Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Rahandusministeerium Teie: 25.09.2026 nr 12.2-1/3896-1

Meie: 13.10.2026 nr 5-1/72-2

Siseministeeriumi seisukohad Euroopa Liidu

riigihangete määruse eelnõu kohta

Tulenevalt Riigikantselei resolutsioonist 2-5/26-00024 edastab Siseministeerium arvamuse

Rahandusministeeriumile Euroopa Liidu riigihangete määruse eelnõu (COM(2026) 590) kohta.

Ülevaate koostasid Siseministeeriumi Euroopa Liidu ja välissuhete osakond, õigusosakond ja

sisejulgeoleku osakond ([email protected]). Valdkondade eest vastutab

Siseministeeriumi kantsler Tarmo Miilits ([email protected]).

Siseministeerium toetab otsuse eelnõu, kuid soovib juhtida tähelepanu mitmele olulisele

aspektile.

Siseministeeriumi valitsemisala vaates võiks välja tuua, et eelnõu suund on julgeoleku,

tarnekindluse, kolmandate riikide mõju piiramise ja digitaliseerimise küsimustes valdavalt

positiivne. Näiteks:

1. Julgeolekuhuvide arvestamine

Siseministeerium rõhutas oma 24.11.2025 kirjas nr 5-1/70-2, et ka klassikalise sektori hangetes

peab olema võimalik arvestada julgeolekuaspektidega ja jätta kõrvale tooted, mille päritolu ei ole

piisavalt usaldusväärne. Eesti seisukoht täiendas seda vajadusega võimaldada kõrvaldada ka

Euroopa Liidus asutatud, kuid kolmanda riigi kontrolli all olev ettevõtja.

Eelnõu vastab sellele ootusele märkimisväärselt:

 artikli 66 lõige 1 kohustab hankijat julgeoleku- ja avaliku turvalisuse riskide esinemisel

kõigis riigihanke etappides neid riske hindama ning võtma asjakohaseid ja

proportsionaalseid meetmeid;

 artikli 66 lõike 3 kohaselt võib julgeolekuriski hindamisel mh arvesse võtta ettevõtja

omandi-, kontrolli- või rahastamisstruktuuri, sealhulgas kolmanda riigi või kolmanda riigi

ettevõtja otsest või kaudset mõju. Samuti võib arvesse võtta ettevõtja allumist kolmanda

riigi õigusele, mis võib kohustada ettevõtjat võimaldama juurdepääsu tundlikule teabele

või seda avaldama;

 artikli 66 lõige 4 võimaldab julgeolekuriskide maandamise nõudeid ja meetmeid rakendada

muu hulgas tehnilistes kirjeldustes, pakkujate valikukriteeriumides, pakkumuste hindamise

kriteeriumides ning hankelepingu täitmise tingimustes;

 artikli 26 lõige 1 alapunkt g) võimaldab kõrvaldada ettevõtja ka salastatud või mitteavaliku

riikliku julgeolekuhinnangu põhjal;

 artikkel 67 võimaldab julgeolekuriski ilmnemisel lepingu täitmise ajal rakendada ettevõtja

suhtes meetmeid, sealhulgas ettevõtja lepingu täitmisest kõrvaldada või lepingu lõpetada.

2 (4)

Kavandatavad muudatused on positiivsed, luues senisest selgema aluse julgeolekuohtude

arvestamiseks ja hindamiseks erinevates riigihangetes (näiteks turvasüsteemide, sidevahendite,

pilveteenuste, biomeetriliste lahenduste, seiretehnoloogia ja kriitilise tarkvara hankimisel).

2. Tarnekindlus ja kriisivalmidus Eesti soovis, et hankijad saaksid eelistada Euroopa Majanduspiirkonna ja usaldusväärsete

partnerite päritolu tooteid ning teenuseid sektorites, kus esineb reaalne julgeolekurisk või kriitiline

sõltuvus.

Hindame, et eelnõu läheb selles osas isegi kaugemale, luues tervikliku tarnekindluse ja

vastupidavuse raamistiku (artikkel 69), võimaldades muu hulgas nõuda tarnijate ja geograafiliste

tarneallikate mitmekesistamist, sõltuvuse piiramist ühest kolmandast riigist või ühest ettevõtjast,

varude hoidmist Euroopa Liidus, talitluspidevuse ja taasteplaane, varuosade, komponentide,

tarkvarauuenduste ja testimisvahendite jätkuva kättesaadavuse tagamist, kriisiolukorras tootmis-

või teenindusmahu kiire suurendamise võimekust, tarneahela läbipaistvust ja jälgitavust. Positiivne

on ka see, et meetmed ei piirdu üksnes pakkuja ehk ettevõtja päritoluga. Hankija saab hinnata kogu

tarneahelat ja selle tegelikku vastupidavust. Eelnõu artiklid 70–76 loovad ühise nn Euroopa-

eelistuse raamistiku.

Siseministeeriumi valitsemisala jaoks toob see kindlasti leevendust küsimuses, kas ja millistel

tingimustel võib piirata näiteks kõrge riskiga kolmandast riigist pärit turvakaamerate,

sidekomponentide, droonide, serveriseadmete või tarkvaralahenduste pakkumist.

3. Julgeolekumõõtme esiletõstmine Eesti seisukohtades Siseministeerium toetab eelnõu põhimõtteid ning manuses kirjeldatud Eesti seisukohti, mis aitavad

tugevdada julgeolekut ning võimaldavad paremini tuvastada ja välistada ebausaldusväärseid

pakkujaid ja tooteid. Positiivsena hinnatakse eelkõige eelnõus sisalduvaid lahendusi, mis aitavad

vähendada julgeolekuohte ja strateegilisi sõltuvusi ning tugevdada avaliku sektori

vastupanuvõimet.

Siseministeeriumi hinnangul võiks kaaluda Eesti seisukohtades julgeolekut ja strateegiliste

sõltuvuste vähendamist käsitlevate punktide 1.6 ja 1.7 esiletõstmist ning nende paigutamist

seisukohtade algusossa. Tegemist on ühe Euroopa Komisjoni poolt eelnõu tutvustamisel esile

tõstetud põhieesmärgiga ning see omab Siseministeeriumi valitsemisala jaoks keskset tähtsust.

Samas aga tooks välja mõned tähelepanekud, mida eelnõu ei arvesta või arvestab

ebapiisavalt. Täpsemalt:

1. Direktiividest on saanud määrus

Eesti ei toetanud direktiivide asendamist määrusega, vaid eelistas kolme direktiivi konsolideerimist

üheks direktiiviks. Eesmärk oli säilitada liikmesriikidele piisav võimalus kohandada reegleid oma

õigussüsteemi ja halduskorraldusega.

Komisjoni ettepanek teeb vastupidist. Kolme direktiivi asemel võetakse vastu üks vahetult

kohaldatav määrus ning suur osa detailidest jäetakse hilisematesse komisjoni delegeeritud ja

rakendusaktidesse. Liikmesriikide võimalus kujundada riigisiseseid lahendusi väheneb

märkimisväärselt. Sellega kaasneb risk, et riiklikke eripärasid ei saa riigisiseselt piisavalt

täpsustada. Sellega külgnevalt sooviks kindlasti üle rõhutada ja see peab ka määrusest selgelt välja

tulema, et riiklik julgeolek on liikmesriikide ainuvastutus ja selle kaitseks peab liikmesriikidel

jääma ulatuslik kaalutlusõigus.

3 (4)

Vahetult kohaldatava määruse puhul võivad ka igapäevased, praktilised küsimused hakata sõltuma

Euroopa Liidu tasandi rakendusaktidest, standarditest ja Euroopa Kohtu tõlgendustest.

Liikmesriigid peaksid saama kaasuda delegeeritud ja rakendusaktide sisu osas (praktiline vajadus).

See aga toob paratamatult kaasa olukorra, kus protsessid muutuvad veelgi aeganõudvamaks. Kui

siseriiklikult suudame seaduse rakendamisega seotud probleemide korral üpris kiiresti õiguslikud

takistused ületada, siis siin võib tekkida oht, et kui meil on otsekohalduv määrus + komisjoni

delegeeritud ja rakendusaktid, siis õiguslike probleemide lahendamine võtab edaspidi

märkimisväärselt kauem aega. Riigihanke menetlustega seotud praktiliste probleemide

lahendamine liigub kohapealt kaugemale.

2. IKT-litsentside ja immateriaalsete kasutusõiguste eripära ei ole lahendatud Vastavalt Siseministeeriumi 24.11.2025 kirjas nr 5-1/70-2 toodule, palus SMIT luua eraldi

kategooria õiguste, immateriaalse kasutusõiguse või litsentside hankimiseks, samuti et standardsed

ja mitteläbiräägitavad litsentsitingimused, näiteks EULA, ei muuda pakkumust tingimuslikuks,

võimaldada IKT litsentside hankimiseks ühe-etapiline lihtsustatud või erimenetlus ning täpsustada,

kas tarkvaralitsentse käsitatakse riigihangete kontekstis asja, teenuse või eraldi õiguse liigina.

Eelnõu reguleerib küll intellektuaalomandi õiguste jaotust artiklites 62–64 ning lubab ainuõiguse

tõttu kasutada erandmenetlust, kuid ei loo eraldi hankelepingu liiki ega menetlust standardsete turul

olevate litsentside ostmiseks. Kas see teema saab lahendatud nt CPV koodide tasandil (nt et

standardsed turulitsentsid lähevad eriregulatsiooni alla)? Samas tuleb CPV koodidega külgnevalt

märkida, et eelnõu ei sisalda CPV koodide tegelikku uuendust, uuendamise ajakava ega siduvat

menetluslikku kohustust, eelnõus märgitakse üksnes CPV ajakohastamise vajadust.

3. Riiklik andmeruum (NPPDS)

Digitaliseerimine loob tõhususe, kuid ka väga suurest andmekontsentratsioonist tuleneva riski.

Täpsemalt, küsimusi tekitab riikliku andmeruumi kogutava teabe ulatus ja selle avaldamine

kuivõrd liigne avaldamine võib kujutada endas tänasel tehisintellekti ajastul, potentsiaalset

julgeolekuohtu.

Eelnõu küll lihtsustab menetlusliikide süsteemi ja selles on mitmeid positiivseid aspekte, kuid lisab

teisalt uusi kohustusi, millega kaasneb oht, et andmetöötlusruumi võib jõuda (või, täpsemini öeldes

– peab jõudma) ka tundlik teave. Artikli 111 lõige 2 lubab küll teatava teabe avalikustamata jätta

(kui avaldamine kahjustaks õiguskaitset; oleks vastuolus avaliku huviga; kahjustaks ettevõtja

õigustatud ärihuve; kahjustaks ausat konkurentsi), kuid samas tuleb selline teave riiklikku

andmeruumi siiski kanda (tõsi - märkega, et tegemist ei ole avalikult kättesaadava teabega). On

mõistetav, et andmete andmeruumi kandmine ei võrdu küll alati nende avalikustamisega

(avaldamisega), kuid tundlik teave võib ikkagi jõuda laiemasse andmetöötlussüsteemi ning kas on

tagatud selle süsteemi täielik töökindlus, sh et need andmed kuhugi ei leki. Siin peab olema väga

tähelepanelik.

4. Kohustuslik kvaliteedi osakaal pakkumuste hindamisel Eesti ei toetanud üldisi kohustuslikke kvaliteedi miinimumnäitajaid (väljaarvatud

keskkonnahoidlikes hangetes) ning soovis säilitada hankijale õiguse hinnata pakkumusi vajaduse

korral ainult hinna alusel.

Eelnõu artikkel 98 muudab parima hinna ja kvaliteedi suhte üldreegliks ning näeb

kvaliteedikriteeriumidele ette vähemalt 30% osakaalu, tööjõumahukates lepingutes vähemalt 50%

osakaalu ja ainult hinna alusel hindamise puhul selle erandi põhjendamise kohustuse.

Üldprintsiibis tuleb nõustuda, et kvaliteedi arvestamine paljudes riigihangetes on hädavajalik, kuid

probleem on, et soovitakse seada kohustuslik ühtne protsendimäär. Näiteks standardse kütuse,

4 (4)

elektrienergia, tavapärase litsentsi, kontoritarbe, üheselt standardiseeritud seadme või varuosa

puhul võib kvaliteet olla täielikult tagatud riigihanke tingimustega. Kunstliku kvaliteedikriteeriumi

loomine võib suurendada vaidlustusriski ning menetluse pikkust. Eelnõu küll lubab erandit, kui

kvaliteet on tagatud riigihankes seatud tingimustega, kuid see tuleb siiski alati eraldi täiendavalt

põhjendada, mis praktikas tähendab hankijale lisatööd, samuti küsimust, kas kvaliteedikriteeriumi

mitte rakendamist saab vaidlustada või on tegemist formaalse nõudega (rakenda või lihtsalt

põhjenda).

Paralleeliks näide hanke osadeks mittejagamise põhjendamisest, kus see hetkel kehtivate

direktiivide vastuvõtmisel kandis endas eesmärki parandada ja suurendada VKE-de juurdepääsu

riigihangetele. Samas, täna me lahendame jätkuvalt probleemi, et VKE-de juurdepääsu tuleb

parandada ja suurendada, mis näitab, et selline lähenemine ei toimi.

5. Kahe aasta pikkune üleminek

Määruse kohaldamine on kavandatud kaks aastat pärast jõustumist, mis võib olla tehniliselt liiga

lühike. Selle aja jooksul tuleks mh luua riiklik riigihangete andmeruum, kohandada riigihangete

register, koolitada hankijad uute menetluste, julgeolekunõuete ja andmekohustuste kasutamiseks,

kohandada asutuste sisemised korrad, tüüpdokumendid ja lepingumudelid, luua siseriiklikud

reeglid määruse kohaldamisalasse mittejäävate riigihangetega seonduvalt.

Eelnõu enda mõjuhinnang nimetab takistustena riiklike platvormide erinevust, liikmesriikide

ebaühtlast digiküpsust, andmekvaliteedi puudusi ja struktureerimata hankedokumente. Eesti

tehniline lähtekoht on küll tugev, kuid mõistlik oleks taotleda kas etapiviisilist kohaldamist või

pikemat, nt vähemalt kolme aasta pikkust tehnilist üleminekuaega, Euroopa Liidu poolset

rahastamist ja erandit olukorras, kus Euroopa tasandi teenused ja/või rakendusaktid ei ole

õigeaegselt valmis.

Üleminekuaja ebapiisavusega korreleerub mh tõsisasi, et teatud osa tegelikust regulatsioonist

kujuneb alles hilisemates komisjoni aktides. Täpsemalt, eelnõu annab Euroopa Komisjonile

ulatuslikud volitused kehtestada hiljem erinevaid täpsemaid nõudeid, sealhulgas kohustuslikke

julgeolekunõudeid, kohustuslikke tarnekindlusnõudeid, kohustuslikke keskkonnanõudeid,

Euroopa-eelistuse kohustusliku rakendamise juhtumeid, elektroonilise sobivuse teenuse üksikasju,

andmeruumi andmekoosseisu, koostalitlusstandardeid, hanketeadete ja kokkuvõtete täpset sisu.

See tähendab, et määruse eelnõu põhiteksti võimalikku positiivset või negatiivset mõju on

keeruline lõplikult hinnata.

6. Edasine kaasamine Siseministeerium peab oluliseks olla kaasatud määruse edasistesse aruteludesse ning Eesti

seisukohtade kujundamisse nii Euroopa Liidu läbirääkimiste käigus kui ka määruse võimaliku

rakendamise ettevalmistamisel. Seda eelkõige julgeoleku, tarnekindluse, strateegiliste sõltuvuste

vähendamise ning kriitilise taristu kaitsega seotud küsimustes.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler

Elisabeth Prants 6125137

[email protected]