Arvamus tagatisfondi institutsionaalse ja juhtimise korralduse muutmise väljatöötamiskavatsuse kohta
| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 13-1.1/3222-8 |
| Registreeritud | 14.10.2026 |
| Sünkroonitud | 15.10.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 13 FINANTSPOLIITIKA KUJUNDAMINE |
| Sari | 13-1.1 Kirjavahetus finantsturgude ja panganduse küsimustes (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 13-1.1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Eesti Kaubandus-Tööstuskoda |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Kaubandus-Tööstuskoda |
| Vastutaja | Thomas Auväärt (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Finantsteenuste poliitika osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Failid
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
MAIT PALTS
PNOEE-37908100264
2026-10-14 11:17:37
Rahandusministeerium Teie 04.08.2026 nr 13-1.1/3222-1
[email protected]
[email protected] Meie 14.10.2026 nr 4/180
Arvamuse esitamine tagatisfondi institutsionaalse ja juhtimise korralduse muutmise väljatöötamiskavatsuse kohta
Lugupeetud Jürgen Ligi!
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Rahandusministeeriumit võimaluse eest esitada arvamus tagatisfondi institutsionaalse ja juhtimise korralduse muutmise väljatöötamiskavatsuse kohta, mille eesmärk on hinnata Tagatisfondi praeguse korralduse toimivust ning leida lahendused, kuidas muuta Tagatisfondi ülesannete täitmine senisest tõhusamaks. Järgnevalt esitame oma kommentaarid ja ettepanekud väljatöötamiskavatsuse kohta.
1. Reformi proportsionaalsus
Kaubanduskoda toetab kriisivalmiduse parandamist. Reform peaks aga olema praktiline ja proportsionaalne. See peaks lahendama väljatöötamiskavatsuses kirjeldatud tegelikud probleemid, eelkõige kiire likviidsuse ja väljamaksete korralduse, ilma et turuosalistele tekiks uut halduskoormust või lisakulusid.
2. Tagatisfondi institutsionaalne korraldus
Väljatöötamiskavatsuse punktis 4.1 pakutakse välja kolm võimalikku valikut Tagatisfondi institutsionaalse korralduse muutmiseks. Nendeks on (I) Tagatisfondi senise staatuse säilitamine, (II) funktsiooni viimine Finantsinspektsiooni alla või (III) Tagatisfondi ülesannete laiendamine kriisilahendusega.
Peame parimaks varianti I ehk Tagatisfondi senise staatuse säilitamist. See valik nõuab kõige vähem seadusemuudatusi ja hoiab järelevalve ning tagatisskeemi funktsioonid lahus. Leiame, et tänased probleemid on lahendatavad olemasoleva struktuuri raames, kui täpsustada Tagatisfondi ja Finantsinspektsiooni ülesandeid, vastutusi ja koostööd.
Variandi II puhul tunnistab väljatöötamiskavatsus ise mitut lahtist küsimust. Finantsinspektsioonil puudub tsiviilõigusvõime, samas kui EL õigus eeldab pigem, et tagatisskeem saab iseseisvalt laenu võtta ja kohtumenetluses osaleda. Lisaks tekiks huvide konflikt, sest Finantsinspektsioon oleks korraga järelevalvaja, kriisilahendaja ja krediidiasutuse pankrotimenetluses suurim võlausaldaja.
Variant III tõstaks väljatöötamiskavatsuse hinnangul halduskulud praeguselt ligikaudu 0,4 miljonilt eurolt 1 kuni 2 miljoni euroni aastas, kuigi hüvitusjuhtumid on Eestis väga harvad.
Kaubanduskoja ettepanek:
Palume eelistada varianti I ning sätestada Tagatisfondi seaduses selgemalt Tagatisfondi ja Finantsinspektsiooni ülesannete jaotus, vastutus ja koostöö kord hüvitusjuhtumil.
3. Tagatisfondi nõukogu rolli piiritlemine
Väljatöötamiskavatsuse punktis 5.2.1 pakutakse välja piiritleda Tagatisfondi nõukogu rolli sarnaselt Finantsinspektsiooni nõukogu rolliga. Alternatiivina kaalutakse ilma otsustusõiguseta nõu andva koja moodustamist. Juhul kui Tagatisfondi funktsioon otsustatakse viia tervikuna Finantsinspektsiooni alla (st eraldiseisev avalik-õiguslik isik Tagatisfondi näol kaotatakse), siis on võimalik luua nõuandev koda Finantsinspektsiooni nõukogu või juhatuse kõrvale.
Kaubanduskoja hinnangul peab turuosalistel säilima sisuline roll otsustes, mis puudutavad Tagatisfondi rahastamist, sealhulgas osamaksete määrasid, sihttaset, vara paigutamist ja laenu võtmist. Tagatisfondi rahastavad üksnes turuosalised ning ainuüksi 2025. aastal tasusid pangad hoiuste tagamise osafondi 33,3 miljonit eurot. Otsustusõiguseta nõuandev organ seda rolli ei taga. Samas toetame nõukogu koosseisu ja pädevuse ülevaatamist, et nõukogu keskenduks Tagatisfondi strateegilisele juhtimisele ja järelevalvele ning selle koosseisus oleks vajalik kompetents. Nõukogu suurus peaks tulenema tema ülesannetest, mitte olema eesmärk omaette.
Kaubanduskoja ettepanek:
Palume säilitada turuosaliste esindajad Tagatisfondi nõukogus otsustusõigusega vähemalt rahastamist ja vara paigutamist puudutavates küsimustes ning maandada huvide konflikti taandumisreeglitega.
4. Tagatisfondi vahendite hoidmine riigikassas
Väljatöötamiskavatsuse punktides 4.2.3 ja 5.4.3 kaalutakse Tagatisfondi vahendite hoidmist riigi kontsernikontol või e-riigikassas sarnaselt Tervisekassa ja Töötukassaga.
Kaubanduskoja hinnangul ei ole see põhjendatud. Tagatisfondi vahendid on turuosaliste poolt sihtotstarbeliselt kogutud raha hoiustajate ja investorite kaitseks ega ole oma olemuselt võrreldavad Tervisekassa ja Töötukassa vahenditega. Vahendite inkorporeerimine riigikassasse hägustaks nende eraldatust riigi rahast. Väljatöötamiskavatsus (lk 34) ise märgib, et Tagatisfondi vahendeid arvestatakse juba praegu riigieelarve tasakaalustamisel.
Kaubanduskoja ettepanek:
Palume Tagatisfondi vahendeid riigikassasse mitte inkorporeerida.
5. Hoiuste tagamise osafondi sihttase ja osamaksed
Väljatöötamiskavatsuse punktis 5.4.1 küsitakse, kas hoiuste tagamise osafondi tuleks koguda rohkem vahendeid, kui näeb ette EL õiguse miinimum ehk 0,8% tagatud hoiustest. Seejuures viidatakse FDIC ja Maailmapanga analüüsides soovitatud 2% tasemele.
Kaubanduskoja hinnangul ei ole sihttaseme ega osamaksete tõstmine põhjendatud. Hoiuste tagamise osafondis on juba praegu 1,74% tagatud hoiustest, mis on üle kahe korra rohkem kui EL õiguses nõutud miinimum. Ka 2% tase ei kataks keskmise või suure panga hüvitusjuhtumit, mistõttu lahendab probleemi kiire likviidsus, mitte suurem ettekogumine. Väljatöötamiskavatsus (lk 31) tunnistab ka ise, et USA praktika ei ole EL tagatisskeemidele otse ülekantav. Lisaks märgitakse väljatöötamiskavatsuses, et pankade koormus ei sõltu valitud institutsionaalsest variandist, seega puudub põhjus siduda reformi osamaksete tõstmisega. Samuti on pankade kriiside lahendamiseks loodud kriisilahendusraamistik ja MREL-nõuded (Minimum Requirement for Own Funds and Eligible Liabilities), mistõttu ei ole põhjendatud eeldada, et hüvitised peavad olema kaetud üksnes ette kogutud vahenditest.
Kaubanduskoja ettepanek:
Palume Tagatisfondi sihttaset ja osamakseid mitte tõsta. Samuti palume mitte laiendada hoiuste tagamise osafondi vahendite kasutamist muudele eesmärkidele kui hoiuste hüvitamine.
Loodame, et peate võimalikuks Kaubanduskoja kommentaare ja ettepanekuid arvesse võtta.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor
Sandra Melani Mellikov
[email protected] 6040071
Rahandusministeerium Teie 04.08.2026 nr 13-1.1/3222-1
[email protected]
[email protected] Meie 14.10.2026 nr 4/180
Arvamuse esitamine tagatisfondi institutsionaalse ja juhtimise korralduse muutmise väljatöötamiskavatsuse kohta
Lugupeetud Jürgen Ligi!
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Rahandusministeeriumit võimaluse eest esitada arvamus tagatisfondi institutsionaalse ja juhtimise korralduse muutmise väljatöötamiskavatsuse kohta, mille eesmärk on hinnata Tagatisfondi praeguse korralduse toimivust ning leida lahendused, kuidas muuta Tagatisfondi ülesannete täitmine senisest tõhusamaks. Järgnevalt esitame oma kommentaarid ja ettepanekud väljatöötamiskavatsuse kohta.
1. Reformi proportsionaalsus
Kaubanduskoda toetab kriisivalmiduse parandamist. Reform peaks aga olema praktiline ja proportsionaalne. See peaks lahendama väljatöötamiskavatsuses kirjeldatud tegelikud probleemid, eelkõige kiire likviidsuse ja väljamaksete korralduse, ilma et turuosalistele tekiks uut halduskoormust või lisakulusid.
2. Tagatisfondi institutsionaalne korraldus
Väljatöötamiskavatsuse punktis 4.1 pakutakse välja kolm võimalikku valikut Tagatisfondi institutsionaalse korralduse muutmiseks. Nendeks on (I) Tagatisfondi senise staatuse säilitamine, (II) funktsiooni viimine Finantsinspektsiooni alla või (III) Tagatisfondi ülesannete laiendamine kriisilahendusega.
Peame parimaks varianti I ehk Tagatisfondi senise staatuse säilitamist. See valik nõuab kõige vähem seadusemuudatusi ja hoiab järelevalve ning tagatisskeemi funktsioonid lahus. Leiame, et tänased probleemid on lahendatavad olemasoleva struktuuri raames, kui täpsustada Tagatisfondi ja Finantsinspektsiooni ülesandeid, vastutusi ja koostööd.
Variandi II puhul tunnistab väljatöötamiskavatsus ise mitut lahtist küsimust. Finantsinspektsioonil puudub tsiviilõigusvõime, samas kui EL õigus eeldab pigem, et tagatisskeem saab iseseisvalt laenu võtta ja kohtumenetluses osaleda. Lisaks tekiks huvide konflikt, sest Finantsinspektsioon oleks korraga järelevalvaja, kriisilahendaja ja krediidiasutuse pankrotimenetluses suurim võlausaldaja.
Variant III tõstaks väljatöötamiskavatsuse hinnangul halduskulud praeguselt ligikaudu 0,4 miljonilt eurolt 1 kuni 2 miljoni euroni aastas, kuigi hüvitusjuhtumid on Eestis väga harvad.
Kaubanduskoja ettepanek:
Palume eelistada varianti I ning sätestada Tagatisfondi seaduses selgemalt Tagatisfondi ja Finantsinspektsiooni ülesannete jaotus, vastutus ja koostöö kord hüvitusjuhtumil.
3. Tagatisfondi nõukogu rolli piiritlemine
Väljatöötamiskavatsuse punktis 5.2.1 pakutakse välja piiritleda Tagatisfondi nõukogu rolli sarnaselt Finantsinspektsiooni nõukogu rolliga. Alternatiivina kaalutakse ilma otsustusõiguseta nõu andva koja moodustamist. Juhul kui Tagatisfondi funktsioon otsustatakse viia tervikuna Finantsinspektsiooni alla (st eraldiseisev avalik-õiguslik isik Tagatisfondi näol kaotatakse), siis on võimalik luua nõuandev koda Finantsinspektsiooni nõukogu või juhatuse kõrvale.
Kaubanduskoja hinnangul peab turuosalistel säilima sisuline roll otsustes, mis puudutavad Tagatisfondi rahastamist, sealhulgas osamaksete määrasid, sihttaset, vara paigutamist ja laenu võtmist. Tagatisfondi rahastavad üksnes turuosalised ning ainuüksi 2025. aastal tasusid pangad hoiuste tagamise osafondi 33,3 miljonit eurot. Otsustusõiguseta nõuandev organ seda rolli ei taga. Samas toetame nõukogu koosseisu ja pädevuse ülevaatamist, et nõukogu keskenduks Tagatisfondi strateegilisele juhtimisele ja järelevalvele ning selle koosseisus oleks vajalik kompetents. Nõukogu suurus peaks tulenema tema ülesannetest, mitte olema eesmärk omaette.
Kaubanduskoja ettepanek:
Palume säilitada turuosaliste esindajad Tagatisfondi nõukogus otsustusõigusega vähemalt rahastamist ja vara paigutamist puudutavates küsimustes ning maandada huvide konflikti taandumisreeglitega.
4. Tagatisfondi vahendite hoidmine riigikassas
Väljatöötamiskavatsuse punktides 4.2.3 ja 5.4.3 kaalutakse Tagatisfondi vahendite hoidmist riigi kontsernikontol või e-riigikassas sarnaselt Tervisekassa ja Töötukassaga.
Kaubanduskoja hinnangul ei ole see põhjendatud. Tagatisfondi vahendid on turuosaliste poolt sihtotstarbeliselt kogutud raha hoiustajate ja investorite kaitseks ega ole oma olemuselt võrreldavad Tervisekassa ja Töötukassa vahenditega. Vahendite inkorporeerimine riigikassasse hägustaks nende eraldatust riigi rahast. Väljatöötamiskavatsus (lk 34) ise märgib, et Tagatisfondi vahendeid arvestatakse juba praegu riigieelarve tasakaalustamisel.
Kaubanduskoja ettepanek:
Palume Tagatisfondi vahendeid riigikassasse mitte inkorporeerida.
5. Hoiuste tagamise osafondi sihttase ja osamaksed
Väljatöötamiskavatsuse punktis 5.4.1 küsitakse, kas hoiuste tagamise osafondi tuleks koguda rohkem vahendeid, kui näeb ette EL õiguse miinimum ehk 0,8% tagatud hoiustest. Seejuures viidatakse FDIC ja Maailmapanga analüüsides soovitatud 2% tasemele.
Kaubanduskoja hinnangul ei ole sihttaseme ega osamaksete tõstmine põhjendatud. Hoiuste tagamise osafondis on juba praegu 1,74% tagatud hoiustest, mis on üle kahe korra rohkem kui EL õiguses nõutud miinimum. Ka 2% tase ei kataks keskmise või suure panga hüvitusjuhtumit, mistõttu lahendab probleemi kiire likviidsus, mitte suurem ettekogumine. Väljatöötamiskavatsus (lk 31) tunnistab ka ise, et USA praktika ei ole EL tagatisskeemidele otse ülekantav. Lisaks märgitakse väljatöötamiskavatsuses, et pankade koormus ei sõltu valitud institutsionaalsest variandist, seega puudub põhjus siduda reformi osamaksete tõstmisega. Samuti on pankade kriiside lahendamiseks loodud kriisilahendusraamistik ja MREL-nõuded (Minimum Requirement for Own Funds and Eligible Liabilities), mistõttu ei ole põhjendatud eeldada, et hüvitised peavad olema kaetud üksnes ette kogutud vahenditest.
Kaubanduskoja ettepanek:
Palume Tagatisfondi sihttaset ja osamakseid mitte tõsta. Samuti palume mitte laiendada hoiuste tagamise osafondi vahendite kasutamist muudele eesmärkidele kui hoiuste hüvitamine.
Loodame, et peate võimalikuks Kaubanduskoja kommentaare ja ettepanekuid arvesse võtta.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor
Sandra Melani Mellikov
[email protected] 6040071
|
Tähelepanu!
Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere
Kaubanduskoda tänab võimaluse eest avaldada arvamust tagatisfondi institutsionaalse ja juhtimise korralduse muutmise väljatöötamiskavatsuse kohta. Edastame manuses oma arvamuse väljatöötamiskavatsuse kohta.
Lugupidamisega
|
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
MAIT PALTS
PNOEE-37908100264
2026-10-14 11:17:37
Rahandusministeerium Teie 04.08.2026 nr 13-1.1/3222-1
[email protected]
[email protected] Meie 14.10.2026 nr 4/180
Arvamuse esitamine tagatisfondi institutsionaalse ja juhtimise korralduse muutmise väljatöötamiskavatsuse kohta
Lugupeetud Jürgen Ligi!
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Rahandusministeeriumit võimaluse eest esitada arvamus tagatisfondi institutsionaalse ja juhtimise korralduse muutmise väljatöötamiskavatsuse kohta, mille eesmärk on hinnata Tagatisfondi praeguse korralduse toimivust ning leida lahendused, kuidas muuta Tagatisfondi ülesannete täitmine senisest tõhusamaks. Järgnevalt esitame oma kommentaarid ja ettepanekud väljatöötamiskavatsuse kohta.
1. Reformi proportsionaalsus
Kaubanduskoda toetab kriisivalmiduse parandamist. Reform peaks aga olema praktiline ja proportsionaalne. See peaks lahendama väljatöötamiskavatsuses kirjeldatud tegelikud probleemid, eelkõige kiire likviidsuse ja väljamaksete korralduse, ilma et turuosalistele tekiks uut halduskoormust või lisakulusid.
2. Tagatisfondi institutsionaalne korraldus
Väljatöötamiskavatsuse punktis 4.1 pakutakse välja kolm võimalikku valikut Tagatisfondi institutsionaalse korralduse muutmiseks. Nendeks on (I) Tagatisfondi senise staatuse säilitamine, (II) funktsiooni viimine Finantsinspektsiooni alla või (III) Tagatisfondi ülesannete laiendamine kriisilahendusega.
Peame parimaks varianti I ehk Tagatisfondi senise staatuse säilitamist. See valik nõuab kõige vähem seadusemuudatusi ja hoiab järelevalve ning tagatisskeemi funktsioonid lahus. Leiame, et tänased probleemid on lahendatavad olemasoleva struktuuri raames, kui täpsustada Tagatisfondi ja Finantsinspektsiooni ülesandeid, vastutusi ja koostööd.
Variandi II puhul tunnistab väljatöötamiskavatsus ise mitut lahtist küsimust. Finantsinspektsioonil puudub tsiviilõigusvõime, samas kui EL õigus eeldab pigem, et tagatisskeem saab iseseisvalt laenu võtta ja kohtumenetluses osaleda. Lisaks tekiks huvide konflikt, sest Finantsinspektsioon oleks korraga järelevalvaja, kriisilahendaja ja krediidiasutuse pankrotimenetluses suurim võlausaldaja.
Variant III tõstaks väljatöötamiskavatsuse hinnangul halduskulud praeguselt ligikaudu 0,4 miljonilt eurolt 1 kuni 2 miljoni euroni aastas, kuigi hüvitusjuhtumid on Eestis väga harvad.
Kaubanduskoja ettepanek:
Palume eelistada varianti I ning sätestada Tagatisfondi seaduses selgemalt Tagatisfondi ja Finantsinspektsiooni ülesannete jaotus, vastutus ja koostöö kord hüvitusjuhtumil.
3. Tagatisfondi nõukogu rolli piiritlemine
Väljatöötamiskavatsuse punktis 5.2.1 pakutakse välja piiritleda Tagatisfondi nõukogu rolli sarnaselt Finantsinspektsiooni nõukogu rolliga. Alternatiivina kaalutakse ilma otsustusõiguseta nõu andva koja moodustamist. Juhul kui Tagatisfondi funktsioon otsustatakse viia tervikuna Finantsinspektsiooni alla (st eraldiseisev avalik-õiguslik isik Tagatisfondi näol kaotatakse), siis on võimalik luua nõuandev koda Finantsinspektsiooni nõukogu või juhatuse kõrvale.
Kaubanduskoja hinnangul peab turuosalistel säilima sisuline roll otsustes, mis puudutavad Tagatisfondi rahastamist, sealhulgas osamaksete määrasid, sihttaset, vara paigutamist ja laenu võtmist. Tagatisfondi rahastavad üksnes turuosalised ning ainuüksi 2025. aastal tasusid pangad hoiuste tagamise osafondi 33,3 miljonit eurot. Otsustusõiguseta nõuandev organ seda rolli ei taga. Samas toetame nõukogu koosseisu ja pädevuse ülevaatamist, et nõukogu keskenduks Tagatisfondi strateegilisele juhtimisele ja järelevalvele ning selle koosseisus oleks vajalik kompetents. Nõukogu suurus peaks tulenema tema ülesannetest, mitte olema eesmärk omaette.
Kaubanduskoja ettepanek:
Palume säilitada turuosaliste esindajad Tagatisfondi nõukogus otsustusõigusega vähemalt rahastamist ja vara paigutamist puudutavates küsimustes ning maandada huvide konflikti taandumisreeglitega.
4. Tagatisfondi vahendite hoidmine riigikassas
Väljatöötamiskavatsuse punktides 4.2.3 ja 5.4.3 kaalutakse Tagatisfondi vahendite hoidmist riigi kontsernikontol või e-riigikassas sarnaselt Tervisekassa ja Töötukassaga.
Kaubanduskoja hinnangul ei ole see põhjendatud. Tagatisfondi vahendid on turuosaliste poolt sihtotstarbeliselt kogutud raha hoiustajate ja investorite kaitseks ega ole oma olemuselt võrreldavad Tervisekassa ja Töötukassa vahenditega. Vahendite inkorporeerimine riigikassasse hägustaks nende eraldatust riigi rahast. Väljatöötamiskavatsus (lk 34) ise märgib, et Tagatisfondi vahendeid arvestatakse juba praegu riigieelarve tasakaalustamisel.
Kaubanduskoja ettepanek:
Palume Tagatisfondi vahendeid riigikassasse mitte inkorporeerida.
5. Hoiuste tagamise osafondi sihttase ja osamaksed
Väljatöötamiskavatsuse punktis 5.4.1 küsitakse, kas hoiuste tagamise osafondi tuleks koguda rohkem vahendeid, kui näeb ette EL õiguse miinimum ehk 0,8% tagatud hoiustest. Seejuures viidatakse FDIC ja Maailmapanga analüüsides soovitatud 2% tasemele.
Kaubanduskoja hinnangul ei ole sihttaseme ega osamaksete tõstmine põhjendatud. Hoiuste tagamise osafondis on juba praegu 1,74% tagatud hoiustest, mis on üle kahe korra rohkem kui EL õiguses nõutud miinimum. Ka 2% tase ei kataks keskmise või suure panga hüvitusjuhtumit, mistõttu lahendab probleemi kiire likviidsus, mitte suurem ettekogumine. Väljatöötamiskavatsus (lk 31) tunnistab ka ise, et USA praktika ei ole EL tagatisskeemidele otse ülekantav. Lisaks märgitakse väljatöötamiskavatsuses, et pankade koormus ei sõltu valitud institutsionaalsest variandist, seega puudub põhjus siduda reformi osamaksete tõstmisega. Samuti on pankade kriiside lahendamiseks loodud kriisilahendusraamistik ja MREL-nõuded (Minimum Requirement for Own Funds and Eligible Liabilities), mistõttu ei ole põhjendatud eeldada, et hüvitised peavad olema kaetud üksnes ette kogutud vahenditest.
Kaubanduskoja ettepanek:
Palume Tagatisfondi sihttaset ja osamakseid mitte tõsta. Samuti palume mitte laiendada hoiuste tagamise osafondi vahendite kasutamist muudele eesmärkidele kui hoiuste hüvitamine.
Loodame, et peate võimalikuks Kaubanduskoja kommentaare ja ettepanekuid arvesse võtta.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor
Sandra Melani Mellikov
[email protected] 6040071
Rahandusministeerium Teie 04.08.2026 nr 13-1.1/3222-1
[email protected]
[email protected] Meie 14.10.2026 nr 4/180
Arvamuse esitamine tagatisfondi institutsionaalse ja juhtimise korralduse muutmise väljatöötamiskavatsuse kohta
Lugupeetud Jürgen Ligi!
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Rahandusministeeriumit võimaluse eest esitada arvamus tagatisfondi institutsionaalse ja juhtimise korralduse muutmise väljatöötamiskavatsuse kohta, mille eesmärk on hinnata Tagatisfondi praeguse korralduse toimivust ning leida lahendused, kuidas muuta Tagatisfondi ülesannete täitmine senisest tõhusamaks. Järgnevalt esitame oma kommentaarid ja ettepanekud väljatöötamiskavatsuse kohta.
1. Reformi proportsionaalsus
Kaubanduskoda toetab kriisivalmiduse parandamist. Reform peaks aga olema praktiline ja proportsionaalne. See peaks lahendama väljatöötamiskavatsuses kirjeldatud tegelikud probleemid, eelkõige kiire likviidsuse ja väljamaksete korralduse, ilma et turuosalistele tekiks uut halduskoormust või lisakulusid.
2. Tagatisfondi institutsionaalne korraldus
Väljatöötamiskavatsuse punktis 4.1 pakutakse välja kolm võimalikku valikut Tagatisfondi institutsionaalse korralduse muutmiseks. Nendeks on (I) Tagatisfondi senise staatuse säilitamine, (II) funktsiooni viimine Finantsinspektsiooni alla või (III) Tagatisfondi ülesannete laiendamine kriisilahendusega.
Peame parimaks varianti I ehk Tagatisfondi senise staatuse säilitamist. See valik nõuab kõige vähem seadusemuudatusi ja hoiab järelevalve ning tagatisskeemi funktsioonid lahus. Leiame, et tänased probleemid on lahendatavad olemasoleva struktuuri raames, kui täpsustada Tagatisfondi ja Finantsinspektsiooni ülesandeid, vastutusi ja koostööd.
Variandi II puhul tunnistab väljatöötamiskavatsus ise mitut lahtist küsimust. Finantsinspektsioonil puudub tsiviilõigusvõime, samas kui EL õigus eeldab pigem, et tagatisskeem saab iseseisvalt laenu võtta ja kohtumenetluses osaleda. Lisaks tekiks huvide konflikt, sest Finantsinspektsioon oleks korraga järelevalvaja, kriisilahendaja ja krediidiasutuse pankrotimenetluses suurim võlausaldaja.
Variant III tõstaks väljatöötamiskavatsuse hinnangul halduskulud praeguselt ligikaudu 0,4 miljonilt eurolt 1 kuni 2 miljoni euroni aastas, kuigi hüvitusjuhtumid on Eestis väga harvad.
Kaubanduskoja ettepanek:
Palume eelistada varianti I ning sätestada Tagatisfondi seaduses selgemalt Tagatisfondi ja Finantsinspektsiooni ülesannete jaotus, vastutus ja koostöö kord hüvitusjuhtumil.
3. Tagatisfondi nõukogu rolli piiritlemine
Väljatöötamiskavatsuse punktis 5.2.1 pakutakse välja piiritleda Tagatisfondi nõukogu rolli sarnaselt Finantsinspektsiooni nõukogu rolliga. Alternatiivina kaalutakse ilma otsustusõiguseta nõu andva koja moodustamist. Juhul kui Tagatisfondi funktsioon otsustatakse viia tervikuna Finantsinspektsiooni alla (st eraldiseisev avalik-õiguslik isik Tagatisfondi näol kaotatakse), siis on võimalik luua nõuandev koda Finantsinspektsiooni nõukogu või juhatuse kõrvale.
Kaubanduskoja hinnangul peab turuosalistel säilima sisuline roll otsustes, mis puudutavad Tagatisfondi rahastamist, sealhulgas osamaksete määrasid, sihttaset, vara paigutamist ja laenu võtmist. Tagatisfondi rahastavad üksnes turuosalised ning ainuüksi 2025. aastal tasusid pangad hoiuste tagamise osafondi 33,3 miljonit eurot. Otsustusõiguseta nõuandev organ seda rolli ei taga. Samas toetame nõukogu koosseisu ja pädevuse ülevaatamist, et nõukogu keskenduks Tagatisfondi strateegilisele juhtimisele ja järelevalvele ning selle koosseisus oleks vajalik kompetents. Nõukogu suurus peaks tulenema tema ülesannetest, mitte olema eesmärk omaette.
Kaubanduskoja ettepanek:
Palume säilitada turuosaliste esindajad Tagatisfondi nõukogus otsustusõigusega vähemalt rahastamist ja vara paigutamist puudutavates küsimustes ning maandada huvide konflikti taandumisreeglitega.
4. Tagatisfondi vahendite hoidmine riigikassas
Väljatöötamiskavatsuse punktides 4.2.3 ja 5.4.3 kaalutakse Tagatisfondi vahendite hoidmist riigi kontsernikontol või e-riigikassas sarnaselt Tervisekassa ja Töötukassaga.
Kaubanduskoja hinnangul ei ole see põhjendatud. Tagatisfondi vahendid on turuosaliste poolt sihtotstarbeliselt kogutud raha hoiustajate ja investorite kaitseks ega ole oma olemuselt võrreldavad Tervisekassa ja Töötukassa vahenditega. Vahendite inkorporeerimine riigikassasse hägustaks nende eraldatust riigi rahast. Väljatöötamiskavatsus (lk 34) ise märgib, et Tagatisfondi vahendeid arvestatakse juba praegu riigieelarve tasakaalustamisel.
Kaubanduskoja ettepanek:
Palume Tagatisfondi vahendeid riigikassasse mitte inkorporeerida.
5. Hoiuste tagamise osafondi sihttase ja osamaksed
Väljatöötamiskavatsuse punktis 5.4.1 küsitakse, kas hoiuste tagamise osafondi tuleks koguda rohkem vahendeid, kui näeb ette EL õiguse miinimum ehk 0,8% tagatud hoiustest. Seejuures viidatakse FDIC ja Maailmapanga analüüsides soovitatud 2% tasemele.
Kaubanduskoja hinnangul ei ole sihttaseme ega osamaksete tõstmine põhjendatud. Hoiuste tagamise osafondis on juba praegu 1,74% tagatud hoiustest, mis on üle kahe korra rohkem kui EL õiguses nõutud miinimum. Ka 2% tase ei kataks keskmise või suure panga hüvitusjuhtumit, mistõttu lahendab probleemi kiire likviidsus, mitte suurem ettekogumine. Väljatöötamiskavatsus (lk 31) tunnistab ka ise, et USA praktika ei ole EL tagatisskeemidele otse ülekantav. Lisaks märgitakse väljatöötamiskavatsuses, et pankade koormus ei sõltu valitud institutsionaalsest variandist, seega puudub põhjus siduda reformi osamaksete tõstmisega. Samuti on pankade kriiside lahendamiseks loodud kriisilahendusraamistik ja MREL-nõuded (Minimum Requirement for Own Funds and Eligible Liabilities), mistõttu ei ole põhjendatud eeldada, et hüvitised peavad olema kaetud üksnes ette kogutud vahenditest.
Kaubanduskoja ettepanek:
Palume Tagatisfondi sihttaset ja osamakseid mitte tõsta. Samuti palume mitte laiendada hoiuste tagamise osafondi vahendite kasutamist muudele eesmärkidele kui hoiuste hüvitamine.
Loodame, et peate võimalikuks Kaubanduskoja kommentaare ja ettepanekuid arvesse võtta.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor
Sandra Melani Mellikov
[email protected] 6040071
Seosed
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|