1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Taotlus

Taotluse number T-KL/1034132-2

Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus

Loa registrinumber KL-515945

Loa liik Keskkonnaluba

Taotleja andmed

Registrikood / Isikukood 10816257

Ärinimi / Nimi Raho OÜ

Tegevuse ülevaade

Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Täpsustati ainult suubla asukohta vee eriosal ning eemaldati välisõhu eriosa, kuna vastavalt uuele metoodikale tehtud arvutustele selgus, et Tarva III dolokivikarjääri tegevus ei ületa seadusega määratud künnist.

Parandustaotluse selgitus Parandati taotlust vastavalt Keskkonnaameti kirjale nr DM-137477-3

Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus

Täpsustati ainult suubla asukohta vee eriosal ning eemaldati välisõhu eriosa, kuna vastavalt uuele metoodikale tehtud arvutustele selgus, et Tarva III dolokivikarjääri tegevus ei ületa seadusega määratud künnist.

Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus

Maavara kaevandamine mõjutab alati keskkonda. Antud piirkonna eripära arvestades on karbonaatkivimi kaevandamisel peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks mõju pinna- ja põhjaveele, puur-lõhketöödest põhjustatud maavõnked, müra, tolm, ning maastikupildi visuaalne muutumine. Kuna tegemist saab olema tööstusmaastikuga, jätab karjäär vahetult pärast mäetööde lõppu visuaalselt korrapäratu mulje. Maastiku väärtus taastub või tõuseb, kui pärast kogu varu väljamist karjäär korrektselt korrastatakse, antud juhul tehisveekoguks. Kaevandamise mõju ümbritsevale keskkonnale ning abinõusid võimalike muutuste ennetamiseks ja vähendamiseks on detailselt käsitletud samas maardlas ja samadel tingimustel Tarva dolokivikarjääri laienduse taotluse raames läbi viidud keskkonnamõju hindamise käigus. Aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti 03.10.2018 kirjaga nr 6-3/18/5547-9. Aruandest selgub, et leevendusmeetmete rakendamisel ei avalda kavandatavad tegevus põhja- ja pinnaseveele, keskkonnale ja piirkonna elanikele olulist negatiivset mõju.

Mäeeraldise kagunurgast ~500 m kaugusel kulgeb riigimaantee Mihkli-Oidremaa (nr 19204), millelt viib karjääri metsatee. Suurematest asustatud punktidest jääb valla halduskeskus Lihula ~13 km kaugusele loodesse, Koonga ~9 km ja maakonnakeskus Pärnu ~40 km kaugusele kagusse. Pärnu- Lihula riigi tugimaanteeni (tee nr 60) on karjäärist ~4 km.

Mäeeraldise teenindusmaa kirdeosasse jääb pärandkultuuriobjekt Sõnniku küla Lubja talu (334:REE:004) ja Lubja talu lubjaahi (334:LUA:004). Tegemist on reheahju ning rehetoaga rehielamuga, milles praegu ei elata. Arheoloogiline uuring Lubja kinnistul viidi läbi Muinasprojekt OÜ poolt ja kinnitati muinsuskaitse ameti poolt, millest selgus, et arheoloogilise kultuurkihi või arheoloogiliste leidude ilmnemine alal edasiste kaevetööde käigus on vähe tõenäoline. Seega ei pea arheoloogilise uuringu teostajad muinsuskaitseliste kitsenduste kehtestamist edasistel kaevetöödel vajalikuks ning pärandkultuuriobjektide paiknemine karjääris kaevandamisele piiranguid ei sea.

Karjääri põhjaosas paikneb III kategooria looduskaitsealuse liigi Orchis militaris (hall käpp) kasvukoht (keskkonnaregistri kood KLO9310734). Varu arvelevõtmine aktiivse tarbevaruna halli käpa kasvukohas kooskõlastati Keskkonnaametiga. Kaevandamise korral asustatakse taimed ümber sama kasvukoha põhjaossa, mis jääb karjäärist väljapoole – umbes 60 m kaugusel karjääri põhjapiirist on samuti leitud halli käpa eksemplare.

Muid Natura 2000 võrgustiku ega looduskaitselisi kitsendusi ja üksikobjekte alale ei jää. Lähim majapidamine paikneb kagu suunas ~800 m kaugusel Korise kinnistul (katastritunnus 33403:001:0084).

Käitis/tegevuskoht

Nimetus Tarva III dolokivikarjäär

Aadress Lubja, Tarva küla, Lääneranna vald, Pärnu maakond

Territoriaalkood 8157

Katastritunnus(ed) 43001:001:1675

Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6498577, Y: 501418

Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Lubja (43001:001:1675).

Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline

Kehtivus aastates 30 aastat

Alates

Kuni

Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimi KOV EHAK kood Lääneranna vald, Pärnu maakond 0430

4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus

Vee erikasutusega mõjutatava ala/tegevuspiirkonna kirjeldus Ala kirjeldus: Kavandatav Tarva III dolokivikarjäär asub Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Tarva külas Lubja kinnistul (katastritunnus 33403:001:0243). Lähim majapidamine jääb ~800 m kaugusele kagu suunda Korise kinnistule (katastritunnus 33403:001:0084). Suurematest asulatest asub Lihula ~13 km kaugusel loodes, Koonga ~9 km ja Pärnu ~40 km kaugusel kagus.

Pärnu-Lihula riigi tugimaantee (tee nr 60) jääb kavandatavast karjäärist ~4 km kaugusele. Mäeeraldise kagunurgast ~500 m kaugusel kulgeb riigimaantee Mihkli-Oidremaa (nr 19204). Taotletava mäeeraldise kirdeosas paiknevad Elektrilevi OÜ alla 1 kV pingega elektriõhuliinid, mis enne kaevandamist kirdeosas demonteeritakse.

Karjääri põhjaosas paikneb III kategooria looduskaitsealuse liigi Orchis militaris (hall käpp) kasvukoht (keskkonnaregistri kood KLO9310734). Looduskaitseseaduse kohaselt on keelatud III kaitsekategooria taimede hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas (LKS § 55 lg 8). Kaevandamise korral asustatakse taimed ümber.

Mäeeraldise teenindusmaa kirdeosasse jääb pärandkultuuriobjekt Sõnniku küla Lubja talu (334:REE:004) ja Lubja talu lubjaahi (334:LUA:004). Tegemist on reheahju ning rehetoaga rehielamuga, milles praegu ei elata. Lubjaahjust on säilinud vaid paari meetri kõrgu¬ne taimestunud ja sammaldunud korrapärane ringvall. Taotlevat karjääri läbib kirde-edela suunas 1,5 - 2 m sügavune Sõnniku küla paemurd (334:PAM:007).

Geoloogiline ja hüdro(geo)loogiline kirjeldus: Kavandatav Tarva III dolokivikarjäär paikneb Lääne-Eesti paetasandikul - alvaril, kus pinnakatte paksus ulatub 0,5 meetrini. Pinnakatte moodustavad kvaternaarisetted, mis koosnevad moreenist. Kvaternaarisetted on õhukesed ja vähese veeandvusega ning eraldi veekihti ei moodusta.

Taotletav mäeeraldis paikneb Siluri ladestu Wenlock’ ladestiku Jaagarahu lademe karbonaatkivimite avamusalal. Maapinnalt esimeseks veekihiks, mis omab tähtsust veetarbimise seisukohast, on Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks. Veekiht toitub peamiselt sademetest. Õhukese pinnakatte tõttu on põhjavesi nõrgalt kaitstud või kaitsmata maapinnalt tuleneva reostuse eest. Veekompleks koosneb erineva savikusega lubjakividest ja dolomiitidest. Vett vähejuhtivad savikad vahekihid võivad käituda veepidemetena, eraldades veekompleksi sees erinevaid veekihte. Jaagarahu ning Jaani lademete dolokivid moodustavad Jaagarahu-Jaani veekihi. Sügavuse suunas muutuvad Jaani lademe dolokivid savikamaks, moodustades koos Adavere lademete merglite ning savikate dolomiitidega veepideme Jaagarahu-Jaani veekihi ning sügavamal leviva Adavere-Raikküla veekihi vahel. Kasuliku kihi moodustavad Jaagarahu lademe Muhu kihistu dolokivid. Seega mõjutatakse kaevandamisega Jaagarahu-Jaani veekihti. Veepidemest sügavama¬tele veekihtidele kaevandamisega mõju ei avaldata.

Geoloogilise uuringu ajal (17.01.2020) mõõdeti taotletaval mäeeraldisel põhjavee tasemeks 1,0 - 2,4 m (keskmiselt 1,7 m) maapinnast. Veetaseme abs kõrgused jäid vahemikku 16,7 - 17,7 m (keskmiselt 17,2 m). Katsepumpamiste tulemusena saadi kivimite filtratsioonikoefitsiendiks 12 m/ööp. Valdav põhjavee voolusuund mäeeraldisel on edelast kirdesse.

Lähim looduslik veekogu on Vanamõisa jõgi (KKR kood VEE1116100), mis jääb karjääri kirdenurgast ~2 km kaugusele itta. Vanamõisa jõgi saab alguse 5 km lõuna pool asuvast Urita soost ning suubub Kasari jõkke. Karjääri kirdenurgast ~300 m kaugusele jääb maaparandussüsteem VELTSA (TTP-387) (kood 5111610020081001), mille eesvooluks on Vanamõisa jõgi.

Vee erikasutuse kirjeldus: Maavaravaru ploki lamam on määratud abs kõrgusele 8,9 m. Keskmine veetase jääb abs kõrgusele ~17 m. Selleks, et dolokivi pealispind oleks kuiv tegevuseks vajaliku taristu välja ehitamiseks ning karjäärimasinate liikumiseks, alandatakse veetaset kasuliku kihi lamamist 0,5 m sügavamale. Seega tuleb veetaseme alandamisel maavaravaru lamamini veetaset alandada ~8,5 m. Geoloogilise uuringu (OÜ Inseneribüroo STEIGER; töö nr 20/2900) tulemusel hinnati keskmiseks juurdevooluks karjääri veetaseme alandamisel 8,5 m 2373 m3/ööp (866 tuh m3 aastas; 216500 m3/kvartalis).

Karjäärist veetaseme alandamise eesmärgil välja pumbatud vesi on võimalik juhtida läbi maa-parandus¬süsteemi kraavide kaudu Vanamõisa jõkke. Lähim maaparandussüsteemi kraav jääb karjääri kirdenurgast ~400 m kaugusele kirde suunas, milleni tuleb rajada uus kraav.

3/11

4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist

Karjäärist väljapubatava vee kogus sõltub suurel määral sademete hulgast, mis kvartalite lõikes erineb märgatavalt. Samas prognoositav karjäärist ärajuhitav vee kogus on arvutatud arvestades keskmist sademete hulka. Sellest tulenevalt palume jätta karjäärist ärajuhitava vee kvartaalsed kogused lahtised ning määrata loaga aastane karjäärist ärajuhitav vee kogus.

Vee erikasutamise mõju: Maavaravaru kaevandamisel ning veetaseme maksimaalsel alandamisel (8,5 m) kujuneb ümber karjääri alanduslehter ulatusega ~864 m karjääri servast. Karjääri mõjuraadiusesse jääb kaks majapidamist - Korise talu 770 m ning Vanatoa talu 840 m kaugusel uuringuala piirist. Eeldatav veetaseme alanemine kaevandamise maksimaalse ulatuse ja veetaseme alandamise juures jääb majapidamiste kaevudes alla 0,3 m, mis ei ole eristatav veetaseme sesoonsest muutlikkusest ning ei mõjuta vee kättesaadavust kaevudest.

Tootmises reovett ei teki. Ärajuhitav vesi moodustub karjääri külgnevatest kivimitest sisse voolavast põhjaveest, sademete ja lume sulamise veest. Peamiseks saasteaineks, mis karjääris toimuvate tööde käigus vette satub, on lõhkamistöödel tekkiv heljum. Heljumi vähendamiseks suunatakse vesi enne eesvoolu juhtimist settebasseini. Settebasseini tuleb korraliselt hooldada. Selle põhja sadestunud heljum on samast looduskeskkonnast pärit keemiliselt inertne materjal, mida on nõrutatult võimalik kasutada müravallide rajamiseks ja karjääride korrastamisel.

Karjääris töötav tehnika võib rikete korral olla naftasaaduste reostusallikaks. Juhul kui mäetööde käigus tekib avarii, tuleb vajalike vahenditega (absorbent, õlipüünised) reostuse levik kiirelt ja ohutult lokaliseerida ning reostunud pinnas üle anda vastavat jäätmekäitluslitsentsi omavale ettevõttele. Eeltoodud leevendusmeetmete rakendamisel on reostusoht vähene.

Seire: Veeseaduse § 130 lõige 2 kohaselt kehtestatakse kaevandus- ja karjäärivee saasteainete sisalduste piirväärtused ja suublasse juhtimise ning seirenõuded keskkonnaministri määrusega nr 61. Nimetatud määruse § 9 lõike 1 kohaselt tohib karjäärivett suublasse juhtida kui saastenäitajad ei ületa nimetatud määruse lisas 1 sätestatud piirmäärasid, mis kehtivad reoveekogumisala kohta, mille koormus on 2000 - 9999 ie (välja arvatud heljumi sisaldus). Sama määruse lõike 5 kohaselt tuleb karjääriveele loaga määrata vähemalt biokeemilise hapnikutarbe (BHT7), keemilise hapnikutarbe (KHTcr), pH ja heljumi sisalduse piirväärtused koos vastava seirekohustusega. Prognoositavad veehulgad ning saasteainete sisaldused ning väljalaskmes teostatav seire on käsitletud punktis 3.3.

Andmed kavandatava tegevusega mõjutatava pinnaveekogu/põhjaveekihi seisundi kohta

Karjäärist veetaseme alandamise eesmärgil välja pumbatud vesi on võimalik juhtida läbi maa-parandus¬süsteemi kraavide kaudu Vanamõisa jõkke (KKR kood VEE1116100).

Vanamõisa jõe (veekogumi kood: 1116100_1; veekogumi nimetus: Vanamõisa) keemiline ja ökoloogiline seisund hinnati 2019. aastal heaks. Koondseisund on 2019. aasta seisuga hinnatud heaks.

Veetaseme alandamisega karjääris mõjutatakse Siluri-Ordoviitsiumi veekihi põhjavee taset karjääri ümbritseval alal. Piirkonnas on Siluri-Ordoviitsiumi veekihis välja eristatud Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogum ning Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihis Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas. Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogumi keemiline koondhinnang on 2020. aastal halb ning koguseline koondhinnang hea. Põhjavee koondseisund on 2020. aastal hinnatatud halvaks. Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogumi keemiline ja koguseline koondhinnang on 2020. aastal hea ning põhjavee koondseisund on hinnatud heaks.

Vee erikasutuse asukoha veekogu, maa- ja/või ehitise valdust tõendavad dokumendid

Lisa 1: Tegemist_on_uue_maeeraldisega_ja_vastavad_lepingud_solmitakse_parast_loa_saamist.docx

Teave vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika kohta Vastav informatsioon on leitav taotlusele kaasa pandud seletuskirjas.

Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse mõju vähendamise meetmete kirjeldus

Vastav informatsioon on leitav taotlusele kaasa pandud seletuskirjas.

Kas tegevuseks on vaja planeeringut? Ei

4/11

4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist

Veehaarde jrk nr 1.

Veehaarde nimi Tarva III dolokivikarjääri pumpla

Veehaarde kood POH0024119

Puurkaevu katastrinumber Ei ole tegemist puurkaevuga

Kas puurkaevul on olemas kasutusluba Ei

Lisage põhjendus, kui kasutusluba puudub Pole puurkaev

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6498581, Y: 501465

Põhjaveekiht Siluri-Ordoviitsiumi (S-O)

Põhjaveekogum Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogum (S-O_Matsalu)

Kas veevõtt toimub kinnitatud varuga seotud põhjaveekihist ja piirkonnast?

Joogivee kasutamine või tootmine Ei

Veevõtuseadmete iseloomustus

Võetava vee koguse määramise viis Arvestuslik

Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id) Vee pumpamiseks karjäärist tuleb karjääri põhjale rajada veekogur mõõtmetega 5×5×2 .Veepumpamiseks veekogurist settebasseini on vaja kahte pumpa mille tootlikkus 11 m tõstekõrguse juures oleks vähemalt 1650 l/min (ehk 99 m³/h, 2373 m³/ööp). Selliselt tagab üks pump keskmise karjääri sissevoolava vee koguse pumpamise ja kahe pumba koos töötamisel tagatakse tootlikkus 4746 m³/ööp, mis on suurem kevadisest maksimumist 3773 m³/ööp.

Võetava vee kvaliteeti iseloomustavad analüüsitulemused Lisa 2: Voetava_vee_kvaliteeti_iseloomustavad_analuusitulemused.docx

Toimub võetava vee töötlemine Ei

Taotletav veevõtt (m³) Vee kasutusala Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Sekundis

Karjäärist väljapumbatav vesi 2025-2026 216 500 2 282

Karjäärist väljapumbatav vesi 2027-2052 866 000 2 282

Karjäärist väljapumbatav vesi 2052 649 500 2 282

Taotletav veevõtt antud veehaardes kokku aastas (m³) 1 732 000

Põhjaveevaru uuringu aruanne Lisa 3: Lisa_22___Tarva_III_eksperthinnang_2021_06_10.asice

4.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine

Kas soovite moodustada puurkaevude gruppi? Ei

Puurkaevude grupi või gruppide kirjeldus

5/11

4.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine

4.3. Saasteainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega

Väljalaskme jrk nr 1.

Reoveepuhasti nimi

Reoveepuhasti kood

Väljalaskme nimi Tarva III dolokivikarjääri väljalask

Väljalaskme kood PM007

Väljalaskme tüüp Puhastiga sidumata väljalask

Väljalaskme koordinaadid X: 6498594, Y: 501579

Suublasse juhtimise liik Veekogusse juhtimine

Taotletav vooluhulk suublasse juhtimiseks (m³) Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis

2025-2026 0 0 0 216 500 216 500 Arvestuslik

2023 216 500 216 500 216 500 216 500 866 000 Arvestuslik

2052 216 500 216 500 216 500 0 649 500 Arvestuslik

Põhjavee täiendamiseks, allalaskmiseks, ümberjuhtimiseks või tagasijuhtimiseks kasutatav vee hulk (m³) Planeeritav tegevus Põhjaveekiht I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Kvartalis Aastas Ööpäevas Sekundis Põhjavee allalaskmine Siluri-Ordoviitsiumi (S-O) 216 500 216 500 216 500 216 500 216 500 866 000 2 373

Vee koguse arvestuse viis Arvestuslik

Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id) Pumba tootlikkuse ja pumba töötundide alusel. Väljapumbatava vee arvestust peatakse päeviku pidamisega ajaliselt pumba tootlikkuse järgi.

Põhjavee kvaliteedi ja/või põhjavee taseme alandamise jälgimiseks kavandatavad seirepunktid Seirepunkti nimetus Koordinaadid Seiratavad näitajad Seire sagedus Korise kinnistu puurkaev X: 6498067, Y: 502160 põhjavee tase, temperatuur, pH, elektrijuhtivus, Fe, heljum, hägusus kaevandamise eelne foon, 4 x aastas (1 x kvartalis) Vanatoa kinnistu puurkaev X: 6498048, Y: 502234 põhjavee tase, temperatuur, pH, elektrijuhtivus, Fe, heljum, hägusus kaevandamise eelne foon, 4 x aastas (1 x kvartalis)

Seireplaan Lisa 4: seireplaan.JPG

Põhjavee täiendamise, põhjavee taseme alandamisega või ümberjuhtimisega kaasnev veetaseme või vee kvaliteedi muutumise kirjeldus

Maavaravaru kaevandamisel ning veetaseme maksimaalsel alandamisel (8,5 m) kujuneb ümber karjääri alanduslehter ulatusega ~864 m karjääri servast.

Peamiseks saasteaineks, mis dolokivikarjääris toimuvate tööde käigus vette satub, on lõhkamistöödel tekkiv heljum. Karjääris töötav tehnika võib rikete korral olla naftasaaduste reostusallikaks. Kuna karjääri lamamiks on vettpidavad kivimid, siis heljumi ja reostuse põhjavette levik on vähetõenäoline. Lõhkamistöödel maapinna vibreerimine võib põhjustada ajutist põhjavee häguseks muutumist karjääris ja selle lähialal.

Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse mõju vähendamise meetmete kirjeldus

Naftasaaduste reostuse korral tuleb vajalike vahenditega (absorbent, õlipüünised) reostuse levik kiirelt ja ohutult lokaliseerida ning reostunud pinnas üle anda vastavat jäätmekäitluslitsentsi omavale ettevõttele.

6/11

Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus ära juhitavas vees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a

2022 - 2052 Heljum 40 mg/l

2022 - 2052 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 15 mg/l

2022 - 2052 Keemiline hapnikutarve (KHT) 125 mg/l

2022 - 2052 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) 7 pH ühik

2022 - 2052 Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40) 1 mg/l

Prognoositav sademevee vooluhulk (m³) Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis

Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a

Väljalaskme seirepunkt Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus

Suubla

Suubla nimetus Vanamõisa jõgi

Suubla kood VEE1116100

Pinnaveekogumi nimi Vanamõisa

Pinnaveekogumi kood 1116100_1

Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund

Ohtlike ainete segunemispiirkonna taotlus

Ohtlike ainete segunemispiirkonna projekt

Heitvee juhtimisel pinnasesse

Pinnase iseloomustus

Asukoha L-EST97 koordinaadid

Immutusala pindala (ha)

Põhjavee kaugus immutussügavusest (m)

Põhjaveekihi kaitstus

Suubla seirepunktid Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus

7/11

5.4.12. Välisõhus leviv müra

6.1. Maavara kaevandamine

Müraallikad Müraallika nimetus Müraallika koordinaadid Purustus-sorteerimissõlm X: 6498455, Y: 501255

Müraallikate kaart koos müratasemega Lisa 5: Tarva_III_Ld_05.2021.pdf

Mõjutatavad müratundlikud alad

Müra vähendamise meetmed

Meetmete rakendamise lõpptähtaeg või põhjendus, miks ei ole vaja müra vähendamise meetmeid rakendada

8/11

6.1. Maavara kaevandamine

Maardlad

Maardla ja mäeeraldis

Jrk nr 1.

Mäeeraldise olek uus mäeeraldis

Registrikaardi nr 433

Maardla nimetus Tarva

Maardla osa nimetus

Maardla põhimaavara dolokivi

Mäeeraldise nimetus Tarva III dolokivikarjäär

Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah

Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Mäeeraldise pindala (ha) 13.92

Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 16.85

Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 78

Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 28

Kaevandatud maavara kasutamise otstarve ehituskillustikuks, täitepinnasena

Minimaalne tootmismaht aastas

Keskmine tootmismaht aastas 44

Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu

Kogus Ühik Kuupäev

9 plokk 0904 - täitedolokivi aT - aktiivne tarbevaru 1 298.60 tuh m³ 30.06.2026

Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu

Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 0904 - täitedolokivi tuh m³ 1 278.60 tuh m³

Geoloogilised uuringud

9/11

Jrk nr 1.

Geoloogilise uuringu loa omaja Raho OÜ

Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/332679

Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 27.03.2022

Geoloogilise uuringu aruande nimetus Tarva dolokivimaardla Tarva IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.07.2020)

Geoloogiafondi number 9387

Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/20/1891

Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 12.08.2020

6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid

7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks

8. Taotluse lisad

Kaevandatud maa korrastamine

Kaevandatud maa kasutamise otstarve veekogu ja rohumaa

Graafilised lisad

Lisadokumendid

Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 6: Tarva_III_seletuskiri.asice

Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus

Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus

Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus

Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta

Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed

Nimetus Manus Õhuloa vajaduse arvutus Lisa 7: Tarva_III_kalkulaator.pdf

10/11

11/11

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Tarva III dolokivikarjääris kaevandamisega kaasneva mõju veerežiimile ja -kvaliteedile eksperthinnang

Töö nr 21/3494

Tallinn 2021

OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarva III dolokivikarjääris kaevandamisega kaasneva mõju

veerežiimile ja -kvaliteedile eksperthinnang 2

Kinnitas: Aadu Niidas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Juhatuse liige Eksperthinnangu koostas: Marge Uppin . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Hüdrogeoloog

OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarva III dolokivikarjääris kaevandamisega kaasneva mõju

veerežiimile ja -kvaliteedile eksperthinnang 3

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS ..................................................................................... 4

2. GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS .... 5

3. KAEVANDAMISE MÕJU PINNA- JA PÕHJAVEELE ................... 6

3.1 Kaevandamise mõju põhjavee tasemele.................................................................. 6

3.2 Karjäärist väljapumbatava vee hulk ning selle mõju pinnavee režiimile ................ 9

3.3 Mõju põhja- ja pinnavee kvaliteedile .................................................................... 16

3.4 Mõju veevarustusele.............................................................................................. 17

4. SEIRE JA LEEVENDUSMEETMED ................................................ 21

5. KOKKUVÕTE ...................................................................................... 22

6. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................... 23

OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarva III dolokivikarjääris kaevandamisega kaasneva mõju

veerežiimile ja -kvaliteedile eksperthinnang 4

1. SISSEJUHATUS Raho OÜ (aadress: Katusepapi tn 12 - 24, 11412 Tallinn, registrikood: 10816257) taotleb keskkonnaluba dolokivi kaevandamiseks Tarva III dolokivikarjääri mäeeraldisel, mis asub Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Tarva külas Lubja kinnistul (katastritunnus 33403:001:0243). Keskkonnaamet küsis oma 18.01.2021. a kirjaga nr DM-112463-4 esitatud taotluse juurde lisateavet. Muuhulgas paluti käsitleda järgnevaid veekeskkonnaga seotud punkte: - hinnata suubla seisundit ning vastuvõtuvõimet (sh maksimaalse veehulga juures); - hinnata kavandatava Tarva III dolokivikarjääri ning töötava Tarva dolokivikarjääri,

mis paikneb 280 m kaugusel taotletavast mäeeraldisest, koosmõju piirkonna kaevude ja Karinõmme looduskaitseala veerežiimile;

- hinnata veetaseme alandamise mõju piirkonna allikatele ja esitada leevendusmeetmed allikate veetaseme säilitamiseks.

Lähtuvalt eeltoodust tellis Raho OÜ OÜ-lt Inseneribüroo STEIGER (aadress: Männiku tee 104, 11216 Tallinn, registrikood 11206437) Tarva III dolokivikarjääris kaevandamisega kaasneva mõju veerežiimile ja -kvaliteedile eksperthinnangu. Eksperthinnangu koostamisel: - tutvuti olemasolevate materjalidega, varasemate uuringute tulemuste ja

kaardimaterjalidega; - inventeeriti (määrati koordinaadid, maapinna abs kõrgused, kaevu sügavus, veetase

ning hinnati kaevu sanitaarset seisundit) Tarva III dolokivikarjääri mäeeraldisele lähimad kaevud;

- võeti Vanamõisa jõest kahest seirepunktist veeproovid pH, üldlämmastiku (Nüld), üldfosfori (Püld) ja ammooniumi sisalduste ning biokeemilise hapnikutarbe (BHT5) analüüsimiseks;

- teostati paikvaatlus maaparandussüsteemi kraavide seisundi ning vastuvõtu hindamiseks ning mõõdeti vaatluspunktides voolukiirus;

- kaardistati allikad. Välitööd teostati 31.08.2016. aastal. Välitöödel osalesid keskkonnaspetsialistid Anna- Helena Purre (veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistõend nr 1870/20) ja Üllar Rammul. Veeproovid võeti vastavalt Keskkonnaministri 03.10.2019. aasta määrusele nr 49 „Proovivõtumeetodid“. Veeproovid analüüsiti OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse laboris. Mõõtmise käigus mõõdeti vaatluspunkti koordinaadid ning maapinna abs kõrgused reaalaja gps-seadme Trimble R8-2 GNSS abil (koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis).Vooluveekogudes mõõdeti voolukiirus pinnaujuki meetodil vastavalt vooluhulga mõõtmise juhendile (Reihan ja Loigu, 2012).

OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarva III dolokivikarjääris kaevandamisega kaasneva mõju

veerežiimile ja -kvaliteedile eksperthinnang 5

2. GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS Tarva uuringuruum paikneb Lääne-Eesti paetasandikul - alvaril, jäädes Siluri ladestu Wenlock’ ladestiku Jaagarahu lademe avamusalale. Pinnakatte paksus ulatub siin kuni 0,5 meetrini. Kvaternaarisetted koosnevad moreenist ning on õhukesed ja vähese veeandvusega, mistõttu eraldi veekihti ei moodusta. Maapinnalt esimeseks veekihiks, mis omab tähtsust veetarbimise seisukohast, on Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks. Veekompleksi vett ammutatakse nii üksikmajapidamiste salv- ja puurkaevudega kui ka ühisveevärgi kaevudega. Õhukese pinnakatte tõttu on põhjavesi nõrgalt kaitstud maapinnalt tuleneva reostuse eest (Tuuling ja Uppin, 2020). Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks koosneb erineva savikusega lubjakividest ja dolomiitidest. Vett vähejuhtivad savikad vahekihid võivad käituda veepidemetena, eraldades veekompleksi sees erinevaid veekihte. Jaagarahu ning Jaani lademete dolokivid moodustavad Jaagarahu-Jaani veekihi. Sügavuse suunas muutuvad Jaani lademe dolokivid savikamaks, moodustades koos Adavere lademete merglite ning savikate dolomiitidega veepideme Jaagarahu-Jaani veekihi ning sügavamal leviva Adavere- Raikküla veekihi vahel. Kogu veekompleksi iseloomustab valdavalt HCO3-Ca-Mg- ja HCO3-Mg-Ca-tüüpi vesi, mille mineraalainete sisaldused jäävad vahemikku 0,3 - 0,5 g/l. Sügavuse suunas ning rannikul vee mineraalsus suureneb. Kasuliku kihi moodustavad Jaagarahu lademe Muhu kihistu ning Jaani lademe Jaani kihistu dolokivid. Seega mõjutatakse kaevandamisega Jaagarahu-Jaani veekihti. Veepidemest sügavamatele veekihtidele kaevandamisega mõju ei avaldata (Tuuling ja Uppin, 2020). Geoloogilise uuringu ajal (17.01.2020) mõõdeti uuringuruumis põhjavee tasemeks 1,0 - 2,4 m (keskmiselt 1,8 m) maapinnast. Veetaseme abs kõrgused jäid vahemikku 16,7 - 17,7 m (keskmiselt 17,1 m). Valdav põhjavee voolusuund uuritaval alal on edelast kirdesse. Katsepumpamiste tulemusena saadi kivimite filtratsioonikoefitsiendiks 12 m/ööp. Maapinnalähedane veekiht toitub sademetest, mistõttu esineb veetasemete sesoonne muutlikkus. Veetasemete sesoonne kõikumine ei ületa üldjuhul ~2 m, kuid võib õhukese pinnakattega kõrgendikel ulatuda 5 - 6 meetrini (Tuuling ja Uppin, 2020). Lähim looduslik veekogu on Vanamõisa jõgi (KKR kood VEE1116100), mis jääb karjääri kirdenurgast ~2 km kaugusele itta. Jõe (veekogumi kood: 1116100_1; veekogumi nimetus: Vanamõisa) keemiline ja ökoloogiline seisund hinnati 2019. aastal heaks. Koondseisund on 2019. aasta seisuga hinnatud heaks. Vanamõisa jõgi saab alguse 5 km lõuna pool asuvast Urita soost ning suubub Kasari jõkke (KKR kood VEE1107000). Karjääri kirdenurgast ~300 m kaugusele jääb maaparandussüsteem VELTSA (TTP-387) (MPS kood 5111610020081001), mille eesvooluks on Vanamõisa jõgi.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarva III dolokivikarjääris kaevandamisega kaasneva mõju

veerežiimile ja -kvaliteedile eksperthinnang 6

3. KAEVANDAMISE MÕJU PINNA- JA PÕHJAVEELE Tarva III dolokivikarjääris planeeritakse maavara väljamise eesmärgil alandada veetaset karjääris ning juhtida liigne vesi eesvooluks olevasse vooluveekokku. Kavandatava tegevuse juures võivad veekeskkonnale avalduda järgnevad mõjud: - põhjavee taseme alanemine karjääri ümbritseval alal; - vooluhulkade suurenemine eesvooludes; - põhjavee kvaliteedi muutused; - eesvoolude vee kvaliteedi muutused. 3.1 Kaevandamise mõju põhjavee tasemele

Veetaseme alandamine karjääris toob kaasa põhjavee taseme alanemise ka karjäärist väljaspool. Seetõttu kujuneb karjääri ümbritseval alal põhjavee taseme alanduslehter. Karjääri alanduslehtri ulatust ehk karjääri mõjuraadiust (r0) on võimalik arvutada valemi 3.1 abil (Marinelli, 2000).

ℎ = ℎ + × × − − 2 3.1, kus

h0 – veetaseme alandus hp – väljaimbumise kõrgus karjääri külgedelt W – infiltreeruv sademete maht (sademed – aurumine) K – filtratsioonikoefitsient

rp – karjääri efektiivne raadius ( = / , kus − karjääri pindala) r0 – karjääri mõjuraadiuse ulatus karjääri keskpunktist Maavaravaru ploki lamam on määratud abs kõrgusele 8,9 m. Keskmine veetase jääb uuringualal abs kõrgusele ~17 m. Selleks et dolokivi pealispind oleks kuiv tegevuseks vajaliku taristu välja ehitamiseks ning karjäärimasinate liikumiseks, alandatakse veetaset kasuliku kihi lamamist 0,5 m sügavamale. Seega tuleb veetaseme alandamisel maavaravaru lamamini veetaset alandada ~8,5 m. Katsepumpumamiste tulemusena saadi kivimite filtratsioonikoefitsiendiks 12 m/ööp. Koodu sademete mõõtejaama andmetel oli aastatel 2009 - 2019 piirkonna aastane keskmine sademete hulk 699 mm (Riigi Ilmateenistus). Aurustumine on keskmiselt 460 mm/aastas (Tuuling ja Uppin, 2020). Arvutuse lähteandmed on toodud tabelis 3.1. Tabel 3.1. Karjääri mõjuraadiuse ja juurdevooluhulga arvutamise lähteandmed. Lähteandmed Tähis Väärtus Ühik Karjääri pindala S 139 200 m2 Karjääri efektiivne raadius rp 210,5 m Veetaseme alandus h0 8,5 m Väljaimbumise kõrgus karjääri külgedelt* hp 0 m Infiltreeruv sademete maht W 0.00065 m Filtratsioonikoefitsient K 12 m/ööp

* hp=0 annab suurima mõjuraadiuse

OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarva III dolokivikarjääris kaevandamisega kaasneva mõju

veerežiimile ja -kvaliteedile eksperthinnang 7

Arvutuste tulemusel saadi, et veetaseme alanduse 8,5 mjuures kujuneb ümber karjääri veetaseme alanduslehter, mille raadius karjääri keskelt (r0) on 1074 m ning karjääri servast 864 m (joonis 3.1) (Tuuling ja Uppin, 2020). Arvutuste tulemused annavad suurima kujuneva põhjavee taseme alanduslehtri ulatuse kaevandamise lõpuaastatel. Veetaseme alanduslehter kujuneb välja järk-järgult vastavalt kaevandatud ala suurusele ja kaevandamise sügavusele.

Joonis 3.1. Tarva III dolokivikarjääris veetaseme alandamisega kujuneva veetaseme alanduslehtri ulatus. Selleks, et hinnata kui palju põhjavee tase alaneb määratud kaugusel karjäärist veetaseme alandamisel 8,5 m, arvutame valemi 3.2 (Marinelli, 2000) abil veetaseme abs kõrguse (h) määratud kaugusel (r). Arvutuse lähteandmed on toodud tabelis 3.1. Algseks põhjavee taseme abs kõrguseks (H0) on võetud 17 m. Arvutuste tulemused on näidatud graafiliselt joonisel 3.1.

ℎ+, = - − ℎℎ + × × ln − − 2 3.2

OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarva III dolokivikarjääris kaevandamisega kaasneva mõju

veerežiimile ja -kvaliteedile eksperthinnang 8

Joonis 3.2. Põhjavee taseme alanemine kavandatava Tarva III dolokivikarjääri mõjuraadiuses veetaseme alandamisel 8,5 m.

Arvutuste tulemused näitavad, et veetaseme alandamise mõju on kõige suurem karjääri vahetus läheduses, hääbudes ~800 - 900 m kaugusel. Veetaseme alanemine >1 m esineb kuni 400 m kaugusele karjäärist (joonis 3.2). Kavandatav Tarva III dolokivikarjäär paikneb ~280 m kirdes olemasolevast Tarva dolokivikarjäärist. Kahe karjääri koostöötamisel ja veetaseme alanduslehtrite liitumisel laieneb Tarva III karjääri arvelt mõjuala eelkõige kirde suunas. Tarva III dolokivikarjääri töötamisega ei kaasne täiendavat mõju Karinõmme looduskaitseala veerežiimile (joonis 3.1). Allikad Keskkonnaregistri andmetel asuvad kavandatavast Tarva III karjäärist ~550 m kaugusel idas Ohvriallikad (ka Hiieallikas) ning ~600 m kaugusel kirdes nimetu allikas. 17.05.2021. aastal välivaatlusel Ohvriallikates vett ei olnud, voolusäng oli kuiv (foto 3.1). Nimeta allikast (foto 3.2) toimub üsna intensiivne äravool läbi truubi maaparanduskraavi ehk allika looduslik veerežiim on muudetud. Karjääri mõju veetasemele rohkem kui 500 m kaugusel on alla 0,5 m ehk oluline mõju allikatele puudub. Allikate veetase sõltub eelkõige sademehulgast ja sellest tulenevatest veetaseme sesoonsetest muutustest.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarva III dolokivikarjääris kaevandamisega kaasneva mõju

veerežiimile ja -kvaliteedile eksperthinnang 9

Foto 3.1. Ohvriallikad (17.05.21).

Foto 3.2. Nimeta allikas (17.05.21). 3.2 Karjäärist väljapumbatava vee hulk ning selle mõju pinnavee režiimile

Alanduslehtri piires on põhjavee voolusuund karjääri suunas, kuna veetase karjääris on madalam kui karjääri ümbritseval alal. Seega karjääri voolav veehulk moodustub karjääri külgedelt juurde voolava põhjavee arvel, millele lisandub karjääri langevate sademete

OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarva III dolokivikarjääris kaevandamisega kaasneva mõju

veerežiimile ja -kvaliteedile eksperthinnang 10

hulk (sh lumesulavesi). Karjääri voolava veehulga (Qkokku) saamiseks arvutame esmalt valemi 3.3 abil karjääri külgnevatest kivimitest juurde tuleva veehulga (Q1) (Marinelli, 2000). Seejärel liidame saadud tulemusele karjääri langevate sademete koguse (Q2), millest on lahutatud aurumine (valem 3.4).

./ = × × 01 − 2 3.3 . = × 3.4, kus W – infiltreeruv sademete maht (sademed – aurumine)

rp – karjääri efektiivne raadius ( = / , kus − karjääri pindala) r0 – karjääri mõjuraadiuse ulatus karjääri keskpunktist S – karjääri pindala Arvutste tulemusena on keskmine juurdevool kivimitest (Q1) ~2282 m3/ööp, sademetest (Q2) ~91 m3/ööp ning kogu juurdevool karjääri (Qkokku) on 2373 m3/ööp (~866 tuh m3 aastas) (Tuuling ja Uppin, 2020). Kevadisel lumesula perioodil suureneb vee väljapumpamise vajadus lühikesel perioodil. Maksimaalse vee juurdevoolu arvutamiseks kevadel kasutatakse taas valemeid 3.1, 3.3 ja 3.4. Talve jooksul koguneb maapinnale ligikaudu kolme kuu sademete norm ehk 165 mm, mis kevadisel sulaperioodil infiltreerub kahe nädala (14 ööpäeva) jooksul. Kuna aurumine on talvel väike, siis aurumist arvesse ei võeta. Lume sulamisel karjääri koguneva vee hulga arvutamiseks korrutame sademete koguse karjääri pindalaga ning jagame tulemuse 14 ööpäevaga. Summaarne kevadine juurdevool (Qkevad) karjääri moodustub külgnevatest kivimitest tuleneva juurdevoolu (Q1) ning sademetest (sh lumesulavesi) tulenevast veest (Q2). Arvutuste tulemusena võib kevadel suurvee perioodil juurdevool karjääri olla kuni 43,7 l/s. Suurenenud vee välja pumpamise vajadus on lühiajaline (Tuuling ja Uppin, 2020). Saadud tulemused iseloomustavad maksimaalseid väljapumbatavaid vee koguseid alanduse 8,5 m juures. Arvutuslikud vee kogused võivad mõnevõrra erineda tegelikust väljapumbatava vee kogusest. Peamiselt mõjutab väljapumbatava vee kogust sademehulkade erinevus nii aastate kui ka kuude lõikes, aga ka karbonaatsete kivimite heterogeensus ja sellest tulenev karbonaatkivimite hüdrodünaamiliste parameetrite muutlikkus ruumis. Eesvoolud Karjäärist väljapumbatav vesi on võimalik juhtida karjääri kirdenurgast ~300 m kaugusel asuvasse maaparandussüsteemi VELTSA (TTP-387) (MPS kood 5111610020081001), mille eesvooluks on Vanamõisa jõgi. Karjäärist väljapumbatava vee juhtimine eesvoolu suurendab selles vooluhulka. Eesvoolude seisukorra ja vastuvõtuvõime hindamiseks teostati 17.05.2021. aastal vaatlus, kus mõõdistati truubi või vooluveekogu ristlõige ning mõõdeti voolukiirus selles. Vaatluspunktid on näidatud joonisel 3.3. Vaatluspunktides mõõdetud voolukiirused ja arvutatud vooluhulgad on toodud tabelis 3.2.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarva III dolokivikarjääris kaevandamisega kaasneva mõju

veerežiimile ja -kvaliteedile eksperthinnang 11

Tabel 3.2.

Karjäärist ärajuhitav veekogus on keskmiselt kuni 0,03 m3/s, suurveeperioodil kuni 0,04 m3/s. Kuna maaparandussüsteemi truupide veega täituvus jääb < 30%, siis hinnati, et truubi või voolusängi vastuvõtuvõime võimaldab karjäärist välja pumbatava vee suunamist läbi maaparandussüsteemi VELTSA (TTP-387) Vanamõisa jõkke. Samas esines voolutakistusi seoses koprategevusega. Maaparandussüsteemi kraavid on kohati taimestunud ja truupides esineb setet. Seega tuleb vajadusel teostada korrastustöid (taimedest, setetest ja kopratammidest puhastamine). Vanamõisa jõe vooluhulk suureneb karjäärist ärajuhitava vee arvel <3%.

Vaatlus- punkt

Vaatluspunkti iseloomustus Voolu-

kiirus, m/s Voolu-

hulk, m3/s

1

Maaparandussüsteemi VELTSA (TTP-387) kraav ja truup (foto 3.3). Kraav taimestunud, truupi kogunenud setet. Truup <20% täitunud

veega.

0,47 0,03

2 Vanamõisa jõgi kavandatavast karjäärist

allavoolu (foto 3.4). 0,24 1,00

3

Maaparandussüsteemi VELTSA (TTP-387) kraav ja tee alune truup (fotod 3.5 ja 3.6), kust vesi suubub Vanamõisa jõkke (foto 3.7). Truup

<30% täitunud veega.

0,38 0.05

4 Vanamõisa jõgi kavandatavast karjäärist

ülesvoolu (foto 3.8). 0,95 0,10

OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarva III dolokivikarjääris kaevandamisega kaasneva mõju

veerežiimile ja -kvaliteedile eksperthinnang 12

Joonis 3.3. Vooluveekogu vaatluspunktid.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarva III dolokivikarjääris kaevandamisega kaasneva mõju

veerežiimile ja -kvaliteedile eksperthinnang 13

Foto 3.3. Maaparandussüsteemi VELTSA (TTP-387) kraav (vaatluspunkt 1) (17.05.21).

Foto 3.4. Vanamõisa jõgi (vaatluspunkt 2) (17.05.21).

OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarva III dolokivikarjääris kaevandamisega kaasneva mõju

veerežiimile ja -kvaliteedile eksperthinnang 14

Foto 3.5. Maaparandussüsteemi VELTSA (TTP-387) kraav enne suubumist Vanamõisa jõkke (vaatluspunkt 3) (17.05.21).

Foto 3.6. Maaparandussüsteemi VELTSA (TTP-387) kraav enne suubumist Vanamõisa jõkke (vaatluspunkt 3) (17.05.21).

OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarva III dolokivikarjääris kaevandamisega kaasneva mõju

veerežiimile ja -kvaliteedile eksperthinnang 15

Foto 3.7. Vanamõisa jõgi (vaatluspunkt 3) (17.05.21).

Foto 3.8. Vanamõisa jõgi (vaatluspunkt 4) (17.05.21).

OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarva III dolokivikarjääris kaevandamisega kaasneva mõju

veerežiimile ja -kvaliteedile eksperthinnang 16

3.3 Mõju põhja- ja pinnavee kvaliteedile

Keskkonnaohtlikud ained Karjääri kogunev vesi moodustub põhjaveest ning sademest. Kaevandamistöödel ei kasutata keskkonnaohtlikke ja mürgiseid aineid. Seega oht veekeskkonna reostumiseks keskkonnaohtlike ainetega on minimaalne. Siiski võib kaevandamise käigus tekkida reostusoht pinna- ja põhjaveele karjäärimasinate avarii korral kui kütus ja/või õli satub reostunud karjäärivee väljapumpamisel eesvoolu või läbi karbonaatkivimites olevate lõhede ja pragude põhjavette. Karjäärimasinate avariide ennetamiseks tuleb neid perioodiliselt kontrollida ja hooldada selleks ette nähtud hooldusplatsil, kus peavad olema õli kogumise ja tõrje vahendid. Juhul kui mäetööde käigus peaks siiski avarii tekkima, tuleb vajalike vahenditega (absorbent) maapinnal reostuse levik kiirelt ja ohutult lokaliseerida. Absorbent ei ole mürgine, keskkonnale kahjulik, ega sisalda toksilisi aineid. Reostunud pinnas tuleb üle anda vastavat jäätmekäitluslitsentsi omavale ettevõttele. Juhul kui naftasaadused satuvad siiski põhjavette on üheks levinumaks puhastusmeetodiks reostunud vee välja pumpamine. Juhul kui põhjavee tase on maapinna lähedal, siis on võimalik õlifaas reostunud vee pinnalt juhtida dreenidega õlipüüdjatesse. Reostunud vesi tuleb enne loodusesse juhtimist puhastada. Eeltoodud meetmete õigeaegsel rakendamisel on võimalik vältida negatiivse mõju tekkimist pinna- ja põhjaveele ning otsene oht reostuse tekkeks puudub. Saasteained Lubjakivi kaevandamisest tulenev peamine saasteaine on kaevandamisel (eelkõige lõhkamisel) tekkiv heljum. Heljumi setitamiseks tuleb mäeeraldise teenindusmaale rajada settebasseinid, et vähendada heljumi sisaldust välja pumbatavas vees enne eesvooludesse juhtimist. Osa tekkivat heljumit võib sadestuda karjääri põhjale ning infiltreeruda põhjavette. Suurem osa heljumist sadestub siiski veest välja karjääri vahetus läheduses. Kuna veetaseme alanduslehtri ulatuses on põhjavee voolusuund valdavalt karjääri suunas, siis saasteainete levik piirkonna põhjavette on vähe tõenäoline. Karjäärist kaugemal võib põhjavesi muutuda häguseks vahetult pärast lõhkamisi kivimite vibratsiooni tõttu. Selline muutus on lühiajaline. Põhjavee keemiline koostis Veetaseme alandamisega võib karjääri lähipiirkonnas kaasneda põhjavee keemilise koostise muutumise peamiselt sulfaatide, kaltsiumi, magneesiumi ja üldise mineraalsuse tõusu arvel. Põhjavee dreenimisel suureneb vaba hapniku juurdepääs seni vee all olnud kihtidele ning aeratsiooni tõttu intensiivistub lubjakivides sisalduva püriidi oksüdatsioon. Selle tulemusena muutub vesi sulfaatide- ja rauarikkamaks. Intensiivistunud karbonaatkivimite leostumise tulemusel suureneb ka kaltsiumi ja magneesiumi sisaldus vees ning suureneb vee karedus. Pinnavee keemiline koostis Vooluhulga mõningane suurenemine eesvooludes loob soodsamad aereerimistingimused, mille tulemusel suureneb lahustunud hapniku sisaldus vees, mis omakorda vähendab

OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarva III dolokivikarjääris kaevandamisega kaasneva mõju

veerežiimile ja -kvaliteedile eksperthinnang 17

orgaanilise aine sisaldust pinnavees. 17.05.2021. aastal toimunud välivaatluse ajal võeti veeproovid Vanamõisa jõe veest kavandatavast karjäärist üles- ja allavoolu vastavalt vaatluspunktides 2 ja 4 (joonis 3.3). Veeproovide tulemused on toodud tabelis 3.3 ja veeproovide analüüsiaktid lisas 1. Mõõdetud näitajate väärtused vastavad vooluveekogude seisundiklassidele „väga hea“ ja „hea“ (keskkonnaministri määrus nr 19). Karjäärist ärajuhitava vee keemilise koostise iseloomustamiseks võtame Aru- Lõuna lubjakivikarjäärist ärajuhitava vee kvaliteedinäitajad (tabel 3.3) (Sõstra ja Kolats, 2021). Võttes arvesse Vanamõisa jõe vee keemilist koostist ning eeldatavat karjäärist ärajuhitava vee keemilist koostist, siis saame järeldada, et Vanamõisa jõe vee kvaliteedi halvenemist oodata ei ole. Tabel 3.3. Vanamõisa jões analüüsitud keemilised näitajad.

Kvaliteedinäitaja Vaatlus- punkt 2

Vaatlus- punkt 4

Kvaliteedinäitaja piirväärtus vastavalt

määrusele nr 19

Aru-Lõuna lubjakivikarjäärist

ärajuhitava vee kvaliteedinäitajad

(keskmised väärtused)

„Väga hea“ seisundiklass

„Hea“ seisundiklass

pH 8,2 7,8 6 - 9 6 - 9 7,1 - 8,3 BHT5, mgO/l 2,7 2,3 < 1,8 1,8 - 3,0 1,0 - 1,7

Püld, mg/l 0,07 0,07 < 0,05 0,05 - 0,08 0,046 Nüld, mg/l 1,4 1,6 < 1,5 1,5 - 3,0 1,05 NH4, mg/l 0,03 0,09 < 0,1 0,1 - 0,3 0,036

3.4 Mõju veevarustusele

17.05.2021. aastal inventeeriti kavandatava Tarva III karjäärile lähimad kaevud (tabelid 3.4 ja 3.5; joonis 3.1). Maavaravaru kaevandamisel ning veetaseme maksimaalsel alandamisel (8,5 m) kujuneb ümber karjääri alanduslehter ulatusega 864 m karjääri servast. Karjääri mõjuraadiusesse jääb kaks majapidamist - Korise talu 770 m ning Vanatoa talu 840 m kaugusel kavandatava Tarva III karjääri piirist. Eeldatav veetaseme alanemine majapidamiste kaevudes vastavalt joonisel 3.2 toodud graafikule jääb <0,3 m, mis ei ole eristatav veetaseme sesoonsest muutlikkusest ning ei mõjuta vee kättesaadavust kaevudest. Madalad salvkaevud, mis toituvad sademetest võivad karjääri mõjuraadiuses ja kaugemalgi ajutiselt kuivaks jääda ka veetaseme looduslike muutuste amplituudi tõttu. Kuna veetaseme alanduslehtri ulatuses on põhjavee voolusuund valdavalt karjääri suunas, siis saasteainete levik piirkonna põhjavette on vähe tõenäoline. Siiski võib põhjavesi muutuda häguseks vahetult pärast lõhkamisi kivimite vibratsiooni tõttu, sõltudes eelkõige kaevu kaugusest karjäärist ning kaevude läheduses levivate karbonaatkivimite pudedusest. Selline muutus on lühiajaline. Veetaseme alanemisest tingitud veekvaliteedi muutuseid tarbekaevudes oodata ei ole, kuna oodatav veetaseme alanemine rohkem kui 500 m kaugusel karjäärist on vähene ning ei eristu veetaseme sesoonsest kõikumisest. Kohalike elanike sõnul on peamised kvaliteediprobleemid vees suur rauasisaldus ja karedus, mis on tavapärane karbonaatkivimite levikualal.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarva III dolokivikarjääris kaevandamisega kaasneva mõju

veerežiimile ja -kvaliteedile eksperthinnang 18

Tabel 3.4. Kavandatava Tarva III karjääri lähiümbruse kinnistud ja kaevud.

Tabel 3.5. Inventeeritud kaevud.

* Keskkonnaregistri andmetel

Korise kinnistu Kinnistul on salvkaev (foto 3.10) ja puurkaev (foto 3.9). Kinnistul elatakse ja tarbitakse puurkaevu vett olme- ja joogiveeks aastaringselt. Puurkaevu vesi on rauane ja lubjane, ebatavalist lõhna ja maitset ei ole. Salvkaevu ei kasutata. Salvkaevus on veetase viimastel aastatel langenud. Reovesi immutatakse pinnasesse, õues on kuivkäimla. Vanatoa kinnistu Kinnistul on salvkaev (foto 3.12) ja puurkaev (foto 3.11). Kinnistul elatakse ja tarbitakse puurkaevu vett olme- ja joogiveeks aastaringselt. Puurkaevu vesi on rauane ja lubjane, kasutab tekstiil- ja söefiltreid. Kohati on Tarva lubjakivikarjääris lõhkamise ajal muutunud vesi häguseks. Veetase on viimastel aastatel langenud. Reovesi kogutakse reoveemahutisse, elamus on kuivkäimla. Inso ja Karide kinnistud Kinnistutel ei elata, hooned on varemetes ja rohtu kasvanud (fotod 3.13 ja 3.14). Linnamäe kinnistu Kinnistul on puurkaev (KKR kood PRK0013442), mille vett tarbitakse olme- ja joogiveeks aastaringselt (fotod 3.15 ja 3.16). Ebatavalist lõhna ja maitset veel ei ole, veetase märgatavalt alanenud ei ole. Reovesi suunatakse imbkaevu, toas on kuivkäimla. Välivaatlusel külastati ka Silvi kinnistut, kuid seal kaevu ei ole. Veevarustus baseerub kaugemal oleval puurkaevu, mis tagab vee mitmetele kinnistutele ja hoonetele.

Kinnistu Katastritunnus Kaevu tüüp

Kaevu koordinaadid, m Maapinna abs kõrgus, m X Y

Korise 33403:001:0084 Puurkaev 6 498 067 502 160 19,46 Salvkaev 6 498 091 502 177 18,78

Vanatoa 43001:001:0464 Puurkaev 6 498 048 502 234 19,37 Salvkaev 6 498 056 502 239 20,45

Inso 33403:001:0206 Puurkaev 6 497 920 502 262 19,55 Karide 33403:001:0257 Salvkaev 6 498 081 502 329 17,69

Linnamäe 33403:001:0030 Puurkaev 6 497 960 502 349 19,03

Kinnistu Kaevu tüüp Kaevu

sügavus, m Veetase

maapinnast, m Veetaseme abs

kõrgus, m

Korise Puurkaev 13* Kaev kinnine, veetaset ei saa mõõta Salvkaev 3,0 2,94 15,84

Vanatoa Puurkaev 16,3 4,0 15,37 Salvkaev 5,3 3,9 16,55

Inso Puurkaev 7,3 4,28 15,27 Karide Salvkaev 3,6 1,29 16,40

Linnamäe Puurkaev Kaev kinnine, veetaset ei saa mõõta

OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarva III dolokivikarjääris kaevandamisega kaasneva mõju

veerežiimile ja -kvaliteedile eksperthinnang 19

Foto 3.9. Korise kinnistu puurkaev. Foto 3.10. Korise kinnistu salvkaev.

Foto 3.11. Vanatoa kinnistu puurkaev. Foto 3.12. Vanatoa kinnistu salvkaev.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarva III dolokivikarjääris kaevandamisega kaasneva mõju

veerežiimile ja -kvaliteedile eksperthinnang 20

Foto 3.13. Inso kinnistu puurkaev. Foto 3.14. Karide kinnistu salvkaev.

Foto 3.15. Linnamäe kinnistu puurkaev. Foto 3.16. Linnamäe kinnistu puurkaev.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarva III dolokivikarjääris kaevandamisega kaasneva mõju

veerežiimile ja -kvaliteedile eksperthinnang 21

4. SEIRE JA LEEVENDUSMEETMED Veeseaduse § 187 punkt 9 alusel peab olema veeluba maavara kaevandamisel eemaldatava vee juhtimiseks suublasse. Veeseaduse §130 lõige 2 kohaselt kehtestatakse kaevandus- ja karjäärivee saasteainete sisalduste piirväärtused ja suublasse juhtimise ning seirenõuded Keskkonnaministri 08.11.2019. a määrusega nr 61. Nimetatud määruse § 9 lõike 1 kohaselt tohib karjäärivett suublasse juhtida kui saastenäitajad ei ületa nimetatud määruse lisas 1 sätestatud piirmäärasid, mis kehtivad reoveekogumisala kohta, mille koormus on 2000 - 9999 ie (väljaarvatud heljumi sisaldus). Sama määruse lõike 5 kohaselt tuleb karjääriveele loaga määrata vähemalt biokeemilise hapnikutarbe (BHT7), keemilise hapnikutarbe (KHTcr), pH ja heljumi sisalduse piirväärtused koos vastava seirekohustusega. Lisaks eeltoodule tuleb seirata kavandatava Tarva III dolokivikarjääri mõjualasse jäävate Korise ja Vanatoa kinnistute puurkaevudes veetaset ning vee kvaliteedi muutuseid. Seiratavad näitajad, piirväärtused ja seire sagedus on toodud tabelis 4.1. Tabel 4.1 Seiratavad näitajad, seire aeg ja sagedus

Seireobjekt Seiratav parameeter Seire sagedus

Tarva III dolokivikarjääri väljalask

heljum 4 x aastas

(1 x kvartalis) BHT7 KHTcr

pH

Korise ja Vanatoa kinnistute puurkaevud

põhjavee tase

Kaevandamise eelne foon

4 x aastas

(1 x kvartalis)

temperatuur pH

elektrijuhtivus Fe

heljum hägusus

Kui kaevude vees suureneb lõhkamise ajal ja järgselt hägusus, siis on soovitav seirata enne lõhkamist, lõhkamise ajal ja pärast lõhkamist vees hägususe muutumist. Õlilaikude ilmnemisel karjäärialal olevas kraavis või veesilmades tuleb võtta kasutusele vastavad meetmed reostuse tõkestamiseks ja likvideerimiseks ning alustada naftasaaduste seiramist väljalasus sagedusega 1 x nädalas kuni reostus on likvideeritud. Juhul kui puurkaevus veetase langeb või põhjavee kvaliteet halveneb, siis tuleb kontrollida, kas olemasolev kaev suudab tagada elamu varustatuse nõuetekohase olme- joogiveega. Samuti tuleb selgitada välja veetaseme ja veekvaliteedi muutuste põhjused. Kui veetaseme alanemine ja vee kvaliteedi halvenemine tulenevad kaevandamistegevusest, siis kaevandaja peab tagama kinnistu veevarustuse. Vajadusel tuleb rajada uus puurkaev.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarva III dolokivikarjääris kaevandamisega kaasneva mõju

veerežiimile ja -kvaliteedile eksperthinnang 22

5. KOKKUVÕTE Raho OÜ taotleb keskkonnaluba dolokivi kaevandamiseks Tarva III dolokivikarjääri mäeeraldisel, mis asub Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Tarva külas Lubja kinnistul (katastritunnus 33403:001:0243). Karjääris planeeritakse maavara väljamise eesmärgil alandada veetaset ning juhtida liigne vesi eesvooluks olevasse pinnaveekogudesse. Kavandatava tegevuse juures võivad veekeskkonnale avalduda järgnevad mõjud: - põhjavee taseme alanemine karjääri ümbritseval alal; - vooluhulkade suurenemine eesvooludes; - põhjavee kvaliteedi muutused; - eesvoolude vee kvaliteedi muutused. Geoloogilise uuringu tulemusel hinnati veetaseme alanduse 8,5 mjuures kujuneva veetaseme alanduslehtru ulatuseks ~864 m karjääri servast. Veetaseme alandamise mõju on kõige suurem karjääri vahetus läheduses, hääbudes ~800 - 900 m kaugusel. Veetaseme alanemine >1 m esineb kuni 400 m kaugusele karjäärist. Keskmiseks juurdevooluks kavandatavasse Tarva III dolokivikarjääri hinnati 2373 m3/ööp (~866 tuh m3 aastas). Kevadisel lumesula perioodil suureneb vee väljapumpamise vajadus lühikesel perioodil, ulatudes kuni 43,7 l/s. Suurenenud vee välja pumpamise vajadus on lühiajaline. Karjääri kogunev vesi moodustub põhjaveest ning sademetest. Peamiseks saasteaineks on tekkiv heljum, mis tuleb enne eesvoolu juhtimist setitada. Osa tekkivat heljumit võib sadestuda karjääri põhjale ning infiltreeruda põhjavette. Samuti võib põhjavee hägusust suurendada lõhkamistööd, mis põhjustavad kivimite vibratsiooni ka karjäärist kaugemal. Sellised muutused on lühiajalised. Kaevandamise käigus võib reostusoht pinna- ja põhjaveele tekkida karjäärimasinate avarii korral kui kütus ja/või õli satub reostunud karjäärivee väljapumpamisel eesvoolu või läbi karbonaatkivimites olevate lõhede ja pragude põhjavette. Karjäärimasinate avariide ennetamiseks tuleb neid perioodiliselt kontrollida ja hooldada selleks ette nähtud hooldusplatsil. Juhul kui mäetööde käigus peaks siiski avarii tekkima, tuleb reostuse levik kiirelt ja ohutult lokaliseerida, et vältida negatiivse mõju tekkimist pinna- ja põhjaveele. Kaevandamise mõju hindamiseks ja tuvastamiseks tuleb karjääri väljalasus ja lähimates kaevudes teostada pidevalt vee kvaliteedi ja veetasemete seiret.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarva III dolokivikarjääris kaevandamisega kaasneva mõju

veerežiimile ja -kvaliteedile eksperthinnang 23

6. KASUTATUD KIRJANDUS 1. OÜ Raho Tarva III dolokivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse materjalid.

2. Keskkonnaministri 03.10.2019. aasta määrus nr 49 „Proovivõtumeetodid“ (RT I,

08.10.2019, 1).

3. Reihan, A., Loigu, E. Vooluhulga mõõtmise juhend. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Tallinn 2012.

4. Tuuling, T., Uppin, M. 2020. Pärnu maakonna Tarva dolokivimaardla Tarva IV

uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.06.2020). OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 20/2900.

5. Marinelli, F., Niccoli, W.L. 2000. Simple analytical equations for estimating

groundwater inflow to a mine pit. Ground Water, 38 (2), 311 - 314.

6. Keskkonnaministri 16.04.2020. a määrus nr 19 „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“ (RT I, 21.04.2020, 61)

7. Sõstra, Ü., Kolats, M. 2012. Kunda piirkonna karjääride heitvee mõju Toolse jõevee

koostisele ja seisundile. Kaevandamine ja keskkond. TTÜ Mäeinstituut. 8. Keskkonnaministri 08.11.2019. a määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning

heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“ (RT I, 12.11.2019, 6).

Point Source Area Source Ground Absorption

unktallikas (ekskavaator, laadur) Pindallikas (purustus-sorteerimissõlm) Tootmisterritooriumi piir

> 25.0 dB > 30.0 dB > 35.0 dB > 40.0 dB > 45.0 dB > 50.0 dB > 55.0 dB > 60.0 dB > 65.0 dB > 70.0 dB > 75.0 dB > 80.0 dB

54.4

55.9

55.1

50.4

45.5

Müra ekvivalenttase LpA,eq,T dB

Päev, Ld

Märkused: - Kasutatud standardid: tööstusmüral rahvusvaheline CNOSSOS - Kaardi koostamisel on kasutatud Maa-ameti 2021 alusandmeid - Kasutatud tarkvara: Datakustik CadnaA 2021 Pro

Modelleeritud tulemused on võrreldavad keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 kehtestatud II kategooria päevase aja tööstusmüra piirnormiga 60 dB.

Modelleerimisel kasutatud müraallikad ning tingimused:

- Purustus-sorteerimissõlm: 110 dB, ekskavaator: 100 dB, laadur: 100 dB. - Modelleerimisel on arvestatud taotletava karjääri lähiümbruse maapinna rejeelfiga. Mäeeraldise piires on võrreldes ümbritseva maapinna reljeefiga arvestatud u 0,5 meetrise süvendiga (katend eemaldatud). - Karjääriala piires on maapinna helineelduvustegur 0, mujal ümbruskonnas 1. - Võimalike müratõkkevallidega tootmisterritooriumi piiril ei ole arvestatud, samuti ei ole arvestatud metsa paiknemisega. - Kõik müraallikad töötavad päevasel ajal, seega on modelleeriud päevase aja müra hajumist. - Müra hajumist on modelleeritud 2 m kõrgusel maapinnast ning 5 x 5 meetrise sammutihedusega, mis vastab keskkonnaministri 20.10.2016. a määruses nr 39 toodud nõuetele välisõhu müra kaardistamiseks.

Objekti nimetus ja aadress

Tarva III dolokivikarjäär Pärnu maakond, Lääneranna vald

Joonise sisu

Müra hajumise mudel Kaevandamine

mäeeraldise põhjaosas

Joonise nr

Mõõtkava 1 : 5 000

OÜ Inseneribüroo STEIGER Männiku tee 104, 11216 Tallinn Tel 668 1013, Faks 668 1018

Koostas

Kinnitas

Priit Kallaste

Aadu Niidas

Kuupäev

Töö nr

14.05.2021

20/3140

Point Source Area Source Ground Absorption

unktallikas (ekskavaator, laadur) Pindallikas (purustus-sorteerimissõlm) Tootmisterritooriumi piir

> 25.0 dB > 30.0 dB > 35.0 dB > 40.0 dB > 45.0 dB > 50.0 dB > 55.0 dB > 60.0 dB > 65.0 dB > 70.0 dB > 75.0 dB > 80.0 dB

54.4

55.9

55.1

50.4

45.5

Müra ekvivalenttase LpA,eq,T dB

Päev, Ld

Märkused: - Kasutatud standardid: tööstusmüral rahvusvaheline CNOSSOS - Kaardi koostamisel on kasutatud Maa-ameti 2021 alusandmeid - Kasutatud tarkvara: Datakustik CadnaA 2021 Pro

Modelleeritud tulemused on võrreldavad keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 kehtestatud II kategooria päevase aja tööstusmüra piirnormiga 60 dB.

Modelleerimisel kasutatud müraallikad ning tingimused:

- Purustus-sorteerimissõlm: 110 dB, ekskavaator: 100 dB, laadur: 100 dB. - Modelleerimisel on arvestatud taotletava karjääri lähiümbruse maapinna rejeelfiga. Mäeeraldise piires on võrreldes ümbritseva maapinna reljeefiga arvestatud u 0,5 meetrise süvendiga (katend eemaldatud). - Karjääriala piires on maapinna helineelduvustegur 0, mujal ümbruskonnas 1. - Võimalike müratõkkevallidega tootmisterritooriumi piiril ei ole arvestatud, samuti ei ole arvestatud metsa paiknemisega. - Kõik müraallikad töötavad päevasel ajal, seega on modelleeriud päevase aja müra hajumist. - Müra hajumist on modelleeritud 2 m kõrgusel maapinnast ning 5 x 5 meetrise sammutihedusega, mis vastab keskkonnaministri 20.10.2016. a määruses nr 39 toodud nõuetele välisõhu müra kaardistamiseks.

Objekti nimetus ja aadress

Tarva III dolokivikarjäär Pärnu maakond, Lääneranna vald

Joonise sisu

Müra hajumise mudel Kaevandamine

mäeeraldise põhjaosas

Joonise nr

Mõõtkava 1 : 5 000

OÜ Inseneribüroo STEIGER Männiku tee 104, 11216 Tallinn Tel 668 1013, Faks 668 1018

Koostas

Kinnitas

Priit Kallaste

Aadu Niidas

Kuupäev

Töö nr

14.05.2021

20/3140

SELETUSKIRI

1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara

kasutusalad

Raho osaühing taotleb maavara kaevandamise luba Tarva III dolokivikarjääri

mäeeraldisele, et alustada dolokivi kaevandamisega ning kasutada kaevandatud maavara

piirkonna ehitustegevuste varustamiseks. Tarva III dolokivikarjääri mäeeraldisega seotud

varu kinnitati Maa-ameti 12.08.2020. a korraldusega nr 1-17/20/1891. Tarva III

dolokivikarjääris materjalist saab toota madalamargilist ehituskillustikku, mis sobib

kasutamiseks nii üld- kui ka teedeehituses (sh suured taristuprojektid).

Vastavalt arendaja soovile ja huvile taotleda maavara kaevandamise luba tuleb hinnata

planeeritud tegevuses lisaks kaevandaja huvile ka maavara omaniku huvi. Eesti

Vabariigile kuuluva maavaravaru korral hinnatakse kinnitatud juhendite kohaselt

taotletava karjääri varustuskindlust teeninduspiirkonnas, kus materjali transporditee on

kuni 50 km. Sealjuures loetakse karjääri teeninduspiirkond ehitusmaterjalidega

varustatuks juhul kui kaevandatavat varu jätkub vähemalt 10 aastaks. Kuna antud juhul

võeti taotletava mäeeraldise piires arvele kogu uuritud varu täitedolokivina ja teisi ainult

täitetolokivi kaevandavaid karjääre piirkonnas pole, võib järeldada, et see vastab riigi

huvile ehk varustuskindlus on alla 10 aasta.

Lisaks eelnevale on Eesti Geoloogiateenistus koostanud uurimistöö ehitusmaavarade

leviku, kaevandamise ja kasutamise kohta Pärnu maakonnas (2020) ning andnud

omapoolse hinnangu Pärnu maakonna varustatusele ehitusmaavaradega. Aruandes on

jõutud järeldusele, et varustuskindluse arvutamise metoodika ja kehtiva arvutamise

juhendi järgi uute kaevandamislubade andmine ei ole õige ning arvestada tuleb ka

maavarade vajaduse prognoose, lähtudes suuremate taristuobjektide ehitamise plaanidest

järgnevateks aastateks. Eesti Geoloogiateenistus on jõudnud järeldusele, et

varustuskindluse arvestus on kohati hakanud toimima majandustegevuse piiranguna,

kuna kehtiv arvutuse juhend ei võta arvesse majandusolukorra muutustest tingitud

ehitusmaavarade teistsuguseid vajadusi. Viimastel aastatel toimunud majanduskasv on

aga toonud kaasa ka ehitusmaavarade nõudluse kasvu, mis lähtub esmajoones riigi huvist

alustada järgnevatel aastatel riigile tähtsate taristuobjektide rajamist. Eesti

Geoloogiateenistus on andnud omapoolse ettepaneku ehituskivi kaevandamise

võimaluste laiendamiseks, millest lähtuvalt on esitatud käesolev Tarva III

dolokivikarjääri kaevandmaisloa taotlus.

Eestis kasvas aastatel 2016–2018 vajadus ehitusmaavarade järele, mis oli tingitud üldisest

ehitusmahu kasvust Eesti ehitusturul. Ehitusmaht suurenes järjest nende kolme aasta

jooksul ja ületas ka 2017. aasta taseme, mis oli seni parim ehitusaasta. Kuigi 2019. aastal

on ehitusmaht mõnevõrra vähenenud, siis Vabariigi Valitsus on kavandanud mitmete

suurte taristuobjektide ehitust (2+2 riigiteede suurprojekt, Rail Balticu raudtee trass jne),

mille rajamine tingib ehitusmaterjalide vajaduse järsu kasvu, eriti aastatel 2021–2025.

Seetõttu on oluline leida uusi alasid ehitusmaavarade kaevandamiseks, sest ka Pärnu

maakonnas tuleb tagada täiendav varustuskindlus ehitusmaavaradega nii lähemate aastate

perspektiivis kui ka pikema perspektiivi jaoks aastani 2050.

Arvestades eelnevat ja aruandes „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine

Pärnu maakonnas“ esitatud analüüse ja järeldusi, peame oluliseks ja riigi huviga

kooskõlas olevaks Tarva III dolokivikarjääri mäeeraldisele kaevandamise loa andmist, et

oleks võimalik tagada Pärnu maakonna täitedolokivi vajadus.

2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus

Taotletav Tarva III dolokivikarjäär asub Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Tarva külas

Lubja kinnistul (katastritunnus 33403:001:0243).

Karjääri ümbritsevad põhjas Inso (33403:001:0205), kirdes Kurni (43001:001:0498),

Kure (33403:001:0226), Linnamaa (33403:001:0028), idas Nunna (33403:001:0159)

ning Varbla metskond 287 (43001:001:0212) ümbritseb karjääri idast, lõunast ja läänest.

Mäeeraldise kagunurgast ~500 m kaugusel kulgeb riigimaantee Mihkli-Oidremaa

(nr 19204), millelt viib karjääri metsatee. Suurematest asustatud punktidest jääb valla

halduskeskus Lihula ~13 km kaugusele loodesse, Koonga ~9 km ja maakonnakeskus

Pärnu ~40 km kaugusele kagusse. Pärnu-Lihula riigi tugimaanteeni (tee nr 60) on

karjäärist ~4 km.

Maastikuliselt paikneb ala Lääne- Eesti madalikul paetasandikul, kus pinnakatte paksus

on kuni 0,5 m. Maapinna reljeef on tasane, väikese langusega lääne suunas.

Absoluutkõrgused jäävad 17 - 19 m tasemele. Maakasutuselt on ~60% ulatuses tegu

metsamaaga ning ~40% alast moodustab looduslik rohumaa.

Mäeeraldise teenindusmaa kirdeosasse jääb pärandkultuuriobjekt Sõnniku küla Lubja

talu (334:REE:004) ja Lubja talu lubjaahi (334:LUA:004). Tegemist on reheahju ning

rehetoaga rehielamuga, milles praegu ei elata. Lubjaahju olemasolust annab tunnistust

vaid paari meetri kõrgune taimestunud ja sammaldunud korrapärane ringvall. Taotlevat

karjääri läbib kirde-edela suunas 1,5 - 2 m sügavune Sõnniku küla paemurd

(334:PAM:007), millest on säilinud 50 - 90%. Muinsuskaitseamet seadis geoloogilise

uuringu tegemise üheks tingimuseks viia uuringualal läbi arheoloogilised uuringud, et

saada teada, kas alal on arheoloogiliselt väärtuslikke objekte. Arheoloogiline uuring

Lubja kinnistul viidi läbi Muinasprojekt OÜ poolt ja kinnitati muinsuskaitse ameti poolt

e-kirja teel (lisa 1). Arheoloogilisest uuringust selgus, et arheoloogilise kultuurkihi või

arheoloogiliste leidude ilmnemine alal edasiste kaevetööde käigus on vähe tõenäoline.

Arvesse võttes Muinsuskaitseseadusega sätestatud üldkehtivaid nõudeid

arheoloogiapärandi säilitamise kohta ei pea arheoloogilise uuringu teostajad

muinsuskaitseliste kitsenduste kehtestamist edasistel kaevetöödel vajalikuks. Ala idaosas

asuvad lubjaahju jäänused võiks võimaluse korral säilitada või lammutamise korral

dokumenteerida pärandkultuuri objektidel kasutatava metoodikaga. Eelnevast lähtuvalt

pärandkultuuriobjektide paiknemine karjääris kaevandamisele piiranguid ei sea.

Taotletava mäeeraldise kirdeosas paiknevad Elektrilevi OÜ alla 1 kV pingega

elektriõhuliinid Tundmatu MP liin (VID koodid M5239042, M5239044 ja M5239071),

mille kaitsevööndid liini teljest on 2 m. Liin varustab elektriga elaniketa Lubja talu. Enne

maavara kaevandamist kirdeosas, kus praegu paiknevad elektripaigaldised,

demonteeritakse need elektripaigaldised sealt, arvestades demonteerimisel Elektrilevi

OÜ poolt seatud tehniliste tingimustega (lisa 2). Elektriliini demonteerimiseks karjääri

kirdeosast esitatakse taotlus ning tellitakse vastav teenus Elektrilevi OÜ-lt.

Karjääri põhjaosas paikneb III kategooria looduskaitsealuse liigi Orchis militaris (hall

käpp) kasvukoht (keskkonnaregistri kood KLO9310734). Varu arvelevõtmine aktiivse

tarbevaruna halli käpa kasvukohas kooskõlastati Keskkonnaametiga (lisa 3). Maavara

kaevandamisel tuleb arvestada looduskaitsealuse liigi kasvukohaga. Looduskaitseseaduse

kohaselt on keelatud III kaitsekategooria taimede hävitamine ja loodusest korjamine

ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas (LKS § 55 lg 8). Kaevandamise korral

asustatakse taimed ümber sama kasvukoha põhjaossa, mis jääb karjäärist väljapoole –

umbes 60 m kaugusel karjääri põhjapiirist on samuti leitud halli käpa eksemplare.

Muid Natura 2000 võrgustiku ega looduskaitselisi kitsendusi ja üksikobjekte alale ei jää.

Lähim majapidamine paikneb kagu suunas ~800 m kaugusel Korise kinnistul

(katastritunnus 33403:001:0084).

Lähim looduslik veekogu on Vanamõisa (Veltsa) jõgi, mis jääb karjääri kirdenurgast ~2

km kaugusele itta. Veltsa jõgi saab alguse 5 km lõuna pool asuvast Urita soost ning

suubub Kasari jõkke. Karjääri kirdenurgast ~300 m kaugusele jääb maaparandussüsteem

VELTSA (TTP-387) (kood 5111610020081001) oma äravoolukraavide võrgustikuga,

mille kaudu juhitakse liigveed Vanamõisa (Veltsa) jõkke.

Rail Baltic raudtee kavandatav trassikoridor jääb uuringuruumi teenindusalast ~40,2 km

kaugusele kagu suunda.

3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja

hüdrogeoloogiline iseloomustus

Tarva dolokivimaardlas (registrikaart nr 0433) on tehtud geoloogilisi uuringuid neljal

korral:

- Klaasidolomiitide otsingu- ja revisjonitööde aruanne. Eesti NSV Geoloogia Valitsus.

1981 (T. Lodjak);

- Aruanne Tarva dolomiidimaardla uuringust Pärnu Teedevalitsusele (varu arvutus

seisuga 01.01.93). RE Eesti Geoloogiakeskus. 1993 (S. Korbut);

- Tarva III uuringuruumi dolokivi geoloogiline uuring Pärnumaal (varu seisuga

01.01.2014.a). 2013 (T. Tuuling);

- „Pärnu maakonna Tarva dolokivimaardla Tarva IV uuringuruumi geoloogilise

uuringu aruanne (varu seisuga 01.07.2020).“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, T.

Tuuling, H. Vahtra, 2020).

Tarva III dolokivikarjäär jääb alvarile, kus pinnakatte paksus ulatub 0,5 meetrini.

Mullakihi paksus on 0,2 m ning reeglina lasub lubjakivil ka õhuke, keskmiselt 0,3 m

paksune lokaalmoreeni kiht – beežikaspruun lubjakivirähaga liivsavimoreen.

Ala jääb Siluri ladestu Jaagarahu lademe Muhu kihistu avamusala põhjaserva.

Aluspõhjakivimite pealispind jääb uuringuruumis 17,3 - 19,0 m absoluutkõrgusele,

järgides maapinna reljeefi. Tarva III dolokivikarjääri läbilõikes võib värvuse põhjal välja

eraldada 2 eriilmelist kivimkompleksi.

Läbilõike ülaosas lasub kollakashall mikro- kuni pisikristalliline, valdavalt tihe, väga

harvade üksikute väikeste kavernidega, õhukeste lainjate pruuni domeriidi kelmeliste

vahekihtidega dolokivi. Kompleksi alumises osas esineb lamamiks oleva sinakashalli

dolokivi läätsi ja vahekihte. Tekstuurilt on kivim nõrgalt lainjas keskmisekihiline –

kihtide paksus ei ületa reeglina 10 cm. Kirjeldatud kompleksi paksus on 0,7 - 2,8 m,

keskmiselt 1,6 m, olles suurem mäeeraldise kesk- ja lõunaosas puuraukude PA-1 ja PA-5

piirkonnas, vähenedes lääne ja põhja-loode suunas 0,7 - 1,0 meetrini puuraukudes PA-4

ja PA-3. Kompleksi lamam jääb mäeeraldise lääne- ja põhja-loodeosas 17,6 - 18,1 m,

langedes ida- ja lõunaosas 15,8 - 16,4 m abs kõrgusele.

Maapinnalt esimeseks veekihiks, mis omab tähtsust veetarbimise seisukohast, on Siluri-

Ordoviitsiumi veekompleks. Veekompleksi vett ammutatakse nii üksikmajapidamiste

salv- ja puurkaevudega kui ka ühisveevärgi kaevudega. Õhukese pinnakatte tõttu on

põhjavesi nõrgalt kaitstud maapinnalt tuleneva reostuse eest. Siluri-Ordoviitsiumi

veekompleks koosneb erineva savikusega lubjakividest ja dolomiitidest. Vett

vähejuhtivad savikad vahekihid võivad käituda veepidemetena, eraldades veekompleksi

sees erinevaid veekihte. Jaagarahu ning Jaani lademete dolokivid moodustavad

Jaagarahu-Jaani veekihi. Sügavuse suunas muutuvad Jaani lademe dolokivid savikamaks,

moodustades koos Adavere lademete merglite ning savikate dolomiitidega veepideme

Jaagarahu-Jaani veekihi ning sügavamal leviva Adavere-Raikküla veekihi vahel. Kogu

veekompleksi iseloomustab valdavalt HCO3-Ca-Mg- ja HCO3-Mg-Ca-tüüpi vesi, mille

mineraalainete sisaldused jäävad vahemikku 0,3 - 0,5 g/l. Sügavuse suunas ning rannikul

vee mineraalsus suureneb. Kasuliku kihi moodustavad Jaagarahu lademe Muhu kihistu

dolokivid. Seega mõjutatakse kaevandamisega Jaagarahu-Jaani veekihti. Veepidemest

sügavamatele veekihtidele kaevandamisega mõju ei avaldata.

Geoloogilise uuringu ajal (17.01.2020) mõõdeti taotletaval mäeeraldisel põhjavee

tasemeks 1,0 - 2,4 m (keskmiselt 1,7 m) maapinnast. Veetaseme abs kõrgused jäid

vahemikku 16,7 - 17,7 m (keskmiselt 17,2 m). Valdav põhjavee voolusuund uuritaval alal

on edelast kirdesse. Maapinnalähedane veekiht toitub sademetest, mistõttu esineb

veetasemete sesoonne muutlikkus. Veetasemete sesoonne kõikumine ei ületa üldjuhul

~2 m, kuid võib õhukese pinnakattega kõrgendikel ulatuda ka 5 - 6 meetrini.

Maavaravaru ploki lamam on määratud abs kõrgusele 8,9 m. Keskmine veetase jääb abs

kõrgusele ~17 m. Selleks, et dolokivi pealispind oleks kuiv tegevuseks vajaliku taristu

välja ehitamiseks ning karjäärimasinate liikumiseks, alandatakse veetaset kasuliku kihi

lamamist 0,5 m sügavamale. Seega tuleb veetaseme alandamisel maavaravaru lamamini

veetaset alandada ~8,5 m. Veealuse kaevandamise korral on vaja taset alandada ~2,5 m.

Täpsemad geoloogilised-, hüdrogeolooogilised kirjeldused ja maavara omadused on

toodud „Pärnu maakonna Tarva dolokivimaardla Tarva IV uuringuruumi geoloogilise

uuringu aruandes (varu seisuga 01.07.2020)“.

4. Mäeeraldise piiride ja sügavuste põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate

varude määramisega.

Mäeeraldise teenindusmaad taotletakse 16,85 ha pindalal ning mäeeraldist 13,92 ha

pindalal. Taotletav teenindusmaa piir on valitud lähtuvalt Lubja katastriüksuse piirist,

taotletava mäeeraldise pindala on valitud lähtuvalt kinnitatud aktiivse tarbevaru ploki 9

piirist ning sügavus on valitud lähtuvalt kinnitatud aktiivse tarbevaru lamamist.

Taotletava mäeeraldise maavara varu ei ole kogu mahus kaevandatav. Taotletava

mäeeraldise kasulikku kihti katab pehme katend ning stabiilse maatoe tagamiseks

karjääriga külgnevatel aladel tuleb kogu perimeetri ulatuses jätta katendile hoidetervik.



Seega jääb kaevandamata varu karjääri katendi hoideterviku ulatuses. Hoideterviku laiuse

arvutamisel tuleb arvestada katendi materjali nõlva püsinurgaga. Arvestades, et

mäeeraldise katendi materjal on muutlik, siis on mõistlik valida ohutuks nõlvakaldeks 25°

(1:2), lubjakivi kaevenurk on vertikaalne (graafilised lisad 1/3 ja 2/3).

Erineva koostisega katendi terviku alla jääva maavara kao mäeeraldise piires arvutatakse

valemiga:  h1

 V

kadu =   h 2 P , kus tan  

Plokk 9 h1 – katendi keskmine paksus, 0,6 m;

α – katendi püsinurk, 25o;

h2 –kasuliku kihi keskmine paksus, 9,6 m;

P – nõlvaterviku perimeeter, 1 555 m.

Tabel 4.1 Taotletav maavaravaru (seisuga 30.06.2026)

Varuploki

number Nimetus

Aktiivne

tarbevaru, tuh mS

Kadu, tuh

mS

Kaevandatav

varu, tuh mS

9 täitedolokivi 1 298,6 20 1278,6

Kaevandatava täitedolokivi kogus on taotletava mäeeraldise piires 1278,6 tuh m3.

Maavara kaevandamise luba taotletakse 30 aastaks keskmise aastase kaevandamise

mahuga 44 tuh m³.

5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamise ja kasutamise

kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia

Taotletava Tarva III dolokivikarjääri katendi maht 78 tuh m3 (sh mulla maht 28 tuh m3).

Katendiks on muld ja lokaalmoreeni kiht – beežikaspruun lubjakivirähaga

liivsavimoreen. Kõik alalt eemaldatav katend kasutatakse ära karjääri korrastamise (vt

peatükk 7) vastavalt koostatavale korrastamisprojektile, siinjuures on arvestatud mulla

ladustamise perioodiga kuni 3 aastat. Allesjäänud kattekiht kooritakse buldooseri või

frontaallaaduriga ning ladustatakse katendi puistangutesse.

Kaevandamise mäetehnilised tingimused ei ole keerulised. Juurdepääs alale on hea –

tolmuvaba kattega Mihkli-Oidrema maantee, mida mööda saab Pärnu-Lihula tugi-

maanteele, jääb taotletava mäeeraldise vahetusse lähedusse. Kattekiht on õhuke

(maksimaalselt 0,5 m), millest keskmiselt 30 cm moodustab rähkne moreen. Kasuliku

kihi keskmine paksus on 9,6 m. Kasuliku kihi lamam jääb 8,9 m abs kõrgusele.

Kaevandamisele asumisel tuleb koorida kattekiht. Metsa-alal tuleb eelnevalt langetada

puud ja juurida kännud. Kasvu- ja moreenikiht ladustatakse eraldi. Mullakiht vallitatakse

kuni 3 m kõrgustesse aunadesse. Säilitamaks mulla bioloogilist aktiivsust, ei tohi aunasid

tihendada.

Mäetööde põhiprotsessiks on tootsa kihindi kobestamine lõhkamise abil. Sarnaselt

tegutseva karjääriga, on läbilõike ülaosas lasuvat ja veetasemest kõrgemale jäävat,

keskmiselt 1,3 m paksust lõhelist ja murenenud dolokivi võimalik kaevandada ilma

kivimit eelnevalt purustamata, kasutades selleks buldooserit või frontaallaadurit.

Keskmiselt 8,3 m paksuse veealuse kasuliku kihi kaevandamiseks on vajalik alandada

põhjavee taset karjääri põhja tasemeni selleks, et tehnika saaks töötada kuival

paepõrandal. 8,3 m paksuse dolokivilasundi kaevandamine/lõhkamine ühe astmena,

võimaldab saada ühtlase kvaliteediga lasu ning väiksem lõhkamiste arv oleks ka

majanduslikult kõige soodsam.

Kaevandamise puhul on vajalik vee väljapumpamine karjäärist, milleks taotleb arendaja

vee erikasutusloa. Seniste kaevandamis-kogemuste andmeil on väljapumbatava vee

kogused väikesed. Väljapumbatavat vett on äravoolukraavi või selleks rajatud torustiku

abil võimalik juhtida Veltsa maaparandus-süsteemil paiknevate kuivenduskraavide abil

Vanamõisa/Veltsa jõkke. Lähim kraav jääb karjääri kirdenurgast ~400 m kaugusele kirde

suunas. Käära kraav, kuhu suunatakse tegutsevast Tarva karjäärist väljapumbatav vesi,

jääb Tarva III karjäärist 550 - 650 m kaugusele loode ja lääne poole. Enne karjäärist

väljapumpamist, lastakse veel settebasseinis selgineda. Karjääri valguva vee koguse

vähendamiseks on soovitatav paigutada karjäärisüvendi servadesse killustiku tootmisel

tekkivaid sõelmeid. Väikese veejuhtivusega pinnasest veetõke takistab külgsuunast

tuleva põhjavee karjääri imbumist. Põhjavee sissevoolu vähenemise tõttu väheneb selle

võrra ka väljapumbatava vee kogus, koormus äravooluteele ja põhjavee alanduse ulatus.

Sarnast meetodit kasutatakse ka tegutsevas karjääris, kus sõelmeid tekib kaevandaja sõnul

ligikaudu 30% mäe-massist. Kaevetööde lõppedes peatatakse vee välja pumpamine

karjäärist ning veetase saavutab oma algse taseme. Põhjavee eeldatav tase pärast maavara

ammendamist jääb ligikaudu 17 m abs tasemele.

Kaevis purustatakse ja sorteeritakse (sõelutakse) karjääri territooriumile paigaldatud

mobiilse purustus-sorteerimissõlme abil. Purustus-sorteerimissõlm paigutatakse karjääri

süvendisse. Tarbimiseks ettevalmistatud toodangu ladustamine kuhilatesse (või vahetult

tellijate kalluritele) ja kuhilatest kalluritele toimub kopplaaduri abil. Transpordi-

vahenditena kasutatakse kaasaegseid kallurautosid. Väljaveoteena saab kasutada

mustkattega Mihkli-Oidrema maanteed, mis viib ~4 km kaugusel kulgevale Pärnu-Lihula

kõrvalmaanteele.

Tarva III dolokivikarjääris lubjakivi kaevandamise jäätmekava on lisatud taotlusele.

6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus, maapõues

tekkivate võimalike muutuste ennetamiseks ja vähendamiseks rakendatavad

abinõud.

Maavara kaevandamine mõjutab alati keskkonda. Antud piirkonna eripära arvestades on

karbonaatkivimi kaevandamisel peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks mõju

pinna- ja põhjaveele, puur-lõhketöödest põhjustatud maavõnked, müra, tolm, ning

maastikupildi visuaalne muutumine. Kuna tegemist saab olema tööstusmaastikuga, jätab

karjäär vahetult pärast mäetööde lõppu visuaalselt korrapäratu mulje. Maastiku väärtus

taastub või tõuseb, kui pärast kogu varu väljamist karjäär korrektselt korrastatakse, antud

juhul tehisveekoguks. Kaevandamise mõju veerežiimile ja -kvaliteedile ning abinõusid

võimalike muutuste ennetamiseks ja vähendamiseks on detailselt käsitletud Tarva III

dolokivikarjääri taotluse raames läbi viidud hindamise käigus (Tarva III dolokivikarjääris

kaevandamisega kaasneva mõju veerežiimile ja -kvaliteedile eksperthinnang (töö nr

21/3494))(lisatud). Kaevandamise mõju ümbritsevale keskkonnale ning abinõusid

võimalike muutuste ennetamiseks ja vähendamiseks on detailselt käsitletud samas

maardlas ja samadel tingimustel Tarva dolokivikarjääri laienduse taotluse raames läbi

viidud keskkonnamõju hindamise käigus. Aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti

03.10.2018 kirjaga nr 6-3/18/5547-9.

Aruannetest selgub, et leevendusmeetmete rakendamisel ei avalda kavandatavad tegevus

põhja- ja pinnaseveele, keskkonnale ja piirkonna elanikele olulist negatiivset mõju.

Maavara kaevandamise loa taotlejana kinnitame, et tagame taotletaval mäeeraldisel

kaevandamisel kõrge töökultuuri ning keskkonnamõju seiramist ja vastavate

leevendusmeetmete rakendamise.

Keskkonnaamet toob oma 18.01.2021 kirjas nr DM-112463-4 välja, et taotlusele on

vajalik lisada karjäärivee juhtimiseks karjääri kirdenurgast ~400 m kaugusele jäävasse

maaparandussüsteemi VELTSA (TTP-387) (kood 5111610020081001) täiendava kraavi

rajamiseks eelnevalt Kure (33403:001:0226) ja Linnamaa (33403:001:0028) kinnistute

nõusolekut (vastavalt lisale „Tarva II veeloa taotluse plaan“). Lisaks peab kaevandus-,

karjääri- ja jahutusvee juhtimiseks maaparandussüsteemi vastavalt keskkonnaministri

08.11.2019 määrusele nr 61 (edaspidi määrus nr 61) „Nõuded reovee puhastamise ning

heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele

vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“ § 9 lõikele 4

olema Põllumajandusameti kooskõlastus maaparandusseaduse kohaselt. Kinnitame, et

tegeleme nende kooskõlastuste saamisega ja lisame need esimesel võimalusel menetluse

käigus.

Maavõnked

Puur-lõhketöödega raimamise peamiseks negatiivseks keskkonnamõjuks on maavõnked

ja kivimikildude laialipaiskumine. Lõhketöödest tekkinud ülenormatiivsed maavõnked

võivad praktika põhjal kujutada ohtu lähedalasuvate konstruktsioonidele reeglina kuni

400 m kaugusel lõhkamiskohast. Kivimikildude laialipaiskumine on ohtlik ennekõike

ohuraadiuses viibivate inimeste tervisele ja varale.

Vastavalt Lõhkematerjaliseaduse §42 punktile 2 peavad lõhketöö parameetrid ja

kasutatavad kaitsevahendid vältima lõhketöö ohualasse jäävate seadmete kahjustamist

lööklaine, kildude laialipaiskumise ning seismilise võnkumise mõju eest. Lõhkamisel

tekkiva maavõngete mõju vähendamiseks on soovitatav kasutada lühiviitlõhkamist,

millega tagatakse vähim korraga lõhatav lõhkeaine kogus. Lõhketöid viib karjääris läbi

vastavat litsentsi omav ettevõtte, kes peab arvestama nii karjääri geoloogilisi tingimusi

kui ka maavõngete suhtes tundlikke objektide kaugust lõhketöödest ja muid objektide

iseärasusi ning vastavalt sellele koostab ka puur-lõhketööde passi. Vajadusel seirata

maavõngete levikut seismograafidega, mis paigaldatakse maavõngete suhtes tundliku

objekti külge või vahetus lähedusse. Tundlike objektide läheduses kasutada väiksemaid

lõhkeaine koguseid. Laialipaiskuvate kivimikildude ohu vältimise lihtsaim moodus

praktikas on lõhkamise ajal kasutada valveposte, takistamaks inimeste viibimist ohualas.

Taotlusele on lisatud õhuloa vajadust hindav kalkulatsioon vastavalt kinnitatud

metoodikale. Tarva III dolokivikarjääris ei ole õhuloa taotlemine vajalik, kuna

heitekogused jäävad alla künnise.

Rakendatavad soovitused vastavalt Tarva dolokivikarjääri laienduse KMH-le:

- Veealanduse leviku ulatust saab vähendada, kui järk-järgult (vastavalt kaevandamise

arengule) kasutatakse killustiku tootmisel tekkivaid sõelmeid karjääri nõlvade täiteks

-sellega vähendatakse paekivi lõhedest karjääri valguva vee kogust, väheneb ka

väljapumbatava vee kogus ja väheneb veealanduse ulatus karjäärist väljapool;

- Otstarbekas on vee erikasutusloaga sätestatud talude kaevude veetasemete ja vee

kvaliteedi seire;

- Senised analüüsid on näidanud, et karjäärist väljapumbatud heitvesi erineb

looduslikust põhjaveest suurema heljumisisalduse ja mõnevõrra suurema kareduse

poolest. Samas ei ületata piirnorme heljumi ja naftaproduktide sisalduse osas.

Soovitatav on heitvee analüüsimine suubumisel Vanamõisa jõkke.

- Leevendusmeetmena sätestada, et lõhketööde läbiviimise aeg jääb tööpäevadele

ajavahemikus 9:00-17:00;

- Õhusaaste vähendamiseks nii karjääris kui ka selle lähiümbruses, oleks otstarbekas

kuival ajal töötades vajadusel karjääri siseteid kasta.

Halli käpa ümberasustamine

Keskkonnaamet täpsutab oma 18.01.2021 kirjas nr DM-112463-4, et enne kaevandamise

ettevalmistavaid töid tuleb teha kindlaks halli käpa täpne kasvukoht ja arvukus ning leida

sobiv ümberasustamise koht. Selleks tuleb tellida vastav ekspertiis. Selleks, et

ümberasustamine saaks korrektselt teostatud, tuleb ümberasutamise koha maaomanikult

saada nõusolek sellele maaüksusele taimede ümberasutamiseks. Ekspertiis tuleb läbi viia

halli käpa õitsemise ajal juunis. Ekspertiis ja maaomaniku nõusolek tuleb

Keskkonnaametile esitada koos ümberasustamise loa taotlusega enne kaevandamise

ettevalmistamist. Töödega võib halli käpa kasvukohas alustada pärast ümberasustamise

loa saamist ja ümberasustamise teostust.

7. Kaevandatud maa korrastamine

Vastavalt maapõueseadusele tuleb pärast varu ammendamist kaevandatud maa

kaevandamise loa kehtivusaja jooksul korrastada. Korrastamine toimub loa andja

määratud tingimuste kohaselt selleks koostatud projekti järgi. Mäeeraldiselt eemaldatud

kattekiht tuleb praegusel juhul säilitada ja kasutada kogu ulatuses korrastamisel.

Arvestades taotletava mäeeraldise lamami kõrgusi ja mäeeraldise hüdrogeoloogilisi

tingimusi on korrastamise suund pärast veetaseme alandamise lõpetamist tehisveekogu

rajamine. Sealjuures tuleb jälgida, et veekogu sügavus oleks valdavalt üle 2 m, mis

välistab selle hilisema kinni kasvamise. Nimetatud tingimus saab antud juhul kogu varu

väljamisel ka täidetud, kuna oodatav veekogu keskmine sügavus pärast pumpamise

lõpetamist ja vee tagasi valgumist kaevandatud alale on ~8 m (oodatav veetase abs ~17

m).

Korrastamise käigus on võimalik kasutada teenindusmaale ladustatavat või vahelaota

ladustada katendit nõlvade või ranna moodustamiseks. Veealuste nõlvade moodustamisel

katendist tuleb need stabiilsuse tagamiseks rajada vastavalt kasutatava materjali ohutule

püsikaldenurgale, mis katendi puhul on 1 : 5 - 1 : 3. Arvestades keskmist kõrguste vahet

kaevandamata ja kaevandatud osa vahel 8 m ja täidetava nõlvaterviku perimeetrit ~1 555

m võib eeldada, et arendajal on selline materjali maht (minimaalselt ~235 tuh m3) katendi

(~78 tuh m3) ja sõelmete (~30% kaevise mahust ehk ~395 tuh m3) arvel karjääris olemas,

seega täiendavat materjali pole vaja karjääri lisaks tuua.

Mäeeraldise teenindusmaale ja veekogu nõlvade veepealsele osale laotatakse

mäeeraldiselt kooritud kasvukiht ~15 cm paksuse kihina, millele külvatakse heintaimede

seemnesegu (kokku ~3,5 ha). Selleks läheb vaja ~6 tuh m3 katendit. See osa kasvukihti

on mäeeraldisel olemas ja mulda ei ole vaja mujalt juurde tuua.

Tavapärase lubja- ja dolokivikarjääri korrastamise maksumus ühe hektari kohta mitte

täieliku täitmise puhul on ~9 tuh eurot (tänases vääringus). Tarva III dolokivikarjääris

võib korrastamise maksumus suureneda, kui korrastamise projektiga otsustatakse karjäär

osaliselt täita. Seega antud ala korrastamise maksumus jääb minimaalselt suurusjärku

~153 tuh eurot. Korrastamistööde kulu saab vähenda mäetööde optimeerimisega, st

vältida võimalikult suures mahus katendi ümberpaigutamist ja laotada see võimalusel

vahelaota mäeeraldise külgedele.

Tabel 7.1 Korrastatud ala hinnanguline kõlvikune jaotus

Kõlvik Pindala, ha

Veekogu ~13,5

Rohumaa ~3,5

Kokku 16,85

Soovin loa välja andmist digitaalselt.

Taotleja:

Hans Toode / allkirjastatud digitaalselt /

Raho Osaühing

Juhatuse liige

Seletuskirja koostas (seisuga 14.10.2026. a):

Tauri Põldema / allkirjastatud digitaalselt /

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mäeinsener

Lubja- või dolokivi töötlemine

Purustatava materjali kogus (> 5mm fraktsiooni) 85800 tonni Purusti võimsus 188 t/h Purustil kasutusel heite vähendamise meetodid Puudub vali sobilik Purusti tööaeg 456 Peenpurustatava materjali kogus (<5 mm fraktsiooni) 28600 tonni Purusti võimsus 63 t/h Purustil kasutusel heite vähendamise meetodid Puudub vali sobilik Purusti tööaeg 454

Sõelutava materjali kogus (> 5mm fraktsiooni) 85800 tonni Sõela võimsus 188 t/h Sõelal kasutusel heite vähendamise meetodid Puudub vali sobilik Sõela tööaeg 456 Peensõelutava materjali kogus (<5 mm fraktsiooni) 28600 tonni Sõela võimsus 63 t/h Sõelal kasutusel heite vähendamise meetodid Puudub vali sobilik Sõela tööaeg 454

Laetava materjali kogus 572000 tonni Laadimise tööaeg 0 tundi Konveierliini läbinud materjali kogus 0 tonni Konveieri tööaeg 0 tundi Konveieril kasutusel heite vähendamise meetodid Puudub vali sobilik

Puurimine, lõhkamine, hüdrovasaraga kobestamine Puuritud lõhkeaukude arv 594 tk Heite vähendamise meetodid puurimisel Filtersüsteem 99,5% vali sobilik Puurimise tööaeg 82 tundi Lõhkamiste arv 22 tk Lõhkeala pindala (A) 240 m2

Käesolev kalkulaator on abikalkulaator, mis kuulub kasutamisele koos heitkoguste arvutamise metoodika seletuskirjaga "EESTIS ENAMLEVINUD MAAVARADE (LIIV, KRUUS, DOLOKIVI, LUBJAKIVI) KAEVANDAMISEL JA TÖÖTLEMISEL VÄLISÕHU SAASTEAINETE HEITKOGUSTE ARVUTAMISE METOODILINE JUHEND" Sisesta kollastesse lahtrisse lähteandmed. Kui karjääris vastavat protsessi ei esine, siis kirjuta kollasesse lahtrisse 0. Rohelistesse lahtritesse tekivad heitkogused.

Juhul kui soovite hinnata loa kohustuslikkust on vajalik sisestada ainult materjali kogused, seadmete võimsusi sellisel juhul sisestada vaja ei ole. Kalkulaator on koostatud arvestusega, et kaevandatava materjali niiskussisaldus on üle 1,3 %. Kuiva materjali (nt eelnevalt kuivatatud liiv) heitkoguste arvutuseks kalkulaator sobilik ei ole

Lõhketööde tööaeg 1 tundi Lõhkeaine kogus 22 tonni

Eriheitmed lõhkeainele ANFO Ammooniumnitraat,

5,8–8% kütteõli

ETCO 0,00051 kg/t ETNOX 0,00056 kg/t ETSO2 kg/t

Heitkoguse arvutamine CO 0,011 tonni NOX 0,012 tonni SO2 0,000 tonni

Hetkelise heitkoguse arvutamine CO 0,000 g/s NOX 0,000 g/s SO2 0,000 g/s

Hüdrovasaraga raimatud materjali kogus 0 tonni Hüdrovasara tööaeg 0 tundi Heite vähendamise meetodid raimamisel Puudub vali sobilik

PM-sum PM-10

Tavapurustus 0,0006 0,00027

Peenpurustus fraktsioon 0-5 mm) 0,0015 0,0006

Tavasõelumine 0,0011 0,00037

Peensõelumine (fraktsioon 0-5) 0,0018 0,0011

Konveiertransport (materjali liikumine) 0,00007 0,000023

Materjali laadimine 0,00060 0,000284

Puurimistööd, kg/puuritud augu kohta 0,00295 0,001550

Lõhketööd, kg/lõhkamise kohta 0,81797 0,425347

Hüdrovasaraga kobestamine 0,00012 0,000040

Heide kokku käitis tonni g/s PMsum 0,6034 #DIV/0!

PM10 0,2762 #DIV/0! PM2,5 0,0649 #DIV/0!

CO 0,0112 0,0001 NOX 0,0123 0,0002 SO2 0,0000 0,0000

Keskkonnaluba on kohustuslik: PMsum EI https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1141/2201/7010/KKM_m67_lisa.pdf#

Protsessi nimetus

Tahkete osakeste eriheide q, kg/t

CO EI

NOX EI

SO2 EI

kui materjali purustatakse mitu korda siis tuleb iga purustuskorra materjalikogused liita

1

1

kui materjali sõelutakse mitu korda siis tuleb iga sõelumiskorra materjalikogused liita

1

1

iga kord kui toimub materjali kukkumine (nt kallurist maha, maast sõelale, sõelalt maha, maast kallurisse) tekib tolmuheide, seega iga laadimiskorra materjal liidetakse. Nt toimus 10 000 tonni killustiku laadimine 4 korda, siis sisesta 40 000 t

1

0,005

Käesolev kalkulaator on abikalkulaator, mis kuulub kasutamisele koos heitkoguste arvutamise metoodika seletuskirjaga "EESTIS ENAMLEVINUD MAAVARADE (LIIV, KRUUS, DOLOKIVI, LUBJAKIVI) KAEVANDAMISEL JA TÖÖTLEMISEL VÄLISÕHU SAASTEAINETE HEITKOGUSTE ARVUTAMISE METOODILINE JUHEND" Sisesta kollastesse lahtrisse lähteandmed. Kui karjääris vastavat protsessi ei esine, siis kirjuta kollasesse lahtrisse 0. Rohelistesse lahtritesse tekivad heitkogused.

Juhul kui soovite hinnata loa kohustuslikkust on vajalik sisestada ainult materjali kogused, seadmete võimsusi sellisel juhul sisestada vaja ei ole. Kalkulaator on koostatud arvestusega, et kaevandatava materjali niiskussisaldus on üle 1,3 %. Kuiva materjali (nt eelnevalt kuivatatud liiv) heitkoguste arvutuseks kalkulaator sobilik ei ole

Lõhkamise tööajana võib kasutada tunde, mille

jooksul lõhkamine teostatakse. Nt kui ühes tunnis

teostatakse maksimaalselt üks lõhkamine ja

aastas teostatakse 100 lõhkamist, siis on

lõhkamise arvutuslikuks tööajaks 100 tundi.

US EPA Poola labor 34 0,051% 8 0,056% 1 0

1

PM2.5 PM-sum PM-10 PM2.5

0,00005 0,0515 0,0232 0,0043

0,000035 0,0429 0,0172 0,0010

0,000025 0,0944 0,0317 0,0021

0,0011 0,0515 0,0315 0,0315

0,0000065 0,0000 0,0000 0,0000

0,000043 0,3434 0,1624 0,0246

0,001550 0,0018 0,0009 0,0009

0,024539 0,0180 0,0094 0,0005

0,000040 0,0000 0,0000 0,0000

KOKKU 0,6034 0,2762 0,0649

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1141/2201/7010/KKM_m67_lisa.pdf#

Tahkete osakeste eriheide q, kg/t Heitkogus t/a

PM-sum PM-10 PM2.5

0,0313 0,0141 0,0026

0,0263 0,0105 0,0006

0,0574 0,0193 0,0013

0,0315 0,0193 0,0193

#DIV/0! #DIV/0! #DIV/0!

#DIV/0! #DIV/0! #DIV/0!

0,0059 0,0031 0,0031

4,9987 2,5993 0,1500

#DIV/0! #DIV/0! #DIV/0!

#DIV/0! #DIV/0! #DIV/0!

Hetkeline heitkogus g/s