ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Jaak Raie

peadirektor

Haridus- ja Noorteamet

[email protected]

Teie 06.10.2026 Meie 14.10.2026 nr 2.2.-1/26/58-5

Täiendavalt puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramine

Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) menetluses on Haridus- ja Noorteameti (HARNO) taotlus

uuringus „Mis mõjutab noorte sattumist NEET-olukorda?“ isikuandmete töötlemiseks ilma

andmesubjekti nõusolekuta. AKI palus kõrvaldada taotluses puudused ning HARNO esitas

täiendatud taotluse. Tutvunud täiendatud taotlusega, palub AKI vastavalt alljärgnevale taotlust

lisaks täiendada.

Vastutav töötleja on seisukohal, et eraldi andmekaitsealast mõjuhinnangut ei peeta vajalikuks

taotluse punktis 7 loetletud põhjustel. AKI hinnangul ei ole põhjendus piisav.

AKI juhendi1 kohaselt on mõjuhinnangu koostamine nõutav juhul, kui töötlemise laadi, ulatust,

konteksti ja eesmärke arvestades tekib tõenäoliselt suur oht füüsiliste isikute õigustele ja

vabadustele, sealhulgas eelkõige eriliigiliste andmete ulatusliku töötlemise korral.

AKI selgitab, et mõjuhinnangu tegemise kohustuse määratlemisel on olulised kaks kriteeriumi:

- töötlemise süstemaatilisus ja

- ulatuslikkus.

Andmetöötlus on ulatuslik, kui hõlmab:

1) eriliiki või süüteoandmeid 5000 ja enama inimese kohta;

2) suurt ohtu põhjustavaid andmeid 10 000 ja enama inimese kohta, kusjuures üheks suure

ohu näiteks on inimese majandusliku seisu avalikuks saamine;

3) ülejäänud isikuandmed 50 000 ja enama inimese kohta.

Andmeanalüüsil põhineva uuringu läbiviimisel on tegemist süstemaatilise andmetöötlusega.

Uuringu valimisse kuuluvad kõik 15–26-aastased noored ja nende vanemad, sh on pelgalt noori

ligikaudu 170 000 ühe aasta lõikes (taotluse p 9). Uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid.

Seega vastab taotluses kirjeldatud andmetöötlus mitmele tunnusele, mida AKI ja Euroopa

Andmekaitsenõukogu2 käsitlevad kõrge riskiga töötlemisena ning mille puhul tuleb enne

töötlemise alustamist läbi viia andmekaitsealane mõjuhinnang.

1 5. peatükk. Andmekaitsealane mõjuhinnang | Andmekaitse Inspektsioon 2 Artikli 29 töörühm. Suunised, mis käsitlevad andmekaitsealast mõjuhinnangut ja selle kindlaksmääramist, kas

isikuandmete töötlemise tulemusena „tekib tõenäoliselt suur oht“ vastavalt määrusele (EL) 2016/679 Vastu võetud 4.

aprillil 2017. Viimati muudetud ja muudatused vastu võetud 4. oktoobril 2017.

2 (2)

Asjaolu, et andmeid töödeldakse pseudonüümitud kujul ja tulemused avaldatakse koondkujul, on

küll oluline riskide maandamise meede, kuid see ei välista mõjuhinnangu koostamise kohustust.

Vastupidi, just mõjuhinnangu eesmärk on hinnata, kas kavandatud pseudonüümimine,

juurdepääsupiirangud ja muud turvameetmed on töötlemise ulatust ja olemust arvestades piisavad.

Lisaks juhib AKI tähelepanu sellele, et taotluses esitatud andmekoosseisu põhjal ei ole mitme

andmevälja puhul piisavalt põhjendatud nende vajalikkus uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 5 lõike 1 punkti c kohaselt peavad isikuandmed olema

asjakohased, olulised ja piiratud sellega, mis on vajalik nende töötlemise eesmärgi seisukohalt.

Eelkõige tekitab küsimusi üksikisikuga seoses tööandjate ja ettevõtete sedavõrd ulatuslike ja

detailsete andmete töötlemise vajadus. AKI selgitab, et andmekaitsealase mõjuhinnangu üheks

eesmärgiks ongi hinnata, kas kavandatud andmetöötlus on eesmärgi saavutamiseks vajalik ja

proportsionaalne ning kas sama eesmärki oleks võimalik saavutada väiksema andmemahuga.

Samuti hinnata kas uuringu eesmärke on võimalik saavutada vähem detailsete andmete põhjal, nt

üldistatud või agregeeritud kujul.

Järeldus, et andmetöötlus „ei kujuta suurt ohtu andmesubjektide õigustele ja vabadustele“ peab

tuginema eelnevalt läbiviidud ja dokumenteeritud andmekaitsealasele mõjuhinnangule, milles on

süstemaatiliselt kirjeldatud töötlemistoimingud, hinnatud riskid ning analüüsitud nende

maandamiseks rakendatavaid meetmeid3.

Taotluses kirjeldatud andmetöötluse mahtu, andmeallikate arvu, andmete tundlikkust ning

andmesubjektide hulka arvestades peab AKI vajalikuks andmekaitsealase mõjuhinnangu

koostamist enne andmetöötluse lubatavuse lõplikku hindamist.

Palun esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 28.10.2026 kõrvaldada puudused, sh koostada

andmekaitsealane mõjuhinnang ning vastavad täpsustused taotlusvormile sisse viia. Muudatused

palun algtekstist eristada. Mõjuhinnang ning täiendatud taotlus palun saata aadressil

[email protected].

Tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral võib AKI vastavalt haldusmenetluse seaduse § 15

lõikele 3 jätta taotluse läbi vaatamata.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Suviste

jurist

peadirektori volitusel

3 Vt lisaks Lisa 1. Andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemise kontrollnimekiri | Andmekaitse Inspektsioon