| Dokumendiregister | Riigikogu |
| Viit | |
| Registreeritud | 01.10.2026 |
| Sünkroonitud | 14.10.2026 |
| Liik | Protokoll |
| Funktsioon | |
| Sari | |
| Toimik | Komisjoni istung reede, 2.10.2026 kell 09.00 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni
istungi protokoll nr 179
Eesti, videosild Reede, 2. oktoober 2026
Algus 9.00, lõpp 10.04
Juhataja: Peeter Tali (esimees)
Protokollija: Roosmarii Kukk (konsultant)
Võtsid osa:
Komisjoni liikmed: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Mario Kadastik
(Kristo Enn Vaga asendusliige), Anti Poolamets, Maido Ruusmann, Aivar Sõerd, Kadri Tali,
Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk
Komisjoni ametnikud: Teele Vares (nõunik-sekretariaadijuhataja), Teele Taklaja (nõunik)
Puudusid: Arvo Aller, Rain Epler ja Tiit Maran
Kutsutud: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi innovatsiooni ja tehnoloogia
osakonna tehnoloogia- ja teadmussiirde nõunik Kairi Otto ja ELi ja rahvusvahelise koostöö
osakonna vanemnõunik Evelin Tõnisson (1. päevakorrapunkt); Justiits- ja Digiministeeriumi
digitaristu- ja küberturvalisuse osakonna sideturgude talituse juhataja asetäitja Mart Laas ja
üldosakonna kommunikatsiooni ja väliskoostöö talituse Euroopa Liidu asjade ja väliskoostöö
juht Kristiina Krause (2. päevakorrapunkt); Riigikantselei EL sekretariaadi nõunik Age
Inkinen (1.–2. päevakorrapunkt); Riigikogu Kantselei avalike suhete osakonna pressinõunik
Maris Meiessaar (1.–4. päevakorrapunkt)
Päevakord:
1. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liidu pooljuhiökosüsteemi
tugevdamise meetmete raamistiku kohta, millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL)
2023/1781 (kiibimäärus 2.0) COM(2026) 504
2. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse
ühtlustatud 2 GHz sagedusala kasutavate mobiilsete satelliitsideteenuste süsteemidele loa
andmise menetlust ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 626/2008/EÜ - COM(2026) 311
3. COSAC küsimustiku vastuste kinnitamine
4. Info ja muud küsimused
1. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liidu
pooljuhiökosüsteemi tugevdamise meetmete raamistiku kohta, millega tunnistatakse
kehtetuks määrus (EL) 2023/1781 (kiibimäärus 2.0) COM(2026) 504
Kairi Otto andis ülevaate Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest liidu
pooljuhiökosüsteemi tugevdamise meetmete raamistiku kohta, millega tunnistatakse kehtetuks
määrus (EL) 2023/1781 (kiibimäärus 2.0) COM(2026) 504. Ta sõnas, et võrreldes 1.0
kiibimäärusega, mis keskendus Euroopa tootmisvõimekuse ja tarnekindluse tugevdamisele,
2
hõlmab uus ettepanek laiemalt kiibidisaini, katsetamist, teadustulemuste turuleviimist, oskusi,
rahastust ja strateegilisi väärtusahelaid. Eesti toetab eelnõu üldist eesmärki tugevdada
Euroopa pooljuhiökosüsteemi vastupanuvõimet, vähendada strateegilisi sõltuvusi ja
suurendada konkurentsivõimet. Määrus peab käsitlema kogu väärtusahelat ning arvestama ka
väiksema pooljuhiökosüsteemiga liikmesriikide võimalusi. Kuna Eestis puudub
suuremahuline pooljuhtide tootmine ja selle tekkimine on ebatõenäoline, seisnevad meie
tugevused eelkõige kiibidisainis, verifitseerimises, testimises, prototüüpimises, elektroonika
tootmisteenustes ja tootearenduses. Eesti ettevõtjate ja teadusasutuste kasu sõltub tegelikust
juurdepääsust Euroopa projekteerimisvahenditele, katseliinidele, pädevuskeskustele, oskustele
ja rahastusele. Praeguste andmete põhjal ei ole veel võimalik usaldusväärselt hinnata määruse
mõju Eesti ettevõtjate käibele, investeeringutele ega tööhõivele. Seejärel tutvustas K. Otto
Vabariigi Valitsuse seisukohti ning sõnas, et Eesti peab oluliseks, et eelnõu toetaks
kiibidisaini väärtusahelat ja kogu arendusteekonda, sealhulgas tootmisvabu ettevõtjaid,
intellektuaalomandi arendamist, verifitseerimist, testimist ja prototüüpimist. Tagada tuleb
Euroopa teadus- ja innovatsioonitaristu praktiline ning rahaline kättesaadavus kõigi
liikmesriikide ettevõtjatele ja teadusasutustele, sealhulgas kaitse- ja kahesuguse kasutusega
tööstusele, sõltumata nende asukohast või kohaliku ökosüsteemi suurusest. See võimaldaks
Eesti ettevõtjatel osaleda Euroopa väärtusahelates ilma suuremahulise tootmise rajamise ja
sellega kaasnevate investeeringuteta. Eesti toetab ka pooljuhtide pädevuskeskuste võrgustiku
pikaajalist, piisavat ja prognoositavat rahastamist. Pädevuskeskused peavad olema
ettevõtjatele praktiliseks esmaseks kontaktiks ning vahendama juurdepääsu Euroopa
projekteerimisplatvormile, katseliinidele, teiste pädevuskeskuste teenustele, rahastusele ja
oskuste arendamisele. Eelkõige tuleb tagada nende teenuste kättesaadavus väikestele ja
keskmise suurusega ettevõtjatele ning idu- ja kasvuettevõtjatele. Eesti peab samuti oluliseks,
et kiibimääruse 2.0 meetmed hõlmaksid lisaks pooljuhtidele ka nende kasutuselevõtuks
vajalikke segmente, sealhulgas pooljuhtide pakendamist, koostamist ja testimist, trükkplaatide
tootmist ja koostamist ning süsteemide lõimimist. See vastab paremini ka Eesti
elektroonikatööstuse ülesehitusele. Liiduülese lisandväärtuse loomiseks peavad nende
segmentidega seotud meetmed põhinema tuvastatud strateegilisel sõltuvusel või turutõrgetel.
Lisaks toetab Eesti innovatsioonihanked ja nõudlust suurendavaid proportsionaalseid
meetmeid. Euroopa probleem on uute tehnoloogiate aeglane jõudmine turule ja tööstuslikku
kasutusse, mistõttu võivad innovatsioonihanked siduda arendustegevus tööstuse vajadustega.
Samas peavad hankenõuded olema selged, lihtsalt rakendatavad ja kooskõlas Euroopa Liidu
riigi hankeõigusega. Varustuskindluse deklaratsiooni tuleks nõuda ainult riskihinnangu alusel
ning selliste taristute, seadmete ja süsteemide puhul, mille toimimiseks on konkreetsed
pooljuhid kriitilise tähtsusega. Ettevõtjalt võib küsida ainult talle mõistlikult kättesaadavat
infot. Pooljuhtide kriisiolukorras kohaldatavad tarneahela seire-, teabe- ja kriisimeetmed
peavad olema vajalikud ja proportsionaalsed. Teabenõuded peavad piirduma ettevõtjale
mõistlikult kättesaadava teabega, arvestama olemasolevaid andmeid, vältima Euroopa Liidu
õigusaktidest tulenevate kohustuste dubleerimist ning tagama ärisaladuse,
intellektuaalomandi, konfidentsiaalse äriteabe ja julgeolekutundliku teabe kaitse. Ühisostmist
ja prioriteetseid tellimusi võib kasutada üksnes ajaliselt piiratud kriisimeetmetena,
kahjustamata oluliselt olemasolevaid lepinguid ega teiste oluliste sektorite varustuskindlust.
Meetmete rakendamisel tuleb arvestada kaitse- ja julgeolekusektori ning elutähtsate teenuste
vajadustega ja tagada koordineerimine teiste Euroopa Liidu varustuskindluse
mehhanismidega. Eesti toetab strateegiliste projektide loamenetluste kiirendamist, säilitades
liikmesriikide menetlusliku paindlikkuse. Ettevõtjal peab olema võimalik taotleda eri
3
eesmärgi, menetlusaja ja pädeva asutusega lube eraldi, sobivas järjekorras või paralleelselt.
Ühtne kontaktpunkt võib taotlejat nõustada ja menetlusi koordineerida, kuid kõiki lube ei tule
kohustuslikult koondada ühte taotlusse ega menetlusse. Eesti toetab ka ettevõtja asjaajamist
lihtsustavat digitaalset juurdepääsupunkti, kuid mitte kohustust luua uus eraldiseisev portaal.
Liikmesriigil peab olema võimalik kasutada ja ühendada olemasolevaid registreid ning
infosüsteeme. Lahendus peab olema tehnoloogianeutraalne, koostalitlusvõimeline ja kasutatav
ilma kohustuslike tasuliste vahendusteenusteta. Kui Euroopa Liidu uus tehniline lahendus
muudetakse kohustuslikuks, tuleb selle arendamiseks ja rakendamiseks tagada Euroopa Liidu
rahastus. K. Otto märkis kokkuvõttes, et toetab Eesti Euroopa pooljuhiökosüsteemi
tugevdamist. Kiibimäärus peab hõlmama kogu väärtusahelat, tagama Eesti ettevõtjatele
tegeliku juurdepääsu Euroopa taristule, teenustele ja rahastusele ning toetama innovatsiooni
jõudmist ideest turule. Teabe-, hanke- ja loamenetlusnõuded peavad olema proportsionaalsed
ning vältima põhjendamatut halduskoormust ja kulusid ettevõtjatele ja avalikule sektorile.
Urve Tiidus andis ülevaate majanduskomisjoni arvamusest ning märkis, et komisjon otsustas
konsensuslikult toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti.
Urve Tiidus küsis, mis annab lootust, et kiibimäärus 2.0 aitab Euroopa mahajäämusest
hoolimata kaasa pooljuhtide tootmise tekkele Euroopas.
Kairi Otto vastas, et kiibimäärus 2.0 on samm õiges suunas, kuid Euroopa ei suuda praegu
Taiwaniga konkureerida. Seetõttu ei ole määruse esmane eesmärk suuremahulise tootmise
kiire taastamine, vaid Euroopa pooljuhiökosüsteemi järkjärguline tugevdamine.
Olemasolevaid tehaseid toetatakse ja uute rajamist soodustatakse, kuid Eesti jaoks on
olulisem, et ka väiksema ökosüsteemiga liikmesriigid saaksid arendada kiibidisaini, kasvatada
intellektuaalomandit ning pakkuda ettevõtjatele pädevuskeskuste kaudu rahastust ja
tugiteenuseid. Eesti ettevõtjad on kiibidisaini vastu huvi tundnud, kuid peamine takistus on
rahastuse kättesaadavus. K. Otto sõnas, et kui määruse lõplik sõnastus säilitab need
põhimõtted, loob see eeldused Euroopa tootmisvõimekuse pikaajaliseks kasvuks.
Kiibitootmine jääb siiski väga ambitsioonikaks eesmärgiks, sest tehased nõuavad suuri
energia- ja veeressursse, kvalifitseeritud tööjõudu, intellektuaalomandit ning
keskkonnamõjude tõhusat juhtimist. Juba kiibidisaini ja sellega seotud intellektuaalomandi
suurem koondumine Euroopasse oleks märkimisväärne edasiminek.
Peeter Tali küsis, kas Eesti seisukoht 1.6 väljendab ideed, et Eesti ei soovi, et kiibimäärusega
2.0 kaasneks lisabürokraatiat.
Kairi Otto vastas, et eelnõu näeb ette Euroopa-üleste ühtsete süsteemide loomise, kuid Eesti
peab oluliseks, et nende rakendamisel arvestataks liikmesriikides juba kasutusel olevaid
lahendusi.
Peeter Tali tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti kooskõlas
majanduskomisjoni arvamusega.
Otsustati:
1.1. toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti kooskõlas majanduskomisjoni arvamusega
(konsensus: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Mario Kadastik, Anti
Poolamets, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk).
2. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse
ühtlustatud 2 GHz sagedusala kasutavate mobiilsete satelliitsideteenuste süsteemidele
loa andmise menetlust ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 626/2008/EÜ -
4
COM(2026) 311
Mart Laas andis ülevaate Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest, milles käsitletakse
ühtlustatud 2 GHz sagedusala kasutavate mobiilsete satelliitsideteenuste süsteemidele loa
andmise menetlust ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 626/2008/EÜ - COM(2026)
311. Ta sõnas, et 2 GHz sagedusala load andis Euroopa Komisjon välja 2009. aastal ning
nende kehtivus hakkab lõppema. Eelnõuga määratakse kindlaks sagedusala edasise
kasutamise ja uute pikaajaliste lubade andmise tingimused. Senise kahe ploki asemel
jagatakse sagedusala kolmeks: riigisideks liikmesriikidele ja Euroopa Liidu institutsioonidele,
mobiilse satelliitsideteenuse kommertssüsteemi pakkumiseks ELi ettevõtjale ning kõigile
(sõltumata asukohariigist) satelliitsideettevõtetele avatud kommertsteenusteks. Eesti toetab
seda lähenemist, sest see tugevdab Euroopa digisuveräänsust, soodustab Euroopa ettevõtete
turulepääsu ning tagab kriisiolukordades vajaliku riigiside. Samuti toetab Eesti sageduslubade
väljastamist Euroopa Komisjoni poolt kogu Euroopa Liidus kehtivana, kuna see vähendab
halduskoormust ja on üleeuroopalise teenuse puhul tõhusam kui lubade taotlemine igas
liikmesriigis eraldi.
Urve Tiidus andis ülevaate majanduskomisjoni arvamusest ning märkis, et komisjon otsustas
Vabariigi Valitsuse seisukohti toetada, täiendades seisukohti järgnevalt:
1.7. Eesti leiab, et Euroopa ettevõtjatele sagedusressursi reserveerimisega peavad kaasnema
siduvad ja kontrollitavad kasutuselevõtu vahe-eesmärgid. Kui loa saaja ei suuda neid täita või
teenuse osutamist põhjendamatult edasi lükkab, peab komisjonil olema võimalus avada
kasutamata sagedusosa teistele nõuetele vastavatele ettevõtjatele enne viie aasta möödumist.
Vahe-eesmärkide määramisel tuleb arvestada turvalise riigiside ja kommertsteenuse erinevat
arendusaega.
1.8. Eesti toetab kasutamata sagedusosa ajutist kasutamist teiste valikumenetluses nõuetele
vastavaks tunnistatud ettevõtjate poolt. Selleks tuleb määruses ette näha komisjoni antav,
näiteks kuuekuuline pikendatav ajutine kasutusõigus koos selgete häirete vältimise, teenuse
järjepidevuse ja õiguse lõppemise tingimustega. Põhiloa saajal peab säilima võimalus sagedus
ise kasutusele võtta pärast ette kindlaks määratud etteteatamisaega. Ajutine kasutaja ei saa
sellest eelist järgmises valikumenetluses.
1.9. Eesti peab vajalikuks võimaldada kitsaribaliste satelliitsideteenuste pakkujatele
juurdepääs sagedusala tehniliselt sobivale osale ka siis, kui nende teenus vajab vaid väikest
osa 5 MHz paarissagedusplokist. Komisjon peaks valikumenetluses hindama mitme ettevõtja
ühiskasutust, kehtestama sellele selged koordineerimistingimused ning vältima olukorda, kus
terve plokk jääb väiksema sagedusvajadusega ettevõtjatele ligipääsmatuks.
1.10. Eesti leiab, et kommertsteenuse sagedusloa saaja peab pakkuma satelliidivõrgule
hulgijuurdepääsu kõigile nõuetele vastavatele Euroopa sideoperaatoritele õiglastel, mõistlikel
ja mittediskrimineerivatel tingimustel. Ühe sideoperaatoriga sõlmitud ainuõiguslik kokkulepe
ei tohi takistada teiste operaatorite klientidel teenust kasutada. See nõue peab kehtima teenuse
käivitamisest alates.
Majanduskomisjoni otsus oli konsensuslik (Jaak Aab, Mario Kadastik, Rene Kokk, Mart
Maastik, Tõnis Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).
Lea Danilson-Järg küsis, kas sagedusala jagamine kolmeks piirab varasemaga võrreldes
konkurentsi ning milline võib olla muudatuse mõju teenuse hinnale ja lõpptarbijale.
Mart Laas vastas, et konkurents kommertsteenuste turul ei vähene, sest seal säilib kaks
sagedusloa omanikku. Muudatusega lisandub eraldi riigisidesegment, mõjutamata
kommertsteenuste senist struktuuri.
5
Peeter Tali küsis, kuidas mõjutavad Mario Kadastiku majanduskomisjonis esitatud neli
parandusettepanekut Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti ning kas seetõttu toimub
valitsuses uus arutelu. Riigikaitse seisukohast palus P. Tali selgitada ka riigisidele kavandatud
kolmandiku rolli, arvestades madalorbiidilise satelliitside kasvavat tähtsust juhtimisel ja
sihitamisel ning selle kiiret arengut Euroopa Liidus. P. Tali lisas, et Euroopa Liit on
nimetanud satelliit- ja kosmoseside üheks seitsmest võimelüngast ja näiteks Soome kaasab
selle arendamisse Eesti ESTCube’i kogemusega insenere.
Mart Laas vastas, et Eesti toetab jätkuvalt ühe kolmandiku sagedusala eraldamist riigisidele
ning parandusettepanekud seda ei mõjuta. Ettepanekute eesmärk on tihendada sagedusloa
omanike tegevuskavade täitmise järelevalvet, et tegevusetuse korral saaks Euroopa Komisjon
varem sekkuda. Nii toetatakse eesmärki saavutada kümne aasta jooksul 95% katvus Euroopa
Liidu territooriumist ning tagada kõigile sideettevõteatele mittediskrimineerivad ja võrdsed
juurdepääsutingimused. Eelnõu käsitleb neid põhimõtteid juba praegu, kuid
parandusettepanekud toovad need selgemalt esile ega kahjusta riigiside korraldust.
Peeter Tali sõnas, et praegu on turul toimiv pakkuja SpaceXi Starlink, samal ajal kui Euroopa
vastav võimekus alles kujuneb. Kuna määruse eelnõu jagab sagedusala kolmeks, siis piltlikult
on tegemist kolmerealise teega, millel saab praegu sõita vaid ühel sõidureal, sest teiste ridade
jaoks puuduvad sõidukid. P. Tali küsis, kas kavandatud muudatus võimaldab Euroopa
võimekuse väljaarendamiseni kasutada Starlinkil ajutiselt ka riigisidele reserveeritud
sõidurada või jääb see kasutamata. P. Tali sõnas, et peab oluliseks vältida Euroopa Liidu ja
liikmesriikide sõltuvust ettevõttest, mille otsused sõltuvad Elon Muski tahtest.
Mart Laas vastas, et riigisideteenuse osutajaks saab olla üksnes Euroopa Liidu ettevõte, kui
tal on selleks vajalik võimekus. Praegu ei ole teada, milline ettevõte teenust pakkuma hakkab
ega millal vajalik võimekus tekib. Valitakse pakkuja, kes suudab teenuse nõuetekohaselt ja
võimalikult kiiresti käivitada. Sõiduraja kujundit kasutades hakkaks riigisidele mõeldud
sõidurajal esimesel võimalusel sõitma Euroopa sõiduk.
Peeter Tali küsis täpsustavalt, et kuna Euroopa võimekus praegu puudub, siis kas sellel
sõidurajal sõidaks ajutiselt Elon Muski arendatud Tesla, mitte Volkswagen.
Mart Laas vastas, et kui riigisideteenust ei ole Euroopa teenuseosutajatel võimalik pakkuda,
võib kasutamata sõidurada teenuse osutamiseks ajutiselt kasutada Tesla, kuid see ei ole sel
ajal riigiside. Riigisideteenuse tulevane osutaja peab olema seotud Euroopa Liidu IRIS²
projektiga, mille kaudu pakuvad mitmed ettevõtted Euroopas turvalist satelliitsidet. Eestis
korraldab KOV-SAT sideteenuse kasutamist Riigiside Sihtasutus (RIKS), kellel on juba
võimalik rentida sagedusi riigisiseseks kasutamiseks. Riigisidele eraldatav kolmandik ehk 2
GHz sagedusalast lisanduks olemasolevatele IRIS² sagedustele ning liikmesriikide pädevad
asutused saaksid neid vajaduse järgi kasutada.
Mario Kadastik sõnas, et tema esitatud neli parandusettepanekut lähtuvad asjaolust, et
Euroopa ettevõtetel ei ole eeldatavasti enne 2029. aastat vajalikku orbiidivõimekust.
Kolmerealise tee analoogiat kasutades on küsimus selles, kas hoida kaks sõidurada tühjana
või võimaldada neid Euroopa pakkujate turule tulekuni ajutiselt kasutada. Laiema sagedusala
kasutamine parandaks lõpptarbijale pakutava teenuse kvaliteeti. Euroopa pakkuja võimekuse
tekkimisel saaks ta oma sõidurea kasutusele võtta. Samuti tuleb senise viieaastase
kontrolliperioodi asemel kehtestada täpsemad vahe-eesmärgid ja sagedasem järelevalve, et
motiveerida loaomanikke teenust kiiremini käivitama ning võimaldada tegevusetuse korral
sagedusala ajutist kasutamist teistel operaatoritel. M. Kadastik märkis, et ettepanekuga
täpsustatakse mittediskrimineeriva hulgijuurdepääsu nõuet. Teenust osutaks lõpptarbijale
tema sideoperaator, kasutades vajaduse korral satelliidivõrgu taristut. Juurdepääs peab olema
6
võrdsetel tingimustel avatud kõigile sideettevõtetele ning välistama ühe operaatori
eksklusiivse ligipääsu liikmesriigi turul. Kehtiv häirete vältimise põhimõte võimaldab
kasutamata sagedusala ajutiselt kasutada tingimusel, et see ei põhjusta teistele kasutajatele
häireid ning seega tuleks ettepanekuga selgelt määrata ajutise kasutuse tingimused,
kontrolliperioodid ja järelevalve. M. Kadastik rõhutas, et Krimmi piirkonnas Starlinki
kasutamise juhtum ei olnud ettevõtte ühepoolne otsus, kuna SpaceX edastas Ukraina taotluse
Pentagonile, kes ei andnud sõjaliseks kasutuseks luba. Kõneleja märkis kokkuvõttes, et
ajutine sageduskasutus parandaks sideteenuse kvaliteeti ning motiveeriks Euroopa ettevõtteid
oma võimekust kiiremini arendama.
Peeter Tali küsis täpsustavalt, kas parandusettepanekute idee seisneb selles, et kuni teistel
teenuseosutajatel vajalik võimekus puudub, sõidavad kõigil kolmel sõidurajal Teslad, sest
praegu muid elektriautosid turul ei ole.
Mario Kadastik vastas, et sagedusala koosneb kuuest osast, mis jagunevad kolme ploki
vahel. Kasutamata radu võib ajutiselt kasutada iga nõuetele vastav operaator ning see
võimalus ei ole seega SpaceXile eksklusiivne. Kui operaator alustab oma plokis teenuse
osutamist, võib ta kasutada ka teistes plokkides ajutiselt vaba spektrit kuni nende loaomanike
turule tulekuni. Euroopa Komisjon peaks kehtestama selleks algusest peale lühiajaliste lubade
süsteemi ja selged vahe-eesmärgid, et vältida olukorda, kus loaomanik hoiab sagedusi aastaid
kasutamata, samal ajal kui valmis võimekusega operaator ei saa neid rakendada. Selline kord
parandaks sageduskasutuse tõhusust ja motiveeriks Euroopa ettevõtteid oma
satelliidivõimekust kiiremini arendama.
Peeter Tali sõnas, et nõustub vajadusega Euroopa ettevõtete arengut kiirendada, kuid vältida
tuleb olukorda, kus SpaceX saavutab madalorbiidilise satelliitside turul ülemvõimu ja piirab
konkurentide juurdepääsu. Samuti ei kõrvalda Starlinki kasutamise üle toimuv
institutsionaalne otsustamine Euroopa sõltuvus- ja julgeolekuriske. Ukraina kogemus,
sealhulgas teenuse kättesaadavuse üle peetud vaidlused ja Venemaa üksuste juurdepääs
Starlinkile, näitab vajadust tagada Euroopa Liidule sõltumatu, turvaline ja toimepidev
satelliitsidevõimekus.
Lea Danilson-Järg küsis, kuidas määratletakse Euroopa ettevõte, kellele osa sagedusalast
reserveeritakse ning kas tal peab olema oma satelliidivõrk ja tehniline võimekus või võib ta
tegutseda kolmanda riigi teenuseosutaja vahendajana.
Mart Laas vastas, et loa saab Euroopa ettevõte, kellel on oma satelliidivõrk ja tehniline
võimekus teenust iseseisvalt osutada ning kontrollida. Taotleja peab tagama teenusele
mittediskrimineeriva juurdepääsu. Turu toimimist jälgib siseriiklik regulaator, kes raporteerib
Euroopa Komisjonile. Riigiside sagedusploki võitja esitab kümneaastase tegevuskava ja
alustab teenuse osutamist oma võimekuse valmimisel. Seni võib kasutamata sagedusala anda
ajutiselt teisele operaatorile, kuigi lühike kasutusaeg võib vähendada ettevõtete huvi.
Lõppkokkuvõttes osutab riigisideteenust konkursi võitnud Euroopa ettevõte oma võrgu
kaudu.
Peeter Tali küsis, kas kuni meil endal Audisid ja BMWsid ei ole, võivad Teslad sõita kõigil
kolmel sõidurajal, kuid valitsusside jaoks Audi kasutuselevõtul peavad Teslad selle sõiduraja
vabastama.
Mart Laas vastas, et see vastab tõele.
Peeter Tali tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti ning täiendades
kooskõlas majanduskomisjoni ettepanekutega.
7
Otsustati:
2.1. toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti ning lisada kooskõlas majanduskomisjoni
arvamusega ettepanekud 1.7.–1.10.
1.1. Eesti toetab 2 GHz sagedusalas mobiilse satelliitside teenuse osutamiseks ühtse Euroopa
Liidu tasandi konkursi korraldamise ja lubade andmise õigusraamistiku loomist, et
võimaldada innovaatiliste mobiilse satelliitside teenuste kiiret ja ühtset kasutuselevõttu kogu
Euroopa Liidus.
1.2. Eesti toetab eelnõus 2 GHz sagedusalas kasutatavale mobiilse satelliitside teenuse
süsteemidele sätestatud lubade andmise korda, et tugevdada Euroopa avatud strateegilist
autonoomiat, tehnoloogilist suveräänsust ning Euroopa kosmosetööstuse konkurentsivõimet.
1.3. Eesti toetab eelnõus sätestatud 2 GHz sagedusalas kasutatavale mobiilse satelliitside
teenuse süsteemidele sageduskonkursi korraldamise ja lubade andmise õigusraamistikku, mis
soodustab Euroopa Liidu ja liikmesriikide turvalise mobiilse satelliitside teenuse arengut ning
on kooskõlas IRIS² (Euroopa Liidu satelliitsideprogramm) programmi eesmärkidega. Eesti
toetab eelnõus sätestatud konkursi korda, mille kohaselt peab 2 GHz turvalise mobiilse
satelliitside teenuse osutamise loa taotleja olema seotud IRIS2 projektiga ja Euroopa ettevõtja.
1.4. Eesti leiab, et eelnõus sätestatud sageduskonkursi korras mobiilse satelliitside teenuse
kommertslubade andmisel ei tohi põhjendamatult soodustada üksikuid suuri turuosalisi ega
piirata uute Euroopa ettevõtjate pääsu satelliitside turule. Konkurents mitme teenuseosutaja
vahel aitab parandada teenuste kvaliteeti, soodustab innovatsiooni ning vähendab
lõppkasutajate sõltuvust ühest teenusepakkujast.
1.5. Eesti peab oluliseks, et eelnõu alusel kehtestatavad sagedusloa tasud (ühekordne ja
igaaastane) oleksid proportsionaalsed, arvestaksid sageduste kui piiratud loodusressursi
majanduslikku väärtust, kuid ei piiraks ettevõtjate võimekust mobiilse satelliitside võrgu
arendamisel ja kasutusele võtmisel.
1.6. Eesti leiab, et eelnõuga tuleb tagada kooskõla Euroopa Liidu kosmosemääruse ja IRIS²
programmiga, et vältida dubleerivate regulatiivsete nõuete tekkimist ja toetada Euroopa
kosmoseturu arengut.
1.7. Eesti leiab, et Euroopa ettevõtjatele sagedusressursi reserveerimisega peavad kaasnema
siduvad ja kontrollitavad kasutuselevõtu vahe-eesmärgid. Kui loa saaja ei suuda neid täita või
teenuse osutamist põhjendamatult edasi lükkab, peab komisjonil olema võimalus avada
kasutamata sagedusosa teistele nõuetele vastavatele ettevõtjatele enne viie aasta möödumist.
Vahe-eesmärkide määramisel tuleb arvestada turvalise riigiside ja kommertsteenuse erinevat
arendusaega.
1.8. Eesti toetab kasutamata sagedusosa ajutist kasutamist teiste valikumenetluses nõuetele
vastavaks tunnistatud ettevõtjate poolt. Selleks tuleb määruses ette näha komisjoni antav,
näiteks kuuekuuline pikendatav ajutine kasutusõigus koos selgete häirete vältimise, teenuse
järjepidevuse ja õiguse lõppemise tingimustega. Põhiloa saajal peab säilima võimalus sagedus
ise kasutusele võtta pärast ette kindlaks määratud etteteatamisaega. Ajutine kasutaja ei saa
sellest eelist järgmises valikumenetluses.
1.9. Eesti peab vajalikuks võimaldada kitsaribaliste satelliitsideteenuste pakkujatele
juurdepääs sagedusala tehniliselt sobivale osale ka siis, kui nende teenus vajab vaid väikest
osa 5 MHz paarissagedusplokist. Komisjon peaks valikumenetluses hindama mitme ettevõtja
ühiskasutust, kehtestama sellele selged koordineerimistingimused ning vältima olukorda, kus
terve plokk jääb väiksema sagedusvajadusega ettevõtjatele ligipääsmatuks.
1.10. Eesti leiab, et kommertsteenuse sagedusloa saaja peab pakkuma satelliidivõrgule
hulgijuurdepääsu kõigile nõuetele vastavatele Euroopa sideoperaatoritele õiglastel, mõistlikel
ja mittediskrimineerivatel tingimustel. Ühe sideoperaatoriga sõlmitud ainuõiguslik kokkulepe
ei tohi takistada teiste operaatorite klientidel teenust kasutada. See nõue peab kehtima teenuse
käivitamisest alates.
(konsensus: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Mario Kadastik, Anti
Poolamets, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk).
3. COSAC küsimustiku vastuste kinnitamine
Peeter Tali sõnas, et ELAKi sekretariaat täitis COSACi küsimustiku ning edastas selle
8
ELAKi liikmetele enne esitamist kinnitamiseks. Liikmesriikide vastustest koostatakse
ülevaade detsembris Dublinis toimuval COSACi täiskogul, kus saab osaleda kuni kuus
ELAKi liiget.
Lea Danilson-Järg küsis, kas küsimustele vastamisel on kaasatud ka ministeeriumid.
Peeter Tali vastas, et ministeeriumeid võib kaasata, kuid see ei ole kohustuslik, sest
küsimustik on suunatud parlamendile ja vastused esitatakse parlamendi nimel.
Teele Vares lisas, et vastuste koostamisel lähtuti Vabariigi Valitsuse kujundatud ja ELAKi
kinnitatud seisukohtadest. Ta lisas, et konsulteeris küsimustele vastates ka
riigikaitsekomisjoni sekretariaadiga.
Peeter Tali rõhutas, et vastused on koostatud koostöös ELAKi sekretariaadiga ja need
edastati eelnevalt ELAKi liikmetele. P. Tali sõnas, et kuna täna ei ole võimalik neid
põhjalikult arutada, võib käsitleda neid järgmisel esmaspäeval eraldi. Ta sõnas, et küsimustik
on suunatud siiski parlamentidele ja Euroopa Liidu asjade komisjonidele ning vastused
esitatakse komisjoni nimel.
Lea Danilson-Järg küsis, mis on küsimustiku vastuste edasine kasutus ja lõppeesmärk, kui
oluline on vastuste täielik täpsus ning kas küsimustiku vastused üksnes saadetakse või tuleb
neid ka tutvustada.
Peeter Tali vastas, et ELAKi vastused koondatakse teiste parlamentide vastustega ning
tulemusi tutvustatakse detsembris Dublinis toimuval COSAC-i täiskogul. Koondi põhjal
kujundatakse soovitused edasiseks tegevuseks.
Peeter Tali tegi ettepaneku kinnitada küsimustiku vastused ning edastada need COSAC-i
sekretariaadile.
Otsustati:
3.1. kinnitada küsimustiku vastused ning edastada need COSAC sekretariaadile (konsensus:
Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Mario Kadastik, Anti Poolamets, Aivar
Sõerd, Peeter Tali, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk).
4. Info ja muud küsimused
Peeter Tali andis teada, et järgmine ELAKi istung toimub 9. oktoobril kell 9.00 MS Teamsis,
mil istungit juhatab ELAKi aseesimees Vladimir Arhipov.
Otsustati:
4.1. Määrata EL asjade komisjoni liige majanduskomisjonis Urve Tiidus vastutavaks
ettekandjaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku, mis käsitleb mitmeliigilist
broneerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 80/2009 COM(2026) 231,
osas (konsensus: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Anti Poolamets, Aivar
Sõerd, Peeter Tali, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk).
4.2. Määrata EL asjade komisjoni liige majanduskomisjonis Urve Tiidus vastutavaks
ettekandjaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb rongipiletite müüki
COM(2026) 232 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega muudetakse määrust
(EL) 2021/782 seoses ühtse piletiga reisijate kaitsega COM (2026) 233 (reisijate paketi
algatused), osas (konsensus: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Anti
Poolamets, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk).
4.3. Määrata EL asjade komisjoni liige õiguskomisjonis Lea Danilson-Järg vastutavaks
ettekandjaks nõukogu otsuste rahapesu, kuritegelikul teel saadud tulu otsimise, arestimise ja
konfiskeerimise ning terrorismi rahastamise konventsiooni lisaprotokolli Euroopa Liidu nimel
allkirjastamise kohta COM(2026) 366, 367, osas (konsensus: Vladimir Arhipov, Lea
Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Anti Poolamets, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Kadri Tali, Tarmo
Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk).
9
(allkirjastatud digitaalselt)
Peeter Tali
juhataja
(allkirjastatud digitaalselt)
Roosmarii Kukk
protokollija
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni
istungi protokoll nr 179
Eesti, videosild Reede, 2. oktoober 2026
Algus 9.00, lõpp 10.04
Juhataja: Peeter Tali (esimees)
Protokollija: Roosmarii Kukk (konsultant)
Võtsid osa:
Komisjoni liikmed: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Mario Kadastik
(Kristo Enn Vaga asendusliige), Anti Poolamets, Maido Ruusmann, Aivar Sõerd, Kadri Tali,
Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk
Komisjoni ametnikud: Teele Vares (nõunik-sekretariaadijuhataja), Teele Taklaja (nõunik)
Puudusid: Arvo Aller, Rain Epler ja Tiit Maran
Kutsutud: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi innovatsiooni ja tehnoloogia
osakonna tehnoloogia- ja teadmussiirde nõunik Kairi Otto ja ELi ja rahvusvahelise koostöö
osakonna vanemnõunik Evelin Tõnisson (1. päevakorrapunkt); Justiits- ja Digiministeeriumi
digitaristu- ja küberturvalisuse osakonna sideturgude talituse juhataja asetäitja Mart Laas ja
üldosakonna kommunikatsiooni ja väliskoostöö talituse Euroopa Liidu asjade ja väliskoostöö
juht Kristiina Krause (2. päevakorrapunkt); Riigikantselei EL sekretariaadi nõunik Age
Inkinen (1.–2. päevakorrapunkt); Riigikogu Kantselei avalike suhete osakonna pressinõunik
Maris Meiessaar (1.–4. päevakorrapunkt)
Päevakord:
1. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liidu pooljuhiökosüsteemi
tugevdamise meetmete raamistiku kohta, millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL)
2023/1781 (kiibimäärus 2.0) COM(2026) 504
2. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse
ühtlustatud 2 GHz sagedusala kasutavate mobiilsete satelliitsideteenuste süsteemidele loa
andmise menetlust ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 626/2008/EÜ - COM(2026) 311
3. COSAC küsimustiku vastuste kinnitamine
4. Info ja muud küsimused
1. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liidu
pooljuhiökosüsteemi tugevdamise meetmete raamistiku kohta, millega tunnistatakse
kehtetuks määrus (EL) 2023/1781 (kiibimäärus 2.0) COM(2026) 504
Kairi Otto andis ülevaate Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest liidu
pooljuhiökosüsteemi tugevdamise meetmete raamistiku kohta, millega tunnistatakse kehtetuks
määrus (EL) 2023/1781 (kiibimäärus 2.0) COM(2026) 504. Ta sõnas, et võrreldes 1.0
kiibimäärusega, mis keskendus Euroopa tootmisvõimekuse ja tarnekindluse tugevdamisele,
2
hõlmab uus ettepanek laiemalt kiibidisaini, katsetamist, teadustulemuste turuleviimist, oskusi,
rahastust ja strateegilisi väärtusahelaid. Eesti toetab eelnõu üldist eesmärki tugevdada
Euroopa pooljuhiökosüsteemi vastupanuvõimet, vähendada strateegilisi sõltuvusi ja
suurendada konkurentsivõimet. Määrus peab käsitlema kogu väärtusahelat ning arvestama ka
väiksema pooljuhiökosüsteemiga liikmesriikide võimalusi. Kuna Eestis puudub
suuremahuline pooljuhtide tootmine ja selle tekkimine on ebatõenäoline, seisnevad meie
tugevused eelkõige kiibidisainis, verifitseerimises, testimises, prototüüpimises, elektroonika
tootmisteenustes ja tootearenduses. Eesti ettevõtjate ja teadusasutuste kasu sõltub tegelikust
juurdepääsust Euroopa projekteerimisvahenditele, katseliinidele, pädevuskeskustele, oskustele
ja rahastusele. Praeguste andmete põhjal ei ole veel võimalik usaldusväärselt hinnata määruse
mõju Eesti ettevõtjate käibele, investeeringutele ega tööhõivele. Seejärel tutvustas K. Otto
Vabariigi Valitsuse seisukohti ning sõnas, et Eesti peab oluliseks, et eelnõu toetaks
kiibidisaini väärtusahelat ja kogu arendusteekonda, sealhulgas tootmisvabu ettevõtjaid,
intellektuaalomandi arendamist, verifitseerimist, testimist ja prototüüpimist. Tagada tuleb
Euroopa teadus- ja innovatsioonitaristu praktiline ning rahaline kättesaadavus kõigi
liikmesriikide ettevõtjatele ja teadusasutustele, sealhulgas kaitse- ja kahesuguse kasutusega
tööstusele, sõltumata nende asukohast või kohaliku ökosüsteemi suurusest. See võimaldaks
Eesti ettevõtjatel osaleda Euroopa väärtusahelates ilma suuremahulise tootmise rajamise ja
sellega kaasnevate investeeringuteta. Eesti toetab ka pooljuhtide pädevuskeskuste võrgustiku
pikaajalist, piisavat ja prognoositavat rahastamist. Pädevuskeskused peavad olema
ettevõtjatele praktiliseks esmaseks kontaktiks ning vahendama juurdepääsu Euroopa
projekteerimisplatvormile, katseliinidele, teiste pädevuskeskuste teenustele, rahastusele ja
oskuste arendamisele. Eelkõige tuleb tagada nende teenuste kättesaadavus väikestele ja
keskmise suurusega ettevõtjatele ning idu- ja kasvuettevõtjatele. Eesti peab samuti oluliseks,
et kiibimääruse 2.0 meetmed hõlmaksid lisaks pooljuhtidele ka nende kasutuselevõtuks
vajalikke segmente, sealhulgas pooljuhtide pakendamist, koostamist ja testimist, trükkplaatide
tootmist ja koostamist ning süsteemide lõimimist. See vastab paremini ka Eesti
elektroonikatööstuse ülesehitusele. Liiduülese lisandväärtuse loomiseks peavad nende
segmentidega seotud meetmed põhinema tuvastatud strateegilisel sõltuvusel või turutõrgetel.
Lisaks toetab Eesti innovatsioonihanked ja nõudlust suurendavaid proportsionaalseid
meetmeid. Euroopa probleem on uute tehnoloogiate aeglane jõudmine turule ja tööstuslikku
kasutusse, mistõttu võivad innovatsioonihanked siduda arendustegevus tööstuse vajadustega.
Samas peavad hankenõuded olema selged, lihtsalt rakendatavad ja kooskõlas Euroopa Liidu
riigi hankeõigusega. Varustuskindluse deklaratsiooni tuleks nõuda ainult riskihinnangu alusel
ning selliste taristute, seadmete ja süsteemide puhul, mille toimimiseks on konkreetsed
pooljuhid kriitilise tähtsusega. Ettevõtjalt võib küsida ainult talle mõistlikult kättesaadavat
infot. Pooljuhtide kriisiolukorras kohaldatavad tarneahela seire-, teabe- ja kriisimeetmed
peavad olema vajalikud ja proportsionaalsed. Teabenõuded peavad piirduma ettevõtjale
mõistlikult kättesaadava teabega, arvestama olemasolevaid andmeid, vältima Euroopa Liidu
õigusaktidest tulenevate kohustuste dubleerimist ning tagama ärisaladuse,
intellektuaalomandi, konfidentsiaalse äriteabe ja julgeolekutundliku teabe kaitse. Ühisostmist
ja prioriteetseid tellimusi võib kasutada üksnes ajaliselt piiratud kriisimeetmetena,
kahjustamata oluliselt olemasolevaid lepinguid ega teiste oluliste sektorite varustuskindlust.
Meetmete rakendamisel tuleb arvestada kaitse- ja julgeolekusektori ning elutähtsate teenuste
vajadustega ja tagada koordineerimine teiste Euroopa Liidu varustuskindluse
mehhanismidega. Eesti toetab strateegiliste projektide loamenetluste kiirendamist, säilitades
liikmesriikide menetlusliku paindlikkuse. Ettevõtjal peab olema võimalik taotleda eri
3
eesmärgi, menetlusaja ja pädeva asutusega lube eraldi, sobivas järjekorras või paralleelselt.
Ühtne kontaktpunkt võib taotlejat nõustada ja menetlusi koordineerida, kuid kõiki lube ei tule
kohustuslikult koondada ühte taotlusse ega menetlusse. Eesti toetab ka ettevõtja asjaajamist
lihtsustavat digitaalset juurdepääsupunkti, kuid mitte kohustust luua uus eraldiseisev portaal.
Liikmesriigil peab olema võimalik kasutada ja ühendada olemasolevaid registreid ning
infosüsteeme. Lahendus peab olema tehnoloogianeutraalne, koostalitlusvõimeline ja kasutatav
ilma kohustuslike tasuliste vahendusteenusteta. Kui Euroopa Liidu uus tehniline lahendus
muudetakse kohustuslikuks, tuleb selle arendamiseks ja rakendamiseks tagada Euroopa Liidu
rahastus. K. Otto märkis kokkuvõttes, et toetab Eesti Euroopa pooljuhiökosüsteemi
tugevdamist. Kiibimäärus peab hõlmama kogu väärtusahelat, tagama Eesti ettevõtjatele
tegeliku juurdepääsu Euroopa taristule, teenustele ja rahastusele ning toetama innovatsiooni
jõudmist ideest turule. Teabe-, hanke- ja loamenetlusnõuded peavad olema proportsionaalsed
ning vältima põhjendamatut halduskoormust ja kulusid ettevõtjatele ja avalikule sektorile.
Urve Tiidus andis ülevaate majanduskomisjoni arvamusest ning märkis, et komisjon otsustas
konsensuslikult toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti.
Urve Tiidus küsis, mis annab lootust, et kiibimäärus 2.0 aitab Euroopa mahajäämusest
hoolimata kaasa pooljuhtide tootmise tekkele Euroopas.
Kairi Otto vastas, et kiibimäärus 2.0 on samm õiges suunas, kuid Euroopa ei suuda praegu
Taiwaniga konkureerida. Seetõttu ei ole määruse esmane eesmärk suuremahulise tootmise
kiire taastamine, vaid Euroopa pooljuhiökosüsteemi järkjärguline tugevdamine.
Olemasolevaid tehaseid toetatakse ja uute rajamist soodustatakse, kuid Eesti jaoks on
olulisem, et ka väiksema ökosüsteemiga liikmesriigid saaksid arendada kiibidisaini, kasvatada
intellektuaalomandit ning pakkuda ettevõtjatele pädevuskeskuste kaudu rahastust ja
tugiteenuseid. Eesti ettevõtjad on kiibidisaini vastu huvi tundnud, kuid peamine takistus on
rahastuse kättesaadavus. K. Otto sõnas, et kui määruse lõplik sõnastus säilitab need
põhimõtted, loob see eeldused Euroopa tootmisvõimekuse pikaajaliseks kasvuks.
Kiibitootmine jääb siiski väga ambitsioonikaks eesmärgiks, sest tehased nõuavad suuri
energia- ja veeressursse, kvalifitseeritud tööjõudu, intellektuaalomandit ning
keskkonnamõjude tõhusat juhtimist. Juba kiibidisaini ja sellega seotud intellektuaalomandi
suurem koondumine Euroopasse oleks märkimisväärne edasiminek.
Peeter Tali küsis, kas Eesti seisukoht 1.6 väljendab ideed, et Eesti ei soovi, et kiibimäärusega
2.0 kaasneks lisabürokraatiat.
Kairi Otto vastas, et eelnõu näeb ette Euroopa-üleste ühtsete süsteemide loomise, kuid Eesti
peab oluliseks, et nende rakendamisel arvestataks liikmesriikides juba kasutusel olevaid
lahendusi.
Peeter Tali tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti kooskõlas
majanduskomisjoni arvamusega.
Otsustati:
1.1. toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti kooskõlas majanduskomisjoni arvamusega
(konsensus: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Mario Kadastik, Anti
Poolamets, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk).
2. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse
ühtlustatud 2 GHz sagedusala kasutavate mobiilsete satelliitsideteenuste süsteemidele
loa andmise menetlust ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 626/2008/EÜ -
4
COM(2026) 311
Mart Laas andis ülevaate Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest, milles käsitletakse
ühtlustatud 2 GHz sagedusala kasutavate mobiilsete satelliitsideteenuste süsteemidele loa
andmise menetlust ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 626/2008/EÜ - COM(2026)
311. Ta sõnas, et 2 GHz sagedusala load andis Euroopa Komisjon välja 2009. aastal ning
nende kehtivus hakkab lõppema. Eelnõuga määratakse kindlaks sagedusala edasise
kasutamise ja uute pikaajaliste lubade andmise tingimused. Senise kahe ploki asemel
jagatakse sagedusala kolmeks: riigisideks liikmesriikidele ja Euroopa Liidu institutsioonidele,
mobiilse satelliitsideteenuse kommertssüsteemi pakkumiseks ELi ettevõtjale ning kõigile
(sõltumata asukohariigist) satelliitsideettevõtetele avatud kommertsteenusteks. Eesti toetab
seda lähenemist, sest see tugevdab Euroopa digisuveräänsust, soodustab Euroopa ettevõtete
turulepääsu ning tagab kriisiolukordades vajaliku riigiside. Samuti toetab Eesti sageduslubade
väljastamist Euroopa Komisjoni poolt kogu Euroopa Liidus kehtivana, kuna see vähendab
halduskoormust ja on üleeuroopalise teenuse puhul tõhusam kui lubade taotlemine igas
liikmesriigis eraldi.
Urve Tiidus andis ülevaate majanduskomisjoni arvamusest ning märkis, et komisjon otsustas
Vabariigi Valitsuse seisukohti toetada, täiendades seisukohti järgnevalt:
1.7. Eesti leiab, et Euroopa ettevõtjatele sagedusressursi reserveerimisega peavad kaasnema
siduvad ja kontrollitavad kasutuselevõtu vahe-eesmärgid. Kui loa saaja ei suuda neid täita või
teenuse osutamist põhjendamatult edasi lükkab, peab komisjonil olema võimalus avada
kasutamata sagedusosa teistele nõuetele vastavatele ettevõtjatele enne viie aasta möödumist.
Vahe-eesmärkide määramisel tuleb arvestada turvalise riigiside ja kommertsteenuse erinevat
arendusaega.
1.8. Eesti toetab kasutamata sagedusosa ajutist kasutamist teiste valikumenetluses nõuetele
vastavaks tunnistatud ettevõtjate poolt. Selleks tuleb määruses ette näha komisjoni antav,
näiteks kuuekuuline pikendatav ajutine kasutusõigus koos selgete häirete vältimise, teenuse
järjepidevuse ja õiguse lõppemise tingimustega. Põhiloa saajal peab säilima võimalus sagedus
ise kasutusele võtta pärast ette kindlaks määratud etteteatamisaega. Ajutine kasutaja ei saa
sellest eelist järgmises valikumenetluses.
1.9. Eesti peab vajalikuks võimaldada kitsaribaliste satelliitsideteenuste pakkujatele
juurdepääs sagedusala tehniliselt sobivale osale ka siis, kui nende teenus vajab vaid väikest
osa 5 MHz paarissagedusplokist. Komisjon peaks valikumenetluses hindama mitme ettevõtja
ühiskasutust, kehtestama sellele selged koordineerimistingimused ning vältima olukorda, kus
terve plokk jääb väiksema sagedusvajadusega ettevõtjatele ligipääsmatuks.
1.10. Eesti leiab, et kommertsteenuse sagedusloa saaja peab pakkuma satelliidivõrgule
hulgijuurdepääsu kõigile nõuetele vastavatele Euroopa sideoperaatoritele õiglastel, mõistlikel
ja mittediskrimineerivatel tingimustel. Ühe sideoperaatoriga sõlmitud ainuõiguslik kokkulepe
ei tohi takistada teiste operaatorite klientidel teenust kasutada. See nõue peab kehtima teenuse
käivitamisest alates.
Majanduskomisjoni otsus oli konsensuslik (Jaak Aab, Mario Kadastik, Rene Kokk, Mart
Maastik, Tõnis Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).
Lea Danilson-Järg küsis, kas sagedusala jagamine kolmeks piirab varasemaga võrreldes
konkurentsi ning milline võib olla muudatuse mõju teenuse hinnale ja lõpptarbijale.
Mart Laas vastas, et konkurents kommertsteenuste turul ei vähene, sest seal säilib kaks
sagedusloa omanikku. Muudatusega lisandub eraldi riigisidesegment, mõjutamata
kommertsteenuste senist struktuuri.
5
Peeter Tali küsis, kuidas mõjutavad Mario Kadastiku majanduskomisjonis esitatud neli
parandusettepanekut Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti ning kas seetõttu toimub
valitsuses uus arutelu. Riigikaitse seisukohast palus P. Tali selgitada ka riigisidele kavandatud
kolmandiku rolli, arvestades madalorbiidilise satelliitside kasvavat tähtsust juhtimisel ja
sihitamisel ning selle kiiret arengut Euroopa Liidus. P. Tali lisas, et Euroopa Liit on
nimetanud satelliit- ja kosmoseside üheks seitsmest võimelüngast ja näiteks Soome kaasab
selle arendamisse Eesti ESTCube’i kogemusega insenere.
Mart Laas vastas, et Eesti toetab jätkuvalt ühe kolmandiku sagedusala eraldamist riigisidele
ning parandusettepanekud seda ei mõjuta. Ettepanekute eesmärk on tihendada sagedusloa
omanike tegevuskavade täitmise järelevalvet, et tegevusetuse korral saaks Euroopa Komisjon
varem sekkuda. Nii toetatakse eesmärki saavutada kümne aasta jooksul 95% katvus Euroopa
Liidu territooriumist ning tagada kõigile sideettevõteatele mittediskrimineerivad ja võrdsed
juurdepääsutingimused. Eelnõu käsitleb neid põhimõtteid juba praegu, kuid
parandusettepanekud toovad need selgemalt esile ega kahjusta riigiside korraldust.
Peeter Tali sõnas, et praegu on turul toimiv pakkuja SpaceXi Starlink, samal ajal kui Euroopa
vastav võimekus alles kujuneb. Kuna määruse eelnõu jagab sagedusala kolmeks, siis piltlikult
on tegemist kolmerealise teega, millel saab praegu sõita vaid ühel sõidureal, sest teiste ridade
jaoks puuduvad sõidukid. P. Tali küsis, kas kavandatud muudatus võimaldab Euroopa
võimekuse väljaarendamiseni kasutada Starlinkil ajutiselt ka riigisidele reserveeritud
sõidurada või jääb see kasutamata. P. Tali sõnas, et peab oluliseks vältida Euroopa Liidu ja
liikmesriikide sõltuvust ettevõttest, mille otsused sõltuvad Elon Muski tahtest.
Mart Laas vastas, et riigisideteenuse osutajaks saab olla üksnes Euroopa Liidu ettevõte, kui
tal on selleks vajalik võimekus. Praegu ei ole teada, milline ettevõte teenust pakkuma hakkab
ega millal vajalik võimekus tekib. Valitakse pakkuja, kes suudab teenuse nõuetekohaselt ja
võimalikult kiiresti käivitada. Sõiduraja kujundit kasutades hakkaks riigisidele mõeldud
sõidurajal esimesel võimalusel sõitma Euroopa sõiduk.
Peeter Tali küsis täpsustavalt, et kuna Euroopa võimekus praegu puudub, siis kas sellel
sõidurajal sõidaks ajutiselt Elon Muski arendatud Tesla, mitte Volkswagen.
Mart Laas vastas, et kui riigisideteenust ei ole Euroopa teenuseosutajatel võimalik pakkuda,
võib kasutamata sõidurada teenuse osutamiseks ajutiselt kasutada Tesla, kuid see ei ole sel
ajal riigiside. Riigisideteenuse tulevane osutaja peab olema seotud Euroopa Liidu IRIS²
projektiga, mille kaudu pakuvad mitmed ettevõtted Euroopas turvalist satelliitsidet. Eestis
korraldab KOV-SAT sideteenuse kasutamist Riigiside Sihtasutus (RIKS), kellel on juba
võimalik rentida sagedusi riigisiseseks kasutamiseks. Riigisidele eraldatav kolmandik ehk 2
GHz sagedusalast lisanduks olemasolevatele IRIS² sagedustele ning liikmesriikide pädevad
asutused saaksid neid vajaduse järgi kasutada.
Mario Kadastik sõnas, et tema esitatud neli parandusettepanekut lähtuvad asjaolust, et
Euroopa ettevõtetel ei ole eeldatavasti enne 2029. aastat vajalikku orbiidivõimekust.
Kolmerealise tee analoogiat kasutades on küsimus selles, kas hoida kaks sõidurada tühjana
või võimaldada neid Euroopa pakkujate turule tulekuni ajutiselt kasutada. Laiema sagedusala
kasutamine parandaks lõpptarbijale pakutava teenuse kvaliteeti. Euroopa pakkuja võimekuse
tekkimisel saaks ta oma sõidurea kasutusele võtta. Samuti tuleb senise viieaastase
kontrolliperioodi asemel kehtestada täpsemad vahe-eesmärgid ja sagedasem järelevalve, et
motiveerida loaomanikke teenust kiiremini käivitama ning võimaldada tegevusetuse korral
sagedusala ajutist kasutamist teistel operaatoritel. M. Kadastik märkis, et ettepanekuga
täpsustatakse mittediskrimineeriva hulgijuurdepääsu nõuet. Teenust osutaks lõpptarbijale
tema sideoperaator, kasutades vajaduse korral satelliidivõrgu taristut. Juurdepääs peab olema
6
võrdsetel tingimustel avatud kõigile sideettevõtetele ning välistama ühe operaatori
eksklusiivse ligipääsu liikmesriigi turul. Kehtiv häirete vältimise põhimõte võimaldab
kasutamata sagedusala ajutiselt kasutada tingimusel, et see ei põhjusta teistele kasutajatele
häireid ning seega tuleks ettepanekuga selgelt määrata ajutise kasutuse tingimused,
kontrolliperioodid ja järelevalve. M. Kadastik rõhutas, et Krimmi piirkonnas Starlinki
kasutamise juhtum ei olnud ettevõtte ühepoolne otsus, kuna SpaceX edastas Ukraina taotluse
Pentagonile, kes ei andnud sõjaliseks kasutuseks luba. Kõneleja märkis kokkuvõttes, et
ajutine sageduskasutus parandaks sideteenuse kvaliteeti ning motiveeriks Euroopa ettevõtteid
oma võimekust kiiremini arendama.
Peeter Tali küsis täpsustavalt, kas parandusettepanekute idee seisneb selles, et kuni teistel
teenuseosutajatel vajalik võimekus puudub, sõidavad kõigil kolmel sõidurajal Teslad, sest
praegu muid elektriautosid turul ei ole.
Mario Kadastik vastas, et sagedusala koosneb kuuest osast, mis jagunevad kolme ploki
vahel. Kasutamata radu võib ajutiselt kasutada iga nõuetele vastav operaator ning see
võimalus ei ole seega SpaceXile eksklusiivne. Kui operaator alustab oma plokis teenuse
osutamist, võib ta kasutada ka teistes plokkides ajutiselt vaba spektrit kuni nende loaomanike
turule tulekuni. Euroopa Komisjon peaks kehtestama selleks algusest peale lühiajaliste lubade
süsteemi ja selged vahe-eesmärgid, et vältida olukorda, kus loaomanik hoiab sagedusi aastaid
kasutamata, samal ajal kui valmis võimekusega operaator ei saa neid rakendada. Selline kord
parandaks sageduskasutuse tõhusust ja motiveeriks Euroopa ettevõtteid oma
satelliidivõimekust kiiremini arendama.
Peeter Tali sõnas, et nõustub vajadusega Euroopa ettevõtete arengut kiirendada, kuid vältida
tuleb olukorda, kus SpaceX saavutab madalorbiidilise satelliitside turul ülemvõimu ja piirab
konkurentide juurdepääsu. Samuti ei kõrvalda Starlinki kasutamise üle toimuv
institutsionaalne otsustamine Euroopa sõltuvus- ja julgeolekuriske. Ukraina kogemus,
sealhulgas teenuse kättesaadavuse üle peetud vaidlused ja Venemaa üksuste juurdepääs
Starlinkile, näitab vajadust tagada Euroopa Liidule sõltumatu, turvaline ja toimepidev
satelliitsidevõimekus.
Lea Danilson-Järg küsis, kuidas määratletakse Euroopa ettevõte, kellele osa sagedusalast
reserveeritakse ning kas tal peab olema oma satelliidivõrk ja tehniline võimekus või võib ta
tegutseda kolmanda riigi teenuseosutaja vahendajana.
Mart Laas vastas, et loa saab Euroopa ettevõte, kellel on oma satelliidivõrk ja tehniline
võimekus teenust iseseisvalt osutada ning kontrollida. Taotleja peab tagama teenusele
mittediskrimineeriva juurdepääsu. Turu toimimist jälgib siseriiklik regulaator, kes raporteerib
Euroopa Komisjonile. Riigiside sagedusploki võitja esitab kümneaastase tegevuskava ja
alustab teenuse osutamist oma võimekuse valmimisel. Seni võib kasutamata sagedusala anda
ajutiselt teisele operaatorile, kuigi lühike kasutusaeg võib vähendada ettevõtete huvi.
Lõppkokkuvõttes osutab riigisideteenust konkursi võitnud Euroopa ettevõte oma võrgu
kaudu.
Peeter Tali küsis, kas kuni meil endal Audisid ja BMWsid ei ole, võivad Teslad sõita kõigil
kolmel sõidurajal, kuid valitsusside jaoks Audi kasutuselevõtul peavad Teslad selle sõiduraja
vabastama.
Mart Laas vastas, et see vastab tõele.
Peeter Tali tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti ning täiendades
kooskõlas majanduskomisjoni ettepanekutega.
7
Otsustati:
2.1. toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti ning lisada kooskõlas majanduskomisjoni
arvamusega ettepanekud 1.7.–1.10.
1.1. Eesti toetab 2 GHz sagedusalas mobiilse satelliitside teenuse osutamiseks ühtse Euroopa
Liidu tasandi konkursi korraldamise ja lubade andmise õigusraamistiku loomist, et
võimaldada innovaatiliste mobiilse satelliitside teenuste kiiret ja ühtset kasutuselevõttu kogu
Euroopa Liidus.
1.2. Eesti toetab eelnõus 2 GHz sagedusalas kasutatavale mobiilse satelliitside teenuse
süsteemidele sätestatud lubade andmise korda, et tugevdada Euroopa avatud strateegilist
autonoomiat, tehnoloogilist suveräänsust ning Euroopa kosmosetööstuse konkurentsivõimet.
1.3. Eesti toetab eelnõus sätestatud 2 GHz sagedusalas kasutatavale mobiilse satelliitside
teenuse süsteemidele sageduskonkursi korraldamise ja lubade andmise õigusraamistikku, mis
soodustab Euroopa Liidu ja liikmesriikide turvalise mobiilse satelliitside teenuse arengut ning
on kooskõlas IRIS² (Euroopa Liidu satelliitsideprogramm) programmi eesmärkidega. Eesti
toetab eelnõus sätestatud konkursi korda, mille kohaselt peab 2 GHz turvalise mobiilse
satelliitside teenuse osutamise loa taotleja olema seotud IRIS2 projektiga ja Euroopa ettevõtja.
1.4. Eesti leiab, et eelnõus sätestatud sageduskonkursi korras mobiilse satelliitside teenuse
kommertslubade andmisel ei tohi põhjendamatult soodustada üksikuid suuri turuosalisi ega
piirata uute Euroopa ettevõtjate pääsu satelliitside turule. Konkurents mitme teenuseosutaja
vahel aitab parandada teenuste kvaliteeti, soodustab innovatsiooni ning vähendab
lõppkasutajate sõltuvust ühest teenusepakkujast.
1.5. Eesti peab oluliseks, et eelnõu alusel kehtestatavad sagedusloa tasud (ühekordne ja
igaaastane) oleksid proportsionaalsed, arvestaksid sageduste kui piiratud loodusressursi
majanduslikku väärtust, kuid ei piiraks ettevõtjate võimekust mobiilse satelliitside võrgu
arendamisel ja kasutusele võtmisel.
1.6. Eesti leiab, et eelnõuga tuleb tagada kooskõla Euroopa Liidu kosmosemääruse ja IRIS²
programmiga, et vältida dubleerivate regulatiivsete nõuete tekkimist ja toetada Euroopa
kosmoseturu arengut.
1.7. Eesti leiab, et Euroopa ettevõtjatele sagedusressursi reserveerimisega peavad kaasnema
siduvad ja kontrollitavad kasutuselevõtu vahe-eesmärgid. Kui loa saaja ei suuda neid täita või
teenuse osutamist põhjendamatult edasi lükkab, peab komisjonil olema võimalus avada
kasutamata sagedusosa teistele nõuetele vastavatele ettevõtjatele enne viie aasta möödumist.
Vahe-eesmärkide määramisel tuleb arvestada turvalise riigiside ja kommertsteenuse erinevat
arendusaega.
1.8. Eesti toetab kasutamata sagedusosa ajutist kasutamist teiste valikumenetluses nõuetele
vastavaks tunnistatud ettevõtjate poolt. Selleks tuleb määruses ette näha komisjoni antav,
näiteks kuuekuuline pikendatav ajutine kasutusõigus koos selgete häirete vältimise, teenuse
järjepidevuse ja õiguse lõppemise tingimustega. Põhiloa saajal peab säilima võimalus sagedus
ise kasutusele võtta pärast ette kindlaks määratud etteteatamisaega. Ajutine kasutaja ei saa
sellest eelist järgmises valikumenetluses.
1.9. Eesti peab vajalikuks võimaldada kitsaribaliste satelliitsideteenuste pakkujatele
juurdepääs sagedusala tehniliselt sobivale osale ka siis, kui nende teenus vajab vaid väikest
osa 5 MHz paarissagedusplokist. Komisjon peaks valikumenetluses hindama mitme ettevõtja
ühiskasutust, kehtestama sellele selged koordineerimistingimused ning vältima olukorda, kus
terve plokk jääb väiksema sagedusvajadusega ettevõtjatele ligipääsmatuks.
1.10. Eesti leiab, et kommertsteenuse sagedusloa saaja peab pakkuma satelliidivõrgule
hulgijuurdepääsu kõigile nõuetele vastavatele Euroopa sideoperaatoritele õiglastel, mõistlikel
ja mittediskrimineerivatel tingimustel. Ühe sideoperaatoriga sõlmitud ainuõiguslik kokkulepe
ei tohi takistada teiste operaatorite klientidel teenust kasutada. See nõue peab kehtima teenuse
käivitamisest alates.
(konsensus: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Mario Kadastik, Anti
Poolamets, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk).
3. COSAC küsimustiku vastuste kinnitamine
Peeter Tali sõnas, et ELAKi sekretariaat täitis COSACi küsimustiku ning edastas selle
8
ELAKi liikmetele enne esitamist kinnitamiseks. Liikmesriikide vastustest koostatakse
ülevaade detsembris Dublinis toimuval COSACi täiskogul, kus saab osaleda kuni kuus
ELAKi liiget.
Lea Danilson-Järg küsis, kas küsimustele vastamisel on kaasatud ka ministeeriumid.
Peeter Tali vastas, et ministeeriumeid võib kaasata, kuid see ei ole kohustuslik, sest
küsimustik on suunatud parlamendile ja vastused esitatakse parlamendi nimel.
Teele Vares lisas, et vastuste koostamisel lähtuti Vabariigi Valitsuse kujundatud ja ELAKi
kinnitatud seisukohtadest. Ta lisas, et konsulteeris küsimustele vastates ka
riigikaitsekomisjoni sekretariaadiga.
Peeter Tali rõhutas, et vastused on koostatud koostöös ELAKi sekretariaadiga ja need
edastati eelnevalt ELAKi liikmetele. P. Tali sõnas, et kuna täna ei ole võimalik neid
põhjalikult arutada, võib käsitleda neid järgmisel esmaspäeval eraldi. Ta sõnas, et küsimustik
on suunatud siiski parlamentidele ja Euroopa Liidu asjade komisjonidele ning vastused
esitatakse komisjoni nimel.
Lea Danilson-Järg küsis, mis on küsimustiku vastuste edasine kasutus ja lõppeesmärk, kui
oluline on vastuste täielik täpsus ning kas küsimustiku vastused üksnes saadetakse või tuleb
neid ka tutvustada.
Peeter Tali vastas, et ELAKi vastused koondatakse teiste parlamentide vastustega ning
tulemusi tutvustatakse detsembris Dublinis toimuval COSAC-i täiskogul. Koondi põhjal
kujundatakse soovitused edasiseks tegevuseks.
Peeter Tali tegi ettepaneku kinnitada küsimustiku vastused ning edastada need COSAC-i
sekretariaadile.
Otsustati:
3.1. kinnitada küsimustiku vastused ning edastada need COSAC sekretariaadile (konsensus:
Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Mario Kadastik, Anti Poolamets, Aivar
Sõerd, Peeter Tali, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk).
4. Info ja muud küsimused
Peeter Tali andis teada, et järgmine ELAKi istung toimub 9. oktoobril kell 9.00 MS Teamsis,
mil istungit juhatab ELAKi aseesimees Vladimir Arhipov.
Otsustati:
4.1. Määrata EL asjade komisjoni liige majanduskomisjonis Urve Tiidus vastutavaks
ettekandjaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku, mis käsitleb mitmeliigilist
broneerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 80/2009 COM(2026) 231,
osas (konsensus: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Anti Poolamets, Aivar
Sõerd, Peeter Tali, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk).
4.2. Määrata EL asjade komisjoni liige majanduskomisjonis Urve Tiidus vastutavaks
ettekandjaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb rongipiletite müüki
COM(2026) 232 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega muudetakse määrust
(EL) 2021/782 seoses ühtse piletiga reisijate kaitsega COM (2026) 233 (reisijate paketi
algatused), osas (konsensus: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Anti
Poolamets, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk).
4.3. Määrata EL asjade komisjoni liige õiguskomisjonis Lea Danilson-Järg vastutavaks
ettekandjaks nõukogu otsuste rahapesu, kuritegelikul teel saadud tulu otsimise, arestimise ja
konfiskeerimise ning terrorismi rahastamise konventsiooni lisaprotokolli Euroopa Liidu nimel
allkirjastamise kohta COM(2026) 366, 367, osas (konsensus: Vladimir Arhipov, Lea
Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Anti Poolamets, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Kadri Tali, Tarmo
Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk).
9
(allkirjastatud digitaalselt)
Peeter Tali
juhataja
(allkirjastatud digitaalselt)
Roosmarii Kukk
protokollija