EELNÕU
12.10.2026
Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus


§ 1. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmine

Vabariigi Valitsuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 63 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „ruumivaldkonna ülesannete täitmine“ tekstiosaga „; kiirgus- ja tuumavaldkonna tegevuste korraldamine“;

2) paragrahvi 93 lõiget 6 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
„5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile kiirgusseadusest ning tuumaenergia ja -ohutuse seadusest tulenevate ülesannete täitmisel.“.

§ 2. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmine

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 401 lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Keskkonnaotsuste infosüsteemi kaasvastutavad töötlejad on Keskkonnaamet ja Keskkonnaagentuur. Kiirgusseaduse ning tuumaenergia ja -ohutuse seaduse kohases kiirgus- ja tuumaohutusalases tegevuses on kaasvastutav töötleja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Volitatud töötlejad määratakse andmekogu põhimääruses.“.

§ 3. Keskkonnaseire seaduse muutmine

Keskkonnaseire seaduse § 14 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keskkonnaoht või oluline keskkonnahäiring on seotud ioniseeriva kiirgusega, teatab seire teostaja sellest viivitamata ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile.“.

§ 4. Tuumaenergia ja -ohutuse seaduse muutmine

Tuumaenergia ja -ohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 13 lõike 2 teine ja kolmas lause tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 15 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:
„(3) Pädeva asutuse kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna eest vastutava peadirektori asetäitja ülesanne on valdkonna strateegiliste eesmärkide täitmine ning eelarve planeerimine ja tõhus kasutamine.

(4) Pädeva asutuse põhimääruses sätestatakse kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna eest vastutava peadirektori asetäitja täidesaatva võimu teostamise, eelarve planeerimise ja personali värbamise volitused oma vastutusvaldkonnas.“;


3) paragrahvi 127 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 127. Rakendusaktide ja riikliku jäätmekäitluskava kehtestamine

(1) Käesoleva seaduse rakendusaktid, välja arvatud § 15 lõikes 2, § 18 lõikes 4, § 19 lõikes 3, § 80 lõikes 6 ja § 81 lõikes 6 nimetatud rakendusaktid, kehtestatakse, lähtudes tuumakäitise elukaare etappide – ehitamise, katsetamise, käitamise ja dekomissioneerimise – toimumise ning nendega seotud tuumajulgeoleku meetmete rakendamise eeldatavast ajast, kuid hiljemalt enne asjaomase etapi ja sellega seotud tegevuse algust.

(2) Käesoleva seaduse § 18 lõikes 4, § 19 lõikes 3, § 80 lõikes 6 ja § 81 lõikes 6 nimetatud rakendusaktid kehtestatakse hiljemalt 2028. aasta 1. jaanuariks.

(3) Vabariigi Valitsus kehtestab hiljemalt 2032. aastaks riikliku jäätmekäitluskava valdkonna arengukavana.“.

§ 5. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.



Lauri Hussar
Riigikogu esimees


Tallinn, 2026
Algatab Vabariigi Valitsus … 2026. a

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)
allkirjastaja nimi
allkirjastaja ametinimetus

Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 1


Rakendusaktide kavandid

KAVAND 1


VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus


Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 11 alusel.

1. peatükk
Üldsätted

§ 1. Ameti staatus
Sätestatakse ameti staatus.
§ 2. Ameti asukoht
Sätestatakse ameti asukoht Tallinnas ning võimalus määrata struktuuriüksustele ja teenistuskohtadele muud asukohad.

2. peatükk
Ameti tegevusvaldkonnad ja põhiülesanded

§ 3. Ameti tegevusvaldkonnad
Sätestatakse ameti tegevusvaldkonnad.
§ 4. Ameti põhiülesanded
Sätestatakse üldistatult ameti põhiülesanded (nt järelevalve, teenuste korraldamine ja arendamine, andmekogud, teavitamine, koostöö).

3. peatükk
Juhtimise korraldus

§ 5. Ameti juht
Sätestatakse ameti juhtimiskorraldus.
§ 6. Peadirektor
Sätestatakse peadirektori pädevus.
§ 7. Peadirektori asetäitja
Sätestatakse peadirektori asetäitjate pädevus ja ülesanded, sh eelarve- ja personaliküsimused ning täidesaatva võimu volitused.

4. peatükk
Ameti struktuur ja struktuuriüksuste põhiülesanded

§ 8. Struktuuriüksused
Sätestatakse ameti struktuuriüksused ja nende moodustamise üldpõhimõtted.
§ 9. Kiirgus- ja tuumaohutuse valdkond
Sätestatakse valdkonna põhiülesanded.
§ 10. Ehitus-, tööstus- ja raudteevaldkond
Sätestatakse valdkonna põhiülesanded.
§ 11. Side ja infoühiskonna valdkond
Sätestatakse valdkonna põhiülesanded.
§ 12. Tarbijaõiguste valdkond
Sätestatakse valdkonna põhiülesanded.

5. peatükk
Rakendussätted

§ 13. Määruse jõustumine
Määrus jõustumise kuupäev.


KAVAND 2

VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruses nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 11 teksti täiendatakse pärast sõna „täitmine“ tekstiosaga „; kiirgus- ja tuumavaldkonna tegevuste korraldamine“;

2) paragrahvi 17 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „eestvedamine“ tekstiosaga „ja kiirgus- ja tuumavaldkonna tegevuste korraldamine“;

3) paragrahvi 23 punkti 10 täiendatakse pärast sõna „juhid“ tekstiosaga „, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti“.

§ 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2027. a.





KAVAND 3

ENERGEERIKA JA KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS

Keskkonnaministri 30. septembri 2020. a määruse nr 47 „Keskkonnaameti põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.

§ 1. Keskkonnaministri 30. septembri 2020 määruses nr 47 „Keskkonnaameti põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „keskkonna- ja kiirguskaitse“ tekstiosaga „keskkonnakaitse“;

2) paragrahvi 7 lõige 2 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 12 lõige 1 punktis 6 asendatakse tekstiosa „ja kiirgusosakond“ tekstiosaga „ja välisõhuosakond“;

4) paragrahvi 12 lõikes 9 asendatakse tekstiosa „ja kiirgusosakond“ tekstiosaga „ja välisõhuosakond“;

5) paragrahvi 12 lõige 9 punkti 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) rakendab kliima- ja õhusaaste valdkonna tegevuskavu;“;

6) paragrahvi 12 lõige 9 punktid 6-9 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 12 lõige 9 punktis 10 jäetakse välja tekstiosa „sh vahendab teavet Euroopa Aatomienergiaühenduse, Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri ja rahvusvahelise andmekeskusega tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise lepingu alusel“.

§ 2. Määrus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.

Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2



Eelnõu ja seletuskirja kohta esitatud märkustega arvestamise/mittearvestamise tabel

Justiits- ja Digiministeerium I kooskõlastusring


Märkus, ettepanek
Märkusega arvestamine
Mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus
1.
Eelnõu § 1 p 1-ga (VVS § 42 lg 11) viiakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) põhimääruse kehtestamine ministri tasandilt üle Vabariigi Valitsuse tasandile. Seletuskirja kohaselt on eelnõu eesmärgiks viia Vabariigi Valitsuse seadus (VVS) kooskõlla tuumaenergia ja -ohutuse seaduse (TEOS) eelnõuga ja täpsustada riigi täitevvõimu ülesannete jaotust kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonnas. Eesmärgiks on ka tugevdada asutuse (TTJA) institutsionaalset ja otsustuslikku sõltumatust. Seletuskirja lk 1 öeldakse ka seda, et muudatused ei ole põhimõttelised. Justiits- ja Digiministeeriumi hinnangul on tegemist siiski põhimõtteliste muudatustega ehk erandite kehtestamisega VVS-st, sest tavapäraselt kehtestab asutuste põhimäärused minister (VVS § 42 lg 1) ning ka peadirektorid nimetab ametisse valdkonna eest vastutav minister (VVS § 49 lg 1 p 5). Asutusi ja üksuseid, kes täidavad teatud ülesandeid sõltumatult, on Eesti õiguskorras veel. Näiteks Andmekaitseinspektsioon (AKI), mille puhul on isikuandmete kaitse seaduse (IKS) §-s 54 öeldud, et AKI juhi nimetab ametisse ja vabastab ametist Vabariigi Valitsus. IKS § 51 lg 2 kohaselt on AKI oma ülesannete täitmisel sõltumatu ja tegutseb, lähtudes IKS-ist, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679, muudest seadustest ja nende alusel kehtestatud õigusaktidest. Ka Konkurentsiamet täidab ülesandeid, mis eeldavad sõltumatust. Elektrituruseaduse (ELTS) § 93 lg 3 kohaselt on Konkurentsiamet ELTS-st tulenevate ülesannete täitmisel sõltumatu. Samas ei ole ELTS-is erandeid ei peadirektori ametisse nimetamisel ega ka põhimääruse kehtestamisel. Küll aga on VVS § 93 lg 6 p 4 öeldud, et VVS-ist tulenev teenistusliku järelevalve kord ei laiene Konkurentsiametile elektrituruseadusest ja maagaasiseadusest tulenevate ülesannete täitmisel. Seega kasutatakse praktikas sõltumatuse tagamiseks erinevaid vahendeid, eelkõige erikorda juhi ametisse nimetamisel, teenistusliku järelevalve erisusi, eelarve sõltumatust. Põhimääruse kehtestamist Vabariigi Valitsuse tasandile ei ole sõltumatuse tagamise vahendina teistes valdkondades kasutatud. Seetõttu kahtleme, kas ja kuivõrd aitab eelnõu § 1 p 1 kavandatu kaasa eelnõu eesmärgi saavutamisele ehk TTJA sõltumatuse suurendamisele. Palume kaaluda, kas eelnõu § 1 p 1 kohane muudatus on põhjendatud.
Arvestatud osaliselt
Seletuskirja on täiendatud, täpsustades eelnõuga kavandatavate muudatuste olemust ning Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud üldkorrast tehtavate erisuste põhjendusi. Eelnõuga nähakse kiirgus- ja tuumaohutuse pädeva asutuse sõltumatuse tagamiseks ette mitu omavahel seotud meedet, mis kogumis kujundavad tavapärasest valitsusasutuse juhtimismudelist erineva korralduse.
Euroopa Liidu õigusest tulenevalt peab kiirgus- ja tuumaohutuse pädev asutus olema halduskorralduslike ülesannete täitmisel ja otsuste tegemisel tegelikult sõltumatu põhjendamatust mõjutamisest ning tema käsutuses peavad olema ülesannete täitmiseks vajalikud volitused, pädevus ja vahendid. Pädeva asutuse tegeliku sõltumatuse tagamine ei piirdu üksnes üksikute halduslike otsuste sõltumatusega, vaid eeldab ka asutuse ülesannete, pädevuse, juhtimiskorralduse ja tegevuseks vajalike ressursside piisavat stabiilsust.
Pädeva asutuse institutsionaalse korralduse kujundamisel on lähtutud sellest, et pädeva asutuse moodustamine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) koosseisus võimaldab kasutada olemasolevaid ressursse, kompetentse ja tugifunktsioone ning kujundada regulatiivset võimekust vastavalt Eesti tuumaenergiaprogrammi arenguetapile. Samal ajal peab TTJA koosseisus tegutseva pädeva asutuse regulatiivne sõltumatus olema tagatud tasemel, mis on sisuliselt võrreldav eraldiseisva reguleeriva asutuse sõltumatusega.
Sõltumatuse tagamiseks kasutatavate meetmete valik sõltub muu hulgas pädeva asutuse institutsionaalsest ülesehitusest ja talle pandud ülesannete laadist. Märkuses võrdluseks toodud Andmekaitse Inspektsioon ja Konkurentsiamet tegutsevad eraldiseisvate valitsusasutustena, samas kui kiirgus- ja tuumaohutuse pädev asutus tegutseb TTJA kui mitut erinevat tegevusvaldkonda ühendava valitsusasutuse koosseisus. Seetõttu tuleb TTJA puhul pöörata eraldi tähelepanu ka pädeva asutuse asutusesisese sõltumatuse tagamisele ning juhtimis- ja otsustuspädevuse selgele piiritlemisele. Sellest tulenevalt on pädeva asutuse sõltumatuse tegelikuks toimimiseks peetud vajalikuks näha ette täiendavad õiguslikud ja organisatsioonilised garantiid.
VVS § 42 lõike 2 kohaselt määratakse valitsusasutuse põhimäärusega muu hulgas kindlaks asutuse tegevusvaldkonnad ja ülesanded, juhtimiskorraldus, juhtide õigused ja kohustused ning struktuur. Seetõttu võib TTJA põhimääruse muutmine mõjutada otseselt ka kiirgus- ja tuumaohutusalaste regulatiivsete ülesannete täitmise organisatsioonilisi tingimusi. TTJA põhimääruse kehtestamise pädevuse andmine Vabariigi Valitsusele vähendab võimalust muuta pädeva asutuse organisatsioonilist ülesehitust, ülesannete jaotust või juhtimissuhteid ühe ministri otsusega ning toetab seeläbi pädeva asutuse institutsionaalset stabiilsust.
Samuti tugevdab TTJA peadirektori ametisse nimetamine Vabariigi Valitsuse poolt tema institutsionaalset positsiooni ning vähendab ühe ministri vahetut mõju peadirektori valikule. See on oluline ka seetõttu, et peadirektor nimetab Riigikantselei tippjuhtide valikukomisjoni poolt sobivaks tunnistatud kandidaatide seast ametisse kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna eest vastutava peadirektori asetäitja, kellele kuulub tuumaenergia ja -ohutuse seaduse (edaspidi TEnOS-i) kohaselt valdkonna sisuline juhtimis- ja otsustusvastutus.
TTJA põhimääruse kehtestamine Vabariigi Valitsuse poolt ei ole iseseisev ega ammendav sõltumatuse tagatis, vaid seda tuleb käsitada koos teiste TEnOS-is sätestatud meetmetega, sealhulgas pädeva asutuse sõltumatuse, teenistusliku järelevalve piirangu ning sihtotstarbelise rahastamisega. TTJA põhimääruses täpsustatakse seaduses sätestatud sõltumatuse ning juhtimis- ja otsustuspädevuse rakendamiseks vajalikku organisatsioonilist, juhtimis- ja vastutuskorraldust.
2.
Eelnõu § 1 p-ga 2 (VVS § 63 lg 1) täiendatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) valitsemisala sätet, lisades loetelusse kiirgusohutuse ning tuumaohutuse ja -julgeoleku tagamise korraldamise ja järelevalve. Seletuskirja lk 2 on öeldud, et täpsustatakse MKM-i ja Kliimaministeeriumi (KLIM) ülesannete jaotust ja tagatakse, et pädev asutus (TTJA) ei kuulu energiapoliitika kujundaja ehk KLIM-i valitsemisalasse. Justiits- ja Digiministeeriumi hinnangul ei reguleeri eelnõu seda, et TTJA ei kuuluks KLIM-i valitsemisalasse. VVS § 63 lg 2 p 2 kohaselt on TTJA juba praegu MKM valitsemisalas ja seda eelnõuga ei muudeta. Samas võib MKM valitsemisala täiendamise tulemusel tekkida siiski ebaselgus, kust jooksevad ühe või teise ministri vastutusvaldkonna piirid. Nimelt on kehtiva VVS § 61 lg 1 järgi KLIM-i valitsemisalas kiirgus- ja tuumaohutuse alase poliitika kujundamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine; eelnõu järgi lisandub MKM valitsemisalasse kiirgusohutuse ning tuumaohutuse ja – julgeoleku tagamise korraldamine ja järelevalve ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Mõlemal ministeeriumil on oma valitsemisalasse kuuluvate teemade puhul õigusaktide eelnõude koostamise õigus, see on loomulik osa poliitika kujundamisest. Palume seletuskirja ja vajaduse korral eelnõu viidatud küsimuses täpsustada.
Arvestatud

Eelnõu on muudetud ja seletuskirja täiendatud.

VVS-is Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) valitsemisala kirjelduse täiendamisel on lähtutud sellest, et VVS-is kirjeldatakse lisaks ministeeriumi ülesannetele ka tema valitsemisalasse kuuluvate asutuste peamisi ülesandeid. Sellele viitab ka VVS § 63 pealkirjas kasutatud mõiste „valitsemisala“.
VVS §-s 61 on Kliimaministeeriumi (edaspidi KliM) valitsemisala kirjeldatud laiemalt, hõlmates lisaks kiirgus- ja tuumaohutuse poliitika kujundamisele muu hulgas keskkonna- ja looduskaitse korraldamist ning keskkonnajärelevalvet. Kiirgusvaldkonna teenused ja järelevalveülesanded on senises käsitluses hõlmatud üldisemate mõistetega „keskkonnakorraldus“ ja „keskkonnajärelevalve“.
Näiteks on keskkonnaministri 30. septembri 2020. a määruse nr 47 „Keskkonnaameti põhimäärus“ § 7 punktis 1 Keskkonnaameti tegevusvaldkondadena nimetatud loodus-, keskkonna- ja kiirguskaitse ning keskkonnajärelevalve korraldamine riikliku keskkonnapoliitika elluviimiseks. Kuigi kiirguskaitse on põhimääruses eraldi nimetatud, on kiirgusvaldkonna järelevalve käsitatav keskkonnajärelevalve osana ning muud kiirgusvaldkonna rakenduslikud ülesanded riikliku keskkonnapoliitika elluviimisena.
Kuna Keskkonnaameti pädevusse jäävad ka edaspidi keskkonnakorralduse ja keskkonnajärelevalvega seotud ülesanded, ei ole KliM-i valitsemisala kirjelduse muutmine VVS-is vajalik. Seevastu on MKM-i valitsemisala kirjeldamiseks tuleb nimetada VVS-is kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna tegevuste korraldamisega seotud ülesanded, mis lähevad üle MKM-i valitsemisalasse kuuluvale TTJA-le. Eelnõu sõnastust on muudetud ja seletuskirja vastavalt täiendatud.
KliM jääb kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna poliitikakujundajaks ning tema vastutusalasse jääb ka valdkonna sisulise regulatsiooni ja enamiku rakendusaktide ettevalmistamine. MKM-i roll tuleneb eelkõige asjaolust, et kiirgus- ja tuumaohutuse pädev asutus TTJA kuulub MKM-i valitsemisalasse ning kiirgus- ja tuumavaldkonnast saab üks TTJA tegevusvaldkondadest; seetõttu lisanduvad MKM-ile peamiselt tavapärased valitsemisala asutuse tegevuse halduskorraldusega seotud ülesanded ning TTJA töökorralduse ja regulatiivsete ülesannete täitmisega vahetult seotud üksikute rakendusaktide ettevalmistamine. Ülesannete ja õigusloomepädevuse täpsemat jaotust KliM-i, ja MKM-i vahel on selgitatud seletuskirjas.
3.
Eelnõu § 1 p-ga 3 (VVS § 70 lg 3) viiakse TTJA peadirektori nimetamine ministri tasandilt üle Vabariigi Valitsuse tasandile. Palume eelnõusse lisada üleminekusäte ametis oleva peadirektori staatuse kohta.
Arvestatud

Eelnõud täiendatud vastavalt.


Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi I kooskõlastusring


Märkus, ettepanek
Märkusega arvestamine
Mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus
4.
1.1. Kuna tulenevalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 37 lõikest 5 on volitusnormi asukoha muutmine lubatud üksnes põhjendatud juhtudel, teeme eelnõu § 1 punkti 1 osas järgmise sõnastusettepaneku: „1) paragrahvi 42 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Ministeeriumi, Riigikantselei ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus.“;“. 1.1.1. Kui jääb eelnõukohane sõnastus, palume viidet täpsustada, kuna erisus tehakse teisest lausest, järgmiselt: „(11) Erandina käesoleva paragrahvi lõike 1 teises lauses sätestatust kehtestab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimääruse Vabariigi Valitsus.“.

1.1.2. Alternatiivselt teeme ettepaneku jätta Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 üldse muutmata ning võtta aluseks analoogia Andmekaitse Inspektsioonist ning isikuandmete kaitse seaduse §-st 51 ja Riigikogu menetluses oleva tuumaenergia ja -ohutuse seaduse 856 SE (edaspidi 856 SE) §-dest 13–15. Andmekaitse Inspektsioon on samuti sõltumatu järelevalveasutus, kuid tema põhimääruse kinnitab valdkonna eest vastutav minister. Kuna Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti sõltumatus tuleneb edaspidi tuumaenergia ja -ohutuse seadusest, siis ei ole otstarbekas, et ühe sõltumatu järelevalveasutuse põhimääruse kinnitab endiselt valdkonna eest vastutav minister, kuid teise Vabariigi Valitsus. Ettepanekuga nõustumisel palume välja jätta ka seletuskirja lisaks olev rakendusakti kavand nr 1 või muuta see majandus- ja tööstusministri määruse kavandiks.
Osaliselt arvestatud

Eelnõu sõnastust muudetud vastavalt Justiits- ja Digiministeeriumi ettepanekule.


5.
1.2. Eelnõuga soovitakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) valitsemisalasse lisada kiirgusohutuse ning tuumaohutuse ja -julgeoleku tagamise korraldamine ja järelevalve. 856 SE-s ega muu seadusega ei ole MKMile määratud kiirgusohutuse korraldamisega seotud ülesandeid. Ainuüksi Keskkonnaametist kiirguskaitse ja -seire büroo viimine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametisse (edaspidi TTJA) ei too vajadust kogu selle valdkonnaga seotud õigusaktide vastutusvaldkonna muutmist. MKMi valitsemisala asutuste TTJA ja Maa- ja Ruumiameti ülesannete hulka kuuluvad mitmed mitte MKMi valitsemisalas olevad ülesanded. Muuhulgas on Kliimaministeeriumi (edaspidi KLIM) valitsemisalas oleva ehitusvaldkonna ehitusregistri volitatud töötleja Maa- ja Ruumiamet. Samuti on korraldatud raudteevaldkonnas, kus kõik ameti töökorraldust puudutavad määrused, sh tasusid puudutavad, on KLIMi pädevuses. Sarnaselt on lahendatud ka Justiits- ja Digiministeeriumi (edaspidi JDM) valitsemisalas olevad elektroonilise sideturu ülesanded, kus sarnaselt tuumavaldkonnale on vajalik regulaatori sõltumatuse tagamine, et enamus rakendusakte on JDMi ministri määrused. 21. mail 2026 toimus KLIMi ja MKMi vastavate valdkondade ametnike kohtumine, kus vaadati üle kiirgus- ja tuumavaldkonna järelevalveameti töökorraldust käsitlevaid õigusakte. Kohtumisel tõdeti, et sõltumatuse tagamiseks ei ole vajalik kiirgusohutuse valdkonna ameti töökorraldust puudutavate õigusaktide toomine MKMi alla ja need võivad jääda KLIMi, kus on vastava valdkonna pädevuse olemas. 856 SE-le lisatud rakendusaktise kavandite järgi määratakse MKM ministri ülesandeks 856 SE § 13 lõike 4 punkt 2 alusel (pädeva asutuse poolt oma tegevusvaldkonnas osutatavate tasuliste teenuste kirjeldused ja teenustasud) ning § 81 lõike 6 alusel välja antav määrus (tuumamaterjali riikliku registri põhimäärus). Kohtumise arutelul sai ka muuhulgas selgeks, et registriga seotud tegevused ei kuulu samuti niisuguste ülesannete hulka, mis vajaksid sõltumatuse tõendamiseks poliitika kujundajast eraldamist muu ministeeriumi vastutusvaldkonda. Seega on vajalik MKMi ministri määrusena kehtestada 856 SE § 13 lõike 4 punkti 2 alune rakendusakt. täpsustatud 856 SE-le lisatud rakendusaktide kavandite järgi on 856 SE § 86 lõike 2 alusel rakendusakti, mis sätestab nõuded tuumakäitise siseturvateenistusele ja turvateenistujate kvalifikatsioonile ning sertifitseerimisele, väljaandja siseminister. Vastavalt VVS § 66 lõikele 1 kuuluvadki sisejulgeolekuga seotud küsimused ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine Siseministeeriumi vastutusvaldkonda. Seetõttu palume sättest eemaldada MKM valitsemisala vastutusvaldkonnast tuumajulgeolek. Lisaks on eelnõus MKM valitsemisala juurde lisatud ka järelevalve. Seletuskirjas ei ole kirjeldatud mida selle all silmas peetakse. Kui on mõeldud 856 SE § 13 lõikes 2 sätestatud teenistuslikku järelevalvet pädeva asutuse (TTJA) üle, siis VVS §-s 95 on sätestatud ministri teenistusliku järelevalve pädevus valitsemisala ameti üle. Seetõttu teeme ettepaneku sättest eemaldada järelevalve. Kuna otstarbekas ei ole ka sätte muutmisel kogu kehtivat sätet sisuliselt korrata, kui muudatus seisneb tekstiosa lisamises, teeme tulenevalt eeltoodud selgitustest eelnõu § 1 punkti 2 osas järgmise sõnastusettepaneku, mida on kasutatud ka seletuskirja lisaks olevas rakendusakti kavandis nr 2: „2) paragrahvi 63 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „täitmine“ tekstiosaga „; tuumaohutuse teenuste tasude korraldamine“;“. Juhul, kui soovitakse MKM-i valitsemisala laiendada enam kui antud ettepanek, siis tuleb hinnata täiendava valdkonna toomise mõjusid MKMi ja määrata vastavad ressursid.
Arvestatud osaliselt

Seletuskirja täiendatud.

Eelnõu ja seletuskirja on märkuse põhjal täpsustatud. VVS § 63 lõike 1 kavandatud sõnastusest on loobutud kiirgusohutuse, tuumaohutuse, tuumajulgeoleku ja järelevalve üksikasjalikust loetlemisest ning MKM-i valitsemisala kirjeldatakse üldisemalt kiirgus- ja tuumavaldkonna tegevuse korraldamisena. Ettepanekut piirduda üksnes „tuumaohutuse teenuste tasude korraldamisega“ ei ole arvestatud, kuna selline sõnastus kajastaks üksikut rakenduslikku ülesannet, mitte MKM-i valitsemisalas oleva TTJA uut olulist tegevusvaldkonda.

VVS-is kirjeldatakse ministeeriumi valitsemisala kaudu lisaks ministeeriumi enda ülesannetele ka tema valitsemisalas olevate asutuste peamisi tegevusvaldkondi. TEnOS-i kohaselt on kiirgus- ja tuumaohutusalase tegevuse pädev asutus TTJA. Seetõttu on põhjendatud kajastada TTJA-le lisanduvat kiirgus- ja tuumavaldkonda ka MKM-i valitsemisala kirjelduses. Sellele viitab ka VVS § 63 pealkirjas kasutatud mõiste „valitsemisala“.
Muudatus ei anna MKM-ile kiirgus- ja tuumaohutuse poliitika kujundamise ülesannet. Kiirgus- ja tuumaohutuse poliitika kavandamine ja kujundamine jääb KliM-i ülesandeks ning julgeolekupoliitika kujundamine Siseministeeriumi ülesandeks. TTJA täidab TEnOS-is sätestatud ulatuses kiirgus- ja tuumaohutuse, tuumajulgeoleku ja tuumakontrollimeetmetega seotud regulatiivseid ülesandeid. MKM-ile lisanduvad eelkõige TTJA kui valitsemisala asutuse tegevuse korraldamisega seotud tavapärased ülesanded ning TTJA kiirgus- ja tuumavaldkonna töökorralduse ja regulatiivsete ülesannete täitmisega vahetult seotud rakendusaktide ettevalmistamine.
MKM-i vastutusalasse jäävad eelkõige õigusaktid, mis on vahetult seotud TTJA töökorralduse, regulatiivsete teenuste ja järelevalve rahastamise või TTJA töövahendina kasutatavate registrite korraldusega. Nende õigusaktide sisuline lähteinfo ja vajalik valdkondlik eksperditeadmine tuleb valdavalt TTJA-lt. Kiirgus- ja tuumaohutuse sisulisi nõudeid kujundavad rakendusaktid jäävad KliM-i vastutusalasse.
KliM-i ja MKM vastutusalade täpsem selgitus on esitatud seletuskirjas ning töökoormust on kajastatud mõjuhinnangus.
6.
1.3. Palume lisada eelnõu § 1 punktis 3, millega täiendatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 70 lõikega 3, sõna „minister“ ette sõnad „valdkonna eest vastutav“. Vastasel korral jääb selgusetuks, et mis minister Vabariigi Valitsusele ettepaneku teeb. 1.3.1. Alternatiivselt teeme ettepaneku jätta Vabariigi Valitsuse seaduse § 70 üldse muutmata, kuna Vabariigi Valitsuse seaduse § 70 lõige 2 sätestab, et ametit juhib peadirektor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist minister kantsleri ettepanekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuna kavandatava tuumaenergia ja -ohutuse seaduse § 15 lõige 1 sätestab, et pädeva asutuse [TTJA] peadirektori nimetab ametikohale Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul, siis ei ole vaja sellist erisust enam Vabariigi Valitsuse seaduses ette näha, kuna juba kavandatav tuumaenergia ja -ohutuse seadus seda sätestab ning teises seaduses sätestatule Vabariigi Valitsuse seaduse § 70 lõige 2 viitabki. Analoogselt ei ole vastavat erisust Vabariigi Valitsuse seaduses ette nähtud ka näiteks Andmekaitse Inspektsiooni peadirektori kohta, kelle samuti nimetab ametisse Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ning see regulatsioon on sätestatud isikuandmete kaitse seaduse §-s 54, mitte Vabariigi Valitsuse seaduses.
Arvestatud

7.
„4) seadust täiendatakse §-ga 107-6 järgmises sõnastuses: „§ 107-6. Käesoleva seaduse § 70 lõike 3 rakendamise erisus Käesoleva seaduse § 70 lõike 3 alusel nimetab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori ametisse Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul esimest korda pärast käesoleva paragrahvi jõustumise ajal teenistuses oleva Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori teenistusaja lõppemist.“.“. Kuna muutub TTJA peadirektori ametisse nimetaja, on vajalik teenistuses oleva peadirektori osas kehtestada üleminekusäte, et esimest korda nimetab peadirektori ametisse Vabariigi Valitsus pärast muudatuste jõustumist teenistuses oleva TTJA peadirektori praeguse teenistusaja lõppemist. Peadirektori praegune teenistusaeg lõppeb 31.05.2027. a. Alternatiivse ettepanekuga (kirja punkt 1.3.1) nõustumisel tuleb meie hinnangul vastav rakendussäte lisada kavandatavasse tuumaenergia ja -ohutuse seadusesse.
Arvestatud

Üleminekusäte lisatud.
8.
2. Seletuskirja lisaks olev Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimääruse muutmise kavand
Kuigi tegemist on alles rakendusakti kavandiga palume siiski sõnastada seletuskirja lisaks olev Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimääruse muutmise kavandi tekst pärast volitusnormi järgmiselt: „§ 1. Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruses nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 11 teksti täiendatakse pärast tekstiosa „täitmine“ tekstiosaga „; tuumaohutuse teenuste tasude korraldamine“; 2) paragrahvi 17 punkti 5 täiendatakse pärast tekstiosa „eestvedamine“ tekstiosaga „ning tuumaohutuse teenuste tasude korraldamine“; 3 (4) 3) paragrahvi 23 punkti 10 täiendatakse pärast tekstiosa „juhid“ tekstiosaga „, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti“. § 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2027. a.“.
Arvestatud osaliselt

Kokkuleppel MKM-ga lisatud MKM põhimääruse kavandisse sõnastus: „kiirgus- ja tuumavaldkonna tegevuste korraldamine“.

Justiits- ja Digiministeerium II kooskõlastusring


Märkus, ettepanek
Märkusega arvestamine
Mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus
9.
Nii nagu esimesel kooskõlastusringil välja tõime, ei suurenda Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) põhimääruse kinnitamise pädevuse andmine ministri asemel Vabariigi Valitsusele meie hinnangul ameti sõltumatust. Sõltumatust tagavad praktika näitel teenistusliku järelevalve erisused või mõnel juhul erikord juhi ametisse nimetamisel vms. Lisaks ei ole sõltumatuse kaalutlusel ega ka ühelgi muul põhjusel ühegi praeguse ameti või inspektsiooni põhimäärust kehtestatud Vabariigi Valitsuse poolt. Üheks erandiks on Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) põhimäärus, kuid siin on tegemist teistsuguse asutusega – RMK on riigitulundusasutus. Valitsusasutuse põhimäärusele esitatavad nõuded tulenevad VVS §-st 42. Põhimääruse eesmärk on eelkõige reguleerida asutuse sisemist töökorraldust, ülesannete jaotust erinevate struktuuriüksuste vahel jms. Oleme jätkuvalt seisukohal, et põhimääruse kinnitamine Vabariigi Valitsuse tasandil ei aita kaasa eesmärgi – TTJA sõltumatuse – saavutamisele. Seetõttu teeme ettepaneku jätta TTJA põhimääruse kehtestamise pädevus muutmata ning kohaldada olemasolevat regulatsiooni. Palume muudatus eelnõust välja jätta.
Arvestatud
Eelnõust on välja jäetud TTJA põhimääruse kinnitamine Vabariigi Valitsuse poolt ja Justiits- ja Digiministeerium soovituste kohaselt on täiendatud tuumaenergia ja -ohutuse seaduses kiirgus- ja tuumaohutuse pädeva asutuse sõltumatust tagavaid nõudeid.
10.
Oleme seisukohal, et seletuskirjas ei ole jälgitav, kuidas TTJA peadirektori ametisse nimetamise ja ametist vabastamise pädevuse andmine Vabariigi Valitsusele suurendaks asutuse sõltumatust. Ametisse nimetava organi kõrgem tasand ei ole eraldiseisvalt sõltumatuse tagatis, kui sellega ei kaasne otsustusprotsessi tasakaalustavaid või asutuse ülesannete täitmist sisuliselt kaitsvaid meetmeid. Vastupidi, ametisse nimetamise pädevuse andmine valdkonna eest vastutavalt ministrilt Vabariigi Valitsusele laiendaks peadirektori ametisse nimetamise poliitilist vastutust kogu valitsusele. Seetõttu ei ole alust eeldada, et selline muudatus vähendaks poliitilist huvi ametikoha vastu või tugevdaks iseenesest peadirektori sõltumatust.
 
Tuumaohutuse valdkond ei ole sõltumatuse nõude poolest ainulaadne. TTJA täidab juba praegu meedia, elektroonilise side ja raudtee valdkonnas sõltumatu reguleeriva asutuse ülesandeid, mille puhul tuleneb sõltumatuse nõue Euroopa Liidu direktiivides sätestatud sõltumatu regulaatori põhimõttest. Samuti täidab TTJA Euroopa Liidu õigusest tulenevaid sõltumatule reguleerivale asutusele pandud ülesandeid audiovisuaalmeedia valdkonnas (MeeTS § 43) ning teeb reklaamiseaduse § 30 lõike 2¹ kohaselt järelevalvet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/900 artiklites 5–17 ja 21 sätestatud poliitreklaami läbipaistvuse nõuete täitmise üle. Määrusest tulenevalt peab pädev järelevalveasutus täitma neid ülesandeid sõltumatult ja erapooletult. Neid ülesandeid on TTJA seni täitnud ilma, et ameti peadirektori ametisse nimetamise pädevus oleks antud Vabariigi Valitsusele. Ka tuumavaldkonda reguleerivatest Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene konkreetset nõuet, mille kohaselt peaks TTJA põhimääruse kehtestama või peadirektori ametisse nimetama Vabariigi Valitsus. Seetõttu ei põhjenda sõltumatust nõudvate tuumaohutuse ülesannete lisandumine iseenesest peadirektori ametisse nimetamise korra muutmist.
 
Küsimuse andmine Vabariigi Valitsuse pädevusse on üldjuhul põhjendatud juhul, kui see puudutab horisontaalselt kõiki või valdavat osa ministrite vastutusaladest. Tuumaohutuse valdkonna puhul see nii ei ole. Tuumaohutuse ülesanded soovitakse viia Kliimaministeeriumi valitsemisalast Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse, et eraldada TTJA institutsionaalselt Kliimaministeeriumist kui energiapoliitika kujundajast. Valitsemisala muutmine ei tee tuumaohutusest siiski valdkondade vahelist küsimust ega põhjenda TTJA peadirektori ametisse nimetamise pädevuse andmist Vabariigi Valitsusele.
 
Eesti õiguskorras leidub küll valitsusasutusi, mille juhi nimetab ametisse Vabariigi Valitsus, sealhulgas Andmekaitse Inspektsioon (AKI). AKI näide ei kinnita siiski, et sõltumatuse tagab pelgalt ametisse nimetava organi tasand. Isikuandmete kaitse seaduse § 54 kohaselt peab Vabariigi Valitsus enne AKI peadirektori ametisse nimetamist või ametist vabastamist ära kuulama Riigikogu põhiseaduskomisjoni seisukoha. Seega toetab AKI peadirektori ametisse nimetamise menetluses asutuse sõltumatust eelkõige otsustusprotsessi tasakaalustav parlamentaarne kontroll.
 
Konkurentsiameti regulatsioon näitab seevastu, et valitsusasutuse sõltumatust saab tagada konkreetsete ülesannete täitmisega seotud sisuliste meetmetega. Elektrituruseaduse § 93 lõike 3 kohaselt on Konkurentsiamet sellest seadusest tulenevate ülesannete täitmisel sõltumatu. Seejuures ei ole Konkurentsiameti peadirektori ametisse nimetamisel ega ameti põhimääruse kehtestamisel ette nähtud erikorda. Küll aga sätestab VVS § 93 lõike 6 punkt 4, et VVS-ist tulenev teenistusliku järelevalve kord ei laiene Konkurentsiametile elektrituruseadusest ja maagaasiseadusest tulenevate ülesannete täitmisel. Selline ülesandepõhine teenistusliku järelevalve erand kaitseb otseselt ameti sõltumatut otsustamist. Ka TTJA-le on TEnOS-ega tagatud eelarvelise sõltumatuse meetmed (TEnOS § 13 lg 3), mis kinnitab, et sõltumatust on võimalik toetada konkreetsete institutsionaalsete tagatiste kaudu.
 
Eeltoodust tulenevalt palume jätta eelnõust välja VVS § 70 lõike 3 ja sellega seotud § 1076. TTJA sõltumatuse sisuliseks tagamiseks teeme selle asemel ettepaneku täiendada VVS § 93 lõiget 6 punktiga, mille kohaselt ei kohaldata TTJA suhtes teenistuslikku järelevalvet tuumaohutuse seadusest tulenevate ülesannete täitmisel. Lahendus järgiks Konkurentsiameti puhul kasutatud ülesandepõhist sõltumatuse tagatist. Ühtlasi tuleb teha vastav muudatus TEnOS § 13 lõikes 2.

Arvestatud
VVS-i lisatud ettepanekukohane teenistusliku järelevalve erisus.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi II kooskõlastusring


Märkus, ettepanek
Märkusega arvestamine
Mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus
11.
1. Palume seletuskirjas läbivalt täpsustada põhjust, miks tuleb kiirgus- ja tuumavaldkonna tegevuste korraldamise ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine tuua Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) valitsemisalasse. Leiame, et peamise põhjusena tuleb välja tuua, et nimetatud tegevused ei saa sõltumatuse tuumaregulaatori tagamiseks kuuluda ministeeriumi valitsemisalasse, kes hoiab energeetika poliitika kujundamist, kelleks on Kliiminaministeerium (edaspidi KLIM). Selgitame, et põhjuseks ei saa olla asjaolu, et muutub järelevalveasutuse ja selle haldusala ministeerium. Selgitame, et TTJA kui sõltumatu regulaatori ja järelevalveasutuse ülesandeid reguleerivad mitmed ministeeriumid, mitte ainult MKM. Keskkonnaametist kiirguskaitse ja -seire büroo viimine TTJAsse ei too vajadust kogu selle valdkonnaga seotud õigusaktide vastutusvaldkonna muutmiseks. MKMi valitsemisala asutuste TTJA ja Maa- ja Ruumiameti ülesannete hulka kuuluvad mitmed mitte MKMi valitsemisalas olevad ülesanded. Muuhulgas on KLIMi valitsemisalas oleva ehitusvaldkonna ehitusregistri volitatud töötleja Maa- ja Ruumiamet. Samuti on korraldatud raudteevaldkonnas, kus kõik ameti töökorraldust puudutavad määrused, sh tasusid puudutavad, on KLIMi pädevuses. Sarnaselt on lahendatud ka Justiits- ja Digiministeeriumi (edaspidi JDM) valitsemisalas olevad elektroonilise sideturu ülesanded, kus sarnaselt tuumavaldkonnale on vajalik regulaatori sõltumatuse tagamine, et enamus rakendusakte on JDMi ministri määrused. Lisaks selgitame, et Vabariigi Valitsuse seaduses on MKMi valitsemisala kirjeldamisel kasutatud sõna „korraldamine“ valdkondades, kus MKM on ka poliitikakujundaja. Antud juhul jääb poliitikakujundajaks KLIM. Seetõttu on eriti oluline eelnõu seletuskirjas täpselt kirjeldada, kuidas vastutusvaldkonna jagunevad, et ei oleks hiljem muuhulgas segadust tuumaregulaatori sõltumatuse tagamisel.
Arvestatud osaliselt.
Seletuskirja täpsustatud. Vabariigi Valitsuse seaduses (VVS) on ministeeriumidel valitsemisalade üldsätted, mille alla kuuluvad ka allasutuste pädevuses olevad valdkonnad. Seega on vajalik üldpädevuse määratlemine VVSis. VVSi üldpädevus ei rakendu ministeeriumile vahetult, vaid läbi põhimääruse. MKM põhimäärusesse ei saa sätestada midagi, mida VVSis ei ole üldsättena. Kiirgus- ja tuumavaldkonna pädevus reguleeritakse täpsemalt MKM põhimääruses ja seega laheneb küsimus pädevuse täpsemast jaotusest KliM ja MKM vahel selles valdkonnas.
12.
2. Teeme ettepaneku koondada kiirgus- ja tuumavaldkonna registrite ja andmekogude andmed ühe andmekogu koosseisu. Kuna kiirgus- ja tuumavaldkond liiguvad eelnõu muudatusega TTJA pädevusvaldkonnaks, siis on ettepanek liita ka vastavad andmed seadme ohutuse seaduse (SeOS) alusel loodud TTJA järelevalve infosüsteemi riiklikku andmekogusse. Eesmärk oleks liita TEnOS §-ga 81 asutatav Tuumamaterjali register, KiS §-ga 102 asutatud Doosiregister ja KeÜS § 40-1-ga loodud kiirgusvaldkonna andmestik SeOS §-ga 12 asutatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi koosseisu, ehk need muutuvad osaks TTJA järelevalve infosüsteemist. Muuhulgas on ettepanek doosiregister lõpetada eraldiseisva registrina. Kuna selleks on vajalik tuumaenergia ja -ohutuse seaduse (TEnOS), kiirgusseaduse (KiS), keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) ja seadme ohutuse seaduse (SeOS) muudatuste väljatöötamine ja käesolev eelnõu on kiireloomuline, siis mõistame, et nimetatud muudatused teeb KLIM eraldi eelnõuga. MKM on valmis eelnõu väljatöötamisse kaasa mõtlema ja panustama.

Ühe registri põhimõtte rakendamiseks palume ülehinnata kavandatava TEnOS § 127 lõike 2 ajakriitilisus, mis näeb ette, et TEnOS § 81 lõikes 6 toodud Tuumamaterjali registri põhimäärus tuleb kehtestada hiljemalt 1. jaanuar 2028. Leiame, et ei ole otstarbekas seada käesoleva eelnõuga tähtaega uue registri loomiseks, kui võtta eesmärgiks tuumamaterjali andmete töötlemine viia juba olemasolevasse TTJA järelevalve infosüsteemi koosseisu. Selline lahendus toetab andmekogude korrastamist ning võimaldab koondada TTJA järelevalveülesannete täitmiseks vajalikud andmed ühte infosüsteemi. Analoogset loogikat on kasutatud ka kosmosetegevuse seaduse eelnõus1, kus eraldi registri asemel kasutatakse olemasolevat juriidilist infosüsteemi. Kosmosetegevuse seaduse eelnõu loogikat aluseks võttes saab TEnOS §-is 81 säilitada viite SeOS §-ile 12 ja sisulise osa viia üle SeOS-i.
Teadmiseks võetud.
Kuna ettepanek ei ole otseselt seotud kõnesoleva eelnõu menetlusega käsitleme seda erineva teemana.

13.
3. Oleme seisukohal, et eelnõu § 1 punkt 1 on vaja sõnastada järgmiselt, kuna lisatava lõikega tehakse erisus Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 teisest lausest: „1) paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Erandina käesoleva paragrahvi lõike 1 teises lauses sätestatust kehtestab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus.“;
Mitte arvestatud
Sõnastus on koostatud vastavalt Justiits- ja Digiministeeriumi ettepanekule.
14.
4. Kuna eelnõu § 1 punktiga 2 lisatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala kirjeldusse ainult tekstiosa „; kiirgus- ja tuumavaldkonna tegevuste korraldamine“, siis ei ole vaja kogu muud teksti uuesti esitada ning palume eelnõu § 1 punkt 2 sõnastada järgmiselt: „2) paragrahvi 63 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „täitmine“ tekstiosaga „; kiirgus- ja tuumavaldkonna tegevuste korraldamine“;
Arvestatud
15.
5. Jätkuvalt palume sõnastada seletuskirja lisaks olev Majandus- Kommunikatsiooniministeeriumi põhimääruse kavandi tekst pärast volitusnormi järgmiselt: ja „§ 1. Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruses nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 11 teksti täiendatakse pärast sõna „täitmine“ tekstiosaga „; kiirgus- ja tuumavaldkonna tegevuste korraldamine“; 2) paragrahvi 17 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „eestvedamine“ tekstiosaga „ja kiirgus- ja tuumavaldkonna tegevuste korraldamine“; 3) paragrahvi 23 punkti 10 täiendatakse pärast sõna „juhid“ tekstiosaga „, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti“. § 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2027. a.“.
Arvestatud

Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 3


Euratomi direktiivide vastavustabel

Nõukogu direktiivi 2009/71/EURATOM, 25. juuni 2009, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik ja Eesti õigusaktide vastavustabel

EL-i õigusakti norm

EL-i õigusakti normi sisuliseks rakendamiseks kehtestatavad sätted tuumaenergia- ja ohutuse seaduse eelnõus (VVS ja TEnOS)
Kommentaarid/
kehtestatavad rakendusaktid
Artikkel, lõige, punkt
Pealkiri, paragrahv, lõige, punkt


Art 5 lg 2 punktid b-e

Eelnõu § 1 p 2: VVS § 93 lg 6 p 5
Eelnõu § 4 p 2: TEnOS § 15 lg 3 ja 4
Eelnõuga täiendatakse TEnOS § 13 lõigetes 2 ja 3 sätestatud pädeva asutuse sõltumatuse tagatisi.

TTJA põhimäärusega täpsustatakse peadirektori asetäitja täidesaatva võimu teostamise, eelarve planeerimise ja personali värbamise volitusi.

Nõukogu direktiivi 2013/59/EURATOM 5. detsember 2013, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom, 96/29/Euratom, 97/43/Euratom ning 2003/122/Euratom ja Eesti õigusaktide vastavustabel

EL-i õigusakti norm

EL-i õigusakti normi sisuliseks rakendamiseks kehtestatavad sätted tuumaenergia- ja ohutuse seaduse eelnõus (VVS ja TEnOS)
Kommentaarid/
kehtestatavad rakendusaktid
Artikkel, lõige, punkt
Pealkiri, paragrahv, lõige, punkt


Art 76 lg 1 punktid a-b
Eelnõu § 1 p 2: VVS § 93 lg 6 p 5
Eelnõu § 4 p 2: TEnOS § 15 lg 3 ja 4
Eelnõuga täiendatakse TEnOS § 13 lõigetes 2 ja 3 sätestatud pädeva asutuse sõltumatuse tagatisi.

TTJA põhimäärusega täpsustatakse peadirektori asetäitja täidesaatva võimu teostamise, eelarve planeerimise ja personali värbamise volitusi.

Nõukogu Direktiivi 2011/70/EURATOM, 19. juuli 2011, millega luuakse ühenduse raamistik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks ja Eesti õigusaktide vastavustabel

EL-i õigusakti norm

EL-i õigusakti normi sisuliseks rakendamiseks kehtestatavad sätted tuumaenergia- ja ohutuse seaduse eelnõus (VVS ja TEnOS)
Kommentaarid/
kehtestatavad rakendusaktid
Artikkel, lõige, punkt
Pealkiri, paragrahv, lõige, punkt


Art 6 lõiked 2 ja 3
Eelnõu § 1 p 2: VVS § 93 lg 6 p 5
Eelnõu § 4 p 2: TEnOS § 15 lg 3 ja 4
Eelnõuga täiendatakse TEnOS § 13 lõigetes 2 ja 3 sätestatud pädeva asutuse sõltumatuse tagatisi.

TTJA põhimäärusega täpsustatakse peadirektori asetäitja täidesaatva võimu teostamise, eelarve planeerimise ja personali värbamise volitusi.

12.10.2026

Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri


1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Kõnesoleva eelnõu eesmärk on viia Vabariigi Valitsuse seadus (edaspidi VVS), keskkonnaseadustiku üldosa seadus ja keskkonnaseire seadus kooskõlla tuumaenergia ja -ohutuse seadusega (edaspidi TEnOS), täpsustada riigi täitevvõimu ülesannete jaotust kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonnas ning tugevdada kiirgus- ja tuumaohutuse pädeva asutuse sõltumatuse tagatisi VVS-is ja TEnOS-is.

TEnOS-i kohaselt alustab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) 1. jaanuaril 2027 tegevust kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna pädeva asutusena. Pädeva asutuse ülesannete ja institutsionaalse korralduse muutumise tõttu on vaja täiendada ka selle sõltumatuse tagatisi. Arvestades valdkonna kõrget riskitaset ning Euroopa Liidu õigusaktidest ja rahvusvahelistest standarditest, sealhulgas Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (edaspidi IAEA) suunistest tulenevaid nõudeid, peab kiirgus- ja tuumaohutuse järelevalve eest vastutav asutus olema funktsionaalselt ja otsustuslikult sõltumatu, et tagada ohutusotsuste tegemine põhjendamatu välise mõjutamiseta. Sõltumatuse tagamise lisameetmena kavandatakse kehtestada VVS-is erand, mille kohaselt ei kohaldata TTJA-le kiirgusseadusest (edaspidi KiS) ja TEnOS-ist tulenevate ülesannete täitmisel VVS-is sätestatud teenistuslikku järelevalvet. Lisaks täiendatakse TEnOS-is kiirgus- ja tuumaohutuse pädeva asutuse sisemise juhtimiskorralduse nõudeid, sätestades kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna eest vastutava peadirektori asetäitja ülesanded ning nähes ette tema olulisemate juhtimis-, eelarve- ja personalialaste volituste määramise asutuse põhimääruses. Muudatuste eesmärk on tagada pädeva asutuse sõltumatus nii õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisel kui ka asutusesiseses juhtimiskorralduses.

Lisaks täpsustatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) valitsemisala ülesandeid, lisades nende hulka kiirgus- ja tuumavaldkonna tegevuste korraldamise. Muudatus loob õigusselguse täitevvõimu ülesannete jaotuses ning toetab pädeva asutuse institutsionaalset eraldatust poliitikakujundajast.

Seoses kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna ülesannete üleminekuga Keskkonnaametilt (edaspidi KeA) TTJA-le muudetakse õigusselguse ja ülesannete järjepideva täitmise tagamiseks keskkonnaseadustiku üldosa seadust ja keskkonnaseire seadust. Muudatustega antakse TTJA-le kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonnas nende ülesannete täitmiseks vajalikud õigused ja pädevus, mis on seni kuulunud KeA-le.

Eelnõu seadusena vastuvõtmisega ei kaasne halduskoormust, kuna eelnõuga kavandatavatel muudatustel puudub vahetu halduseväline mõju.


1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi keskkonnakorralduse ja kiirguse osakonna tuumaohutuse valdkonna nõunik Merilin Šaitor
(tel 605 6453, [email protected]) ja õigusosakonna nõunik 
Elina Lehestik (tel 6262904, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja koostamisel osales Kliimaministeeriumi kiirguse ja tuumaohutuse valdkonna juht Marily Jaska (tel 626 2982, [email protected]).

Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunikud 
Elina Lehestik (tel 6262904, [email protected]) ja Rene Lauk
(tel 626 2948, [email protected] ). Eelnõu on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Merike Koppel ([email protected]).

1.3. Märkused

Kuna eelnõukohase seadusega muudetakse Vabariigi Valitsuse seadust, on seaduse vastuvõtmiseks põhiseaduse § 104 lg 2 punkti 8 kohaselt vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust.

Eelnõukohase seadusega muudetakse järgmisi seadusi:
1) Vabariigi Valitsuse seaduse redaktsioon avaldamismärkega RT I, 30.06.2026, 43. Muutmisel on aluseks võetud 2026. aasta 9. oktoobril jõus olnud seaduse redaktsioon;
2) keskkonnaseadustiku üldosa seaduse redaktsioon avaldamismärkega RT I, 09.07.2026, 21. Muutmisel on aluseks võetud 2026. aasta 9. oktoobril jõus olnud seaduse redaktsioon;
3) keskkonnaseire seaduse redaktsioon avaldamismärkega RT I, 12.05.2026, 39. Muutmisel on aluseks võetud 2026. aasta 9. oktoobril jõus olnud seaduse redaktsioon;
4) tuumaenergia ja -ohutuse seaduse redaktsioon avaldamismärkega RT I, 11.07.2026, 1 ja jõustumisajaga 2027. aasta 1. jaanuar.

Eelnõuga on seotud:
1. Riigikogu 17. juunil 2026 vastu võetud tuumaenergia ja -ohutuse seadus jõustumisajaga 1. jaanuar 2027;
2. Riigikogu 12. juuni 2024. a otsus „Tuumaenergia Eestis kasutuselevõtu toetamine“;
3. Vabariigi Valitsuse valitsusliidu programm aastateks 2025–2027 ehk koalitsioonileppe punkt 126, mille kohaselt valmistatakse ette tuumaregulaatori loomine, mis alustab tegevust 1. jaanuaril 2027;
4. Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm, milles on koalitsioonileppe täitmiseks ette nähtud ka Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu ettevalmistamine.

Eelnõuga täiendatakse Euroopa Liidu õigusest tulenevate nõuete ülevõtmist ja rakendamist institutsionaalse korralduse tasandil, eelkõige kiirgus- ja tuumaohutuse pädeva asutuse sõltumatuse nõuete osas, ning on seotud nõukogu direktiiviga 2009/71/Euratom, mida on muudetud nõukogu direktiiviga 2014/87/Euratom, ning nõukogu direktiividega 2011/70/Euratom ja 2013/59/Euratom.



2. Seaduse eesmärk

Seaduste muutmise peamine eesmärk on tagada Vabariigi Valitsuse seaduse, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja keskkonnaseire seaduse kooskõla TEnOS-iga ning täiendada pädeva asutuse sõltumatuse tagamise nõudeid VVS-is ja TEnOS-is. Muudatusega luuakse Euroopa Liidu õigusest tulenevatele nõuetele vastav kiirgusohutuse ning tuumaohutuse ja -julgeoleku valdkonna ülesannete täitmise institutsionaalne raamistik. Selleks sätestatakse VVS-is teenistusliku järelevalve erisus üldkorrast ning täpsustatakse MKM-i valitsemisala ülesandeid. TEnOS-is täiendatakse pädeva asutuse sisemise juhtimiskorralduse nõudeid, sätestades kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna eest vastutava peadirektori asetäitja ülesanded ning nõuded tema volituste määramiseks ameti põhimääruses. Samuti antakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduses ja keskkonnaseire seaduses kiirgus- ja tuumaohutuse pädeva asutuse ülesannete täitmiseks vajalikud õigused ja volitused üle KeA-lt TTJA-le.

Euroopa Liidu kiirgus- ja tuumaohutusalase õiguse kohaselt peavad pädeva asutuse otsused olema tegelikult sõltumatud põhjendamatust mõjutamisest ning põhinema rangetel ja läbipaistvatel ohutusnõuetel. Poliitilised, majanduslikud või muud välised kaalutlused ei tohi mõjutada otsustamist viisil, mis võiks kahjustada ohutust.

Eelnõukohase seaduse üks olulisi eesmärke on tugevdada TTJA sõltumatuse tagatisi kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonnas, arvestades ioniseeriva kiirgusega seotud ohtude eripära, võimalikku raskusastet ning pädeva asutuse otsuste olulist mõju inimeste elu, tervise ja keskkonna kaitsele. TTJA täidab sõltumatut otsustamist eeldavaid ülesandeid ka teistes tegevusvaldkondades. TTJA põhimääruse § 3 kohaselt kuuluvad tema tegevusvaldkondadesse ehitus, tööstus ja raudtee, side ja infoühiskond ning tarbijaõigused. Euroopa Liidu õigus näeb sõltumatuse nõuded ette muu hulgas audiovisuaalmeedia teenuste direktiivis 2010/13/EL, elektroonilise side direktiivis (EL) 2018/1972 ja raudteeohutuse direktiivis (EL) 2016/798. Tarbijakaitset ning tööstus- ja tooteohutust reguleerivad samuti Euroopa Liidu õigusaktid, sealhulgas direktiivid 2011/83/EL, 2005/29/EÜ, 2014/68/EL ja 2014/34/EL, mis näevad ette nõuded tarbijate kaitseks ning toodete ja seadmete ohutuse tagamiseks.

Kiirgus- ja tuumaohutuse valdkond eristub aga ioniseeriva kiirgusega seotud riskide raskusastme, võimalike tagajärgede ulatuse ja kestuse poolest. Tegemist on valdkonnaga, mis hõlmab kõrge riskitasemega tegevusi ning mille puhul võivad ohutusnõuete rikkumine või puudused ohutuse tagamisel põhjustada vahetu ohu inimeste elule ja tervisele. Ioniseeriv kiirgus võib põhjustada raskeid tervisekahjustusi, sealhulgas pikaajalise avaldumisega tervisemõjusid. Raske tuumaavarii korral võivad tagajärjed ulatuda käitise territooriumist kaugele, mõjutada suurt hulka inimesi, põhjustada ulatuslikku ja pikaajalist radioaktiivset saastumist ning tuua kaasa ka piiriüleseid mõjusid. Kuigi ka tööstus- ja raudteeõnnetused võivad põhjustada raskeid tagajärgi, erinevad ioniseeriva kiirgusega seotud ohud võimalike tervise- ja keskkonnamõjude iseloomu, ulatuse ning kestuse poolest. Seetõttu on selles valdkonnas eriti oluline ohtude ennetamine ja nende realiseerumise tõenäosuse vähendamine.

Kiirgus- ja tuumaohutuse tagamise eest vastutab esmajoones kiirgustegevuse või tuumakäitise käitamise õigust omav isik. Pädeval asutusel on aga keskne roll ohutuse tagamise kontrollimisel, sealhulgas ohutusanalüüside ja muude ohutust tõendavate dokumentide hindamisel, lubade andmisel ning järelevalve teostamisel. Mida raskemad ja ulatuslikumad võivad olla ohutusalase otsuse eksimise tagajärjed, seda olulisem on tagada, et otsus põhineks üksnes õigusaktides sätestatud ohutusnõuetel ning teaduslikel ja tehnilistel hinnangutel ning oleks kaitstud põhjendamatu mõjutamise eest. Sõltumatus peab olema tagatud ka otsuste ettevalmistamisel, ohutushinnangute koostamisel, järelevalve kavandamisel ja kontrollimeetmete valimisel.

Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kehtestada kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonnas TTJA teiste tegevusvaldkondadega võrreldes tugevamad sõltumatuse tagatised. Seda eesmärki teenivad eelnõuga kavandatud Vabariigi Valitsuse seaduse § 93 lõike 6 täiendus ning TEnOS‑i § 15 täiendused. Teenistusliku järelevalve erand välistab ministri teenistusliku järelevalve TTJA-le kiirgusseadusest ja TEnOS-ist tulenevate ülesannete täitmise üle. TEnOS-i § 15 täiendused tugevdavad valdkonna juhtimise õiguslikke aluseid, sätestades kiirgus- ja tuumaohutuse eest vastutava peadirektori asetäitja ülesanded ning nähes ette tema volituste täpsustamise TTJA põhimääruses. Täiendavate sõltumatuse tagatiste eesmärk on vähendada pädeva asutuse põhjendamatu mõjutamise riski ning tagada, et inimeste elu, tervist ja keskkonda puudutavate ohutusalaste otsuste tegemisel oleksid määravad ohutusnõuded ning teaduslikud ja tehnilised hinnangud, mitte ohutusega mitteseotud majanduslikud, poliitilised või muud kõrvalised kaalutlused.

Lähtudes sõltumatuse nõuetest ning asjaolust, et TTJA kuulub MKM-i valitsemisalasse, täpsustatakse VVS-is MKM-i valitsemisala ülesandeid, et tagada õigusselgus MKM-i ja Kliimaministeeriumi (edaspidi KliM) ülesannetes kiirgus- ja tuumaohutuse ning tuumajulgeoleku valdkonnas. Õigusselguse kindlustamine toetab sõltumatuse ja eraldatuse nõuete täitmist, tagades, et pädev asutus (TTJA) ei kuulu energiapoliitika kujundaja, KliM-i valitsemisalasse.

Seaduseelnõu on kooskõlas TEnOS-i väljatöötamise kavatsusega, milles nähti ette vajadus muuta muu hulgas VVS-i seoses uue pädeva asutuse kiirguskaitse ja tuumaohutuse ülesannete kindlaksmääramisega. VVS-is ja TEnOS-is tehtavad muudatused on seotud TEnOS-is sätestatud TTJA kui kiirgus- ja tuumaohutuse pädeva asutuse sõltumatuse tagamise ning õigusnormide rakendamisega. Eelnõu väljatöötamise käigus on täpsustatud pädeva asutuse sõltumatuse tagamise õiguslikku lahendust. Seaduseelnõu on kiireloomuline, kuna peab jõustuma koos TEnOS-iga 2027. aasta 1. jaanuaril ning eelnõu on seotud seletuskirja punktis 1.3 nimetatud EL direktiivide rakendamisega. Seega ei ole hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 2 punktidest 1 ja 2 lähtuvalt koostatud väljatöötamiskavatsust ega kontseptsiooni.

Võttes arvesse eeltoodut, ei kavandata kõnesoleva eelnõuga muuta TEnOS-is määratud pädevat asutust, vaid täiendatakse õiguslikku raamistikku pädeva asutuse sõltumatuse ja TEnOS-is sätestatud ülesannete täitmise tagamiseks.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Kõnesoleva eelnõuga on kavas teha Vabariigi Valitsuse seaduses ja sellega seonduvalt teistes seadustes muudatused, mis on vajalikud kooskõla saavutamiseks TEnOS-iga loodud õigusraamistikuga ning ohutu tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamiseks Eestis. Lisaks muudetakse TEnOS-i, et tugevdada pädeva asutuse sõltumatuse tagatisi ning täpsustada seaduse rakendusaktide kehtestamise tähtaegu. Eelnõu vähene mõju on seotud peamiselt valitsusasutuste töökorralduse ja ülesannete täpsustamisega ning pädeva asutuse sõltumatuse tagamisega.

Eelnõukohane seadus koosneb viiest paragrahvist.

Eelnõu paragrahviga 1 muudetakse Vabariigi Valitsuse seadust.

Paragrahvi 1 punktiga 1 täpsustatakse MKM-i valitsemisala (VVS § 63 lõige 1). Eelnõukohase seadusega lisatakse MKM-i valitsemisalasse kiirgus- ja tuumavaldkonna tegevuste korraldamine.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala täiendamine kiirgus- ja tuumavaldkonna tegevuse korraldamisega on vajalik eelkõige tulenevalt sõltumatuse nõuetest ja asjaolust, et tuuma- ja kiirgusohutuse pädeva asutuse ülesandeid täitev TTJA kuulub MKM‑i valitsemisalasse. VVS-i valitsemisalade kirjeldused hõlmavad lisaks ministeeriumi enda ülesannetele tema valitsemisalas olevate asutuste peamisi tegevusvaldkondi. Kuna TTJA-le antakse TEnOS-iga ulatuslikud kiirgus- ja tuumavaldkonna haldusmenetluse ja -otsuste ning muud seaduses sätestatud ülesanded, peab nende kuulumine MKM-i valitsemisalasse olema nähtav ka VVS §-s 63.

Kiirgus- ja tuumavaldkonna tegevuste korraldamine tähendab MKM-i valitsemisalasse kuuluva TTJA-ga seonduvate kiirgus- ja tuumavaldkonna halduskorralduslike ülesannete täitmist ega hõlma kiirgus- ja tuumaohutuse poliitika kujundamist. Kiirgus- ja tuumaohutuse ning energiapoliitika kavandamine ja kujundamine, samuti valdkondlike seaduste ja poliitikakujundamise sisuga määruste ettevalmistamine jääb KliM-i ülesandeks vastavalt VVS § 61 lõikele 1. MKM-i valitsemisalasse lisandub TTJA tegevusega seonduvate halduskorralduslike ülesannete täitmine ning selleks vajaliku institutsionaalse ja töökorraldusliku raamistiku tagamine. Selline ülesannete jaotus eristab poliitika kujundamise halduskorralduslike ülesannete täitmisest ning muudab poliitikakujundaja ja pädeva asutuse institutsionaalse eraldatuse VVS-is üheselt nähtavaks.

Samas kiirgus- ja tuumavaldkonna nimetamine MKM-i valitsemisalas ei anna ministeeriumile sisulist juhtimis- ega korraldusõigust TTJA pädevusse kuuluvate haldusmenetluse ja -otsuste suhtes. MKM-i roll valitsemisala ministeeriumina piirdub seaduses sätestatud ulatuses pädeva asutuse toimimiseks vajalike üldiste institutsionaalsete, eelarveliste ja halduskorralduslike tingimuste tagamisega, arvestades TEnOS-is ja VVS-is sätestatud TTJA kui pädeva asutuse sõltumatuse tagatisi.

MKM-i pädevusse kuulub alates 1. jaanuarist 2027 kiirgus- ja tuumaohutuse pädeva asutuse töökorralduse ning muude tehnilis-regulatiivsete küsimuste täpsustamisega seotud määruste ettevalmistamine. TEnOS-is on ette nähtud 27 rakendusakti kehtestamine, arutelude tulemusena kuuluvad neist 16 energeetika- ja keskkonnaministri, kuus siseministri, kaks Vabariigi Valitsuse ning kolm majandus- ja tööstusministri pädevusse. KliM vastutusalasse jäävad eelkõige rakendusaktid, millega kehtestatakse kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna üldised nõuded, sealhulgas tuumakäitiste ja kiirgustegevuse ohutust ning radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse käitlemist käsitlevad nõuded. MKM pädevusse jääb tuumaohutuse valdkonnaga seotuna kolme rakendusakti kehtestamine: pädeva asutuse tegevusvaldkonnas osutatavate tasuliste teenuste kirjelduste ja teenustasude ning tuumamaterjali riikliku registri põhimäärus ja pädeva asutuse toimingute eest tasutava ehitusaegse järelevalve ja riikliku järelevalve tasu määrade, nende arvestamise ja tasumise korra ning tasude tagatistele esitatavate nõuete kehtestamine.

KiS § 31 lg 3 alusel kehtestatud pädeva asutuse (TTJA) tegevusega seotud tasuliste teenuste loetelu ja tasumäärad ning KiS § 102 lg 6 alusel kehtestatud doosiregistri asutamine ja selle põhimäärus lähevad samuti üle MKM-i valitsemisalasse. Kiirgusallikate ja tuumamaterjali arvestust peetakse keskkonnaotsuste infosüsteemi (edaspidi KOTKAS) põhimääruse § 7 lg 5 p 3 alusel KOTKAS-es. Eelnõu § 2 kohaselt muudetakse keskkonnaseadustiku üldosa seadust ja selle muudatuse kohaselt saab TTJA KOTKAS-es kaasvastutava töötleja õigused kiirgus- ja tuumavaldkonnas. KOTKAS põhimääruse muutmine on ettevalmistamisel.

Pädevuste selge õiguslik piiritlemine toetab ka Eesti tuumaenergiaprogrammi rahvusvahelist hindamist. Näiteks hinnatakse IAEA INIR-metoodikas halduskorraldusliku raamistiku puhul muu hulgas pädeva asutuse tegelikku sõltumatust, tema volituste selgust ning regulaatori suhteid ja ülesannete jaotust teiste riigiasutustega. KliM-i, MKM-i ja TTJA rollide selge kajastamine õigusaktides võimaldab seetõttu näidata üheselt, kuidas on Eestis tagatud pädeva asutuse funktsionaalne eraldatus ja sõltumatus.

Selline ülesannete ja vastutuse jaotus tagab, et KliM kujundab kiirgus- ja tuumaohutuse ning energiapoliitikat ja valmistab ette valdkonna üldisi sisulisi nõudeid, samas kui MKM-i valitsemisalas olev TTJA täidab sõltumatu pädeva asutusena talle seadusega antud haldusmenetluse jm ülesandeid ning MKM valmistab ette TTJA töökorralduse ja ülesannete täitmisega vahetult seotud üksikuid rakendusakte.

Paragrahvi 1 punktiga 2 täiendatakse Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 93 lõiget 6 punktiga 5, mille kohaselt ei laiene VVS-is sätestatud teenistusliku järelevalve kord TTJA-le kiirgusseadusest ning tuumaenergia ja -ohutuse seadusest tulenevate ülesannete täitmisel.

Muudatuse eesmärk on tagada kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna pädeva asutuse sõltumatus põhjendamatust mõjust ning viia riigisisene õigus eelkõige kooskõlla nõukogu direktiiviga 2009/71/Euratom, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik (edaspidi tuumaohutuse direktiiv) ja direktiiviga 2013/59/Euratom, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest (edaspidi kiirgusohutuse direktiiv).

Tuumaohutuse direktiivi artikli 5 lõike 2 kohaselt peavad liikmesriigid tagama pädeva reguleeriva asutuse tegeliku sõltumatuse põhjendamatust mõjutamisest regulatiivsete otsuste tegemisel. Seetõttu peab pädev reguleeriv asutus olema ka funktsionaalselt eraldatud tuumaenergia edendamise või kasutamisega tegelevatest asutustest ja organisatsioonidest. Kiirgusohutuse direktiivi artikli 76 lõike 1 punkt a näeb samuti ette, et pädev asutus peab olema funktsionaalselt eraldatud asutustest ja organisatsioonidest, mis tegelevad direktiiviga hõlmatud kiirgustegevuste edendamise või teostamisega, et tagada tema tegelik sõltumatus ja kaitsta teda põhjendamatust mõjutamisest regulatiivsete otsuste tegemisel.

Pädeva asutuse tegeliku sõltumatuse ja funktsionaalse eraldatuse nõuet toetavad ka IAEA ohutusstandardid. IAEA ohutusstandardi „Governmental, Legal and Regulatory Framework for Safety“ (GSR Part 1 (Rev. 1)) nõude 4 kohaselt peab pädev reguleeriv asutus olema ohutusalaste otsuste tegemisel tegelikult sõltumatu ning funktsionaalselt eraldatud üksustest, kelle ülesanded või huvid võivad tema otsustamist põhjendamatult mõjutada. See hõlmab ka kaitset valitsusasutustest lähtuva põhjendamatu surve eest.

Kiirgus- ja tuumaohutus on omavahel tihedalt seotud valdkonnad, mille ühine eesmärk on kaitsta inimesi ja keskkonda ioniseeriva kiirguse kahjuliku mõju eest. Tuumaohutuse valdkonnas kohaldatakse tuumakäitistega seotud riske arvestades täiendavaid ohutusnõudeid, kuid kiirgusohutus on ühtlasi tuumaohutuse lahutamatu osa. TEnOS-i alusel kohaldatakse tuumaohutuse tagamisel muu hulgas KiS-is sätestatud kiirgusohutusnõudeid ning sama menetluse käigus koostatav ohutushinnang või tehtav järelevalvetoiming võib hõlmata mõlemast seadusest tulenevate nõuete täitmise hindamist.

Kuna mõlema valdkonna pädeva asutuse ülesandeid täidab TTJA ning mõlemas valdkonnas tuleneb Euroopa Liidu õigusest nõue tagada pädeva asutuse tegelik sõltumatus põhjendamatust mõjutamisest, on põhjendatud kehtestada KiS-ist ja TEnOS-ist tulenevate ülesannete täitmisel ühetaolised sõltumatuse tagatised. See väldib olukorda, kus ministri teenistusliku järelevalve pädevuse ulatust tuleks määrata omavahel tihedalt seotud ohutusalaste ülesannete formaalse õigusliku aluse järgi, mis võib tekitada keerulisi rakendusprobleeme.

Teenistusliku järelevalve erisus hõlmab KiS-ist ja TEnOS-ist tulenevate pädeva asutuse ülesannete täitmist tervikuna, mitte üksnes konkreetsete lubade andmist või riikliku järelevalve toiminguid. Pädeva asutuse sõltumatus peab olema tagatud ka ohutushinnangute koostamisel, järelevalve kavandamisel, kontrollimeetmete valimisel ja muude ohutusalaste ülesannete täitmisel. Üksnes konkreetsete haldusotsuste välistamine teenistusliku järelevalve alt ei tagaks piisavat kaitset põhjendamatu mõjutamise eest, kuna mõjutamine võib toimuda ka otsuste ettevalmistamise ja muude ohutusalaste ülesannete täitmise käigus.

VVS § 93 lõike 1 kohaselt korraldatakse teenistuslikku järelevalvet valitsusasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse tagamiseks. Sama paragrahvi lõike 2 alusel on teenistusliku järelevalve teostajal muu hulgas õigus teha ettekirjutusi akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks, peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus ning tunnistada akt kehtetuks. VVS § 95 alusel kuulub ministeeriumi valitsemisala valitsusasutuste üle teenistusliku järelevalve teostamine ministri pädevusse. Selline pädevus võimaldab ministril kontrollida asutuse tegevuse otstarbekust ning sekkuda asutuse tegevusse ja toimingutesse. Kiirgus- ja tuumaohutuse regulatiivsete ülesannete puhul võib see kahjustada pädeva asutuse sõltumatust, kuna ohutusalased otsused peavad põhinema ohutuskaalutlustel, mitte poliitilistel või majanduslikel eesmärkidel.

VVS § 93 lõikes 6 on juba sätestatud erand Konkurentsiameti suhtes. Sama lõike punkt 4 välistab teenistusliku järelevalve Konkurentsiametile elektrituruseadusest ja maagaasiseadusest tulenevate ülesannete täitmisel. Nimetatud erand kehtestati 2018. aastal eesmärgiga viia Eesti õigus kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ reguleeriva asutuse sõltumatuse nõuetega.

Nimetatud muudatuse seletuskirja1 kohaselt oli Euroopa Komisjon algatanud Eesti suhtes rikkumismenetluse, kuna leidis, et ministri teenistusliku järelevalve õigus Konkurentsiameti üle elektrituruseadusest ja maagaasiseadusest tulenevate ülesannete täitmisel peab olema täielikult välistatud. Euroopa Komisjoni hinnangul ei olnud piisav VVS § 93 lõike 6 punktis 1 sätestatud üldine erand riikliku järelevalve toimingutele ega asjaolu, et elektrituruseaduses ja maagaasiseaduses oli sõnaselgelt sätestatud Konkurentsiameti sõltumatus vastavate ülesannete täitmisel. Seetõttu täiendati VVS § 93 lõiget 6 eraldi erandiga, mis välistab teenistusliku järelevalve nimetatud seadustest tulenevate ülesannete täitmisel.

Konkurentsiameti sõltumatuse tagamisel ilmnenud probleem on olemuslikult võrreldav kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna pädeva asutuse sõltumatuse tagamisega. Konkurentsiameti suhtes algatatud rikkumismenetlus näitab, et eriseaduses sätestatud üldine sõltumatuse nõue ei asenda ministri teenistusliku järelevalve pädevuse sõnaselget välistamist. Sarnane olukord võib tekkida ka TEnOS § 13 lõike 2 sõnastuse tõlgendamisel. TEnOS § 13 lg 2 senine sõnastus ei taga piisavalt pädeva asutuse sõltumatust põhjendamatust mõjutamisest, kuna sätte kohaselt peaks igakordselt hindama, kas teenistuslik järelevalve piirab asutuse sõltumatust või mitte. Sellise sõnastuse korral jääb võimalus põhjendamatuks mõjutamiseks, arvestades, et säte on sõnastatud avaralt ja jätab teenistusliku järelevalve teostajale kaalutlusruumi sätte sisustamiseks. Seetõttu on põhjendatud kasutada kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonnas Konkurentsiameti puhul rakendatud õiguslikku lahendust ning välistada ministri teenistuslik järelevalve sõnaselgelt KiS-ist ja TEnOS-ist tulenevate ülesannete täitmisel. Seega on vajalik täiendada VVS § 93 lõiget 6 erandiga, mis välistab teenistusliku järelevalve TTJA-le kiirgusseadusest ning tuumaenergia ja -ohutuse seadusest tulenevate ülesannete täitmisel. Selline lahendus tagab pädeva asutuse sõltumatuse selgemalt ja ennetavalt, välistades vajaduse hinnata iga üksiku teenistusliku järelevalve meetme lubatavust sõltumatuse nõude seisukohalt. Sellega välditakse olukorda, kus ministril säilib üldise teenistusliku järelevalve pädevuse kaudu võimalus mõjutada pädeva asutuse regulatiivset tegevust, sealhulgas hinnata selle otstarbekust (eelarve kasutamist) või sekkuda haldusotsuste tegemisse. Eeltoodust tulenevalt täiendatakse VVS 93 lõiget 6 erandiga, mis välistab teenistusliku järelevalve TTJA-le KiS-ist ja TEnOS-ist tulenevate ülesannete täitmisel ning TEnOS § 13 lg 2 teine ja kolmas lause tunnistatakse seega kehtetuks (eelnõu § 4 p 1). Muudatusega tagatakse pädeva asutuse sõltumatusele selge õiguslik kaitse ning välistatakse ministri võimalus kasutada teenistusliku järelevalve volitusi regulatiivsete otsuste otstarbekuse hindamiseks või nendesse sekkumiseks.

Muudatus ei välista TTJA kui valitsusasutuse üldist halduskorralduslikku alluvust Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ega ministri pädevust korraldada valitsemisala tegevust seadusega lubatud ulatuses. Samuti ei laiene erand TTJA muudele tegevusvaldkondadele. Erand ei välista ministri ega ministeeriumi pädevust kujundada valitsemisala üldist halduskorraldust, valmistada seaduses sätestatud pädevuse piires ette õigusakte, esindada valitsemisala riigieelarve menetluses ning korraldada TTJA toimimiseks vajalike üldiste institutsionaalsete ja eelarveliste tingimuste tagamist. Samuti säilib ministeeriumil õigus saada TTJA-lt ülesannete täitmise ja ressursikasutuse kohta teavet ulatuses, mis ei võimalda mõjutada TTJA sõltumatut otsustustegevust KiS-ist ja TEnOS-ist tulenevate ülesannete täitmisel. Muudatusega luuakse tuumaohutuse direktiivi artikli 5 lõikes 2 ja kiirgusohutuse direktiivi artikli 76 lõike 1 punktis a sätestatud sõltumatuse nõuete täitmiseks täiendav õiguslik tagatis ning välditakse Konkurentsiameti sõltumatuse regulatsiooni kujundamisel ilmnenud probleemi, kus eriseaduses sätestatud sõltumatust ei peetud piisavaks ministri teenistusliku järelevalve pädevuse säilimisel.

Eelnõu paragrahviga 2 muudetakse keskkonnaseadustiku üldosa seadust.

TEnOS-i kohaselt on kiirgus- ja tuumaohutuse pädev asutus TTJA. TEnOS-i alusel antakse alates 1. jaanuar 2027 senised KeA kiirgusvaldkonna ülesanded üle TTJA-le, millega kaasneb ka neid ülesandeid täitva personali liikumine uude pädevasse asutusse. Üleantavaid ülesandeid täitvad ametnikud viiakse KeA-st TTJA-sse üle avaliku teenistuse seaduse § 98 alusel, mis võimaldab ametikoha ülesannete teisele ametiasutusele üleandmisel jätkata ametniku teenistussuhet vastuvõtvas ametiasutuses. Haldusmenetluse seaduse § 9 lg 3 teine lause sätestab, et kui haldusorgani tegevus lõpetatakse, läheb asja lahendamine üle pädevale haldusorganile. Pooleliolevad kiirgustegevuslubade menetlused viib lõpuni TTJA, kuna kogu kiirgusvaldkonna pädevus läheb KeA-lt üle TTJA-le ja KeA senine kiirgusvaldkonna pädevus lõppeb. Seda võib võrrelda haldusorgani tegevuse lõppemise ja menetluse üleminek teisele pädevale asutusele haldusmenetluse seaduse § 9 lg 3 teise lause tähenduses ja seega puudub vajadus kiirgusseaduses rakendussätte järele.

Tulenevalt kiirgusvaldkonna ülesannete üleandmisest TTJA-le muudetakse ülesannete katkematu täitmise ja õigusselguse tagamiseks keskkonnaseadustiku üldosa seadust ja keskkonnaseire seadust, sätestades TTJA-le üleantavate kiirgusvaldkonna ülesannetega seotud õigused, kohustused ja volitused samas ulatuses, nagu need on seni olnud KeA-s.

Paragrahviga 2 lisatakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse paragrahvi 401 lõikesse 4 keskkonnaotsuste infosüsteemi kaasvastutavaks töötlejaks kiirgus- ja tuumaohutusalases tegevuses vastavalt kiirgusseadusele ning tuumaenergia ja -ohutuse seadusele Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

KeA kiirguskaitse büroo kasutab praegu kiirgustegevuslubadega seotud menetluste läbiviimiseks KeA keskkonnaotsuste infosüsteemi. Alates 1. jaanuarist 2027 jätkab TTJA üleantavate kiirgusvaldkonna ülesannete täitmisel sama infosüsteemi kasutamist kuni kiirgus- ja tuumavaldkonna teenuste osutamiseks vajalike TTJA infosüsteemide valmimiseni. Seetõttu lisatakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 40¹ lõikesse 4 TTJA keskkonnaotsuste infosüsteemi kaasvastutava töötlejana kiirgus- ja tuumaohutusalases tegevuses. Kaasvastutavate töötlejate täpsemad õigused ja kohustused sätestatakse keskkonnaotsuste infosüsteemi põhimääruses.

Eelnõu paragrahviga 3 muudetakse keskkonnaseire seadust.

Paragrahvis 3 täpsustatakse keskkonnaseire seaduse paragrahvi 14 lõiget 2, lisades, et kui keskkonnaseire teostaja avastab keskkonnaohu või keskkonnahäiringu, mis on seotud ioniseeriva kiirgusega, teavitatakse sellest TTJA-d.

Tavapäraselt teavitatakse keskkonnaohu või olulise keskkonnahäiringu ilmnemisest KeA-d ning asjaomaseid teisi asutusi, kuid ioniseeriva kiirgusega seotud juhtudel tuleb sellest tulevikus viivitamata teavitada ka TTJA-d.

Eelnõu paragrahviga 4 muudetakse tuumaenergia ja -ohutuse seadust.

Punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks TEnOS § 13 lõike 2 teine ja kolmas lause. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktis 2 kavandatud teenistusliku järelevalve erisusega VVS § 93 lõike 6 punktis 5 ja seega puudub vajadus jätta kehtima laused, mis reguleerivad teenistusliku järelevalve erandit TEnOS-is.

Punktiga 2 täiendatakse TEnOS § 15 lõigetega 3 ja 4, millega sätestatakse pädeva asutuse kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna eest vastutava peadirektori asetäitja ülesanded ning kohustus määrata tema volitused kindlaks pädeva asutuse põhimääruses. Muudatuse eesmärk on tugevdada pädeva asutuse organisatsioonilist ja tegevuslikku sõltumatust ning tagada, et kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna eest vastutaval peadirektori asetäitjal oleksid oma vastutusvaldkonna juhtimiseks ja seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks vajalikud volitused. Muudatus lähtub tuumaohutuse direktiivi artikli 5 lõikes 2 sätestatud pädeva reguleeriva asutuse sõltumatuse nõuetest. Eelkõige on asjakohased artikli 5 lõike 2 punktid b-e, mille kohaselt peab pädev reguleeriv asutus olema regulatiivsete otsuste tegemisel kaitstud põhjendamatu mõjutamise eest ning tal peavad olema oma ülesannete täitmiseks vajalikud rahalised vahendid, personal ja täidesaatva võimu volitused.

Paragrahvi 15 lõikega 3 sätestatakse, et kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna eest vastutava peadirektori asetäitja ülesanne on valdkonna strateegiliste eesmärkide täitmine ning eelarve planeerimine ja tõhus kasutamine. Sellega määratakse seaduse tasandil kindlaks peadirektori asetäitja pädevus oma valdkonna strateegilise juhtimise ja rahaliste vahendite planeerimise ning kasutamise eest.

Kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna strateegiliste eesmärkide all mõeldakse eelkõige pädeva asutuse võimekuse väljaarendamist ja järjepidevat tagamist, et kindlustada inimeste ja keskkonna kaitse ioniseeriva kiirguse kahjuliku mõju eest ning tuumakäitiste ohutus kogu nende elukaare vältel. Strateegilised eesmärgid tulenevad pädevale asutusele õigusaktidega pandud ülesannetest, valdkonna arengudokumentidest (eelkõige kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018–2027, energiamajanduse arengukava aastani 2035 ning Eesti tuumaenergia programmi ettevalmistamise dokumendid) ja asutuse tegevuse pikaajalistest vajadustest. Strateegilised eesmärgid hõlmavad eelkõige kiirgus- ja tuumaohutuse loamenetluste, ohutushindamise ja riikliku järelevalve võimekuse arendamist, riskipõhise järelevalve korraldamist, vajaliku erialase pädevuse ja piisava kvalifitseeritud personali olemasolu ning järjepideva väljaõppe tagamist, tehniliste vahendite ja eksperditeadmiste kättesaadavust, rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks vajaliku valmisoleku tagamist ning pädeva asutuse sõltumatu ja järjepideva tegevuse kindlustamist. Nende eesmärkide saavutamine eeldab personali- ja rahastamisvajaduste pikaajalist kavandamist, sealhulgas vajalike spetsialistide värbamist ning eelarvevahendite planeerimist ja tõhusat kasutamist. Peadirektori asetäitja vastutab nimetatud eesmärkide saavutamise eest oma vastutusvaldkonnas, lähtudes pädevale asutusele õigusaktidega pandud ülesannetest.

Eelarve planeerimine hõlmab muu hulgas valdkonna ülesannete täitmiseks vajalike rahaliste vahendite vajaduse hindamist ja kavandamist ning vastavate ettepanekute tegemist asutuse eelarve koostamisel. Eelarve tõhus kasutamine tähendab valdkonnale eraldatud vahendite eesmärgipärast ja säästlikku kasutamist kooskõlas õigusaktide ning kinnitatud eelarvega.

Peadirektori asetäitja eelarve planeerimise ülesande ja volituste sätestamisel tuleb arvestada ka TEnOS § 13 lõikega 3, mille kohaselt kaetakse pädeva asutuse kiirgus- ja tuumaohutusalase tegevuse kulud sihtotstarbeliselt riigieelarvest ning nähakse ette Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarves eraldi real. Nimetatud säte tagab kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna rahastamise eristatavuse ning loob õigusliku aluse sellele valdkonnale eraldatud vahendite sihtotstarbeliseks kasutamiseks. See on oluline olukorras, kus TTJA täidab lisaks kiirgus- ja tuumaohutuse ülesannetele ka mitme teise valdkonna regulatiivseid ülesandeid, mille täitmiseks tuleb samuti tagada vajalikud rahalised vahendid.

Asutuse eri valdkondade rahastamisvajadused võivad eelarve planeerimisel konkureerida, sealhulgas olukorras, kus mitme valdkonna suhtes kehtivad EL-i õigusest tulenevad sõltumatuse ja piisava rahastamise nõuded. Seetõttu ei ole tuumaohutuse valdkonna rahastamise sõltumatuse tagamiseks piisav üksnes vahendite eraldi kajastamine eelarves, vaid oluline on ka nende vajaduspõhine kavandamine ning valdkonna eest vastutava juhi sisuline osalemine eelarveettepanekute koostamisel. TEnOS § 15 lõikega 3 sätestatav peadirektori asetäitja eelarve planeerimise ülesanne ning lõikega 4 ette nähtud kohustus määrata tema vastavad volitused kindlaks põhimääruses täiendavad seega § 13 lõikes 3 sätestatud eelarve sõltumatuse tagatist.

Nende sätete koostoime aitab ennetada ka tuumaohutuse direktiivi artikli 5 lõike 2 punktis e nimetatud huvide konflikte, mis võivad tekkida pädeva asutuse eri tegevusvaldkondade rahastamisvajaduste vahel. Tegemist ei ole üksnes ametiisikute erahuvidest tulenevate huvide konfliktidega, vaid ka võimalike organisatsiooniliste huvide konfliktidega, mille korral ühe valdkonna rahastamisvajaduste eelistamine võib kahjustada teise valdkonna regulatiivsete ülesannete nõuetekohast täitmist. Kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna rahastamise sihtotstarbelisus ning peadirektori asetäitja selgelt määratletud eelarve planeerimise ülesanded ja volitused aitavad vähendada selliste konfliktide tekkimise võimalust ning toetavad tuumaohutuse direktiivi artikli 5 lõike 2 punktides c ja e ning kiirgusohutuse direktiivi artikli 76 lõike 1 punktides a ja b sätestatud nõuete täitmist.

Paragrahvi 15 lõikega 4 sätestatakse kohustus sätestada pädeva asutuse põhimääruses kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna eest vastutava peadirektori asetäitja täidesaatva võimu teostamise, eelarve planeerimise ja personali värbamise volitused oma vastutusvaldkonnas. Lõiked 3 ja 4 täiendavad teineteist: lõige 3 määrab kindlaks peadirektori asetäitja ülesanded, lõige 4 aga näeb ette nende ülesannete täitmiseks vajalike volituste täpsustamise põhimääruses. Ülesannete sätestamine seaduses (lõige 3) ei määra iseenesest kindlaks kõiki nende täitmiseks vajalikke organisatsioonilisi ja otsustuspädevusi.

Kehtivas TTJA põhimääruses ei ole peadirektori asetäitja eelarve planeerimise volitusi eraldi sätestatud. Vastavad ülesanded ja vastutus on määratud peadirektori asetäitjate ametijuhendites, mille kohaselt osaleb peadirektori asetäitja ametiüleses strateegilises ja eelarvelises planeerimises, vastutab oma valdkonna eelarve koostamise ja sihipärase kasutamise eest ning valdkonna strateegiliste eesmärkide saavutamiseks vajalike ressursside planeerimise ja tõhusa kasutamise eest. Samuti on ametijuhendis eraldi sätestatud vastutus valdkonna eelarve koostamise ja järgimise eest. Muudatusega nähakse ette peadirektori asetäitja peamiste volituste sätestamine põhimääruses, et need ei sõltuks üksnes ametijuhendiga kehtestatud töökorraldusest. Seejuures ei ole eesmärk ametijuhendi sätete sõnasõnaline ülevõtmine põhimäärusesse, vaid peadirektori asetäitja põhiliste volituste määratlemine asutuse juhtimiskorraldust reguleerivas õigusaktis. Täidesaatva võimu volitused tulenevad TTJA-le kui pädevale asutusele seadusest ja personali värbamise pädevus on reeglina asutuse valdkonnajuhi üks olulisi kohustusi. Kolm pädevusvaldkonda – täidesaatva võimu teostamine, eelarve planeerimine ja personali värbamine on sätestatud tuumaohutuse direktiivi artikli 5 lõikes 2 ja kiirgusohutuse direktiivi artikli 76 lõikes 1 kui pädeva asutuse sõltumatuse kriteeriumid ning seega on oluline nende reguleerimine pädeva asutuse põhimääruses.

Eelarve planeerimise volituste sätestamine põhimääruses võimaldab määrata kindlaks peadirektori asetäitja rolli oma vastutusvaldkonna eelarvevajaduste kujundamisel ja eelarveettepanekute koostamisel ning tema osalemise asutuseüleses eelarve planeerimises. Sellega tagatakse, et peadirektori asetäitjal oleksid talle seadusega pandud eelarve planeerimise ülesande täitmiseks vajalikud volitused ning võimalus osaleda oma valdkonna rahastamisvajadusi puudutavate otsuste ettevalmistamises.

Täidesaatva võimu teostamise volituste sätestamise eesmärk on määrata kindlaks kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna eest vastutava peadirektori asetäitja pädevus oma vastutusvaldkonna regulatiivsete ülesannete täitmise juhtimisel ja korraldamisel. Need volitused hõlmavad kiirgusseadusest ning tuumaenergia ja -ohutuse seadusest tulenevate haldusmenetluste, sealhulgas loamenetluste läbiviimise, haldusotsuste tegemise ja riikliku järelevalve ning väärteomenetluse korraldamist. Põhimääruses määratakse eelnimetatud pädevus asutusesiseselt kindlaks õigusaktidega lubatud ulatuses, arvestades seadusega pädevale asutusele antud volitusi.

Täidesaatva võimu teostamise volituste selge määratlemine on oluline ka pädeva asutuse sõltumatuse tagamiseks. Kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna eest vastutaval peadirektori asetäitjal peab olema võimalik korraldada oma vastutusvaldkonna regulatiivsete ülesannete täitmist ning tagada, et haldusotsuste ettevalmistamine ja tegemine lähtuks õigusaktidest ning kiirgus- ja tuumaohutuse nõuetest. Volituste sätestamine põhimääruses aitab määratleda peadirektori ja peadirektori asetäitja vahelist pädevusjaotust ning vähendada sõltuvust üksnes ametijuhendiga või asutusesiseste üksikotsustega kujundatavast töökorraldusest. Muudatusega ei anta peadirektori asetäitjale uusi seadusest sõltumatuid avaliku võimu volitusi, vaid nähakse ette seadusega antud ülesannete täitmiseks vajaliku asutusesisese pädevuse täpsustamine. Täidesaatva võimu volitused on hetkel sätestatud peadirektori asetäitja ametijuhendi punktis 62 ja need on kavas tuua põhimääruse tasemele.

Personali värbamise volituste sätestamise eesmärk on tagada peadirektori asetäitja sisuline osalemine oma vastutusvaldkonna ülesannete täitmiseks vajaliku personali värbamisel. Kiirgus- ja tuumaohutuse täidesaatva võimu teostamise jm regulatiivsete ülesannete täitmine eeldab erialaste teadmiste ja kogemustega personali olemasolu. Seetõttu peab valdkonna juhtimise eest vastutaval peadirektori asetäitjal olema võimalik hinnata personalivajadust, määratleda ametikohtade täitmiseks vajalikud erialased pädevusnõuded ning osaleda töötajate ja ametnike valikul. Põhimääruses saab täpsustada peadirektori asetäitja õigust algatada oma vastutusvaldkonna ametikohtade täitmiseks värbamiskonkursse, teha ettepanekuid ametikohtade koosseisu ja kvalifikatsiooninõuete kohta ning osaleda kandidaatide erialase sobivuse hindamisel ja valikuotsuste ettevalmistamisel.

Personali värbamise volituste määratlemisel tuleb arvestada avaliku teenistuse seadusest ja muudest õigusaktidest tulenevat ametisse nimetamise ning tööle võtmise reeglistikku. Muudatuse eesmärk ei ole anda peadirektori asetäitjale iseseisvat ametisse nimetamise õigust ega muuta peadirektori seadusest tulenevat pädevust. Eesmärk on tagada, et kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna personali värbamise otsuste ettevalmistamisel oleks peadirektori asetäitjal selgelt määratletud sisuline roll, mis võimaldab tal mõjutada oma vastutusvaldkonna ülesannete täitmiseks vajaliku erialase pädevuse kujundamist ja hoidmist.

Tuumaohutuse direktiivi artikli 5 lõikes 2 ja kiirgusohutuse direktiivi artikli 76 lõikes 1 sätestatud pädeva reguleeriva asutuse sõltumatuse nõuete täiendaval ülevõtmisel tuleb arvestada lisaks ka Euroopa Kohtu praktikast tulenevate direktiivide ülevõtmise üldnõuetega. Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt ei eelda direktiivi ülevõtmine tingimata selle sätete sõnasõnalist kordamist seaduses, kuid direktiivist tulenevate kohustuste täitmine peab olema tagatud piisavalt selges, täpses, õiguslikult siduvas ja avalikus riigisiseses raamistikus, mis tagab õiguskindluse. Üksnes halduspraktika või asutusesiseste töökorralduslike dokumentidega ei ole võimalik tagada direktiivi nõuete nõuetekohast ülevõtmist, kuna need ei ole kolmandatele isikutele piisavalt läbipaistva menetlusega ning neid on võimalik muuta ilma vastavate seaduslike ja menetluslike tagatisteta (vt nt Euroopa Kohtu otsused kohtuasjades C‑131/88, C-361/88, C-394/00, C-315/98 ja C-254/00).

TTJA peadirektori asetäitja ametijuhendis on juba praegu sätestatud mitmed ülesanded ja volitused, mis on seotud tuumaohutuse direktiivi artikli 5 lõikes 2 ja kiirgusohutuse direktiivi artikli 76 lõikes 1 nimetatud sõltumatuse tagatistega, sealhulgas eelarve planeerimise, personali juhtimise ja täidesaatva võimu teostamisega. Ametijuhend on aga asutusesisene haldusakt, mida ei saa pidada vahetult õigussubjektidele nähtavaks ega piisavalt püsivaks õiguslikuks aluseks direktiivis sätestatud sõltumatustagatiste ülevõtmiseks. Seetõttu on vajalik määrata vastavad ülesanded ja volitused kindlaks õigustloovates aktides, milleks on seadus ja asutuse põhimäärus.

Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 42 lõikes 2 sätestatud üldine volitusnorm võimaldab kehtestada valitsusasutuse põhimääruse, kuid see ei näe ette kohustust reguleerida selles tuumaohutuse direktiivi artikli 5 lõikes 2 nimetatud sõltumatustagatisi. Seetõttu ei taga nimetatud üldine norm iseenesest, et pädeva asutuse põhimääruses määratakse kindlaks kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna eest vastutava peadirektori asetäitja täidesaatva võimu teostamise, eelarve planeerimise ja personali värbamise volitused. Samuti ei võimalda üldine volitusnorm Euroopa Komisjonil ega teistel osapooltel üheselt tuvastada, milliste konkreetsete riigisiseste õigusnormidega on direktiivi vastavad nõuded üle võetud.

Eelnõuga täiendatava TEnOS § 15 lõikega 3 määratakse seaduse tasandil (seaduse reservatsiooni põhimõttest lähtudes) kindlaks peadirektori asetäitja ülesanded valdkonna strateegiliste eesmärkide täitmisel ning eelarve planeerimisel ja tõhusal kasutamisel. Nimetatud säte toetab direktiivi artikli 5 lõikes 2 sätestatud sõltumatuse nõuete ülevõtmist. Paragrahvi 15 lõige 4 näeb omakorda ette kohustuse sätestada põhimääruses peadirektori asetäitja täidesaatva võimu teostamise, eelarve planeerimise ja personali värbamise volitused. Sellega määratakse seaduse tasandil kindlaks põhimääruses reguleerimist vajavad valdkonnad.

Selline kaheastmeline regulatsioon (seaduses sätestatud volitus ja sellele lisaks määruse tasandi täpsustus) aitab tagada tuumaohutuse direktiivi artikli 5 lõike 2 ja kiirgusohutuse direktiivi artikli 76 lõike 1 nõuete selgema, täpsema ja õiguslikult kindlama ülevõtmise Eesti õigusesse. Kuigi peadirektori asetäitja konkreetsete volituste detailne sisu ja ulatus määratakse kindlaks TTJA põhimääruses, tuleneb nende reguleerimise imperatiivne kohustus seadusest. Sellega maandatakse riski, et Euroopa Komisjon algataks liikmesriigi suhtes rikkumismenetluse põhjusel, et sõltumatuse tagatised on reguleeritud üksnes asutusesiseste aktidega või on jäetud üldise volitusnormi alusel määruse andja kaalutlusõigusesse. Ühtlasi eeldab direktiivi nõuete täielik täitmine, et ka kehtestatava põhimääruse sätted vastavad sisuliselt ja piisavas ulatuses direktiivis sätestatud sõltumatuse kriteeriumidele.

TEnOS § 15 kavandatavad lõiked 3 ja 4 ei mõjuta riigieelarve seaduses ega Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määruses nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ sätestatud riigieelarve menetlemise korda. Nimetatud määruse § 5 lõike 1 kohaselt esitab ministeeriumi valitsemisala eelarvestrateegia projekti Rahandusministeeriumile ministeerium ning § 8 lõike 1 kohaselt peavad selle üle läbirääkimisi ministrid. Eelnõuga ei muudeta ministeeriumi, ministri, Rahandusministeeriumi ega Vabariigi Valitsuse pädevust eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu koostamisel või menetlemisel. Peadirektori asetäitja eelarve planeerimise ülesanne ja volitused puudutavad üksnes pädeva asutuse sisemist töö- ja juhtimiskorraldust ning oma vastutusvaldkonna eelarvevajaduste kujundamist ja nende esitamist asutuse eelarve koostamise käigus. Samuti ei anna muudatus peadirektori asetäitjale iseseisvat pädevust riigieelarve menetluses ega õigust otsustada riigieelarvest eraldatavate vahendite mahu üle.

TEnOS § 15 täiendamisega ei muudeta pädeva asutuse peadirektori üldist TTJA põhimäärusega sätestatud juhtimispädevust ega asutuse kuulumist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse. Peadirektori asetäitja volitused määratakse kindlaks tema vastutusvaldkonna piires, arvestades asutuse juhtimiskorraldust ja teistest õigusaktidest tulenevat pädevuse jaotust. Eesmärk on tagada, et kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna juhtimise eest vastutaval peadirektori asetäitjal oleksid selgelt määratletud volitused tuumaohutuse direktiivi artikli 5 lõikes 2 ja kiirgusohutuse direktiivi art 76 lõikes 1 sätestatud vastutusvaldkondades, mis võimaldavad tal oma ülesandeid tegelikult täita ning toetavad pädeva asutuse sõltumatut ja tõhusat toimimist. Täiendused ei mõjuta TTJA peadirektori õigust reguleerida asutuse sisemist töökorraldust vastavalt asutuse põhimääruse § 6 punktile 1.

Punktiga 3 täiendatakse TEnOS-t rakendussätetega nii, et olemasolev § 127 tekst muutub lõikeks 3 ja muutub ka paragrahvi pealkiri.

Lõige 1 sätestab tuumaenergia ja -ohutuse seaduse rakendusaktide kehtestamise üldise ajalise põhimõtte. Seaduse alusel kehtestatavad rakendusaktid, välja arvatud lõikes 1 nimetatud erandid, kehtestatakse vastavalt sellele, millal jõutakse tuumakäitise elukaare asjaomase etapini või alustatakse sellega seotud tuumajulgeoleku meetmeid rakendavat tegevust. Rakendusakt peab olema kehtestatud hiljemalt enne selle elukaare etapi või sellega seotud tegevuse algust, mille suhtes rakendusaktis sätestatud nõudeid kohaldatakse.

Selline regulatsioon võimaldab kehtestada tuumakäitise rajamiseks ja käitamiseks vajalikud üksikasjalikud nõuded etapiviisiliselt ning ajal, mil nende kujundamiseks vajalik tehniline ja praktiline teave on piisavalt täpselt teada. Tuumakäitise kavandamine, ehitamine, katsetamine, käitamine ja dekomissioneerimine on pikaajaline protsess ning kõiki seaduses sätestatud volitusnormide alusel antavaid rakendusakte ei ole vaja kohaldada seaduse jõustumisest alates. Osa rakendusakte muutub vajalikuks alles aastate või isegi aastakümnete pärast, kui tuumakäitise arendamine on jõudnud vastava elukaare etapini.

Rakendusaktide kehtestamise sidumine tuumakäitise elukaare etappide eeldatava ajakavaga võimaldab nende koostamisel arvestada Eestis kasutusele võetava tuumareaktori kavandi/disaini tegelikku tehnilist lahendust, selleks ajaks väljakujunenud rahvusvahelisi ohutusstandardeid ja regulatiivset praktikat ning ehitamisel, katsetamisel ja käitamisel saadud kogemusi. Seetõttu ei oleks otstarbekas kehtestada näiteks katsetamise, käitamise või dekomissioneerimise üksikasjalikke nõudeid oluliselt varem, kui vastava etapi saabumine on ette näha. Liiga varakult kehtestatud üksikasjalikud tehnilised nõuded võivad vajada enne nende tegeliku kohaldamise algust olulist muutmist, kuna tuumareaktori kavandi/disaini tehniline lahendus, rahvusvahelised nõuded ja kasutuskogemus on selleks ajaks edasi arenenud.

Samas tagab lõikes 1 sätestatud viimane tähtaeg, et vajalik õiguslik regulatsioon on olemas enne asjaomase elukaare etapi või sellega seotud tegevuse algust. Seega ei tähenda rakendusaktide etapiviisiline kehtestamine regulatsiooni edasilükkamist ajani, mil vastav tegevus on juba alanud, vaid võimaldab nõuded kehtestada nende tegelikku kohaldamisvajadust arvestaval ajal.
Lõikes 1 nimetatud üldisest põhimõttest jäetakse välja § 15 lõike 2, § 18 lõike 4, § 19 lõike 3, § 80 lõike 6 ja § 81 lõike 6 alusel kehtestatavad rakendusaktid.

TEnOS § 15 lõike 2 alusel muudetakse Vabariigi Valitsuse 26.06.2013 määrust nr 100 „Avaliku teenistuse tippjuhtidele esitatavad nõuded, nende värbamise ja valiku ning arendamise ja hindamise kord“ ja lisatakse selle kohaldamisalasse ka TTJA kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna eest vastutav peadirektori asetäitja. See muudatus on vajalik pädeva asutuse eelnimetatud valdkonnas peadirektori asetäitja värbamiseks juba seaduse jõustumise järgselt ning see on kavandatud kehtestada 2027. aasta 1. jaanuariks. Seetõttu ei ole selle määruse kehtestamist vaja siduda tuumakäitise elukaare etappidega ega näha käesolevas paragrahvis ette eraldi tähtaega.

Lõige 2 näeb § 18 lõike 4, § 19 lõike 3, § 80 lõike 6 ja § 81 lõike 6 alusel antavate rakendusaktide kehtestamiseks ette üldisest korrast erineva tähtaja – hiljemalt 2028. aasta 1. jaanuari.

TEnOS § 18 lõike 4 ja § 19 lõike 3 alusel kehtestatakse tuumakäitise asukoha valiku hindamise ja kavandatava asukoha hindamise täpsemad nõuded ning andmekoosseis. Nende volitusnormide alusel sätestatavad nõuded on kavas koondada ühte määrusesse. Määruse varasem kehtestamine on vajalik seetõttu, et tuumakäitise kavandamise planeerimismenetlus on juba alanud ning eeldatavasti jõutakse 2028. aastal etappi, kus tuleb hinnata tuumakäitise asukoha valikut ja kavandatavat asukohta. Selleks ajaks peavad hindamise täpsemad nõuded ja vajalik andmekoosseis olema õigusaktiga kindlaks määratud. Seetõttu ei ole nende rakendusaktide puhul põhjendatud lähtuda üksnes lõikes 1 sätestatud üldisest elukaare etappidega seotud tähtajast.

Samuti tuleb hiljemalt 2028. aasta 1. jaanuariks kehtestada § 80 lõike 6 ja § 81 lõike 6 alusel antavad tuumamaterjali arvestust ja vastavat registrit käsitlevad rakendusaktid. Tuumamaterjali arvestus ei ole seotud üksnes tulevikus kavandatava tuumakäitisega, vaid tuumamaterjali arvestuse pidamine toimub Eestis juba praegu. Kehtiva õiguse kohaselt reguleerib tuumamaterjali arvestuse pidamiseks vajalikke andmeid muu hulgas keskkonnaministri 24. novembri 2016. aasta määrus nr 60 „Kiirgustegevusloa taotlusele esitatavad täpsustatud nõuded, taotluse ja kiirgustegevusloa andmete loetelud ning tuumamaterjali arvestuse pidamiseks kasutatavate kiirgusallikaid iseloomustavate andmete loetelud“.

TEnOS-iga on kavas tuumamaterjali arvestuse regulatsiooni edasi arendada, luues selleks eraldi registri ning sätestades täpsemad nõuded tuumamaterjali käitlevale isikule ja tuumamaterjali arvestuse pidamisele. Kuna tegemist on juba praegu toimuva tegevuse õigusliku regulatsiooni täpsustamise ja edasiarendamisega, ei ole nende rakendusaktide kehtestamist põhjendatud edasi lükata ajani, mil Eestis kavandatav tuumakäitis jõuab vastavasse elukaare etappi. Seetõttu nähakse ka nende rakendusaktide kehtestamiseks ette tähtaeg 2028. aasta 1. jaanuar.

Lõikega 3 kehtestatakse ajapiirang ministri kinnitatud radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskavalt üleminekuks Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud riikliku radioaktiivsete jäätmete ja tuumajäätmete kavale. Üleminek ministri kinnitatud tegevuskavalt Vabariigi Valitsuse tasandil kinnitatavale riiklikule kavale tagab õigusliku selguse ja järjepidevuse, vältides vaakumit tuumaprogrammi käivitamisel ning andes jäätmekäitluspoliitikale suurema strateegilise kaalu ning poliitilise stabiilsuse.

Senine ministri kinnitatud tegevuskava keskendub valdavalt olemasolevatele radioaktiivsetele jäätmetele. Eelnõu kohaselt peab uus kava sisaldama spetsiifilist tuumajäätmete käitlemise poliitikat, eesmärke, mahtusid ja kulude hinnanguid, mis on vajalikud tuumaprogrammi käivitamiseks. 2032. aastaga seotud ajapiirang motiveerib asutusi viima strateegilised dokumendid kiiresti vastavusse tuumkütusetsükli tegelike vajadustega. Esmased andmed tehnoloogiaga kaasnevate jäätmete kohta esitatakse koos esialgse dekomissioneerimiskavaga ehitusloa taotlemisel, mis toimub planeeritud tegevuste kohaselt hiljemalt 2030. aastal. Kuigi esimesed jäätmed tekivad juba katsetuste käigus, tekib neid olulisel määral jaama käitamisel kõige varasemalt 2035. aasta lõpust alates. Seetõttu peab riiklik visioon jäätmete pikaajalise ohutuse tagamiseks valmima ehitusloa andmise ajaks ehk 2032. aastaks.3

Paragrahviga 5 sätestatakse seaduse jõustumisaeg. Seadus on kavandatud jõustuma
2027. aasta 1. jaanuaril, st tuumaenergia- ja ohutuse seaduse jõustumisega samal ajal.

Eelnõu põhiseaduslikkuse analüüs

Eelnõuga tehtavad muudatused puudutavad valdavalt riigi täidesaatva võimu sisemist pädevus- ja halduskorraldust ning kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna pädeva asutuse institutsionaalse ja otsustusliku sõltumatuse tagatisi. Muudatustega ei kehtestata isikutele uusi kohustusi ega piirata nende põhiõigusi.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei kasutata uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Kõnesolev eelnõu täiendab Euroopa Liidu õigusest tulenevate nõuete ülevõtmist ja rakendamist TEnOS‑i kaudu institutsionaalse korralduse tasandil. Kuna VVS-i ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmine aitab rakendada ning TEnOS-i täiendamine aitab tugevdada pädeva asutuse sõltumatuse nõudeid, on kõnesolev eelnõu seotud järgmiste õigusaktidega:
1. nõukogu direktiivid 2009/71/Euratom, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik (ELT L 172, 02.07.2009, lk 18–22), ning 2014/87/Euratom, millega muudetakse direktiivi 2009/71/Euratom (ELT L 219, 25.07.2014, lk 42–52); 
2. nõukogu direktiiv 2011/70/Euratom, millega luuakse ühenduse raamistik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks (ELT L 199, 02.08.2011, lk 48–56)); 
3. nõukogu direktiiv 2013/59/Euratom, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom, 96/29/Euratom, 97/43/Euratom ning 2003/122/Euratom (ELT L 13, 17.01.2014, lk 1–73). 
Seletuskirja lisas 3 „Euratomi direktiivide vastavustabel“ on ülevaade Euratomi direktiividega kehtestatud kohustuste rakendamisest Eesti õigusaktides. Täpsemad selgitused eelnõu seoste kohta eelnimetatud direktiividega on antu eelnõu sisu ja võrdleva analüüsi peatükis.

6. Seaduse mõjud

Kõnesoleva eelnõuga kavandatavad muudatused on oma olemuselt peamiselt institutsionaalsed, korralduslikud ja tehnilised ning nende peamine eesmärk on viia VVS ja teised kehtivad seadused kooskõlla tuumaenergia ja -ohutuse seadusega, tugevdada kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna pädeva asutuse sõltumatuse tagatisi ning täpsustada tuumaenergia ja -ohutuse seaduse rakendamist. Muudatustega soovitakse tagada pädeva asutuse tegelik sõltumatus Euroopa Liidu õigusest tulenevate nõuetele vastavalt. Eelnõukohane seadus ei määra uut pädevat asutust, vaid täpsustab kehtivat täitevvõimu korraldust, pädevuste jaotust ning pädeva asutuse sõltumatuse tagatisi.
Eelnõu sihtrühmaks on MKM, TTJA ja KeA, puudutades nende valitsusasutuste juhtimis- ja töökorraldust
Eelnõu koostades on analüüsitud muudatuste mõju eelnimetatud valitsusasutuste korraldusele, infotehnoloogiale, riigi julgeolekule ning sotsiaalvaldkonnale. Eelnõu ei avalda otsest mõju majandusele, keskkonnale, välissuhtele, regionaalsele arengule, samuti pole eelnõul sotsiaalset mõju. Eelnõu ei too kaasa halduskoormuse muutust ettevõtjatele, inimestele ega vabaühendustele; mõju piirdub eeskätt avaliku sektori asutuste juhtimis- ja töökorralduse täpsustumisega ning pädeva asutuse sõltumatuse tagatiste tugevdamisega.
Kõnesoleva eelnõuga kavandatavad seaduse muudatused on peamiselt institutsionaalset ja korralduslikku laadi ega too seetõttu iseseisvalt kaasa täiendavaid kulusid, tulusid, uusi tegevusi ega otsest mõju teistes mõjuvaldkondades. Kohaliku omavalitsuse üksuste korraldusele, kuludele ja tuludele need mõju ei avalda. Kõnesoleva eelnõuga seoses eraldi tulusid ei prognoosita. Seetõttu on tulenevalt hea õigusloome ja normitehnika § 40 lõikest 3 antud selgitused kõnesoleva eelnõu ja vastuvõetud TEnOS rakendamise kohta käesolevas mõjude analüüsi osas. Tuumaenergia kasutuselevõtuga seotud sisulised nõuded ja meetmed on reguleeritud TEnOS-is ning kõnesoleva eelnõuga täpsustatakse eelkõige pädeva asutuse sõltumatuse tagatisi, ülesannete täitmise korraldust ja TEnOS-i rakendamist.
Arvestades, et eelnõu peamine eesmärk on viia muudetavad seadused kooskõlla TEnOS-iga loodud õigusraamistikuga, tugevdada pädeva asutuse sõltumatuse tagatisi ning täpsustada TEnOS-i rakendamist, on eelnõu mõju tervikuna vähene. Olulisi ebasoovitavaid mõjusid ei ole ette näha.


Mõju riigiasutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele

Eelnõukohase seadusega kaasneb vähene mõju Vabariigi Valitsuse, MKM-i, TTJA ja KeA töö- ja juhtimiskorraldusele. Muudatustega täpsustatakse MKM-i valitsemisala, täiendatakse kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna pädeva asutuse sõltumatuse tagatisi ning viiakse muudetavad seadused kooskõlla TEnOS-iga loodud õigusraamistikuga. Samuti täpsustatakse TEnOS-i rakendamist.

Pärast TEnOS-i ja kõnesoleva VVS-i muutmise seaduse vastuvõtmist tuleb seadustega kooskõlla viia TTJA, KeA ning MKM-i põhimäärused. TTJA põhimääruses tuleb muu hulgas sätestada kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna eest vastutava peadirektori asetäitja volitused. Põhimääruste muutmisega kaasnev töökoormus on väike. Keskkonnaameti töötajate üleviimine TTJA-sse toimub avaliku teenistuse seaduse § 98 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel.
Eelnõuga täiendatakse VVS § 63 lõikes 1 sätestatud MKM-i valitsemisala kirjeldust kiirgus- ja tuumavaldkonna tegevuste korraldamisega. TEnOS-i eelnõu kohaselt määratakse alates 1. jaanuarist 2027 kiirgus- ja tuumaohutuse eest vastutavaks asutuseks TTJA, kes kuulub MKM-i valitsemisalasse. Kavandatava muudatusega saavutatakse VVS-i kooskõla TEnOS-iga ning eraldatakse kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna pädev asutus kiirgus- ja tuumaohutuse poliitika, sh energiapoliitika kujundaja, Kliimaministeeriumi, valitsemisalast4.
MKM-i valitsemisala täienemisega lisanduvad ministeeriumile eelkõige tavapärased valitsemisala asutuse tegevuse korraldamisega seotud ülesanded, arvestades, et TTJA tegevusvaldkond laieneb kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonnale. Lisaks kuulub MKM-i ülesannete hulka TTJA kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna töökorraldusega seotud rakendusaktide ettevalmistamine. Nende õigusaktide sisuline lähteinfo ja eelnõude koostamiseks vajalik eksperditeadmine tuleb valdavalt TTJA-lt, mistõttu jääb nende ettevalmistamise põhiline sisuline töökoormus pädevale asutusele. MKM-ile ei lisandu kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna poliitikakujundaja rolli. Kiirgus- ja tuumaohutuse poliitika kujundamine ja kavandamine jääb KliM-i ülesandeks.
VVS § 93 lõike 6 täiendamisega välistatakse ministri teenistuslik järelevalve TTJA-le KiS-ist ning TEnOS-ist tulenevate ülesannete täitmisel. Muudatus mõjutab eelkõige MKM-i ja TTJA vahelist halduskorralduslikku suhet ning tugevdab pädeva asutuse sõltumatuse tagatisi. Muudatuse õiguslik ja institutsionaalne mõju on oluline, kuna ministril ei ole edaspidi võimalik teenistusliku järelevalve korras sekkuda nimetatud seadustest tulenevate ülesannete täitmisse, sealhulgas mõjutada regulatiivsete otsuste tegemist või hinnata nende otstarbekust. Selle muudatusega vähendatakse pädeva asutuse põhjendamatu mõjutamise riski oma ülesannete täitmisel.
Muudatuse otsene mõju riigiasutuste senisele töökorraldusele on väike, kuna sellega ei muudeta TTJA ülesandeid, organisatsioonilist kuuluvust ega asutusesisest pädevusjaotust. TTJA jääb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse ning ministrile säilivad seadusega ette nähtud muud halduskorralduslikud pädevused. Muudatus ei mõjuta ka TTJA teiste tegevusvaldkondade üle teenistusliku järelevalve teostamist.
Selle muudatusega kõrvaldatakse võimalus sekkuda teenistusliku järelevalve korras pädeva asutuse regulatiivsesse tegevusse ja sellega tugevdatakse pädeva asutuse sõltumatuse õiguslikke tagatisi. Muudatus vähendab rikkumismenetluse algatamise riski ning tagab tuumaohutuse ja kiirgusohutuse direktiivides sätestatud sõltumatuse nõuete täitmist. Muudatusega ei kaasne täiendavaid ülesandeid ega otseseid kulusid riigiasutustele. Samuti ei suurene ettevõtjate ega elanike halduskoormus. Kaudne positiivne mõju avaldub kiirgus- ja tuumaohutuse regulatiivsete otsuste sõltumatuse ning õiguskindluse tugevnemises.
TEnOS § 15 täiendamine lõigetega 3 ja 4 avaldab mõju TTJA sisemisele töö- ja juhtimiskorraldusele. Muudatusega määratakse seaduse tasandil kindlaks kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna eest vastutava peadirektori asetäitja ülesanded ning nähakse ette tema täidesaatva võimu teostamise, eelarve planeerimise ja personali värbamise volituste sätestamine ameti põhimääruses. Praegu on vastavad ülesanded ja volitused valdavalt sätestatud peadirektori asetäitja ametijuhendis. Muudatusega viiakse valdkonna juhtimiseks oluliste volituste regulatsioon põhimääruse tasandile, mis tagab nende suurema õigusliku selguse ja stabiilsuse ning vähendab sõltuvust asutusesisestest töökorralduslikest otsustest.
Muudatus tugevdab TTJA organisatsioonilist ja tegevuslikku sõltumatust kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonnas. Peadirektori asetäitja ülesannete ja volituste selgem määratlemine võimaldab tal tulemuslikumalt korraldada regulatiivsete ülesannete täitmist, osaleda valdkonna eelarvevajaduste kujundamisel ning tagada vajaliku erialase pädevusega personali värbamise. Sellega paraneb valdkonna juhtimise järjepidevus ja pädevusjaotuse selgus ning vähenevad võimalikud organisatsioonilised takistused sõltumatute regulatiivsete otsuste tegemisel. Mõju on positiivne, kuna muudatus toetab tuumaohutuse direktiivis sätestatud pädeva reguleeriva asutuse sõltumatuse nõuete täitmist. Muudatus vähendab EL rikkumismenetluse algatamise riski tingimusel, et vastavad volitused pädeva asutuse põhimääruses sätestatakse.
Muudatus ei too kaasa TTJA struktuuri ümberkorraldamise kohustust ega muuda peadirektori üldist juhtimispädevust. Samuti ei muudeta riigieelarve menetlemise korda ega avaliku teenistuse seadusest tulenevat ametisse nimetamise pädevust. Muudatuse rakendamiseks tuleb täiendada TTJA põhimäärust ning vajaduse korral viia sellega kooskõlla ametijuhendid ja asutusesisesed töökorralduslikud dokumendid. Tegemist on ühekordse ja vähese ulatusega mõjuga.
Muudatus ei põhjusta otsest täiendavat riigieelarvelist kulu ega eelda uute ametikohtade loomist. Peadirektori asetäitjale seadusega pandavad ülesanded ja põhimääruses täpsustatavad volitused on seotud juba olemasolevate juhtimisülesannete ja pädevusega. Muudatus ei mõjuta otseselt ettevõtjate ega teiste isikute õigusi ja kohustusi, kuna sellega ei muudeta kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna loamenetluste, riikliku järelevalve ega muude regulatiivsete menetluste sisulisi nõudeid.
Muudatuse mõju on TTJA töökorraldusele positiivne ja ulatuselt piiratud. Mõju avaldub eelkõige valdkonna juhtimispädevuse selgemas määratlemises, regulatiivsete ülesannete täitmise korralduse järjepidevuses ning pädeva asutuse sõltumatuse tagatiste tugevnemises. Muudatusega kaasnev mõju on väike ning täiendavat riigieelarvelist kulu ei ole ette näha.
Kokkuvõttes on eelnõu mõju riigiasutuste igapäevasele töökorraldusele ja halduskoormusele väike, kuid selle õiguslik ja institutsionaalne mõju pädeva asutuse sõltumatuse tagamisel oluline. Mõju on valdavalt positiivne ning olulisi ebasoovitavaid kõrvalmõjusid ei ole ette näha.
Mõju riigi julgeolekule
Eelnõul on positiivne mõju riigi julgeolekule. Pädeva asutuse sõltumatuse tagatiste tugevdamise eesmärk on tagada, et regulatiivseid ülesandeid täidetakse ning otsuseid tehakse objektiivsetest ohutusalastest ja tehnilistest kaalutlustest lähtudes ning põhjendamatu välise või asutusesisese mõjutamiseta. Kiirgus- ja tuumaohutuse ning tuumajulgeoleku kõrgel tasemel tagamine on tihedalt seotud riigi julgeolekuga. Mõju on eelkõige ennetav, vähendades selliste riskide realiseerumise võimalust, mille esinemissagedus võib olla väike, kuid mille võimalik mõju riigi ohutusele ja julgeolekule võib olla oluline.
Infotehnoloogiline mõju
Eelnõukohasel seadusel puudub otsene iseseisev infotehnoloogiline mõju. Kaudne infotehnoloogiline mõju võib avalduda üksnes TEnOS-i rakendamisest tuleneva kiirgusvaldkonna ülesannete, andmete ja infosüsteemide ümberkorraldamisega ja tuumaohutuse teenuste disainimisega.
Keskkonnaameti kiirgusvaldkonna ülesannete ja teenistujate üleviimine TTJA-sse avaldab mõju mõlema ameti registrite, infosüsteemide ja dokumendihalduse korraldusele. Seda võib pidada eelnõukohase seaduse kaudseks mõjuks. 2026. aastal jooksul on TTJA-l plaanis kindlaks teha mõlemas asutuses kasutatavad süsteemid ja nende ühildamise või arendamise vajadused, lähtudes üleviidavatest teenustest ja tuumaenergiaprogrammi käivitamise kavast, samuti koostada selleks vajaminev eelarve.
Pädeva asutuse toimimine eeldab usaldusväärset ja turvalist teabehalduse raamistikku, mis toetab loamenetlusi, järelevalvet, kiirgusseiret, rahvusvahelist aruandlust ning hädaolukordadeks valmisolekut. Lisaks praeguste kiirgusvaldkonna registrite ja andmete üleviimisele TTJA-sse on vaja arendada süsteeme, et rahuldada ka tuumaenergiavaldkonnaga seotud ja lisanduvad infotehnoloogilised vajadused. Infotehnoloogiliste teenuste üleviimise ja disainimise kulud, sh esmaste kriitiliste tegevuste kulude prognoos koostatakse 2026. aasta jooksul.
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja keskkonnaseire seaduse muudatused on tehnilist ja institutsionaalset laadi ning nende eesmärk on tagada kooskõla TEnOS-ist tuleneva ülesannete ja pädevuse jaotusega. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muudatusega nähakse TTJA-le ette keskkonnaotsuste infosüsteemi kaasvastutava töötleja roll kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonnas. Muudatuse rakendamiseks tuleb täiendada keskkonnaotsuste infosüsteemi põhimäärust, milles täpsustatakse TTJA ülesanded ja vastutus andmekogu pidamisel. Põhimääruse muutmise ettevalmistamisel hinnatakse infosüsteemi võimalikke arendusvajadusi ja nendega kaasnevaid kulusid.
Keskkonnaseire seaduse muudatusega tagatakse TTJA õigeaegne teavitamine ioniseeriva kiirgusega seotud keskkonnaohust või olulisest keskkonnahäiringust.
Muudatused ei loo uusi menetlusi ega sisulisi kohustusi ettevõtjatele, inimestele või kohaliku omavalitsuse üksustele ning nendega ei kaasne halduskoormust, iseseisvat infotehnoloogilist mõju ega otseseid täiendavaid kulusid. Võimalikud infotehnoloogilised kohandused on seotud olemasolevate infosüsteemide ja andmehalduse korraldusega ning nende vajadust hinnatakse TEnOS-i rakendamisega seotud arenduste raames.
Kokkuvõttes on kõnesoleva eelnõukohase seaduse otsene mõju riigiasutuste töö- ja juhtimiskorraldusele vähene, kuid pädeva asutuse sõltumatuse tagatiste tugevdamisel on oluline õiguslik ja institutsionaalne mõju. Positiivne mõju võib avalduda ka riigi julgeolekule. Laiemad mõjud kaasnevad TEnOS-i rakendamisega.

7. Rakendusaktid

Vabariigi Valitsuse seaduse muutmisest tulenevalt tuleb vahetult muuta järgmisi rakendusakte:
1) Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määrus nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“;
2) majandus- ja taristuministri 7. detsembri 2018. a määrus nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“;
3) keskkonnaministri 30. septembri 2020. a määrus nr 47 „Keskkonnaameti põhimäärus“.

Kõik eelnimetatud rakendusaktid on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2027. Eelnõuga ei kavandata kehtestada uusi volitusnorme. Rakendusaktide muutmise vajadus tuleneb kehtivate põhimääruste kooskõlla viimisest käesoleva seadusega. Eelnõu seletuskirja lisas 1 on esitatud rakendusaktide muutmise kavandid.

8. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 1. jaanuaril 2027, st samal ajal kui tuumaenergia- ja ohutuse seadus. Üheaegne jõustumine on vajalik, et tagada TEnOS-i alusel loodava kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna pädeva asutuse tegevuse õiguslik kooskõla alates tegevuse algusest.

9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele. Laekunud tagasiside kohta on koostatud märkustega arvestamise või mittearvestamise tabel seletuskirja lisas 2.

Algatab Vabariigi Valitsus … 2026. a

(allkirjastatud digitaalselt) allkirjastaja nimi
allkirjastaja ametinimetus