Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Rahandusministeerium Teie: 25.09.2026 nr 12.2-1/3896-1 Meie: 14.10.2026 nr 7-2/26-01894-4

      Arvamuse esitamine Euroopa Komisjoni riigihangete määruse ettepaneku kohta

  Riigikantselei  toetab  Euroopa Komisjoni  9.  septembril  2026  esitatud  riigihangete määruse  ettepaneku üldist suunda muuta riigihanked strateegilisemaks, paindlikumaks ja innovatsiooni  toetavamaks.  Eriti  oluline  on  käsitleda  riigihankeid  lisaks  menetluslikule  ostuprotsessile  vahendina,  mille  kaudu  avalik  sektor  saab  lahendada  ühiskondlikke  probleeme  ning  soodustada  uute  lahenduste  väljatöötamist  ja  kasutuselevõttu.  Komisjoni  ettepanek  lähtub  samuti vajadusest  suurendada  innovatsiooni kasutamist  riigihangetes ning vähendada  senise  raamistiku  keerukust.  Riigikantselei  hinnangul  tuleb  seejuures  säilitada  hankijatele  piisav  paindlikkus.  Innovatsiooni  soodustavad  eelkõige  selged  põhimõtted,  turuga  suhtlemine  ja  tulemustele orienteeritud hankimine, mitte täiendavate formaalsete kohustuste loomine.    Allpool on esitatud Riigikantselei esialgsed üldised seisukohad määruse ettepaneku peamiste  põhimõtete kohta eelkõige innovatsioonimenetluse ja avaliku sektori innovatsioonivõimekuse  suurendamise valdkonnas.   Toetame    1. Eraldi innovatsioonimenetluse loomist ning selle probleemipõhist ja etapiviisilist ülesehitust.  Toetame  võimalust  kirjeldada  hankes  esmalt  lahendatavat  ühiskondlikku  probleemi, hinnata konkureerivaid lahendusi, neid testida ja valideerida ning seejärel edukas  lahendus  hankida.  Selline  lähenemine  toetab  katsetamist  ja  võimaldab  hankijal  vältida  tehnilise  lahenduse  enneaegset  ettekirjutamist.  Komisjoni  ettepanekus  on  innovatsioonimenetlus  üles  ehitatud  just  selliste  järjestikuste  etappidena  ning  lahendusi  hinnatakse mõõdetavate tulemusnäitajate kaudu. Selline lähenemine on kooskõlas OECD Eesti  avaliku  sektori  innovatsioonivõimekuse  hinnangu  esialgsetes  järeldustes  kirjeldatud  vajadusega vähendada lahenduste enneaegset ettekirjutamist ning tugevdada probleemipõhist  hankimist ja katsetuste kasutuselevõttu.    2. Funktsionaalsete ja tulemuspõhiste nõuete tugevamat kasutamist.  Liiga  detailsed  tehnilised kirjeldused piiravad konkurentsi  ja  innovatsiooni. Toetame põhimõtet,  et  hankija  kirjeldab võimaluse korral eelkõige probleemi, soovitud tulemust ja funktsionaalseid nõudeid  ning jätab ettevõtjatele võimaluse pakkuda erinevaid tehnilisi lahendusi. Komisjoni ettepanek  seab funktsionaalsed nõuded üldiseks lähtekohaks ning toob eraldi esile nende positiivse mõju 

innovatsioonile ja väike- ja keskmise suurusega ettevõtete osalemisele. See vastab ka OECD 

.

2 (4)

innovatsioonile ja väike- ja keskmise suurusega ettevõtete osalemisele. See vastab ka OECD  analüüsis  tuvastatud  vajadusele  tugevdada  Eestis  funktsionaalsete  ja  tulemuspõhiste  kirjelduste kasutamist.   3. Intellektuaalomandi õiguste proportsionaalset ja innovatsiooni toetavat jaotust ning seda toetavaid rakendusinstrumente.  Toetame  põhimõtet,  et  hankija  peab  juba  hankedokumentides selgelt kindlaks määrama asjakohased  intellektuaalomandi õigused ning  saama  lahenduse  kasutamiseks,  hooldamiseks,  muutmiseks  ja  edasiarendamiseks  piisavad  õigused lähtuvalt  tegelikust vajadusest. Samal ajal ei peaks hankija nõudma õiguste omandi  üleandmist,  kui  selleks  puudub  sisuline  vajadus.  Riigikantselei  avaliku  sektori  innovatsioonifondi projektide kogemus kinnitab TalTechi analüüsis avaldatut, mille kohaselt  vähendab  õiguste  täielik  loovutamine  pakkujate  motivatsiooni,  suurendab  pakkumuse  maksumust  ning  piirab  lahenduse  edasist  arendamist  ja  eksporti.  Innovatsioonisõbraliku  vaikemudelina tuuakse esile pakkujale jääv omand koos hankijale vajaliku kasutusõigusega.   Eriti toetame põhimõtet, et innovatsioonimenetluses jääb loodav intellektuaalomand üldjuhul ettevõtjale ning sellest võib kõrvale kalduda põhjendatud ja tegeliku vajaduse ning avaliku huvi tõttu.   Euroopa Liidu õigusraamistiku kõrval tuleb jätta ruumi praktilistele rakendusinstrumentidele.  Kõiki  innovatsioonimenetluse  probleeme  ei  ole  otstarbekas  lahendada  määruse  ega  muude  õigusaktidega.  Intellektuaalomandi  detailne  jaotus,  lepingumudelid,  tarnijasõltuvuse vältimine  ja  innovatsiooniprojektide  riskijuhtimine vajavad  eelkõige  tüüplepingutingimusi,  juhendeid  ja  professionaalset  tuge.  Kõige  efektiivsem  viis  praktika muutmiseks on hankijate ja projektijuhtide juhendamine praktilise töö käigus.   4. Turukonsultatsiooni tugevamat rolli innovatsioonihangetes.  Innovaatilise  lahenduse  hankimise eelduseks on piisav teadmine turu võimekusest ja võimalikest lahendustest. Seetõttu  toetame  innovatsioonimenetlusele  eelnevat  turukonsultatsiooni  ning  seda,  et  turule  antakse  võimalus  anda  tagasisidet  probleemi  kirjeldusele  ja  kavandatud  hindamisraamistikule.  Eelistame seejuures „täida või põhjenda“ põhimõtet, mille kohaselt on turukonsultatsioon innovatsioonihanke tavapärane lähtekoht, kuid hankija võib sellest põhjendatud juhul loobuda. Selline lähenemine tugevdab turudialoogi rolli, säilitades samal  ajal hankijale vajaliku paindlikkuse.    Ei toeta või peame vajalikuks muuta    1. Riigikantselei ei toeta kvaliteedikriteeriumidele ühtse kohustusliku 30% miinimumkaalu kehtestamist kõikide hangete puhul. Toetame kvaliteedi senisest suuremat  tähtsust  ja  üksnes  madalaimale  hinnale  keskendumise  vähendamist,  eriti  innovatsiooni-  ja  muudes  kvaliteedist  oluliselt  sõltuvates  hangetes.  OECD  Eesti  innovatsioonivõimekuse  analüüs  näitab,  et  juba  hinnapõhisest  hindamisest  loobumine  suurendab  innovaatilise  pakkumuse edukuse tõenäosust, kuid üle 30% kvaliteedikaalu puhul mõju enam samas tempos  ei kasva.  Seetõttu eelistame lahendust, mille kohaselt tuleb innovatsioonihangetes arvestada  lisaks hinnale kvaliteedikriteeriume, kuid nende konkreetne kaal määratakse hanke esemest ja  eesmärgist lähtudes. See väldib nii formaalset protsendinõuet kui ka vajadust tõendada erandi  kasutamise põhjendatust.   2. Peame vähemalt kahekuulist kohustuslikku turukonsultatsiooni innovatsioonimenetluses ebaproportsionaalselt jäigaks.  Toetame  põhimõtet,  et  rahvusvahelist  piirmäära  ületava  innovatsioonimenetluse  ettevalmistamisel  on 

turukonsultatsioon  üldjuhul  soovitatav  ning  turuosalistele  tuleb  tagada  mõistlik  võimalus 

3 (4)

turukonsultatsioon  üldjuhul  soovitatav  ning  turuosalistele  tuleb  tagada  mõistlik  võimalus  konsultatsioonis osalemiseks. Samas peaks  turukonsultatsiooni  läbiviimise kohustus  ja  selle  kestus sõltuma hanke keerukusest, turu olukorrast ja hankija vajadustest.    Komisjoni ettepanek näeb ette kahekuulise kohustusliku turukonsultatsiooni, võimaldades küll  hanke eripärast tulenevalt lühemat tähtaega, kui see on põhjendatud.   Eelistame „täida või põhjenda“ põhimõtet, mille kohaselt on turukonsultatsioon innovatsioonimenetluse eelduslik lähtekoht, kuid hankijal on põhjendatud juhtudel võimalik sellest loobuda ja määrata konsultatsiooni kestus vastavalt konkreetse hanke asjaoludele.    3. Me ei toeta innovatsioonihangete liigset menetluslikku formaliseerimist.  Uue  innovatsioonimenetluse eesmärk peaks olema muuta uute lahenduste katsetamine lihtsamaks,  mitte  luua  senise  innovatsioonipartnerluse  asemele  uus  keerukas  erimenetlus.  Innovatsioonimenetluse  etapid,  hindamisraamistik  ja  dokumenteerimiskohustused  peavad  olema  proportsionaalsed  hanke  väärtuse,  riski  ja  keerukusega. Eriti oluline on tagada, et menetlus oleks praktiliselt kasutatav ka väiksemate prototüüpide ja katsete puhul.    Kokkuvõte    Riigikantselei toetab määruse ettepaneku innovatsioonihangete üldist suunda. Eriti olulised on  uus  probleemipõhine  innovatsioonimenetlus,  funktsionaalsed  nõuded,  turukonsultatsioon,  intellektuaalomandi proportsionaalne jaotus ning kvaliteedi tugevam arvestamine.    Samas  tuleks  vältida  innovatsioonihangete  muutmist  uute  detailsete  menetlus-  ja  dokumenteerimiskohustuste  kaudu  keerukamaks.  Euroopa  Liidu  õigusraamistik  peaks  kehtestama  selged  põhimõtted  ja  piisava  õiguskindluse,  kuid  jätma  hankijale  ruumi  valida  konkreetsele  probleemile  sobiv  menetlus,  ajakava,  hindamismudel  ja  riskijaotus.  Eesti  seisukohast on määruse kõrval jätkuvalt oluline arendada riiklikke intellektuaalomandi ja IT  standardtingimusi, näidisdokumente ning innovatsioonihangete praktilist kompetentsi.    Riigikantselei  hinnangul  tuleb  Eesti  seisukohtade  kujundamisel  hinnata määruse  sätteid  ka  selle  järgi,  kas  need  muudavad  innovatsioonihankemenetluse  kasutamise  hankija  jaoks  reaalselt  lihtsamaks  ja  õiguskindlamaks.  Riigikantselei  avaliku  sektori  innovatsioonifondi  kogemuse, TalTechi analüüsi soovituste ning OECD avaliku sekotri innovatsioonivõimekuse  hinnangu  põhjal piiravad innovatsioonihankemenetluse kasutamist eelkõige menetluse keerukus ja ajamahukus, riskikartus, ebapiisav praktiline tugi ning organisatsioonijuhtide vähene valmisolek hankida ette määratud lahenduse asemel tulemust või lahendust probleemile.   Seetõttu  peame  oluliseks,  et  Eesti  läbirääkimispositsioonis  välditaks  uusi  formaalseid  kohustusi,  mille  lisandväärtus  innovatsiooni soodustamisel ei ole selge, ning toetataks lahendusi, mis suurendavad hankijate  kaalutlusruumi, õiguskindlust ja praktilist võimekust. Õigusraamistiku kõrval on vajalikud ka  riiklikud tüüplepingutingimused, praktilised juhendid ja keskne kompetentsitugi.   Erilise  tähelepanu  all  peaks  olema  juhtide  arusaama muutmine  innovatsioonihangetest  kui  selgete ja ette teada lahenduste ostmisest. Selle asemel peaks innovatsioonihankeid käsitlema  kui vahendit koostöös turuga probleemi lahendamiseks.   Lugupidamisega

4 (4)

    (allkirjastatud digitaalselt) Keit Kasemets Riigisekretär     Aivar Hiio [email protected]