| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 12.2-1/3896-5 |
| Registreeritud | 14.10.2026 |
| Sünkroonitud | 15.10.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS |
| Sari | 12.2-1 Riigihangetealane kirjavahetus riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, organisatsioonide ja kodanikega |
| Toimik | 12.2-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Siseministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Siseministeerium |
| Vastutaja | Estella Põllu (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Rahandusministeerium Teie: 25.09.2026 nr 12.2-1/3896-1
Meie: 13.10.2026 nr 5-1/72-2
Siseministeeriumi seisukohad Euroopa Liidu
riigihangete määruse eelnõu kohta
Tulenevalt Riigikantselei resolutsioonist 2-5/26-00024 edastab Siseministeerium arvamuse
Rahandusministeeriumile Euroopa Liidu riigihangete määruse eelnõu (COM(2026) 590) kohta.
Ülevaate koostasid Siseministeeriumi Euroopa Liidu ja välissuhete osakond, õigusosakond ja
sisejulgeoleku osakond ([email protected]). Valdkondade eest vastutab
Siseministeeriumi kantsler Tarmo Miilits ([email protected]).
Siseministeerium toetab otsuse eelnõu, kuid soovib juhtida tähelepanu mitmele olulisele
aspektile.
Siseministeeriumi valitsemisala vaates võiks välja tuua, et eelnõu suund on julgeoleku,
tarnekindluse, kolmandate riikide mõju piiramise ja digitaliseerimise küsimustes valdavalt
positiivne. Näiteks:
1. Julgeolekuhuvide arvestamine
Siseministeerium rõhutas oma 24.11.2025 kirjas nr 5-1/70-2, et ka klassikalise sektori hangetes
peab olema võimalik arvestada julgeolekuaspektidega ja jätta kõrvale tooted, mille päritolu ei ole
piisavalt usaldusväärne. Eesti seisukoht täiendas seda vajadusega võimaldada kõrvaldada ka
Euroopa Liidus asutatud, kuid kolmanda riigi kontrolli all olev ettevõtja.
Eelnõu vastab sellele ootusele märkimisväärselt:
artikli 66 lõige 1 kohustab hankijat julgeoleku- ja avaliku turvalisuse riskide esinemisel
kõigis riigihanke etappides neid riske hindama ning võtma asjakohaseid ja
proportsionaalseid meetmeid;
artikli 66 lõike 3 kohaselt võib julgeolekuriski hindamisel mh arvesse võtta ettevõtja
omandi-, kontrolli- või rahastamisstruktuuri, sealhulgas kolmanda riigi või kolmanda riigi
ettevõtja otsest või kaudset mõju. Samuti võib arvesse võtta ettevõtja allumist kolmanda
riigi õigusele, mis võib kohustada ettevõtjat võimaldama juurdepääsu tundlikule teabele
või seda avaldama;
artikli 66 lõige 4 võimaldab julgeolekuriskide maandamise nõudeid ja meetmeid rakendada
muu hulgas tehnilistes kirjeldustes, pakkujate valikukriteeriumides, pakkumuste hindamise
kriteeriumides ning hankelepingu täitmise tingimustes;
artikli 26 lõige 1 alapunkt g) võimaldab kõrvaldada ettevõtja ka salastatud või mitteavaliku
riikliku julgeolekuhinnangu põhjal;
artikkel 67 võimaldab julgeolekuriski ilmnemisel lepingu täitmise ajal rakendada ettevõtja
suhtes meetmeid, sealhulgas ettevõtja lepingu täitmisest kõrvaldada või lepingu lõpetada.
2 (4)
Kavandatavad muudatused on positiivsed, luues senisest selgema aluse julgeolekuohtude
arvestamiseks ja hindamiseks erinevates riigihangetes (näiteks turvasüsteemide, sidevahendite,
pilveteenuste, biomeetriliste lahenduste, seiretehnoloogia ja kriitilise tarkvara hankimisel).
2. Tarnekindlus ja kriisivalmidus Eesti soovis, et hankijad saaksid eelistada Euroopa Majanduspiirkonna ja usaldusväärsete
partnerite päritolu tooteid ning teenuseid sektorites, kus esineb reaalne julgeolekurisk või kriitiline
sõltuvus.
Hindame, et eelnõu läheb selles osas isegi kaugemale, luues tervikliku tarnekindluse ja
vastupidavuse raamistiku (artikkel 69), võimaldades muu hulgas nõuda tarnijate ja geograafiliste
tarneallikate mitmekesistamist, sõltuvuse piiramist ühest kolmandast riigist või ühest ettevõtjast,
varude hoidmist Euroopa Liidus, talitluspidevuse ja taasteplaane, varuosade, komponentide,
tarkvarauuenduste ja testimisvahendite jätkuva kättesaadavuse tagamist, kriisiolukorras tootmis-
või teenindusmahu kiire suurendamise võimekust, tarneahela läbipaistvust ja jälgitavust. Positiivne
on ka see, et meetmed ei piirdu üksnes pakkuja ehk ettevõtja päritoluga. Hankija saab hinnata kogu
tarneahelat ja selle tegelikku vastupidavust. Eelnõu artiklid 70–76 loovad ühise nn Euroopa-
eelistuse raamistiku.
Siseministeeriumi valitsemisala jaoks toob see kindlasti leevendust küsimuses, kas ja millistel
tingimustel võib piirata näiteks kõrge riskiga kolmandast riigist pärit turvakaamerate,
sidekomponentide, droonide, serveriseadmete või tarkvaralahenduste pakkumist.
3. Julgeolekumõõtme esiletõstmine Eesti seisukohtades Siseministeerium toetab eelnõu põhimõtteid ning manuses kirjeldatud Eesti seisukohti, mis aitavad
tugevdada julgeolekut ning võimaldavad paremini tuvastada ja välistada ebausaldusväärseid
pakkujaid ja tooteid. Positiivsena hinnatakse eelkõige eelnõus sisalduvaid lahendusi, mis aitavad
vähendada julgeolekuohte ja strateegilisi sõltuvusi ning tugevdada avaliku sektori
vastupanuvõimet.
Siseministeeriumi hinnangul võiks kaaluda Eesti seisukohtades julgeolekut ja strateegiliste
sõltuvuste vähendamist käsitlevate punktide 1.6 ja 1.7 esiletõstmist ning nende paigutamist
seisukohtade algusossa. Tegemist on ühe Euroopa Komisjoni poolt eelnõu tutvustamisel esile
tõstetud põhieesmärgiga ning see omab Siseministeeriumi valitsemisala jaoks keskset tähtsust.
Samas aga tooks välja mõned tähelepanekud, mida eelnõu ei arvesta või arvestab
ebapiisavalt. Täpsemalt:
1. Direktiividest on saanud määrus
Eesti ei toetanud direktiivide asendamist määrusega, vaid eelistas kolme direktiivi konsolideerimist
üheks direktiiviks. Eesmärk oli säilitada liikmesriikidele piisav võimalus kohandada reegleid oma
õigussüsteemi ja halduskorraldusega.
Komisjoni ettepanek teeb vastupidist. Kolme direktiivi asemel võetakse vastu üks vahetult
kohaldatav määrus ning suur osa detailidest jäetakse hilisematesse komisjoni delegeeritud ja
rakendusaktidesse. Liikmesriikide võimalus kujundada riigisiseseid lahendusi väheneb
märkimisväärselt. Sellega kaasneb risk, et riiklikke eripärasid ei saa riigisiseselt piisavalt
täpsustada. Sellega külgnevalt sooviks kindlasti üle rõhutada ja see peab ka määrusest selgelt välja
tulema, et riiklik julgeolek on liikmesriikide ainuvastutus ja selle kaitseks peab liikmesriikidel
jääma ulatuslik kaalutlusõigus.
3 (4)
Vahetult kohaldatava määruse puhul võivad ka igapäevased, praktilised küsimused hakata sõltuma
Euroopa Liidu tasandi rakendusaktidest, standarditest ja Euroopa Kohtu tõlgendustest.
Liikmesriigid peaksid saama kaasuda delegeeritud ja rakendusaktide sisu osas (praktiline vajadus).
See aga toob paratamatult kaasa olukorra, kus protsessid muutuvad veelgi aeganõudvamaks. Kui
siseriiklikult suudame seaduse rakendamisega seotud probleemide korral üpris kiiresti õiguslikud
takistused ületada, siis siin võib tekkida oht, et kui meil on otsekohalduv määrus + komisjoni
delegeeritud ja rakendusaktid, siis õiguslike probleemide lahendamine võtab edaspidi
märkimisväärselt kauem aega. Riigihanke menetlustega seotud praktiliste probleemide
lahendamine liigub kohapealt kaugemale.
2. IKT-litsentside ja immateriaalsete kasutusõiguste eripära ei ole lahendatud Vastavalt Siseministeeriumi 24.11.2025 kirjas nr 5-1/70-2 toodule, palus SMIT luua eraldi
kategooria õiguste, immateriaalse kasutusõiguse või litsentside hankimiseks, samuti et standardsed
ja mitteläbiräägitavad litsentsitingimused, näiteks EULA, ei muuda pakkumust tingimuslikuks,
võimaldada IKT litsentside hankimiseks ühe-etapiline lihtsustatud või erimenetlus ning täpsustada,
kas tarkvaralitsentse käsitatakse riigihangete kontekstis asja, teenuse või eraldi õiguse liigina.
Eelnõu reguleerib küll intellektuaalomandi õiguste jaotust artiklites 62–64 ning lubab ainuõiguse
tõttu kasutada erandmenetlust, kuid ei loo eraldi hankelepingu liiki ega menetlust standardsete turul
olevate litsentside ostmiseks. Kas see teema saab lahendatud nt CPV koodide tasandil (nt et
standardsed turulitsentsid lähevad eriregulatsiooni alla)? Samas tuleb CPV koodidega külgnevalt
märkida, et eelnõu ei sisalda CPV koodide tegelikku uuendust, uuendamise ajakava ega siduvat
menetluslikku kohustust, eelnõus märgitakse üksnes CPV ajakohastamise vajadust.
3. Riiklik andmeruum (NPPDS)
Digitaliseerimine loob tõhususe, kuid ka väga suurest andmekontsentratsioonist tuleneva riski.
Täpsemalt, küsimusi tekitab riikliku andmeruumi kogutava teabe ulatus ja selle avaldamine
kuivõrd liigne avaldamine võib kujutada endas tänasel tehisintellekti ajastul, potentsiaalset
julgeolekuohtu.
Eelnõu küll lihtsustab menetlusliikide süsteemi ja selles on mitmeid positiivseid aspekte, kuid lisab
teisalt uusi kohustusi, millega kaasneb oht, et andmetöötlusruumi võib jõuda (või, täpsemini öeldes
– peab jõudma) ka tundlik teave. Artikli 111 lõige 2 lubab küll teatava teabe avalikustamata jätta
(kui avaldamine kahjustaks õiguskaitset; oleks vastuolus avaliku huviga; kahjustaks ettevõtja
õigustatud ärihuve; kahjustaks ausat konkurentsi), kuid samas tuleb selline teave riiklikku
andmeruumi siiski kanda (tõsi - märkega, et tegemist ei ole avalikult kättesaadava teabega). On
mõistetav, et andmete andmeruumi kandmine ei võrdu küll alati nende avalikustamisega
(avaldamisega), kuid tundlik teave võib ikkagi jõuda laiemasse andmetöötlussüsteemi ning kas on
tagatud selle süsteemi täielik töökindlus, sh et need andmed kuhugi ei leki. Siin peab olema väga
tähelepanelik.
4. Kohustuslik kvaliteedi osakaal pakkumuste hindamisel Eesti ei toetanud üldisi kohustuslikke kvaliteedi miinimumnäitajaid (väljaarvatud
keskkonnahoidlikes hangetes) ning soovis säilitada hankijale õiguse hinnata pakkumusi vajaduse
korral ainult hinna alusel.
Eelnõu artikkel 98 muudab parima hinna ja kvaliteedi suhte üldreegliks ning näeb
kvaliteedikriteeriumidele ette vähemalt 30% osakaalu, tööjõumahukates lepingutes vähemalt 50%
osakaalu ja ainult hinna alusel hindamise puhul selle erandi põhjendamise kohustuse.
Üldprintsiibis tuleb nõustuda, et kvaliteedi arvestamine paljudes riigihangetes on hädavajalik, kuid
probleem on, et soovitakse seada kohustuslik ühtne protsendimäär. Näiteks standardse kütuse,
4 (4)
elektrienergia, tavapärase litsentsi, kontoritarbe, üheselt standardiseeritud seadme või varuosa
puhul võib kvaliteet olla täielikult tagatud riigihanke tingimustega. Kunstliku kvaliteedikriteeriumi
loomine võib suurendada vaidlustusriski ning menetluse pikkust. Eelnõu küll lubab erandit, kui
kvaliteet on tagatud riigihankes seatud tingimustega, kuid see tuleb siiski alati eraldi täiendavalt
põhjendada, mis praktikas tähendab hankijale lisatööd, samuti küsimust, kas kvaliteedikriteeriumi
mitte rakendamist saab vaidlustada või on tegemist formaalse nõudega (rakenda või lihtsalt
põhjenda).
Paralleeliks näide hanke osadeks mittejagamise põhjendamisest, kus see hetkel kehtivate
direktiivide vastuvõtmisel kandis endas eesmärki parandada ja suurendada VKE-de juurdepääsu
riigihangetele. Samas, täna me lahendame jätkuvalt probleemi, et VKE-de juurdepääsu tuleb
parandada ja suurendada, mis näitab, et selline lähenemine ei toimi.
5. Kahe aasta pikkune üleminek
Määruse kohaldamine on kavandatud kaks aastat pärast jõustumist, mis võib olla tehniliselt liiga
lühike. Selle aja jooksul tuleks mh luua riiklik riigihangete andmeruum, kohandada riigihangete
register, koolitada hankijad uute menetluste, julgeolekunõuete ja andmekohustuste kasutamiseks,
kohandada asutuste sisemised korrad, tüüpdokumendid ja lepingumudelid, luua siseriiklikud
reeglid määruse kohaldamisalasse mittejäävate riigihangetega seonduvalt.
Eelnõu enda mõjuhinnang nimetab takistustena riiklike platvormide erinevust, liikmesriikide
ebaühtlast digiküpsust, andmekvaliteedi puudusi ja struktureerimata hankedokumente. Eesti
tehniline lähtekoht on küll tugev, kuid mõistlik oleks taotleda kas etapiviisilist kohaldamist või
pikemat, nt vähemalt kolme aasta pikkust tehnilist üleminekuaega, Euroopa Liidu poolset
rahastamist ja erandit olukorras, kus Euroopa tasandi teenused ja/või rakendusaktid ei ole
õigeaegselt valmis.
Üleminekuaja ebapiisavusega korreleerub mh tõsisasi, et teatud osa tegelikust regulatsioonist
kujuneb alles hilisemates komisjoni aktides. Täpsemalt, eelnõu annab Euroopa Komisjonile
ulatuslikud volitused kehtestada hiljem erinevaid täpsemaid nõudeid, sealhulgas kohustuslikke
julgeolekunõudeid, kohustuslikke tarnekindlusnõudeid, kohustuslikke keskkonnanõudeid,
Euroopa-eelistuse kohustusliku rakendamise juhtumeid, elektroonilise sobivuse teenuse üksikasju,
andmeruumi andmekoosseisu, koostalitlusstandardeid, hanketeadete ja kokkuvõtete täpset sisu.
See tähendab, et määruse eelnõu põhiteksti võimalikku positiivset või negatiivset mõju on
keeruline lõplikult hinnata.
6. Edasine kaasamine Siseministeerium peab oluliseks olla kaasatud määruse edasistesse aruteludesse ning Eesti
seisukohtade kujundamisse nii Euroopa Liidu läbirääkimiste käigus kui ka määruse võimaliku
rakendamise ettevalmistamisel. Seda eelkõige julgeoleku, tarnekindluse, strateegiliste sõltuvuste
vähendamise ning kriitilise taristu kaitsega seotud küsimustes.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tarmo Miilits
kantsler
Elisabeth Prants 6125137
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|