VÄLJAVÕTE

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni

istungi protokoll nr 179

Eesti, videosild Reede, 2. oktoober 2026

Algus 9.00, lõpp 10.04

Juhataja: Peeter Tali (esimees)

Protokollija: Roosmarii Kukk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Mario Kadastik

(Kristo Enn Vaga asendusliige), Anti Poolamets, Maido Ruusmann, Aivar Sõerd, Kadri Tali,

Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk

Komisjoni ametnikud: Teele Vares (nõunik-sekretariaadijuhataja), Teele Taklaja (nõunik)

Puudusid: Arvo Aller, Rain Epler ja Tiit Maran

Kutsutud: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi innovatsiooni ja tehnoloogia

osakonna tehnoloogia- ja teadmussiirde nõunik Kairi Otto ja ELi ja rahvusvahelise koostöö

osakonna vanemnõunik Evelin Tõnisson (1. päevakorrapunkt); Justiits- ja Digiministeeriumi

digitaristu- ja küberturvalisuse osakonna sideturgude talituse juhataja asetäitja Mart Laas ja

üldosakonna kommunikatsiooni ja väliskoostöö talituse Euroopa Liidu asjade ja väliskoostöö

juht Kristiina Krause (2. päevakorrapunkt); Riigikantselei EL sekretariaadi nõunik Age Inkinen

(1.–2. päevakorrapunkt); Riigikogu Kantselei avalike suhete osakonna pressinõunik Maris

Meiessaar (1.–4. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liidu pooljuhiökosüsteemi

tugevdamise meetmete raamistiku kohta, millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL)

2023/1781 (kiibimäärus 2.0) COM(2026) 504

1. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liidu

pooljuhiökosüsteemi tugevdamise meetmete raamistiku kohta, millega tunnistatakse

kehtetuks määrus (EL) 2023/1781 (kiibimäärus 2.0) COM(2026) 504

Kairi Otto andis ülevaate Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest liidu

pooljuhiökosüsteemi tugevdamise meetmete raamistiku kohta, millega tunnistatakse kehtetuks

määrus (EL) 2023/1781 (kiibimäärus 2.0) COM(2026) 504. Ta sõnas, et võrreldes 1.0

kiibimäärusega, mis keskendus Euroopa tootmisvõimekuse ja tarnekindluse tugevdamisele,

hõlmab uus ettepanek laiemalt kiibidisaini, katsetamist, teadustulemuste turuleviimist, oskusi,

rahastust ja strateegilisi väärtusahelaid. Eesti toetab eelnõu üldist eesmärki tugevdada Euroopa

pooljuhiökosüsteemi vastupanuvõimet, vähendada strateegilisi sõltuvusi ja suurendada

VÄLJAVÕTE

konkurentsivõimet. Määrus peab käsitlema kogu väärtusahelat ning arvestama ka väiksema

pooljuhiökosüsteemiga liikmesriikide võimalusi. Kuna Eestis puudub suuremahuline

pooljuhtide tootmine ja selle tekkimine on ebatõenäoline, seisnevad meie tugevused eelkõige

kiibidisainis, verifitseerimises, testimises, prototüüpimises, elektroonika tootmisteenustes ja

tootearenduses. Eesti ettevõtjate ja teadusasutuste kasu sõltub tegelikust juurdepääsust Euroopa

projekteerimisvahenditele, katseliinidele, pädevuskeskustele, oskustele ja rahastusele.

Praeguste andmete põhjal ei ole veel võimalik usaldusväärselt hinnata määruse mõju Eesti

ettevõtjate käibele, investeeringutele ega tööhõivele. Seejärel tutvustas K. Otto Vabariigi

Valitsuse seisukohti ning sõnas, et Eesti peab oluliseks, et eelnõu toetaks kiibidisaini

väärtusahelat ja kogu arendusteekonda, sealhulgas tootmisvabu ettevõtjaid,

intellektuaalomandi arendamist, verifitseerimist, testimist ja prototüüpimist. Tagada tuleb

Euroopa teadus- ja innovatsioonitaristu praktiline ning rahaline kättesaadavus kõigi

liikmesriikide ettevõtjatele ja teadusasutustele, sealhulgas kaitse- ja kahesuguse kasutusega

tööstusele, sõltumata nende asukohast või kohaliku ökosüsteemi suurusest. See võimaldaks

Eesti ettevõtjatel osaleda Euroopa väärtusahelates ilma suuremahulise tootmise rajamise ja

sellega kaasnevate investeeringuteta. Eesti toetab ka pooljuhtide pädevuskeskuste võrgustiku

pikaajalist, piisavat ja prognoositavat rahastamist. Pädevuskeskused peavad olema ettevõtjatele

praktiliseks esmaseks kontaktiks ning vahendama juurdepääsu Euroopa

projekteerimisplatvormile, katseliinidele, teiste pädevuskeskuste teenustele, rahastusele ja

oskuste arendamisele. Eelkõige tuleb tagada nende teenuste kättesaadavus väikestele ja

keskmise suurusega ettevõtjatele ning idu- ja kasvuettevõtjatele. Eesti peab samuti oluliseks, et

kiibimääruse 2.0 meetmed hõlmaksid lisaks pooljuhtidele ka nende kasutuselevõtuks vajalikke

segmente, sealhulgas pooljuhtide pakendamist, koostamist ja testimist, trükkplaatide tootmist

ja koostamist ning süsteemide lõimimist. See vastab paremini ka Eesti elektroonikatööstuse

ülesehitusele. Liiduülese lisandväärtuse loomiseks peavad nende segmentidega seotud

meetmed põhinema tuvastatud strateegilisel sõltuvusel või turutõrgetel. Lisaks toetab Eesti

innovatsioonihanked ja nõudlust suurendavaid proportsionaalseid meetmeid. Euroopa

probleem on uute tehnoloogiate aeglane jõudmine turule ja tööstuslikku kasutusse, mistõttu

võivad innovatsioonihanked siduda arendustegevus tööstuse vajadustega. Samas peavad

hankenõuded olema selged, lihtsalt rakendatavad ja kooskõlas Euroopa Liidu riigi

hankeõigusega. Varustuskindluse deklaratsiooni tuleks nõuda ainult riskihinnangu alusel ning

selliste taristute, seadmete ja süsteemide puhul, mille toimimiseks on konkreetsed pooljuhid

kriitilise tähtsusega. Ettevõtjalt võib küsida ainult talle mõistlikult kättesaadavat infot.

Pooljuhtide kriisiolukorras kohaldatavad tarneahela seire-, teabe- ja kriisimeetmed peavad

olema vajalikud ja proportsionaalsed. Teabenõuded peavad piirduma ettevõtjale mõistlikult

kättesaadava teabega, arvestama olemasolevaid andmeid, vältima Euroopa Liidu õigusaktidest

tulenevate kohustuste dubleerimist ning tagama ärisaladuse, intellektuaalomandi,

konfidentsiaalse äriteabe ja julgeolekutundliku teabe kaitse. Ühisostmist ja prioriteetseid

tellimusi võib kasutada üksnes ajaliselt piiratud kriisimeetmetena, kahjustamata oluliselt

olemasolevaid lepinguid ega teiste oluliste sektorite varustuskindlust. Meetmete rakendamisel

tuleb arvestada kaitse- ja julgeolekusektori ning elutähtsate teenuste vajadustega ja tagada

koordineerimine teiste Euroopa Liidu varustuskindluse mehhanismidega. Eesti toetab

strateegiliste projektide loamenetluste kiirendamist, säilitades liikmesriikide menetlusliku

paindlikkuse. Ettevõtjal peab olema võimalik taotleda eri eesmärgi, menetlusaja ja pädeva

asutusega lube eraldi, sobivas järjekorras või paralleelselt. Ühtne kontaktpunkt võib taotlejat

nõustada ja menetlusi koordineerida, kuid kõiki lube ei tule kohustuslikult koondada ühte

taotlusse ega menetlusse. Eesti toetab ka ettevõtja asjaajamist lihtsustavat digitaalset

VÄLJAVÕTE

juurdepääsupunkti, kuid mitte kohustust luua uus eraldiseisev portaal. Liikmesriigil peab olema

võimalik kasutada ja ühendada olemasolevaid registreid ning infosüsteeme. Lahendus peab

olema tehnoloogianeutraalne, koostalitlusvõimeline ja kasutatav ilma kohustuslike tasuliste

vahendusteenusteta. Kui Euroopa Liidu uus tehniline lahendus muudetakse kohustuslikuks,

tuleb selle arendamiseks ja rakendamiseks tagada Euroopa Liidu rahastus. K. Otto märkis

kokkuvõttes, et toetab Eesti Euroopa pooljuhiökosüsteemi tugevdamist. Kiibimäärus peab

hõlmama kogu väärtusahelat, tagama Eesti ettevõtjatele tegeliku juurdepääsu Euroopa taristule,

teenustele ja rahastusele ning toetama innovatsiooni jõudmist ideest turule. Teabe-, hanke- ja

loamenetlusnõuded peavad olema proportsionaalsed ning vältima põhjendamatut

halduskoormust ja kulusid ettevõtjatele ja avalikule sektorile.

Urve Tiidus andis ülevaate majanduskomisjoni arvamusest ning märkis, et komisjon otsustas

konsensuslikult toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti.

Urve Tiidus küsis, mis annab lootust, et kiibimäärus 2.0 aitab Euroopa mahajäämusest

hoolimata kaasa pooljuhtide tootmise tekkele Euroopas.

Kairi Otto vastas, et kiibimäärus 2.0 on samm õiges suunas, kuid Euroopa ei suuda praegu

Taiwaniga konkureerida. Seetõttu ei ole määruse esmane eesmärk suuremahulise tootmise kiire

taastamine, vaid Euroopa pooljuhiökosüsteemi järkjärguline tugevdamine. Olemasolevaid

tehaseid toetatakse ja uute rajamist soodustatakse, kuid Eesti jaoks on olulisem, et ka väiksema

ökosüsteemiga liikmesriigid saaksid arendada kiibidisaini, kasvatada intellektuaalomandit ning

pakkuda ettevõtjatele pädevuskeskuste kaudu rahastust ja tugiteenuseid. Eesti ettevõtjad on

kiibidisaini vastu huvi tundnud, kuid peamine takistus on rahastuse kättesaadavus. K. Otto

sõnas, et kui määruse lõplik sõnastus säilitab need põhimõtted, loob see eeldused Euroopa

tootmisvõimekuse pikaajaliseks kasvuks. Kiibitootmine jääb siiski väga ambitsioonikaks

eesmärgiks, sest tehased nõuavad suuri energia- ja veeressursse, kvalifitseeritud tööjõudu,

intellektuaalomandit ning keskkonnamõjude tõhusat juhtimist. Juba kiibidisaini ja sellega

seotud intellektuaalomandi suurem koondumine Euroopasse oleks märkimisväärne

edasiminek.

Peeter Tali küsis, kas Eesti seisukoht 1.6 väljendab ideed, et Eesti ei soovi, et kiibimäärusega

2.0 kaasneks lisabürokraatiat.

Kairi Otto vastas, et eelnõu näeb ette Euroopa-üleste ühtsete süsteemide loomise, kuid Eesti

peab oluliseks, et nende rakendamisel arvestataks liikmesriikides juba kasutusel olevaid

lahendusi.

Peeter Tali tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti kooskõlas

majanduskomisjoni arvamusega.

Otsustati:

1.1. toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti kooskõlas majanduskomisjoni arvamusega

(konsensus: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Mario Kadastik, Anti

Poolamets, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk).

(…)

VÄLJAVÕTE

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Tali

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Roosmarii Kukk

protokollija

VÄLJAVÕTE

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni

istungi protokoll nr 179

Eesti, videosild Reede, 2. oktoober 2026

Algus 9.00, lõpp 10.04

Juhataja: Peeter Tali (esimees)

Protokollija: Roosmarii Kukk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Mario Kadastik

(Kristo Enn Vaga asendusliige), Anti Poolamets, Maido Ruusmann, Aivar Sõerd, Kadri Tali,

Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk

Komisjoni ametnikud: Teele Vares (nõunik-sekretariaadijuhataja), Teele Taklaja (nõunik)

Puudusid: Arvo Aller, Rain Epler ja Tiit Maran

Kutsutud: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi innovatsiooni ja tehnoloogia

osakonna tehnoloogia- ja teadmussiirde nõunik Kairi Otto ja ELi ja rahvusvahelise koostöö

osakonna vanemnõunik Evelin Tõnisson (1. päevakorrapunkt); Justiits- ja Digiministeeriumi

digitaristu- ja küberturvalisuse osakonna sideturgude talituse juhataja asetäitja Mart Laas ja

üldosakonna kommunikatsiooni ja väliskoostöö talituse Euroopa Liidu asjade ja väliskoostöö

juht Kristiina Krause (2. päevakorrapunkt); Riigikantselei EL sekretariaadi nõunik Age Inkinen

(1.–2. päevakorrapunkt); Riigikogu Kantselei avalike suhete osakonna pressinõunik Maris

Meiessaar (1.–4. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liidu pooljuhiökosüsteemi

tugevdamise meetmete raamistiku kohta, millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL)

2023/1781 (kiibimäärus 2.0) COM(2026) 504

1. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liidu

pooljuhiökosüsteemi tugevdamise meetmete raamistiku kohta, millega tunnistatakse

kehtetuks määrus (EL) 2023/1781 (kiibimäärus 2.0) COM(2026) 504

Kairi Otto andis ülevaate Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest liidu

pooljuhiökosüsteemi tugevdamise meetmete raamistiku kohta, millega tunnistatakse kehtetuks

määrus (EL) 2023/1781 (kiibimäärus 2.0) COM(2026) 504. Ta sõnas, et võrreldes 1.0

kiibimäärusega, mis keskendus Euroopa tootmisvõimekuse ja tarnekindluse tugevdamisele,

hõlmab uus ettepanek laiemalt kiibidisaini, katsetamist, teadustulemuste turuleviimist, oskusi,

rahastust ja strateegilisi väärtusahelaid. Eesti toetab eelnõu üldist eesmärki tugevdada Euroopa

pooljuhiökosüsteemi vastupanuvõimet, vähendada strateegilisi sõltuvusi ja suurendada

VÄLJAVÕTE

konkurentsivõimet. Määrus peab käsitlema kogu väärtusahelat ning arvestama ka väiksema

pooljuhiökosüsteemiga liikmesriikide võimalusi. Kuna Eestis puudub suuremahuline

pooljuhtide tootmine ja selle tekkimine on ebatõenäoline, seisnevad meie tugevused eelkõige

kiibidisainis, verifitseerimises, testimises, prototüüpimises, elektroonika tootmisteenustes ja

tootearenduses. Eesti ettevõtjate ja teadusasutuste kasu sõltub tegelikust juurdepääsust Euroopa

projekteerimisvahenditele, katseliinidele, pädevuskeskustele, oskustele ja rahastusele.

Praeguste andmete põhjal ei ole veel võimalik usaldusväärselt hinnata määruse mõju Eesti

ettevõtjate käibele, investeeringutele ega tööhõivele. Seejärel tutvustas K. Otto Vabariigi

Valitsuse seisukohti ning sõnas, et Eesti peab oluliseks, et eelnõu toetaks kiibidisaini

väärtusahelat ja kogu arendusteekonda, sealhulgas tootmisvabu ettevõtjaid,

intellektuaalomandi arendamist, verifitseerimist, testimist ja prototüüpimist. Tagada tuleb

Euroopa teadus- ja innovatsioonitaristu praktiline ning rahaline kättesaadavus kõigi

liikmesriikide ettevõtjatele ja teadusasutustele, sealhulgas kaitse- ja kahesuguse kasutusega

tööstusele, sõltumata nende asukohast või kohaliku ökosüsteemi suurusest. See võimaldaks

Eesti ettevõtjatel osaleda Euroopa väärtusahelates ilma suuremahulise tootmise rajamise ja

sellega kaasnevate investeeringuteta. Eesti toetab ka pooljuhtide pädevuskeskuste võrgustiku

pikaajalist, piisavat ja prognoositavat rahastamist. Pädevuskeskused peavad olema ettevõtjatele

praktiliseks esmaseks kontaktiks ning vahendama juurdepääsu Euroopa

projekteerimisplatvormile, katseliinidele, teiste pädevuskeskuste teenustele, rahastusele ja

oskuste arendamisele. Eelkõige tuleb tagada nende teenuste kättesaadavus väikestele ja

keskmise suurusega ettevõtjatele ning idu- ja kasvuettevõtjatele. Eesti peab samuti oluliseks, et

kiibimääruse 2.0 meetmed hõlmaksid lisaks pooljuhtidele ka nende kasutuselevõtuks vajalikke

segmente, sealhulgas pooljuhtide pakendamist, koostamist ja testimist, trükkplaatide tootmist

ja koostamist ning süsteemide lõimimist. See vastab paremini ka Eesti elektroonikatööstuse

ülesehitusele. Liiduülese lisandväärtuse loomiseks peavad nende segmentidega seotud

meetmed põhinema tuvastatud strateegilisel sõltuvusel või turutõrgetel. Lisaks toetab Eesti

innovatsioonihanked ja nõudlust suurendavaid proportsionaalseid meetmeid. Euroopa

probleem on uute tehnoloogiate aeglane jõudmine turule ja tööstuslikku kasutusse, mistõttu

võivad innovatsioonihanked siduda arendustegevus tööstuse vajadustega. Samas peavad

hankenõuded olema selged, lihtsalt rakendatavad ja kooskõlas Euroopa Liidu riigi

hankeõigusega. Varustuskindluse deklaratsiooni tuleks nõuda ainult riskihinnangu alusel ning

selliste taristute, seadmete ja süsteemide puhul, mille toimimiseks on konkreetsed pooljuhid

kriitilise tähtsusega. Ettevõtjalt võib küsida ainult talle mõistlikult kättesaadavat infot.

Pooljuhtide kriisiolukorras kohaldatavad tarneahela seire-, teabe- ja kriisimeetmed peavad

olema vajalikud ja proportsionaalsed. Teabenõuded peavad piirduma ettevõtjale mõistlikult

kättesaadava teabega, arvestama olemasolevaid andmeid, vältima Euroopa Liidu õigusaktidest

tulenevate kohustuste dubleerimist ning tagama ärisaladuse, intellektuaalomandi,

konfidentsiaalse äriteabe ja julgeolekutundliku teabe kaitse. Ühisostmist ja prioriteetseid

tellimusi võib kasutada üksnes ajaliselt piiratud kriisimeetmetena, kahjustamata oluliselt

olemasolevaid lepinguid ega teiste oluliste sektorite varustuskindlust. Meetmete rakendamisel

tuleb arvestada kaitse- ja julgeolekusektori ning elutähtsate teenuste vajadustega ja tagada

koordineerimine teiste Euroopa Liidu varustuskindluse mehhanismidega. Eesti toetab

strateegiliste projektide loamenetluste kiirendamist, säilitades liikmesriikide menetlusliku

paindlikkuse. Ettevõtjal peab olema võimalik taotleda eri eesmärgi, menetlusaja ja pädeva

asutusega lube eraldi, sobivas järjekorras või paralleelselt. Ühtne kontaktpunkt võib taotlejat

nõustada ja menetlusi koordineerida, kuid kõiki lube ei tule kohustuslikult koondada ühte

taotlusse ega menetlusse. Eesti toetab ka ettevõtja asjaajamist lihtsustavat digitaalset

VÄLJAVÕTE

juurdepääsupunkti, kuid mitte kohustust luua uus eraldiseisev portaal. Liikmesriigil peab olema

võimalik kasutada ja ühendada olemasolevaid registreid ning infosüsteeme. Lahendus peab

olema tehnoloogianeutraalne, koostalitlusvõimeline ja kasutatav ilma kohustuslike tasuliste

vahendusteenusteta. Kui Euroopa Liidu uus tehniline lahendus muudetakse kohustuslikuks,

tuleb selle arendamiseks ja rakendamiseks tagada Euroopa Liidu rahastus. K. Otto märkis

kokkuvõttes, et toetab Eesti Euroopa pooljuhiökosüsteemi tugevdamist. Kiibimäärus peab

hõlmama kogu väärtusahelat, tagama Eesti ettevõtjatele tegeliku juurdepääsu Euroopa taristule,

teenustele ja rahastusele ning toetama innovatsiooni jõudmist ideest turule. Teabe-, hanke- ja

loamenetlusnõuded peavad olema proportsionaalsed ning vältima põhjendamatut

halduskoormust ja kulusid ettevõtjatele ja avalikule sektorile.

Urve Tiidus andis ülevaate majanduskomisjoni arvamusest ning märkis, et komisjon otsustas

konsensuslikult toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti.

Urve Tiidus küsis, mis annab lootust, et kiibimäärus 2.0 aitab Euroopa mahajäämusest

hoolimata kaasa pooljuhtide tootmise tekkele Euroopas.

Kairi Otto vastas, et kiibimäärus 2.0 on samm õiges suunas, kuid Euroopa ei suuda praegu

Taiwaniga konkureerida. Seetõttu ei ole määruse esmane eesmärk suuremahulise tootmise kiire

taastamine, vaid Euroopa pooljuhiökosüsteemi järkjärguline tugevdamine. Olemasolevaid

tehaseid toetatakse ja uute rajamist soodustatakse, kuid Eesti jaoks on olulisem, et ka väiksema

ökosüsteemiga liikmesriigid saaksid arendada kiibidisaini, kasvatada intellektuaalomandit ning

pakkuda ettevõtjatele pädevuskeskuste kaudu rahastust ja tugiteenuseid. Eesti ettevõtjad on

kiibidisaini vastu huvi tundnud, kuid peamine takistus on rahastuse kättesaadavus. K. Otto

sõnas, et kui määruse lõplik sõnastus säilitab need põhimõtted, loob see eeldused Euroopa

tootmisvõimekuse pikaajaliseks kasvuks. Kiibitootmine jääb siiski väga ambitsioonikaks

eesmärgiks, sest tehased nõuavad suuri energia- ja veeressursse, kvalifitseeritud tööjõudu,

intellektuaalomandit ning keskkonnamõjude tõhusat juhtimist. Juba kiibidisaini ja sellega

seotud intellektuaalomandi suurem koondumine Euroopasse oleks märkimisväärne

edasiminek.

Peeter Tali küsis, kas Eesti seisukoht 1.6 väljendab ideed, et Eesti ei soovi, et kiibimäärusega

2.0 kaasneks lisabürokraatiat.

Kairi Otto vastas, et eelnõu näeb ette Euroopa-üleste ühtsete süsteemide loomise, kuid Eesti

peab oluliseks, et nende rakendamisel arvestataks liikmesriikides juba kasutusel olevaid

lahendusi.

Peeter Tali tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti kooskõlas

majanduskomisjoni arvamusega.

Otsustati:

1.1. toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti kooskõlas majanduskomisjoni arvamusega

(konsensus: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Mario Kadastik, Anti

Poolamets, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk).

(…)

VÄLJAVÕTE

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Tali

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Roosmarii Kukk

protokollija