14. oktoober 2026
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1, 10112 Tallinn
E-post
[email protected]
RE: Kiirabi korraldusega seotud tervise- ja tööministri määruste muutmine
Austatud Sotsiaalministeeriumi esindajad
Pöördume Teie poole meie kliendi MTÜ Eesti Kiirabi Liit (edaspidi EKL) nimel ja ülesandel selleks, et esitada EKL seisukoht Sotsiaalministeeriumi 09.10.2026 kirja nr 1.2-2/90-1 (edaspidi 09.10.2026 kiri) suhtes.
I Sissejuhatus
1. 09.10.2026 kirjas esitatakse mh EKL-ile arvamuse avaldamiseks sotsiaalministri määruse „Kiirabi korraldusega seotud tervise- ja tööministri määruste muutmine“ eelnõu (edaspidi eelnõu), millega kavatsetakse muuta nelja sotsiaalministri määrust seoses kiirabibrigaadide arvu ja brigaadide koosseisu käsitletavate nõuete muutmisega, ning palutakse EKL-il esitada tagasiside kolme tööpäeva jooksul.
2. Meie hinnangul:
1) kolme tööpäevane tähtaeg ei ole piisav selleks, et EKL, millel on ca 400 liiget, saaks avaldada põhjendatud seisukohta kiirabiteenuse põhimõtteliste muudatuste kohta (vt p 6);
2) kiirabiteenuse põhimõttelised muudatused peavad põhinema kontrollitavatel tõenditel ja olema mh kooskõlas riigikaitseliste vajadustega (vt p 7).
3. Oluline on seegi, et 24.09.2026 EKL esitas mh Sotsiaalministeeriumile teabenõude ja selgitustaotluse, milles palus infot kiirabireformi, sh eelnõu aluseks oleva info ning mõju -ja riskianalüüside kohta. EKL 24.09.2026 teabenõue ja selgitustaotlus on tänase päeva seisuga vastamata, milline asjaolu takistab täiendavalt EKL-i avaldada eelnõu kohta põhjendatud arvamust.
4. Selgitame, et Sotsiaalministeeriumi 30.09.2026 kiri nr 5.2-2/1875-8 ei ole vastus EKL 24.09.2026 teabenõudele ja selgitustaotlusele, kuna teabenõude ja selgitustaotluse esitas EKL, kuid Sotsiaalministeeriumi 30.09.2026 kiri on adresseeritud SA-le Tartu Kiirabi. EKL ja SA Tartu Kiirabi on erinevad isikud, mistõttu SA-le Tartu Kiirabi saadetud kiri ei saa olla vastuseks EKL 24.09.2026 teabenõudele ja selgitustaotlusele. Samuti, 01.10.2026 EKL esitas mh Sotsiaalministeeriumile nõude kõrvaldada puudused seoses EKL 24.09.2026 teabenõude ja selgitustaotluse menetlemisega ning 06.10.2026 EKL esitas Andmekaitseinspektsioonile (edaspidi AKI) vaide mh Sotsiaalministeeriumi tegevusetusele EKL 24.09.2026 teabenõude menetlemisel ja täitmata jätmisel. Eelnev kinnitab üheselt, et Sotsiaalministeerium ei ole EKL 24.09.2026 teabenõuet ja selgitustaotlust täitnud, mistõttu EKL-il puudub eelnõu suhtes põhjendatud arvamuse andmiseks vajalik teave.
5. Lähtudes eeltoodust palume pikendada eelnõu suhtes arvamuse avaldamise tähtaega 30 päevani, milline tähtaeg hakkab kulgema alates päevast, mil Sotsiaalministeerium ning tema valitsemisala asutused Terviseamet ja Tervisekassa on kohaselt täitnud EKL-i 24.09.2026 teabenõude ja selgitustaotluse.
II EKL-i seisukoht
6. Eelnõu suhtes arvamuse avaldamiseks antud kolme tööpäevane tähtaeg ei ole piisav, et EKL saaks avaldada põhjendatud seisukohta kiirabiteenuse põhimõtteliste muudatuste kohta.
6.1. Esiteks, eelnõuga kavatsetakse nelja sotsiaalministri määruse muutmist. Ministri määruse eelnõu puhul kaasamist reguleerib Vabariigi Valitsuse 13.01.2011 määrus nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“ (edaspidi reglement). Reglemendi § 4 lg 2 sätestab, et (sh ministri otsustatava) eelnõu või muu küsimuse ettevalmistamisse kaasatakse asjassepuutuvad huvirühmad vastavalt kaasamise heale tavale, mille kinnitab Vabariigi Valitsus; kaasamise hea tava avaldatakse Vabariigi Valitsuse veebilehel.
6.2. Riigikantselei veebilehel avaldatud „Kaasamise hea tava“1 (edaspidi kaasamise hea tava) p 4 näeb ette, et kaasamist kohaldatakse mh ministri tasandil antava õigusakti või otsustatava küsimuse ettevalmistamise käigus. Kaasamise hea tava p 6 alapunkti 1 kohaselt, kaasatavatele võimaldatakse piisavalt aega tagasiside andmiseks; avalik konsulteerimine kestab neli nädalat; põhjendatud juhtudel võib konsulteerimise kestust lühendada; konsulteerimise kestust pikendatakse väga mahuka otsuse eelnõu puhul või muudel põhjendatud juhtudel.
6.3. Eelnevat kinnitab ka Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määrus nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE). HÕNTE § 1 lg 5 sätestab, et mh seaduseelnõu ettevalmistamiseks huvirühmade ja avalikkuse kaasamine ning kooskõlastamine toimub reglemendis sätestatu ja reglemendi § 4 lõike 2 alusel kaasamise hea tava korras.
6.4. Kokkuvõte: reglemendi, hea tava ja HÕNTE koosmõjust tuleneb nõue, et ministri tasandil antava õigusakti ettevalmistamisel kaastakse huvirühmad, millele võimaldatakse piisavalt aega tagasiside andmiseks.
6.5. Teiseks, 09.10.2026 kirjaga jäeti EKL-ile eelnõu kohta arvamuse avaldamiseks kolme tööpäevane tähtaeg. 09.10.2026 kirjast, eelnõust ega selle seletuskirjast ei nähtu põhjendusi, miks anti kaastavatele arvamuse avaldamiseks just selline tähtaeg. On oluline, et eelnõu § 1 (kiirabibrigaadide arvu muutmine) kavatsetakse jõustada 01.01.2028 (vt eelnõu § 5) ning eelnõu teised paragrahvid jõustuvad üldises korras, st kolmandal päeval pärast kehtivas korras avaldamist (vt HMS § 93 lg 2 esimene lause). Eelnõu jõustamise tähtpäevad kinnitavad järeldust, et eelnõu kehtestamisega ei ole kiire.
6.6. Eelnõu seletuskirjas ei väideta, et eelnõu menetlemine või jõustamine oleks kiireloomuline. Vastupidi – eelnõu seletuskirjas selgitatakse, et eelnõuga soovitakse ellu viia sotsiaalministri 01.07.2025 käskkirjaga nr 57 kinnitatud „Kiirabi arengusuunad“ (edaspidi arengusuunad) kavandatut. Arvestades, et arengusuundade kinnitamise päeva, st 01.07.2025 ja 09.10.2026 kirja tähtpäeva vahele jääb üks aasta ja kolm kuud, ei saa eelnõu suhtes arvamuse andmise lühikest tähtaega põhjendada vajadusega jõustada kiirabireform võimalikult kiiresti.
6.7. Kokkuvõte: eelnõu menetlemine ja selle jõustamine ei ole kiireloomuline küsimus, mis õigustaks EKL-ile eelnõu suhtes arvamuse avaldamise lühikest, st kolme tööpäevast tähtaega.
6.8. Kolmandaks on oluline, et EKL on Eesti suurim ja vanim kiirabitöötajaid koondav ühing, millel on ca 400 liiget. Eelnõuga muudetakse kiirabibrigaadide arvu ja muudetakse ka kiirabibrigaadide koosseisu käsitlevaid nõudeid. EKL peab need küsimused oma liikmetega läbi arutama, st koondama liikmete seisukohad kokku ja tegema eelnõu kohta liikmetega kooskõlastatud otsuse. On ilmselge, et kolme tööpäevane tähtaeg ei võimalda EKL-i liikmetel vajalikul määral eelnõuga tutvuda, selle kohta põhjendatud seisukohta kujundada ega EKL-i juhatusel kooskõlastatud otsust teha. Teisisõnu – kolme tööpäevane tähtaeg eelnõu suhtes arvamuse avaldamiseks on ilmselgelt ebapiisav.
6.9. Neljandaks, reglemendis, kaasamise heas tavas ja HÕNTE-s ette nähtud huvirühmade kaasamine peab olema sisuline, mitte formaalne. See tähendab, et huvirühmad kaasatakse mh ministri tasandil antava õigusakti või otsustatava küsimuse ettevalmistamisesse selleks, et: (i) saada huvirühmadelt põhjendatud seisukoht eesmärgiga vajadusel eelnõud paremaks; ja (ii) tagada huvirühmade kaasamisega lahendatava küsimuse või kehtestatava õigusakti suhtes suurem legitiimsus – huvirühmadel ja nende liikmetel on suurem motivatsioon õigusakti nõudeid täita olukorras, kus nende arvamusega on õigusakti andmisel võimaluse piires arvestatud.
6.10. On selge, et 09.10.2026 kirjas antud kolme tööpäevane tähtaeg eelnõu suhtes seisukoha avaldamiseks on formaalne, mitte sisuline kaasamine. Viidatud tähtaeg ei võimalda täita kumbagi eesmärki, st saada põhjendatud arvamust eelnõu kohta, mis võimaldaks eelnõud vajadusel muuta või täiendada, ega anna EKL-ile veendumust, et Sotsiaalministeerium ka tegelikult soovib EKL-i arvamusega arvestada.
6.11. Veendumust, et 09.10.2026 kirjas antud kolme tööpäevane tähtaeg on pigem formaalne kaasamine, kinnitab eelnõu seletuskirja p 5. Selle kohaselt „Kiirabibrigaadide arv, liigitus ja paiknemine on kokku lepitud kiirabi juhtrühmas, kuhu kuuluvad Sotsiaalministeeriumi, Terviseameti ja Tervisekassa esindajad.“ On märkimisväärne, et 09.10.2026 kirjaga saadeti eelnõu arvamuse avaldamiseks lisaks EKL-ile ka Terviseametile ja Tervisekassale, st asutustele, mis olid Sotsiaalministeeriumiga eelnõus näidatud küsimused (kiirabibrigaadide arv ja liigitus) juba enne eelnõu arvamuse avaldamiseks saatmist kokku leppinud.
6.12. Ühtlasi jääb arusaamatuks, miks ei kaasatud eelnõu koostamisele sotsiaalministri 01.12.2025 käskkirjaga nr 95 moodustatud kiirabi arendusnõukogu, kuhu kuulub EKL-i esindaja ja mille ülesandeks on nõustada kiirabi juhtrühma kiirabi teenuste arendamisel ja arengusuundade ellu viimisel.
6.13. Kokkuvõte: 09.10.2026 kirjaga eelnõu arvamuse andmiseks edastamine ei ole sisuline kaasamine, kuna liiga lühike tähtaeg ei võimalda sisulist arvamust anda. Jääb selgusetuks, miks edastatakse eelnõu arvamuse andmiseks Terviseametile ja Tervisekassale, mis on eelnõus näidatud küsimused juba Sotsiaalministeeriumiga kokku leppinud, ning miks ei kaasatud eelnõu koostamisse kiirabi arendusnõukogu.
6.14. Kokkuvõttes: 09.10.2026 kirjas eelnõu suhtes arvamuse avaldamiseks antud kolme tööpäevane tähtaeg on vastuolus reglemendi, kaasamise hea tava ja HÕNTE-ga nende omavahelises koosmõjus, kuna kolme tööpäevane tähtaeg ei ole tagasiside andmiseks piisav aeg. Sotsiaalministeerium jätab tähelepanuta, et EKL-il on ca 400 liiget, kes peavad eelnõu suhtes oma seisukoha kujundama ja selle EKL-i juhatusele esitama. Sotsiaalministeerium jätab tähelepanuta sellegi, et huvirühmade kaasamine peab olema sisuline, mitte formaalne. Formaalse kaasamise ei täida kaasamise eesmärke ning – vastupidiselt sisulisele kaasamisele – kahjustab kehtestatava õigusakti legitiimsust.
7. Kiirabiteenuse põhimõttelised muudatused peavad põhinema kontrollitavatel tõenditel ja olema mh kooskõlas riigikaitseliste vajadustega.
7.1. Esiteks, eelnõus kavandatud muudatusi ei ole võimalik kontrollida. Eelnõu seletuskirja p-s 4 väidetakse, et „Eelnõukohasel määrusel on positiivne mõju kiirabi kättesaadavusele, kuna suureneb ööpäevaringselt töötavate kiirabibrigaadide minimaalne arv Eestis. Samal ajal tagatakse kolmeliikmeliste kiirabibrigaadide jätkuv olemasolu, sätestades nende minimaalse arvu.“ Samas, eelnõu seletuskirjas ei esitata kontrollitavaid arvutusi ega piirkondlikku võrdlust. Selleks, et EKL-il oleks võimalik hinnata eelnõu muudatuste põhjendatust, on EKL-il vaja teada praeguse ja kavandatava kiirabibrigaadide võrgu täielikku ülevaadet: brigaadide asukohad, koosseisud, tööajad, arstlik võimekus, patsiendiveovõime ning päevane ja öine mehitatus. Samuti on EKL-il vaja teada eelnõu koostamisel kasutatud mudeli eeldusi, valideerimist ja alternatiivide võrdlust. Kuni viidatud teave puudub, ei ole alust väiteks, et eelnõul on seletuskirjas väidetud positiivne mõju.
7.2. Teiseks, eelnõu seletuskirjast ei selgu, kuidas eelnõu mõjutab samaaegsete raskete väljakutsete teenindamist, lisabrigaadi kaasamise vajadust, töötajate koormust ja ohutust, väljaõpet ning personalireservi kriisi- ja sõjaolukorras. Kiirabibrigaadide koguarvu suurenemine üksi ei tõenda nende võimekuste säilimist või paranemist. Sel põhjusel on vähemalt kontrollimata eelnõu seletuskirja p 4 väide, et: „Eelnõukohasel määrusel on positiivne mõju ka kiirabiteenuse jätkusuutlikkusele ja personali kättesaadavusele.“
7.3. Kolmandaks, eelnõu vajab õiguslikku kontrolli. Nimelt, reglemendi § 4 lg 1 sätestab, et ministri otsustatava või Vabariigi Valitsusele esitatava küsimuse ettevalmistaja teeb aegsasti koostööd ministeeriumide ja Riigikantseleiga ning vajaduse korral teiste asjaomaste avalik-õiguslike institutsioonide ja üleriigilise kohaliku omavalitsuse üksuste liiduga. Nagu ülal märgitud, eelnõu seletuskirja p 5 kohaselt lepiti eelnõu järgsed muudatused kokku kiirabi juhtrühmas, kuhu kuuluvad Sotsiaalministeeriumi, Terviseameti ja Tervisekassa esindajad. Sise- ja kaitsevaldkonna ning teiste puudutatud huvirühmmade osalemist eelnõu seletuskirjas ei mainita, mis tekitab küsimuse, kas eelnõu reglemendi § 4 lg 1 järgselt kooskõlastatud asjaomaste ministeeriumidega. EKL-i arvamus ei asenda asjaomaste ministeeriumide ja teiste puudutatud huvirühmade kooskõlastusi ja seisukohti.
7.4. Neljandaks, eelnõu muudatuste erinevad jõustumisajad tekitavad praktilisi küsimusi. Eelnõu järgi, tervise- ja tööministri 19.12.2017 määruse nr 57 „Tervisekassa kaudu rahastatavate kiirabibrigaadide arv“ (edaspidi määrus nr 57) muudatused (kiirabibrigaadide arv) jõustuvad 01.01.2028, kuid tervise- ja tööministri 18.12.2018 määruse nr 65 „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend“ (edaspidi määrus nr 65) muudatused (kiirabibrigaadi kaheliikmeline koosseis) jõustuvad üldises korras. EKL vajab selgust, kuidas toimub kiirabiteenuse osutamine muudatuste jõustumise vahele jääva perioodi kestel. Ühtlasi on oluline, et eelnõus ette nähtud kolmeliikmelise brigaadi miinimumarv kaheliikmeliste brigaadide kindlat ülempiiri ega taga iseenesest piirkondliku kiirabiteenuse osutamise võimekuse säilimist.
7.5. Viiendaks, eelnõu seletuskirja p 1.1 järgi eelnõu on vajalik selleks, et võimaldada ellu viia arengusuundi. Arengusuundade lk 10 järgi võimaldatakse kaheliikmeliste kiirabibrigaadide moodustamist linnades, kus on vaja brigaadide arvu suurendada, ja maapiirkondades, kus ei ole tervishoiutöötajate nappuse tõttu võimalik tagada kolmeliikmelise brigaadi koosseisu; otsuseid tehakse, arvestades kohaliku kiirabibrigaadi pidaja sisendiga. Seletuskirjast ei selgu, kuidas on eelnõu kooskõlas arengusuundadega.
7.6. Kuuendaks, eelnõus on näidatud eelnõu andmise õigusliku alusena TTKS § 17 lg 3 p-d 1, 3 ja 4. See viide on ebatäpne, kuna eelnõuga muudetakse ka tervise- ja tööministri 20.12.2018 määrust nr 72 „Kiirabi ja meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest tasumise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus nr 72) ja sotsiaalministri 06.11.2020 määrust nr 46 „Tervishoiuteenuse osutajate ülesanded tervishoiu toimepidevust ohustavaks olukorraks ja kriisiolukorraks valmistumisel ning nende lahendamisel“ (edaspidi määrus nr 46). Määruse nr 72 andmise õiguslikuks aluseks on TTKS § 19 lg 2 ja MTööS § 32 lg 8 ning määruse nr 46 andmise õiguslikuks aluseks on TTKS § 581 lg 1.
7.7. Kokkuvõttes: eelnõus esitatakse vähemalt kontrollimata väiteid, et: (i) eelnõuga viiakse ellu arengusuundi; (ii) eelnõul on positiivne mõju kiirabi kättesaadavusele; (iii) eelnõul on positiivne mõju ka kiirabiteenuse jätkusuutlikkusele ja personali kättesaadavusele. Neid väidete õigsust ei ole võimalik kontrollida olukorras, kus Sotsiaalministeerium ei ole avaldanud teavet praeguse ja kavandatava kiirabiteenuse osutamise üksikasjade kohta. Sel põhjusel on vähemalt praegu tegemist paljasõnaliste väidetega. Samuti on alust väiteks, et eelnõu menetlemine on olnud vastuolus reglemendi § 4 lõikega 1 ja et eelnõu kohaste muudatuste erinevad jõustumisajad loovad ebaselguse kiirabiteenuse osutamisel jõustumisaegade vahelisel perioodil.
III Lõppsõna
8. Kordame palvet pikendada eelnõu suhtes arvamuse avaldamise tähtaega 30 päevani, milline tähtaeg hakkab kulgema alates päevast, mil Sotsiaalministeerium ning tema valitsemisala asutused Terviseamet ja Tervisekassa on kohaselt täitnud EKL-i 24.09.2026 teabenõude ja selgitustaotluse.
9. Käesolev seisukoht ei ole EKL-i poolt esitatav põhjendatud arvamus eelnõu kohta.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Maivi Ots Toomas Pikamäe
vandeadvokaat vandeadvokaat
MTÜ Eesti Kiirabi Liit esindajad