Vabariigi Valitsus

.10.2026 nr 1-1/15-1056/1

Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan

Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Riigikogu riigikaitsekomisjoni k.a 13. oktoobril algatatud

kaitseväeteenistuse seaduse § 11 täiendamise seaduse eelnõu (1056 SE).

Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks riigikaitsekomisjoni.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Hussar

Lisad: 1) eelnõu ühel lehel

2) seletuskiri kahel lehel

Eneli Illaru

631 6332, [email protected]

1

Kaitseväeteenistuse seaduse § 11 täiendamise seaduse

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus, eelnõu eesmärk, vastuvõtmiseks vajalik häälteenamus

Eelnõus sätestatud muudatusega täiendatakse kaitseväekohustuslaste registri andmete

kasutamise eesmärki. Kehtiva õiguse kohaselt on kaitseväekohustuslaste registri eesmärk

pidada arvestust kaitseväekohustuslaste, kaitseväekohustust võtta soovivate isikute,

kaitseväekohustuse täitmise ning seaduses ettenähtud toimingute ja otsuste tegemise üle, samuti

tegevteenistusse asumise nõuetele vastavuse kohta. Registri andmeid kasutatakse eelkõige

kaitseväekohustuse täitmise korraldamiseks ning sellega seotud haldusmenetluste

läbiviimiseks.

Muudatusega laiendatakse kaitseväekohustuslaste registri andmete kasutamise eesmärki

sätestades, et registris sisalduvaid andmeid võib kasutada ka kaitseväekohustuslastele

tegevteenistusse ja vabatahtlikusse teenistusse asumiseks suunatud pakkumiste tegemiseks.

Tegemist ei ole uute andmete kogumise ega registri koosseisu muutmisega, vaid olemasolevate

andmete kasutamise eesmärgi täpsustamisega, et võimaldada nende sihipärasemat kasutamist

Kaitseväe komplekteerimisel ning tagada Kaitseväe jaoks hädavajalike ametikohtade kiirem

täitmine.

Tegevteenistuse komplekteerimine on riigikaitse toimimise seisukohalt oluline avalik ülesanne

ning piisava arvu kvalifitseeritud tegevväelaste olemasolu on Kaitseväe ülesannete täitmise

eelduseks. Kaitseväe võime täita talle pandud ülesandeid sõltub otseselt sellest, kui kiiresti on

võimalik mehitada riigi sõjalise kaitse seisukohalt kriitilise tähtsusega teenistuskohad. Kuigi

tegevteenistusse värbamise peamine sihtrühm on ajateenijad ning vahetult pärast ajateenistuse

läbimist reservi arvatud isikud, ei ole see praktikas alati piisav Kaitseväe vajaduste katmiseks.

Eelkõige on kasvanud vajadus leida ja kaasata tegevteenistusse isikuid, kellel on Kaitseväe

jaoks olulise tähtsusega teadmised, oskused või erialased kompetentsid ning kes on

ajateenistuse läbinud ka varasematel aastatel. Selline lähenemine võimaldab oluliselt laiendada

potentsiaalsete kandidaatide ringi, suurendada värbamise tulemuslikkust ning lühendada aega,

mis kulub kriitiliste ametikohtade täitmiseni.

Registris sisalduvate andmete sihipärasem kasutamine võimaldab kiiresti tuvastada isikuid,

kelle väljaõpe ja sõjaline ettevalmistus vastab Kaitseväe konkreetsetele personali vajadustele.

See omakorda võimaldab teha isikustatud ja asjakohaseid tegevteenistusse või vabatahtlikusse

teenistusse asumise ettepanekuid nendele isikutele, kellel on olemas vajalikud eeldused

vastavate teenistusülesannete täitmiseks.

Arvestades, et tegevväelaste värbamisväli on oma olemuselt piiratud ning tegevteenistusse

asumine eeldab eelnevalt läbitud sõjaväelist väljaõpet, mida saab omandada ainult

kaitseväekohustuse täitmise käigus, on otstarbekas keskenduda nende isikute värbamisele,

kellel on juba olemas sõjalise väljaõppe põhioskused või varasem teenistuskogemus. See

vähendab vajadust ulatusliku esmase sõjaväelise väljaõppe järele, võimaldab suunata ressursid

tõhusamalt erialase ja edasiarendava väljaõppe korraldamisele ning lühendab aega, mis kulub

teenistusülesannete täitmiseks vajaliku valmisoleku saavutamiseni. Seeläbi on võimalik

kiiremini tagada nende ametikohtade täitmine, mille olemasolu on vahetult seotud Kaitseväe

lahinguvõime, juhtimisvõime ja sõjalise valmisoleku tagamisega.

2

Seega registriandmete kasutamine sihipäraselt värbamisettepanekute tegemiseks suurendab

kvalifitseeritud kandidaatide hulka, tõhustab värbamist ning toetab Kaitseväe personali

jätkusuutlikkust ja riigikaitse valmisolekut.

Registriandmeid kasutatakse ainult tegevteenistusse ja vabatahtlikusse teenistusse

värbamisettepanekute tegemiseks. Tsiviilteenistujate ametikohtadele värbamiseks registri

andmeid ei kasutata. Vabatahtlik teenistus on reservis oleva isiku osalemine Kaitseväe

ülesannete täitmisel vabatahtlikult. Vabatahtlikusse teenistusse võetakse isik, kes on läbinud

vähemalt esmase sõjaväelise väljaõppe ning vastab kaitseväeteenistuskohustuslase

tervisenõuetele.

Muudatus ei näe ette uute isikuandmete kogumist. Kasutatakse üksnes kaitseväekohustuslaste

registris juba seaduse alusel töödeldavaid andmeid ning üksnes ulatuses, mis on vajalik

tegevteenistusse värbamise eesmärgi saavutamiseks. Andmete töötlemisel tuleb järgida

isikuandmete kaitse üldmääruse (EL) 2016/679 artiklis 5 sätestatud eesmärgipärasuse, andmete

minimaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtteid.

Muudatus on kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1 punktiga e, mille

kohaselt on isikuandmete töötlemine lubatud, kui see on vajalik avalikes huvides oleva ülesande

täitmiseks või avaliku võimu teostamiseks, ning artikli 6 lõikega 3, mille kohaselt määratakse

töötlemise õiguslik alus kindlaks liikmesriigi õiguses. Muudatuse eesmärk on tagada

registriandmete kasutamise õigusselgus ning suurendada tegevteenistuse värbamise

tulemuslikkust.

Kokkuvõttes annab vastav muudatus õiguse kasutada registriandmeid tegevteenistusse ja

vabatahtlikusse teenistusse asumise võimaluste tutvustamiseks, teha registrisse kantud isikutele

tegevteenistusse ja vabatahtlikusse teenistusse asumise ettepanekuid ning valida selleks välja

isikud registris sisalduvate andmete alusel. Ühtlasi on see muudatus vajalik ka julgeoleku

kaalutlustel, et vastava ametikoha täitmiseks vajalikke inimesi ei otsitaks esmaselt avalike

töökuulutuste kaudu. Näiteks pakutakse avaliku töökuulutusega tööd mehitamata süsteemide

kompanii ülemale, luure ja julgeolekusektsiooni ülemale, baasikaitse planeerimise ohvitserile

ja krüptomaterjalide haldurile ning lahingumoona töökoja juhatajale.

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kaitseressursside Ameti ja Kaitseministeeriumi õigusosakonna

ametnikud koostöös riigikaitsekomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja Aivar Engeliga.

Riigikaitsekomisjon otsustas eelnõu algatamise oma 2026. aasta 1. oktoobri istungil.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.

2. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud riigieelarvele

Eelnõu rakendamisega ei kaasne tulu ega kulu riigieelarvele.

3. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

______________________________________________________________________

Algatab riigikaitsekomisjon 13.10.2026.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Tali

Riigikaitsekomisjoni esimees

EELNÕU

Kaitseväeteenistuse seaduse § 11 täiendamise seadus

§ 1. Kaitseväeteenistuse seaduse § 11 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

„(12) Kaitseväekohustuslaste registri andmeid võib töödelda kaitseväekohustuslastele

tegevteenistusse ja vabatahtlikusse teenistusse asumiseks ettepanekute tegemise eesmärgil.“.

§ 2. Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

Lauri Hussar 

Riigikogu esimees 

Tallinn, 2026 

Algatab riigikaitsekomisjon 13.10.2026

(kinnitatud digitaalselt)

Peeter Tali

Riigikaitsekomisjoni esimees