TALLINNA NOTAR __________
Notaribüroo Tallinn ________
NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU
NUMBER
HOONESTUSÕIGUSE, REAALKOORMATISE JA OSTUEESÕIGUSE SEADMISE LEPING
JA
ASJAÕIGUSLEPINGUD
(Leping)
Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar ________ ________ Eesti Vabariigis ning selles notariaalaktis osalejad on
Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, tegutsedes Kaitseministeeriumi kui riigivara valitsema volitatud asutuse kaudu, mis on registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris registrikoodiga 70004502, aadress Sakala tn 1, Tallinn, e-posti aadress
[email protected], mille esindajana tegutseb notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel_ _____, isikukood __________, kes on ning kes kinnitab, et tema volitused esindatava nimel käesoleva lepingu sõlmimiseks on piisavad ja kehtivad, neid ei ole tagasi võetud ega tühistatud,
Hexest Materials AS, registrikood 17268480, aadress Rotermanni tn 8, Tallinn , e-posti aadress
[email protected], edaspidi nimetatud Hoonestaja, mille esindajana tegutseb registrikaardile kantud juhatuse liige ________, isikukood __________, kes on tuvastatud PPA andmebaasi alusel, ning kes kinnitab, et tema volitused juhatuse liikmena on kehtivad, teda ei ole tagasi kutsutud ning tema ametiaeg ei ole möödunud või on seda nõuetekohaselt pikendatud,
Omanik ja Hoonestaja edaspidi kumbki eraldi nimetatud ka Pool ning ühiselt Pooled või Osalejad.
Osalejad sõlmivad Lepingu alljärgnevas:
1. KINNISTU
1.1. Hoonestusõigusega koormatavaks Kinnistuks on kinnistu asukohaga ________, koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Kinnistu on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr all järgmiste andmetega:
1.1.1. Registriosa esimesse jakku on kantud _______.
1.2. Ehitisregistri elektroonilise andmebaasi (www.ehr.ee) kohaselt _______.
1.3. Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusete andmete kohaselt on Kinnistul alljärgnevad kitsendused:__________.
1.4. Käesoleva lepingu punktis 1 Kinnistu kohta toodud andmed on notariaalakti tõestaja eelnimetatud elektroonilistes andmebaasides kontrollinud käesoleva lepingu tõestamise päeval infosüsteemi e-notar kaudu või internetiaadressil.
2. POOLTE KINNITUSED
2.1. Omaniku esindaja kinnitab, et:
2.1.1. Kinnistu kuulub Omanikule ning seda ei ole arestitud; selle üle ei ole vaidlusi ning selle suhtes ei kohaldu mingeid keelde; seda ei ole koormatud Lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega, sh kinnistusraamatusse mitte-sissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud.
2.1.2. Kinnistu suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud Lepingus nimetamata kinnistamisavaldusi.
2.1.3. Omanikule teadaolevalt ei kehti Kinnistu valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ega ole kehtestamisel Lepingus nimetamata muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid piiranguid.
2.1.4. Kinnistul ei ole Omanikule teadaolevalt mingeid varjatud puudusi, millest Omanik ei ole Hoonestajat teavitanud või mida Hoonestaja poleks mõistlikul määral tehtud esmase ülevaatuse käigus märganud ja mis võiks takistada või häirida Kaitsetööstuspargi arendamist, ehitamist või opereerimist.
2.1.5. Kinnistule on olemas otsejuurdepääs avalikult kasutatavalt teelt.
2.1.6. Kinnistu koosseisu kuuluval maal ei paikne Omanikule teadaolevalt kolmandatele isikutele kuuluvaid käesolevas lepingus nimetamata maapealseid või maa-aluseid tehnovõrke ega -rajatisi.
2.1.7. Kinnistul ei ole Omanikule teadaolevalt keskkonnakahjusid ega -reostust ega riske, mis võiks takistada või häirida Kaitsetöösuspargi arendamist, ehitamist või opereerimist. Omanikule ei ole esitatud ühtegi Kinnistuga seotud keskkonnaalast ettekirjutust ega juhist.
2.1.8. Kinnistul paiknevad endise raketibaasi hooned ja mittetoimivad kommunikatsioonid v.a. üks elektri õhuliin.
2.1.9. Omanik on tasunud kõik Kinnistu ja selle kasutamisega seotud maksed, mille maksetähtaeg on saabunud, ning Lepingu esemega seoses ei ole Omaniku poolt tasumisele kuuluvaid mistahes tasumise tähtaega ületanud võlgnevusi.
2.1.10. Omanik ei anna Lepingu sõlmimise hetkel ühtegi kinnitust selle kohta, et Kinnistule on võimalik ehitiste rajamine või et see on võimalik Hoonestajale sobivatel tingimustel.
2.1.11. Omanik saab aru ja nõustub, et:
• Lepingu alusel seatav Hoonestusõigus koormab Kinnistut tervikuna;
• Lepingu sõlmimise hetkel on kehtestatud Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 169 „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu osaline kehtestamine Piirsalu ala osas“ riigi eriplaneering
2.1.12. Omanik ei anna ühtegi Lepingu punktis 2.1 sõnaselgelt nimetamata otsest ega kaudset kinnitust.
2.1.13. Käesolev leping sõlmitakse vastavalt Kaitseministeeriumi __.__.____ käskkirjale nr ____ „____”.
2.2. Hoonestaja esindaja kinnitab, et:
2.2.1. Hoonestaja on õigusvõimeline äriühing ning Lepingu sõlmimisega ei kahjustata Hoonestaja võlausaldajate huve ning Hoonestaja suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust ega esitatud pankrotiavaldust ega -hoiatust, samuti ei ole algatatud Hoonestaja likvideerimis- ega saneerimismenetlust ning ei esine aluseid selliste menetluste algatamiseks.
2.2.2. Hoonestaja on üle vaadanud Kinnistu koosseisu kuuluva maaüksuse, tutvunud maaüksuse plaaniga ja on eelnimetatud andmete alusel teadlik maaüksuse suurusest ja piiridest.
2.2.3. Hoonestaja on teadlik Kinnistu suhtes kehtivatest Lepingus nimetatud seadusjärgsetest kitsendustest, nende sisust ning mõjust Kinnistu kasutamisele ning ei oma neist tulenevalt Omaniku vastu mingeid pretensioone.
2.2.4. Hoonestaja on teadlik, et kinnistul asuvad endiste raketibaasi hoonete ehituslik seisukord on hindamata ja need võivad olla ohtlikud ning territooriumil ja territooriumi pinnases võib esineda reostust (nt. kütus ja ehitusjäätmed).
2.2.5. Esindatava äriühingu sisesuhetes kehtestatud korra kohaselt (sh põhikirja ja juhtimisorganite otsuste kohaselt) on neil kõik õigused ja volitused sõlmida käesolev leping ning neile ei ole teada ühtegi asjaolu, mis piiraks või takistaks käesoleva tehingu tegemist.
3. TAUST
3.1. Omaniku poolt rajatakse baastaristu:
3.1.1. kõvakattega juurdepääsutee;
3.1.2. piirdeaed koos väravatega (voldikvärav ja turnikee peapääslas, liugvärav varupääslas ning turnikee ülemises varupääslas):
3.1.3. elektrienergia liitumispunkt Kinnistu piiril 5 MW koos sideliiniga.
3.2. Hoonestaja soovib rajada Kinnistule ________(edaspidi Projekt) ja seda opereerida. Omanik võimaldab Hoonestajale Kinnistu kasutamise Projekti arendamise, ehitamise, hooldamise, remontimise ja opereerimise eesmärgil.
3.3. Projekti taristu ja rajatised hõlmavad Kinnistu siseseid teid, sildu, kraave, äravoolusüsteeme ja mis tahes muid taristu ja tehnoloogilisi lahendusi ja rajatisi, mis on vajalikud Projekti arendamiseks, ehitamiseks, hoolduseks, remondiks ja/või opereerimiseks.
3.4. Projekti elluviimisel lähtutakse 09.10.2026 Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 169 „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu osaline kehtestamine Piirsalu ala osas“ kehtestatud riigi eriplaneeringust.
4. HOONESTUSÕIGUSE SEADMINE, HOONESTUSÕIGUSE SIHTOTSTARVE JA ULATUS NING TÄHTAEG
4.1. Osalejad lepivad kokku seada Kinnistule Hoonestaja kasuks tasuline hoonestusõigus tähtajaga 70 aastat alates hoonestusõiguse kandmisest kinnistusraamatusse (eelnevalt ja edaspidi nimetatud Hoonestusõigus) Lepingu tingimuste kohaselt.
4.2. Omanik ja Hoonestaja võivad kokku leppida Hoonestusõiguse tähtaja pikendamises või Hoonestusõiguse uuendamises vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Hoonestusõiguse tähtaja pikendamist või Hoonestusõiguse uuendamist sooviv Pool peab vastava tahteavalduse teisele Poolele edastama vähemalt 12 kuud enne Hoonestusõiguse tähtaja saabumist.
4.3. Hoonestusõigus ulatub tervele Kinnistu alale. Hoonestajal on Hoonestusõiguse alusel õigus kogu Hoonestusõiguse tähtaja jooksul planeerida, arendada, ehitada, opereerida, hooldada, remontida ja asendada Kinnistul mis tahes Projekti Rajatisi, samuti ümber paigutada, asendada, teisaldada, muuta, eemaldada või paigutada Kinnistule uusi Projekti Rajatisi, enda äranägemise kohaselt, arvestades Projekti rajamise aluseks olevas dokumendis ette nähtud tingimusi.
4.4. Hoonestusõigus ei ulatu kolmandatele isikutele kuuluvatele tehnovõrkudele ja -rajatistele, mis paiknevad Kinnistul või läbivad seda.
4.5. Kinnistul paiknevad rajatised (välja arvatud Lepingu punktis 4.4 nimetatud kolmandatele isikutele kuuluvad tehnovõrgud ja -rajatised) ning Kinnistule Hoonestusõiguse alusel püstitatavad Projekti Rajatised moodustavad Hoonestusõiguse olulised osad.
5. KINNISTU KASUTUS, VALDUSE ÜLEANDMINE JA EHITAMISKOHUSTUS NING OPEREERMINE
5.1. Hoonestaja teatab Omanikule, kui ta on valmis alustama Projekti ehitamist Kinnistul (eelnevalt ja edaspidi Ehitamisteade), esitades Ehitamisteate hiljemalt ____ kuud enne Ehitamiskuupäeva. Ehitamisteates näitab Hoonestaja: Kaitsetööstuspargi ehitustööde kavandatava alguskuupäeva Hoonestusõiguse Alal (eelnevalt ja edaspidi Ehitamiskuupäev) ja Hoonestusõiguse Alal paiknevate Projekti Rajatiste paigutuse. Hoonestajal on õigus Ehitamiskuupäeva hiljem edasi lükata, teatades uue Ehitamiskuupäeva Omanikule kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt _____ päeva ette. Hoonestajal on õigus hiljem Projekti Rajatiste arvu, paigutust ja omadusi muuta, esitades Omanikule uue asendiplaani ja sinna juurde kuuluva täiendava informatsiooni kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
5.2. Hoonestaja kohustub rakendama Hoonestajast sõltuvaid ja Hoonestaja enda äranägemisel mõistlikke pingutusi, et Ehitamiskuupäev leiaks aset _____ aasta jooksul arvates Lepingu allkirjastamisest, kuid hiljemalt _____ aasta jooksul arvates Lepingu allkirjastamisest.
5.3. Arvates ________ loetakse Omanikult Hoonestajale üle läinuks ______ Hoonestusõiguse Ala otsene valdus.
5.4. Hoonestusõiguse alusel on Hoonestajal õigus ja kohustus rajada Hoonestusõiguse alale Ehitised ja kasutada Ehitisi Projekti eesmärgi täitmiseks. Hoonestajal on kogu Hoonestusõiguse tähtaja jooksul õigus põhjendatud vajadusel otsustada Ehitised Hoonestusõiguse Ala piires ümber paigutada, asendada, teisaldada, muuta või paigutada Hoonestusõiguse Alale uusi Ehitisi, kooskõlastades Omanikuga eelnevalt selle kohta uue Asendiplaani.
5.5. Kõik Hoonestusõiguse alale rajatavad Ehitised ja paigaldatavad seadmed peavad vastama kõikidele sellist tüüpi tootmisele ja käitlemiskohale esitatavatele nõuetele ning arvestama kasutusse võetava taristu võimalusi, eelkõige ohutusvalli kõrgus, käideldava lõhkeaine maksimaalne netokogus jms. Kõik alale paigutatavad Ehitised ja seadmed peavad ehituslike näitajate, parameetrite jms osas võimaldama kasutajal saada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt väljastavat käitlemiskoha käitamisloa, edaspidi Käitamisluba.
5.6. Pooled on kokku leppinud, et kuupäev, mil Ehitiste kasutamine Projekti eesmärgi täitmiseks on alanud, sh Hoonestajale on väljastatud Käitamisluba, edaspidi Käikuandmise Kuupäev, peab saabuma hiljemalt kahekümne nelja (24) kuu jooksul arvates Ehitistele ehitusloa väljastamisest. Kui see viibib Projekti rajamisega seotud kohtuvaidluse tõttu (sh Planeeringu, ehitusloa vaidlustamine vms), siis pikeneb tähtaeg vastava vaidluse aja võrra (mida arvestatakse kuni lõpliku jõustunud kohtulahendi saamiseni). Selguse huvides, Käikuandmise Kuupäeva ei mõjuta vaidluseid Hoonestaja tarnijate, finantseerijate ja muude koostööpartneritega.
5.7. Alates Käikuandmise Kuupäevast peab Hoonestaja kasutama Ehitisi Projekti eesmärgi täitmiseks. Selguse huvides, tootmise õigus tekib Hoonestajal Tegevusloa ja Käitamisloa alusel ja lõpeb Tegevusloa või Käitamisloa kehtivuse lõppemisel või peatamisel.
5.8. Hoonestusõiguse alusel püstitatavad Ehitised peavad olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt, sealhulgas kooskõlas planeerimisseadusega ja ehitusseadustikuga. Eelnimetatud kohustuse mittetäitmisega seotud kolmandatele isikutele tekkida võiva kahju eest vastutab täies ulatuses Hoonestaja.
5.9. Hoonestusõiguse kasutamine muul eesmärgil kui Projekti eesmärk on lubatav üksnes Omaniku eelneva kirjaliku nõusoleku alusel.
5.10. Hoonestaja ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine ning Hoonestaja aktsiate või osade omandiõiguse üleandmine on kuni Käikuandmise Kuupäevani lubatav üksnes Omaniku eelneval kirjalikul nõusolekul. Omanikul on õigus nõusoleku andmisest keelduda ainult juhul, kui kavandatava tehingu tulemusel satub ohtu Projekti teostamine. Hoonestaja peab Omanikku käesolevas punktis sätestatud muudatustest mõistliku aja jooksul ette teavitama. Omanik annab nõusoleku mõistliku tähtaja jooksul, kuid mitte kauem kui 3 kuu jooksul alates nõusoleku taotluse esitamisest, mistõttu peab Hoonestaja teavitama Omanikku ette piisava ajavaruga, et Omanikul oleks aega nõusoleku andmise üle otsustamiseks enne kavandatava sündmuse toimumist. Omaniku eelneva nõusoleku saamise kohustuse rikkumisel on Omanikul õigus nõuda Hoonestajalt leppetrahvi summas 100 000 eurot.
5.11. Hoonestusõiguse ala kolmanda isiku omandisse või kasutusse andmine on lubatav üksnes Omaniku eelneva kirjaliku nõusoleku alusel.
5.12. Hoonestaja on kohustatud hoidma Ehitised (sh sinna paigaldatud seadmed) ja Hoonestusõiguse Ala alaliselt heas seisukorras kuni Ehitiste lammutamise või Asjaõiguslepingu lõppemiseni, kumb iganes saabub varem.
5.13. Juhul, kui Hoonestusõiguse alale jääb Asjaõiguslepingu sõlmimise seisuga kasvavat metsa, mis tuleb vastavalt Asendiplaanile Ehitiste rajamiseks eemaldada, siis Omanikul on Hoonestaja põhjendatud taotluse saamisel kohustus korraldada sellise metsa Hoonestusõiguse alalt raiumine ja ära vedamine mõistlikult võimalikult lühikese aja jooksul, aga igal juhul hiljemalt 6 kuu jooksul taotluse ja Asendiplaani Omaniku poolt kättesaamisest arvates, kusjuures metsa realiseerimisest saadav tulu kuulub Eesti riigile. Hoonestaja kohustub Hoonestusõiguse alal säilitama maksimaalselt võimalikus ulatuses kõrghaljastuse. Hoonestaja kannab metsa raiega Omanikule tekkinud kulu (s.h keskkonnatasude seadusest tuleneva raadamisõiguse tasu).
5.14. Hoonestaja kohustub:
5.15. omal kulul tegema kõik Lepingu ja Asjaõiguslepingu täitmiseks vajalikud tööd, sh ettevalmistavad tööd, projekteerimis-, ehitustööd ning tööd kasutuslubade väljastamiseks;
5.16. täitma kõiki Tegevusloast, Käitamisloast ja seadusest tulenevaid kohustusi ja tagama kõigi vajalike lubade, nõusolekute ja kooskõlastuste olemasolu ja kehtivuse;
5.17. täitma Projekti tegevusalal kehtivaid tööstusharu parimaid praktikaid, sh tervise- ja ohutusealaseid nõudeid;
5.18. tagama Hoonestusõiguse alal kõigi heakorra-, keskkonna-, tuleohutuse jm nõuete täitmine, vältides oma tegevusega kahjulikke keskkonna- ja muid mõjusid Omaniku ja Kaitsetööstuspargi teiste hoonestajate varale, inimeste tervisele ning likvideerima ja hüvitama koheselt tekkinud kahju, sh kolmandatele isikutele;
5.19. teavitama viivitamatult Hoonestusõiguse alal või Kaitsetööstuspargis toimunud avariist, tulekahjust või muust õnnetusest Omaniku kontaktisikuid, vajadusel häirekeskust ning võtma kohe tarvitusele abinõud, et vältida ja vähendada sündmusest tulenevaid võimalikke kahjusid ning kõrvaldada sündmuse tagajärjed;
5.20. Tagama, et tema tegevus ja temaga seotud isikud vastaksid relvaseaduse peatükis 111 sätestatud nõuetele;
5.21. Tagama igal ajahetkel vastutuskindlustuse kehtivus vähemalt tegevusvaldkonnas tavapärases ulatuses ja tingimustel.
6. HOONESTUSÕIGUSE JA KINNISTU VÕÕRANDAMINE JA KOORMAMINE
6.1. Hoonestajal on õigus Hoonestusõigust võõrandada või koormata vaid Kinnistu igakordse Omaniku nõusolekul. Hoonestusõiguse võõrandamisel (sh omandi üleandmisel ühinemise, jagunemise või ettevõtte võõrandamise korral) kohustub Hoonestaja tagama, et Hoonestusõiguse omandaja võtab üle kõik Lepingus toodud võlaõiguslikud kokkulepped Omaniku ja Hoonestaja vahel.
6.2. Omanik kohustub tagama, et Kinnistu või selle osa võõrandamisel (sh omandi üleandmisel ühinemise, jagunemise või ettevõtte võõrandamise korral) võtab Kinnistu omandaja (Kinnistu osa võõrandamisel vastavas osas) üle kõik Lepingus toodud võlaõiguslikud kokkulepped Omaniku ja Hoonestaja vahel. Hoonestaja annab käesolevaga eeltooduks oma tingimusteta ja tagasivõtmatu nõusoleku. Hoonestusõiguse võõrandamisel kohustub Hoonestaja tagama, et uus hoonestaja annab samaaegselt Lepingust tulenevate kohustuste ülevõtmisega eeltooduks oma tingimusteta ja tagasivõtmatu nõusoleku. Omanik kohustub Hoonestajat teavitama võõrandamise tehingust ja Kinnistu omandaja kontaktandmetest hiljemalt 30 päeva jooksul alates vastava tehingu sõlmimisest ning Hoonestaja nõudel esitama käesolevas punktis nimetatud Omaniku kohustuste täitmise tõendamiseks lepingud Kinnistu omandajaga.
6.3. Punktides 6.1 või 6.2 sätestatud Hoonestaja või Omaniku kohustuse (tagada vastavalt kas uue hoonestaja või Kinnistu uue omaniku poolt kõigi Lepingus toodud võlaõiguslike kokkulepete ülevõtmine) rikkumisel ning vastava rikkumise heastamata jätmisel teise Poole poolt kirjaliku teatega antud 30-päevase tähtaja jooksul kohustub kohustust rikkunud Pool maksma teisele Poolele leppetrahvi summas _______ eurot. Leppetrahvi tasumine ei asenda ega välista muude õiguskaitsevahendite kasutamist, sealhulgas kahjunõuet kogu tekkinud kahju ulatuses.
7. HOONESTUSÕIGUSE TASU JA HOONESTUSÕIGUSE TASU MUUTMINE
7.1. Omanik ja Hoonestaja on kokku leppinud, et Hoonestaja maksab Omanikule hoonestusõiguse eest tasu arvates Hoonestusõiguse kinnistusraamatusse kandmisest _____ eurot kalendriaastas perioodil alates ________ kuni Hoonestusõiguse lõppemiseni. Tasud tuleb maksta Omaniku poolt teatatud pangakontole üks kord aastas jooksva kalendriaasta eest hiljemalt 31. jaanuariks. Hoonestaja tasub Omanikule kuni Käitamisloa saamiseni iga-aastaselt 10% Hoonestustasu summast.
7.2. Omanik kohustub Hoonestajale väljastama arve iga aasta 10. jaanuariks. Hoonestusõiguse tasu loetakse tasutuks selle laekumisel Omaniku pangakontole.
7.3. Kui Hoonestustasu maksmise kohustus lõpeb aasta keskel, ei tagastata Hoonestajale enam makstud Hoonestustasu. Kui Hoonestustasu määr muutub aasta keskel, tasub Hoonestaja muutunud määras Hoonestustasu alates järgmisest maksest, kusjuures varasemate perioodide Hoonestustasu ümber ei arvutata.
7.4. Hoonestustasu muudetakse automaatselt iga kolme aasta järel vastavalt Eesti Statistikaameti (või kui Eesti Statistikaamet lõpetab vastava tegevuse, siis muu ameti või asutuse, kes tegeleb riikliku statistika avaldamisega) poolt avaldatud Eesti tarbijahinnaindeksi (IA02: TARBIJAHINNAINDEKS, 1997 = 100 (KUUD)) muutusele möödunud aasta jooksul. Kui nimetatud indeksi avaldamine lõpeb, võtab Omanik aluseks muu võimalikult sarnase sisuga indeksi. Omanik arvutab Hoonestustasu suuruse muutuse igal indekseerimise aastal ümber vastavalt käesolevas punktis sätestatule ning teatab selle Hoonestajale hiljemalt jaanuaris tasutava Hoonestustasu arve esitamisel.
7.5. Hoonestustasu ja Kommunaalteenuste arve tasumisega või mistahes muu Lepingu või Hoonestusõigusega seonduva rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel on Omanikul õigus nõuda tasumata summalt viivist. Viivise määr on 0,05% iga viivitatud päeva eest või seadusejärgne viivise määr, kui see on suurem kui 0.05% päevas.
7.6. Tasud on toodud ilma käibemaksuta. Kui vastavatele summadele tuleb lisada käibemaks, kohustub Hoonestaja maksma käibemaksu Omanikule lisaks tasudele asjakohaste käibemaksuarvete alusel, mis annaksid Hoonestajale õiguse sisendkäibemaks riigilt tagasi saada (kui Hoonestajal on selleks õigus).
7.7. Punktis 7.1 toodud Tasu maksmise kohustuse täitmise tagamiseks kantakse kinnistusraamatusse Hoonestusõiguse kohta avatava kinnistusregistri registriosa kolmandasse jakku esimesele järjekohale reaalkoormatis Kinnistu igakordse omaniku kasuks Hoonestusõiguse igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele reaalkoormatisega tagatud rahalise nõude rahuldamiseks.
7.8. Omanik ja Hoonestaja on kokku leppinud, et Hoonestusõiguse tasu maksmist tagav reaalkoormatis jääb erinevalt täitemenetluse seadustiku § 158 lõikes 3 sätestatust püsima, kui Kinnistu omanik reaalkoormatise alusel või mõne teise eespool või samal järjekohal asuva piiratud asjaõiguse omanik Hoonestusõigusele sissenõude pöörab.
8. HÜPOTEEGIPIDAJA INFORMEERIMINE
8.1. Kui Hoonestusõigusele on pärast Lepingu sõlmimist seatud hüpoteek Hoonestaja rahastaja (edaspidi käesolevas punktis hüpoteegipidaja) kasuks ning Omanikule on sellest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatatud, kohustub Omanik vastavale hüpoteegipidajale ja Hoonestajale kirjalikus vormis teatama Hoonestusõiguse omanikule langemise aluse esinemisest ning Omaniku soovist nõuda Hoonestusõiguse omanikule langemist ning samuti reaalkoormatise alusel sundtäitmise nõudmise kavatsusest. Kui hüpoteegipidaja või Hoonestaja ei ole heastanud rikkumist, mis annab Omanikule õiguse nõuda Hoonestusõiguse lõpetamist või omanikule langemist või reaalkoormatise alusel sundtäitmise nõudmist, ____ päeva jooksul arvates Omaniku poolt vastava kirjaliku teate esitamisest, on Omanikul õigus nõuda Hoonestusõiguse omanikule langemist vastavalt punktile 9.7 või nõuda reaalkoormatise alusel sundtäitmist.
9. HOONESTUSÕIGUSE LÕPETAMINE JA OMANIKULE LANGEMINE
9.1. Hoonestusõigusega koormatud kinnistu omanikul on õigus nõuda Hoonestajalt nõusolekut Hoonestusõiguse kandmiseks Hoonestusõigusega koormatud kinnistu omaniku nimele (hoonestusõiguse omanikule langemine) või Hoonestusõiguse üleandmist Hoonestusõigusega koormatud kinnistu omaniku poolt nimetatud isikule kui:
9.2. Käikuandmise Kuupäev ei ole saabunud Lepingu lisa nr 1 punktis 5.3 nimetatud tähtpäevaks ning ei ole saabunud ka Omaniku poolt antud täiendava 6-kuulise tähtaja jooksul, välja arvatud juhul, kui Käikuandmise Kuupäev ei ole saabunud põhjustatult avaliku võimu asutuse ebaseaduslikust viivitusest Hoonestaja poolt esitatud Käikuandmise Kuupäeva saabumiseks vajaliku loa taotluse menetlemisel;
9.3. Hoonestajale antud Tegevusluba või Käitamisluba muutub mistahes alusel kehtetuks (sh selle kehtivus peatatakse) ja Hoonestajale ei väljastata kehtivat Tegevusluba ja Käitamisluba ka Omaniku poolt antud täiendava 3-kuulise tähtaja jooksul;
9.4. Hoonestaja on viivitanud Hoonestustasu või Kommunaalteenuste arve maksmise kohustuse täitmisega rohkem kui kolm kuud ning ei ole nimetatud rikkumist lõpetanud ka Omaniku poolt antud täiendava 30-päevase tähtaja jooksul;
9.5. Hoonestaja rajab Hoonestusõiguse alale muid ehitisi peale Ehitiste ning ei ole rikkumist lõpetanud ka Omaniku poolt antud täiendava 30-päevase tähtaja jooksul. Selguse huvides, käesolevas punkti alusel ei teki alust Hoonestusõiguse omanikule langemiseks, kui Hoonestaja rajab Hoonestusõiguse alale Projekti eesmärgi täitmisega seonduvaid abistava iseloomuga ehitisi, mis ei kahjusta Omaniku ega teiste Kaitsetööstuspargi kasutajate õiguseid;
9.6. Hoonestaja lõpetab Hoonestusõiguse kasutamise täielikult või olulises osas Projekti eesmärgi täitmiseks ning ei ole nimetatud rikkumist lõpetanud ka Omaniku poolt antud täiendava 30-päevase tähtaja jooksul. Selguse huvides, käesolevas punkti alusel ei teki alust Hoonestusõiguse omanikule langemiseks, kui rikkumise põhjustavad Projekti eesmärgi täitmiseks vajalike toorainete tarneraskused või vääramatu jõud;
9.7. Omanikul ei ole ühelgi muul alusel peale Lepingu lisa nr 1 punktides 7.2 ja 8.1 sätestatud alustel õigust nõuda Hoonestusõiguse omanikule langemist, taganeda Asjaõiguslepingust või mistahes muul alusel ühepoolselt lõpetada. Pooled loevad punktis 8.1 kirjeldatud rikkumisi ainsateks Hoonestaja lepinguliste kohustuste olulisteks rikkumisteks asjaõigusseaduse § 2441 lg 1 tähenduses, mille alusel Omanikul võib olla õigus Hoonestusõiguse omanikule langemist nõuda.
9.8. Hoonestusõiguse omanikule langemise korral ei maksa Hoonestaja Omanikule mingeid hüvitisi. Nimetatu ei mõjuta Hoonestaja kohustust maksta kuni Hoonestusõiguse omanikule langemiseni sissenõutavaks muutunud Hoonestustasu ja sellelt arvestatud viivist (kui see on asjakohane). Selguse huvides, viivisearvestus jätkub ka pärast omanikule langemist kuni kohustuse kohase täitmiseni käesolevas lepingus nimetatud määras.
9.9. Pooled on kokku leppinud, et Hoonestusõiguse Omanikule langemisel on välistatud Omaniku poolt hüvitiste maksmine Hoonestajale. Kui Omanikule langemise alus on ära langenud pärast Omaniku poolse nõude esitamist, kuid enne Hoonestusõiguse üle kandmist, peab Hoonestaja siiski Hoonestusõiguse Omanikule üle kandma.
9.10. Hoonestusõiguse omanikule langemise korral sõlmitakse asjaõigusleping Hoonestusõiguse üleandmiseks Omanikule või tema poolt nimetatud isikule 20 päeva jooksul arvates Omaniku poolt Hoonestajale vastavasisulise nõude esitamisest. Vastava kohustuse rikkumisel korral on Omanikul õigus nõuda Hoonestajalt leppetrahvi summas 1 000 eurot päevas kuni Hoonestusõiguse üleandmiseni.
9.11. Hoonestusõiguse Omanikule langemise korral tagab Hoonestaja Hoonestusõigust koormavate kolmandate isikute õiguste kustutamise kinnistusraamatust Hoonestusõiguse Omanikule või Hoonestusõigusega koormatud kinnistu omaniku poolt nimetatud isikule üleandmise päeval. Selle kohustuse rikkumisel on Omanikul õigus nõuda Hoonestajalt leppetrahvi summas 1 000 eurot päevas kuni kohustuse täitmiseni.
9.12. Hoonestusõiguse omanikule langemisel on Omanikul õigus nõuda Hoonestajalt Ehitiste eemaldamist vastavalt Lepingu lisas nr 1 peatükile 9. Kui Hoonestaja ei täida eelnimetatud kohustust, võib Omanik ise korraldada vastavate ehitiste teisaldamise Hoonestaja kulul. Selle kohustuse rikkumisel on Omanikul õigus nõuda Hoonestajalt ka leppetrahvi vastavalt punktile
9.13. Omanikul on õigus nõuda Hoonestajalt nõusolekut Hoonestusõiguse kandmiseks Omaniku nimele (hoonestusõiguse omanikule langemine) või Hoonestusõiguse üleandmist Omaniku poolt nimetatud isikule, teatades sellest ette _____ kuu (arvestades punktis 11.1 sätestatut), kui:
9.13.1. punktis ____ sätestatud ____-aastase tähtaja lõpuks ei ole Ehitamiskuupäev saabunud ning Hoonestaja ei ole punktis ____ sätestatud tähtaja jooksul täitnud punktis ___ sätestatud kohustusi;
9.13.2. Hoonestaja on viivituses hoonestusõiguse tasu maksmisega rohkem kui ____ kuud ning ei ole rikkumist heastanud Omaniku poolt kirjalikult antud täiendava 30-päevase tähtaja jooksul ja Omanik on pärast seda esitanud punktis ____ toodud kirjaliku teate ja 60 päeva on möödunud;
9.13.3. Hoonestaja ei täida punktis ____ sätestatud kohustust ning ei täida seda ka täiendava punktis ____ toodud 30-päevase tähtaja jooksul arvates Omanikult vastava kirjaliku teate saamisest ja Omanik on pärast seda esitanud punktis ____ toodud kirjaliku teate ja 60 päeva on möödunud.
9.14. Hoonestusõiguse omanikule langemise korral ei maksa Hoonestaja Omanikule mingeid hüvitisi. Nimetatu ei mõjuta Hoonestaja kohustust maksta kuni Hoonestusõiguse omanikule langemiseni sissenõutavaks muutunud Tasusid ja neilt arvestatud viivist (kui see on asjakohane).
9.15. Hoonestusõiguse omanikule langemise korral kohustub Hoonestaja tagama, et avaldus Hoonestusõigust koormavate kolmandate isikute õiguste kustutatamiseks kinnistusraamatust esitatakse hiljemalt kuupäeval, mil Hoonestusõigus antakse üle Kinnistu omanikule või viimase poolt nimetatud isikule. Vaatamata sellele ei ole Hoonestaja kohustatud tagama Hoonestusõigust koormavate kolmandate isikute õiguste kustutamist kinnistusraamatust juhul, kui (i) need on Omanikuga eelnevalt kooskõlastatud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (kusjuures Omanik ei või vastava kooskõlastuse andmisest põhjendamatult keelduda) (välja arvatud hüpoteegid, mis kuuluvad igal juhul kustutamisele), (ii) samad koormatised koormavad ka Kinnistut, (iii) koormatised seatakse tavatingimustel asjaomaste võrguettevõtete kasuks või (iv) vastavad koormatised seatakse sundvalduse korras.
9.16. Hoonestusõiguse omanikule langemisel on Hoonestaja õigustatud ja kohustatud Projekti Rajatised ____ kuu jooksul Hoonestusõiguse omanikule langemisest vastavalt punktile 11.1 ära vedama ja viima Hoonestusõiguse Ala punktis 11.1 kirjeldatud seisukorda. Kui imperatiivsete õigusaktide kohaselt ei ole Hoonestajal siiski õigust Projekti Rajatisi ilma Kinnistu omaniku või uue hoonestaja nõusolekuta ära vedada ning Kinnistu omanik või uus hoonestaja ei anna sellises olukorras Hoonestajale vajalikus vormis nõusolekut Projekti Rajatiste äravedamiseks Kinnistult, maksab Kinnistu omanik Hoonestajale hüvitist Hoonestaja poolt püstitatud Projekti Rajatiste õiglasele turuväärtusele vastavas summas. Juhul, kui Pooled ei jõua Projekti Rajatiste turuväärtuses kokkuleppele, valivad nad ühiselt eksperdi turuväärtuse kindlakstegemiseks, kes määrab Projekti Rajatiste turuväärtuse hoonestusõiguse tähtaja saabumise hetkel. Eksperdi kaasamisega seotud kulud maksavad Pooled võrdsetes osades. Kinnistu omanik on kohustatud täitma nimetatud Projekti Rajatiste õiglase turuväärtuse hüvitamise kohustuse samaaegselt Hoonestaja kohustusega Hoonestusõiguse üleandmiseks Kinnistu omanikule või tema poolt nimetatud isikule. Kinnistu omanik vabaneb hüvitise maksmise kohustusest, kui ta annab Hoonestajale vajalikus vormis nõusoleku Projekti Rajatiste äravedamiseks Kinnistult või vastavalt asjaoludele tagab uue hoonestaja poolt selle andmise samaaegselt Hoonestusõiguse üleandmiseks asjaõiguslepingu sõlmimisega. Kui omanik/uus hoonestaja annab nõusoleku Projekti Rajatiste äravedamiseks, kuid Projekti Rajatisi ei saa demonteerida/ära vedada Kinnistu omanikust mitteolenevatel põhjustel (nt avalikust õigusest tulenev luba), siis ei ole Kinnistu omanik kohustatud maksma Hoonestajale hüvitist, kui ta on andnud Hoonestajale lisaks käesolevas punktis kokku lepitud ____- kuulisele tähtajale ____-kuulise lisatähtaja Projekti Rajatiste demonteerimiseks/ära vedamiseks ja selleks vajaliku loa saamiseks või muude Hoonestajast mitteolenevate põhjuste kõrvaldamiseks.
9.17. Omanikul ei ole õigust Hoonestusõiguse omanikule langemist nõuda ega Lepingut üles öelda ega ühepoolselt lõpetada mingitel muudel alustel peale punktis ____ sätestatud aluste. Pooled loevad punktis ____ kirjeldatud rikkumisi ainsateks Hoonestaja lepinguliste kohustuste olulisteks rikkumisteks asjaõigusseaduse § 2441 lg 1 tähenduses, mille alusel Omanikul võib olla õigus Hoonestusõiguse omanikule langemist nõuda.
9.18. Hoonestajal on õigus Leping ühepoolselt lõpetada enne Hoonestusõiguse tähtaja lõppu ja nõuda Hoonestusõiguse kustutamist kinnistusraamatust, teatades sellest Omanikule kirjalikult ____ kuu ette, kui:
9.18.1. Omanik rikub oluliselt Lepingut ning see piirab või takistab oluliselt Hoonestusõiguse teostamise võimalust ning Omanik ei ole rikkumist lõpetanud ka Hoonestaja poolt kirjalikult täiendavalt antud 30-päevase tähtaja jooksul. Kui Hoonestaja ütleb Lepingu üles Eeltööde perioodil jooksul põhjusel, et Omanik takistab ettevalmistavaid tegevusi läbi viia, kohustub Omanik hüvitama Hoonestajale Kaitsetööstuspargi rajamise ettevalmistuseks tehtud kulud;
9.18.2. Hoonestusõigus või muud Lepingus nimetatud kanded ei ole kinnistusraamatusse kantud 90 päeva jooksul arvates Lepingu sõlmimise kuupäevast;
9.18.3. kuni Ehitamiskuupäeva saabumiseni Omanikule põhjust teatamata;
9.18.4. Kaitsetööstusparki ei ole veel ehitatud ja Kaitsetööstuspargi ehitamine Hoonestusõiguse Alale või selle opereerimine ei ole soovitud mahus tehniliselt või õiguslikel põhjustel (sealhulgas, kuid mitte ainult Kinnistule kohalduvate looduskaitsealaste, riigikaitsealaste ja/või muude piirangute, planeerimismenetlusest tulenevate piirangute või asjaolude, võrguga liitumise piirangute tõttu) või Hoonestaja arvates rahaliselt teostatav (sealhulgas, kuid mitte ainult võrguühendusega liitumise suurte kulude) või kui Kaitsetööstuspargi arendamises on olnud olulisi viivitusi, mis ei olene Hoonestajast.
9.18.5. Hoonestusõiguse oluliseks osaks olevad ehitised hävivad tervikuna või osaliselt selliselt, et nende eesmärgipärane funktsioneerimine või töö jätkamine (sealhulgas taastamine) ei ole Hoonestaja hinnangul võimalik või otstarbekas;
9.19. Punktis 11.6 nimetatud juhul lõpeb Hoonestaja kohustus maksta Tasusid alates Hoonestusõiguse kande kustutamise või muutmise kinnistamisavalduse esitamisest.
10. EHITISTE SAATUS HOONESTUSÕIGUSE LÕPPEMISEL VÕI LÕPETAMISEL
10.1. Hoonestusõiguse tähtaja möödumisel ja Hoonestusõiguse lõpetamisel olenemata põhjusest on Hoonestaja õigustatud ja kohustatud demonteerima Projekti Rajatised ning samuti teisaldama vundamendid ning katma vundamendiaugud pinnasega oma kulul. Hoonestaja ei ole kohustatud demonteerima ega teisaldama teid, sildasid, kraave, äravoolusüsteeme.
10.2. Kui Hoonestaja ei täida punktis 10.1 sätestatud kohustust samas punktis või asjakohasel, muutuvad teisaldamata Projekti Rajatised Kinnistu oluliseks osaks ning Hoonestajale ei maksta Projekti Rajatiste eest mingit hüvitist. Juhul, kui Hoonestaja punktis 12.1 nimetatud Projekti Rajatiste likvideerimise kohustust õigeaegselt ei täida, võib Omanik teha seda ise, kuid sellisel juhul hüvitab Hoonestaja Omanikule kõik seotud dokumentaalselt tõendatud mõistlikud kulutused (v.a. selliste rajatiste eest, mida Hoonestaja vastavalt punktile 12.1 ära vedama ei pidanud). Käesolev punkt kohaldub ka hoonestusõiguse omanikule langemisel.
11. MAKSUD JA VILJAD
11.1. Hoonestaja tasub Kinnistu eest maamaksu alates aastast, mil Maksu- ja Tolliamet väljastab Hoonestajale maamaksuteate vastavalt maamaksuseaduse § 8-le. Kõik muud Kinnistule kohalduvad maksud ja koormatised, mis ei ole seotud Projekti kavandamise, rajamise ja opereerimisega, kannab Omanik.
11.2. Kõik Hoonestusõiguse kehtivuse ajal Projekti saadavad viljad kuuluvad Hoonestajale, sealhulgas toetused, päritolutunnistus või mõni muu taastuvenergia tootmisega seonduv krediit, maksusoodustused.
12. TEATED
12.1. Kõik Lepingu kohaselt teisele Poolele edastatavad teated ja tahteavaldused tuleb edastada kirjalikult (mh võib seda teha digitaalselt allkirjastatud teatega e-posti teel) või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (sh e-posti teel), kui Lepingus ei nõuta kirjalikku vormi, kasutades selleks punktis 16 sätestatud või pärast Lepingu sõlmimist teatatud kontaktandmeid. Lepingu kohaselt edastatav teade loetakse edastatuks, kui:
12.1.1. see on saadetud tähitud kirjaga ning adressaat on tähitud kirja teatise kätte saanud või kui postitamisest on möödunud viis päeva (olenevalt sellest, kumb leiab aset varem), vaatamata sellele, kas Pool on vastava teate tegelikult välja võtnud, või;
12.1.2. see on saadetud kulleriga ning antud üle vastaval aadressil kohal viibinud isikule (vaatamata vastava isiku volitustele) allkirja vastu, või;
12.1.3. see on saadetud e-kirjaga ja edastatud adressaadi serverile (mida saab tõestada serveri automaatse kinnitusega või muul viisil).
12.2. Poolte kontaktandmed on järgmised:
Omanik:
______
Aadress: ______
E-post: ______
Telefon: ______
Hoonestaja:
Kontaktisikud: ______
Aadress: ______
E-post: ______
Telefon: ______
12.3. Pool kohustub teisele Poolele viivitamatult teatama oma kontaktandmete muutumisest. Kõik teise Poole poolt varasemate kontaktandmete järgi edastatud teated ja tahteavaldused loetakse nõuetekohaselt esitatuks kuni uute kontaktandmete teatamiseni.
13. MUUD SÄTTED
13.1. Lepingust tuleneva makse tasumisega viivitamisel maksab viivitanud Pool makse saamiseks õigustatud Poolele viivist seaduses sätestatud määras.
13.2. Pool kohustub Lepingus ette nähtud leppetrahvi tasuma selle saamiseks õigustatud Poolele hiljemalt 30 päeva jooksul arvates vastava nõude saamisest.
13.3. Lepingule kohaldatakse Eesti Vabariigi õigust.
13.4. Kõik Lepingu täitmisest tulenevad vaidlused lahendatakse Poolte vaheliste läbirääkimiste teel. Kui läbirääkimiste teel lahenduseni ei jõuta, lahendatakse vaidlus esimese astme kohtuna Harju Maakohtus, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud erinev kohustuslik kohtualluvus.
13.5. Lepingut saab muuta või täiendada ainult Poolte vahel sõlmitava notariaalse kokkuleppega. Lepingu täitmise tagatisi puudutavad kokkulepped võib sõlmida kirjalikult, s.o neid ei pea notariaalselt tõestama (välja arvatud juhul, kui kohaldatava seadusega on ette nähtud kohustuslik notariaalne vorm).
13.6. Pooled hoiavad konfidentsiaalsena Lepingut ning kogu muud sellega seotud teavet ja dokumentatsiooni, mis on Pooltele Lepingu täitmise ajal teatavaks saanud.
13.7. Kumbki Pool võib konfidentsiaalset informatsiooni avaldada ainult teise Poole kirjalikul nõusolekul, välja arvatud juhul, kui avaldamine on vajalik Lepingu täitmiseks või kui seda nõutakse vastavalt kohaldatavatele õigusnormidele ja/või asjaomaste ametiasutuste otsusele ning samuti välja arvatud informatsioon, mis on avaldamise ajal juba avalikkusele kättesaadav või saab avalikkusele kättesaadavaks muul õiguspärasel viisil, kui informatsiooni avaldava Poole tõttu.
13.8. Pooled kinnitavad, et Lepingu tekst on koostatud nendevaheliste läbirääkimiste tulemusel ning Leping vastab Poolte tegelikule tahtele. Pooled kinnitavad, et nad on Lepingu hoolikalt läbi lugenud ja kõik Lepingu sätted ja tingimused on üheselt arusaadavad ja selged.
13.9. Lepingul on järgmised lisad, mis moodustavad lahutamatu osa Lepingust:
13.9.1. Lisa 1 – ______;
13.9.2. Lisa 2 – ______.
14. ASJAÕIGUSLEPINGUD JA KINNISTAMISAVALDUSED
14.1. Omanik ja Hoonestaja lepivad kokku Kinnistu koormamises Hoonestusõiguse, eelmärgete ja ostueesõigusega ning Hoonestusõiguse koormamises eelmärgete, reaalkoormatisega ja reaalservituudiga. Omanik ja Hoonestaja paluvad teha kinnistusraamatusse alljärgnevad kanded:
14.1.1. Kanda kinnistusregistri registriosa number 1. järjekohale tasuline hoonestusõigus tähtajaga 70 aastat arvates hoonestusõiguse kinnistusraamatusse kandmisest , registrikood __________, kasuks.
14.1.2. Kanda kinnistusregistri registriosa number kolmandasse jakku, ühele ja samale, järjekohale:
14.1.3. _________
14.1.4. Kanda kinnistusregistri registriosa number kolmandasse jakku 3. järjekohale ostueesõigus kinnisasja koormava käesoleva lepingu punkti _____ kohaselt avatud registriossa kantud hoonestusõiguse igakordse omaniku kasuks.
14.1.5. avada hoonestusõigusele, mis on sisse kantud kinnistusregistri registriosa number kolmandasse jakku, iseseisev registriosa, mille esimesse jakku kanda tasuline hoonestusõigus, tähtajaga _____ aastat arvates hoonestusõiguse kinnistusraamatusse kandmisest. Hoonestusõiguse sisuks on:
• hoonestusõiguse ulatus vastavalt ____ lepingu punktile ____;
• ehitamis- ja sihtotstarbelise kasutamise kohustus vastavalt ____ lepingu punktile ____;
• hoonestaja ja Kinnistu igakordse omaniku kohustus maksta leppetrahvi vastavalt ____ lepingu punktile ____;
• hoonestusõiguse tasu ja selle maksmise kohustus vastavalt ____ lepingu punktidele ____;
• hoonestusõiguse omanikule langemine ja hüvitise maksmise kohustus hoonestusõiguse omanikule langemisel vastavalt ____ lepingu punktidele ____;
• kokkulepe ehitiste saatuse ning hüvitise maksmise kohta hoonestusõiguse tähtaja möödumisel või hoonestusõiguse lõpetamisel vastavalt ____ lepingu punktile ____;
• taastamiskohustus vastavalt ____ lepingu punktile ____;
• maamaksu tasumise kohustus vastavalt ____ lepingu punktidele ____;
• viljade kuuluvus vastavalt ____ lepingu punktile ____.
14.1.5.1. hoonestusõiguse kohta avatava registriosa teise jakku kanda hoonestusõiguse omajana, registrikood __________;
14.1.5.2. hoonestusõiguse kohta avatava registriosa kolmandasse jakku ühele ja samale järjekohale kanda:
14.1.5.2.1. eelmärge kinnistusregistri registriosa number all kantud kinnistu igakordse omaniku kasuks hoonestusõiguse lõpetamise nõude tagamiseks vastavalt ____ lepingu punktile ____;
14.1.5.2.2. reaalkoormatis kinnistusregistri registriosa number igakordse omaniku kasuks tasu maksmise tagamiseks vastavalt ____ lepingu punktidele ____ igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele reaalkoormatisega tagatud rahalise nõude rahuldamiseks. Reaalkoormatis jääb püsima, kui hoonestusõigusega koormatud kinnisasja omanik reaalkoormatise alusel või mõne teise eespool või samal järjekohal asuva piiratud asjaõiguse omanik hoonestusõigusele sissenõude pöörab.
14.1.5.2.3. eelmärge reaalkoormatise tasu muutmise nõude tagamiseks kinnistusregistri registriosa nr igakordse omaniku kasuks vastavalt 05.10.2026 lepingu punktile 9.4.
14.1.5.3. hoonestusõiguse kohta avatava registriosa neljandasse jakku kandeid mitte teha.
15. VOLITUS NOTARIAALAKTI TÕESTAJALE
Osalejad annavad käesolevaga notarile õiguse esitada nende nimel kinnistamisavaldusi käesolevas notariaalaktis sisalduva kinnistamisavalduste muutmiseks ja täpsustamiseks.
16. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA SELGITUSED
16.1. VÕS § 175 lg 5 sätestab, et kui võlausaldaja on kohustuse ülevõtmisega eelnevalt nõustunud, loetakse kohustus ülevõetuks kohustuse ülevõtmise lepingu sõlmimise ja sellest võlausaldajale teatamisega. Võlausaldaja ei või eelnevalt antud nõusolekut tagasi võtta, kui ta ei ole jätnud endale sellist õigust nõusolekut andes. Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et võlausaldaja nõusoleku ette ära andmise kehtivus (punktid 8.1 ja 8.2) võib olla kaheldav, kui see ei ole antud kindla isiku suhtes või kindlatele tunnustele vastava uue võlgniku suhtes.
16.2. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda vähendada mõistliku suuruseni. Hindamisel arvestatakse eelkõige kohustuse täitmise ulatust, teise poole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. VÕS § 161 lg 1 sätestab, et lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. VÕS § 161 lg 2 sätestab, et kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud.
16.3. Koormatise püsimajäämine. Hoonestusõiguse omanikule langemisel jääb püsima hoonestusõigust koormav hüpoteek ja reaalkoormatis, mis ei kuulu hoonestajale endale; muu piiratud asjaõigus, mis koormab ka hoonestusõigusega koormatud kinnisasja. Teised hoonestusõigust koormavad asjaõigused kaotavad kehtivuse (asjaõigusseadus § 2443). Kui kinnistu omanik on tagasilangemisel huvitatud sellest, et mõni hoonestusõigust koormav piiratud asjaõigus, mis kommenteeritava paragrahvi kohaselt lõpeks, jääks siiski kehtima, on asjaõiguse kehtimajäämiseks vajalik tagasilangemisel sõlmida kinnistu omaniku (kui uue hoonestaja) ja selle piiratud asjaõiguse omaja vahel notariaalselt tõestatud kokkulepe sama sisuga asjaõiguse uuesti seadmise kohta hoonestusõigusele. Olemasolev lõppenud asjaõiguse kanne tuleb § 65 kohaselt kustutada ja teha uus kanne sellesama asjaõiguse uuesti seadmise kohta. Uus kanne saab kinnistusraamatus esimese vaba järjekoha, seega kui tagasilangemisel jäi hoonestusõigusele hüpoteeke või reaalkoormatisi, siis nendest tagapool. Kokkulepet asjaõiguse kehtimajäämiseks ei saa sõlmida selliselt, et lepitakse kokku olemasoleva asjaõiguse kehtimajäämises ja säilitatakse tagasilangemisel kanne, mis kommenteeritava paragrahvi kohaselt peaks lõppema (kokkuleppel ei saa muuta kommenteeritavas paragrahvis sätestatud tagasilangemise sisu). Küll aga oleks lahenduseks see, et enne tagasilangemise asjaõiguslepingu sõlmimist koormab kinnistu omanik ka oma kinnistu sama asjaõigusega, mille hoonestusõigusele tahab kehtima jätta, ning siis jääb see asjaõigus nii seekordsel tagasilangemisel kui ka võimalikel tulevikus aset leidvatel uutel tagasilangemistel hoonestusõiguse suhtes kehtima. Kinnistule sellise servituudi seadmiseks on vajalik ka hoonestaja nõusolek (§ 173 lg 4).
16.4. Kõik Lepingus taotletavad õigusmuudatused jõustuvad vastavate kannete tegemisega kinnistusraamatusse, mitte Lepingu sõlmimisega.
16.5. Hoonestusõiguse mõiste ja ulatus. Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse. Hoonestusõigus ulatub lisaks ehitisealusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks. Hoonestusõiguse ulatus ei või piirduda ehitise ühe osaga nagu korrus. Hoonestusõigusele kohaldatakse kinnisasja sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ehitis, mis on hoonestusõiguse alusel ehitatud või oli selle seadmisel olemas ja millele hoonestusõigus laieneb, on hoonestusõiguse oluline osa (asjaõigusseadus § 241).
16.6. Hoonestusõiguse omanikule langemine. Kui hoonestaja ei ole hoonestusõiguse seadmisel kokkulepitud tähtaja jooksul nõutavat ehitist püstitanud või kui hoonestaja rikub oluliselt oma lepingulisi kohustusi, on kinnisasja omanikul õigus nõuda hoonestajalt nõusolekut hoonestusõiguse enda nimele kandmiseks (omanikule langemine). Omaniku õigust nõuda hoonestusõiguse kandmist enda nimele ei või lahutada kinnisasjast. Omanik võib hoonestusõiguse enda nimele kandmise asemel nõuda hoonestusõiguse üleandmist tema poolt nimetatud isikule. Asjaõigusseadus § 2441 1. lõikes nimetatud nõue aegub kuue kuu möödumisel hetkest, mil kinnisasja omanik saab teada vastava eelduse olemasolust, kuid mitte hiljem kui kahe aasta möödumisel nõude tekkimisest (asjaõigusseadus § 2441).
16.7. Hüvitis hoonestusõiguse eest. Hoonestusõiguse langemisel omanikule peab omanik tasuma hoonestajale hüvitise. Hoonestusõiguse sisuks võib olla kokkulepe hüvitise suuruse ja maksmise viisi, samuti hüvitise välistamise kohta. Kui hüvitise suurus ei ole kokku lepitud, loetakse selleks hoonestusõiguse harilik väärtus. Kui hoonestusõigus on seatud elamu püstitamiseks, ei või kokku leppida väiksema hüvitise maksmises kui kaks kolmandikku hoonestusõiguse harilikust väärtusest (asjaõigusseadus § 2442).
16.8. Kui hoonestusõiguse ja maatüki omanikuks saab üks ja sama isik, kustutatakse hoonestusõigus kinnistusraamatust omaniku avalduse alusel. Kande kustutamiseni jääb hoonestusõigus asjaõigusena püsima, kui omanik ei esita avaldust hoonestusõiguse kustutamiseks (asjaõigusseadus § 245).
16.9. Hoonestusõigus ei lõpe ehitise hävimisega (asjaõigusseadus § 246).
16.10. Hoonestaja õiguste teostamine. Hoonestaja ei või oma õiguste teostamisel rikkuda koormatud kinnisasja omaniku õigusi. Hoonestaja peab tagama ehitise säilimise, kui ta ei ole kinnisasja omanikuga kokku leppinud teisiti (asjaõigusseadus 247).
16.11. Hoonestusõiguse kitsendamise keeld. Hoonestusõigust ei või kitsendada selle õiguse olemusega vastuolus olevate tingimustega. Hoonestusõigust ei või seada äramuutva tingimusega. Kokkulepe, millega hoonestusõiguse lõppemine seotakse äramuutva tingimusega, on tühine (asjaõigusseadus 248).
16.12. Hoonestusõiguse käsutamine. Hoonestajal on õigus hoonestusõigust võõrandada või pärandada või koormata kinnispandi, servituudi, reaalkoormatise või ostueesõigusega. Hoonestusõigust ei või koormata hoonestusõigusega. Hoonestusõiguse võõrandamiseks on vajalik omaniku nõusolek, kui selline tingimus on kinnistusraamatusse kantud. Omanik võib seada nõusoleku andmise tingimuseks ka kõigi tema ja hoonestaja vahel sõlmitud võlaõiguslike kokkulepete ülevõtmise hoonestusõiguse omandaja poolt. Hoonestusõiguse koormamiseks asjaõigusega on vajalik omaniku nõusolek, kui selline tingimus on kinnistusraamatusse kantud (asjaõigusseadus 249).
16.13. Nõusoleku andmine. Kui võib eeldada, et asjaõigusseadus § 249 11. lõikes sätestatud juhul hoonestusõiguse seadmisega taotletud eesmärki oluliselt ei muudeta ega ohustata ja et omandaja tagab hoonestusõiguse sisust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise, võib hoonestaja nõuda omanikult hoonestusõiguse võõrandamise nõusolekut. Kui võib eeldada, et asjaõigusseadus § 249 2. lõikes sätestatud juhul on koormatis ühendatav korrapärase majandamisega ja et hoonestusõiguse seadmisega taotletud eesmärki oluliselt ei muudeta ega ohustata, võib hoonestaja nõuda omanikult hoonestusõiguse koormamise nõusolekut (asjaõigusseadus § 2491).
16.14. Hoonestusõiguse järjekoht. Hoonestusõiguse võib kinnistusraamatus seada ainult esimesele järjekohale. Hoonestusõigusega ei või samal järjekohal olla muid asjaõigusi või märkeid (asjaõigusseadus § 250).
16.15. Hoonestusõiguse tähtaeg. Hoonestusõigust võib seada ainult kindlaks tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui 99 aastaks. Kui tähtaeg on määramata või pikem kui 99 aastat, loetakse tähtajaks 99 aastat. Tähtaja möödumisel võivad kinnisasja omanik ja hoonestaja kokkuleppel hoonestusõiguse tähtaega pikendada, kuid mitte rohkem kui 99 aastaks. Hoonestusõiguse pikendamine tuleb kanda kinnistusraamatusse (asjaõigusseadus § 251).
16.16. Hoonestusõiguse lõpetamine kokkuleppel. Hoonestusõiguse lõpetamiseks on vajalik kinnisasja omaniku nõusolek. Nõusolek tuleb anda kinnistusosakonnale või hoonestusõiguse omajale (hoonestaja). Nõusolek ei ole tagasivõetav (asjaõigusseadus § 244).
16.17. Ehitise saatus hoonestusõiguse tähtaja saabumisel. Hoonestajal on õigus oma ehitis ühe aasta jooksul enne hoonestusõiguse tähtpäeva saabumist ära vedada, kui kinnisasja omanik ei ole kasutanud käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud õigust. Kui kinnisasja omanik on esitanud äravedamise nõude hiljemalt neli kuud enne tähtaja lõppu, on hoonestaja kohustatud seda tegema. Ehitis, mis tähtaja lõpuks ei ole ära veetud, muutub kinnisasja oluliseks osaks ja läheb kinnisasja omaniku omandisse. Kui kinnisasja omanik on esitanud äravedamise nõude õigeaegselt, võib ta hoonestajalt nõuda tasu ehitise äravedamise eest, kui kinnisasja omanik on selle ära vedanud ühe aasta jooksul pärast tähtaja lõppu. Kinnisasja omanikul on õigus mitte hiljem kui üks aasta enne tähtpäeva saabumist nõuda ehitise jätmist endale tasu eest, mis võrdub hoonestajale asjaõigusseadus § 252 1. lõikes nimetatud äravedamise õiguse kaotamise tõttu tekkiva kahjuga. Asjaõigusseadus § 252 lõigetes 1–3 sätestatu kehtib niivõrd, kui kinnistusraamatu kanne ei määra teisiti (asjaõigusseadus § 252).
16.18. Hüvitis hoonestusõiguse tähtaja möödumisel. Hoonestusõiguse lõppemisel selle tähtaja möödumise tõttu peab kinnisasja omanik maksma hoonestajale hüvitise kinnisasjale jääva ehitise eest. Hoonestusõiguse seadmisel võib kokku leppida hüvitise suuruse ja maksmise viisi, samuti hüvitise maksmise välistada. Kui hüvitise suurus ei ole kokku lepitud, loetakse selleks hoonestusõiguse harilik väärtus. Kui hoonestusõigus on seatud elamu püstitamiseks, ei või kokku leppida väiksema hüvitise maksmises kui kaks kolmandikku hoonestusõiguse väärtusest. Kinnisasja omanik vabaneb hüvitise maksmise kohustusest, kui ta pikendab hoonestusõiguse tähtaega ehitise eeldatava püsimise aja lõpuni. Kui hoonestaja ei nõustu tähtaja pikendamisega, kaotab ta õiguse hüvitisele (asjaõigusseadus § 253).
16.19. Tasu hoonestusõiguse eest. Hoonestaja maksab kinnisasja omanikule hoonestusõiguse eest tasu, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Tasu hoonestusõiguse eest makstakse vastavalt kokkuleppele rahas või muudes asendatavates asjades, kusjuures hoonestusõiguse seadmisel võib tasu suurus või suuruse arvutamise alused kogu hoonestusõiguse ajaks ette kindlaks määrata. Hoonestusõiguse seadmisel võib kokku leppida hoonestusõiguse tasu suuruse muutmises vastavalt muutuvatele tingimustele, kui tingimuste muutumine on ajaliselt ja ulatuselt määratav. Hoonestusõiguse eest tasu maksmise kohustuse võib kanda reaalkoormatisena kinnistusraamatusse. Hoonestusõiguse tasu tagamiseks seatud reaalkoormatise muutmiseks seoses hoonestusõiguse tasu muutmisega vastavalt asjaõigusseaduse § 254 lõikele 3 on vaja kinnistusraamatus järjekohas tagapool olevate õiguste omanike nõusolekut vaid siis, kui tasu suurenemine ületab oluliselt tingimuste muutumise. Hoonestusõiguse tasu osas võib kokku leppida, et: 1) tasu tagav reaalkoormatis jääb erinevalt täitemenetluse seadustiku § 158 lõikes 3 sätestatust püsima, kui omanik reaalkoormatise alusel või mõne teise eespool või samal järjekohal asuva piiratud asjaõiguse omanik hoonestusõigusele sissenõude pöörab; 2) igakordsel hoonestajal on igakordse reaalkoormatise omaniku suhtes õigus hoonestusõigust koormata reaalkoormatisest järjekohas eespool või samal järjekohal oleva kindlaksmääratud ulatusega hüpoteegiga. Kui hoonestusõigus on koormatud piiratud asjaõigusega, mis asub hoonestusõiguse tasu tagava reaalkoormatisega samal järjekohal, on käesoleva paragrahvi 42. lõike punktis 2 nimetatud hüpoteegi kandmiseks kinnistusraamatusse vaja selle isiku nõusolekut, kelle kasuks nimetatud piiratud asjaõigus on seatud (asjaõigusseadus § 245 lg 1).
16.20. Maksud ja koormatised. Kõik hoonestusõigusega koormatud maatükil lasuvad maksud tasub ja avalik-õiguslikud reaalkoormatised kannab hoonestaja, kui ei ole kokku lepitud teisiti (asjaõigusseadus § 255).
16.21. Maamaksukohustus tekib jooksva aasta 1. jaanuaril ja maksuteade väljastatakse isikule, kes 1. jaanuari seisuga on kinnistusraamatu andmete kohaselt kinnisasja omanik, hoonestaja või kasutusvaldaja või pärimisregistri andmete kohaselt kinnisasja pärija. Kuni 100-eurone maamaks mis tahes kohaliku omavalitsuse üksuses asuvalt maalt tasutakse 31. märtsiks. Maamaksust, mis ületab 100 eurot, tasutakse 31. märtsiks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 100 eurot. Ülejäänud osa maamaksust tasutakse hiljemalt 1. oktoobriks. (maamaksuseaduse § 7 lg 1, § 8 lg 1).
16.22. Hoonestusõiguse sisu hulka kuuluvad kokkulepped. Lisaks eelnimetatud hoonestusõiguse sisuna kinnistusraamatusse kantavatele kokkulepetele (mh näiteks kinnistu omaniku nõusoleku nõue hoonestusõiguse võõrandamiseks või koormamiseks) on võimalik kokku leppida ja kinnistusraamatusse kanda vastavalt asjaõigusseaduse § 255¹ ka kokkulepped: 1) ehitise püstitamise, korrashoiu ja kasutamise kohta; 2) ehitise kindlustamise ja ülesehitamise kohta selle hävimisel; 3) hoonestaja kohustuse kohta maksta leppetrahvi; 4) hoonestaja kohustuse kohta kanda vastava eelduse tekkimisel hoonestusõigus üle omanikule; 5) hoonestusõiguse lõppemisel või hoonestusõiguse omanikule langemisel hoonestajale ehitise eest makstava hüvitise kohta; 6) avalik-õiguslike ja eraõiguslike koormatiste kandmise ja maksude tasumise kohta; 7) hoonestajale hoonestusõiguse uuendamiseks pärast selle lõppemist eesõiguse andmise kohta; 8) kinnisasja omaniku kohustuse kohta müüa kinnisasi selle igakordsele hoonestajale.
16.23. Asjaõigusliku ja võlaõigusliku toimega kokkulepped. Hoonestusõiguse sisuna saab kinnistusraamatusse üksnes need kokkulepped, mille ulatuses on asjaõigusseaduse 6. osas („Hoonestusõigus“) sätestatud, et pooled saavad kõrvale kalduda hoonestusõiguse seadusjärgsest sisust. Kokkulepped, mis on otseselt või viitena lepingule kantud hoonestusõiguse sisuna kinnistusraamatusse, omavad asjaõiguslikku toimet ja kehtivad hoonestusõigusega koormatud kinnistu igakordse omaniku ja igakordse hoonestaja suhtes. Kokkulepped, mida hoonestusõiguse sisuna kinnistusraamatusse kantud ei ole või mida ei saagi hoonestusõiguse sisuna kinnistusraamatusse kanda, kehtivad üksnes need sõlminud isikute vahel ning ei kehti kinnistu igakordse omaniku ja igakordse hoonestaja suhtes. Lepingus sisalduvad võlaõiguslikud kokkulepped lähevad kinnistu ja/või hoonestusõiguse omandajale üle vaid juhul kui võõrandaja ja omandaja on selles kokku leppinud. Vaatamata notariaalakti tõestaja selgitusele soovivad osalejad sõlmida Lepingu selles toodud tingimustel ning ei soovi Lepingusse lisada muid hoonestusõiguse sisu täpsustavaid sätteid.
16.24. Ostueesõigus. Vastavalt asjaõigusseaduse § 257 lg 3 omab kinnistusraamatusse kantud ostueesõigus, samuti seaduse alusel tekkinud ostueesõigus, mille kohta on kinnistusraamatusse kantud märkus, ja kinnisasja kaasomaniku ostueesõigus kolmandate isikute suhtes samasugust tähendust nagu eelmärge omandi üleandmise nõude tagamiseks. Asjaõigusseaduse § 63 lg 3 ja 4 kohaselt on asjaõiguse käsutamine pärast omandi üleandmise nõude kandmist kinnistusraamatusse tühine osas, milles see märkega tagatud nõuet kahjustab või piirab, ning kui käsutamine on tühine, on omandajal õigus nõuda tähtpäeva saabumisel kolmandalt isikult enda kandmist kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna.
16.25. Osalejatel oleks võimalik koormata Lepingu alusel seatav Hoonestusõigus ostueesõigusega Kinnistu igakordse omaniku kasuks.
17. LEPINGU EDASTAMINE
Osalejad paluvad notariaalakti tõestajal esitada leping kinnistusosakonnale kannete tegemiseks. Notar esitab lepingu kinnistusosakonnale kolme (3) tööpäeva jooksul infosüsteemi e-notar kaudu.
18. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD NOTARI TASU JA RIIGILÕIV. LEPINGU ÄRAKIRJAD
18.1. Notari tasu käesoleva lepingu tõestamisel, käesolevast lepingust ärakirjade tegemisel tasub ________.
18.2. Riigilõivu käesoleva lepingu alusel tehtavate kannete eest tasub _______.
18.3. Notariaalakt on koostatud ühes digitaalses originaaleksemplaris. Osalejate soovil väljastatakse osalejatele vajadusel paberkandjal ärakiri, mis asendab originaali.
18.4. Portaalide www.eesti.ee ja www.notar.ee kaudu on pooltele antud õigus juurdepääsuks notariaalaktile.
Notari tasu hoonestusõiguse, reaalkoormatise ja ostueesõiguse seadmise lepingu eest 0,00 eurot (notari tasu seaduse § 3, 10, 12, 22, 23 p 2).
Notari tasu …..eurot.
Käibemaks …...eurot.
Kokku …...eurot.
Eelnimetatutele lisandub ärakirjade valmistamise tasu vastavalt notari tasu seaduse §-le 31 p 15 ja §-le 35.
Hoonestusõiguse seadmise riigilõiv __ eurot (riigilõivuseadus § 77 lg 1, § 353 lg 3).
Hoonestusõiguse muutmise/lõpetamise nõude tagamise eelmärke kinnistamisel ___ eurot (riigilõivuseadus § 78 lg 1, § 353).Riigilõiv Kinnistu ostueesõiguse seadmisel ___ eurot (riigilõivuseadus § 77 lg 1, § 348 lg 2 ja 3, § 358).Riigilõiv reaalkoormatise kinnistamisel ___ eurot (riigilõivuseadus § 77 lg 2, § 357).
Riigilõiv reaalkoormatise muutmise eelmärke kinnistamisel ___ eurot (riigilõivuseadus § 78 lg 1, § 357).
Kaugtõestamise korral on kasutusel digitaalne originaaldokument, mis on osalejatele tasuta kättesaadav www.eesti.ee ja www.notar.ee.
Notariaalakti tõestaja teeb käesolevast digitaalsest originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja, mis jääb notari arhiivi hoiule. Kui osaleja soovib, on tal võimalik notaribüroost saada paberkandjal kinnitatud ärakiri (maksumus 0,24 eurot / lk).
Käesolev notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel ette loetud, notariaalakt ja notariaalaktis viidatud ning aktile lisatud dokumendid on osalejatele ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja notariaalakti tõestaja ja osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud.
Osalejate digitaalallkirjad:
Asukoht kaugtõestamisel
(osaleja enda ütluste kohaselt)
____
_____
Notariaalakti tõestaja digitaalallkiri: