EELNÕU

KÄSKKIRI

xx.yy.2026 nr 1-3/nn

Siseministri 6. septembri 2023. a käskkirja

nr 1-3/105 „Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi

meetme nr 2.3 „Tugiisikuteenus

rahvusvahelise kaitse saajatele“ toetuse

andmise tingimused“ muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel, kooskõlas siseministri 6. septembri 2023. a

käskkirja nr 1-3/105 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme 2.3 „Tugiisikuteenus

rahvusvahelise kaitse saajatele“ toetuse andmise tingimused“ punktiga 11.1

1. Muudan siseministri 6. septembri 2023. a käskkirja nr 1-3/105 „Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi meetme 2.3 „Tugiisikuteenus rahvusvahelise kaitse saajatele“ toetuse

andmise tingimused“ (edaspidi käskkiri) järgnevalt:

1.1. Muudan käskkirja punkti 1 sissejuhatavat osa ja sõnastan selle järgmiselt:

„Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 18. septembri 2025. a käskkirjaga nr 1-3/65

kinnitatud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021–2027 rahastamiskava

meetme nr 2.3 „Tugiisikuteenus rahvusvahelise kaitse saajatele“ tulemuste saavutamiseks

toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda.“.

1.2. Muudan käskkirja punkti 2.1.1. teist lõiku ja sõnastan selle järgmiselt:

„Eestis rahvusvahelise kaitse saanud inimesel on VRKS §-st 94 tulenevalt Eestis

viibimise ajal õigus haridusele, töötamisele, sotsiaalkindlustushüvitisele,

toimetulekutoetusele ning tervishoiu- ja tööturuteenustele samadel õigusaktides

sätestatud alustel nagu Eesti alalisel elanikul.VRKS § 91 alusel korraldab SKA RVK

saaja elama asumist KOV-i ja osutab vajaduse korral kaasabi.“.

1.3. Muudan käskkirja punkti 4.2 ja sõnastan selle järgmiselt:

„4.2. Punktis 2 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad väljundnäitajad.

Kõikide näitajate algtase on 0.

2 (5)

1.4. Muudan käskkirja punkti 4.3 ja sõnastan selle järgmiselt:

„4.3. Punktis 2 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad tulemusnäitajad.

Kõikide näitajate algtase on 0.

Projekt Näitaja kood ja

nimetus

Näitaja

mõõtühik

Sihttase

2024

Sihttase

2029

Selgitav teave

Tugiisikuteenus

rahvusvahelise

kaitse saajatele

AMIF O.2.3 Toetatud

osalejate arv

arv 240 490 Osaleja on füüsiline isik, kes saab

projektist otsest kasu. Käesoleva

näitaja tähenduses on osaleja

kolmanda riigi kodanik, sh

rahvusvahelise kaitse saaja, kes

saab tegevustes osalemise kaudu

tuge ja nõustamist ühiskondliku

aktiivsuse tõstmiseks, paremaks

kohanemiseks jms.

Toetuse saaja kannab osalejate

andmed e-toetuse keskkonna

sündmuste infosüsteemi. Koguda

tuleb üldjuhul osaleja nimi,

isikukood või muu asjakohane

number, päritolu riik, sugu ja

vanus. Aruandega esitatakse

isikustamata agregeeritud info soo

ja vanusevahemike järgi (<18, 18–

60, >60).

Osaleja vanust arvestatakse alates

sünnikuupäevast ja määratakse

kindlaks selle kuupäeva seisuga,

kui ta osaleb projekti tegevuses

esimest korda, sh üritusel,

koolitusel, teenusel vm. Toetuse

saaja dokumenteerib sihtrühma

projektis osalemist (nt osalejate

nimekirjad, võimalusel

allkirjastatud).

Iga osalejat loetakse üks kord

projekti jooksul ka siis, kui sama

osaleja osaleb mitmes projekti

tegevuses.

3 (5)

Projekt Näitaja kood ja

nimetus

Näitaja

mõõtühik

Sihttase

2029

Selgitav teave

Tugiisikuteenus

rahvusvahelise

kaitse saajatele

AMIF R.2.9 Nende

osalejate arv, kes

teatasid, et tegevus

aitas nende

integreerumisele

kaasa

arv 289 Osaleja on füüsiline isik, kes saab otseselt

kasu. Käesoleva näitaja tähenduses on

osaleja kolmanda riigi kodanik, sh

rahvusvahelise kaitse saaja, kes osaleb

projekti tegevuses, mis aitab kaasa tema

integreerumisele.

Indikaator kajastab osalejate hinnangut

oma olukorrale. Tulemus loetakse

positiivseks, kui osaleja märgib ära

vähemalt kaks alljärgnevast viiest

valdkonnast, milles tegevus aitas tema

integreerumisele kaasa:

(1) tööturule integreerumine, (2) eesti keele

omandamine, (3) suhted kohaliku

elanikkonnaga/kogukonnaga ja aktiivne

osalemine ühiskondlikus elus, (4)

eluaseme leidmine, (5) tervishoid.

Isegi juhul, kui isik osales ainult ühte tüüpi

tegevuses, võib see mõjutada positiivselt

mitut valdkonda. Näiteks keelekursusel

osalemine võib toetada nii tööturule

sisseelamist kui ka suhete loomist kohaliku

kogukonnaga; kohanemiskoolitusel

osalemine võib aidata nii eluaseme

leidmisel kui tervishoiualastes küsimustes.

"Suhted kohaliku

elanikkonnaga/kogukonnaga ja aktiivne

osalemine ühiskondlikus elus" hõlmab

näiteks osalemist kohaliku tasandi või

vabaühenduste tegevuses, vanemate

kaasatust kooli- või huvihariduse

tegevustesse, vabatahtlikku tööd

vastuvõtvas ühiskonnas, liikmelisust

spordiklubides ja laste osalemist

noorteorganisatsioonides.

Tagasiside on isikustatud. Tagasisidet võib

küsida ja tulemust hinnata ning indikaatoris

raporteerida kohe pärast tegevuse (nt

kursuse) lõppu.

Kui isik osaleb projekti raames mitmes

tegevuses (nt kohanemiskoolitustel ja

keelekursusel), tuleb andmete kogumisel ja

raporteerimisel järgida järgmisi samme:

1) Salvestada iga osaleja hinnang vahetult

pärast iga tegevuse lõppemist.

2) Projekti lõpetamisel arvutada iga osaleja

üldine tulemus, võttes aluseks salvestatud

individuaalsete hinnangute keskmise.

3) Kui osaleja üldine tulemus on positiivne,

raporteerida see antud indikaatoris. Üldine

tulemus loetakse positiivseks, kui enam kui

pooled isiku vastused (>50%) osutavad, et

tegevused aitasid tema lõimumisele kaasa.

Kui tulemus on võrdne (nt kaks positiivset

ja kaks negatiivset hinnangut), arvestatakse

viimast salvestatud hinnangut kui osaleja

lõplikku tulemust.

4 (5)

1.5. Täiendan käskkirja punkti 8.5 teise lausega: „Erandid lepitakse ministeeriumiga kokku

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis enne täiendava maksetaotluse esitamist.“.

1.6. Muudan käskkirja punkti 9.3.7 ja sõnastan selle järgmiselt:

„9.3.7 koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh toetatud osalejate kohta

kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama korrektsete osalejate andmete

olemasolu e-toetuse keskkonnas hiljemalt aruande esitamise ajaks;“.

1.7. Muudan käskkirja punkti 10.4 ja sõnastan selle järgmiselt:

„10.4 Projekti vahe- ja lõpparuandes (edaspidi projekti aruanne) kajastatakse info

vastavalt e-toetuse keskkonna aruande andmeväljades nõutule1. Projekti aruandes

kirjeldab elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete

põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi.“.

1.8. Muudan käskkirja punkti 10.8 ja sõnastan selle järgmiselt:

„10.8 Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale üldjuhul kuni

viis tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab aruande kümne tööpäeva

jooksul peale puuduste kõrvaldamist.“.

1.9. Muudan käskkirja punkti 11.4 ja sõnastan selle järgmiselt:

„11.4. Puuduste esinemisel annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT

muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks

ettenähtud tähtaja võrra.“.

1.10. Muudan käskkirja punkti 11.7 ja sõnastan selle järgmiselt:

„11.7. SiM-l on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada,

kui see on põhjendatud ja projektide rahastamise eelarve jääk seda võimaldab.“.

1.11. Asendan TAT lisa „Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga

arvestamise kontroll-leht“ käesoleva käskkirja lisaga 2.

1 Punktis 4.2 nimetatud tulemusnäitajate kohta võib vajaduse korral aru anda alles lõpparuandes.

Olukorras, kui isik osaleb mitmes

tegevuses, tuleb tema hinnang registreerida

korduvalt. Kui võimalik, tuleks osalejalt

tagasisidet küsida iga konkreetse tegevuse

lõppemise järel, nt pärast keelekursust,

kohanemisprogrammi kursust või

abi/tugiisikuteenuse saamist konkreetse

juhtumi korral.

Kui konkreetne tegevus koosneb mitmest

omavahel seotud

etapist/kohtumisest/koolitusest, siis

küsitakse osaleja hinnangut vaid üks kord

vastava tegevuse kogumi kohta.

Aruandega esitatakse isikustamata

agregeeritud info soo ja vanusevahemike

järgi (<18, 18–60, >60).

5 (5)

2. Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2026.

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisa 1. Seletuskiri

Lisa 2. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-

leht

EELNÕU

Siseministri … käskkirja

„Siseministri 6. septembri 2023. a käskkirja nr

1-3/105

„Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi

meetme 2.3 "Tugiisikuteenus rahvusvahelise

kaitse saajatele" toetuse andmise

tingimused“ muutmine

LISA 1

Seletuskiri

I Sissejuhatus

Käskkirjaga muudetakse siseministri 6. septembri 2023. a käskkirja nr 1-3/105 „Varjupaiga-,

Rände- ja Integratsioonifondi meetme 2.3 „Tugiisikuteenus rahvusvahelise kaitse

saajatele“ toetuse andmise tingimused“ (edaspidi TAT). Muutmine on tingitud vajadusest

korrigeerida ühe näitaja nimetust ja vahesihttaset, et viia need kooskõlla Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi rakenduskavas 2021–2027 (edaspidi AMIF rakenduskava) tehtud

muudatustega, ning täpsustada näitajate selgitavat teavet. Lisaks tehakse täpsustusi projekti

eesmärki ja sisu, toetuse maksmise tingimusi ja korda, elluviija kohustusi, aruandlust ja TAT-i

muutmist puudutavates punktides lähtuvalt elluviimise käigus selgunud vajadustest ja

õigusaktides sätestatud põhimõtetest. Eelnõu ja selle seletuskirja on koostanud

Siseministeeriumi nõunik Ave Osman ([email protected]) koostöös

Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi elluviija) asjaomaste teenistujatega. Eelnõu ja selle

seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik

Heli Simson ([email protected]).

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ja kooskõlas TAT-

i punktiga 11.1. Toetatava tegevuse eelarvega seonduv teave on leitav Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi rahastamiskavas, TAT käskkirjas ja selle algses seletuskirjas.

II Käskkirja sisu ja võrdlev analüüs

Muudatusi tehakse TAT-i järgnevates punktides:

Käskkirja punktiga 1.1. korrigeeritakse viidet siseministri käskkirjale, millega kehtestati uus

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021–2027 rahastamiskava. Rahastamiskavas tehti

märkimisväärseid muudatusi tulenevalt AMIF rakenduskavas tehtud muudatustest.

Käskkirja punktiga 1.2 muudetakse käskkirja punkti 2.1.1. teist lõiku, et ajakohastada viiteid

uuele välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadusele, mis jõustus 12. juunil 2026. a,

ja viia kirjeldus kooskõlla VRKS-is sätestatud rahvusvahelise kaitse saajate õiguste ning SKA

ülesannetega, kuna need on üheks aluseks toetuse andmisele.

Käskkirja punktiga 1.3 sätestatakse muudatused TAT-i punktis 4.2 esitatud väljundnäitaja

koodis ja nimetuses, 2024. a sihttasemes ning selgitavas teabes. Algselt oli näitaja nimetuseks

„Toetatud osalejate arv, sh personaalset kutsenõustamist saanud osalejate arv“. Kuna projektis

ei pakuta personaalset kutsenõustamist, vaid üldisema iseloomuga tuge ja nõustamist

kohanemiseks eluga Eestis, siis korrigeeriti näitaja nimetust AMIF rakenduskavas ja nüüd ka

2 (3)

TAT-is. Kuna 2024. aastaks seatud sihttase oli selleks ajaks ületatud, suurendati sihttase 140-lt

240-le. Ühtlasi tehakse täiendusi selgitavasse teabesse, et täpsustada näitajate alusandmete

kogumise metoodikat.

Käskkirja punktiga 1.4 lisatakse täpsustusi punktis 4.3 sätestatud tulemusnäitaja „Nende

osalejate arv, kes teatasid, et tegevus aitas nende integreerumisele kaasa“ selgitavasse teabesse.

Täiendused tuginevad Euroopa Komisjoni juhendil AMIF-i väljund- ja tulemusnäitajate kohta

ning korraldusasutuse koostatud abimaterjalil toetuse saajatele1. Antud projektis saavad

toetatavad osalejad tugiisikuteenust. Teenuse täpne sisu ja kestus sõltub isiku individuaalsetest

vajadustest. Osaleja tagasisidet/hinnangut küsitakse teenuse saamise järel viit valdkonda

puudutavate küsimuste abil.

Käskkirja punktiga 1.5 täpsustatakse TAT-i punkti 8.5 sellega, et maksetaotlusi võib

erandjuhtudel esitada sagedamini või harvemini, kui punktis 8.5 on ette nähtud, tingimusel, et

erandid lepitakse ministeeriumiga kokku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Käskkirja punktiga 1.6 täpsustatakse TAT-i punktis 9.3.7, et toetuse saaja on kohustatud

koguma andmeid toetatud osalejate kohta ja tagama korrektsete andmete olemasolu e-toetuse

keskkonnas hiljemalt aruande esitamise ajaks. Aruande all peetakse silmas vahe- ja

lõpparuandeid, millega raporteeritakse osalejatega seotud sihttasemete täitmist. See võimaldab

seirata aruannetes raporteeritud arvandmete kooskõla sündmuste infosüsteemisolevate

andmetega.

Käskkirja punktiga 1.7 täpsustatakse punktis 10.4, et nii vahe- kui lõpparuandes peavad

toetuse saajad kajastama infot „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete

põhimõtete edendamise kohta, mida nad on seni ka teinud.

Toetuse saajal tuleb koguda jooksvalt tagasisidet tugiisikuteenust saanud isikutelt ja anda

aru vastava tulemusnäitaja kohta. Punkti lisatakse joonealune märkus paindlikkuse

tagamiseks, kuna teenust pakutakse ja tulemusnäitaja aluseks olev tagasiside koguneb pikema

aja vältel, mistõttu võib vajaduse korral tulemusnäitajate kohta anda aru alles lõpparuandes.

Toetuse saaja peab ise osalejate ja nendelt kogutud tagasiside üle arvestust pidama, et tagada

korrektsete andmete olemasolu.

Käskkirja punktiga 1.8 täpsustatakse punktis 10.8, et aruandes puuduste esinemise korral

annab Siseministeerium toetuse saajale üldjuhul kuni viis tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks,

et tagada korrektsed andmed Euroopa Komisjonile tähtaegselt.

Käskkirja punktiga 1.9 eemaldatakse TAT-i punktist 11.4 lause, mis dubleerib punkti viimast

lauset.

Käskkirja punktiga 1.10 muudetakse TAT-i punkti 11.7 teist lauset, et ühtlustada toetuse

andmise tingimuste käskkirjade sõnastust ning selgitada, millistel põhimõtetel on võimalik

toetuse summat suurendada.

Käskkirja punktiga 1.11 asendatakse TAT-i lisa „Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste

õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht“ uue kontroll-lehega.

Kuna ühtekuuluvusfondide huvigrupid palusid täiendada „Põhiõiguste hartaga ja puuetega

inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-lehte“ ÜRO puuetega inimeste õiguste

konventsiooni ja keskkonnakaitse osas ning võttes arvesse, et eeltingimustega seonduv peab

olema riigis kontrollitud ühtemoodi, on kontroll-lehte täiendatud.

1 Abimaterjal toetusesaajale perioodiks 2021-2027_0.docx

3 (3)

Käskkirjaga tehtud muudatused ei muuda toetatava tegevuse riigiabi andmise analüüsi aluseid,

st eraldatav toetus ei ole riigiabi. Toetatav tegevus, sealhulgas elluviija ja partnerite tegevus, ei

ole majandustegevus, kuna tegemist on avaliku võimu teostamisega, mis tugineb välismaalasele

rahvusvahelise kaitse andmise seaduse §-l 91. Toetatava tegevuse elluviimine on korraldatud

mitteärilisel moel, on sihtrühmale tasuta ning täidab sotsiaalset eesmärki.

III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste

Euroopa Liidu õigusaktidega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1147.

IV Käskkirja mõjud

Eelnõuga tehtavad muudatused tuginevad projekti elluviimise käigus selgunud vajadustele ja

välja kujunenud toimeviisidel ning võimaldavad seeläbi seatud eesmärkide saavutamist tõhusal

viisil, jäädes seejuures kavandatud ajaraami ja eelarve piiresse.

Siseministri 6. mai 2022. a käskkirja nr 1-3/37 alusel otsustati Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi (edaspidi AMIF) rakenduskava keskkonnamõju strateegiline hindamine

algatamata jätta, kuna jõuti järeldusele, et AMIFi rakenduskava ei sisalda keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-s 6 sätestatud olulise keskkonnamõjuga

tegevusi. AMIFi rakenduskava tegevused ei tekita potentsiaalselt olulist kahju

keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete kehtestamiseks puudub vajadus.

Pettuseriski ja topeltfinantseerimise risk on madal: rakendatakse hinnatavale meetmele sarnase

sisuga EL ja siseriiklikke toetusmeetmeid, kuid elluviija on riigiasutus ja raamatupidamine

toimub tsentraalselt (Riigi Tugiteenuste Keskuses). Elluviijal on tagatud asutusesisesed

täiendavad kontrollid kulude jaotamise osas.

V Käskkirja rakendamiseks vajalikud kulutused ja eeldatavad tulud

Eelnõus sätestatud tegevusi rahastatakse AMIF-i perioodi 2021–2027 ja Eesti riigi vahenditest

TAT-i abikõlblike kulude eelarve ulatuses, seega eelnõu rakendamisega ei kaasne riigieelarvele

täiendavaid kulusid. Käskkirja rakendamisega tulu ei teenita.

VI Käskkirja rakendamine

Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2026, kuna Euroopa Komisjonile raporteeriti

näitajaid TAT-is sätestatud nimetusega sellest ajast.

VII Käskkirja kooskõlastamine

Käskkirja eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumidega, kes

nõustavad riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja

aluspõhimõtetesse panustamist vastavalt oma vastutusvaldkonnale (Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning

Kliimaministeerium).

Käskkirja eelnõu kooskõlastati EIS-i eelselt mitteametlikus vormis elluviijaga.

EELNÕU

KÄSKKIRI

06.09. 2023 nr 1-3/105

muudetud järgmiste käskkirjadega:

16.04.2025 nr 1-3/35

xx.yy.2026 nr 1-3/zz

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi

meetme 2.3 "Tugiisikuteenus

rahvusvahelise kaitse saajatele" toetuse

andmise tingimused

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood

01.06.2023–30.06.2029

Elluviija

Sotsiaalkindlustusamet

Partnerid

Tallinna Linnavalitsus

Rakvere Linnavalitsus

Tartu Linnavalitsus

Jõhvi Vallavalitsus

Aktsiaselts Hoolekandeteenused

(muudetud siseministri 16.04.2025 käskkirjaga nr 1-3/35)

Korraldusasutus, rakendusüksus, rakendusasutus

Siseministeerium

2 (14)

1. Reguleerimisala ja seos Eesti riigi eesmärkidega

Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 18. septembri 2025. a käskkirjaga nr 1-3/65

kinnitatud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021–2027 rahastamiskava meetme

nr 2.3 „Tugiisikuteenus rahvusvahelise kaitse saajatele“ tulemuste saavutamiseks toetuse

andmise ja kasutamise tingimusi ning korda. (muudetud siseministri pp.kk.aaaa

käskkirjaga nr 1-3/X)

1.1. Seosed Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonfondi (edaspidi AMIF) ning Eesti riigi

eesmärkidega

1.1.1. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/11471 (edaspidi AMIFi määrus) poliitikaeesmärgiga „aidata kaasa

rändevoogude tõhusale haldamisele ning ühise varjupaigapoliitika ja ühise rändepoliitika

rakendamisele, tugevdamisele ja arendamisele vastavalt asjaomasele liidu acquis’le ning

järgides täielikult liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad

rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on ning erieesmärgiga nr 1 „tugevdada

ja arendada kõiki Euroopa ühise varjupaigasüsteemi aspekte, sealhulgas selle

välismõõdet“.

1.1.2. Eesti riigi pikaajalises arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärk on kasvatada ja toetada

meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks

ja töötamiseks. Strateegia üheks sihiks on seatud, kõigi inimeste vajadustega arvestav,

turvaline ning kvaliteetne elukeskkond. Üleilmsete arengusuundade ja Eesti olukorra

analüüsi järgi on vaja pea kõigis eluvaldkondades astuda olulisi samme uussisserändajate,

sh kolmandatest riikidest pärit isikute vastuvõtusüsteemi parendamiseks või selleks

loodud võimaluste kasutamiseks. TATi tegevused on otseselt seotud Eesti pikaajalise

strateegia „Eesti 2035“ arenguvajadustega 1 „Rahvastik“, 3 „Ühiskond ja võimalused“,

8 „Julgeolek ja turvalisus“. Planeeritud projektidega parandatakse ning edendatakse

rahvusvahelise kaitse saajate vastuvõtusüsteemi Eestis ning tõstetakse Eesti võimekust

toetada suurenenud abivajadusega ja ebasoodsas olukorras olevaid uussisserändajaid.

Selle kaudu edendatakse riigi rahvusvahelist positsiooni ning teenuste vastavust EL

õigusele ja rahvusvahelistele standarditele. TATi tegevused panustavad „Eesti 2035“

näitajatesse: Eestit turvaliseks riigiks pidavate elanike osakaal, usaldus riigi

institutsioonide vastu,hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik, soolise võrdõiguslikkuse

indeks ja ligipääsetavuse näitaja. Projekti elluviija vastutab, et projektide tegevused

aitavad lahendada „Eesti 2035“ toodud arenguvajadusi.

1.1.3. TAT toetatavad tegevused aitavad kaasa Siseturvalisuse arengukava 2020-2030 (STAK)

alaeesmärgi 4.4 „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika“

saavutamisele. Vastavalt alaeesmärgile on Eesti kodakondsus-, rände- ja

identiteedihalduspoliitika usaldusväärne, innovaatiline ja inimkeskne, toetades Eesti

arengut, ühiskonna sidusust ja toimimist ning tagades siseturvalisuse. STAKis

prognoositakse, et rahvusvahelise kaitse taotlejate arv Eestis pigem kasvab, sh kasvab

haavatavasse gruppi kuuluvate inimeste arv. Seega kasvab ka personaalse rahvusvahelise

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1147, millega luuakse Varjupaiga-,

Rände- ja Integratsioonifond.

3 (14)

kaitse saanute tugiisikuteenuse vajadus, et toetada kõrgendatud abivajadusega kaitse

saajat ja tema pereliikmeid Eestis kohanemisel ja iseseisvumisel KOV tasandil.

1.1.4. TAT toetab ka Sotsiaalministeeriumi (edaspidi SoM) pädevusse kuuluvate erinevate

poliitikavaldkondade eesmärkide saavutamist, mille keskmes on inimene, tema heaolu ja

tervis. Ennekõike toetab TAT Heaolu arengukava 2023-2030 alaeesmärki 4: Eesti

sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu

elluviimist. Eri ühiskonnagruppide ühiskonna- ja tööelus osalemise võimaluste

parandamiseks ja võrdse kohtlemise tagamiseks tõhustatakse põhiõiguste kaitset ning

mittediskrimineerimise põhimõtte järgimist.

1.1.5. TAT toetab „Sidusa Eesti arengukava 2021-2030“ seatud eesmärki muuta Eesti järgmisel

kümnendil senisest sidusamaks ja kaasavamaks ühiskonnaks. Ennekõike toetab TAT

arengukava alaeesmärki „Kohanemist ja lõimumist toetav Eesti“ ning alaeesmärki

„Nutikas rahvastiku arvestus“, mis tagab inimestele lihtsama asjaajamise KOV tasandil.

1.1.6. TAT toetatavad tegevused aitavad kaasa ka Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035

üldeesmärgi saavutamisele: Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis

võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu

edendamist ja üleilmset säästvat arengut.

1.1.7. Riigikaitse arengukava 2017–2026 eesmärkidest panustavad TAT tegevused eelkõige

Eesti ühiskonna sidususe suurendamisse.

1.1.8. TATi ettevalmistamisel on arvesse võetud Euroopa Komisjoni soovitusi AMIFi

vahendite kasutamiseks.

1.1.9. Kasutatud lühendid:

IKT Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

HKT Aktsiaselts Hoolekandeteenused

KOV Kohaliku omavalitsuse üksus

KuM Kultuuriministeerium

RR Rahvastikuregister

RVK Rahvusvaheline kaitse

SiM Siseministeerium

SHS Sotsiaalhoolekande seadus

SKA Sotsiaalkindlustusamet

SoM Sotsiaalministeerium

TO Teenuse osutaja

VRKS Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus

VMS Välismaalaste seadus

(muudetud siseministri 16.04.2025 käskkirjaga nr 1-3/35)

2. Toetatavad projektid ja eesmärgid

Sotsiaalhoolekandes on abi korraldamine terviklik protsess, mis algab abi vajava inimese

märkamisest ja abivajaduse hindamisest. Sotsiaalkaitsesüsteemi tugevdamisel peame

silmas pidama ka uussisserändajate toimetuleku ja võimalikult kiire kohanemise ning

4 (14)

iseseisvumise toetamist. Eestis on tekkinud eelnevalt nii kohanemis- kui ka

toimetulekuraskused järgmistel sihtgruppidel:

1) RVK saaja (sh ajutise kaitse saaja)

2) RVK saaja kolmanda riigi kodanikest pereliikmed VRKS ja VMS alusel.

TATi toetatava tegevuse eesmärgiks on tugiisikuteenuse kättesaadavuse tagamine

kvalifitseeruvatele sihtgruppidele. Teenusega toetatakse KOV haldusterritooriumile

elama asuvaid ja kaitse saanuid, et inimesed tuleksid toime uues elukeskkonnas ning

saaksid iseseisvalt osaleda haridus-, töö- ja ühiskonnaelus.

TATi eesmärgid saavutatakse alljärgnevate toetatavate tegevuste elluviimise tulemusel,

mille mõju ja ulatus on üleriigiline. Meetmest toetatakse projekte, mis:

- aitavad kaasa AMIFi poliitikaeesmärgi ning erieesmärgi nr 1 täitmisele;

- on kooskõlas siseturvalisuspoliitika fondide seirekomitee kinnitatud üldiste

valikukriteeriumidega, sh on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, arvestades

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/10602 artiklis 9 sätestatud

horisontaalseid põhimõtteid, ning lähtuvad põhiõiguste hartast ja arvestavad võrdsete

võimaluste põhimõttega, sh välditakse diskrimineerimist ja tagatakse ligipääsetavus.

Nimetatud põhimõtete hoidmist ja strateegia „Eesti 2035“ (edaspidi EE 2035) sihtide

saavutamist soolist võrdõiguslikkust,.võrdseid. võimalusi ja ligipääsetavust toetaval

moel mõõdetakse järgmiste EE 2035 näitajatega: "Soolise võrdõiguslikkuse indeks",

millesse panustatakse soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõstmise ja soolõime

tegevustega; „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, millesse panustatakse võrdse

kohtlemise alase teadlikkuse tõstmisega ja diskrimineerimise ennetamise tegevustega

ning „Ligipääsetavuse näitaja“, millesse panustatakse erivajadusega inimestele

ligipääsetavuse tagamisega füüsilises keskkonnas ning avalikkusele suunatud infos ja

kommunikatsioonis;

- on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata määruse nr

2020/8523 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud

keskkonnaeesmärgile;

- on vastavuses AMIFi rakenduskava horisontaalsete tingimustega.

2.1. Tugiisikuteenus rahvusvahelise kaitse saajatele

2.1.1. Projekti eesmärk ja sisu

Toetatava tegevuse eesmärgiks on tugiisikuteenuse kättesaadavuse tagamine punktis 2

kirjeldatud sihtgruppidele teenuseosutaja abil, osutades selleks tugiisikuteenust

süsteemselt ja üle-eestiliselt ning rakendades erinevaid lahenduskäike, sh nt KOV kui

teenuseosutaja, eraldiseisev hanke korras leitav teenuseosutaja ning RVK taotlejate

majutuskeskuse (edaspidi majutuskeskus) teenuse vahendusel. Tugiisikuteenus seisneb

RVK saaja informeerimises teadlike otsuste langetamiseks ning suurema iseseisvuse ja

omavastutuse võime arendamiseks. Toetatava tegevusega aidatakse kaasa sihtrühmade

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid. 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute

hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artikli 17

tähenduses.

5 (14)

kohanemisele KOV-is ning toetatakse ja nõustatakse KOV-i vajaliku sotsiaalteenuse

tagamisel.

Eestis rahvusvahelise kaitse saanud inimesel on VRKS §-st 94 tulenevalt Eestis

viibimise ajal õigus haridusele, töötamisele, sotsiaalkindlustushüvitisele,

toimetulekutoetusele ning tervishoiu- ja tööturuteenustele samadel õigusaktides

sätestatud alustel nagu Eesti alalisel elanikul. VRKS § 91 alusel korraldab SKA RVK

saaja elama asumist KOV-i ja osutab vajaduse korral kaasabi.

Tingituna sihtgruppide päritolust, eluoskustest, erivajadustest ja/või läbielatust võib

kaitse saanu vajada tuge, mis toetaks tema iseseisva toimetulekuvõime saavutamist uues

elukeskkonnas Eestis. Sihtgruppidel puudub sageli sotsiaalne võrgustik ning elu

ülesehitamisega alustatakse nullist. Täiendavalt võib esineda väljakutseid vaimse

tervisega tulenevalt päritoluriigis ja/või rändeteekonnal kogetust.

SKA koordineerib tugiisikuteenuse tegevuse korraldust, toetades selle teenuse osutajaid

ning tagades teenuse üle-eestilist ühtlustamist. TATi raames piloteeritakse teenusele

suunamist tuginedes VRKS ja SHS põhimõtetele, see tähendab suunamist KOV-i ja/või

majutuskeskuse poolt. Toetatava tegevuste kaudu on tagatud nii KOV-i kui ka

majutuskeskusesse elama asuvatele kaitse saanutele personaalne tugi maksimaalselt 12

kuud alates kaitse saamisest.

Projekti raames on plaanitud piloteerida tugiisikuteenuse korraldamiseks järgmisi

lahendusi, mille abil on võimalik tagada üle-eestiline teenuse kättesaadavus, kuna

sihtrühmad võivad asuda väga erinevates Eesti piirkondades:

1) Teenusele suunamine ja teenuse osutamine KOV-i poolt. Suunajaks on KOV-id,

kuhu on elama asunud palju RVK saajaid ning kes on näidanud valmisolekut teenust

korraldada. Sellest lähtuvalt on partneritena kaasatud Tallinna linn, Tartu linn, Rakvere

linn ja Jõhvi vald. Partner KOV-ides on ette nähtud koordinaatori ja/või tugiisikute

töökohtade töötasu katmine.

2) Teenusele suunamine KOV-i poolt, kuid teenust osutab SKA hangitud

teenuseosutaja, kes tagab tugiisikuteenuse nendes KOV-ides, kes ei ole projekti

partneriks. KOV tagab juhtumikorralduse.

3) Teenusele suunamine ja teenuse osutamine majutuskeskuse poolt, sh KOV-i ja

Politsei- ja Piirivalveameti ettepanekul. Seda lahendust piloteeritakse alates 2025.

aastast läbi RVK majutuskeskuse, kus on keskmisest rohkem haavatavas olukorras RVK

taotlejad ja saajad. Sellest lähtuvalt on partnerina kaasatud HKT, kellele on projektist

ette nähtud projektijuhi, koordinaatori ja/või tugiisiku töökohtade töötasu katmine.

2.1.2. Projekti tulemus

Projekti tulemusena on RVK saanutele üle-eestiliselt tagatud nende vajadustest lähtuv

täiendav tugi, mis toetab nende toimetulekut ja kohanemist uues elukeskkonnas.

2.1.3. Projekti sihtrühm

Projekti sihtrühmad on:

1) RVK saaja (sh ajutise kaitse saaja)

2) RVK saaja kolmanda riigi kodanikust pereliige VRKS ja VMS alusel.

6 (14)

2.1.4. Projekti abikõlblikkuse periood

Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.06.2023–30.06.2029.

Projekti elluviija: SKA

Projekti partnerid: Tallinna linn, Rakvere linn, Tartu linn, Jõhvi vald, AS

Hoolekandeteenused.

Kohalikud omavalitsused on tegevustesse kaasatud perioodil 01.11.2023–31.12.2026.

AS Hoolekandeteenused on tegevustesse kaasatud perioodil 01.01.2025–30.06.2029.

Elluviija võib iga partneriga sõlmida kokkuleppe, milles sätestatakse partneri õigused ja

kohustused ning vastutus ja aruandluskord projekti elluviimisel.

Projekti abikõlblikud kulud:

- personalikulud (nt projektijuhtimisega seotud tööjõukulu, partneri tööjõukulud

jne.);

- teenuste pakkumise kulud (koordinaatorid, tugiisikud, hankekorras valmisolekutasu

jne);

- lähetustes, seminaridel, konverentsidel, kohtumistel ja koolitustel osalemise kulud

(sh päevaraha, transport, majutus, osalustasud, kindlustus). Kolmandates riikides

toimuvatel koolitustel, seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse

õppevisiidi korraldamine tuleb eelnevat kooskõlastada SiMiga. Vastav põhjendus

esitada SiMile e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt 45 päeva enne koolituse,

seminari või konverentsi toimumist;

- koolituskulud (sh koolitajate tasud, koolituse korraldamine, materjalide

koostamine);

- pakutavatele teenustele, kommunikatsioonitegevustele ja teavitamisele, koolitustele

ja koolitusmaterjalidele ligipääsetavuse tagamise kulud.

- seadmete soetamine/rent (nt IKT-vahendid);

- kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu;

- erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud.

(muudetud siseministri 16.04.2025 käskkirjaga nr 1-3/35)

3. Riigiabi

Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi.

4. Tulemused ja näitajad

4.1. Punktis 2 nimetatud tegevuse tulemusena tagatakse KOVi poolt teenuse vajaduse

hindamise järel RVK ja ajutise kaitse saanutele tugiisikuteenuse saamine.

4.2. Punktis 2 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad väljundnäitajad.

Kõikide näitajate algtase on 0.

(muudetud siseministri 16.04.2025 käskkirjaga nr 1-3/35)

7 (14)

Projekt Näitaja kood ja

nimetus

Näitaja

mõõtühik

Sihttase

2024

Sihttase

2029

Selgitav teave

Tugiisikuteenus

rahvusvahelise

kaitse saajatele

AMIF O.2.3. Toetatud

osalejate arv

arv 240 490 Osaleja on füüsiline isik, kes saab

projektist otsest kasu. Käesoleva

näitaja tähenduses on osaleja

kolmanda riigi kodanik, sh

rahvusvahelise kaitse saaja, kes

saab tegevustes osalemise kaudu

tuge ja nõustamist ühiskondliku

aktiivsuse tõstmiseks, paremaks

kohanemiseks jms.

Toetuse saaja kannab osalejate

andmed e-toetuse keskkonna

sündmuste infosüsteemi. Koguda

tuleb üldjuhul osaleja nimi,

isikukood või muu asjakohane

number, päritolu riik, sugu ja

vanus. Aruandega esitatakse

isikustamata agregeeritud info soo

ja vanusevahemike järgi (<18, 18–

60, >60).

Osaleja vanust arvestatakse alates

sünnikuupäevast ja määratakse

kindlaks selle kuupäeva seisuga,

kui ta osaleb projekti tegevuses

esimest korda, sh üritusel,

koolitusel, teenusel vm. Toetuse

saaja dokumenteerib sihtrühma

projektis osalemist (nt osalejate

nimekirjad, võimalusel

allkirjastatud).

Iga osalejat loetakse üks kord

projekti jooksul ka siis, kui sama

osaleja osaleb mitmes projekti

tegevuses.

8 (14)

4.3. Punktis 2 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad tulemusnäitajad. Kõikide

näitajate algtase on 0.

9 (14)

Projekt Näitaja kood ja

nimetus

Näitaja

mõõtühik

Sihttase

2029

Selgitav teave

Tugiisikuteenus

rahvusvahelise

kaitse saajatele

AMIF R.2.9 Nende

osalejate arv, kes

teatasid, et tegevus

aitas nende

integreerumisele

kaasa

arv 289 Osaleja on füüsiline isik, kes saab otseselt

kasu. Käesoleva näitaja tähenduses on

osaleja kolmanda riigi kodanik, sh

rahvusvahelise kaitse saaja, kes osaleb

projekti tegevuses, mis aitab kaasa tema

integreerumisele.

Indikaator kajastab osalejate hinnangut

oma olukorrale. Tulemus loetakse

positiivseks, kui osaleja märgib ära

vähemalt kaks alljärgnevast viiest

valdkonnast, milles tegevus aitas tema

integreerumisele kaasa:

(1) tööturule integreerumine, (2) eesti keele

omandamine, (3) suhted kohaliku

elanikkonnaga/kogukonnaga ja aktiivne

osalemine ühiskondlikus elus, (4)

eluaseme leidmine, (5) tervishoid.

Isegi juhul, kui isik osales ainult ühte tüüpi

tegevuses, võib see mõjutada positiivselt

mitut valdkonda. Näiteks keelekursusel

osalemine võib toetada nii tööturule

sisseelamist kui ka suhete loomist kohaliku

kogukonnaga; kohanemiskoolitusel

osalemine võib aidata nii eluaseme

leidmisel kui tervishoiualastes küsimustes.

"Suhted kohaliku

elanikkonnaga/kogukonnaga ja aktiivne

osalemine ühiskondlikus elus" hõlmab

näiteks osalemist kohaliku tasandi või

vabaühenduste tegevuses, vanemate

kaasatust kooli- või huvihariduse

tegevustesse, vabatahtlikku tööd

vastuvõtvas ühiskonnas, liikmelisust

spordiklubides ja laste osalemist

noorteorganisatsioonides.

Tagasiside on isikustatud. Tagasisidet võib

küsida ja tulemust hinnata ning indikaatoris

raporteerida kohe pärast tegevuse (nt

kursuse, teenuse) lõppu.

Kui isik osaleb projekti raames mitmes

tegevuses (nt kohanemiskoolitustel ja

keelekursusel), tuleb andmete kogumisel ja

raporteerimisel järgida järgmisi samme:

1) Salvestada iga osaleja hinnang vahetult

pärast iga tegevuse lõppemist.

2) Projekti lõpetamisel arvutada iga osaleja

üldine tulemus, võttes aluseks salvestatud

individuaalsete hinnangute keskmise.

3) Kui osaleja üldine tulemus on positiivne,

raporteerida see antud indikaatoris. Üldine

tulemus loetakse positiivseks, kui enam kui

pooled isiku vastused (>50%) osutavad, et

tegevused aitasid tema lõimumisele kaasa.

Kui tulemus on võrdne (nt kaks positiivset

ja kaks negatiivset hinnangut), arvestatakse

viimast salvestatud hinnangut kui osaleja

lõplikku tulemust.

10 (14)

(muudetud siseministri pp.kk.aaaa käskkirjaga nr 1-3/ X)

5. Projekti eelarve

5.1. TAT eelarve on 1 100 000 eurot. Eelarve koosneb AMIF toetusest (75%) ja riiklikust

kaasfinantseeringust (25%).

Projekt AMIF

toetus

(EUR)

Riiklik

kaasfinantseering

(EUR)

Kokku (EUR) Kaudsete

kulude

määr (%

otsestest

kuludest)

Tugiisikuteenus rahvusvahelise

kaitse saajatele

825 000 275 000 1 100 000 5%

6. Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus

Korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid täidab SiM.

Ülesandeid ei delegeerita.

SiM sisestab elluviija edastatud teabe alusel käesolevas TATis sätestatud projekti info

struktuuritoetuste registrisse ja avab projekti.

7. Kulude abikõlblikkus 7.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a

määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dest 15–17 ja 21.

7.2. Kaudsed kulud on ühendmääruse § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja § 21 lõikes 6

nimetatud tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud. Kaudseid kulusid

hüvitatakse ühtse määra alusel vastavalt punktis 5 toodud protsendile abikõlblikest

otsestest kuludest.

7.3. Kaudseid kulusid ei pea tõendama.

7.4. Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud ning on

kirjeldatud punktis 2 projektide all.

7.5. Elluviija peab tagama IKT seadmete ja süsteemide sihtotstarbelise kasutamise vähemalt

3 aastat pärast üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist.

7.6. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse §-s 17 sätestatud kulud.

Olukorras, kui isik osaleb mitmes

tegevuses, tuleb tema hinnang registreerida

korduvalt. Kui võimalik, tuleks osalejalt

tagasisidet küsida iga konkreetse tegevuse

lõppemise järel, nt pärast keelekursust,

kohanemisprogrammi kursust või

abi/tugiisikuteenuse saamist konkreetse

juhtumi korral.

Kui konkreetne tegevus koosneb mitmest

omavahel seotud

etapist/kohtumisest/koolitusest, siis

küsitakse osaleja hinnangut vaid üks kord

vastava tegevuse kogumi kohta.

Aruandega esitatakse isikustamata

agregeeritud info soo ja vanusevahemike

järgi (<18, 18–60, >60).

11 (14)

8. Toetuse maksmise tingimused ja kord

8.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-des 24 ja 26 sätestatud tingimustele.

8.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on

tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 7.2 kohaselt.

8.3. Enne esimese makse saamist peavad elluviija ja partner esitama SiMile:

8.3.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas

projekti kulusid ja nende tasumist eristatakse raamatupidamises muudest projekti

elluviija ja partneri kuludest;

8.3.2. asutuse riigihangete korra;

8.3.3. edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia.

8.4. Punktis 8.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija või partner on varem

SiMile nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne projekti rakendamist

muudetud. Elluviija või partner esitab SiMile sellekohase kirjaliku kinnituse.

8.5. Maksetaotlus tuleb esitada e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt kord poolaastas, kuid

mitte sagedamini kui kord kvartalis projekti elluviimise algusajast arvates. Erandid

lepitakse ministeeriumiga kokku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis enne

täiendava maksetaotluse esitamist (muudetud siseministri pp.kk.aaaa käskkirjaga nr 1-

3/X)

8.6. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva

dokumentide saamisest arvates. Kui makse tõendamise aluseks olevates dokumentides

on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib SiM

pikendada nimetatud tähtaega puuduste kõrvaldamise või dokumentide või teabe

esitamise aja võrra, teavitades sellest elluviijat. (muudetud siseministri 16.04.2025

käskkirjaga nr 1-3/35)

8.7. SiMi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on

sätestatud ühendmääruse §-s 33. SiM võib toetuse maksmise aluseks olevate

dokumentide tõendamise menetluse osaliselt või täielikult peatada või peatada edasiste

maksete menetlemise, kui maksetaotluse esitamisele eelnenud kohustus on täitmata,

sealhulgas aruanne esitamata ning SiMi poolt kinnitamata ja kui kulude kontrollimise

valimisse kuuluvad tõendavad dokumendid on esitamata. (muudetud siseministri

16.04.2025 käskkirjaga nr 1-3/35)

8.8. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos projekti lõpparuandega.

Lõppmakse tehakse pärast kõigi tingimuste ja kohustuste täitmist ning SiMi kontrollitud

lõpparuande kinnitamist.

9. Elluviija ja partneri õigused ja kohustused

9.1. Elluviijale kohalduvad kõik ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides

toetuse saajale sätestatud kohustused.

9.2. Elluviija ja partner peavad täitma lisaks TATis sätestatud kohustustele ühendmääruse

§-des 10 ja 11 kehtestatud kohustusi. (muudetud siseministri 16.04.2025 käskkirjaga nr

1-3/35)

9.3. Ühtlasi on elluviija kohustatud:

9.3.1. esitama SiMile projekti kirjelduse Struktuuritoetuse registrisse sisestamiseks

ministeeriumi väljatöötatud vormil 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest;

9.3.2. esitama TAT projekti eelarve jagunemise tegevuste ja aastate kaupa

kinnitamiseks SiMile 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest SiMi

väljatöötatud vormil. Tegevuskava ja eelarveridade vahelist jaotust tohib

muuta kuni kaks korda aastas (taotlus esitada SiMile 15. jaanuariks ja/või 15.

juuniks).Tegevuskava ja eelarve muutmist ei ole vaja taotleda järgmistel

juhtudel:

- eelarverida suureneb vähem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud

summast;

12 (14)

- eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes;

- täpsustub tegevuste kulude detailne kirjeldus;

9.3.3. rakendama TATi projekti vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja

eelarvele;

9.3.4. esitama projekti maksete prognoosi dokumendihaldussüsteemi kaudu SiMi

väljatöötatud vormil iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks alates TATi

kinnitamisest; (muudetud siseministri 16.04.2025 käskkirjaga nr 1-3/35)

9.3.5. teavitama SiMi ürituse (sh koolituse, seminari, konverentsi, infopäeva,

õppevisiidi) toimumisest e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt 14 päeva enne

ürituse toimumist;

9.3.6. teavitama SiMi, kui toetatava tegevusega samalaadsele tegevusele on taotletud

toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest;

9.3.7. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh toetatud osalejate kohta

kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama korrektsete osalejate

andmete olemasolu e-toetuse keskkonnas hiljemalt aruande esitamise ajaks;

(muudetud siseministri pp.kk.aaaa käskkirjaga nr 1-3/X)

9.3.8. viivitamatult teavitama SiMi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis:

9.3.8.1. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid;

9.3.8.2. TATi muutmise vajalikkusest;

9.3.9. projekti elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse

saavutamist.

9.4. Elluviija ja partner kohustuvad andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli,

auditisse või hindamisse.

9.5. Elluviija ja partner peavad säilitama dokumente vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 18 ja

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 82 lõikele 1 viis aastat

toetuse saajale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates, välja arvatud

juhul, kui riigiabi reeglitest tuleneb teisiti.

10. Aruandlus

10.1. Elluviija esitab SiMile partneritega kooskõlastatud projekti tegevuste, tulemuste ja

näitajate saavutamise edenemise vahearuande SiMi väljatöötatud vormil e-toetuse

keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt 31. detsembri

ja 31. mai seisuga tegevuste elluviimise algusajast arvates. Kui projekti tegevuste alguse

ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse

vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks.

10.2. Elluviija esitab SiMile partneritega kooskõlastatud projekti tegevuste, tulemuste ja

näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 45 päeva

jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused

lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 45 päeva

jooksul tegevuste lõppemisest arvates.

10.3. Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud,

esitatakse ainult lõpparuanne.

10.4. Projekti vahe- ja lõpparuandes (edaspidi projekti aruanne) kajastatakse info vastavalt

e-toetuse keskkonna aruande andmeväljades nõutule4. Projekti aruandes kirjeldab

projekti elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete

põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi. (muudetud

siseministri pp.kk.aaaa käskkirjaga nr 1-3/X)

10.5. Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset

esitamist, loetakse projekti aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea

kõrvaldamist.

4 Punktis 4.2 nimetatud tulemusnäitajate kohta võib vajaduse korral aru anda alles lõpparuandes.

13 (14)

10.6. SiM kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti aruanne

on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud ning annab ülevaate tehtud tegevustest.

10.7. Kui projekti aruandes puudusi ei esine, kinnitab SiM projekti aruande.

10.8. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale üldjuhul kuni viis

tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul

peale puuduste kõrvaldamist. (muudetud siseministri pp.kk.aaaa käskkirjaga nr 1-3/X)

10.9. Projektide puhul, mis sisaldavad koolitusi, mis toimuvad vähem kui kolm kuud enne

projekti lõpparuande esitamise kuupäeva, esitab elluviija e-toetuse keskkonnas

järelaruande.

10.10. SiMil on õigus küsida projekti elluviijalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja tulemuste

kohta.

11. TAT muutmine

11.1. SiMil on õigus muuta TAT käskkirja enda või elluviija algatusel.

11.2. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse

perioodi muuta, esitab elluviija SiMile põhjendatud taotluse (edaspidi TAT muutmise

taotlus) dokumendihaldussüsteemi kaudu esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt

allkirjastatuna. (muudetud siseministri 16.04.2025 käskkirjaga nr 1-3/35)

11.3. SiM vaatab TAT muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest

ja annab hinnangu TAT muutmise taotluse kohta.

11.4. Puuduste esinemisel annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT

muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks

ettenähtud tähtaja võrra. (muudetud siseministri pp.kk.aaaa käskkirjaga nr 1-3/X)

11.5. Elluviijal on võimalik TAT muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul. SiMi eelneval

nõusolekul võib TATi muutmist taotleda sagedamini.

11.6. SiM võib TATi muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks

elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik

jätkata. SiM teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul.

11.7. SiMil on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada, kui

see on põhjendatud ja projektide rahastamise eelarve jääk seda võimaldab. (muudetud

siseministri pp.kk.aaaa käskkirjaga nr 1-3/X)

11.8. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48.

12. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

12.1. Finantskorrektsioone teeb SiM vastavalt ühendmääruse §-dele 34-37.

12.2. Kui tehakse finantskorrektsioon, siis vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4 väheneb

projekti eelarve finantskorrektsiooni võrra. (muudetud siseministri 16.04.2025

käskkirjaga nr 1-3/35)

13. Vaiete lahendamine

13.1. SiM otsuse või toimingu vaide või vaidluse menetleja on SiM, määrates vaide

lahendajaks teenistuja, kes ei ole vaidlusaluses küsimuses otsuseid või toiminguid

teinud või nende tegemist nõustanud. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad

ÜSS2021_2027 §-s 60 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide

esitamise regulatsioonile.

13.2. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse

seaduses sätestatud korras.

14. Rakendussätted

Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 1. juunist 2023. a.

14 (14)

(allkirjastatud digitaalselt)

siseminister

Lisad:

Lisa 1. Seletuskiri

Lisa 2. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-

leht

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Kliimaministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

13.10.2026 nr 14-13.3/213-1

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi

meetme 2.3 "Tugiisikuteenus rahvusvahelise

kaitse saajatele" toetuse andmise tingimused

Siseministeerium esitab ministeeriumidele kooskõlastamiseks ning elluviijale teadmiseks

käskkirja eelnõu, millega muudetakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel kehtestatud

siseministri 6. septembri 2023. a käskkirja nr 1-3/105 „Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi meetme nr 2.3 „Tugiisikuteenus rahvusvahelise kaitse saajatele“ toetuse

andmise tingimused“.

Palume eelnõu kooskõlastada kümne tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisa 1. „Siseministri 6. septembri 2023. a käskkirja nr 1-3/105 „Varjupaiga-, Rände, ja

Integratsioonifondi meetme 2.3 „Tugiisikuteenus rahvusvahelise kaitse saajatele“

toetuse andmise tingimused“ muutmine“ eelnõu.

Lisa 2. „Siseministri 6. septembri 2023. a käskkirja nr 1-3/105 „Varjupaiga-, Rände, ja

Integratsioonifondi meetme 2.3 „Tugiisikuteenus rahvusvahelise kaitse saajatele“

toetuse andmise tingimused“ muutmine“ seletuskirja eelnõu.

2 (2)

Lisa 3. „Siseministri 6. septembri 2023. a käskkirja nr 1-3/105 „Varjupaiga-, Rände, ja

Integratsioonifondi meetme 2.3 „Tugiisikuteenus rahvusvahelise kaitse saajatele“

toetuse andmise tingimused“ muutmine“ lisa „Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste

õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht“ eelnõu.

Lisa 4. „Siseministri 6. septembri 2023. a käskkirja nr 1-3/105 „Varjupaiga-, Rände, ja

Integratsioonifondi meetme 2.3 „Tugiisikuteenus rahvusvahelise kaitse saajatele“

toetuse andmise tingimused“ tervikteksti kavand.

Teadmiseks:

Sotsiaalkindlustusamet

Ave Osman 6125242

[email protected]