VÄLJAVÕTE

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni

istungi protokoll nr 179

Eesti, videosild Reede, 2. oktoober 2026

Algus 9.00, lõpp 10.04

Juhataja: Peeter Tali (esimees)

Protokollija: Roosmarii Kukk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Mario Kadastik

(Kristo Enn Vaga asendusliige), Anti Poolamets, Maido Ruusmann, Aivar Sõerd, Kadri Tali,

Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk

Komisjoni ametnikud: Teele Vares (nõunik-sekretariaadijuhataja), Teele Taklaja (nõunik)

Puudusid: Arvo Aller, Rain Epler ja Tiit Maran

Kutsutud: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi innovatsiooni ja tehnoloogia

osakonna tehnoloogia- ja teadmussiirde nõunik Kairi Otto ja ELi ja rahvusvahelise koostöö

osakonna vanemnõunik Evelin Tõnisson (1. päevakorrapunkt); Justiits- ja Digiministeeriumi

digitaristu- ja küberturvalisuse osakonna sideturgude talituse juhataja asetäitja Mart Laas ja

üldosakonna kommunikatsiooni ja väliskoostöö talituse Euroopa Liidu asjade ja väliskoostöö

juht Kristiina Krause (2. päevakorrapunkt); Riigikantselei EL sekretariaadi nõunik Age Inkinen

(1.–2. päevakorrapunkt); Riigikogu Kantselei avalike suhete osakonna pressinõunik Maris

Meiessaar (1.–4. päevakorrapunkt)

Päevakord:

2. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse ühtlustatud

2 GHz sagedusala kasutavate mobiilsete satelliitsideteenuste süsteemidele loa andmise

menetlust ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 626/2008/EÜ - COM(2026) 311

2. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse

ühtlustatud 2 GHz sagedusala kasutavate mobiilsete satelliitsideteenuste süsteemidele loa

andmise menetlust ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 626/2008/EÜ - COM(2026)

311

Mart Laas andis ülevaate Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest, milles käsitletakse

ühtlustatud 2 GHz sagedusala kasutavate mobiilsete satelliitsideteenuste süsteemidele loa

andmise menetlust ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 626/2008/EÜ - COM(2026) 311.

Ta sõnas, et 2 GHz sagedusala load andis Euroopa Komisjon välja 2009. aastal ning nende

kehtivus hakkab lõppema. Eelnõuga määratakse kindlaks sagedusala edasise kasutamise ja uute

pikaajaliste lubade andmise tingimused. Senise kahe ploki asemel jagatakse sagedusala

VÄLJAVÕTE

kolmeks: riigisideks liikmesriikidele ja Euroopa Liidu institutsioonidele, mobiilse

satelliitsideteenuse kommertssüsteemi pakkumiseks ELi ettevõtjale ning kõigile (sõltumata

asukohariigist) satelliitsideettevõtetele avatud kommertsteenusteks. Eesti toetab seda

lähenemist, sest see tugevdab Euroopa digisuveräänsust, soodustab Euroopa ettevõtete

turulepääsu ning tagab kriisiolukordades vajaliku riigiside. Samuti toetab Eesti sageduslubade

väljastamist Euroopa Komisjoni poolt kogu Euroopa Liidus kehtivana, kuna see vähendab

halduskoormust ja on üleeuroopalise teenuse puhul tõhusam kui lubade taotlemine igas

liikmesriigis eraldi.

Urve Tiidus andis ülevaate majanduskomisjoni arvamusest ning märkis, et komisjon otsustas

Vabariigi Valitsuse seisukohti toetada, täiendades seisukohti järgnevalt:

1.7. Eesti leiab, et Euroopa ettevõtjatele sagedusressursi reserveerimisega peavad kaasnema

siduvad ja kontrollitavad kasutuselevõtu vahe-eesmärgid. Kui loa saaja ei suuda neid täita või

teenuse osutamist põhjendamatult edasi lükkab, peab komisjonil olema võimalus avada

kasutamata sagedusosa teistele nõuetele vastavatele ettevõtjatele enne viie aasta möödumist.

Vahe-eesmärkide määramisel tuleb arvestada turvalise riigiside ja kommertsteenuse erinevat

arendusaega.

1.8. Eesti toetab kasutamata sagedusosa ajutist kasutamist teiste valikumenetluses nõuetele

vastavaks tunnistatud ettevõtjate poolt. Selleks tuleb määruses ette näha komisjoni antav,

näiteks kuuekuuline pikendatav ajutine kasutusõigus koos selgete häirete vältimise, teenuse

järjepidevuse ja õiguse lõppemise tingimustega. Põhiloa saajal peab säilima võimalus sagedus

ise kasutusele võtta pärast ette kindlaks määratud etteteatamisaega. Ajutine kasutaja ei saa

sellest eelist järgmises valikumenetluses.

1.9. Eesti peab vajalikuks võimaldada kitsaribaliste satelliitsideteenuste pakkujatele juurdepääs

sagedusala tehniliselt sobivale osale ka siis, kui nende teenus vajab vaid väikest osa 5 MHz

paarissagedusplokist. Komisjon peaks valikumenetluses hindama mitme ettevõtja ühiskasutust,

kehtestama sellele selged koordineerimistingimused ning vältima olukorda, kus terve plokk

jääb väiksema sagedusvajadusega ettevõtjatele ligipääsmatuks.

1.10. Eesti leiab, et kommertsteenuse sagedusloa saaja peab pakkuma satelliidivõrgule

hulgijuurdepääsu kõigile nõuetele vastavatele Euroopa sideoperaatoritele õiglastel, mõistlikel

ja mittediskrimineerivatel tingimustel. Ühe sideoperaatoriga sõlmitud ainuõiguslik kokkulepe

ei tohi takistada teiste operaatorite klientidel teenust kasutada. See nõue peab kehtima teenuse

käivitamisest alates.

Majanduskomisjoni otsus oli konsensuslik (Jaak Aab, Mario Kadastik, Rene Kokk, Mart

Maastik, Tõnis Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

Lea Danilson-Järg küsis, kas sagedusala jagamine kolmeks piirab varasemaga võrreldes

konkurentsi ning milline võib olla muudatuse mõju teenuse hinnale ja lõpptarbijale.

Mart Laas vastas, et konkurents kommertsteenuste turul ei vähene, sest seal säilib kaks

sagedusloa omanikku. Muudatusega lisandub eraldi riigisidesegment, mõjutamata

kommertsteenuste senist struktuuri.

Peeter Tali küsis, kuidas mõjutavad Mario Kadastiku majanduskomisjonis esitatud neli

parandusettepanekut Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti ning kas seetõttu toimub valitsuses

uus arutelu. Riigikaitse seisukohast palus P. Tali selgitada ka riigisidele kavandatud

kolmandiku rolli, arvestades madalorbiidilise satelliitside kasvavat tähtsust juhtimisel ja

sihitamisel ning selle kiiret arengut Euroopa Liidus. P. Tali lisas, et Euroopa Liit on nimetanud

VÄLJAVÕTE

satelliit- ja kosmoseside üheks seitsmest võimelüngast ja näiteks Soome kaasab selle

arendamisse Eesti ESTCube’i kogemusega insenere.

Mart Laas vastas, et Eesti toetab jätkuvalt ühe kolmandiku sagedusala eraldamist riigisidele

ning parandusettepanekud seda ei mõjuta. Ettepanekute eesmärk on tihendada sagedusloa

omanike tegevuskavade täitmise järelevalvet, et tegevusetuse korral saaks Euroopa Komisjon

varem sekkuda. Nii toetatakse eesmärki saavutada kümne aasta jooksul 95% katvus Euroopa

Liidu territooriumist ning tagada kõigile sideettevõteatele mittediskrimineerivad ja võrdsed

juurdepääsutingimused. Eelnõu käsitleb neid põhimõtteid juba praegu, kuid

parandusettepanekud toovad need selgemalt esile ega kahjusta riigiside korraldust.

Peeter Tali sõnas, et praegu on turul toimiv pakkuja SpaceXi Starlink, samal ajal kui Euroopa

vastav võimekus alles kujuneb. Kuna määruse eelnõu jagab sagedusala kolmeks, siis piltlikult

on tegemist kolmerealise teega, millel saab praegu sõita vaid ühel sõidureal, sest teiste ridade

jaoks puuduvad sõidukid. P. Tali küsis, kas kavandatud muudatus võimaldab Euroopa

võimekuse väljaarendamiseni kasutada Starlinkil ajutiselt ka riigisidele reserveeritud sõidurada

või jääb see kasutamata. P. Tali sõnas, et peab oluliseks vältida Euroopa Liidu ja liikmesriikide

sõltuvust ettevõttest, mille otsused sõltuvad Elon Muski tahtest.

Mart Laas vastas, et riigisideteenuse osutajaks saab olla üksnes Euroopa Liidu ettevõte, kui tal

on selleks vajalik võimekus. Praegu ei ole teada, milline ettevõte teenust pakkuma hakkab ega

millal vajalik võimekus tekib. Valitakse pakkuja, kes suudab teenuse nõuetekohaselt ja

võimalikult kiiresti käivitada. Sõiduraja kujundit kasutades hakkaks riigisidele mõeldud

sõidurajal esimesel võimalusel sõitma Euroopa sõiduk.

Peeter Tali küsis täpsustavalt, et kuna Euroopa võimekus praegu puudub, siis kas sellel

sõidurajal sõidaks ajutiselt Elon Muski arendatud Tesla, mitte Volkswagen.

Mart Laas vastas, et kui riigisideteenust ei ole Euroopa teenuseosutajatel võimalik pakkuda,

võib kasutamata sõidurada teenuse osutamiseks ajutiselt kasutada Tesla, kuid see ei ole sel ajal

riigiside. Riigisideteenuse tulevane osutaja peab olema seotud Euroopa Liidu IRIS² projektiga,

mille kaudu pakuvad mitmed ettevõtted Euroopas turvalist satelliitsidet. Eestis korraldab

KOV-SAT sideteenuse kasutamist Riigiside Sihtasutus (RIKS), kellel on juba võimalik rentida

sagedusi riigisiseseks kasutamiseks. Riigisidele eraldatav kolmandik ehk 2 GHz sagedusalast

lisanduks olemasolevatele IRIS² sagedustele ning liikmesriikide pädevad asutused saaksid neid

vajaduse järgi kasutada.

Mario Kadastik sõnas, et tema esitatud neli parandusettepanekut lähtuvad asjaolust, et

Euroopa ettevõtetel ei ole eeldatavasti enne 2029. aastat vajalikku orbiidivõimekust.

Kolmerealise tee analoogiat kasutades on küsimus selles, kas hoida kaks sõidurada tühjana või

võimaldada neid Euroopa pakkujate turule tulekuni ajutiselt kasutada. Laiema sagedusala

kasutamine parandaks lõpptarbijale pakutava teenuse kvaliteeti. Euroopa pakkuja võimekuse

tekkimisel saaks ta oma sõidurea kasutusele võtta. Samuti tuleb senise viieaastase

kontrolliperioodi asemel kehtestada täpsemad vahe-eesmärgid ja sagedasem järelevalve, et

motiveerida loaomanikke teenust kiiremini käivitama ning võimaldada tegevusetuse korral

sagedusala ajutist kasutamist teistel operaatoritel. M. Kadastik märkis, et ettepanekuga

täpsustatakse mittediskrimineeriva hulgijuurdepääsu nõuet. Teenust osutaks lõpptarbijale tema

sideoperaator, kasutades vajaduse korral satelliidivõrgu taristut. Juurdepääs peab olema

võrdsetel tingimustel avatud kõigile sideettevõtetele ning välistama ühe operaatori eksklusiivse

ligipääsu liikmesriigi turul. Kehtiv häirete vältimise põhimõte võimaldab kasutamata

sagedusala ajutiselt kasutada tingimusel, et see ei põhjusta teistele kasutajatele häireid ning

seega tuleks ettepanekuga selgelt määrata ajutise kasutuse tingimused, kontrolliperioodid ja

VÄLJAVÕTE

järelevalve. M. Kadastik rõhutas, et Krimmi piirkonnas Starlinki kasutamise juhtum ei olnud

ettevõtte ühepoolne otsus, kuna SpaceX edastas Ukraina taotluse Pentagonile, kes ei andnud

sõjaliseks kasutuseks luba. Kõneleja märkis kokkuvõttes, et ajutine sageduskasutus parandaks

sideteenuse kvaliteeti ning motiveeriks Euroopa ettevõtteid oma võimekust kiiremini

arendama.

Peeter Tali küsis täpsustavalt, kas parandusettepanekute idee seisneb selles, et kuni teistel

teenuseosutajatel vajalik võimekus puudub, sõidavad kõigil kolmel sõidurajal Teslad, sest

praegu muid elektriautosid turul ei ole.

Mario Kadastik vastas, et sagedusala koosneb kuuest osast, mis jagunevad kolme ploki vahel.

Kasutamata radu võib ajutiselt kasutada iga nõuetele vastav operaator ning see võimalus ei ole

seega SpaceXile eksklusiivne. Kui operaator alustab oma plokis teenuse osutamist, võib ta

kasutada ka teistes plokkides ajutiselt vaba spektrit kuni nende loaomanike turule tulekuni.

Euroopa Komisjon peaks kehtestama selleks algusest peale lühiajaliste lubade süsteemi ja

selged vahe-eesmärgid, et vältida olukorda, kus loaomanik hoiab sagedusi aastaid kasutamata,

samal ajal kui valmis võimekusega operaator ei saa neid rakendada. Selline kord parandaks

sageduskasutuse tõhusust ja motiveeriks Euroopa ettevõtteid oma satelliidivõimekust kiiremini

arendama.

Peeter Tali sõnas, et nõustub vajadusega Euroopa ettevõtete arengut kiirendada, kuid vältida

tuleb olukorda, kus SpaceX saavutab madalorbiidilise satelliitside turul ülemvõimu ja piirab

konkurentide juurdepääsu. Samuti ei kõrvalda Starlinki kasutamise üle toimuv institutsionaalne

otsustamine Euroopa sõltuvus- ja julgeolekuriske. Ukraina kogemus, sealhulgas teenuse

kättesaadavuse üle peetud vaidlused ja Venemaa üksuste juurdepääs Starlinkile, näitab vajadust

tagada Euroopa Liidule sõltumatu, turvaline ja toimepidev satelliitsidevõimekus.

Lea Danilson-Järg küsis, kuidas määratletakse Euroopa ettevõte, kellele osa sagedusalast

reserveeritakse ning kas tal peab olema oma satelliidivõrk ja tehniline võimekus või võib ta

tegutseda kolmanda riigi teenuseosutaja vahendajana.

Mart Laas vastas, et loa saab Euroopa ettevõte, kellel on oma satelliidivõrk ja tehniline

võimekus teenust iseseisvalt osutada ning kontrollida. Taotleja peab tagama teenusele

mittediskrimineeriva juurdepääsu. Turu toimimist jälgib siseriiklik regulaator, kes raporteerib

Euroopa Komisjonile. Riigiside sagedusploki võitja esitab kümneaastase tegevuskava ja

alustab teenuse osutamist oma võimekuse valmimisel. Seni võib kasutamata sagedusala anda

ajutiselt teisele operaatorile, kuigi lühike kasutusaeg võib vähendada ettevõtete huvi.

Lõppkokkuvõttes osutab riigisideteenust konkursi võitnud Euroopa ettevõte oma võrgu kaudu.

Peeter Tali küsis, kas kuni meil endal Audisid ja BMWsid ei ole, võivad Teslad sõita kõigil

kolmel sõidurajal, kuid valitsusside jaoks Audi kasutuselevõtul peavad Teslad selle sõiduraja

vabastama.

Mart Laas vastas, et see vastab tõele.

Peeter Tali tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti ning täiendades

kooskõlas majanduskomisjoni ettepanekutega.

Otsustati:

2.1. toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti ning lisada kooskõlas majanduskomisjoni

arvamusega ettepanekud 1.7.–1.10.

1.1. Eesti toetab 2 GHz sagedusalas mobiilse satelliitside teenuse osutamiseks ühtse Euroopa

Liidu tasandi konkursi korraldamise ja lubade andmise õigusraamistiku loomist, et võimaldada

innovaatiliste mobiilse satelliitside teenuste kiiret ja ühtset kasutuselevõttu kogu Euroopa

Liidus.

VÄLJAVÕTE

1.2. Eesti toetab eelnõus 2 GHz sagedusalas kasutatavale mobiilse satelliitside teenuse

süsteemidele sätestatud lubade andmise korda, et tugevdada Euroopa avatud strateegilist

autonoomiat, tehnoloogilist suveräänsust ning Euroopa kosmosetööstuse konkurentsivõimet.

1.3. Eesti toetab eelnõus sätestatud 2 GHz sagedusalas kasutatavale mobiilse satelliitside

teenuse süsteemidele sageduskonkursi korraldamise ja lubade andmise õigusraamistikku, mis

soodustab Euroopa Liidu ja liikmesriikide turvalise mobiilse satelliitside teenuse arengut ning

on kooskõlas IRIS² (Euroopa Liidu satelliitsideprogramm) programmi eesmärkidega. Eesti

toetab eelnõus sätestatud konkursi korda, mille kohaselt peab 2 GHz turvalise mobiilse

satelliitside teenuse osutamise loa taotleja olema seotud IRIS2 projektiga ja Euroopa ettevõtja.

1.4. Eesti leiab, et eelnõus sätestatud sageduskonkursi korras mobiilse satelliitside teenuse

kommertslubade andmisel ei tohi põhjendamatult soodustada üksikuid suuri turuosalisi ega

piirata uute Euroopa ettevõtjate pääsu satelliitside turule. Konkurents mitme teenuseosutaja

vahel aitab parandada teenuste kvaliteeti, soodustab innovatsiooni ning vähendab

lõppkasutajate sõltuvust ühest teenusepakkujast.

1.5. Eesti peab oluliseks, et eelnõu alusel kehtestatavad sagedusloa tasud (ühekordne ja

igaaastane) oleksid proportsionaalsed, arvestaksid sageduste kui piiratud loodusressursi

majanduslikku väärtust, kuid ei piiraks ettevõtjate võimekust mobiilse satelliitside võrgu

arendamisel ja kasutusele võtmisel.

1.6. Eesti leiab, et eelnõuga tuleb tagada kooskõla Euroopa Liidu kosmosemääruse ja IRIS²

programmiga, et vältida dubleerivate regulatiivsete nõuete tekkimist ja toetada Euroopa

kosmoseturu arengut.

1.7. Eesti leiab, et Euroopa ettevõtjatele sagedusressursi reserveerimisega peavad kaasnema

siduvad ja kontrollitavad kasutuselevõtu vahe-eesmärgid. Kui loa saaja ei suuda neid täita või

teenuse osutamist põhjendamatult edasi lükkab, peab komisjonil olema võimalus avada

kasutamata sagedusosa teistele nõuetele vastavatele ettevõtjatele enne viie aasta möödumist.

Vahe-eesmärkide määramisel tuleb arvestada turvalise riigiside ja kommertsteenuse erinevat

arendusaega.

1.8. Eesti toetab kasutamata sagedusosa ajutist kasutamist teiste valikumenetluses nõuetele

vastavaks tunnistatud ettevõtjate poolt. Selleks tuleb määruses ette näha komisjoni antav,

näiteks kuuekuuline pikendatav ajutine kasutusõigus koos selgete häirete vältimise, teenuse

järjepidevuse ja õiguse lõppemise tingimustega. Põhiloa saajal peab säilima võimalus sagedus

ise kasutusele võtta pärast ette kindlaks määratud etteteatamisaega. Ajutine kasutaja ei saa

sellest eelist järgmises valikumenetluses.

1.9. Eesti peab vajalikuks võimaldada kitsaribaliste satelliitsideteenuste pakkujatele juurdepääs

sagedusala tehniliselt sobivale osale ka siis, kui nende teenus vajab vaid väikest osa 5 MHz

paarissagedusplokist. Komisjon peaks valikumenetluses hindama mitme ettevõtja ühiskasutust,

kehtestama sellele selged koordineerimistingimused ning vältima olukorda, kus terve plokk

jääb väiksema sagedusvajadusega ettevõtjatele ligipääsmatuks.

1.10. Eesti leiab, et kommertsteenuse sagedusloa saaja peab pakkuma satelliidivõrgule

hulgijuurdepääsu kõigile nõuetele vastavatele Euroopa sideoperaatoritele õiglastel, mõistlikel

ja mittediskrimineerivatel tingimustel. Ühe sideoperaatoriga sõlmitud ainuõiguslik kokkulepe

ei tohi takistada teiste operaatorite klientidel teenust kasutada. See nõue peab kehtima teenuse

käivitamisest alates.

(konsensus: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Mario Kadastik, Anti

Poolamets, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk).

(…)

VÄLJAVÕTE

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Tali

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Roosmarii Kukk

protokollija

Väljavõte õige

Roosmarii Kukk

Euroopa Liidu asjade komisjoni konsultant

VÄLJAVÕTE

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni

istungi protokoll nr 179

Eesti, videosild Reede, 2. oktoober 2026

Algus 9.00, lõpp 10.04

Juhataja: Peeter Tali (esimees)

Protokollija: Roosmarii Kukk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Mario Kadastik

(Kristo Enn Vaga asendusliige), Anti Poolamets, Maido Ruusmann, Aivar Sõerd, Kadri Tali,

Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk

Komisjoni ametnikud: Teele Vares (nõunik-sekretariaadijuhataja), Teele Taklaja (nõunik)

Puudusid: Arvo Aller, Rain Epler ja Tiit Maran

Kutsutud: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi innovatsiooni ja tehnoloogia

osakonna tehnoloogia- ja teadmussiirde nõunik Kairi Otto ja ELi ja rahvusvahelise koostöö

osakonna vanemnõunik Evelin Tõnisson (1. päevakorrapunkt); Justiits- ja Digiministeeriumi

digitaristu- ja küberturvalisuse osakonna sideturgude talituse juhataja asetäitja Mart Laas ja

üldosakonna kommunikatsiooni ja väliskoostöö talituse Euroopa Liidu asjade ja väliskoostöö

juht Kristiina Krause (2. päevakorrapunkt); Riigikantselei EL sekretariaadi nõunik Age Inkinen

(1.–2. päevakorrapunkt); Riigikogu Kantselei avalike suhete osakonna pressinõunik Maris

Meiessaar (1.–4. päevakorrapunkt)

Päevakord:

2. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse ühtlustatud

2 GHz sagedusala kasutavate mobiilsete satelliitsideteenuste süsteemidele loa andmise

menetlust ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 626/2008/EÜ - COM(2026) 311

2. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse

ühtlustatud 2 GHz sagedusala kasutavate mobiilsete satelliitsideteenuste süsteemidele loa

andmise menetlust ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 626/2008/EÜ - COM(2026)

311

Mart Laas andis ülevaate Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest, milles käsitletakse

ühtlustatud 2 GHz sagedusala kasutavate mobiilsete satelliitsideteenuste süsteemidele loa

andmise menetlust ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 626/2008/EÜ - COM(2026) 311.

Ta sõnas, et 2 GHz sagedusala load andis Euroopa Komisjon välja 2009. aastal ning nende

kehtivus hakkab lõppema. Eelnõuga määratakse kindlaks sagedusala edasise kasutamise ja uute

pikaajaliste lubade andmise tingimused. Senise kahe ploki asemel jagatakse sagedusala

VÄLJAVÕTE

kolmeks: riigisideks liikmesriikidele ja Euroopa Liidu institutsioonidele, mobiilse

satelliitsideteenuse kommertssüsteemi pakkumiseks ELi ettevõtjale ning kõigile (sõltumata

asukohariigist) satelliitsideettevõtetele avatud kommertsteenusteks. Eesti toetab seda

lähenemist, sest see tugevdab Euroopa digisuveräänsust, soodustab Euroopa ettevõtete

turulepääsu ning tagab kriisiolukordades vajaliku riigiside. Samuti toetab Eesti sageduslubade

väljastamist Euroopa Komisjoni poolt kogu Euroopa Liidus kehtivana, kuna see vähendab

halduskoormust ja on üleeuroopalise teenuse puhul tõhusam kui lubade taotlemine igas

liikmesriigis eraldi.

Urve Tiidus andis ülevaate majanduskomisjoni arvamusest ning märkis, et komisjon otsustas

Vabariigi Valitsuse seisukohti toetada, täiendades seisukohti järgnevalt:

1.7. Eesti leiab, et Euroopa ettevõtjatele sagedusressursi reserveerimisega peavad kaasnema

siduvad ja kontrollitavad kasutuselevõtu vahe-eesmärgid. Kui loa saaja ei suuda neid täita või

teenuse osutamist põhjendamatult edasi lükkab, peab komisjonil olema võimalus avada

kasutamata sagedusosa teistele nõuetele vastavatele ettevõtjatele enne viie aasta möödumist.

Vahe-eesmärkide määramisel tuleb arvestada turvalise riigiside ja kommertsteenuse erinevat

arendusaega.

1.8. Eesti toetab kasutamata sagedusosa ajutist kasutamist teiste valikumenetluses nõuetele

vastavaks tunnistatud ettevõtjate poolt. Selleks tuleb määruses ette näha komisjoni antav,

näiteks kuuekuuline pikendatav ajutine kasutusõigus koos selgete häirete vältimise, teenuse

järjepidevuse ja õiguse lõppemise tingimustega. Põhiloa saajal peab säilima võimalus sagedus

ise kasutusele võtta pärast ette kindlaks määratud etteteatamisaega. Ajutine kasutaja ei saa

sellest eelist järgmises valikumenetluses.

1.9. Eesti peab vajalikuks võimaldada kitsaribaliste satelliitsideteenuste pakkujatele juurdepääs

sagedusala tehniliselt sobivale osale ka siis, kui nende teenus vajab vaid väikest osa 5 MHz

paarissagedusplokist. Komisjon peaks valikumenetluses hindama mitme ettevõtja ühiskasutust,

kehtestama sellele selged koordineerimistingimused ning vältima olukorda, kus terve plokk

jääb väiksema sagedusvajadusega ettevõtjatele ligipääsmatuks.

1.10. Eesti leiab, et kommertsteenuse sagedusloa saaja peab pakkuma satelliidivõrgule

hulgijuurdepääsu kõigile nõuetele vastavatele Euroopa sideoperaatoritele õiglastel, mõistlikel

ja mittediskrimineerivatel tingimustel. Ühe sideoperaatoriga sõlmitud ainuõiguslik kokkulepe

ei tohi takistada teiste operaatorite klientidel teenust kasutada. See nõue peab kehtima teenuse

käivitamisest alates.

Majanduskomisjoni otsus oli konsensuslik (Jaak Aab, Mario Kadastik, Rene Kokk, Mart

Maastik, Tõnis Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

Lea Danilson-Järg küsis, kas sagedusala jagamine kolmeks piirab varasemaga võrreldes

konkurentsi ning milline võib olla muudatuse mõju teenuse hinnale ja lõpptarbijale.

Mart Laas vastas, et konkurents kommertsteenuste turul ei vähene, sest seal säilib kaks

sagedusloa omanikku. Muudatusega lisandub eraldi riigisidesegment, mõjutamata

kommertsteenuste senist struktuuri.

Peeter Tali küsis, kuidas mõjutavad Mario Kadastiku majanduskomisjonis esitatud neli

parandusettepanekut Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti ning kas seetõttu toimub valitsuses

uus arutelu. Riigikaitse seisukohast palus P. Tali selgitada ka riigisidele kavandatud

kolmandiku rolli, arvestades madalorbiidilise satelliitside kasvavat tähtsust juhtimisel ja

sihitamisel ning selle kiiret arengut Euroopa Liidus. P. Tali lisas, et Euroopa Liit on nimetanud

VÄLJAVÕTE

satelliit- ja kosmoseside üheks seitsmest võimelüngast ja näiteks Soome kaasab selle

arendamisse Eesti ESTCube’i kogemusega insenere.

Mart Laas vastas, et Eesti toetab jätkuvalt ühe kolmandiku sagedusala eraldamist riigisidele

ning parandusettepanekud seda ei mõjuta. Ettepanekute eesmärk on tihendada sagedusloa

omanike tegevuskavade täitmise järelevalvet, et tegevusetuse korral saaks Euroopa Komisjon

varem sekkuda. Nii toetatakse eesmärki saavutada kümne aasta jooksul 95% katvus Euroopa

Liidu territooriumist ning tagada kõigile sideettevõteatele mittediskrimineerivad ja võrdsed

juurdepääsutingimused. Eelnõu käsitleb neid põhimõtteid juba praegu, kuid

parandusettepanekud toovad need selgemalt esile ega kahjusta riigiside korraldust.

Peeter Tali sõnas, et praegu on turul toimiv pakkuja SpaceXi Starlink, samal ajal kui Euroopa

vastav võimekus alles kujuneb. Kuna määruse eelnõu jagab sagedusala kolmeks, siis piltlikult

on tegemist kolmerealise teega, millel saab praegu sõita vaid ühel sõidureal, sest teiste ridade

jaoks puuduvad sõidukid. P. Tali küsis, kas kavandatud muudatus võimaldab Euroopa

võimekuse väljaarendamiseni kasutada Starlinkil ajutiselt ka riigisidele reserveeritud sõidurada

või jääb see kasutamata. P. Tali sõnas, et peab oluliseks vältida Euroopa Liidu ja liikmesriikide

sõltuvust ettevõttest, mille otsused sõltuvad Elon Muski tahtest.

Mart Laas vastas, et riigisideteenuse osutajaks saab olla üksnes Euroopa Liidu ettevõte, kui tal

on selleks vajalik võimekus. Praegu ei ole teada, milline ettevõte teenust pakkuma hakkab ega

millal vajalik võimekus tekib. Valitakse pakkuja, kes suudab teenuse nõuetekohaselt ja

võimalikult kiiresti käivitada. Sõiduraja kujundit kasutades hakkaks riigisidele mõeldud

sõidurajal esimesel võimalusel sõitma Euroopa sõiduk.

Peeter Tali küsis täpsustavalt, et kuna Euroopa võimekus praegu puudub, siis kas sellel

sõidurajal sõidaks ajutiselt Elon Muski arendatud Tesla, mitte Volkswagen.

Mart Laas vastas, et kui riigisideteenust ei ole Euroopa teenuseosutajatel võimalik pakkuda,

võib kasutamata sõidurada teenuse osutamiseks ajutiselt kasutada Tesla, kuid see ei ole sel ajal

riigiside. Riigisideteenuse tulevane osutaja peab olema seotud Euroopa Liidu IRIS² projektiga,

mille kaudu pakuvad mitmed ettevõtted Euroopas turvalist satelliitsidet. Eestis korraldab

KOV-SAT sideteenuse kasutamist Riigiside Sihtasutus (RIKS), kellel on juba võimalik rentida

sagedusi riigisiseseks kasutamiseks. Riigisidele eraldatav kolmandik ehk 2 GHz sagedusalast

lisanduks olemasolevatele IRIS² sagedustele ning liikmesriikide pädevad asutused saaksid neid

vajaduse järgi kasutada.

Mario Kadastik sõnas, et tema esitatud neli parandusettepanekut lähtuvad asjaolust, et

Euroopa ettevõtetel ei ole eeldatavasti enne 2029. aastat vajalikku orbiidivõimekust.

Kolmerealise tee analoogiat kasutades on küsimus selles, kas hoida kaks sõidurada tühjana või

võimaldada neid Euroopa pakkujate turule tulekuni ajutiselt kasutada. Laiema sagedusala

kasutamine parandaks lõpptarbijale pakutava teenuse kvaliteeti. Euroopa pakkuja võimekuse

tekkimisel saaks ta oma sõidurea kasutusele võtta. Samuti tuleb senise viieaastase

kontrolliperioodi asemel kehtestada täpsemad vahe-eesmärgid ja sagedasem järelevalve, et

motiveerida loaomanikke teenust kiiremini käivitama ning võimaldada tegevusetuse korral

sagedusala ajutist kasutamist teistel operaatoritel. M. Kadastik märkis, et ettepanekuga

täpsustatakse mittediskrimineeriva hulgijuurdepääsu nõuet. Teenust osutaks lõpptarbijale tema

sideoperaator, kasutades vajaduse korral satelliidivõrgu taristut. Juurdepääs peab olema

võrdsetel tingimustel avatud kõigile sideettevõtetele ning välistama ühe operaatori eksklusiivse

ligipääsu liikmesriigi turul. Kehtiv häirete vältimise põhimõte võimaldab kasutamata

sagedusala ajutiselt kasutada tingimusel, et see ei põhjusta teistele kasutajatele häireid ning

seega tuleks ettepanekuga selgelt määrata ajutise kasutuse tingimused, kontrolliperioodid ja

VÄLJAVÕTE

järelevalve. M. Kadastik rõhutas, et Krimmi piirkonnas Starlinki kasutamise juhtum ei olnud

ettevõtte ühepoolne otsus, kuna SpaceX edastas Ukraina taotluse Pentagonile, kes ei andnud

sõjaliseks kasutuseks luba. Kõneleja märkis kokkuvõttes, et ajutine sageduskasutus parandaks

sideteenuse kvaliteeti ning motiveeriks Euroopa ettevõtteid oma võimekust kiiremini

arendama.

Peeter Tali küsis täpsustavalt, kas parandusettepanekute idee seisneb selles, et kuni teistel

teenuseosutajatel vajalik võimekus puudub, sõidavad kõigil kolmel sõidurajal Teslad, sest

praegu muid elektriautosid turul ei ole.

Mario Kadastik vastas, et sagedusala koosneb kuuest osast, mis jagunevad kolme ploki vahel.

Kasutamata radu võib ajutiselt kasutada iga nõuetele vastav operaator ning see võimalus ei ole

seega SpaceXile eksklusiivne. Kui operaator alustab oma plokis teenuse osutamist, võib ta

kasutada ka teistes plokkides ajutiselt vaba spektrit kuni nende loaomanike turule tulekuni.

Euroopa Komisjon peaks kehtestama selleks algusest peale lühiajaliste lubade süsteemi ja

selged vahe-eesmärgid, et vältida olukorda, kus loaomanik hoiab sagedusi aastaid kasutamata,

samal ajal kui valmis võimekusega operaator ei saa neid rakendada. Selline kord parandaks

sageduskasutuse tõhusust ja motiveeriks Euroopa ettevõtteid oma satelliidivõimekust kiiremini

arendama.

Peeter Tali sõnas, et nõustub vajadusega Euroopa ettevõtete arengut kiirendada, kuid vältida

tuleb olukorda, kus SpaceX saavutab madalorbiidilise satelliitside turul ülemvõimu ja piirab

konkurentide juurdepääsu. Samuti ei kõrvalda Starlinki kasutamise üle toimuv institutsionaalne

otsustamine Euroopa sõltuvus- ja julgeolekuriske. Ukraina kogemus, sealhulgas teenuse

kättesaadavuse üle peetud vaidlused ja Venemaa üksuste juurdepääs Starlinkile, näitab vajadust

tagada Euroopa Liidule sõltumatu, turvaline ja toimepidev satelliitsidevõimekus.

Lea Danilson-Järg küsis, kuidas määratletakse Euroopa ettevõte, kellele osa sagedusalast

reserveeritakse ning kas tal peab olema oma satelliidivõrk ja tehniline võimekus või võib ta

tegutseda kolmanda riigi teenuseosutaja vahendajana.

Mart Laas vastas, et loa saab Euroopa ettevõte, kellel on oma satelliidivõrk ja tehniline

võimekus teenust iseseisvalt osutada ning kontrollida. Taotleja peab tagama teenusele

mittediskrimineeriva juurdepääsu. Turu toimimist jälgib siseriiklik regulaator, kes raporteerib

Euroopa Komisjonile. Riigiside sagedusploki võitja esitab kümneaastase tegevuskava ja

alustab teenuse osutamist oma võimekuse valmimisel. Seni võib kasutamata sagedusala anda

ajutiselt teisele operaatorile, kuigi lühike kasutusaeg võib vähendada ettevõtete huvi.

Lõppkokkuvõttes osutab riigisideteenust konkursi võitnud Euroopa ettevõte oma võrgu kaudu.

Peeter Tali küsis, kas kuni meil endal Audisid ja BMWsid ei ole, võivad Teslad sõita kõigil

kolmel sõidurajal, kuid valitsusside jaoks Audi kasutuselevõtul peavad Teslad selle sõiduraja

vabastama.

Mart Laas vastas, et see vastab tõele.

Peeter Tali tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti ning täiendades

kooskõlas majanduskomisjoni ettepanekutega.

Otsustati:

2.1. toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti ning lisada kooskõlas majanduskomisjoni

arvamusega ettepanekud 1.7.–1.10.

1.1. Eesti toetab 2 GHz sagedusalas mobiilse satelliitside teenuse osutamiseks ühtse Euroopa

Liidu tasandi konkursi korraldamise ja lubade andmise õigusraamistiku loomist, et võimaldada

innovaatiliste mobiilse satelliitside teenuste kiiret ja ühtset kasutuselevõttu kogu Euroopa

Liidus.

VÄLJAVÕTE

1.2. Eesti toetab eelnõus 2 GHz sagedusalas kasutatavale mobiilse satelliitside teenuse

süsteemidele sätestatud lubade andmise korda, et tugevdada Euroopa avatud strateegilist

autonoomiat, tehnoloogilist suveräänsust ning Euroopa kosmosetööstuse konkurentsivõimet.

1.3. Eesti toetab eelnõus sätestatud 2 GHz sagedusalas kasutatavale mobiilse satelliitside

teenuse süsteemidele sageduskonkursi korraldamise ja lubade andmise õigusraamistikku, mis

soodustab Euroopa Liidu ja liikmesriikide turvalise mobiilse satelliitside teenuse arengut ning

on kooskõlas IRIS² (Euroopa Liidu satelliitsideprogramm) programmi eesmärkidega. Eesti

toetab eelnõus sätestatud konkursi korda, mille kohaselt peab 2 GHz turvalise mobiilse

satelliitside teenuse osutamise loa taotleja olema seotud IRIS2 projektiga ja Euroopa ettevõtja.

1.4. Eesti leiab, et eelnõus sätestatud sageduskonkursi korras mobiilse satelliitside teenuse

kommertslubade andmisel ei tohi põhjendamatult soodustada üksikuid suuri turuosalisi ega

piirata uute Euroopa ettevõtjate pääsu satelliitside turule. Konkurents mitme teenuseosutaja

vahel aitab parandada teenuste kvaliteeti, soodustab innovatsiooni ning vähendab

lõppkasutajate sõltuvust ühest teenusepakkujast.

1.5. Eesti peab oluliseks, et eelnõu alusel kehtestatavad sagedusloa tasud (ühekordne ja

igaaastane) oleksid proportsionaalsed, arvestaksid sageduste kui piiratud loodusressursi

majanduslikku väärtust, kuid ei piiraks ettevõtjate võimekust mobiilse satelliitside võrgu

arendamisel ja kasutusele võtmisel.

1.6. Eesti leiab, et eelnõuga tuleb tagada kooskõla Euroopa Liidu kosmosemääruse ja IRIS²

programmiga, et vältida dubleerivate regulatiivsete nõuete tekkimist ja toetada Euroopa

kosmoseturu arengut.

1.7. Eesti leiab, et Euroopa ettevõtjatele sagedusressursi reserveerimisega peavad kaasnema

siduvad ja kontrollitavad kasutuselevõtu vahe-eesmärgid. Kui loa saaja ei suuda neid täita või

teenuse osutamist põhjendamatult edasi lükkab, peab komisjonil olema võimalus avada

kasutamata sagedusosa teistele nõuetele vastavatele ettevõtjatele enne viie aasta möödumist.

Vahe-eesmärkide määramisel tuleb arvestada turvalise riigiside ja kommertsteenuse erinevat

arendusaega.

1.8. Eesti toetab kasutamata sagedusosa ajutist kasutamist teiste valikumenetluses nõuetele

vastavaks tunnistatud ettevõtjate poolt. Selleks tuleb määruses ette näha komisjoni antav,

näiteks kuuekuuline pikendatav ajutine kasutusõigus koos selgete häirete vältimise, teenuse

järjepidevuse ja õiguse lõppemise tingimustega. Põhiloa saajal peab säilima võimalus sagedus

ise kasutusele võtta pärast ette kindlaks määratud etteteatamisaega. Ajutine kasutaja ei saa

sellest eelist järgmises valikumenetluses.

1.9. Eesti peab vajalikuks võimaldada kitsaribaliste satelliitsideteenuste pakkujatele juurdepääs

sagedusala tehniliselt sobivale osale ka siis, kui nende teenus vajab vaid väikest osa 5 MHz

paarissagedusplokist. Komisjon peaks valikumenetluses hindama mitme ettevõtja ühiskasutust,

kehtestama sellele selged koordineerimistingimused ning vältima olukorda, kus terve plokk

jääb väiksema sagedusvajadusega ettevõtjatele ligipääsmatuks.

1.10. Eesti leiab, et kommertsteenuse sagedusloa saaja peab pakkuma satelliidivõrgule

hulgijuurdepääsu kõigile nõuetele vastavatele Euroopa sideoperaatoritele õiglastel, mõistlikel

ja mittediskrimineerivatel tingimustel. Ühe sideoperaatoriga sõlmitud ainuõiguslik kokkulepe

ei tohi takistada teiste operaatorite klientidel teenust kasutada. See nõue peab kehtima teenuse

käivitamisest alates.

(konsensus: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Mario Kadastik, Anti

Poolamets, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk).

(…)

VÄLJAVÕTE

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Tali

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Roosmarii Kukk

protokollija

Väljavõte õige

Roosmarii Kukk

Euroopa Liidu asjade komisjoni konsultant