Kliimaministeeriumile, Vabariigi Valitsusele, Riigikogule, erakondade esimeestele,

Riigikontrollile ja o iguskantslerile

AVALIK PÖÖRDUMINE

Tuulehoo preemia: riik ei tohi luua kohalikule omavalitsusele rahalist

motivatsiooni tuulepargi lubamiseks

MTÜ Kinnisvara Kaitseks kutsub u les loobuma tuulehoo preemia kehtestamisest

kavandatud kujul.

Kohalikule omavalitsusele makstava toetuse sidumine tuuleparki vo imaldava planeeringu

kehtestamise ja ehituslubade andmise eest loob kohalikule omavalitsusele (KOV) otsese

huvi jo uda arendust lubava tulemuseni. Meie hinnangul ei ole selline poliitilise eesma rgi

elluviimise viis o igusriigile kohane.

Kodu ja looduse hoidmine on avalik huvi

President Ü lle Madise ro hutas 12. oktoobri 2026 ametisseastumise ko nes inimeste

va a rtust, Eesti looduse hoidmist ning vo imude lahusust ja tasakaalustatust. Need po himo tted peavad kajastuma ka riigi igapa evastes otsustes.

Eesti va a rtus on siinsete inimeste ko rval meie looduses: metsades, puhtas o hus,

elurikkuses ja vo imaluses elada rahulikus kodukeskkonnas. Neid va a rtusi tuleb arvestada ka energiapoliitika kujundamisel.

Meie u hing la htub po himo ttest, et keskkonnakaitse, omandio iguse austamine, hea haldus

ja sa a stev ruumiline areng ta iendavad u ksteist.

Meie poole on po o rdunud tuuleparkide pa rast muret tundvad koduomanikud, kohalikud

kogukonnad ja keskkonnau hendused. Nende ku simused puudutavad tervist, omandit,

loodust ja kodukoha tulevikku. Meie kogemuse ja rgi ja a vad elanike sisulised vastuva ited

menetlustes liiga sageli vastuseta vo i piirdub vastus ma rkusega „teadmiseks vo etud“. Kaasamise sisulist mo ju na itab see, kas po hjendatud vastuva ide saab lahendust muuta.

Toetus sõltub tuulepargi arendust lubavast otsusest

5. oktoobri 2026 ma a ruse eelno u „Tuuleenergia edendamise toetuse taotlemise

tingimused ja kord“ ja rgi arvestatakse toetust 70 000 eurot planeeringus ette na htud

tuuliku kohta ning lisatoetust 12 000 eurot ehitusloa saanud va hemalt neljamegavatise

tuuliku megavati kohta. Ü he KOV toetus vo ib ulatuda kokku 5 miljoni euroni. Raha

kasutatakse investeeringuteks, kuid selle taotlemise o igus ja suurus so ltuvad tuulearendust lubavatest otsustest.

KOV peab tasakaalustatult kaaluma arendaja, elanike ja keskkonna huve.

Antud juhul loob riik samale KOV-le vo imaluse saada planeeringu kehtestamisel olulist investeeringutoetust. See kallutab kaalukausi arendaja kasuks.

Ministri volituse piirangud, poliitiline otsus ja avalikkuse kaasamine

Eelno u tegemise ka igus on otsitud erinevaid o iguslikke aluseid, mis lubaks ministril

ma a rust va lja anda. Eelno u on ta iendatud viitega atmosfa a rio hu kaitse seaduse (AO KS)

§-le 161, mis annab raamistiku enampakkumistulu kasutamiseks kliima- ja

energiaeesma rkide saavutamiseks. Meie hinnangul ei anna AO KS § 161 ega ka

riigieelarve seaduse § 50 ministrile o igust luua KOV-le preemiat konkreetse planeerimis- vo i loaotsuse tegemise eest.

Kliimaministeerium kinnitas 31. ma rtsi 2026 vastuskirjas nr 21-6/26/29-4, et tuulehoo

preemia poliitiline otsus oli juba vastu vo etud, kuigi puudusid lo plikud tingimused ja

vajalikud koosko lastused. Valitsus ei tohiks oma poliitilise eesma rgi nimel suruda la bi

o igusakti, ja ttes rahva po hjendatud vastuseisu ta helepanuta.

Pa rnu linn on seletuskirjale lisatud koosko lastustabelis va ljendanud vastuseisu

kavandatud skeemile just toetuse sidumise to ttu ruumilise planeerimise ja

ehituso iguslike otsustega. Po hja-Pa rnumaa vald hoiatab planeeringute ja keskkonnamo ju

hindamise kvaliteedi halvenemise ning planeerimisautonoomiasse sekkumise eest.

Tuulepargi arendaja Evecon OÜ kirjeldab seevastu, kuidas meede on juba aidanud

tekitada huvi planeeringute kehtestamise ja ehituslubade va ljastamise vastu. See na itab,

et meetme rahaline motiveeriv mo ju ei ole u ksnes oletus.

Pa rnu linn on juhtinud ta helepanu A rhusi konventsioonile, mille ja rgi peaks riik tagama

avalikkuse osalemise keskkonda mo jutavate ma a ruste kujundamises ajal, mil valikud on

veel tegemisel. Meile teadaolevalt ei ole kaasatud kohalikke kogukondi.

Riik peab tagama usaldusva a rse otsustuskeskkonna. Elanike vo imalus otsuseid hiljem

kohtus vaidlustada ei asenda kohustust ennetada otsuste kallutatust. Loodusele ja elukeskkonnale tekitatud kahju heastamine vo ib olla keeruline vo i vo imatu.

Lisaks ho lmab eelno u alates 2025. aastast kehtestatud planeeringuid. Kui ka ehitusload

on juba antud, ja a b selgusetuks, millist tegevust toetus to hustab. Juba lo petatud

menetlusi ei saa tagantja rele kiirendada.

Meie ettepanekud:

1. Ja tta ma a rus kavandatud kujul kehtestamata ning kujundada rahastus viisil, mis ei seo KOV investeeringutoetust tuuleparkide arendust lubava planeerimis- vo i loaotsusega.

2. Palume o iguskantsleril hinnata skeemi koosko la kohaliku - autonoomia ja o igusriigi

po himo tetega ning riigikontrolo ril hinnata, kas avaliku raha kasutamine kohalike

omavalitsuste planeerimisotsuste rahaliseks motiveerimiseks on po hjendatud ja otstarbekas.

3. Po hjendada avalikult, kuidas ma a rus vastab AO KS § 161 volitusele. Kui olemasolev

seadus sellist skeemi ei vo imalda, tuleb vajalikku seadusemuudatust arutada Riigikogus.

4. Kaasata tuuleparkide teemalisse o igusloomesse tuuleparkide mo jualade elanikud,

kohalikud u hendused, keskkonnaorganisatsioonid (sh MTÜ Kinnisvara Kaitseks).

5. Palume Riigikogul mitte toetada tuulehoo preemia rahastamist riigieelarve

kinnitamisel enne u laltoodud ku simuste sisulist lahendamist.

Lõpetuseks esitame ministrile ja valitsusele kolm küsimust:

1) Olete ametivandes lubanud ja a da ustavaks po hiseaduslikule korrale ja pu hendada

oma jo u Eesti rahva heaolu kindlustamisele. Kuidas sobib selle lubadusega KOV-le

raha pakkumine just tuulepargile „jah“ u tlemise eest?

2) Kas inimeste arvamus loeb ka valimiste vahel? Kas ka siis, kui nad teie plaanidega

ei no ustu?

3) Kes vastutab, kui teie ametiaeg lo peb, aga otsuste tagaja rjed ja a vad inimeste ja looduse kanda aastaku mneteks?

Palume igale ku simusele konkreetset ja selget vastust. Ü ldine jutt taastuvenergia vajalikkusest ei vasta neile ku simustele.

Teie vastused puudutavad ka la henevaid valimisi. Kodanikel on o igus teada, kuidas

valitsejad nende kodu, loodust ja arvamusi va a rtustavad.

Tiia Raudma gi /allkirjastatud digitaalselt/

MTÜ Kinnisvara Kaitseks esindaja

Jurist

Kliimaministeeriumile, Vabariigi Valitsusele, Riigikogule, erakondade esimeestele,

Riigikontrollile ja o iguskantslerile

AVALIK PÖÖRDUMINE

Tuulehoo preemia: riik ei tohi luua kohalikule omavalitsusele rahalist

motivatsiooni tuulepargi lubamiseks

MTÜ Kinnisvara Kaitseks kutsub u les loobuma tuulehoo preemia kehtestamisest

kavandatud kujul.

Kohalikule omavalitsusele makstava toetuse sidumine tuuleparki vo imaldava planeeringu

kehtestamise ja ehituslubade andmise eest loob kohalikule omavalitsusele (KOV) otsese

huvi jo uda arendust lubava tulemuseni. Meie hinnangul ei ole selline poliitilise eesma rgi

elluviimise viis o igusriigile kohane.

Kodu ja looduse hoidmine on avalik huvi

President Ü lle Madise ro hutas 12. oktoobri 2026 ametisseastumise ko nes inimeste

va a rtust, Eesti looduse hoidmist ning vo imude lahusust ja tasakaalustatust. Need po himo tted peavad kajastuma ka riigi igapa evastes otsustes.

Eesti va a rtus on siinsete inimeste ko rval meie looduses: metsades, puhtas o hus,

elurikkuses ja vo imaluses elada rahulikus kodukeskkonnas. Neid va a rtusi tuleb arvestada ka energiapoliitika kujundamisel.

Meie u hing la htub po himo ttest, et keskkonnakaitse, omandio iguse austamine, hea haldus

ja sa a stev ruumiline areng ta iendavad u ksteist.

Meie poole on po o rdunud tuuleparkide pa rast muret tundvad koduomanikud, kohalikud

kogukonnad ja keskkonnau hendused. Nende ku simused puudutavad tervist, omandit,

loodust ja kodukoha tulevikku. Meie kogemuse ja rgi ja a vad elanike sisulised vastuva ited

menetlustes liiga sageli vastuseta vo i piirdub vastus ma rkusega „teadmiseks vo etud“. Kaasamise sisulist mo ju na itab see, kas po hjendatud vastuva ide saab lahendust muuta.

Toetus sõltub tuulepargi arendust lubavast otsusest

5. oktoobri 2026 ma a ruse eelno u „Tuuleenergia edendamise toetuse taotlemise

tingimused ja kord“ ja rgi arvestatakse toetust 70 000 eurot planeeringus ette na htud

tuuliku kohta ning lisatoetust 12 000 eurot ehitusloa saanud va hemalt neljamegavatise

tuuliku megavati kohta. Ü he KOV toetus vo ib ulatuda kokku 5 miljoni euroni. Raha

kasutatakse investeeringuteks, kuid selle taotlemise o igus ja suurus so ltuvad tuulearendust lubavatest otsustest.

KOV peab tasakaalustatult kaaluma arendaja, elanike ja keskkonna huve.

Antud juhul loob riik samale KOV-le vo imaluse saada planeeringu kehtestamisel olulist investeeringutoetust. See kallutab kaalukausi arendaja kasuks.

Ministri volituse piirangud, poliitiline otsus ja avalikkuse kaasamine

Eelno u tegemise ka igus on otsitud erinevaid o iguslikke aluseid, mis lubaks ministril

ma a rust va lja anda. Eelno u on ta iendatud viitega atmosfa a rio hu kaitse seaduse (AO KS)

§-le 161, mis annab raamistiku enampakkumistulu kasutamiseks kliima- ja

energiaeesma rkide saavutamiseks. Meie hinnangul ei anna AO KS § 161 ega ka

riigieelarve seaduse § 50 ministrile o igust luua KOV-le preemiat konkreetse planeerimis- vo i loaotsuse tegemise eest.

Kliimaministeerium kinnitas 31. ma rtsi 2026 vastuskirjas nr 21-6/26/29-4, et tuulehoo

preemia poliitiline otsus oli juba vastu vo etud, kuigi puudusid lo plikud tingimused ja

vajalikud koosko lastused. Valitsus ei tohiks oma poliitilise eesma rgi nimel suruda la bi

o igusakti, ja ttes rahva po hjendatud vastuseisu ta helepanuta.

Pa rnu linn on seletuskirjale lisatud koosko lastustabelis va ljendanud vastuseisu

kavandatud skeemile just toetuse sidumise to ttu ruumilise planeerimise ja

ehituso iguslike otsustega. Po hja-Pa rnumaa vald hoiatab planeeringute ja keskkonnamo ju

hindamise kvaliteedi halvenemise ning planeerimisautonoomiasse sekkumise eest.

Tuulepargi arendaja Evecon OÜ kirjeldab seevastu, kuidas meede on juba aidanud

tekitada huvi planeeringute kehtestamise ja ehituslubade va ljastamise vastu. See na itab,

et meetme rahaline motiveeriv mo ju ei ole u ksnes oletus.

Pa rnu linn on juhtinud ta helepanu A rhusi konventsioonile, mille ja rgi peaks riik tagama

avalikkuse osalemise keskkonda mo jutavate ma a ruste kujundamises ajal, mil valikud on

veel tegemisel. Meile teadaolevalt ei ole kaasatud kohalikke kogukondi.

Riik peab tagama usaldusva a rse otsustuskeskkonna. Elanike vo imalus otsuseid hiljem

kohtus vaidlustada ei asenda kohustust ennetada otsuste kallutatust. Loodusele ja elukeskkonnale tekitatud kahju heastamine vo ib olla keeruline vo i vo imatu.

Lisaks ho lmab eelno u alates 2025. aastast kehtestatud planeeringuid. Kui ka ehitusload

on juba antud, ja a b selgusetuks, millist tegevust toetus to hustab. Juba lo petatud

menetlusi ei saa tagantja rele kiirendada.

Meie ettepanekud:

1. Ja tta ma a rus kavandatud kujul kehtestamata ning kujundada rahastus viisil, mis ei seo KOV investeeringutoetust tuuleparkide arendust lubava planeerimis- vo i loaotsusega.

2. Palume o iguskantsleril hinnata skeemi koosko la kohaliku - autonoomia ja o igusriigi

po himo tetega ning riigikontrolo ril hinnata, kas avaliku raha kasutamine kohalike

omavalitsuste planeerimisotsuste rahaliseks motiveerimiseks on po hjendatud ja otstarbekas.

3. Po hjendada avalikult, kuidas ma a rus vastab AO KS § 161 volitusele. Kui olemasolev

seadus sellist skeemi ei vo imalda, tuleb vajalikku seadusemuudatust arutada Riigikogus.

4. Kaasata tuuleparkide teemalisse o igusloomesse tuuleparkide mo jualade elanikud,

kohalikud u hendused, keskkonnaorganisatsioonid (sh MTÜ Kinnisvara Kaitseks).

5. Palume Riigikogul mitte toetada tuulehoo preemia rahastamist riigieelarve

kinnitamisel enne u laltoodud ku simuste sisulist lahendamist.

Lõpetuseks esitame ministrile ja valitsusele kolm küsimust:

1) Olete ametivandes lubanud ja a da ustavaks po hiseaduslikule korrale ja pu hendada

oma jo u Eesti rahva heaolu kindlustamisele. Kuidas sobib selle lubadusega KOV-le

raha pakkumine just tuulepargile „jah“ u tlemise eest?

2) Kas inimeste arvamus loeb ka valimiste vahel? Kas ka siis, kui nad teie plaanidega

ei no ustu?

3) Kes vastutab, kui teie ametiaeg lo peb, aga otsuste tagaja rjed ja a vad inimeste ja looduse kanda aastaku mneteks?

Palume igale ku simusele konkreetset ja selget vastust. Ü ldine jutt taastuvenergia vajalikkusest ei vasta neile ku simustele.

Teie vastused puudutavad ka la henevaid valimisi. Kodanikel on o igus teada, kuidas

valitsejad nende kodu, loodust ja arvamusi va a rtustavad.

Tiia Raudma gi /allkirjastatud digitaalselt/

MTÜ Kinnisvara Kaitseks esindaja

Jurist