LÜHIKE SELETUSKIRI
Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine ja kehtetuks tunnistamine seoses kutselise kalapüügi valdkonna korrastamisega“ eelnõu juurde



Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine ja kehtetuks tunnistamine seoses kutselise kalapüügi valdkonna korrastamisega“ eelnõuga (edaspidi eelnõu) muudetakse Vabariigi Valitsuse 17. novembri 2017. a määrust nr 164 „Kutselise kalapüügi loa taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu, kalapüügiloa andmise, kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise kord, kalapüügivõimaluste arvutamise metoodika ja kalapüügiloa taotluse ning kalapüügiloa vormid“ (edaspidi loa korra määrus) ning tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse 18. märtsi 2016. a määrus nr 37 „Kalalaevatunnistuse andmise, kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise kord ja kalalaevatunnistuse vorm“ (edaspidi kalalaevatunnistuse määrus).

Eelnõu eesmärk on kalapüügilubade ja kalalaevatunnistuste selgem ja ajakohasem menetlusprotsess.

Eelnõu sihtrühmaks on ligikaudu 1400 kutselise kalapüügiloa omanikku, ligikaudu 1760 kalalaeva omanikku ning Põllumajandus- ja Toiduameti (edaspidi ka PTA) ametnikud.

Eelnõuga kavandatud muudatustega asendatakse kindlaksmääratud vormile vastav kalapüügiloa taotlus ja kalapüügiluba vajalike andmete loeteluga, mis kalapüügiloa taotluses ja loal olema peab, et võimaldada suuremat paindlikkust, mis vastab ka paremini tänapäevastele infotehnoloogilistele võimalustele. Kalapüügiload väljastatakse elektrooniliselt juba alates 2017. aastast ja käesolevas eelnõus ettenähtud muudatuste jõustumisel saab hakata ka kalalaevatunnistusi elektrooniliselt väljastama.

Ühtlasi täiendatakse käesoleva eelnõuga loa korra määrust kalalaevatunnistuse määruses sisalduva regulatsiooniga ning kalalaevatunnistuse määrus tunnistatakse kehtetuks. Kalalaevatunnistuse olemasolu on eelduseks, et laeva saaks kanda kalapüügiloale ning kasutada merel kutselisel kalapüügil. Seetõttu on otstarbekas tõsta kalapüügiloa andmist ning kalalaevatunnistuse andmist puudutavad sätted ühte määrusesse, et ka taotlejal oleks lihtsam omada ülevaadet kehtivatest nõuetest nii kalapüügiloa kui ka kalalaevatunnistuse väljastamisel.

Eelnõuga kaasneb vähene positiivne mõju, kuna kalapüügiloa ja kalalaevatunnistuse taotlejatel kulub vähem aega taotluste esitamisele – küsitakse vähem andmeid, kõik nõuded kalapüügiloa ja kalalaevatunnistuse osas on koondatud ühte määrusesse ning kalalaevatunnistuse saab taotleja kätte operatiivselt elektrooniliselt e-kirjaga praeguse tähitud kirjaga saatmise või kalalaevatunnistuse andja juurde kohapeale tulemise asemel.

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine ja
kehtetuks tunnistamine seoses kutselise kalapüügi valdkonna korrastamisega“
eelnõu seletuskirja lisa.

Märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel

Esitaja
Märkus või ettepanek
Vastus arvestamise või mittearvestamise kohta
MTÜ Võrtsjärve Kalurid
Väljavõte eelnõust:
22) paragrahvi 14 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:
(32) Kaluri kalapüügiloale kantakse järgmised andmed:
1) loa number;
2) loa omaja nimi ja registrikood;
3) kaluri ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
4) kui see on asjakohane, siis kalalaeva nimi, pardanumber ja kutselise kalapüügi registri
sisenumber;
5) loa kehtivusaja algus ja lõpp;
6) püügivõimalus;
7) kala liik;
8) püügivahend;
9) püügivahendi märgistus;
10) lubatud aastasaak;
11) püügivahendiga väljumiste arv;
12) muud tingimused.“;
Lisada sõnastus „kui see on asjakohane, siis“ lisaks loetelu punktile 4 (kalalaeva puudutavad
andmed) ka loetelu punktidele 7 (kala liik), 10 (lubatud aastasaak), 11 (püügivahendiga
väljumiste arv) ja 12 (muud tingimused).
Sõnastuse muutmine vajalik põhjusel, kuna kõikide väljastatavate kalapüügilubade puhul (nt
kalapüügiload Võrtsjärvel) ei ole kehtestatud ei kvoote (punktid 7 ja 10) ega ka nt
püügivahendiga väljumiste arvu (punkt 11).
Ettepanekuga on arvestatud osaliselt, muudatused eelnõusse lisatud. „Muud tingimused“ osas ei ole vajalik lisada „kui see on asjakohane, siis“, kuna see täidetaksegi juhul kui on muid tingimusi, mida on vaja loal välja tuua. "Muud tingimused" on tingimusliku iseloomuga.

Põllumajandus- ja Toiduamet
1. Määruse eelnõu punktides 13 ja 15 on viidatud, et taotlusele kantakse vastavalt kalalaeva ja kaluri kalapüügiloa püügivõimalused. Lahti on jäänud kirjutamata, millised andmed tuleb püügivõimaluste all kirja panna. Kindlasti peaks seal olema määratletud ka püügipiirkond või veekogu. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus taotleja märgib taotlusel näiteks „15 nakkevõrku“, kuid ei ole üheselt selge, kas püügivõimalust taotletakse Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvele, Läänemerele või mõnele muule veekogule. Ehk täiendus tuleb
õigusakti lisada selleks, et ennetada Põllumajandus- ja Toiduameti halduskoormuse suurenemist täiendava selgitustöö vajaduse tõttu ning vältida võimalikke vaidlusi, mis võivad tekkida juhul, kui taotlejatele ei ole üheselt arusaadav, millised andmed tuleb püügivõimaluste kohta esitada.
Ettepanekuga on arvestatud.

Lisatud loetelusse püügikoht. Püügikoht on taotlusel ka praegu, seega kehtiva korraga võrreldes muudatust ei toimu.


2. Seletuskirjas on viidatud, et kalapüügiloa taotlusel ei pea enam esitama vastavalt kalalaeva kapteni ja kaluri kontaktandmeid, sest need esitatakse hetkel kui loa omanik taotleb andmete elektrooniliseks esitamiseks vajalikke kasutajaõiguseid ning neid tuleb uuendada vastavalt „Kutselise kalapüügi registri põhimäärus“ § 10 lõike 2 alusel.
Teeme ettepaneku täiendada KIR-i, ERS-i ja PERK-i selliselt, et kasutajal oleks pärast süsteemi sisse logimist, sõltumata sisselogimisviisist, võimalik vaadata tema kohta süsteemis olevaid kontaktandmeid ning neid ise muuta. Samuti võiks süsteem teatud ajavahemiku järel, näiteks kord aastas või kord poole aasta jooksul, paluda kasutajal oma andmed üle kontrollida ja
vajaduse korral ajakohastada, nagu see on tavapärane ka paljudes teistes rakendustes. Viidatud arenduse valmimiseni palub Põllumajandus- ja Toiduamet jätta kohustuse kontaktandmete esitamiseks taotlusel järgmistel põhjustel:
2.1 Juhul, kui isik on kantud kalurina kalapüügiloale on võimalik logida PERKi TARA kaudu ilma, et talle oleks eraldi kasutusõigus võetud.
2.2 Üldjuhul ei täideta „Kutselise kalapüügi registri põhimäärus“ § 10 lõikes 2 sätestatud nõuet, mistõttu on Põllumajandus- ja Toiduamet seisnud korduval silmitsi olukorraga, et kalurit ei ole võimalik kätte saada.
2.3 Korduvalt on esinenud olukordi, kus kalapüügiloa omanikud ei ole kaluritele vajalikku teavet edasi andnud. Selle tulemusena pöörduvad kalurid sageli Põllumajandus- ja Toiduameti ametnike poole küsimustega, mille kohta on asjaomane teave ettevõtjatele juba edastatud.
2025. aasta sügisel oli kaasus, mil loale kantud lubatud aastasaak hakkas täituma. Põllumajandus- ja Toiduamet saatis ettevõttele korduvalt kirju, millele ei reageeritud ja jätkati püüki. Põllumajandus- ja Toiduamet selgitas välja isiku, kes võis püüki teostavat kalurit isiklikult tunda, ning sai tema kaudu ühendust vahetult püüki teostanud kaluriga. Pärast ühenduse võtmist lõpetas kalur loa alusel toimunud püügi.
Ettepanekuga ei ole arvestatud.

Käesolevaks aastaks on arendusvajadused planeeritud ning soovi korral saab Põllumajandus- ja Toiduamet teha ettepanekud täiendavateks arendustöödeks 2027. a tööplaani.

Senikaua on võimalik Põllumajandus- ja Toiduametil endal jälgida, et kõigil isikutel, kes andmeid esitavad, oleksid andmete elektrooniliseks esitamiseks vajalikud kasutajaõigused olemas. Lisaks saab Põllumajandus- ja Toiduamet informeerida ettevõtjaid, et „Kutselise kalapüügi registri põhimääruse“ § 10 lõikes 2 sätestatud nõue oleks täidetud.

Lisaks selgitame, et loa alusel andmete esitamise kohustus lasub loa omanikul, kuid püügiandmeid võib loa omaniku nimel esitada kalur või kapten. Seega on nende isikute kontaktandmete küsimine kasutajaõiguse andmise eesmärgil otseselt seotud loa omaniku andmete esitamise kohustuse täitmisega. Arvestades, et loa menetluses on loa taotlejal kohustus esitada enda kontaktandmeid, on põhjendatud nõuda ka kasutajaõiguste väljastamisel nende kalurite või kaptenite kontaktandmeid, kes täidavad loa omaniku nimel andmete esitamisega seotud ülesandeid.



3. Põllumajandus- ja Toiduameti hinnangul tuleks põhjalikumalt läbi mõelda eelnõu punkti 20 sõnastus ning sellele vastav seletuskirja osa. Alla 10-meetriste kalalaevade loale kandmise puhul tuleks hinnata kavandatava muudatuse praktilist mõju.
Praegu märgivad ettevõtjate esindajad 1. septembrist 1. detsembrini esitatavatele taotlustele sageli ka alla 10-meetrise kalalaeva või kalalaevade pardanumbrid. Loa väljavõtmisel kinnitab taotleja, et soovib luba samas koosseisus, nagu see oli märgitud sügisel esitatud taotluses.
Kavandatava muudatuse kohaselt peab Põllumajandus- ja Toiduamet kandma sellise laeva loale, kui taotleja on selle taotluses märkinud.
See võib praktikas tekitada olukorra, kus ettevõtja esindaja märgib laeva taotlusele senise harjumuse järgi, kuid hiljem selgub, et ta ei soovinud laeva loaga siduda ning soovib selle loalt eemaldada. Sellised olukorrad võivad kaasa tuua täiendavaid menetlusi ja suurendada Põllumajandus- ja Toiduameti halduskoormust.
Ettepanekuga on osaliselt arvestatud.

Täiendatud seletuskirja punkti 16 selliselt, et oleks selgemalt aru saada, millistel juhtudel on vaja kaluri kalapüügiloa taotlusele kalalaev kanda ja millistel mitte. Lisaks on selgitatud punktides 21, 22, 24 ja 26, millistel juhtudel kantakse kalalaev kaluri kalapüügiloale.


4. Eelnõu punktis 23 on viidatud, et kalalaevatunnistus antakse viivitamata pärast kalalaeva andmete kutselise kalapüügi registrisse kandmist või nende uuendamist. Seletuskirjas on jäänud lahti selgitamata, mida mõeldakse mõiste „viivitamata“ all. Teeme ettepaneku viia sisse täiendus, et kalalaevatunnistus antakse välja hiljemalt 5 tööpäeva jooksul.
Ettepanekuga ei ole arvestatud.

Seletuskirja täiendatud. Sõna „viivitamata“ annab piisava paindlikkuse erandjuhtudel väljastada tunnistus hiljem.


5. Eelnõu punktis 9 on viidatud, et paragrahvi 2 lõikest 5 jäetakse välja sõnad „ja jooksvaks aastaks esmakordselt kehtestatud püügivõimaluse“. Seletuskirjas on viidatud, et § 1 punkti 9 kohaselt puudub kalapüügiseaduses volitusnorm, et sätestada taotleja kohustus esitada jooksvaks aastaks esmakordselt kehtestatud püügivõimaluse kasutamiseks kutselise kalapüügi
loa taotluse Põllumajandus- ja Toiduametile ametlikus võrguväljaandes Ametlikud Teadaanded teatatud tähtaja jooksul. Palume selgistust:
5.1 Millises allikas avaldatakse teade püügivõimaluste taotluste esitamise tähtaja pikendamise või menetlustähtaja ennistamise kohta?
5.2 Millise tähtaja jooksul tuleb taotlejal esitada taotlus esmakordselt kehtestatud püügivõimaluse kasutamiseks?
Seletuskirja täiendatud ning selgitatud, millistest põhimõtetest tuleb lähtuda taotluste esitamise tähtaja pikendamisel või taotluste esitamise tähtaja ennistamisel ja avalikustamisel.


6. Eelnõu punktis 23 on viidatud, et kalalaevatunnistus antakse 1) kalalaeva omanikule; 2) kalalaeva kasutusvaldajale, kui laevale on seatud kasutusvaldus; 3) kalalaeva valdajale, kui laeva kohta liiklusregistrisse kantud andmetest nähtub, et kalalaeva valdaja ei ole laeva omanik.
Kui senine praktika oli, et paberil kalalaevatunnistus saadeti kalalaeva omanikule, siis kas nimetud muudatuse jõustumisel tuleb hakata kalalaevatunnistust saatma kõikidele määruses viidatud isikutele? Juhul, kui see nii on, siis tuleb taotlustel hakata küsima kõikide nimetatud isikute kontaktandmeid + võimalikule kolmele osapoolele saatmisega suureneb Põllumajandusja Toiduameti halduskoormus.
Ettepanekuga ei ole arvestatud.

Täiendatud seletuskirja. Kalalaeva omanikule tuleb kalalaevatunnistus saata alati ja kasutusvaldajale ning valdajale siis, kui laevale on seatud kasutusvaldus või kui kalalaeva valdaja ei ole kalalaeva omanik. Kuna kalalaevaregistri toimingu taotlusel on juba praegu kõigi osapoolte kontaktandmed küsitud ning edaspidi antakse kalalaevatunnistus elektrooniliselt, siis ei kaasne nimetatud muudatusega PTA-le täiendavat halduskoormust.

7. Alljärgnevalt toome välja seletuskirjas olevad vastuolud:
7.1 Seletuskirja sissejuhatuses öeldakse, et muudatused aitavad kaudselt kaasa kalavarude jätkusuutlikule majandamisele, kuid punktis 4 öeldakse, et mõju elu- ja looduskeskkonnale ei kaasne.
7.2 Seletuskirja § 1 p 10 terminoloogiline ebakõla: Kasutatakse väljendit „haldusmenetluse seadustik“, kuigi õige nimetus on „haldusmenetluse seadus“.
7.3 Seletuskirja § 1 punkti 17 selgituses on viidatud § 9 lõikele 6, kuid eelnõu punkt 17 muudab § 9 lõiget 3.
Ettepanekuga on arvestatud, määruse eelnõud ja seletuskirja täiendatud.


8. Määruse muudatuse kohaselt peavad Põllumajandus- ja Toiduameti ametnikud hakkama kalalaevatunnistusi arvutitesse laadima ja neid seejärel dokumendihaldussüsteemis vastuskirjadena registreerima. Palume esitada numbriline hinnang rahalisele kulule, mis kaasneks kutselise kalapüügi registrisse funktsionaalsuse loomisega, mille abil saaks kalalaevatunnistust väljastav ametnik edastada kalalaevatunnistuse kalalaeva andmete juurest
otse dokumendihaldussüsteemi (DHS). Näiteks võiks selleks olla nupp „Saada DHSi“, mis võimaldaks tunnistuse edastada DHSi ning teha seal sellega seotud edasised vajalikud toimingud.
Seletuskirja täiendatud, lisatud toiminguetappide võrdlus praegu ja eelnõu kohaselt.
Käesolevaks aastaks on arendusvajadused planeeritud ning soovi korral saab Põllumajandus- ja Toiduamet teha ettepanekud täiendavateks arendustöödeks 2027. a tööplaani. Põllumajandus- ja Toiduameti pakutud lahenduse hinnanguline töö maksumus sõltuvalt lahenduse tüübist jääks vahemikku 10 000 – 50 000 eurot (+km).
Juba ilma vastava arenduseta võib eelnõus toodud muudatuse rakendumisel prognoosida PTA töökoormuse vähenemist.



Määrus


xx.xx.xxxx nr
Vabariigi Valitsuse määruste muutmine ja kehtetuks tunnistamine seoses kutselise kalapüügi valdkonna korrastamisega

Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse § 38 lõike 9 ja § 42 lõike 6 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 17. novembri 2017. a määruse nr 164 „Kutselise kalapüügi loa taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu, kalapüügiloa andmise, kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise kord, kalapüügivõimaluste arvutamise metoodika ja kalapüügiloa taotluse ning kalapüügiloa vormid“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 17. novembri 2017. a määruses nr 164 „Kutselise kalapüügi loa taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu, kalapüügiloa andmise, kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise kord, kalapüügivõimaluste arvutamise metoodika ja kalapüügiloa taotluse ning kalapüügiloa vormid“ tehakse järgmised muudatused:

1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„Kutselise kalapüügi loa taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu, kalapüügiloa andmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord, kalalaevatunnistuse andmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord, kalapüügivõimaluste arvutamise metoodika ning kalapüügiloa taotluse, kalapüügiloa ja kalalaevatunnistuse vormid“;

2) määruse preambulit täiendatakse pärast sõna „kalapüügiseaduse“ tekstiosaga „§ 38 lõike 9,“;

3) paragrahvist 1 moodustatakse määruse 1. peatükk ja selle pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„1. peatükk
Üldsätted“;

4) paragrahvi 1 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „artiklis 7 ning komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 112, 30.04.2011, lk 1–153), artiklis 4 nimetatud kalapüügiloa andmisel kohaldatakse selles määruses sätestatut niivõrd, kuivõrd nõukogu määrus (EÜ) nr 1224/2009 ja komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 404/2011“ tekstiosaga „artiklites 7 ja 7a ning komisjoni rakendusmääruse (EL) 2025/2196, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses vetele ja kalavarudele juurdepääsu, kalanduse kontrolli, järelevalve, inspektsiooni ja jõustamise, kvootide ja püügikoormuse vähendamise, andmete ja teabega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 404/2011 (ELT L, 2025/2196, 12.11.2025), artiklites 5 ja 6 nimetatud kalapüügiloa andmisel kohaldatakse selles määruses sätestatut niivõrd, kuivõrd nõukogu määrus (EÜ) nr 1224/2009 ja komisjoni rakendusmäärus (EL) 2025/2196“;

5) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 7 lõikes 6 sätestatud juhul võib merel kalapüügiks kasutada alla kümne meetri pikkust kalalaeva, mis ei ole kantud kaluri kalapüügiloale.“;

6) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 6 ning komisjoni rakendusmääruse (EL) 2025/2196 artiklis 4 nimetatud kalalaevatunnistuse andmisel kohaldatakse selles määruses sätestatut niivõrd, kuivõrd nõukogu määrus (EÜ) nr 1224/2009 ja komisjoni rakendusmäärus (EL) 2025/2196 ei sätesta teisiti.“;

7) paragrahvidest 2–16 moodustatakse määruse 2. peatükk ja selle pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„2. peatükk
Kalapüügiluba ja kalapüügivõimaluste jaotamine“;

8) paragrahvi 2 lõike 3 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 2 lõiget 3 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) kalapüügiseaduse § 51 lõike 61 kohaselt avaneb täiendavalt püügivõimalus;“

10) paragrahvi 2 lõikest 5 jäetakse välja sõnad „ja jooksvaks aastaks esmakordselt kehtestatud püügivõimaluse“;

11) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Põllumajandus- ja Toiduamet võib kutselise kalapüügi loa taotlemise tähtaega ennistada haldusmenetluse seaduse § 34 kohaselt taotleja taotluse alusel või omal algatusel.“;

12) paragrahvi 3 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa ja § 3 lõike 2 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast tekstiosa „Põllumajandus- ja Toiduametile“ sõnadega „kirjalikus vormis“;

13) paragrahvi 3 lõike 1 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:
„1) taotlus lõikes 11 sätestatud andmetega;“;

14) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Kalalaeva kalapüügiloa taotlus sisaldab järgmiseid andmeid:
1) taotleja ärinimi ja registrikood ning taotleja esindaja nimi, telefoninumber ja e-posti aadress;
2) kui see on asjakohane, siis selle ettevõtja ärinimi ja registrikood, kelle õigusjärglane taotleja on;
3) loale kantava kalalaeva nimi ja pardatähis, kalalaeval asuva telefoni number ning kapteni nimi ja isikukood;
4) taotletavad püügivõimalused;
5) püügikoht;
6) aasta, mille kohta luba taotletakse.“;

15) paragrahvi 3 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:
„1) taotlus lõikes 21 sätestatud andmetega;“;

16) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Kaluri kalapüügiloa taotlus sisaldab järgmiseid andmeid:
1) taotleja ärinimi ja registrikood ning taotleja esindaja nimi, telefoninumber ja e-posti aadress;
2) kui see on asjakohane, siis selle ettevõtja ärinimi ja registrikood, kelle õigusjärglane taotleja on;
3) loale kantava kaluri nimi ja isikukood;
4) kui see on asjakohane, siis kalalaeva pardanumber;
5) taotletavad püügivõimalused;
6) püügikoht;
7) aasta, mille kohta luba taotletakse.“;

17) paragrahvi 3 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „lisas 2 toodud vormi kohase avalduse“ tekstiosaga „taotluse lõikes 21 sätestatud andmetega“;

18) paragrahvi 9 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „1“ tekstiosaga „11“;

19) paragrahvi 12 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kalalaeva kalapüügiluba antakse iga kalalaeva kohta eraldi.“;

20) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Kaluri kalapüügiluba antakse iga kaluri kohta eraldi, välja arvatud juhul, kui taotleja soovib ühele loale kanda mitu sama püügivahendiga püüdvat kalurit.“;

21) paragrahvi 12 lõige 41 sõnastatakse järgmiselt:
„(41) Merel kalapüügiks antakse samal veealal sama püügivahendi kasutamiseks mitu ühel ajal kehtivat kaluri kalapüügiluba, kui sama püügivahendit kasutatakse mitme vähemalt kümnemeetrise üldpikkusega kalalaevaga.“;

22) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 42 järgmises sõnastuses:
„(42) Kaluri kalapüügiloa taotleja taotluse alusel võib anda merel kalapüügiks samal veealal sama püügivahendi kasutamiseks mitu ühel ajal kehtivat kaluri kalapüügiluba, kui sama püügivahendit kasutatakse mitme kalalaevaga ja vähemalt ühe kalalaeva üldpikkus on alla kümne meetri.“;

23) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 43 järgmises sõnastuses:
„(43) Lõigetes 41 ja 42 sätestatud juhtudel märgitakse kalapüügiloa numbri järele selle järjekorranumber. Püügivahendite arv ja püügivahendi kohta kehtestatud lubatud saak kantakse ainult esimesele loale.“;

24) paragrahvi 13 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Kui kaluri kalapüügiluba antakse püügiks merel kalalaevaga, kantakse kaluri kalapüügiloale lisaks § 14 lõikes 32 sätestatud andmetele selle kalalaeva nimi, pardanumber ja kutselise kalapüügi registri sisenumber.“;

25) paragrahvi 14 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Põllumajandus- ja Toiduamet annab kalalaeva kalapüügiloa lõikes 31 sätestatud andmetega ja kaluri kalapüügiloa lõikes 32 sätestatud andmetega elektrooniliselt.“;

26) paragrahvi 14 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:
„(31) Kalalaeva kalapüügiloale kantakse järgmised andmed:
1) loa number;
2) kalalaeva nimi, pardanumber ja kutselise kalapüügi registri sisenumber;
3) kapteni ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
4) loa omaja nimi ja registrikood;
5) loa kehtivusaja algus ja lõpp;
6) püügivõimalus;
7) kala liik;
8) püügivahend;
9) muud tingimused.

(32) Kaluri kalapüügiloale kantakse järgmised andmed:
1) loa number;
2) loa omaja nimi ja registrikood;
3) kaluri ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
4) kui see on asjakohane, siis kalalaeva nimi, pardanumber ja kutselise kalapüügi registri sisenumber;
5) loa kehtivusaja algus ja lõpp;
6) püügivõimalus;
7) kui see on asjakohane, siis kala liik;
8) püügivahend;
9) püügivahendi märgistus;
10) kui see on asjakohane, siis lubatud aastasaak;
11) kui see on asjakohane, siis püügivahendiga väljumiste arv;
12) muud tingimused.“;

27) määrust täiendatakse 3. peatükiga järgmises sõnastuses:
„3. peatükk
Kalalaevatunnistus

§ 161. Kalalaevatunnistus

(1) Kalalaevatunnistus antakse kalalaeva registreerimise kohta kalalaevade registris.

(2) Põllumajandus- ja Toiduamet annab kalalaevatunnistuse elektrooniliselt eesti ja inglise keeles.

(3) Kalalaevatunnistusele kantakse järgmised andmed:
1) komisjoni rakendusmääruse (EL) 2025/2196 II lisas nimetatud andmed;
2) kalalaeva IMO number (Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni antav unikaalne laeva identifitseerimisnumber);
3) kalalaevastiku segment, kuhu kalalaev kuulub;
4) kalalaeva tüüp;
5) muud andmed.

§ 162. Kalalaevatunnistuse andmine

(1) Kalalaevatunnistus antakse viivitamata pärast kalalaeva andmete kutselise kalapüügi registrisse kandmist või nende muutmist.

(2) Kalalaevatunnistus antakse:
1) kalalaeva omanikule;
2) kalalaeva kasutusvaldajale, kui laevale on seatud kasutusvaldus;
3) kalalaeva valdajale, kui laeva kohta liiklusregistrisse kantud andmetest nähtub, et kalalaeva valdaja ei ole laeva omanik.

§ 163. Kalalaevatunnistuse kehtetuks tunnistamine ja kehtivuse peatamine

(1) Põllumajandus- ja Toiduamet peatab kalalaevatunnistuse kehtivuse kalapüügiseaduse § 38 lõikes 6 sätestatud juhul.

(2) Põllumajandus- ja Toiduamet tunnistab kalalaevatunnistuse kehtetuks kalapüügiseaduse § 38 lõikes 4 sätestatud juhul.“;

28) paragrahvidest 17 ja 18 moodustatakse määruse 4. peatükk ning selle pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„4. peatükk
Rakendussätted“;

29) määrust täiendatakse §-ga 19 järgmises sõnastuses:
„§ 19. Rakendussäte

Vabariigi Valitsuse 17. novembri 2017. a määruse nr 164 „Kutselise kalapüügi loa taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu, kalapüügiloa andmise, kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise kord, kalapüügivõimaluste arvutamise metoodika ja kalapüügiloa taotluse ning kalapüügiloa vormid“ (RT I, 20.12.2025, 42) alusel antud kutselise kalapüügi load ja Vabariigi Valitsuse 18. märtsi 2016. a määruse nr 37 „Kalalaevatunnistuse andmise, kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise kord ja kalalaevatunnistuse vorm“ alusel antud kalalaevatunnistused kehtivad kuni nende kehtivusaja lõpuni või kehtetuks tunnistamiseni.“;

30) määruse lisad 1–4 tunnistatakse kehtetuks.

§ 2. Vabariigi Valitsuse 18. märtsi 2016. a määruse nr 37 „Kalalaevatunnistuse andmise, kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise kord ja kalalaevatunnistuse vorm“ kehtetuks tunnistamine

Vabariigi Valitsuse 18. märtsi 2016. a määrus nr 37 „Kalalaevatunnistuse andmise, kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise kord ja kalalaevatunnistuse vorm“ tunnistatakse kehtetuks.




Kristen Michal
Peaminister

Hendrik Johannes Terras
Regionaal- ja põllumajandusminister

Keit Kasemets
Riigisekretär






Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine ja kehtetuks tunnistamine seoses kutselise kalapüügi valdkonna korrastamisega“ eelnõu seletuskiri


1. Sissejuhatus

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine ja kehtetuks tunnistamine seoses kutselise kalapüügi valdkonna korrastamisega“ eelnõuga (edaspidi eelnõu) muudetakse Vabariigi Valitsuse 17. novembri 2017. a määrust nr 164 „Kutselise kalapüügi loa taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu, kalapüügiloa andmise, kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise kord, kalapüügivõimaluste arvutamise metoodika ja kalapüügiloa taotluse ning kalapüügiloa vormid“ (edaspidi loa korra määrus) ning tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse 18. märtsi 2016. a määrus nr 37 „Kalalaevatunnistuse andmise, kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise kord ja kalalaevatunnistuse vorm“ (edaspidi kalalaevatunnistuse määrus).

Eelnõu eesmärk on kalapüügilubade ja kalalaevatunnistuste selgem ja ajakohasem menetlusprotsess. Eelnõuga plaanitavad muudatused panustavad „Põllumajanduse ja kalanduse valdkondliku arengukava aastani 2030“ (PõKa 2030) kestliku kalanduse tegevussuuna eesmärkidesse, kuna selged kalapüügiloa ja kalalaevatunnistuse andmise alused aitavad kaudselt kaasa kalavarude jätkusuutlikule majandamisele ja kalandussektori konkurentsivõimele. Eelnõu sihtrühmaks on ligikaudu 1400 kutselise kalapüügiloa omanikku, ligikaudu 1760 kalalaeva omanikku ning Põllumajandus- ja Toiduameti (edaspidi ka PTA) ametnikud.

Eelnõuga kavandatud muudatustega asendatakse kindlaksmääratud vormile vastav kalapüügiloa taotlus ja kalapüügiluba vajalike andmete loeteluga, mis kalapüügiloa taotluses ja loal olema peab, et võimaldada suuremat paindlikkust, mis vastab ka paremini tänapäevastele infotehnoloogilistele võimalustele. Kalapüügiload väljastatakse elektrooniliselt juba alates 2017. aastast ja käesolevas eelnõus ettenähtud muudatuste jõustumisel saab hakata ka kalalaevatunnistusi elektrooniliselt väljastama. Seda toetab ka kalapüügiseaduse (edaspidi ka KPS) § 7 lõige 2, mille kohaselt kutselise kalapüügi korraldamisega, sealhulgas kutselise kalapüügi registri toimingutega, seotud otsused tehakse elektrooniliselt. Muudatus lihtsustab nii kalalaevatunnistuse taotlejate kui ka PTA jaoks kalalaevatunnistuse väljastamise protsessi, kuna kalalaevatunnistust ei ole enam vaja väljastada plangil ning saata tähitud kirjaga.

Ühtlasi täiendatakse käesoleva eelnõuga loa korra määrust kalalaevatunnistuse määruses sisalduva regulatsiooniga ning kalalaevatunnistuse määrus tunnistatakse kehtetuks. Kalalaevatunnistuse olemasolu on eelduseks, et laeva saaks kanda kalapüügiloale ning kasutada merel kutselisel kalapüügil. Seetõttu on otstarbekas tõsta kalapüügiloa andmist ning kalalaevatunnistuse andmist puudutavad sätted ühte määrusesse, et ka taotlejal oleks lihtsam omada ülevaadet kehtivatest nõuetest nii kalapüügiloa kui ka kalalaevatunnistuse väljastamisel.

Eelnõu ja seletuskirja koostas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna kutselise kalapüügi korralduse valdkonna nõunik Epp Meremaa ([email protected], 625 6223). Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule tegi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Jan Nilson ([email protected], 5626 7065). Eelnõu on keeletoimetanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialistid Laura Ojava ([email protected], 5685 3519) ja Leeni Kohal (5698 3427 [email protected]).

Eelnõuga muudetakse loa korra määruse RT I, 20.12.2025, 42 redaktsiooni.

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks kalalaevatunnistuse määruse RT I, 20.12.2025, 39 redaktsiooni.

Eelnõu kehtestab määrusena Vabariigi Valitsus.

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 muudetakse loa korra määrust.

Loa korra määruses tehakse järgmised muudatused:

Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 muudetakse loa korra määruse pealkirja ning täiendatakse määruse preambulit. Eelnõu §-ga 2 tunnistatakse kehtetuks kalalaevatunnistuse määrus. Kalalaevatunnistuse andmist, kehtivuse peatamist ning kehtetuks tunnistamist puudutavad sätted sisalduvad edaspidi loa korra määruses. Kalalaevatunnistuse olemasolu on eelduseks, et laeva saaks kanda kalapüügiloale ning kasutada merel kutselisel kalapüügil. Otstarbekas on tõsta kalapüügiloa andmist ning kalalaevatunnistuse andmist puudutavad sätted ühte määrusesse, et vähendada riigi halduskoormust ning et ka taotlejal oleks lihtsam omada ülevaadet kehtivatest nõuetest nii kalapüügiloa kui ka kalalaevatunnistuse väljastamisel. Sellest muudatusest tulenevalt täiendatakse ka määruse preambulit viitega KPS § 38 lõikele 9, milles on kalalaevatunnistuse andmise, kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise korra ja kalalaevatunnistuse vormi kehtestamise volitusnorm.

Eelnõu § 1 punktiga 3 korrastatakse määruse struktuuri ja moodustatakse määruse 1. peatükk. Kuna loa korra määrusesse lisatakse kalalaevatunnistuse andmist, kehtivuse peatamist ning kehtetuks tunnistamist puudutavad sätted, jaotatakse määrus peatükkideks. Kokku on eelnõukohaselt määruses neli peatükki. Selliselt on määrus selgemalt liigendatud, mis lihtsustab määruse lugemist. Esimeses peatükis on määruse üldsätted.

Eelnõu § 1 punktiga 4 ajakohastatakse loa korra määruse § 1 lõikes 1 viited Euroopa Liidu õigusaktidele. Asendatakse viide komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 112, 30.04.2011, lk 1–153) artiklile 4, kuna viidatud komisjoni rakendusmäärus on tunnistatud kehtetuks. Lisatakse viide nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ)nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1–50) (edaspidi nõukogu määrus (EÜ) nr 1224/2009) artiklitele 7 ja 7a ning komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2025/2196, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses vetele ja kalavarudele juurdepääsu, kalanduse kontrolli, järelevalve, inspektsiooni ja jõustamise, kvootide ja püügikoormuse vähendamise, andmete ja teabega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 404/2011 (ELT L, 2025/2196, 12.11.2025) (edaspidi komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 2025/2196) artiklitele 5 ja 6. Sisulist muudatust ei kaasne.

Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse loa korra määruse paragrahvi 1 lõikega 11, milles sõnastatakse võimalus nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 7 lõikes 6 sätestatud tingimustel anda erand kohustusest kanda merel alla kümne meetri pikkune kalalaev kaluri kalapüügiloale. Praktikas ka praegu pole kohustust merel alla kümne meetri pikkust kalalaeva kaluri kalapüügiloale kanda ning tulevikus on soov seda põhimõtet jätkata. Seetõttu on vajalik erandit lubav norm ka määruses kehtestada.

Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse loa korra määruse paragrahvi 1 lõikega 3, milles sätestatakse, et kalalaevatunnistuse andmisel tuleb lähtuda nõukogu määruses (EÜ) nr 1224/2009 ja komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 2025/2196 kalalaevatunnistuse kohta sätestatust.

Eelnõu § 1 punktiga 7 korrastatakse määruse struktuuri ja moodustatakse peatükk 2, pealkirjaga „Kalapüügiluba ja kalapüügivõimaluste jaotamine“. Eelnõu kohaselt moodustavad paragrahvid 2—16 peatüki 2, kuhu alla kuuluvad kalapüügiluba ja püügivõimalusi puudutavad sätted. Selliselt on loa korra määrus selgemalt liigendatud, mis lihtsustab määruse lugemist ja vajaliku osa kiiremat ülesleidmist.

Eelnõu § 1 punktiga 8 tunnistatakse kehtetuks loa korra määruse § 2 lõike 3 punkt 1, milles on sätestatud, et jooksvaks aastaks kehtestatud püügivõimaluse, välja arvatud esmakordselt kehtestatud püügivõimaluse, kasutamiseks võib taotleja esitada kutselise kalapüügi loa taotluse Põllumajandus- ja Toiduametile sama aasta jooksul igal ajal, kui kehtestatud püügivõimalus on suurem kui sama liiki püügivõimalus, mis jaotati vastavalt taotlustele. Nimetatud säte on vastuolus KPS-iga. KPS-is on sätestatud, et kui taotlust ei ole esitatud 1. detsembriks, ei saa püügivõimalusi taotleda ka siis, kui neid on üle jäänud, välja arvatud juhul, kui minister on menetlustähtaega pikendanud või haldusorgan on menetlustähtaja ennistanud.

Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse loa korra määruse § 2 lõiget 3 punktiga 11. Täienduse eesmärk on, et nende juhtude hulka, mil kutselise kalapüügi loa taotluse võib Põllumajandus- ja Toiduametile esitada sama aasta jooksul igal ajal, arvataks ka KPS-i § 51 lõike 61 alusel avanevad täiendavad püügivõimalused.

Eelnõu § 1 punktiga 10 muudetakse loa korra määruse § 2 lõike 5 sõnastust. Muudatuse eesmärk on viia määruse tekst kooskõlla kehtiva õigusega. KPS-is puudub volitusnorm esmakordselt kehtestatud püügivõimaluse taotlemise tähtaja sätestamiseks. KPS § 42 lõike 5 kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister taotluste esitamise tähtaega pikendada või haldusorgan haldusmenetluse seaduse § 34 kohaselt menetlustähtaja ennistada, misjärel saab ka taotleja esitada taotluse esmakordselt kehtestatud püügivõimaluse kasutamiseks. Juhul kui taotluste tavapäraseks esitamise perioodiks (1. septembrist 1. detsembrini) on juba esmakordselt kehtestatavad püügivõimalused kehtestatud, saab nende kohta ka taotluse siis esitada. Kui on vajalik pikendada taotluste esitamise tähtaega KPS § 42 lõike 5 kohaselt, siis otsustab taotluste esitamise uue tähtaja minister. Haldusmenetluse seaduse §-s 7 on sätestatud, et haldusorgan hoolitseb haldusmenetlust käsitleva olulise teabe väljapaneku eest oma asukohas ning avaldab selle teabe oma ametlikul veebilehel, kui see on haldusorganil olemas. Juhul kui taotluste esitamise tähtaeg on möödunud, otsustab haldusmenetluse seaduse § 34 kohaselt menetlustähtaja ennistamise haldusorgan. Avaldamise osas kohaldub haldusmenetluse seaduse § 7 ning taotluste esitamise tähtaeg peab olema selline, mis tagab haldusmenetluse efektiivsuse ja kiiruse (haldusmenetluse seaduse § 5 lg 2).

Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse loa korra määruse § 2 lõikega 7 selliselt, et oleks selgelt sõnastatud Põllumajandus- ja Toiduameti õigus ennistada kutselise kalapüügi loa taotlemise tähtaega. Haldusorgani tähtaja ennistamise õigus tuleneb otseselt haldusmenetluse seaduse §-st 34. Sellele vaatamata on praktikas esinenud olukordi, kus selle õiguse ulatuse üle vaieldakse. Selguse huvides on seetõttu mõistlik sätestada see võimalus sõnaselgelt määruses, et vältida edaspidiseid tarbetuid vaidlusi.

Eelnõu § 1 punktiga 12 täiendatakse loa korra määruse § 3 lõike 1 ja 2 sissejuhatavat lauseosa selliselt, et nii kaluri kui ka kalalaeva kalapüügiloa taotlemiseks esitatavad dokumendid tuleb esitada kirjalikus vormis. Muudatus on vajalik, et määruse lisades 1 ja 2 sisalduvate vormide kehtetuks tunnistamisel oleks selge, mis vormis tuleb dokumendid esitada.

Eelnõu § 1 punktiga 13 muudetakse loa korra määruse § 3 lõike 1 punkti 1. Muudatuse eesmärk on asendada kindlatele vorminõuetele vastav kalalaeva kalapüügiloa taotlus loeteluga andmetest, mis peavad kirjalikus taotluses sisalduma. Taotlust on võimalik esitada ka elektroonselt, mistõttu kindel taotluse vorm ei ole enam asjakohane.

Eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatakse loa korra määrust § 3 lõikega 11, kus on loetletud andmed, mis tuleb kalalaeva kalapüügiloa taotlusele kanda. Kehtiva määrusega võrreldes on vähendatud taotlusele kantavate andmete hulka. Kavandatava muudatuse kohaselt ei pea taotleja enam taotlusele kandma kalalaeva omaniku andmeid, IMO numbrit (Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni antav unikaalne laeva identifitseerimisnumber), rahvusvahelist raadiokutsungit ja -sagedust ning taotletava kalapüügiloa kehtivuse aega ja püügivõimaluse jaotuse otsuse soovitud kättesaamisviisi. Kalalaeva kalapüügiloale kandmise eelduseks on, et kalalaev on kantud kalalaevade registrisse. Kalalaevade registrisse kantud kalalaeva kohta on andmete saajal juba kõik vajalik info kalalaeva kohta olemas, sealhulgas andmed kalalaeva omaniku, IMO numbri ning rahvusvahelise raadiokutsungi ja -sageduse kohta. Seega ei ole vajadust neid andmeid iga kord kalapüügiloa taotlemisel üle küsida. Taotletava kalapüügiloa kehtivuse aja asemel tuleb taotlusele märkida taotletava loa aasta, mille jaoks luba taotletakse. Taotletava kalapüügiloa soovitud täpsest kehtivuse algus- ja lõppajast informeerib taotleja kalapüügiloa andjat vahetult siis, kui taotleja soovib tegelikult kalapüügiloa väljastamist. Püügivõimaluse jaotuse otsuse soovitud kättesaamisviisi pole samuti vajalik küsida, kuna KPS § 7 lõike 2 kohaselt tehakse kutselise kalapüügi korraldamisega, sealhulgas kutselise kalapüügi registri toimingutega, seotud otsused elektrooniliselt ning juhul kui kellelgi on soov siiski saada otsust muul viisil, saab ta oma soovist teavitada Põllumajandus- ja Toiduametit.

Eelnõu § 1 punktiga 15 muudetakse loa korra määruse § 3 lõike 2 punkti 1. Muudatuse eesmärk on asendada kindlatele vorminõuetele vastav kaluri kalapüügiloa taotlus loeteluga andmetest, mis peavad kirjalikus taotluses sisalduma. Taotlust on võimalik esitada ka elektroonselt, mistõttu kindel taotluse vorm ei ole enam asjakohane.

Eelnõu § 1 punktiga 16 täiendatakse loa korra määrust § 3 lõikega 21, kus on loetletud andmed, mis tuleb kaluri kalapüügiloa taotlusele kanda. Kehtiva loa korra määrusega võrreldes on vähendatud taotlusele kantavate andmete hulka. Kavandatava muudatuse kohaselt ei pea taotleja enam taotlusele kandma taotletava kalapüügiloa kehtivuse aega ning püügivõimaluse jaotuse otsuse soovitud kättesaamisviisi. Taotletava kalapüügiloa kehtivuse aja asemel tuleb taotlusele märkida taotletava loa aasta, mille jaoks luba taotletakse. Taotletava kalapüügiloa soovitud täpsest kehtivuse algus- ja lõppajast saab taotleja informeerida kalapüügiloa andjat vahetult siis kui taotleja soovib tegelikult kalapüügiloa väljastamist. Püügivõimaluse jaotuse otsuse soovitud kättesaamisviisi pole samuti vajalik küsida, kuna KPS § 7 lõike 2 kohaselt tehakse kutselise kalapüügi korraldamisega, sealhulgas kutselise kalapüügi registri toimingutega, seotud otsused elektrooniliselt ning juhul kui kellelgi on soov siiski saada otsust muul viisil, saab ta oma soovist teavitada Põllumajandus- ja Toiduametit. Ühtlasi ei pea edaspidi kaluri kalapüügiloa taotlusel esitama kaluri kontaktandmeid. Kalalaeva kalapüügiloa taotlusel ei küsita samuti kapteni kontaktandmeid. Kui andmete esitajaks on kalur või kapten, siis taotleb loa omanik nende jaoks andmete elektrooniliseks esitamiseks vajalikke kasutajaõiguseid Vabariigi Valitsuse 5. oktoobri 2023. a määruse nr 92 „Kutselise kalapüügiga seotud andmete esitamise kord“ § 6 kohaselt. Loa alusel andmete esitamise kohustus lasub loa omanikul, kuid püügiandmeid võib loa omaniku nimel esitada kalur või kapten. Seega on nende isikute kontaktandmete küsimine kasutajaõiguse andmise eesmärgil otseselt seotud loa omaniku andmete esitamise kohustuse täitmisega. Arvestades, et loa menetluses on loa taotlejal kohustus esitada enda kontaktandmeid, on põhjendatud nõuda ka kasutajaõiguste väljastamisel nende kalurite või kaptenite kontaktandmeid, kes täidavad loa omaniku nimel andmete esitamisega seotud ülesandeid. Kontaktandmete ajakohastamine toimub maaeluministri 28. detsembri 2017. a määruse nr 93 „Kutselise kalapüügi registri põhimäärus“ § 10 lõike 2 alusel, milles on sätestatud, et isik, kelle kohta registrisse kantud andmed on muutunud, esitab PTA-le kui kutselise kalapüügi registri volitatud töötlejale avalduse registriandmete muutmiseks. Seetõttu ei ole vajalik kalapüügiloa taotlusel kapteni või kaluri kontaktandmeid küsida, kuna enamikel juhtudel on kapten või kalur see isik, kes andmeid elektrooniliselt esitab ning kellele seega ka andmete elektrooniliseks esitamiseks vajalikke kasutajaõiguseid taotletakse. Taotlusele kantavate andmete loetelus on täpsustatud, et kalalaeva andmed tuleb taotlusele kanda vaid siis kui see on asjakohane. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 7 lõike 1 kohaselt peab kalapüügiluba olema laevadel, mis teostavad püüki veealal, kus rakendub mitmeaastane kava. Sama määruse artikli 7 lõike 6 kohaselt saab kalapüügiloast vabastada kalalaeva, mis on alla kümne meetrise üldpikkusega. Seega, kui ei ole soovi alla kümne meetri pikkusega kalalaevale eraldi kalapüügiluba saada, siis ei ole ka vajalik sellist kalalaeva taotlusele märkida.

Eelnõu § 1 punktiga 17 asendatakse loa korra määruse § 3 lõikes 6 viide lisas 2 olevale kaluri kalapüügiloa taotluse vormile viitega sama paragrahvi lõikele 21, kus on loetletud andmed, mis tuleb kaluri kalapüügiloa taotlusele kanda juhul kui taotletakse kutselise kalapüügi õigust eraomandis olevale veekogule. Kindlatele vorminõuetele vastav kalapüügiloa taotlus on asendatud loeteluga andmetest, mis peavad taotluses sisalduma, võimaldades suuremat paindlikkust ja infotehnoloogiliste võimalustega kaasas käimist.

Eelnõu § 1 punktiga 18 asendatakse loa korra määruse § 9 lõikes 3 viide § 2 lõike 3 punktile 1, viitega sama lõike punktile 11, kuna § 2 lõike 3 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks ning sama paragrahvi lõiget täiendatakse punktiga 11. Juhul kui kalapüügiseaduse § 51 lõike 61 kohaselt avaneb täiendavalt püügivõimalus, teeb Põllumajandus- ja Toiduamet püügivõimaluste jaotamise otsuse 15 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates.

Eelnõu § 1 punktiga 19 muudetakse loa korra määruse § 12 lõiget 2 selliselt, et lõige 2 sätestab vaid kalalaeva kalapüügiloa andmise. Kaluri kalapüügiloa andmine sätestatakse eraldi sama paragrahvi lõikes 21. Muudatus on vajalik õigusselguse huvides.

Eelnõuga § 1 punktiga 20 täiendatakse loa korra määruse § 12 lõikega 21. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 19. See tähendab, et loa korra määruse § 12 lõiget 2 kujundatakse ümber nii, et kaluri kalapüügiluba ei oleks seotud kalalaevade arvuga.

Eelnõu § 1 punktiga 21 muudetakse loa korra määruse § 12 lõike 41 sõnastust. Kehtiva loa korra määruse kohaselt antakse samal veealal sama püügivahendi kasutamiseks mitu ühel ajal kehtivat kaluri kalapüügiluba mitme vähemalt kümne meetrise üldpikkusega kalalaevaga, kui neid kalalaevu kasutatakse räimepüügiks kastmõrraga või lestapüügiks põhjanoodaga. Eelnõuga jäetakse sõnastusest välja viited kastmõrrale ja lestapüügile põhjanoodaga, ehk et kõik merel kasutatavad vähemalt kümne meetrise üldpikkusega kalalaevad peavad olema loale kantud. Muudatuse eesmärk on muuta säte selgemaks. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 7 lõike 1 kohaselt peab kalapüügiluba olema laevadel, mis teostavad püüki veealal, kus rakendub mitmeaastane kava. Sama määruse artikli 7 lõike 6 kohaselt saab kalapüügiloast vabastada kalalaeva, mis on alla kümne meetrise üldpikkusega. Kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega nr 2016/1139, millega kehtestatakse Läänemere tursa-, räime- ja kiluvarude majandamise ja nende varude püügi mitmeaastane kava, muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2187/2005 ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1098/2007 (ELT L 191, 15.7.2016, lk 1–15), on Läänemere kohta mitmeaastane kava kehtestatud, on seega merel kümme meetrit ja pikematel laevadel kalapüügiloa kohustus sõltumata kasutatavast püügivahendist või sihtliigist.

Eelnõu § 1 punktiga 22 täiendatakse loa korra määruse § 12 lõikega 42. Täiendus on vajalik selleks, et soovi korral saaksid kaluri kalapüügiloa taotlejad taotleda ka alla kümne meetri pikkusega kalalaevale samal veealal sama püügivahendi kasutamiseks mitme ühel ajal kehtiva kalapüügiloa andmist.

Eelnõu § 1 punktiga 23 täiendatakse loa korra määruse § 12 lõikega 43. Kehtiva loa korra määruse lisas 4 on täpsustus, et juhul kui sama püügivahendi kasutamiseks antakse mitu ühel ajal kehtivat kaluri kalapüügiluba, siis märgitakse kalapüügiloa numbri järele sidekriips ja selle järele loa järjekorranumber. Kuna määruse lisad tunnistatakse kehtetuks, on toodud vastav täpsustus määruse põhiossa. Samuti tõstetakse selguse huvides kehtiva määruse § 12 lõikest 41 lõikesse 43 täpsustus, et püügivahendite arv ja püügivahendi kohta kehtestatud lubatud saak kantakse ainult esimesele loale. Sisuline muudatus puudub.

Eelnõu § 1 punktiga 24 muudetakse loa korra määruse § 13 lõiget 4, jättes tekstist välja osa, mis piirab kaluri kalapüügiloale kalalaeva andmete kandmise merel kastmõrraga räimepüügiks või põhjanoodaga lestapüügiks kasutatava vähemalt kümnemeetrise üldpikkusega kalalaevaga. Uue sõnastuse järgi sätestatakse, et kaluri kalapüügiloale kantakse kalalaeva andmed, kui kaluri kalapüügiluba antakse püügiks merel kalalaevaga. Kuna vähemalt kümnemeetrise üldpikkusega kalalaevadel peab olema kalapüügiluba, siis tuleb ka loale kanda sellise kalalaeva andmed. Kui loa taotleja on avaldanud soovi anda kalapüügiluba ka alla kümnemeetrise üldpikkusega kalalaevale, siis kantakse loale sellise kalalaeva andmed. Kõigil juhtudel on aga andmekoosseis, mis kalalaeva kohta kaluri kalapüügiloale kanda tuleb, sama. Sisulist muudatust andmekoosseisu osas võrreldes kehtiva määrusega ei ole. Ühtlasi lisatakse selguse huvides, et kaluri kalapüügiloale ei kanta ainult kalalaeva andmeid, vaid ka muud andmed, mis on loetletud määruse § 14 lõikes 32.

Eelnõu § 1 punktiga 25 muudetakse loa korra määruse § 14 lõike 3 sõnastust. Viited lisadele on asendatud viidetega konkreetsetele sama paragrahvi lõigetele, milles on sätestatud kalalaeva kalapüügiloale kantavate andmete loetelu ja kaluri kalapüügiloale kantavate andmete loetelu. Lõikest jäetakse välja teine lause, milles on sätestatud, et Põllumajandus- ja Toiduamet kannab kutselise kalapüügi loa andmed kutselise kalapüügi registrisse. Puudub vajadus sätestada käesolevas määruses, et andmed kalapüügiloa kohta kannab PTA kutselise kalapüügi registrisse, kuna see on juba sätestatud maaeluministri 28. detsembri 2017. a määruses nr 93 „Kutselise kalapüügi registri põhimäärus“.

Eelnõu § 1 punktiga 26 täiendatakse loa korra määruse §-i 14 lõigetega 31 ja 32. Kindlatele vorminõuetele vastavad kalapüügiloa vormid on asendatud loeteluga andmetest, mis peavad kalapüügiloas sisalduma, võimaldades suuremat paindlikkust ja infotehnoloogiliste võimalustega kaasas käimist. Võrreldes kehtivate lisadega on loale kantavate andmete loetelust välja jäetud kalapüügiloa andja, ametniku nimi ja ametinimetus ning kalapüügiloa andmise kuupäev, kuna nende andmete loale kandmise kohustus tuleb otse haldusmenetluse seadusest, mistõttu ei ole vaja neid määruses üle korrata. Sisulist muudatust selles osas ei ole. Kaluri kalapüügiloale kantavate andmete loetelusse lisatakse püügivahendiga veealale väljumiste arv, kuna KPS § 42 lõike 7 kohaselt määratakse kalapüügiloas lubatud püügivahend, püügivõimalus, püügiaeg ja kalapüügi koht ning loale kantud püügivahendi lubatud aastasaak ja püügivahendiga veealale väljumiste arv, kui need on ühele või mitmele loale kantud püügivahendile kehtestatud. Ühtlasi täpsustatakse, et kalalaeva andmed, kala liik, lubatud aastasaak ja püügivahendiga väljumiste arv kantakse kaluri kalapüügiloale vaid siis, kui see on asjakohane. Seega, kui kalapüügiks kalalaeva ei kasutata või kalalaev on alla kümne meetri pikkune ja taotleja pole avaldanud soovi sellist kalalaeva loale kanda, või kui püügivõimaluse kohta pole kehtestatud lubatud saaki ega püügivahendiga väljumiste arvu, ei kanta ka selle kohta andmeid kalapüügiloale. Muud tingimused kantaksegi loale vaid siis kui on muid tingimusi, mida loale kanda, seega ei ole vajadust neile lisada märget, et need märgitakse loale vaid siis kui see on asjakohane.

Eelnõu § 1 punktiga 27 täiendatakse loa korra määrust peatükiga 3 ning §-dega 161-163. Kolmandasse peatükki on koondatud sätted kalalaevatunnistuse määrusest, mis tunnistatakse kehtetuks. Kalalaevatunnistuse olemasolu on eelduseks, et laeva saaks kanda kalapüügiloale ning kasutada merel kutselisel kalapüügil. Seetõttu on otstarbekas koondada kalapüügiloa andmist ning kalalaevatunnistuse andmist puudutavad sätted ühte määrusesse, et ka taotlejal oleks lihtsam omada ülevaadet kehtivatest nõuetest nii kalapüügiloa kui ka kalalaevatunnistuse väljastamisel. Võrreldes kehtiva kalalaevatunnistuse määrusega on eelnõuga välja jäetud §-s 3 ja määruse lisas sätestatud kalalaevatunnistuse vormistamist ja planki puudutavad sätted, kuna edaspidi antakse kalalaevatunnistus sarnaselt kalapüügiloaga elektrooniliselt. Samal põhjusel ei ole vajadust sätestada, mis andmed kantakse plangi esiküljele ja mis andmed tagaküljele, mis on sätestatud kehtiva kalalaevatunnistuse määruse § 4 lõikes 2. Samuti ei ole vaja sätestada, et kalalaevatunnistus antakse ühes eksemplaris (sätestatud kehtiva kalalaevatunnistuse määruse § 5 lõikes 1), kuna kalalaevatunnistus antakse elektrooniliselt. Lisaks ei kehtestata eelnõuga kehtiva kalalaevatunnistuse määruse § 6 ja § 7 regulatsioone, kus oli sätestatud hävinud, kadunud ja kasutamiskõlbmatu kalalaevatunnistuse asendamine ning ebaõigete andmete parandamine. Haldusorgan saab alati anda tõendi selle kohta, et haldusakt oli tehtud, mistõttu ei ole vajalik uue kalalaevatunnistuse väljastamine. Kui haldusorgan avastab vea, võib haldusorgan ise haldusakti muuta haldusmenetluse seaduse § 64 alusel.

Eelnõu § 1 punktiga 27 kavandatavas § 161 sätestatakse kalalaevatunnistuse andmise alus, kalalaevatunnistuse andja ning tunnistuse andmise viis. Lõikes 1 on sätestatud, et kalalaevatunnistuse andmise eeltingimuseks on, et kalalaev on registreeritud kalalaevade registris. Lõikes 2 on sätestatud, et kalalaevatunnistuse annab Põllumajandus- ja Toiduamet ning et tunnistus antakse elektrooniliselt. Kehtiva kalalaevatunnistuse määruse kohaselt väljastatakse kalalaevatunnistus blanketil. Lisaks on lõikes 2 täpsustatud, et kalalaevatunnistus antakse nii eesti kui ka inglise keeles. Selles osas võrreldes kehtiva sõnastusega muudatust pole. Lõikes 3 on loetletud andmed, mis kalalaevatunnistusele kantakse. Lisaks komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2025/2196 lisas II loetletud andmetele, mis tuleb kalalaevatunnistusele kanda, on täpsustatud, et kalalaevatunnistusele kantakse ka IMO number (Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni antav unikaalne laeva identifitseerimisnumber), kalalaevastiku segment ning laeva tüüp. Ka sätestatakse muudatusena võimalus kanda kalalaevatunnistusele muud andmed, mis jätab edaspidiseks selle võimaluse kui peaks vastav vajadus tekkima. Võrreldes kehtiva kalalaevatunnistuse määruse sõnastusega on asendatud kalalaevatunnistusele kantavate andmete loetelus viide komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 II lisale viitega komisjoni rakendusmääruse (EL) 2025/2196 II. lisale. Lisaks on ära jäetud viide kalalaevatunnistuse allkirjastamisele, kuna haldusmenetluse seaduse § 27 lõike 1 kohaselt peab elektroonilisel dokumendil olema digitaalallkiri ja vajaduse korral e-tempel või põhjendatud juhul üksnes e-tempel. Seega pole otstarbekas käesolevas määruses seda täpsustada. Samuti ei ole vajadust määruses sätestada iga kalalaevatunnistusele kantava andme täpset inglise keelset tõlget. Selliselt on tagatud ühtne lähenemine kalapüügiloa ja kalalaevatunnistuse andmisel. Ka praegu on kalapüügiloa väljastamise puhul sätestatud, et kui kutselise kalapüügi luba antakse kalapüügiks väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal, lisab Põllumajandus- ja Toiduamet kutselise kalapüügi loale selle tõlke inglise keelde. Määruses kalapüügiloa inglise keelset tõlget välja toodud pole.

Eelnõu § 1 punktiga 27 kavandatavas § 162 sätestatakse kellele ja mis aja jooksul kalalaevatunnistus antakse. Lõikes 1 sätestatakse, et kalalaevatunnistus antakse viivitamata pärast kalalaeva andmete kutselise kalapüügi registrisse kandmist või nende muutmist. Kehtiva kalalaevatunnistuse määruse § 5 lõikes 3 on sätestatud, et kalalaevatunnistus antakse kolme tööpäeva jooksul kalalaeva andmete kutselise kalapüügi registrisse kandmise või nende muutmise päevast arvates. Kuna edaspidi antakse kalalaevatunnistus elektrooniliselt kalalaeva andmete kutselise kalapüügi registrisse kandmisel või nende muutmisel, siis ei ole vajadust sätestada kolme tööpäeva pikkust väljastusaega. „Viivitamata“ tähendab, et kalalaevatunnistus väljastatakse võimalikult kiiresti, mõistliku aja jooksul. „Viivitamata“ ei tähenda, et puuduks paindlikkus objektiivsete asjaolude ilmnemisel väljastada kalalaevatunnistus vajadusel hiljem. Lõikes 2 sätestatakse, et kalalaevatunnistus antakse kõigile asjakohastele isikutele. Kalalaeva omanikule tuleb kalalaevatunnistus saata alati ja kasutusvaldajale ning valdajale siis, kui laevale on seatud kasutusvaldus või kui kalalaeva valdaja ei ole kalalaeva omanik. Kuna kalalaevatunnistus antakse edaspidi elektrooniliselt, siis on võimalik seda anda kõigile vajalikele osapooltele.

Eelnõu § 1 punktiga 27 kavandatavas § 163 sätestatakse kalalaevatunnistuse kehtetuks tunnistamise ja kehtivuse peatamise alused. Lõikes 1 on sätestatud, mis juhul peatab PTA kalalaevatunnistuse kehtivuse ning lõikes 2 on sätestatud, mis juhul tunnistab PTA kalalaevatunnistuse kehtetuks. Võrreldes kehtiva sõnastusega muudatusi ei ole.

Eelnõu punktiga 28 loetakse määruse paragrahvid 17 ja 18 uueks peatükiks 4, milles on määruse rakendussätted.

Eelnõu punktiga 29 määrust täiendatakse paragrahviga 19 täpsustamaks, et seni kehtinud loa korra määruse redaktsiooni alusel väljastatud load ja kalalaevatunnistuse määruse alusel antud kalalaevatunnistused kehtivad kuni nende kehtivusaja lõpuni või kehtetuks tunnistamiseni. Haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 5 on sätestatud, et kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme. See põhimõte kehtib ka taotluste puhul, mis on PTA-le esitatud enne määruse uue redaktsiooni kehtima hakkamist ning mille puhul menetlus pole lõppenud.

Eelnõu punktiga 30 tunnistatakse kehtetuks määruse lisad 1, 2, 3 ja 4. Muudatuse eesmärk on asendada kindlatele vorminõuetele vastav kalapüügiloa taotlus ja kalapüügiluba loeteluga andmetest, mis peavad taotluses ja kalapüügiloal sisalduma. Vormivabadus võimaldab suuremat paindlikkust ja infotehnoloogiliste võimalustega kaasas käimist.

Eelnõu §-ga 2 tunnistatakse kehtetuks kalalaevatunnistuse määrus. Kehtiva kalalaevatunnistuse määruse sätetega täiendatakse loa korra määrust. Kalalaevatunnistuse olemasolu on eelduseks, et laeva saaks kanda kalapüügiloale ning kasutada merel kutselisel kalapüügil. Seetõttu on otstarbekas koondada kalapüügiloa andmist ning kalalaevatunnistuse andmist puudutavad sätted ühte määrusesse, et ka taotlejal oleks lihtsam omada ülevaadet kehtivatest nõuetest nii kalapüügiloa kui ka kalalaevatunnistuse väljastamisel.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on vastavuses nõukogu määrusega (EÜ) nr 1224/2009 ja komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 2025/2196. Nimetatud määrustes on kehtestatud põhinõuded kalapüügilubade ja kalalaevatunnistuste osas, sealhulgas miinimum andmekoosseis, mis neil dokumentidel olema peab. Eelnõuga ajakohastatakse viited asjakohastele nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 ja komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2025/2196 asjakohastele sätetele.

4. Määruse mõjud

Eelnõuga kaasneb kaudne positiivne mõju majandusele, kuna kalapüügiloa ja kalalaevatunnistuse taotlejatel kulub vähem aega taotluste esitamisele – küsitakse vähem andmeid, kõik nõuded kalapüügiloa ja kalalaevatunnistuse osas on koondatud ühte määrusesse ning kalalaevatunnistuse saab taotleja kätte operatiivselt elektrooniliselt e-kirjaga praeguse tähitud kirjaga saatmise või kalalaevatunnistuse andja juurde kohapeale tulemise asemel. Potentsiaalselt puudutab eelnõu kõiki kutselise kalapüügiloa omanikke ja kalalaeva omanikke, keda on ligikaudu vastavalt 1400 ja 1760. Eelnõu kohaselt peab edaspidi kaluri kalapüügiloa väljastama kõigile vähemalt kümnemeetrise üldpikkusega kalalaevadele. Kehtiva korra kohaselt tuleb laev loale kanda kui vähemalt kümnemeetrise üldpikkusega kalalaeva kasutatakse räimepüügiks kastmõrraga või lestapüügiks põhjanoodaga. Muudatusel arvestatav mõju nii PTA-le kui ettevõtjatele puudub, kuna valdav enamus vähemalt kümnemeetrise üldpikkusega kalalaevadest on kasutusel räimepüügil kastmõrraga. Näiteks 2024. a püügiandmete põhjal lossiti vähemalt kümnemeetrise üldpikkusega kalalaevadega 7997 tonni, millest räim moodustas 7810 tonni ehk 98%. Ülejäänud 2% moodustas agarikupüük kahe üle kümnemeetrise laevaga.

Eelnõuga kaasneb vähene positiivne mõju riigiasutuste korraldusele. PTA jaoks lihtsustab elektrooniline kalalaevatunnistuste väljastamine menetlusprotsessi, kuna väheneb vajadus trükkida kalalaevatunnistusi välja ning saata neid füüsilise kirja teel. Samuti pole vaja PTA-l enam tellida A4-formaadis turvaelementidega planke ning nende üle arvet pidada. Aastas väljastab PTA keskmiselt 190 kalalaevatunnistust. Kalalaevatunnistuse väljastamiseks peab praegu kõigepealt võtma plangi, sisestama kutselise kalapüügi registrisse plangi numbri, seejärel saab trükkida tunnistuse andmed plangile, ehk et ametnikul peab olema selleks ligipääs plankidele ja printerile. Seejärel tuleb plank allkirjastada ja lisada tempel, teha koopia, saata taotlejale tähitud kirjaga (lisanduvad veel sellega seotud toimingud ja kulud) või anda kohapeal üle. Eelnõus pakutud lahenduse kohaselt on protsess järgmine: ametnik vajutab kutselise kalapüügi registris nuppu „Väljasta uus tunnistus“, mispeale genereerib süsteem automaatselt tunnistuse numbri, tunnistuse saab pdf-formaadis salvestada arvutisse, seejärel registreerib ametnik dokumendihaldussüsteemis taotluse vastuskirja, digiallkirjastab pdf-i ning saadab läbi dokumendihaldussüsteemi e-kirjaga taotlejale. Ära jääb plankide tellimine ja haldamine, väljaprintimine ja tähitud kirjaga saatmine. Lisandub Dokumendihaldussüsteemis registreerimine.

Kuna nõuded kalapüügiloa ja kalalaevatunnistuse osas on koondatud ühte määrusesse ning sätteid ühtlustatud ja selgemaks tehtud, väheneb seeläbi ka PTA töökoormus sätete rakendamisel.

Elu- ja looduskeskkonnale kaasneb kaudne positiivne mõju, kuna selged alused kalapüügilubade ja kalalaevatunnistuste andmiseks toetavad kalavarude jätkusuutlikku majandamist.

Eelnõuga ei kaasne sotsiaalset mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele ega regionaalarengule.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse
rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamiseks on vajalikud mõningad muudatused PTA töökorralduses, kuna kalalaevatunnistuste plankidel väljastamise asemel tuleb hakata kalalaevatunnistusi väljastama elektroonselt ning edastama neid taotlejatele e-kirjaga. Samuti on selleks vajalik tellida Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil väikesemahuline kutselise kalapüügi registri arendustöö, mille ligikaudne kulu on ca 1500 eurot. Arendusele planeeritud kulutused kaetakse „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027“ kalanduse kontrolli ja järelevalve toetuse meetme vahenditest.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 93 lõikele 2 määrus hakkab kehtima (jõustub) kolmandal päeval pärast kehtivas korras avaldamist, kui seaduses või määruses endas ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Kliimaministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Keskkonnaametile ja Põllumajandus- ja Toiduametile ning kalandusorganisatsioonidele: MTÜ Eesti Kalurite Liit, Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu, MTÜ Harju Kalandusühing, MTÜ Hiiukala, MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu, MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Selts, MTÜ Saarte Kalandus ja MTÜ Virumaa Rannakalurite Ühing, Eesti Traalpüügi Ühistu, Eesti Kalapüügiühistu, Eesti Kaugpüüdjate Liit, Peipsi Kalandusühistu, Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit, Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu, Peipsi Piirkonna Ettevõtete ja Ettevõtjate Kalurite Liit, Peipsi Kalurite ja Kalatöötlejate Liit, MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond. Rahandusministeerium ja Kliimaministeerium kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Kalandusorganisatsioonidelt ning Põllumajandus- ja Toiduametilt laekunud ettepanekutega arvestamise ja mittearvestamise info on toodud seletuskirja lisas.
___________________________________________________________________________