

siis, kui need on seotud hübriidtegevusega. Samuti täpsustatakse ameti tegevuse tingimusi

juhtumites, millel on tagajärjed liidu tasandil; sellistes juhtumites saab Eurojust abi anda ka kehtiva

määruse alusel.

Täpsustatakse Eurojusti omaalgatusliku tegevuse korda ning keerukate piiriüleste kriminaalasjade

koordineerimiseks nähakse senisest püsivama koostöövormina ette nii õigusalase koordineerimise

platvormid kui ka kriminaalasjade eksperdikeskused, mis koondavad ekspertiisi ning pakuvad

liikmesriikidele strateegilist, analüütilist ja operatiivset tuge. Laiendatakse tõendite säilitamise ja

analüüsimise võimalusi ning täpsustatakse kannatanute abistamist ja Eurojusti osalemist

kuritegevusega seotud ohte käsitlevas Euroopa valdkondadevahelises platvormis (EMPACT).

Liikmete volitused ja esinduste korraldus

Eelnõu täpsustab Eurojusti liikmete staatust, volitusi ja juurdepääsu riiklikele registritele. Pädeva

riikliku asutuse nõusoleku korral võib Eurojusti liige teha ja täita arestimisotsuseid ning Euroopa

andmeesitamis- ja andmesäilitamismääruseid. Kiireloomulisel juhul võib liige tegutseda ka eelneva

nõusolekuta, kuid peab järgima riiklikku õigust.

Liikme ja tema asetäitja alaline töökoht peab olema Eurojusti asukohas Haagis, kuid assistent võib

liikmesriigi otsusel töötada koduriigis. Iga esindust peab toetama vähemalt üks lähetatud riiklik

ekspert, kellel on prokuröri, kohtuniku või nendega samaväärse pädevusega õigusasutuse esindaja

staatus. Eksperdi alalist töökohta eelnõu otsesõnu ei määra, kuid jõusse jäävate lähetusreeglite

kohaselt on tema töökoht üldjuhul samuti Haagis. Kiireloomuliste taotluste lahendamiseks peab

esindus tagama ööpäevaringse valmisoleku.

Teabevahetus ja isikuandmete kaitse

Kohtuasjade haldamise süsteem (edaspidi CMS) toetab senisest ulatuslikumalt juhtumite haldamist,

analüüsi ja menetlustevaheliste seoste tuvastamist. Liidu asutuste vahelises teabevahetuses nähakse

ette ühised reeglid automatiseeritud tabamuspõhiseks teabevahetuseks, mis tähendab, et süsteem

näitab üksnes vaste olemasolu teise asutuse andmetes, kuid see ei ava automaatselt kogu teabe sisu

ning andmestikku. Sellise päringu tulemus näitab, kas teise asutuse andmetes leidub vaste, ilma et

päringu tegijale antaks kohe juurdepääs kogu andmestikule.

Suhtlus liikmesriikide asutustega toimub e-CODEX-il põhineva detsentraliseeritud IT-süsteemi

kaudu ning registriandmed edastatakse poolautomaatselt ja struktureeritult. Eelnõu jätkab sellega

seniste digiteerimismuudatuste suunda. Eurojusti määruse andmekaitse erisätteid kohaldatakse koos

määrusega (EL) 2018/1725.

Koostöö liidu asutuste ja kolmandate riikidega

Eelnõu täpsustab koostööd Europoli ja Euroopa Prokuratuuriga. Eurojust toetab Euroopa

Prokuratuuri eelkõige koostööga selles mitteosalevate liikmesriikide ja kolmandate riikidega.

Kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega koostöö kavandamiseks võtab Eurojust

iga nelja aasta järel vastu vastava strateegia. Samuti täpsustatakse Eurojusti juures tegutsevate

sideprokuröride ja kontaktisikute staatust ning nende piiratud juurdepääsu CMS-ile.

3. Õiguslik alus, subsidiaarsus ja proportsionaalsus

Määruse eelnõu õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi ELTL) artikkel 85.

Selle kohaselt määratakse Eurojusti struktuur, toimimine, tegevusvaldkond ja ülesanded kindlaks

4

seadusandliku tavamenetluse korras vastu võetava määrusega. Sama artikkel näeb ette Euroopa

Parlamendi ja riikide parlamentide osalemise Eurojusti tegevuse hindamises. Sellel õiguslikul alusel

võeti vastu ka praegu kehtiv Eurojusti määrus (EL) 2018/1727.

Komisjon põhjendab eelnõu vastavust subsidiaarsuse põhimõttele Eurojusti ülesannete piiriülese

olemusega. Komisjoni seletuskirja järgi ei saa liikmesriigid eraldi samaväärselt korraldada mitut

õigussüsteemi hõlmavate menetluste koordineerimist, tuvastada nendevahelisi seoseid ega

lahendada pädevusküsimusi. Eurojusti tegevust kirjeldatakse riiklike asutuste tegevust toetavana.

Eesti nõustub komisjoni hinnanguga.

Komisjoni hinnangul piirdub ettepanek eesmärkide saavutamiseks vajalike struktuursete ja

operatiivsete muudatustega ning säilitab Eurojusti toetava ja koordineeriva rolli. Komisjon tugineb

seejuures mõjuhinnangus võrreldud lahendustele ning eeldab, et valitud meetmete kasu ületab nende

kulud. Juhtimisreformi, pädevuse laiendamist ja koostöökorralduse muutmist käsitletakse omavahel

seotud meetmetena. Eesti leiab siiski, et mõned juhtimisreformi ettepanekud lähevad kaugemale kui

hädavajalik, (näiteks täiendava haldusnõukogu loomine, liikmesriikide esinduste koosseisu ja

Haagis töötamist puudutavad sätted) ning liikmesriikidele peab jääma suurem paindlikkus.

Eelnõu seob Eurojusti liikmete menetlusvolituste kasutamise riigisisese õigusega. Artikli 18 lõige 4

käsitleb pöördumist pädeva riikliku asutuse poole, kui meetme kohaldamine kuulub selle asutuse

pädevusse, ning artikli 28 lõige 8 jätab omaalgatuslikule tegevusele järgnevad otsused riigisisestele

asutustele. Andmetöötluse ulatus, juurdepääs ja säilitamine on reguleeritud eelnõu andmekaitse- ja

teabevahetussätetes.

4. Esialgsete mõjude analüüsi kokkuvõte

Komisjoni 24. juuni 2026. aasta mõjuhindamisaruandes3 (edaspidi „mõjuhindamisaruanne“)

võrreldakse lahendusi kuues valdkonnas: Eurojusti pädevus ja operatiivvõimekus, liikmesriikide

praktika ja Eurojusti liikmete volituste ühtlustamine, juhtimine ning koostöö Europoli, Euroopa

Prokuratuuri ja kolmandate riikidega. Komisjoni eelistatud lahendus ühendab nendes valdkondades

valitud meetmed. Eeldatav kasu seisneb kiiremas piiriüleses koostöös, menetlustevaheliste seoste

paremas tuvastamises ja Eurojusti liikmete senisest suurema tööaja suunamises kriminaalasjadele.

Selle saavutamine eeldab lisaraha ja -personali, infosüsteemide arendamist ja riiklike asutuste

töökorralduse kohandamist.4

Eelnõu avaldab peamiselt mõju prokuratuuri ja teiste pädevate asutuste töökorraldusele. Komisjoni

hinnangul võib haldusülesannete eraldamine jätta Eurojusti liikmetele rohkem aega

kriminaalasjadega tegelemiseks. Mõjuhindamisaruandes käsitletakse ka haldusnõukogu loomisega

kaasnevaid lisakulusid, ajakulu ja uue juhtimistasandi võimalikku halduskoormust, kuid komisjon

peab kolleegiumi ja juhatuse tööaja kokkuhoiust saadavat kasu suuremaks. Liikmesriikidele võib

tekkida lisatööd, et valmistuda koosolekuteks ning kooskõlastada seisukohti ja teabevahetust oma

esindajate vahel. Eesti komisjoni mõjuhinnanguga selles osas ei nõustu ning leiab, et täiendava

haldusnõukogu loomisega kaasnevad kulud ei õigusta sellest saadavat hüpoteetilist kasu ning võib

pigem kaasa tuua üldise töökoormuse suurenemise ja ülesannete dubleerimise.

Komisjoni hinnangul võivad liikmete volituste ühtlustamine ja analüüsivõimekuse tugevdamine

kiirendada koostööd ning aidata tuvastada seni märkamata seoseid. Koostöö Europoli ja Euroopa

Prokuratuuriga ning stabiilsemad kontaktid kolmandates riikides võivad hõlbustada keerukate

kriminaalasjade menetlemist. Mõjuhindamisaruanne toob samas esile, et andmete koondamine ja

edastamine ning uute menetluste lisandumine võivad suurendada liikmesriikide asutuste

töökoormust. Kuigi Eesti Eurojusti liikmel on riigiprokurörina kõik vajalikud juurdepääsud olemas,

3 SWD(2026) 570.

4 Mõjuhindamisaruanne SWD(2026) 570 final

5

siis võib olla vajalik prokuratuuri menetlusinfosüsteemi lisada tehnilisi võimalusi andmete

(pool)automaatseks Eurojustile edastamiseks kõigis kriminaalasjades.

Eelnõu kohaselt peavad liikmesriigid määrama haldusnõukogusse esindaja ja asendaja, kes ei tohi

kuuluda Eurojusti lähetatud esindusse. Haldusnõukogu peaks koosolekuid vähemalt kaks korda

aastas ning osalemisega kaasneks ettevalmistus ja riiklikul tasandil kooskõlastamine.

Mõjuhindamisaruande kulutabelis arvestatakse esinduse iga täiendava eksperdi päevarahade kulu

Eurojusti rahastamisvajaduse hulka, kuid nii eksperdi töötasu kui ka asetäitja töötasu koos

lähetuskuludega jäävad liikmesriigi kanda.

Mõjuhindamisaruandes hinnatakse Eurojusti täiendavaks rahastamisvajaduseks uue MFFi raames

aastatel 2028–2034 ligikaudu 119 miljonit eurot, millest eelnõu finantsselgituse järgi 83 miljonit

eurot lisandub finantsplaneeringusse ja 36 miljonit eurot tuleb Eurojusti põhieelarvesse

olemasolevatest rahastamiskokkulepetest. Eelnõuga kavandatakse 87 lisatöötajat, sealhulgas 27

lähetatud riiklikku eksperti; lisaks nähakse ette 16 seni projektirahastusest kaetud töötaja püsiv

rahastamine.

Mõjuhindamisaruande rahalised hinnangud käsitlevad peamiselt Eurojusti sisemisi kulusid ja kasu.

Aruande metoodikaosas märgitakse, et liikmesriikide tulemuste ja kulude kohta oli võrreldavaid

andmeid vähe ning mõjud liikmesriigiti erinevad. Eesti täpne tööjõu- ja ressursivajadus sõltub

määruse lõplikust sisust, esinduse korraldusest ning vajalikest õiguslikest ja tehnilistest

muudatustest. Eesti riigieelarvest kaetavaid kulusid käsitletakse riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve

koostamisel.

Eesti jaoks võib eelnõu parandada piiriüleste kriminaalasjade lahendamist, toetades kiiremat

teabevahetust ja menetluste koordineerimist. Peamine korralduslik ja rahaline mõju puudutab Eesti

esindust Eurojustis. Praegu töötab Haagis üks Eesti liige, asetäitjat ei ole määratud ning assistent

töötab Eestist. Asetäitja alalise Haagis töötamise nõue ja kohustus kaasata vähemalt üks lähetatud

riiklik ekspert tähendaksid seniste ekspertide lähetamise reeglite säilimisel kahe täiendava inimese

töötamist Haagis. Eksperdi töötasu ja asetäitja töötasu koos lähetuskuludega jääks Eesti kanda ning

lähetatud töötajate ülesannete täitmine Eestis nõuaks lisatööjõudu. Ekspertidele makstavad

täiendavad päevarahad on komisjoni mõjuhinnangus arvestatud Eurojusti rahastamisvajaduse hulka.

Haldusnõukogus osalemine tooks kaasa nõukogu liikmele täiendava koosolekuteks valmistumise ja

otsuste kooskõlastamisega seotud töökoormuse. Senisest ulatuslikum andmevahetus ja suurem

analüüsivõimekus võivad parandada Eesti asutuste juurdepääsu menetlustes vajalikule teabele, kuid

suurendada ka andmete ettevalmistamise, kvaliteedikontrolli ja saadud teabe läbitöötamise mahtu.

Infosüsteemide võimalike arenduskulude hindamisel tuleb eristada eelnõust tulenevaid lisavajadusi

juba kehtivate digikohustuste täitmise kuludest.

5. Määruse sätete õiguslik ja võrdlev analüüs

Eelnõuga asendatakse määrus (EL) 2018/1727 tervikuna. Järgnevalt kirjeldatakse uusi kohustusi

ning seniste sätete muutmist ja ümberpaigutamist.

Eurojustiga tehtava koostöö seisukohalt on asjakohased KrMS-i rahvusvahelise koostöö sätted,

sealhulgas §-d 435 ja 436, menetluskonflikte käsitlevad §-d 436⁴–436⁷, abistamistaotluste täitmist

puudutavad §-d 463 ja 463² ning riikidevahelist uurimisrühma käsitlev § 471. Eurojustiga koostööd

reguleerib KrMS-i 19. peatüki 7¹. jaos paiknev § 489¹. Selle lõike 2 järgi on Eesti liikmeks määratud

prokuröril kõik riigiprokuröri õigused ja kohustused ning lõige 3 võimaldab tal edasilükkamatul

juhul Eestis menetlemisele kuuluvas asjas kriminaalmenetlust alustada.

Artiklid 1–5. Eurojusti ülesanded ja pädevus

Artiklid 1–5 sätestavad Eurojusti staatuse, ülesanded ja pädevuse. Kehtiva määruse artiklites 2–4

sätestatud põhiülesanne – toetada raskete piiriüleste kuritegude uurimist ja süüdistuse esitamist –

säilib. Eelnõu artiklis 4 kirjeldatakse üksikasjalikumalt andmete ristkontrolli, tõendite säilitamist ja

6

analüüsi, vara tagasivõitmise toetamist ning kannatanute abistamist. I lisa loetellu (Eurojusti

pädevusse kuuluvate raskete kuritegude liigid) lisatakse liidu piiravate meetmete rikkumine ja

sooline vägivald; sõnaselgelt nimetatakse küberrünnakuid ja agressioonikuritegu.

Artikli 5 lõige 1 hõlmab ka Eurojusti pädevusse kuuluvate kuritegude seost hübriidtegevusega.

Hübriidmõõde ei ole eraldiseisev kuriteoliik, vaid kirjeldab loetletud kuritegude toimepanemise

seost laiema tegevusega. Juba kehtiva määruse artikli 3 lõige 6 lubab Eurojustil abistada ka ainult

üht liikmesriiki puudutavat asja, millel on tagajärjed liidu tasandil. Eelnõus säilib see võimalus ning

kolleegium hindab selliste tagajärgede olemasolu artikli 20 lõike 3 punkti d alusel. Artikli 5 lõike 6

punkt d lisab võimaluse toetada ka kahte või enamat kolmandat riiki või rahvusvahelist

organisatsiooni puudutavaid menetlusi, kui asjal võib olla mõju liidu tasandil, tingimusel et iga

osalisega on sõlmitud sättes loetletud koostööalus ning kolleegium on abi heaks kiitnud.

Liidu piiravate meetmete rikkumise sõnaselge lisamine I lisasse seostub direktiiviga (EL)

2024/1226, mis määratleb selliste rikkumiste kuriteokoosseisude ja karistuste miinimumnõuded.

Kehtiva määruse artikli 3 lõige 3 võimaldab Eurojustil liikmesriigi pädeva asutuse taotlusel toetada

ka loetelus nimetamata kuritegude menetlemist; eelnõus säilib see võimalus artikli 5 lõikes 3.

Muudatus ei loo sanktsioonirikkumiste puhul koostöövõimalust esimest korda, vaid nimetab need

otseselt Eurojusti pädevusse kuuluvate kuritegude hulgas.

Artiklid 6–15. Eurojusti juhtimine

Kehtiva määruse järgi koosneb Eurojusti juhtimisstruktuur kolleegiumist, juhatusest ja

haldusdirektorist. Kolleegium täidab lisaks operatiivülesannetele haldusülesandeid, sealhulgas

võtab vastu tööprogrammi ja eelarve ning nimetab haldusdirektori. Eelnõu artiklite 6–15 järgi

antakse strateegilised ja peamised haldusotsused uuele haldusnõukogule. Haldusnõukogu võtab

vastu ühtse programmdokumendi, eelarve ning personali- ja julgeolekureeglid. Juhatus valmistab

ette haldusnõukogu otsuseid ja täidab talle antud haldusülesandeid; kolleegium keskendub

operatiivtööle.

Artikli 7 järgi nimetab iga liikmesriik haldusnõukogusse esindaja ja asendaja ning komisjon nimetab

ühe esindaja. Eurojusti president ja haldusdirektor osalevad haldusnõukogu töös hääleõiguseta.

Liikmesriigi esindajaks ega asendajaks ei või nimetada sama riigi Eurojusti liiget ega ühtki teist

Eurojusti lähetatud esinduse liiget. Haldusnõukogu koguneb vähemalt kaks korda aastas. Artikli 13

järgi kuuluvad juhatusse president, asepresident, kaks haldusnõukogu valitud liiget ja komisjoni

esindaja. Haldusdirektori nimetab artikli 14 alusel ametisse haldusnõukogu juhatuse esitatud

kandidaatide seast. Võrreldes kehtiva määruse artikliga 17 pikeneb haldusdirektori ametiaeg neljalt

aastalt viiele ning tema aruandekohustus liigub kolleegiumilt haldusnõukogule.

Artiklid 16–17. Liikmete staatus ja esinduste koosseis

Kehtiva määruse artikli 7 järgi on igal liikmesriigil Eurojustis liige, keda toetavad asetäitja ja

assistent. Liige töötab Haagis, kuid liikmesriik võib määrata nii asetäitja kui ka assistendi töökohaks

koduriigi. Eelnõu artikli 16 lõige 1 säilitab liikme töökoha Haagis ning artikli 17 lõige 1 muudab

asetäitja alalise töötamise Haagis kohustuslikuks. Koduriigis töötamise võimalus jääb sõnaselgelt

alles assistendile.

Artikli 17 lõige 6 lisab nõude, et iga esindust toetaks vähemalt üks lähetatud riiklik ekspert, kellel

on prokuröri, kohtuniku või nendega samaväärse pädevusega õigusasutuse esindaja staatus. Liikme

ja asetäitja viieaastane, ühe korra pikendatav ametiaeg säilib. Ööpäevaringne valmisolek, mida

kehtiv määrus reguleerib artiklis 19 valvekoordinatsiooni kaudu, sätestatakse artikli 17 lõikes 11

esinduse liikmete kättesaadavuse nõudena.

Eksperdi alalist töökohta määruse eelnõu otsesõnu ei sätesta. Eurojusti praeguse kolleegiumi otsuse

2023-11 artikli 6 järgi on eksperdi lähetuskoht üldjuhul Haagis ning ekspert peab elama seal või

tööülesannete täitmiseks sobival kaugusel. Paljud liikmesriigid on Eurojusti esindusse eksperdi

lähetamise võimalust kasutanud. Lähetuskohas elamisega on seotud ka elamiskulude hüvitiste

7

maksmine. Eelnõu artikli 86 lõike 9 järgi jäävad senised reeglid jõusse, kuni haldusnõukogu otsustab

teisiti. Seega eeldaks eelnõu koos kehtivate lähetusreeglitega üldjuhul vähemalt kolme inimese

töötamist Haagis: liige, asetäitja ja riiklik ekspert.

Artikkel 18. Liikmete volitused

Kehtiva määruse artiklid 8 ja 9 eristavad liikme iseseisvaid volitusi, pädeva asutuse nõusolekut

eeldavaid meetmeid ja registriandmete saamist. Eelnõu koondab need artiklisse 18. Iseseisvate

volituste hulgas nimetatakse senisest üksikasjalikumalt juhtumite avamist ja haldamist CMS-is,

koordineerimiskohtumiste korraldamist, ühiste uurimisrühmade kokkulepete allkirjastamist ning

andmeedastuse lubamist. Pädeva riigisisese asutuse nõusolekul kasutatavate volituste hulgas

nimetatakse lisaks uurimismeetmetele sõnaselgelt arestimisotsuste tegemist ja täitmist ning Euroopa

andmeesitamis- ja andmesäilitamismääruste tegemist. Samuti võib liige taotleda vara tagasivõitmise

talituselt teavet ja kohest tegutsemist kuni arestimisotsuse tegemiseni.

Artikli 18 lõige 3 säilitab Eurojusti liikmetele kiireloomulise tegutsemise võimaluse, kui ta ei saa

oma liikmesriigi pädeva asutusega õigel ajal ühendust. Liige järgib riigisisest õigust ning teavitab

asutust võetud meetmetest põhjendamatu viivituseta. Kehtiva määruse artikli 8 lõigetes 5 ja 6 on

sätestatud erikord juhuks, kui volituste kasutamine läheks vastuollu riigi põhiseaduslike normide

või kriminaalõigussüsteemi põhialustega. Eelnõu lõige 4 kasutab selle asemel üldisemat reeglit: kui

meede kuulub riigisisese õiguse järgi teise asutuse pädevusse, võib liige taotleda sellelt asutuselt

meetme kohaldamist. Mõlemal juhul on menetlusvolituste kasutamine seotud riigisisese õigusega.

Artikli 18 lõikes 6 säilib liikmesriikidel valik, kas tagada Eurojusti liikmele otsene juurdepääsu

registriandmetele või võimalus saada vajalik teave, kuid lisatakse sõnaselge kohustus edastada

nõutav teave põhjendamatu viivituseta. Kehtiva määruse artiklis 9 nimetatud karistus-,

kinnipidamis-, uurimis- ja DNA-andmetele lisaks loetletakse sõrmejälje- ja sõidukiregistrid,

ECRIS-TCN ning pangakontode keskregistrid ja andmeotsingusüsteemid. Juurdepääs toimub

riigisisese õiguse ja asjakohase registri kasutamist reguleeriva liidu õigusakti kohaselt.

Artiklid 19–24. Kolleegium, president ja asepresident

Kolleegium koosneb liikmesriikide liikmetest ja vastutab eelnõu järgi Eurojusti operatiivülesannete

eest. Kehtiva määruse artikli 10 kohaselt osaleb komisjoni esindaja kolleegiumis haldusülesannete

täitmisel; uues mudelis toimub Euroopa Komisjoni osalemine Eurojusti juhtimises haldusnõukogu

ja juhatuse kaudu. Artiklis 20 loetletakse kolleegiumi operatiivotsused, sealhulgas omaalgatuslike

juhtumite avamine, asjaomastele riikidele teabe edastamine ja koordineerimiskohtumiste

korraldamine. Kolleegium koguneb jätkuvalt vähemalt kord kuus. Ta valib enda liikmete hulgast

presidendi ja senise kahe asemel ühe asepresidendi. Nende nelja-aastane, ühe korra pikendatav

ametiaeg säilib. Artikkel 24 säilitab regulatsiooni, mille kohaselt hüvitatakse riigile, kelle liige

valitakse Eurojusti presidendiks, sellest tulenev täiendav lisakoormus.

Artiklid 25–27. Tugi piiriülestele menetlustele ja ühistele uurimisrühmadele

Artiklid 25 ja 26 täpsustavad Eurojusti tuge piiriülestele menetlustele ja ühistele uurimisrühmadele.

Kehtiva määruse artiklis 4 on juba ette nähtud menetluste koordineerimine, logistiline tugi ja

uurimisrühmade operatiivne, tehniline ning rahaline toetamine. Eelnõus kirjeldatakse eraldi

menetluskonfliktide ennetamist ja lahendamist ning abi uurimisrühma loomisel, kokkuleppe

koostamisel ja rahastamisel. Artikli 25 alusel antavad põhjendatud arvamused menetluskonfliktide

lahendamiseks on sõnaselgelt mittesiduvad.

Artikkel 27 annab õigusliku raami õigusalase koordineerimise platvormidele. Platvormi saab luua

vähemalt kahe liikmesriigi taotlusel või Eurojusti algatusel asjaomaste liikmesriikide nõusolekul.

See ühendab keerukate piiriüleste menetluste jaoks operatiivse, tehnilise, analüütilise, õigusliku ja

rahalise toe. Platvormi raames töödeldakse teavet CMS-is. Võrreldes senise üldise

koordineerimisülesandega kirjeldab eelnõu seega uue senisest püsivama koostöövormi loomise

tingimusi ja tuge.

8

Artikkel 28. Omaalgatuslik tegevus

Eurojusti omaalgatuslik tegevus, mis tähendab õigust ka ilma liikmesriigi taotluseta juhtida

tähelepanu võimalikule piiriülesele menetlusvajadusele, analüüsida saadud teavet ja teha ettepanek

menetluse alustamiseks, laiendamiseks, koordineerimiseks või ühise uurimisrühma loomiseks on

lubatud juba kehtiva määruse artikli 2 lõikes 3 ja artiklis 4. Eelnõu artikkel 28 koondab selle

tingimused eraldi sättesse ning nimetab teabeallikatena ka eraisikuid ja avalikke allikaid. Lisaks

senistele taotlustele uurimise alustamiseks, koordineerimiseks või ühise uurimisrühma

moodustamiseks tuuakse välja uurimise laiendamine teistele riikidele, konkureerivate

koostöötaotluste järjestamine, andmebaaside ristkontroll ja Europoli toe kaasamine. Volitatud

Eurojusti töötajad võivad teavet analüüsida ja valmistada liikmetele või kolleegiumile ette edasisi

samme. Juhtumi avamise vajalikkuse hindamiseks võib andmeid säilitada kuni kuus kuud ja

erandina ühe korra veel kuni kuus kuud.

Artikli 28 lõige 8 jätab edasiste meetmete üle otsustamise õiguse pädevatele riiklikele asutustele

kooskõlas riigisisese ja liidu õigusega. Lõige 5 näeb ette põhjendamatu viivituseta vastamise ning

võimaldab keelduda taotluse täitmisest riigi oluliste julgeolekuhuvide, käimasoleva uurimise või

süüdistuse esitamise ja isiku turvalisuse kaitseks. Sarnane vastamise kohustus ja keeldumise alused

sisalduvad juba kehtiva määruse artikli 4 lõikes 6; eelnõu paigutab need omaalgatusliku tegevuse

korra juurde.

Artiklid 29–34. Tõendite säilitamine ja täiendavad koostööülesanded

Artikkel 29 säilitab Eurojusti ülesande koguda, säilitada ja analüüsida rahvusvaheliste kuritegudega

seotud tõendeid, mis lisati kehtivasse määrusesse 2022. aastal. Eelnõus seotakse see genotsiidi,

inimsusvastaste kuritegude, sõjakuritegude ja agressioonikuriteo ning nendega seotud kuritegudega.

Uue võimalusena võib seda võimekust kolleegiumi või komisjoni taotlusel laiendada ka teistele

Eurojusti pädevusse kuuluvatele rasketele kuritegudele. Selleks peab laiendamine olema

põhjendatud ja vajalik konkreetse uurimise või süüdistuse esitamise toetamiseks ning asja jaoks

peab olema moodustatud ühine uurimisrühm või õigusalase koordineerimise platvorm. Tõendeid

võib saada riiklikelt pädevatelt asutustelt ja rahvusvahelistelt kriminaalkohtutelt; tõendina

kasutatavat teavet võib koguda ka liidu asutustelt, rahvusvahelistelt organisatsioonidelt, eraisikutelt

ja avalikest allikatest.

Artikkel 30 sätestab eraldi Eurojusti juhtumitöös ja koostöövõrgustikes saadud teadmiste

koondamise, analüüsimise ja jagamise ülesande. See hõlmab praktikajuhiste ja juhtumianalüüside

koostamist ning liikmesriikide ja liidu kohtupraktika analüüsi, sealhulgas tõendite lubatavuse

küsimustes. Artikkel 32 reguleerib Eurojusti juba määrusest (EL) 2019/816 tulenevat rolli ECRIS-

TCN kontaktpunktina kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele ning näeb ette

selleks vajaliku töökorralduse ja elektroonilise suhtluse.

Artikkel 31 võimaldab Eurojustil luua kriminaalasjade eksperdikeskusi, mis pakuvad liikmesriikide

esindustele ja pädevatele asutustele strateegilist, analüütilist ning operatiivset tuge. Keskuse loomist

võivad taotleda kolleegium, haldusdirektor või komisjon. Juhatus hindab taotluse operatiivset

lisaväärtust ja rahalist mõju ning otsuse teeb haldusnõukogu. Keskuse tegevuse prioriteedid

määravad Eurojusti töötajad pärast asjaomaste liikmesriikide esinduste liikmetega konsulteerimist.

Artikli 33 alusel abistab Eurojust uurimisasutusi ja prokuratuure kannatanute õiguste tagamisel

piiriülestes menetlustes. Artikkel 34 käsitleb Eurojusti osalemist EMPACT-is koostöös Europoliga

ning piirab selle toe tegevustega, mida juhivad õigusasutused või milles nad osalevad.

Artiklid 35–40. Riigisisene koordineerimine ja teabevahetus

Riigisisese koordineerimissüsteemi loomise kohustus sisaldub juba kehtiva määruse artiklis 20.

Eelnõu artikkel 35 seob süsteemi ülesanded Eurojusti esinduse toetamisega ning hõlmab asjakohaste

koostöövõrgustike ja terrorismiküsimuste kontaktisikuid ning teisi asjaomaseid õigusasutusi.

Eurojusti riikliku kontaktisiku määramine koordinaatoriks muutub vabatahtlikuks,

terrorismiküsimuste kontaktisiku määramine jääb kohustuslikuks. Senise korra järgi teavitatakse

9

Eurojusti liiget süsteemi operatiivküsimusi käsitlevatest koosolekutest ja ta võib neil osaleda. Lõige

6 lisab Eurojusti liikmele kohustuse kohtuda süsteemi liikmetega regulaarselt ning pidada eraldi

korrapäraseid kohtumisi iga asjaomase võrgustiku kontaktisikutega.

Artikkel 36 kohaselt säilib kehtiva määruse artiklist 21 tulenev üldine teabeedastuskohustus. See

hõlmab muu hulgas ühiseid uurimisrühmi, teatavaid vähemalt kolme liikmesriiki puudutavaid

juhtumeid, menetluskonflikte ja koostöötaotluste korduvaid täitmisraskusi. Teabe edastamine ei

tähenda iseenesest Eurojusti abi taotlemist. Lõige 7 võimaldab jätta teabe riigi oluliste

julgeolekuhuvide või isiku turvalisuse kaitseks edastamata. Artikkel 37 jätkab kehtiva artikli 21a

terrorismiandmete erikorda: kohustus hõlmab ka teadaoleva piiriülese seoseta juhtumeid, välja

arvatud selgelt ühe liikmesriigiga piirduv uurimine. Terrorismiandmete edastamisest võib keelduda

ka käimasoleva uurimise kaitseks. Mõlemas korras säilib võimalus jätta juba edastatud teave uuesti

saatmata.

Artikkel 38 säilitab Eurojusti kohustuse anda liikmesriigi asutustele tagasisidet teabe töötlemise

tulemuste ja tuvastatud seoste kohta. Artikli 39 järgi toimub operatiivne teabevahetus üldjuhul

Eurojusti liikmete kaudu. Eurojusti liige võib anda volitatud Eurojusti töötajale juhtumipõhise loa

suhelda pädeva asutusega otse. Töötaja tegutseb Eurojusti liikme järelevalve all ja vastutusel ning

Eurojusti liige vastutab jätkuvalt vahetatava teabe sisu ja selle edasise töötlemise eest CMS-is.

Artikkel 40 jätkab 2023. aastal kehtiva määruse artikliga 22a ette nähtud digitaalse suhtluse korda.

e-CODEX-il põhinev detsentraliseeritud IT-süsteem ning teabe poolautomaatne ja struktureeritud

edastamine riiklikest registritest ei ole käesoleva eelnõuga esimest korda loodavad kohustused.

Artikli 36 kohased üldandmed ja artikli 37 kohased terrorismiandmed edastatakse selle süsteemi

kaudu. Säilib alternatiivse turvalise kanali kasutamine süsteemi puudumise või erandlike asjaolude

korral. Komisjon pakub rakendustarkvara tasuta; liikmesriigid ja Eurojust kannavad oma

pääsupunktide ning vajalike infosüsteemide kohandamise kulud.

Artiklid 41–42. Kohtuasjade haldamise süsteem

Artiklid 41 ja 42 jätkavad seniste artiklite 23 ja 24 CMS-i regulatsiooni, mida muudeti 2023. aastal.

CMS-i ülesanded hõlmavad juhtumite haldamist, menetluste seoste tuvastamist, teabevahetust ja

andmetöötluse õiguspärasuse kontrolli. Eelnõus seotakse süsteem sõnaselgelt ka omaalgatuslike

juhtumite, laiendatud tõendianalüüsi ning operatiiv- ja statistiliste andmete kasutamisega.

Liidestamine liidu teiste infosüsteemidega ei laienda iseenesest Eurojusti juurdepääsuõigusi.

Eurojusti liige otsustab juurdepääsu juhtumipõhiselt ning andmete edasise kasutamise ja edastamise

piirangud kantakse CMS-i ja on juurdepääsu saanud isikutele siduvad. Eelnõu täpsustab volitatud

töötajate, Euroopa Prokuratuuri sideametniku ja Eurojusti juures tegutsevate kolmandate riikide

esindajate juurdepääsu.

Artiklid 43–53. Isikuandmete töötlemine

Artiklid 43–53 koondavad Eurojusti isikuandmete töötlemise erireeglid ning neid kohaldatakse koos

määrusega (EL) 2018/1725. Ka kehtiv määrus seob Eurojusti andmetöötluse liidu institutsioonide

andmekaitseraamistikuga. Eelnõu artiklis 43 ja põhjenduspunktis 34 kirjeldatakse erisätete ning

üldreeglite vahekorda; määrust (EL) 2018/1725 muudetakse Europoli ja Eurojusti määruse

läbivaatamise paketi osana. Artikkel 44 määrab töödeldavate andmete kategooriad, erandliku

täiendava töötlemise tingimused ja terrorismiandmete erikorra.

Artikli 44 lõige 6 jätkab 2023. aastal lisatud võimalust töödelda teatavaid terrorismiandmeid ka

pärast õigeksmõistmist või menetluse lõpetamist, kui liikmesriigi pädev asutus ei otsusta teisiti.

Süüdimõistmisega lõppemata menetluse andmeid võib sel juhul kasutada üksnes

menetlustevaheliste seoste tuvastamiseks. Seega ei ole andmete töötlemine pärast õigeksmõistmist

eelnõus esmakordne lahendus, vaid senise erikorra jätk.

Artikkel 45 sätestab operatiivsete isikuandmete säilitamise tähtajad ja läbivaatamise korra. Senise

artikliga 29 võrreldes säilivad muu hulgas aegumise, õigeksmõistmise, lõpliku kohtulahendi ja

10

koordineerimisvajaduse lõppemisega seotud alused ning nõue vaadata säilitamise vajadus läbi iga

kolme aasta järel. Lõike 1 punkti e lisatakse sõnaselge võimalus säilitada seal nimetatud andmeid

kolmeaastase tähtaja järel kuni lõpliku kohtulahendini, kui kriminaalmenetlus, sealhulgas

kaebemenetlus, alles kestab. Säilitamise jätkamise otsus tuleb põhjendada ja registreerida; otsuse

puudumisel kustutatakse andmed läbivaatamise ajal automaatselt.

Artiklid 46–53 käsitlevad andmeturvet, andmesubjekti juurdepääsu ja töötlemise piiramist,

järelevalvet ning vastutust. Eurojust vastab juurdepääsutaotlusele põhjendamatu viivituseta ja

hiljemalt kolme kuu jooksul, konsulteerides asjaomaste liikmesriigi asutustega. Euroopa

Andmekaitseinspektor teeb koostööd riiklike järelevalveasutustega ning andmekaitseametnik jälgib

Eurojusti andmetöötlust. Vastutuse jaotus sõltub muu hulgas sellest, kas andmed esitas liikmesriik

või kogus ja töötles neid Eurojust. Need küsimused on reguleeritud ka kehtivas määruses, kuid

eelnõu korraldab sätted ümber vastavalt uuele juhtimis- ja teabevahetusmudelile.

Artiklid 54–59. Koostöö liidu asutustega

Artikkel 54 sätestab koostöö üldreeglid ning artikkel 55 koondab automatiseeritud tabamuspõhise

teabevahetuse ühise korra. Europoli ja Euroopa Prokuratuuriga on tabamuspõhine juurdepääs ette

nähtud juba kehtiva määruse artiklites 49 ja 50. Eelnõus kirjeldatakse ühtselt päringute tegemist,

tabamuste käsitlemist ja andmete jagamist ning lubatakse sama korda kasutada teiste liidu

asutustega, kui nende juurdepääsuks on liidu õiguses alus. Tabamus ei anna iseenesest õigust saada

kogu selle aluseks olevat teavet.

Artikli 55 lõike 3 järgi ei teavitata päringu tegijat piiranguga andmeid puudutavast tabamusest enne,

kui teabe andja piirangu kõrvaldab. Tehnilise korra kehtestamise rakendusvolitus sisaldub artikli 55

lõikes 8 ning komiteemenetlus sätestatakse artiklis 84.

Artikkel 56 täpsustab Eurojusti ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku tööjaotust ning seob selle

liikmesriikide esindustes määratud kontaktisikutega. Artikkel 57 kirjeldab senisest

üksikasjalikumalt koostööd Europoliga: vastastikust teavitamist, analüüside ja eksperditeadmiste

kasutamist ning liikmesriikide nõusolekul ühiste operatiivplatvormide loomist. Europolilt saadud

teabe põhjal võib Eurojust teavitada liikmesriigi asutusi või tegutseda artikli 28 alusel. Eelnõu

käsitleb ka Eurojusti ja Europoli koostööd digiuurimiste ja piiriülese juurdepääsuga elektrooniliste

tõendite kontekstis.

Artikkel 58 jätkab kehtiva artikli 50 alusel toimuvat koostööd Euroopa Prokuratuuriga ning

täpsustab Eurojusti tuge eelkõige mitteosalevate liikmesriikide ja kolmandate riikidega seotud

asjades. Toetus hõlmab ühiseid uurimisrühmi ja koordineerimiskohtumisi; säilib taotluste

viivitamatu menetlemise põhimõte. Uue aspektina nähakse ette Euroopa Prokuratuuri sideametniku

lähetamine Eurojusti ja talle tema ülesannete täitmiseks vajaliku ligipääsu võimaldamine Eurojusti

menetlusinfosüsteemile (CMS). Artikkel 59 koondab koostöö liidu teiste asutustega, sealhulgas

OLAF-i ja Frontexiga, ning lisab eraldi reeglid koostööks rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise ametiga (AMLA) ja kavandatava EL-i tolliasutusega.

Artiklid 60–64. Koostöö kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega

Artikkel 60 säilitab kehtiva määruse artiklis 52 ette nähtud nelja-aastase koostööstrateegia

kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Artiklid 61–64 eristavad Eurojusti

sideametnike lähetamist kolmandatesse riikidesse, kolmandate riikide sideprokuröre, Eurojusti

juurde lähetatud kontaktisikuid ning väljaspool Eurojusti asuvaid kontaktisikuid. Sideprokuröride

ja nende CMS-i juurdepääsu õiguslik raam lisati senisesse määrusse 2023. aastal artikliga 54a.

Eelnõu artikkel 62 lisab sideprokuröri lähetamise alusena lepingute kõrvale komisjoni otsuse

andmekaitse piisavuse kohta. Artikkel 63 reguleerib eraldi kolmanda riigi kontaktisiku lähetamist

Eurojusti töökorraldusliku kokkuleppe alusel.

Artiklite 62 ja 63 järgi antakse Eurojusti juures tegutsevatele sideprokuröridele ja kontaktisikutele

nende ülesannete täitmiseks piiratud juurdepääs CMS-ile, mida artiklis 64 nimetatud väljaspool

11

Eurojusti tegutsevatel kontaktisikutel ei ole. Artikli 54 lõike 3 järgi ei anna töökorralduslik

kokkulepe alust isikuandmete vahetamiseks. Liikmesriigi edastatud andmete edasiandmiseks näeb

sama artikli lõige 5 ette pädeva asutuse nõusoleku, välja arvatud juhul, kui liikmesriik on andnud

eelneva loa.

Artikli 18 lõike 1 punkt e annab Eurojusti liikmele pädevuse lubada oma liikmesriiki hõlmava

konkreetse uurimise jaoks vajalike operatiivsete isikuandmete edastamist vastavalt määruse (EL)

2018/1725 kavandatavatele artiklitele 94b–94d. Otsustamisel arvestatakse kogu asjakohast teavet ja

vajaduse korral andmekaitseametniku seisukohta. Mitmelt liikmesriigilt saadud andmete puhul on

vaja iga andmed esitanud liikmesriigi Eurojusti liikme luba. Eelnõu artikli 53 lõige 4 sätestab

Eurojusti vastutuse tema töödeldavate andmete eest, arvestades määruse teisi sätteid.

Artiklid 65–72. Eelarve ja personal

Artiklid 65–70 käsitlevad eelarve koostamist ja täitmist, aruandlust, finantseeskirju ning pettuste

tõkestamist. Peamine korralduslik muutus on eelarveotsuste andmine kolleegiumilt

haldusnõukogule; haldusdirektor vastutab eelarve täitmise eest. Liikmesriikide vabatahtlikud

osamaksed jäävad üheks tuluallikaks nagu kehtivas määruses. Artikkel 71 kirjeldab senisest

täpsemalt Eurojusti töötajate operatiivseid, analüütilisi ja haldusülesandeid ning Eurojusti töötajate

juhtimist. Volitatud töötajad määrab haldusdirektor; operatiivülesannete täitmisel tegutsevad nad

asjakohasel juhul Eurojusti liikme või kolleegiumi järelevalve all. Artikkel 72 säilitab lähetatud

riiklike ekspertide kasutamise võimaluse, mille kõrval artikkel 17 nõuab vähemalt ühe eksperdi tuge

igale esindusele.

Artiklid 73–74. Aruandlus ja hindamine

Artikkel 73 jätkab kehtiva artikli 67 alusel toimuvat Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide

ühist hindamist. Eurojusti president osaleb sellel kord aastas ning arutelu ei hõlma konkreetsete

operatiivasjade menetlusotsuseid. Eelnõus määratakse konsolideeritud aastaaruande esitamise

tähtpäevaks 1. mai ning nähakse ette ühtsed aruandlusnäitajad liidu finantshuve kahjustavate

kuritegude kohta. Artikkel 74 säilitab komisjoni viieaastase hindamistsükli ja lisab nõude hinnata

iga teise hindamise käigus Eurojusti tegevuse jätkamise põhjendatust. Seega jätkub ka Riigikogu

osalemine Eurojusti tegevuse hindamises.

Artiklid 75–87. Üld- ja lõppsätted

Artiklid 75–84 reguleerivad muu hulgas privileege ja immuniteete, keelekasutust,

konfidentsiaalsust, dokumentidele juurdepääsu, julgeolekureegleid, vastutust ja asukohalepingut.

Neid sätteid kohandatakse uue juhtimisstruktuuri ja Eurojusti juures tegutsevate isikute ringiga.

Artikliga 85 tunnistatakse senine määrus kehtetuks ning viiteid sellele loetakse viideteks uuele

määrusele. Artikkel 86 säilitab Eurojusti õigusjärgluse, personali, lepingud ja koostöökokkulepped

ning reguleerib seniste ametiaegade jätkumist. Kuni haldusnõukogu töö alustamiseni täidab

kolleegium tegevuse jätkamiseks vajalikke haldusülesandeid. Artiklis 87 ja osades üleminekusätetes

on kohaldamise kuupäevad ja tähtajad veel kindlaks määramata.

6. Eesti seisukohad ja nende põhjendused

Eesti peab ELTL artiklit 85 eelnõu jaoks sobivaks õiguslikuks aluseks ning leiab, et piiriülese

õigusalase koostöö korraldamine liidu tasandil vastab subsidiaarsuse põhimõttele.

6.1. Eesti toetab Eurojusti juhtimise tõhustamist, kuid eelistab uue haldusnõukogu loomisele

olemasolevate juhtorganite ülesannete selgemat jaotamist. Juhtimiskorralduse muudatused

peavad vähendama halduskoormust tervikuna ega tohi põhjustada ülesannete dubleerimist

või ebaproportsionaalset lisakoormust liikmesriikidele.

Eurojusti juhtimise tõhustamise eesmärk on vähendada Eurojusti liikmete haldusülesandeid, et nad

saaksid keskenduda piiriüleste kriminaalasjade lahendamise toetamisele. Praeguses

juhtimiskorralduses teeb juhatus haldusotsuseid ja valmistab ette kolleegiumi otsuseid ning

12

haldusdirektor vastutab igapäevase juhtimise eest. Seega on haldusülesannete täitmiseks vajalikud

organid juhatuse ja haldusdirektori näol juba olemas. Eesti hinnangul tuleks esmajärjekorras

täpsustada nende ülesandeid ja otsustuspädevust, et vältida samade küsimuste põhjendamatut

käsitlemist mitmes juhtorganis.

Haldusnõukogu loomine tähendaks liikmesriikidele esindaja ja tema asendaja määramist ning

koosolekuteks valmistumist ja seal osalemist. Eelduslikult vajaks haldusnõukogu esindaja

seisukohtade kujundamiseks jätkuvalt Eurojusti liikme sisendit. Sellisel juhul ei pruugi liikme

halduskoormus kavandatud ulatuses väheneda ning lisanduda võib töö samade küsimuste

selgitamisel ja kooskõlastamisel.

Juhtimisorganite ülesanded tuleb selgelt jaotada: strateegilised põhiküsimused võivad jääda

kolleegiumile, igapäevased haldusotsused juhatusele ja haldusdirektorile. Liikmesriikide kaasamist

saaks tugevdada peaprokuröride konsultatiivfoorumi nõuandva rolli kaudu, mis ei loo uut

otsustustasandit ega kohustuslikku kooskõlastusringi.

6.2. Eesti toetab liidu piiravate meetmete rikkumise ja agressioonikuriteo lisamist Eurojusti

pädevusse kuuluvate kuritegude loetellu. Eesti toetab ka Eurojusti rolli tugevdamist

hübriidrünnakutega seotud kuritegude menetlemise toetamisel.

Eesti huvi on tugevdada piiriülest koostööd julgeolekut ohustavate kuritegude menetlemisel ja liidu

piiravate meetmete rikkumise eest isikute vastutusele võtmisel. Piiravate meetmete ehk

sanktsioonirikkumiste ja agressioonikuriteo lisamine Eurojusti pädevusse kuuluvate kuritegude

loetellu muudab Eurojusti pädevuse nendes kriminaalasjades selgemaks. Eurojusti pädevuses oleks

seega edaspidi kõigi rahvusvaheliste kuritegude – genotsiidi, inimsusvastaste kuritegude,

sõjakuritegude ja agressioonikuritegude – menetlemise toetamine.

Eelnõuga lisatakse Eurojusti pädevuse kirjeldusse viide kuritegudele, mis on seotud

hübriidtegevusega (st kolmandate riikide mittekonventsionaalsed rünnakud) või moodustavad osa

sellest. Eesti toetab seda täpsustust, sest hübriidrünnakutega seotud kuritegude tõhus menetlemine

on Eesti julgeoleku huvides. Viite lisamine aitab selgemalt kajastada Eurojusti toetavat rolli selliste

menetluste koordineerimisel.

6.3. Eesti toetab Eurojusti liikmete riiklike menetlusvolituste ja registriandmetele

juurdepääsuõiguste ühtlustamist, et vältida liikmesriikide esinduste erinevast pädevusest

tulenevaid viivitusi piiriüleste kriminaalasjade menetlemisel. Selliste volituste kasutamine

peab jääma kooskõlla liikmesriigi menetlusõiguse, menetlusgarantiide ning

menetlustoiminguteks ette nähtud loa- ja pädevuskorraga.

Eurojusti liikmete riiklikud menetlusvolitused erinevad liikmesriigiti märkimisväärselt. Eelnõu

eesmärk on tagada, et kõigil liikmesriikidel oleks Eurojustis võrreldava võimekusega esindus, kellel

on vajalikud volitused ja juurdepääs riiklikele registriandmetele piiriüleste kriminaalasjade

menetlemise toetamiseks. Eelkõige puudutab see kiireloomuliste taotluste menetlemist, vara

arestimise ja tõendite kogumisega seotud toimingute algatamist ning juurdepääsu menetluseks

vajalikele andmetele.

13

Eesti toetab selliste volituste ühtlustamist, sest Eurojusti liikmete erinev pädevus võib põhjustada

viivitusi piiriüleses koostöös ja vähendada Eurojusti tegevuse tõhusust. Eesti jaoks seisneb

muudatuste peamine väärtus kogu Eurojusti koostöövõimekuse parandamises, sest Eesti esindajal

on vastavad õigused olemas. KrMS § 489¹ lõige 2 annab Eesti liikmeks määratud prokurörile

riigiprokuröri õigused ja kohustused ning lõige 3 võimaldab tal edasilükkamatul juhul Eestis

menetlemisele kuuluvas asjas kriminaalmenetlust alustada.

Samas peab Eurojusti liikmete pädevuse kasutamine jääma seotuks liikmesriigi õiguskorraga.

Riigisiseste menetlustoimingute tegemisel tuleb jätkuvalt järgida liikmesriigi menetlusõigust,

menetluslikke tagatisi ning kohtu või muu pädeva asutuse loa nõudeid. Artikli 18 lõikes 3 ette

nähtud võimalus tegutseda kiireloomulisel juhul ilma pädeva asutuse eelneva nõusolekuta ei tohi

võimaldada kõrvale kalduda riigisisesest loakorrast ega menetlusgarantiidest.

6.4 Eesti ei toeta eelnõus sätestatud kohustust tagada igas liikmesriigi esinduses lisaks

Eurojusti liikmele alaliselt töötav asetäitja ja vähemalt üks riiklik ekspert. Liikmesriikidele

peab jääma õigus otsustada esinduse suuruse ja koosseisu üle, lähtudes konkreetse liikmesriigi

töökoormusest ja ülesannete mahust Eurojustis. Asetäitjal ja riiklikul eksperdil peab olema

võimalik töötada ka koduriigist, kui on tagatud esinduse ülesannete täitmine, Eurojusti liikme

asendamine ning kiireloomuliste taotluste ööpäevaringne menetlemine.

Eelnõu kohaselt peaks liikmesriigi esinduses Haagis olema lisaks Eurojusti liikmele alaliselt töötav

asetäitja ning vähemalt üks riiklik ekspert. Eesti hinnangul ei ole põhjendatud kehtestada sellist

nõuet ühetaoliselt kõigile liikmesriikidele sõltumata nende menetluskoormusest, nende esinduse

suurusest või praktilistest vajadustest.

Eesti hinnangul peab määrus jätma liikmesriikidele võimaluse otsustada ise oma esinduse koosseisu

ja töökorralduse üle. Määruse eelnõu selgitustes põhjendatakse eksperdi lisamist eeldatava

menetluskoormuse kasvuga, kuid Eesti hinnangul ei põhjenda see üldine eeldus kõigi esinduste

asetäitjate ja ekspertide alalist töötamist Haagis, eriti väikeriikide puhul, kelle menetluste arv on

väiksem. Haagi lähetatud töötajate arvu ei tuleks seega määruses kehtestada ühtse nõudena. Mitme

kogenud ametniku pikaajaline lähetamine võib vähendada liikmesriigi menetlusvõimekust ning

Eurojusti rahastatav eksperditugi ei kõrvalda vajadust leida lähetatud ametnikule sobivad asendajad.

Seetõttu ei peaks määrus nõudma asetäitja ja riikliku eksperdi alalist töötamist Haagis, kui esinduse

ülesannete täitmine on muul viisil tagatud.

Eesti nõustub, et tuleb tagada turvaline teabevahetus, liikme asendamine, vajaduse korral õigeaegne

kohalolek Haagis ning kiireloomuliste taotluste ööpäevaringne menetlemine, kuid esinduse

toimivust tuleb hinnata ülesannete täitmise, mitte Haagis paiknevate inimeste arvu järgi. Arvestada

tuleb kaasaegsete digilahendustega, mis võimaldavad vajadusel korraldada tõhusat koostööd ka

koduriigist.

6.5. Eesti toetab Eurojusti analüütilise võimekuse tugevdamist, et abistada liikmesriike

piiriüleste menetluste tõhusamal läbiviimisel. Eesti eelistab Eurojusti seniste

koostöövõimaluste tõhusamat kasutamist ega pea vajalikuks omaalgatusliku tegevuse ehk

liikmesriigi pädeva asutuse taotluseta tegutsemise laiendamist. Eesti toetab kriminaalasjade

eksperdikeskuste loomist tingimusel, et nende loomise ja tegevuse prioriteedid otsustab

kolleegium, lähtudes liikmesriikide vajadustest ja Eurojusti finantsvõimalustest.

Eesti toetab Eurojusti analüütilise võimekuse tugevdamist, et aidata tuvastada eri riikides

menetletavate kriminaalasjade seoseid, paralleelseid menetlusi ja piiriülese koostöö vajadust.

Analüüsid peavad andma liikmesriikide menetlusasutustele praktilist tuge tõendite kogumisel ja

menetluste koordineerimisel.

Eurojust võib juba kehtiva määruse alusel tegutseda omaalgatuslikult ilma liikmesriigi taotluseta

ning paluda pädevatel asutustel alustada uurimist, esitada süüdistus või koordineerida menetlusi.

Tavapäraselt algab Eurojusti toetus siiski liikmesriigi taotlusega ning Eesti eelistab seniste

võimaluste tõhusamat kasutamist, sest täiendavate omaalgatuslike tegevusvõimaluste vajadus ei ole

piisavalt põhjendatud. Aktiivsem omaalgatuslik tegevus võib suurendada nii Eurojusti kui ka

14

liikmesriigi asutuste töökoormust ega pruugi vastata liikmesriikide tegelikele vajadustele. Eesti

toetab samas liikmesriikide kohustust vastata Eurojusti taotlustele põhjendamatu viivituseta.

Artiklis 31 ette nähtud eksperdikeskused annaksid konkreetsete kuriteoliikide ja piiriülese koostöö

küsimustes õigusalast, analüütilist ja praktilist tuge. Eesti toetab eksperdikeskuste loomise otsuste

andmist kolleegiumile, kuhu kuuluvad liikmesriikide Eurojusti liikmed, sest neil on vahetu ülevaade

menetlejate vajadustest ning nii oleks tagatud, et keskuste tegevus keskendub kõige vajalikumatele

ülesannetele, arvestades samas Eurojusti finantsvõimalustega.

Eurojusti ressursid peaksid olema suunatud eelkõige menetlustele, mis vajavad piiriülest

koordineerimist või mitme liikmesriigi tegevuse ühtlustamist. Vähem keerukate koostööküsimuste

puhul tuleks jätkuvalt eelistada Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku ja vahetute kontaktide

võimalusi.

6.6. Eesti toetab menetlusandmete edastamist Eurojustile riiklike infosüsteemide kaudu,

vähendades käsitsi tehtavat tööd ja säilitades liikmesriigi pädeva asutuse kontrolli andmete

edastamise üle. Määruses peaks olema selge, milliste kriminaalasjade kohta, milliseid

andmeid ja millal tuleb edastada. Kohustusliku teavitamise asemel eelistab Eesti, et menetleja

jagab teavet üksnes siis kui selleks on tegelik vajadus. Terrorismikuritegude

teabeedastuskohustuse säilimist Eesti toetab. Riigisisese koostöö korraldamiseks eelistab Eesti

toimivat teabevahetust valdkondlike kontaktisikutega ning ei toeta eraldi

koordineerimissüsteemi ega kohtumiste korraldamise kohustust.

Eelnõu artikkel 40 näeb ette menetlusandmete poolautomaatse edastamise riiklikest

infosüsteemidest Eurojustile. Eesti toetab lahendust, kus infosüsteem aitab andmed edastamiseks

ette valmistada, vähendades nende käsitsi sisestamist. Liikmesriigi pädevale asutusele peab jääma

võimalus kontrollida, millised andmed saadetakse ja kas nende edastamine on lubatud. Selleks peaks

määruses olema selgelt määratud hõlmatud kriminaalasjad, edastatavad andmed ja edastamise aeg.

Eelnõu artikkel 36 kohustab edastama teavet muu hulgas teatavate piiriüleste kriminaalasjade, ühiste

uurimisrühmade ja õiguskoostöös tekkinud raskuste kohta ka siis, kui Eurojusti abi ei taotleta. Eesti

eelistab kohustusliku teavitamise asemel menetleja hinnangul põhinevat teabevahetust. Tegelik

vajadus võib esineda näiteks siis, kui teabe jagamine aitab tuvastada eri riikides menetletavate

kriminaalasjade seoseid, koordineerida paralleelseid menetlusi või lahendada õigusabi osutamisel

tekkinud probleemi. Nii keskendub teabevahetus juhtumitele, kus sellest on menetlusele praktilist

kasu, vältides suure hulga andmete põhjuseta edastamist.

Terrorismikuritegude puhul toetab Eesti artiklis 37 sätestatud teabeedastuskohustuse säilitamist.

Nendes asjades on oluline leida seoseid eri riikides tegutsevate isikute ja võrgustike vahel ka siis,

kui piiriülene seos ei ole menetlejale veel teada.

Artikkel 35 näeb ette riigisisese koordineerimissüsteemi ning korrapärased kohtumised Eurojusti

liikme ja koostöövõrgustike kontaktisikutega, kusjuures kohtumised peavad toimuma eraldi iga

võrgustiku kontaktisikuga. Eestis on Eurojustiga koostöö kontaktisikud määratud prokuratuuri

tööjaotuskavas. Eesti hinnangul saab vajaliku teabevahetuse ja koostöö tagada nende kaudu,

kohandades töökorraldust konkreetsete vajadustega. Eraldi formaalse süsteemi ja korrapäraste

kohtumiste kohustus võib tuua lisatööd, millega ei kaasne sisulise koostöö paranemine. Seetõttu

eelistab Eesti jätta koostöö praktilise korralduse liikmesriigi otsustada.

6.7. Eesti toetab koostöö tugevdamist kolmandate riikidega, sealhulgas koostööstrateegia ja

kontaktisikute süsteemi loomist. Eesti toetab eelnõus ette nähtud isikuandmete kolmandatele

riikidele edastamise korra täpsustamist, et vähendada andmete korduvat kontrolli. Kui pädev

liikmesriigi asutus on samade andmete edastamist samale kolmanda riigi asutusele samal

eesmärgil juba hinnanud ja lubanud, peaks Eurojust saama sellele hinnangule tugineda.

Koostööstrateegia ja püsivad kontaktisikud kolmandates riikides aitavad leida pädevaid asutusi ning

kiirendada õigusabitaotluste lahendamist ning selline tugi on eriti kasulik väiksema välisesinduste

võrguga liikmesriikidele. Eesti toetab Eurojustis nende võimaluste arendamist, et hõlbustada

15

tõendite kogumist ja menetluste koordineerimist väljaspool Euroopa Liitu. Hetkel on Eurojustil

koostöölepingud juba 16 riigiga.

Kolmandate riikide ligipääs Eurojusti menetlusinfosüsteemile (CMS) peab põhinema selgetel

kasutusreeglitel, logimisel ja järelevalvel ning juhtumipõhised piirangud peavad säilima.

Töökorralduslik kokkulepe ei saa asendada isikuandmete edastamiseks vajalikku õiguslikku alust.

Praktikas esineb olukordi, kus liikmesriigi kriminaalasja menetlev prokurör on juba otsustanud

õigusabitaotluse ja selles sisalduvate andmete edastamise kolmandale riigile, kuid Eurojusti

kaasamisel hinnatakse edastamise õiguslikku alust uuesti. Eesti toetab sellise dubleeriva töö

vähendamist. Määruses tuleks võimaldada Eurojustil tugineda pädeva riikliku asutuse

dokumenteeritud hinnangule, kui andmed, andmete saaja, andmete edastamise eesmärk ja muud

olulised asjaolud ei ole muutunud.

Liikmesriigi luba ei saa siiski automaatselt vabastada Eurojusti tema suhtes kehtivatest nõuetest.

Täiendav kontroll on vajalik ulatuses, milles liikmesiriigi asutuse hinnang ei kata Eurojusti

andmeedastuse õiguslikku alust, kohaldatavaid kaitsemeetmeid või teiste andmeid esitanud riikide

piiranguid. Üldise korduva hindamise asemel tuleb ette näha selge otsustuskord, mis võimaldab

varasemat hinnangut kasutada ja puuduvad küsimused kiiresti lahendada.

6.8. Eesti toetab selgeid koostööreegleid Eurojusti ja Euroopa Prokuratuuri vahel, eelkõige

selleks, et Eurojust saaks aidata Euroopa Prokuratuuril teha kriminaalasjades koostööd

liikmesriikidega, kes Euroopa Prokuratuuri tegevuses ei osale, ning kolmandate riikidega.

Eesti toetab teabevahetuse parandamist EurojustijaEuroopa Prokuratuuri vahel, et Euroopa

Prokuratuuri menetlustes ilmnenud ja tema pädevusest välja jäävad kuriteod jõuaksid

pädevate liikmesriigi asutusteni ning vajalik piiriülene koostöö saaks Eurojusti tuge. Koostöö

peab arvestama mõlema asutuse pädevust, kuid vältima tarbetut lisatööd ja sama teabe

korduvat esitamist.

Eelnõu täpsustab Eurojusti pakutavat tuge Euroopa Prokuratuuri menetlustes. Eesti peab Eurojusti

abi Euroopa Prokuratuuri menetlustes vajalikuks, eelkõige seoses kolmandate riikide ning Euroopa

Prokuratuuri koostöös mitteosalevate liikmesriikidega. See on eriti asjakohane EPPO koostöös

nende kolmandate riikidega, kellega Eurojust on sõlminud koostöölepinguid. Kui liidu finantshuve

kahjustavate kuritegude uurimisel ilmnevad muud rasked kuriteod, mille menetlemine kuulub

liikmesriigi asutuste pädevusse, peaks Eurojust saama aidata ka nende menetlusi koordineerida.

Eelnõu kohustab Eurojusti läbi vaatama Euroopa Prokuratuurilt saadud teabe kuritegude kohta, mis

jäävad Euroopa Prokuratuuri pädevusest välja, kuid kuuluvad Eurojusti pädevusse. Eesti toetab

sellist teabe kasutamist, et seotud kuritegude menetlemine ei jääks asutuste erineva pädevuse tõttu

tähelepanuta. Euroopa Prokuratuuri sideametniku lähetamine Eurojusti juurde ja artiklis 55 ette

nähtud automatiseeritud päringud võivad aidata teavet kiiremini vahetada ja menetluste seoseid

leida.

Koostöö praktiline korraldus peaks võimaldama juba jagatud teavet kasutada, vältides korduvaid

päringuid ja andmete käsitsi sisestamist.

7. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine

Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks Riigikohtule ja Eesti Advokatuurile, kes arvamust ei esitanud.

Prokuratuur ja Siseministeerium esitasid määruse eelnõu kohta arvamuse, mida on seisukohtade ja

nende põhjenduste koostamisel arvestatud. Arvamuste sisu on kajastatud seletuskirja lisas olevas

arvamuste arvestamise tabelis.