Tere

Minugi poolest võiksime korraldada kohtumise.

Kuna tegemist on pigem põllumajandusega, siis jätan initsiatiivi minister Terrasele.

Mul on omalt poolt ka mõni mõte.

Tervitustega

Herem

From: Anu Hellenurme
Sent: Tuesday, October 13, 2026 2:15 PM
To: Martin Herem
Cc: Hendrik Johannes Terras ; [email protected]; KM Info
Subject: Teie loengu küsimusele: kaitsetahe algab toidulauast

Austatud kaitseminister, Martin Herem!

Kuulasin Teie Tartu Ülikooli loengut „Kui tugev on meie kaitsetahe?“. Loengu lõpus palusite kirjutajatel keskenduda kaitsetahtele. Soovin sellele vastata Eesti toidutootmise vaatenurgast, lähtudes oma 30-aastasest tööst põllumajanduses ja toidusektoris.

Te võrdlesite Kaitseliitu pikaajaliselt korraldatud riigikaitse talgutega. Eesti põllumajanduses on ühistegevusel samuti pikk ajalugu. Just põllumeeste ühistud aitasid enne sõda üles ehitada Eesti või ja peekoni ekspordi. Need olid inimesed, kes võtsid vastutuse oma tootmise, kogukonna ja riigi tuleviku eest.

Sama vastutust vajame ka praegu.

Kaitsetahe eeldab, et inimesed usuvad oma riigi püsimisse ning on valmis selle nimel tegutsema. Kuid kriisis peab ühiskonnal olema ka võime oma igapäevast elu jätkata. Selle üks eeldus on toit.

Eesti sealihaga isevarustatus langes 79,2 protsendilt 2021. aastal 63,4 protsendini 2025. aastal. Samal ajal kasvas sealiha import 35 000 tonnilt 46 300 tonnini. Sealiha on Eestis enim tarbitav lihaliik ning kodumaise tootmisvõime vähenemine suurendab sõltuvust rahvusvahelistest tarneahelatest.

Kõige tõsisem risk puudutab tootmise taastootmist.

Eestis on olemas seakasvatuseks vajalikud teadmised, aretusorganisatsioon, seemendusjaam ja tõukarjad. Samal ajal kasutame aretuses välismaalt tulevat geneetilist materjali. Näiteks 2025. aastal ei saanud Eesti Tõusigade Aretusühistu sigade Aafrika katku tõttu Norrast kavandatud kulte sisse tuua. Aretustöö jätkamiseks hakati regulaarselt ostma Yorkshire'i tõugu kuldispermat Hollandist.

Tookord suutsime olukorra lahendada. Vasula kuldijaam jätkas tööd ja aretusmaterjal jäi Eesti tootjatele kättesaadavaks.

Kuid sõjalise kriisi korral ei pruugi meil selliseid võimalusi olla. Kui piiriülene transport katkeb, muutub keerulisemaks vajaliku aretusmaterjali ja muude tootmissisendite hankimine. Kui samal ajal on kadunud kodumaine põhikari või põrsatootmine, ei saa seda kiiresti asendada.

Põhikarja ja geneetilise baasi täielik taastamine võib sektori hinnangul võtta kolm kuni viis aastat. Sõja ajal on see väga pikk aeg.

7. augustil pöördusid 24 Eesti sealiha väärtusahela ettevõtet ja organisatsiooni regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrase poole ettepanekuga säilitada Eesti sealihatootmise võimekus. Lisan selle pöördumise ka käesolevale kirjale.

Soovin teha Teile kolm konkreetset ettepanekut.

* Esiteks võiks Kaitseministeerium koos Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga hinnata, millist kodumaist loomakasvatus-, aretus- ja toidutöötlemisvõimet on vaja säilitada riigi kriisivalmiduse tagamiseks. See hõlmaks ka tootmise sõltuvust imporditud aretusmaterjalist, söödakomponentidest, energiast ning transpordist. Me peame teadma, millistes tingimustes ja kui kaua suudame tootmist jätkata.

* Teiseks võiks Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus vaadata koos Eesti toidutootjatega üle Kaitseväe toitlustus- ja toiduhangete võimalused. Lisaks hinnale tuleks senisest põhjalikumalt hinnata tarnekindlust, kriisiaegset varustusvõimet ning võimalust tarnida toitu ka rahvusvaheliste tarneahelate katkemisel. Eesti ettevõtted peavad saama pakkuda lahendusi, mis vastavad Kaitseväe vajadustele ja riigihangete nõuetele.

* Kolmandaks võiks kriisivarude ja Kaitseväe toidupakkide arendamisel senisest enam kasutada kodumaise toidutööstuse võimekust. Meil on selleks olemas ettevõtted ja tootmistehnoloogia. Üks näide on Eesti metssealihast valmistatud konservid, mille tootmine ühendab toiduvarude loomise ja sigade Aafrika katku tõrjega seotud tegevuse.

Nende ettepanekute elluviimiseks ei pea alustama uue strateegia kirjutamisest. Esimene samm võiks olla Kaitseministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ning toidutootjate ühine töökohtumine, kus määratletaks kriitilised sõltuvused ja võimalikud lahendused.

Eesti Tõusigade Aretusühistu ja sealiha väärtusahela ettevõtted on valmis esitama tootmisandmeid, arvutusi ning praktilisi ettepanekuid.

Tulen tagasi Teie loengu põhiküsimuse juurde.

Kaitsetahe kasvab ka teadmisest, et igaühe tööl on riigi püsimises oma koht. Põllumehe jaoks tähendab see võimet kasvatada toitu, säilitada tootmine ning vajaduse korral aidata varustada nii Kaitseväge kui ka elanikkonda.

Rahuajal olemasoleva tootmisvõime säilitamine annab meile kriisi saabudes võimaluse, mida siis enam kiiresti juurde luua ei saa.

Loodan, et peate võimalikuks neid ettepanekuid arutada ning määrata Kaitseministeeriumi poolt esindaja, kellega saaksime edasisi samme kavandada.

Lisa:

* Eesti sealiha väärtusahela ettevõtjate ühispöördumine regionaal- ja põllumajandusministrile, 7. august 2026

* Kaitsetahe algab toidulauast

Lugupidamisega

Heade soovidega

Anu Hellenurme

Juhatuse liige- tegevjuht

----------------------------------------

Eesti Tõusigade Aretusühistu (ANNO 1923)
✆ +372 501 0842
www.estpig.ee