Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Riigikantselei

14.10.2026 nr 1-4/26/3890

Energeetika- ja keskkonnaministri määruse

„Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded vedelkütusega varustamisel“ eelnõu

Käesolevaga esitame kooskõlastamiseks energeetika- ja keskkonnaministri määruse „Elutähtsa

teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded vedelkütusega varustamisel“ eelnõu ja seletuskirja. Eelnõu kiireloomulisuse tõttu palume määruse eelnõu kooskõlastada viie tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo

energeetika- ja keskkonnaminister

Lisad: 1) määruse eelnõu

2) määruse eelnõu seletuskiri

Sama: Rahandusministeerium

Arvamuse avaldamiseks: Konkurentsiamet

Anastassia Batulin, 625 6359

[email protected]

EELNÕU 23.09.2026

ENERGEETIKA- JA KESKKONNAMINISTER

MÄÄRUS

Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse

nõuded vedelkütusega varustamisel

Määrus kehtestatakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 6 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega kehtestatakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktis 21

nimetatud elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded.

(2) Määruses sätestatakse elutähtsa teenuse taseme, valmisoleku ja teenuse katkestuse

ennetamise nõuded. Samuti sätestatakse tingimused, mille puhul on tegemist elutähtsa teenuse

ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest põhjustatud olukorraga ja nõuded elutähtsa

teenuse põhitegevust toetavate teenuste sisseostmiseks teiselt ettevõtjalt ning elutähtsa teenuse

ulatusliku katkestuse või selle ohust teavitamise korraldus.

§ 2. Mõisted

(1) Autonoomse elektritoitega tankla on tankla, mis on varustatud paikse elektrigeneraatori või mõne muu tehnilise seadmega selliselt, et elutähtsa teenuse katkestuse korral suudab hiljemalt

30 minuti jooksul minna üle autonoomsele elektritoitele ning taastada kütuse ööpäevaringse müügi ja vedelkütuse kättesaadavuse.

(2) Autonoomse elektritoite valmidusega tankla on tankla, mis on varustatud tehniliste lahendustega, mis võimaldavad elutähtsa teenuse katkestuse korral käivitada tankla töö

elektrigeneraatori abil või ühendada tankla ajutise autonoomse elektritoiteallikaga, tagades seeläbi kütuse müügi ja vedelkütuse kättesaadavuse taastamise vastavalt käesoleva määruse §-

s 6 sätestatud ajale. (3) Vedelkütus käesoleva määruse tähenduses on mootorsõidukites kasutatav vedel põlevaine.

(4) Vedelkütusega varustamine kui elutähtis teenus on vedelkütust tarbivatele isikutele Eesti

territooriumil vedelkütuse kättesaadavuse tagamine. (5) Vedelkütusega varustamise kui elutähtsa teenuse osutaja on vedelkütuse seaduse § 3 lõike

7 punktis 1 esitatud nõuetele vastav kütusemüüja või vedelkütuse seaduse § 3 lõike 7 punktis 2 esitatud nõuetele vastav aktsiisilaopidaja.

§ 3. Elutähtsa teenuse taseme ja valmisoleku nõuded

(1) Vedelkütuse seaduse § 3 lõike 7 punktis 1 esitatud nõuetele vastav kütusemüüja (edaspidi

vedelkütuse müüja) tagab vedelkütuse kättesaadavuse vähemalt käesoleva määruse § 4 lõikes 1 märgitud tanklates koos hanke-, tarne- ja müügisüsteemi toimimisega.

(2) Vedelkütuse müüja tagab elutähtsa teenuse ulatusliku katkestuse või selle ohu korral

käesoleva määruse § 4 lõigetes 1 ja 2 märgitud tanklates vedelkütuse kättesaadavuse

eelisjärjekorras alarmsõidukitele, mille teenuse katkestamisega kaasneb vahetu oht inimelule.

(3) Teise elutähtsa teenuse katkestuse või selle ohu korral tagavad vedelkütuse müüja ja aktsiisilaopidaja teenuse toimimise oma kriisiplaani kohaselt.

(4) Vedelkütuse müüja ja aktsiisilaopidaja analüüsivad riskianalüüsis ja kirjeldavad

kriisiplaanis oma tegevust vähemalt järgmiste ohtude korral: 1) ekstreemsed ilmastikuolud; 2) vedelkütuse varustamiseks vajaliku kriitilise taristu purunemine või selle tehniline rike;

3) olulise töötaja puudumine; 4) keskkonnareostus;

5) küberintsident; 6) vedelkütuse tarnehäired või lepingupartneri poolt lepingu mittetäitmine; 7) teiste kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõikes 3 sätestatud elutähtsate teenuste

katkemine; 8) kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 16 kohases üleriigilises riskianalüüsis analüüsitud oht

või muu sarnast olukorda põhjustada võiv oht.

§ 4. Vedelkütuse varustamise teenuse katkestuse ennetuse nõuded

(1) Vedelkütuse müüjal on kohustus elutähtsa teenuse osutamise tagamiseks varustada autonoomse elektritoitega üks tankla vähemalt kolmes maakonnas, millest üks tankla on

Tallinnas või Harjumaal.

(2) Vedelkütuse müüjal on kohustus elutähtsa teenuse osutamise tagamiseks varustada autonoomse elektritoite valmidusega vähemalt kuut tanklat vähemalt kolmes maakonnas.

(3) Vedelkütuse müüja teavitab autonoomse elektritoitega tankla ja autonoomse elektritoite valmidusega tankla asukohast Kliimaministeeriumi hiljemalt 30 päeva jooksul pärast asukoha

valikut ning avaldab autonoomse elektritoitega tankla ja autonoomse elektritoite valmidusega tankla asukoha aadressi oma veebilehel.

(4) Vedelkütuse müüja esitab 30 päeva jooksul pärast autonoomse elektritoite paigaldamist autonoomse elektritoitega varustatud tankla asukoha elutähtsa teenuse toimepidevuse

korraldajale või tema kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 4 alusel määratud asutusele,

kes teeb haldusjärelevalvet nõuete täitmise üle.

(5) Käesoleva määruse § 3 lõikes 1 nimetatud vedelkütuse müüja tagab elutähtsa teenuse

ulatusliku katkestuse või selle ohu korral, kui elektroonilise side võrgu toimimist,

kaardipõhise makse tehingu vastuvõtmist või selle tehingu töötlemist võimaldava

infosüsteemi häire ei võimalda nimetatud olukordades kaardipõhise maksetehingu teostamist

või takistab seda oluliselt, oma tanklaketi tanklates valmisoleku teostada võrguühenduseta

kaardimakseid kaardiskeemide reeglite järgi ning pangakaardi väljastaja määratud limiidi

ulatuses.

(6) Elektrikatkestuse puhul käesoleva paragrahvi lõiget 5 rakendatakse ainult juhul, kui elektritoide on tagatud.

(7) Aktsiisilaopidaja, kelle aktsiisilao mahutipargi maht on vähemalt 15 000 m3, tagab elektri või sidekatkestuse korral vähemalt 72 tunniks kütuse tarbimisse lähetamise võimekuse Eesti-

siseseks tarbimiseks 24 tunni jooksul mahus, mis vastab 0,1 protsendile mahutipargi kogumahust, kuid mitte vähem kui 300 kuupmeetrit.

§ 5. Nõuded autonoomse elektritoitega varustatud tanklale

(1) Autonoomse elektritoitega tankla kütusemahutite summaarne mahutavus peab

mootoribensiinide puhul olema minimaalselt 30 000 liitrit ja diislikütuste puhul minimaalselt

30 000 liitrit.

(2) Väljaspool Harju, Ida-Viru, Tartu ja Pärnu maakonda asuva autonoomse elektritoitega

tankla kütusemahutite summaarne mahutavus peab mootoribensiinide puhul olema minimaalselt 20 000 liitrit ja diislikütuste puhul minimaalselt 20 000 liitrit.

(3) Autonoomse elektritoitega tankla mootoribensiini ja diislikütuse summaarne jääk ei tohi ühelgi ajahetkel mootoribensiinide puhul olla väiksem kui 15 000 liitrit ja diislikütuste puhul

väiksem kui 15 000 liitrit.

(4) Lõikes 2 sätestatud tanklates ei tohi kütuse summaarne jääk ühelgi ajahetkel mootoribensiinide puhul olla väiksem kui 10 000 liitrit ja diislikütuste puhul väiksem kui 10 000 liitrit.

(5) Lõigetes 2 ja 3 nimetatud kohustust ei rakendata:

1) diislikütusele oktoobri- ja novembrikuus, kui toimub ettevalmistus talvisele diislikütusele üleminekuks; 2) mootoribensiini osas märtsi- ja aprillikuus, kui toimub ettevalmistus suvisele

mootoribensiinile üleminekuks; 3) seadusest tulenevate kütuse koostise muudatuste osas muudatuse jõustumise kuul ja sellele

eelneval kalendrikuul; 4) käesoleva määruse § 4 lõikes 2 nimetatud tanklatele.

§ 6. Elutähtsa teenuse katkestuse lubatud aeg

Elutähtsa teenuse katkestuse lubatud aeg on:

1) paragrahvi 2 lõikes 5 nimetatud aktsiisilaopidajatele kuni 24 tundi; 2) paragrahvi 4 lõikes 1 nimetatud tanklatele kuni pool tundi;

3) paragrahvi 4 lõikes 2 nimetatud tanklatele kuni 24 tundi.

§ 7. Elutähtsa teenuse taastamise korraldus

Vedelkütusega varustamise kui elutähtsa teenuse osutaja (edaspidi elutähtsa teenuse osutaja)

lähtub elutähtsa teenuse taastamisel kriisiplaanis esitatud teenuse taastamise prioriteetidest, arvestades võimaluse korral järgmisega: 1) esimesena taastatakse teenus vedelkütust tarbivatele isikutele (edaspidi tarbija), kelle

teenuse katkestusega kaasneb vahetu oht inimelule;

2) teisena taastatakse teenus tarbijatele, kes tagavad elutähtsaid teenuseid või riigikaitset.

§ 8. Elutähtsa teenuse osutamist toetavate teenuste ostmise nõuded

Elutähtsa teenuse osutaja lähtub elutähtsa teenuse osutamist toetavate teenuste ostmisel

lepingupartneri võimest osutada teenust elutähtsa teenuse ulatusliku katkestuse korral.

§ 9. Elutähtsa teenuse katkestusest põhjustatud olukord Elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest põhjustatud olukorraga on

tegemist juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest tingimustest:

1) vedelkütuse müüja ei suuda tagada käesoleva määruse § 4 lõikes 1 sätestatud tanklates katkematut teenust või § 4 lõikes 2 nimetatud autonoomse elektritoite valmisolekut käesoleva määruse §-s 6 nõutud aja jooksul ja selle tulemusena on teenuse katkemise piirkonnas ohustatud

käesoleva määruse §-s 7 nimetatud prioriteetsetele tarbijatele kütuse väljastamine; 2) aktsiisilaopidaja ei suuda tagada käesoleva määruse § 4 lõike 7 ja § 6 punkti 1 tasemel teenust ja selle tulemusena on Eestis kütuse tarbimisse lähetamine häiritud;

3) katkeb vedelkütusega varustamise tarneahel ja olukorra lahendamiseks on vaja võtta kasutusele riigi vedelkütusevaru või rakendada muid kütust säästvaid meetmeid.

§ 10. Elutähtsa teenuse ulatusliku katkestuse või selle ohust teavitamise korraldus

(1) Elutähtsa teenuse osutaja teavitab viivitamata elutähtsa teenuse häirest, katkestusest või

selle ohust elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajat ning kriisiplaanis sätestatud korras teisi teabevahetusse kaasatud asutusi ja isikuid.

(2) Lõikes 1 kirjeldatud teavitus sisaldab vähemalt järgmist teavet: 1) katkestuse toimumise aeg ja kestus;

2) katkestuse tegelik või oletatav põhjus ja hetkeolukorra lühikirjeldus; 3) teenuse taastamiseks või teenuse katkestuse mõju vähendamiseks rakendatud ja

rakendatavad meetmed; 4) esialgsed andmed prognoositava kahju kohta teenuse tarbijale; 5) esialgsed andmed prognoositava mõju kohta teiste elutähtsate teenuste toimepidevusele;

6) vajaduse korral esialgsed andmed prognoositava mõju kohta keskkonnale.

§ 11. Määruse jõustumine

(1) Määruse § 4 lõige 2 jõustub 2027. aasta 1. aprillil.

(2) Määruse § 4 lõige 7 jõustub 2026. aasta 1. novembril.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo (allkirjastatud digitaalselt) Energeetika- ja keskkonnaminister Marten Kokk

kantsler

Energeetika- ja keskkonnaministri määruse „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja

toimepidevuse nõuded vedelkütusega varustamisel“ eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Eelnõu on koostatud 1. oktoobril 2026 jõustuva kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse (edaspidi

KORKS) rakendamiseks.

Eelnõu kattub hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS) alusel antud majandus- ja taristuministri määrusega „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded vedelkütusega varustamisel1“.

Võrreldes kehtiva määrusega tehakse eelnõus üksnes piiratud ulatuses täpsustusi ja

ajakohastamisi, mis ei muuda määruse regulatsiooni põhisisu ega eesmärki. Määruse tekstis asendatakse viited HOSi sätetele viidetega KORKSi vastavatele sätetele.

Määruse eelnõu ei too kaasa halduskoormuse suurenemist, sest tegemist on kehtiva määruse

regulatsiooni ületoomisega uude määrusesse.

1.2 Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna nõunik Anastassia Batulin (tel. 6256359, [email protected]). Eelnõu ja

õigusliku analüüsi teostas Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Marko Lelov.

1.3. Märkused

Eelnõu on koostatud 1. oktoobril 2026 jõustuva KORKSi § 82 lõike 6 alusel.

Seni kehtivas õiguses reguleerib sama valdkonda hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 28. juuni 2018. a määrus nr 35 „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded vedelkütusega varustamisel“. Alates 1. oktoobrist 2026

reguleerib vastavat valdkonda KORKS ja antud määrus muutub kehtetuks (HMS § 93 lõige 1: määrus kehtib muu hulgas volitusnormi kehtetuks tunnistamiseni).

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmise ega vahetu rakendamisega. Eelnõu ei ole

seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Võrreldes kehtiva määrusega tehakse eelnõus üksnes piiratud ulatuses täpsustusi ja ajakohastamisi, mis ei muuda määruse regulatsiooni põhisisu ega eesmärki. Määruse tekstis

asendatakse viited HOSi sätetele viidetega KORKSi vastavatele sätetele. Eelnõu koosneb kaheteistkümnest paragrahvist.

§ 1. Reguleerimisala

1 Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded vedelkütusega varustamisel-Riigi Teataja

Eelnõu §-ga 1 sätestatakse KORKS § 81 lõike 3 punktis 21 nimetatud elutähtsa teenuse

reguleerimisala. Määruse volitusnorm on KORKS § 82 lõige 6. HOS § 37 lõikes 2 sätestatud

volitusnorm muutub HOS-i kehtetuks tunnistamisel kehtetuks.. Sellest tulenevalt asendatakse

määruse eelnõus viide KORKSis sätestatule.

Lõikes 2 määratakse kindlaks määruse peamised reguleerimisesemed. Lisaks teenuse taseme ja

valmisoleku nõuetele reguleeritakse teenuse katkestuse ennetamist, ulatusliku või raskete tagajärgedega katkestuse tingimusi, teenuse osutamist toetavate teenuste sisseostmist ning

teavitamist.

§ 2. Mõisted

Eelnõu §-ga 2 sätestatakse määruse kohaldamisel vajalikud mõisted. Lõigetes 1 ja 2 määratletakse autonoomse elektritoitega tankla ja autonoomse elektritoite valmidusega tankla.

Autonoomse elektritoitega tankla peab olema võimeline elutähtsa teenuse katkestuse korral üle minema autonoomsele elektritoitele hiljemalt 30 minuti jooksul ning jätkama vedelkütuse müüki ööpäevaringselt. Autonoomse elektritoite valmidusega tankla puhul ei ole nõutud püsiva

autonoomse elektritoitesüsteemi olemasolu. Tankla peab olema tehniliselt ette valmistatud elektrigeneraatori kasutuselevõtuks või ajutise autonoomse elektritoiteallika ühendamiseks. Teenuse taastamise tähtaeg tuleneb §-st 6.

Lõikes 3 määratletakse vedelkütus määruse tähenduses. Mõistega hõlmatakse mootorsõidukites kasutatav vedel põlevaine.

Lõikes 4 kirjeldatakse elutähtsat teenust. Teenuse sisuks on vedelkütust tarbivatele isikutele Eestis vedelkütuse kättesaadavuse tagamine.

Lõikes 5 määratletakse elutähtsa teenuse osutajad. Nendeks on asjakohastele vedelkütuse

seaduse nõuetele vastavad kütusemüüjad ja aktsiisilaopidajad.

§ 3. Elutähtsa teenuse taseme ja valmisoleku nõuded

Eelnõu § 3 eesmärk on tagada, et elutähtsa teenuse osutaja oleks võimeline jätkama vedelkütusega varustamist ka tavapärasest oluliselt erinevates tingimustes.

Lõike 1 kohaselt peab vedelkütuse müüja tagama vedelkütuse kättesaadavuse määruse § 4

lõikes 1 nimetatud tanklates ning tagama hanke-, tarne- ja müügisüsteemi toimimise. Seega ei käsitata tanklat eraldiseisva objektina, vaid osana vedelkütuse varustamise tervikprotsessist.

Lõike 2 kohaselt tuleb kriisiolukorras või muus sarnases olukorras tagada määruse § 4 lõigetes

1 ja 2 nimetatud tanklates vedelkütuse kättesaadavus eelisjärjekorras alarmsõidukitele, mille teenuse katkestamisega kaasneb vahetu oht inimelule.

Nõude eesmärk on tagada piiratud kütusekättesaadavuse korral esmajärjekorras nende sõidukite

tankimisvõimalus, mille tegevus on otseselt seotud inimeste elu ja tervise kaitsmisega.

Lõikes 3 sätestatakse kohustus tagada teenuse toimimine teise elutähtsa teenuse katkestuse, kriisiolukorra või muu sarnase olukorra korral vastavalt elutähtsa teenuse osutaja kriisiplaanile.

Lõike 4 kohaselt tuleb riskianalüüsis ja kriisiplaanis käsitleda vähemalt loetletud ohte. Loetelu

hõlmab nii looduslikke, tehnilisi, inimtekkelisi kui ka küberohte ning sõltuvust tarnijatest ja teistest elutähtsatest teenustest.

Nõue toetab KORKS §-de 18 ja 20 eesmärki, mille kohaselt peab püsiva kriisiülesandega isik,

sealhulgas elutähtsa teenuse osutaja, analüüsima teenuse toimepidevust ohustavaid asjaolusid ning koostama kriisiplaani. KORKS § 18 kohaselt tuleb riskianalüüsis käsitleda nii üleriigilises

riskianalüüsis esitatud kui ka muid teenuse toimepidevust ohustavaid ohte.

Punktis 8 viidatakse KORKS § 16 kohases üleriigilises riskianalüüsis analüüsitud ohtudele. KORKS § 16 kohaselt on üleriigilise riskianalüüsi eesmärk analüüsida kriisiolukorda põhjustada võivaid üleriigilisi ohte ning hinnata nende tõenäosust ja tagajärgi.

§ 4. Vedelkütuse varustamise teenuse katkestuse ennetuse nõuded

Eelnõu §-s 4 sätestatakse peamised tehnilised ja korralduslikud meetmed teenuse katkestuse ennetamiseks.

Lõike 1 kohaselt peab vedelkütuse müüja tagama vähemalt ühe autonoomse elektritoitega tankla vähemalt kolmes maakonnas, kusjuures üks tankla peab asuma Tallinnas või Harjumaal.

Nõude eesmärk on tagada geograafiliselt hajutatud tankimisvõimekus ning vähendada

olukorda, kus ühe piirkonna elektrikatkestus põhjustab vedelkütuse kättesaadavuse täieliku katkemise.

Lõike 2 kohaselt peab vedelkütuse müüja lisaks tagama vähemalt kuue autonoomse elektritoite

valmidusega tankla olemasolu vähemalt kolmes maakonnas.

Lõigete 1 ja 2 koosmõju eesmärk on kujundada mitmekihiline toimepidevuse lahendus: osa kriitilisest tankimisvõimekusest peab olema viivitamata autonoomsele elektritoitele üleviidav

ning täiendav tanklavõimekus peab olema taastatav määruses sätestatud tähtaja jooksul.

Lõikes 3 sätestatakse tanklate asukohast teavitamise ja teabe avalikustamise kohustus. Kliimaministeeriumile tuleb anda teave hiljemalt 30 päeva jooksul pärast asukoha valikut. Tanklate aadressid tuleb avaldada ka vedelkütuse müüja veebilehel.

Avalikustamise eesmärk on tagada tarbijatele ja kriisi lahendamises osalevatele asutustele teave

kriisiolukorras kasutatavate tanklate kohta.

Lõikes 4 sätestatakse kohustus esitada teave autonoomse elektritoite paigaldamise kohta elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajale või tema määratud asutusele. Nõue võimaldab

korraldajal kontrollida meetme rakendamist ning planeerida järelevalvet.

Lõikes 5 sätestatakse võrguühenduseta kaardimaksete tegemise valmisolek olukorras, kus elektroonilise side võrgu või kaardimaksete töötlemisega seotud infosüsteemi häire tõttu ei ole

tavapärane kaardimakse võimalik või on oluliselt häiritud.

Meetme eesmärk on vähendada olukorda, kus kütus on füüsiliselt tanklas olemas ja tankla on elektriliselt töövõimeline, kuid tarbijad ei saa maksesüsteemi häire tõttu kütust osta.

Lõikes 6 täpsustatakse, et lõikes 4 sätestatud võrguühenduseta kaardimakse valmisoleku nõuet

rakendatakse elektrikatkestuse korral üksnes juhul, kui tankla elektritoide on tagatud.

Lõikes 7, millega kehtestatakse aktsiisilaopidajatele kohustus tagada kütuse tarbimisse lähetamise võimekuse Eesti-siseseks tarbimiseks elektri- ja sidekatkestuse korral. Nõue

kohaldub aktsiisilaopidajatele, kelle aktsiisilao mahutipargi maht on vähemalt 15 000 m³. Selliseid aktsiisilao pidajaid on Eestis 10 (kokku on aktsiisilao pidajaid 28). Sellisel juhul peab

aktsiisilaopidaja tagama võimekuse andma kütust tarbimisse 24 tunni jooksul alates elektri- ja sidekatkestusest. Nõude kehtima hakkamise järgselt tuleb esimese 24 tunni jooksul tagada operatiivvõimekuse valmidus ning miinimumnõude täitmine, järgmisel kahel ööpäeval tuleb

tagada ainult kütuse väljastusmaht. Nõutav kogus on määratud järgmiselt: vähemalt 300 m³ või vähemalt 0,1% ettevõtte terminalipargi kogumahust. Seejuures rakendub suurem neist

kahest näitajast, tagades nii miinimumtaseme kui ka proportsionaalsuse suuremate terminalide puhul. Näiteks 125 000 m³ mahuga terminali korral moodustab 0,1% kogumahust 125 m³, mistõttu kohaldub miinimumnõue 300 m³. Samas kui 750 000 m3 suuruse mahutipargiga

ettevõttele kohalduks 0,1% ehk 750 m3, sest 0,1% on suurem kui 300m3. Selline lähenemine tagab ühelt poolt väiksemate terminalide puhul minimaalse operatiivvõimekuse olemasolu ning

teiselt poolt väldib ebaproportsionaalselt madalaid nõudeid suurema mahuga terminalide puhul. Samuti annab kõnealune lahenduse võimaluse kasutada tarneraskuste korral võimalikult palju olemasolevaid terminale, et hajutada riske ühe või kahe suurema terminali võimalikust rikkest.

Miinimumnõue 300 m3 ööpäevas tagab, et ka väiksema mahutavusega terminalid on võimelised teenindama piirkondlikku vajadust. Kehtestatavate miinimumnõuete tugineb arvutusloogikale,

tagamaks kokku 4440 m3 väljastusvõimest ööpäevas, mis katab Eesti vajadusest (3500\m3) 127%, jättes vajaliku turvapuhvri kõige suurima tarbimisega kuu katmiseks (2025. aasta suurim ühe kuu tarbimine oli 3928,8m3) ning muudeks ebatavalisteks olukordadeks. Määruse

koostamise hetkel ei ole aktsiisilaopidajaid määratud ETO-deks kuna ETO-ks määramine toimub eraldi haldusakti alusel. Kõik asjakohased turuosalised on olnud käesoleva määruse koostamise protsessi kaasatud ja üheskoos on leitud kompromiss määrusega kehtestatud nõuete

rakendamiseks. Kõige suuremate aktsiisilaopidajatega (10 tk) on nõude rakendatavust arutatud ning nad on kinnitanud, et nõue on reaalselt teostatav tingimusel, et see rakendub 6-kuulise

üleminekuajaga. Sellega on arvestatud ka määruse kõnealuse punkti jõustamisel.

Eesti ööpäevase kütusevajaduse laialivedamiseks on vaja teha ca 148 laadimistsüklit 30 m3

mahutavusega kütuseautoga. Eestis on registreeritud Transpordiameti andmeil 107

kütusesõidukit (keretüüp: PAAK; N2 ja N3 kategooria sõiduk), millest 10 on ajutiselt registrist

kustutatud. Iga auto peab kriisiolukorras tegema ühe tiiru (1,5 tiiru) ööpäevas, et vajadus katta.

See on tavatingimustes logistiliselt väga madal koormus (tavatingimustes tehakse 2–4 tiiru),

mis jätab varu võimalikele tõrgetele teedevõrgus või pikematele tankimisjärjekordadele. Nõude

eesmärk on vältida olukorda, kus vedelkütuse füüsiline varu on Eestis olemas, kuid elektri- või

sidekatkestuse tõttu ei ole võimalik kütust terminalist tarbimisse lähetada.

§ 5. Nõuded autonoomse elektritoitega varustatud tanklale

Eelnõu §-s 5 kehtestatakse autonoomse elektritoitega tankla kütusevaru nõuded.

Lõike 1 kohaselt peab autonoomse elektritoitega tankla mahutite summaarne mahutavus olema nii mootoribensiinide kui ka diislikütuste puhul vähemalt 30 000 liitrit.

Lõike 2 kohaselt on väljaspool Harju, Ida-Viru, Tartu ja Pärnu maakonda asuvatele tanklatele

ette nähtud madalam, 20 000-liitrine minimaalne mahutavus mõlema kütuseliigi puhul.

Erineva piirkondliku mahu nõude eesmärk on arvestada tanklate paiknemise, tarbimismahu ja olemasoleva taristu erinevustega ning võimaldada toimepidevuse tagamist ka väiksema

tarbimismahuga piirkondades.

Lõigetes 3 ja 4 sätestatakse minimaalse kütusejäägi nõuded. Autonoomse elektritoitega tanklas peab olema tagatud vähemalt 15 000 liitrit mootoribensiini ja 15 000 liitrit diislikütust. § 5

lõikes 2 nimetatud tanklates on vastav miinimum 10 000 liitrit.

Lõikes 5 sätestatakse erandid minimaalse kütusejäägi nõudest. Erandid arvestavad kütuste hooajalist koostise muutmist ja seadusest tulenevaid kütuse koostise muudatusi. Samuti ei kohaldata minimaalset kütusejäägi nõuet autonoomse elektritoite valmidusega tanklatele, sest

nende puhul ei ole tegemist sama taseme püsiva autonoomse tankimisvõimekusega.

§ 6. Elutähtsa teenuse katkestuse lubatud aeg

Eelnõu §-ga 6 määratakse kindlaks elutähtsa teenuse katkestuse lubatud aeg.

Aktsiisilaopidaja puhul on lubatud katkestuse aeg kuni 24 tundi.

§ 4 lõikes 1 nimetatud autonoomse elektritoitega tanklate puhul on lubatud katkestuse aeg kuni

30 minutit. See vastab § 2 lõikes 1 sätestatud autonoomsele elektritoitele ülemineku tähtajale.

§ 4 lõikes 2 nimetatud autonoomse elektritoite valmidusega tanklate puhul on lubatud katkestuse aeg kuni 24 tundi.

Erinevad tähtajad lähtuvad nende meetmete erinevast toimepidevuse tasemest. Autonoomse elektritoitega tankla peab võimaldama teenuse jätkumist väga lühikese aja jooksul, samal ajal

kui autonoomse elektritoite valmidusega tankla puhul on lubatud pikem taastamise aeg.

§ 7. Elutähtsa teenuse taastamise korraldus

Eelnõu § 7 sätestab teenuse taastamise prioriteedid.

Teenuse taastamisel lähtutakse esmajärjekorras elutähtsa teenuse osutaja kriisiplaanis sätestatud prioriteetidest. Täiendavalt tuleb võimaluse korral arvestada kahe prioriteediga.

Esimesena tuleb taastada teenus tarbijatele, kelle teenuse katkestusega kaasneb vahetu oht

inimelule. Teisena tuleb taastada teenus tarbijatele, kes tagavad elutähtsate teenuste toimimist või riigikaitset.

Prioriteedid on vajalikud olukorras, kus teenuse täielikku taastamist ei ole võimalik saavutada

üheaegselt kogu teenuse piirkonnas.

§ 8. Elutähtsa teenuse osutamist toetavate teenuste ostmise nõuded

Eelnõu § 8 sätestab, et elutähtsa teenuse osutaja peab teenuse toimimiseks vajalike toetavate teenuste sisse ostmisel arvestama lepingupartneri võimega jätkata teenuse osutamist

kriisiolukorras ja teise elutähtsa teenuse katkestuse korral. Nõude eesmärk on arvestada toetava

teenuse toimepidevusega lepingupartneri valikul ja lepingu täitmise korraldamisel.

KORKS § 82 lõike 9 punkti 3 kohaselt võib elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuetes ette näha nõuded kriisiülesande täitmist toetavate teenuste sisseostmisele.

§ 9. Elutähtsa teenuse katkestusest põhjustatud kriisiolukord

Eelnõu §-ga 9 sätestatakse tingimused, mille esinemisel käsitatakse vedelkütusega varustamise

katkestust ulatusliku või raskete tagajärgedega katkestusena, mille lahendamisel võib olla vajalik elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja juhtimine ja koordineerimine.

Esimesena käsitletakse olukorda, kus vedelkütuse müüja ei suuda tagada kriitilistes tanklates

nõutud teenuse taset või taastada autonoomse elektritoite valmidust määratud tähtaja jooksul ning selle tagajärjel on ohustatud prioriteetsete tarbijate kütusega varustamine.

Teisena käsitletakse olukorda, kus suurema mahutipargiga aktsiisilaopidaja ei suuda tagada § 4

lõikes 7 ja § 6 punktis 1 sätestatud võimekust ning selle tulemusena on häiritud kütuse tarbimisse lähetamine Eestis.

Kolmandana käsitletakse tarneahela katkemist, mille lahendamiseks tuleb kasutusele võtta riigi vedelkütusevaru või rakendada muid kütuse tarbimist vähendavaid meetmeid.

Tingimuste eesmärk on siduda määruses sätestatud tehnilised ja korralduslikud toimepidevuse nõuded nende olukordadega, millel võib olla ulatuslik mõju vedelkütuse kättesaadavusele ja seeläbi teiste elutähtsate teenuste toimimisele.

KORKS § 82 kohaselt on elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja ülesanne juhtida elutähtsa

teenuse ulatusliku katkestuse või selle ohu lahendamist.

§ 10. Kriisiolukorrast või selle ohust teavitamise korraldus

Eelnõu §-ga 10 sätestatakse vedelkütuse müüja ja aktsiisilaopidaja kohustus teavitada elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajat teenuse häirest, katkestusest või selle ohust.

Teavitamine peab toimuma viivitamata ning kriisiplaanis sätestatud korras tuleb tagada teabe

edastamine ka teistele kriisi lahendamisega seotud asutustele ja isikutele.

Lõikes 2 sätestatakse teavituse minimaalne sisu. Teave peab võimaldama hinnata sündmuse kestust, põhjust, mõju, rakendatud meetmeid ning võimalikku mõju teenuse tarbijatele, teistele

elutähtsatele teenustele ja vajaduse korral keskkonnale.

KORKS § 83 lõike 11 punkti 2 kohaselt peab elutähtsa teenuse osutaja teavitama elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajat või tema määratud asutust viivitamata, kuid hiljemalt 24 tunni jooksul, seaduses nimetatud sündmusest. Määrusega kehtestatav viivitamatu teavitamise

kohustus võimaldab tagada operatiivse kriisijuhtimise jaoks vajaliku info kiire edastamise.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2022/2557, mis käsitleb

elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ning millega tunnistati kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ. Direktiivi eesmärk on suurendada elutähtsate teenuste osutajate toimepidevust ja

tagada elutähtsate teenuste järjepidev osutamine kriiside korral. Direktiivi ülevõtmiseks vajalikud muudatused hädaolukorra seaduses jõustusid 18. oktoobril 2024. Alates 1. oktoobrist 2026 reguleerib vastavat valdkonda kriisiolukorra ja riigikaitse seadus (KORKS), kuhu

direktiivi ülevõtmiseks kehtestatud regulatsioon on üle võetud sisuliste muudatusteta. Eelnõu ei võta direktiivi uuesti üle, kuid rakendab riigisisest regulatsiooni.

4. Määruse mõjud

Määruse jõustumisega ei kaasne täiendavaid mõjusid elutähtsa teenuse osutajale ega

vedelkütuse tarbijatele.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulusid ega tulusid, sest eelnõus ei ole

täiendavaid kohustusi võrreldes HOSi alusel kehtestatud eelnõu kooskõlastamise ajal kehtiva määrusega.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. oktoobril 2026. Määruse jõustumine on seotud kriisiolukorra ja riigikaitse

seaduse jõustumisega. Määruse rakendamiseks ei ole vaja ette näha üleminekuaega. Määrusest tulenevate kohustuste jõustumise tähtajad (1. november 2026 ja 1. aprill 2027) sätestati turuosaliste ettepanekute alusel ja kooskõlastati nendega.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Riigikantseleile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Konkurentsiametile.