Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Edgar Leht Teie 28.09.2026

MTÜ Jalgpalliklubi Welco

[email protected] Meie 14.10.2026 nr 8-3/1032-2

Vastus pöördumisele treenerite tööjõukulude

toetuse suurendamiseks 2027. aastal

Lugupeetud Edgar Leht

Tänan teid pöördumise eest!

Enne teie küsimustele vastamist juhin tähelepanu asjaolule, et Kohaliku omavalitsuse korralduse

seaduse § 6 lõige 1 ütleb: „Omavalitsusüksuse ülesanded kohaliku elu küsimusi lahendades on

korraldada vallas või linnas ka [---] spordi- ja noorsootööd, [---], kui need ülesanded ei ole

seadusega antud kellegi teise täita.“ Vaatamata sellele, et seadusandja ehk Riigikogu on sellise

ülesande kohalikele omavalitsustele andnud, on riik otsustanud kohalike omavalitsusi spordi

valdkonna küsimuste lahendamisel toetada, mh alates 2015. aastast läbi treenerite tööjõukulu

toetusmeetme. Treenerite roll inimese kujundamisel on väga oluline ega piirdu ainult kehalise

kirjaoskuse edasi andmisega. Seega leiame, et treenereid tuleb aina enam väärtustada. Treenerite

tööjõukulu toetusmeede aitab tagada treeneritele sotsiaalsed garantiid ning lastele ja nende

vanematele, et treener on tõendanud treeneri tööks oma teadmisi, oskusi ja hoiakuid.

Kultuuritöötajate palkade juures on oluline märkida, et riik on seadnud kõrgharidusega

kultuuritöötaja riikliku palga alammäära 1720 eurot ainult neile, kelle tööandjaks on riik. See ei

puuduta näiteks kohaliku omavalitsuse või erasektori asutuse töötajaid. Riigi palgal ei ole ühtegi

treenerit. Enamik treenereid töötab erasektoris ning riik ei saa ette kirjutada, kui palju tuleb

treenerile palka maksta. Treenerite tööjõukulu toetusmeetme kaudu toetust saavate täiskohaga

töötavatele treeneritele on kehtestatud alamtasu nõue. Rahaliste vahendite olemasolu korral võib

tööandja maksta treenerile ka kõrgemat palka kui taotlusvooru tingimused nõuavad.

Treenerite palk sõltub ennekõike nende tööandjast. Kultuuriministeerium koostöös

Spordikoolituse ja -teabe SA ning Maksu- ja Tolliametiga viib iga aasta läbi treenerite tööhõive

seiret ning sellest lähtus, et 2025. aastal sai 12,5% treenereid kõrgemat tasu kui Eesti keskmine

palk. Kuna treenerite tööandjate võimekus on väga erinev, siis oleme proovinud hoida ka

tasakaalu, kus treeneri tööjõukulust 42-50% katab riiklik toetus.

Kultuuriministeerium taotles 2027. aasta riigieelarvesse täiendavaid rahalisi võimalusi treeneri

tööjõukulu toetusmeetmesse, et tõsta toetusmeetmest toetust saavate täiskohaga töötavate

treenerite brutopalga alammäära. Paraku 2027. aasta riigieelarve läbirääkimiste käigus selgus, et

riigieelarve rahaline seis ei võimalda tõsta treenerite tööjõukulu toetusmeetme mahtu ega toetust

saavate treenerite brutopalga alammäära.

Samas on oluline välja tuua, et programmi „Sport koolis“ 2 miljoni euro suurune toetus loob

treeneritele hea võimaluse täiendava tulu teenimiseks, sest toetuse tulemusel suureneb

programmi haare ligi viis korda, 120 klassilt 620 klassini. Valdav osa lisarahast, ligi 90%, läheb

treenerite kaasamiseks, et tuua kvaliteetne liikumisõpe rohkemate lasteni ning toetada tervislike

harjumuste kujunemist juba noores eas. Seejuures võivad programmi „Sport koolis“ läbi viia ka

3. ja 4. kategooria treenerid, kellele treeneri tööjõukulu toetusmeede ei laiene.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Raido Mitt

spordi asekantsler

Kaarel Nestor 628 2260

[email protected]